Te kuulate Raadio kahte ja meie külalised on kohal. Mul on rõõm tervitada Katrin mandrit Krist ja Peeter Rebane. Tervist. Tervitus täna meie stuudios ühise tiimina, kes suuresti seisab plaadi taga, mille pealkirjaks on saanud peegeldus. Ja see on Katrini album, mis suhteliselt hiljuti ilmunud on 12 Katrin uue lauluga. Üheteistkümne täiesti uue lauluga, 12. on vana ja väsinud mees. See on peaaegu sama vana laul kui mina, ma arvan, võib-olla isegi vanem, kuhu ma ei tea. Aga, aga see on nagu ainukene vanem laul seal peale. Ma ei taha küll olla otsustaja, aga ma arvan, et inimesed väga hästi ei pruugi mäletada, kes on Katrin Mandel. Vistan õiglane sinu nime, eelmist esineja nime geid siduda põhiliselt eurovisiooniga, et sealt peaksid inimesed hakkama otsima ja nii-öelda mosaiiki enda jaoks kokku laduma või teen ma sulle praegu üle kohutesse, pakuvad midagi muud. Ei, ikka perpeedeeemmuubile tule, puhulde, luule, vee ja soola saaga ja Tralla Laangeid jah. Et inimesed võivad niimoodi kokku Ui. Kuidas saab vana aeg niimoodi läks, et Keit oligi justkui Eurovisiooni artist. No vot, ma ei tea. Ma ei tea, kuidas see niimoodi läks. Kui ma laulma hakkasin, siis esimese paari kuu jooksul sattusin eurovisioonile ja sinna maga. Naaldusin neljaks aastaks. Kuidas sa laulmise juurde sattusid? Ma olen täiesti terve elu kogu aeg laulnud. Mulle meeldib laulda Ma ise sinna mitte midagi teha. Kui ma ei laula, siis ma tunnen ennast jube halvasti. Üks asi on kodus, laulmine kooris laulmine ütleme niimoodi, et suurelt pildilt äraolemine, teine asi on olla Eesti avalikkuse ees. Keit oli, ma julgen öelda mingil perioodil täitsa arvestatav tegija eesti naisartistide seas, siis tuli justkui paus sisse. Miks Keit ära kadus? Keit ei kadunud ära, lihtsalt keegi ei osalenud eurovisioonis. Mis viimite Vägivaldse paralleeli, et kui ei ole eurovisioonil, siis ei ole sind olemaski, kas nii või? Mõndade artistide jaoks tundub olevat niimoodi küll, et kui sa oled eurovisioonist läbi käinud, et siis sa oled nagu elus, kui sa sinna ei lähe, siis siin nagu väga pole. Kui sa ei ole aktiivne, ei tegele promomise ja muude tegudega aktiivselt, vaid elad üsna rahulikku elu. Aga see on see, mida sa praegu teedki, et sa lood oma oma maailma oma albumiga välja tulemine ongi see, mis võimaldab sul olla artist ja esitleda ainult oma muusikat ja loota, et sinuga tuleb siis kaasa hästi palju inimesi saaks teha mõnusaid kontserte mis on esinemise ühe esineja jooksvast kõige kõige kirgastavam kogemus. See on see eesmärk, milleks. On mõtet muusikat teha, et esitada seda ja saada lõpuks see hea kogemuse, hea suhtlemise tunne seal kontserdisaalis minu jaoks vähemalt. Nonii, just minu jaoks on ka ja ja tegelikkuses on niimoodi ju, et, et sa tahad ju laulda tegelikult neid laule, millega sa ennast hästi tunned, millal sa tunned, et vähemalt sa oskad selle laulu endaks võtta, kui sa pole seda ise teinud. Et see meeldib sulle endale, et see pakub sulle midagi või kui sa oled selle ise teinud, et tähendab oluline on see no tegelikult ju tahad laulda neid laule, mis sulle endale meeldivad, mis sulle endale pakuvad. Et seetõttu sai tee kogu aeg kõike valimatult, noh, et mina, mina ei taha teha ja laulda kõiki laule valimatult, mis mulle ette antakse või, või mis maailmas olemas on, et ma ikkagi valin endale sellised mõnusad ja head laulud ja ja kui, kui mulle endale meeldivad ja kuskil ma nüüd esitan, siis ma loodan väga, et lihtsalt on ka hulk inimesi, kellele sel juhul midagi pakuvad, kui nad mulle midagi pakuvad. Keeruline. Vahepeal selgitan natukene Peetri tausta, kes avalikkusele, ma arvan, muusikasõpradele kõige rohkem on tuntud kui ansambli taaga üks liikumapanevatest jõududest ja ja Katriniga koostöös samamoodi liikumapanev jõud, olete nõus? Jah, see suhe mõne mõneti on sama nagu Taageski kus lugude põhiliseks autoriks on ju praegu Katrin ja mina olen siis selle ülejäänud muusikalise poole selle arranžeeringutes ja selle helikeeleleidja siis esitaja. Enne kui ma Katriniga jätkan, mida Peeter sulle see suhe või see koostöö pakub taaga kõrval kui erinevad või kui sarnased, et sinu jaoks on. Minu jaoks on nad isegi erinevad üsna, sest mulle meeldis Katrini puhul tema. Kuidas ma ütlen ääretult ääretult isiklik mitte siin, et Taage kontekstis ei oleks isiklik, aga, aga niisugune ma ei taha seda sõna kasutada, seda et, aga ikkagi intiimsem või niisugune hästi vahetu isegi jah, siiras, see andis mulle võimaluse olla ka kuidagi jällegi siiram või leida ja otsida veelgi rohkem mingeid muusikaliselt huvitavat lähenemist. Ma ei, ma ei taha nüüd öelda, et see on lõplik, aga igal juhul see on parim, mida ma olen siiani saavutanud selles, kust maalt lood alguse said ja kuhu nad välja jõudsid, tähendab see terviku tunne ei kadunud ühelegi lool ei ole nii-öelda arranžeeringu selga istutatud, vaid vaid see kukkus välja hästi loomulik ja sujuv. Jah, ma tahangi öelda selle peale, et algusest peale teadsin tegelikult, et kõige paremini, kuna me oleme Peetriga hästi kaua tegelikult koos mänginud juba mina ei tea kaua 10 aastat. Et ma teadsin, et Peeter nagu teabe tabab ja mida mina olen nagu mõelnud selles mõttes, et oskab nagu muusikasse selle nii hästi panna. Et ma ei teadnud ühtegi teist inimest, kes võiks kindlasti neid on veel kuskil, aga ma lihtsalt mul ei tulnud nagu mingit muud võimalust pähegi, et see võiks keegi teine olla. Et Peeter nagu tabab jube hästi ära, need, mida mina mõtlen, ei oska muusikast need välja tuua, need minu mõtted oskab tema muusikas välja tuua. Kui Peeter küsib, mismoodi seal võiks natukene midagi olla juba vihjan, siis ma tean, et sealt tulebki täpselt nii, nagu vaja on, et kõik need laulud pärast seda, kui Peeter on ära arranžeerinud ja need pillid sisse mänginud, on need laulud jäävad ikkagi minu lauludeks olnud, laula kunagi, mida ma olen mõned laulud teinud, ei lasknud ära raseerida ja olenevad ise uuesti sisse laulnud ja on juhtunud. Ma pole mitte kunagi ise neid laule esitanud, sellepärast nende laulu muutuvad mulle täiesti võõraks, need ei ole enam minu omad ja ei vat ma ei tahagi neid enam laulda. Et nende laulude puhumis, Meet Peeter, nüüd siin plaadidel on ära teinud, et need on kõik minu laulud ikkagi endiselt minu laulud ja jäävadki minu lauludeks. Peeter on osanud neid niimoodi ära teha, et nad, nad ei ole üldse võõraks läinud mulle, seal on täiesti täiesti nagu 10-sse on kõik läinud. Kõlab võib-olla väga suurejooneliselt ja ülbelt, Katrina ka, aga ma ikkagi kasvatan niimodi sõnadeta, mis ambitsioonidega sa seda asja teed? Ma küll saan arutegemise rõõm ja, ja see kõik, aga noh, perspektiiv ei ole ju see, et sa oleks igal pool edetabelite esinumber, kas ma tea plaadimüügitabelites ja raadio mängitavuse edetabelites, et see on ikkagi selline mingi nišiasi aga võimaldab ikkagi piisavalt end hästi tunda Eestis, et seda tasub teha? Plaadi väljaandmine ei saa ju olla inimese hobi, lihtsalt et ma hobi pärast annan iga paari aastaga plaadi välja. Vot seda mina ei teagi, miks, miks mani õudsalt tahtsin kogu aeg, et see plaat, ma tahtsin, ma tahtsin väga, et need laulud saaksid valmis, et need laulud hakkaksid kõlama valminuna, et nad kõlaksid hästi, ma tahtsin, seda, ma ei oskagi selgitada, tegelikult ei olegi eesmärk olnud servet, nüüd anname plaadi välja saame kuulsaks ja rikkaks ja ta nagunii ei saa, onju siis tuleb tunnistada, et et jah, aga, aga see nagu see mulle endale nii nagu tähtis ja see on mulle endale. Tähendab, ta valmistab mulle endale metsikut rõõmu see kõigepealt, et mul on selle üle niivõrd hea meel, et mul see plaat nüüd olemas. Mul on nii hea meel, et need laulud on seal olemas ja mul on nii hea meel, et, et me saame neid Peetriga aeg-ajalt esitada. Et lihtsalt see teeb mulle rõõmu. Edetabelites ja nii-öelda pildil olemine ei saa olla eesmärk küll, aga ta on suurepärane vahend jõudmaks nende inimesteni, keda ma tean, et on olemas päris palju, kellele see plaat on, mitte nüüd mõeldud, aga kellele ta sobiks, ma tean päris paljusid toredaid inimesi, kellele, kes haakuksid selle meeleoluga nende mõtetega seal plaadil. Ja meie jaoks ongi üsna väljakutse jõuda selle suhteliselt rahuliku ja, ja niukse vahetu kõlaga plaadiga paljude inimesteni, sest ta ei ole see vast kõige mängitavam. Temas ei ole seda niisugust üles. Vahule pekstud niisugust energiat, mida võib-olla raadios oleks lihtsam lasta. Et ta on ikkagi selline kuulamise omaette ja niukses kitsamas ringis kuulamise plaat ja see muudab jah, meie jaoks selle, selle töö keeruliseks, aga noh, kuna see on nii enda asi, siis, siis on seda jälle mõnus teha. Muusikuid ja laululoojaid on ikka tore kiusata küsimusega, et ja ma kavatsen seda sinuga ka teha, et kuskohast need sul tulevad või kuidas nad sünnivad, laulud sees? Ja küsimus on muidugi küsimus. Minul tuleb niimoodi, et, et kui mul mingisugune mõte tekib, siis hakkab mind mingil põhjusel on see mind kuidagi erutanud, et pannud nagu mõtlema, mingi kellelegi tegemine, millegi tegemine kuskil midagi näinud või millest ma olen osa saanud. Ja kui seal niimoodi sees hakkab kruttima kruttima, siis ühel hetkel ma näengi istun klaverit mängima. Ja kui see lugu tuleb korraga välja Laul tuleb. Välja nii, et ta tuleb mul korraga välja ja kuna aga välja ei tule, mul midagi jääb puudu, siis enam seda laule ei tulegi, lihtsalt et mul tuleb laul korraga. See on muidugi päris huvitav. Sellepärast ongi vaja ETV eetris, siis teeb sellest sellest välja pursanud mõttest oma muusikaga niimoodi noh, et selliseid pakitud pakitud asja, mida sobib kuulata ja kuulda teistel endale. Ma pigem olen kuulnud versioon, et on mingisugused üksikud jupikesed, mis tekivad ja kuidas siis pärast ehitatakse laul sinna ümber, aga sinu pool täitsa vastupidi. Jah, selles mõttes minul on vastupidi, et minul oli, minul ei ole mingeid juppe. Kui minul on jupid, siis need jäävadki juppideks ja aga, aga kui tuleb, siis tuleb kõik ühes hütis. Mida ja keda sa ise kuulad ja kas sa kuulad neid muuhulgas ka sellepärast, et inspiratsiooni saada? Ei, ma ei, ma ei usu, et ma kuulan inspiratsiooni saada enda muusikaks. Kindlasti ma ta saan, kui ma kuulan erinevat muusikat ja, ja ja mingid sellised meeldivad asjad hakkavad nagu sees tiksuma või kindlasti nad mõjutavad hästi palju. Ma ei kuula jah, sellepärast et endale mingit inspiratsiooni ammutada, pigem muusika käima ja lasen muusikale inspireerida, näiteks tubade koristamist. Väga mõnus. Üksinda kodus panen muusika põhja ja koristan, tubasid. Ja sinna ma valin igasuguseid toredaid asju ja ja tähendab, et muusika inspireerib kõikideks muudeks tegevusteks. Aga muusika tegemine, kui ise tuleb, siis ta on selle kuskilt juba saanud, järelikult salasoppidest kuskilt seestpoolt, mida ma pole endale nagu endale kindlalt nagu meelega endale sisse võtnud, et nüüd ma hakkan selle järgi omale midagi tegema. Ta on kuskilt sisse jäänud, järele on ta väga hea asi, mida ma olen kuulnud, kui mul on midagi tulnud, sellist, mis meenutab. Kindlasti meenutab mõnda lugu, mõni lugu, mõnda käiku, mõni käike. Meie stuudios on Katrin Mandel ja Peeter Rebane ja räägime uuest plaadist uuest muusikast, mida Katrin teeb muide, toon nime küsimusi ennist lahendamata, et see kleit on igaveseks jäänud kuhugi. Ei, ta ei ole selles mõttes jäänud, et mul on see külge niikuinii haakunud juba, et kui keegi minu poole pöördub ja nimetab mind kõikide Katrinite hulgast niimoodi tahab öelda, et mind just näiteks kutsub, kui on, kas mul töö juures oli kolm Katrinit üksusi tantsu kati, üks oli majandusKatiminalil laulu kati. Ja, ja tihtipeale öeldi mulle sel puhul lihtsalt, et geid, et aru saada, missugune kati parasjagu kutse saab, on. Kuule, geid, tule siia. Inimesed ikka kuskil nimetavad mind giidiks, kuigi tegelikult on ju Katrin Mandel keedist rääkida. Kui Keidy nimi mulle nagu tuli, siis mulle õudselt meeldis, kõdistas seest selline mõnus mõte. Pannakse laul mängima kuskil raadios ja öeldakse, et esitaja on Keit, mitte keegi ei tea, kes geid tegelikult on. Mina kuulan, keegi võib ju kommenteerida ja kiita, laita, mida iganes teha, keegi ei tea, et mina tegelikult ma kuulan seda kõrvaliste niimoodi noh jumala nagu tead olla, selline salapärane on ju. Noh, keegi ei tea, kes sa oled, aga vot siis tuligi Eurovisioon perped, mobile sviidi nimi nagu kokku ja siis olin järsku ma kõik nimed. Katrin, Kati, Keit ja, ja siis mina, mida iganes veel. Nimed kokku ja siis läks asi keeruliseks juba ära. Kuidas sa sellesse Eurovisiooni perioodi tagantjärgi suhtud, oli see selline mõnus ja oluline aeg ja, ja praegusega võrreldes. Väga oluline aeg oli ja tegelikkuses mulle see nagu meeldis kogu see asi, mis peale algas, et kui see laul juba Eesti finaali sai, et siis kõik need proovid ja asjad ja kogu see loo tegemise käike, protseduur seal jumalast lahe asi tegelikult. Ja kõige lõpuks siis veel suurepärane Eesti finaali üritus ka tore ja alati, kui nagu läbi sai, siis tundus nagu mingi tühimik tekkis vahelduseks nagu alati, kui mingi mingi projekt või asi lõpeb, on selline nagu auk tuleb vahepeal, et, et noh, et, aga mis siis nüüd on ju. Seetõttu oli ta nagu neli aastat oli päris tore teha. Et kuniks, kuniks kuniks lõpuks mõtlesin, et vist ei ole mõtet väga vahepeal astuks kõrvale selle raja pealt ja mõtleks natuke asjadele järgi. Et see suund, mis peale läks, hakkas teie suunast nagu järjest ja järjest rohkem eemalduma või selles mõttes Ei, mina ei tea ka, mis siin suunad või asjad või et igaüks teeb seda, mis talle meeldib ja millega ta ennast hästi tunneb, et et lihtsalt vat mul minule endale lihtsalt tundus, et ma ei peaks natukene aega eurovisioonis olema. Peeter ääri-veeri andis mulle ennist mõista, et see teema hakkab teie tiimi jaoks jälle aktuaalseks saama. Nüüd seoses uute lugudega Ja Anu, aga loomulikult meile mõtted liiguvad. Ma ei tea, kuidas need mõtted nüüd meil käima lähevad, aga mõtted liiguvad sellepärast, et et ei ole ju Eurovisiooni lauluvõistlus enam aidata, eesti laul. Jah, selle muutusega tahaks küll suure rõõmuga kaasa minna, toetada seda, seda, seda ideed, et sellest võistlusest saaks isegi mitte nii palju võistlus sest muusikas on võistelda väga imelik, aga ta oleks Eesti laulukirjutajate esitajate mõnus sihuke väljanäitus, kus igaüks tuleks oma parimate parimate paladega ja tullakse, esitaks sellest kujuneks midagi, mis tegelikult ju loob seda kultuuri meile siia. Et niukseid asju ei ole ju palju pehmelt öeldes neid isegi peaaegu et vaat et puudu, et niuke tavaline niinimetatud turu või eesti muusika businessi iseloom surub peale teatud asju surub peale teatud stiile, teatud moevoolud, nii vähe või palju, kui neid on ja kui sa tahad millegi omapärasega välja tulla ja sellega tähelepanu saada siis just sedalaadi esinemine sedalaadi üritus ongi täiesti tänuväärne. Jah, tegelikkuses see veel, et et kui nüüd arvestada, et sinna finaali, eks ole, mis nagu rahvahulkadesse tuleb kõikides nendest lauludest, mida, mida esitatakse arvatavasti loodetavasti eesti laulule tuleb esile ainult 10, et selles mõttes noh, 10 finalisti, eks ole, neid hakatakse nagu näitama ja rohkem tegelikult on ju neid laule kindlasti palju rohkem mis sinna tuleb, mida võiks kõike esitada. Täiesti hädavajalik, et neid oleks palju rohkem. Ma muidugi segan sind vahel, et ma olen ka kindel, et selles palju rohkemas on paljut, mida kuulama ei peaks. No seda kindlasti, aga ma olen, mina jällegi usun, et et palju hääd võiks selle 10 kõrvale veel tulla nendest lugudest, mis siin viiakse Mulle teie mõtteviis hästi-hästi läheb korda ja meeldiv ja sümpaatne, aga, aga mind väga huvitaks, keda teie näeksite sellise võistluse puhul žüriis, sest mulle tundub, et sellest potist seda kümmet välja võttes on ju väga palju kaalul, kes on need inimesed laua taga, mis sest, et seda seltskonda püütakse tõenäoliselt üsna kirjuks ajada. Siis ikkagi. On väga suur vahe, kas seal istuvad näiteks heliloojad. No see on üks näide, eks, kas seal on discarid, raadiotöötajad, kes iganes, jumala eest lüpsed, et see vasikas saab olema väga erinev, keda teie tahaksite näha seal žüriis? Ma ütlen, keda ma seal näha ei taha. Ei taha näha? Jah. Ei taha näha, ilmselt sinna ei saa, tähendab lugude autorid ja esitajad ise tegelikult on ausalt öeldes, mina tahaks näha inimesi, kes kellel on missioon, tähendab, kes, kelle tegevusest, kelle igapäevategevusest on ka näha missioonitunnet ja ja mingit oma asjaajamist. Et kas see valdkond kuulub nüüd noh, nagu sa ütled diskoride suuna peale või see on heliloojad, isegi süvamuusika loojate puhul ei olegi vahet, kui sel inimesel on missioonitunne, kui tal on oma asjaajamine käsil siis ma arvan, et ta teeb õigeid otsuseid. Žürii on ju ikkagi mingi kollektiiv, kelle, kelle arvamustest kujuneb välja mingi sihuke keskmine ja see on parim, mis seal juhtuda võiks. Et kõige halvem oleks, kui seal tekiks arvamusliider, kelle maitse nii-öelda siis hakkab otsustama, see oleks kõige hullem lugu niigi ideeli ses mõttes juhul kui see pruugib meie asjaga sobida, siis noh, võib-olla läheb meil hästi. Aga see nagu asja enda idee mõttes asja kestmise mõttes, sest et sellel asjal on mõtet, kui ta jääb kestma sellisena järgnevateks aastateks siis ei ole ka sealt välja langeda hull, kui sa saad järgmisel aastal jälle proovida, oled kindel, et sa oled ka ausas võistluses ausas ja sellises ideelised ses mõttes puhtas konkurentsis. Zhürii ei tohiks otsida nende laulude hulgast selle mõttega laulu, et eurolaulu ei tohiks otsida eurolaulu, vaid ta peaks otsima laulu, mis on, mis on hea. See on õige mõte. Et, et kui, kui hakata ükstakõik, mis laulu kuulama, selle kõrvaga, et on ta nüüd euro või ei ole sobiv serblastele meeldima või? No niimoodi ei saa ju, eks ju. Eks sellist asja tõenäoliselt ei ole olemas, nagu eurolaulustiil. Ei ole reeglid. No aga mingisugune mingisugused piirid on nagu pea, kui hakkad niimoodi või inimesed hakkavad mõtlema, et ei, see ei ole ikka õige see ei see ei ole ikka see eurolaul, ei, see ikka ei sobi eurolaulus no mis eurolaul ei sobi heaks lauluks? Ei sobi halvaks lauluks. Mida iganes, ise õppe, mida peaks olema lihtsalt üks tore laul, mis suuremale osale inimestest žüriis meeldib ja läheb, võetakse järgmine ette. Kui suuremale osale inimestele ei meeldi see laul kui laul, kui viis, kui tekst, kui esitaja või ei meeldi, lükatakse kõrvale, kui on hea, võetakse aga mitte selle mõttega, et ta peab olema kuskil mingisuguses raamis. Eesmärk võiks olla see, et see on Eesti. Et see Eesti üritus, et see on eesti esitajad, eesti autorit ja see on lõpuks Eesti muusika, mida me sealt siis korjame ja riisume, et see eesmärk, et ta lõpuks on Eurovisiooni võistlus, on pigem tulemus selline boonus ja loodame, et ei juhtu, nii et et väga mingi meie enda jaoks oluline artist, kes tegelikult pärast mõjub naeruväärsena võib-olla selles närvilises konkurentsis seal lõppüritusel. Et no see, see siis paistab, aga esialgu on, mina väga tervitan seda lähenemist, muuta ta seda üritust jah, siukseks oma oma õueürituseks ja ja leida nagu uusi ja huvitavaid tegijaid. Nii et selles uues lähenemises uues süsteemis oleks tegelikult äkki palju parem saada hoopis teine koht. Mitte esimene. Me oleme öelnud ja räägime lõpetuseks sellest, kas Eesti laulule on sutsu veel aega mängitud, laulatada ja kusagil ka vahepeal enne. Ja, aga meil ei ole sellist. Hetkel ei ole sellist avalikku esinemist, mida võiks välja kuulutada, tulge meid sinna kuulama, sellepärast et kus me esineme, on sellised kinnised. Me oleme jah, siiani kutsumise peale, alati teeme suure rõõmuga, meil on hulga tuttavaid, kelle, kellele me oleme esinenud ja ka mitte tuttavaid, kellele me oleme esinenud. Järgmisel aastal plaanime teha ka kontserte selle uue plaadi kavaga ja järgmise aasta niuke esimeses esimeses aasta veerandis. Et jah, jõuluajal ei tahtnud hakata siin või seal detsembri sihukeses palavikus ei tahtnud enam hakata väga pusima. Kõigil on praegu kange valu oma need jõululaulud ära laulda kõikidel kontserditel, et meie asjaga natuke aega, kuna see ei kaota oma aktuaalsust. Järgmisel aastal. Need lood toimivad väga hästi ka märtsis.