Reisipalavik anymore nakkusraadioeetris. Tänaseks reisipalaviku väisatavaks maaks on üks suhteliselt noor ja vastuoluline riik. Maa-ala valgus antud riik asub, on olnud kõige suuremate ees Aasia ja Euroopa tsivilisatsioonide ja impeeriumide osaks kuna seal asuvad nii kristlaste, muslimite kui ka juutide kõige pühamat paigad. Sealne rahvas nimetab end jumala poolt väljavalitu iks ning nende religioon on üks omapärasemaid tänapäeval. Tänane reisisihtkoht on Iisrael. Iisraeli või täpsemini Iisraeli rahva ajalugu on ligi 4000 aastat pikk ja selle alguseks loetakse peamiselt Aabrahami elu ja tegevust umbes 2000 aastat enne meie aega. Aabrahami nimi tuleb heebreakeelsest sõnast iibrimm, mis tähendab heebreaalast ja kõlab nagu ülistatud isa. Räägitakse, et jumala olevat Aabrahami juurde tulnud ning lubanud teha tema rahvast ühe suure suure rahva. Sellepärast on läbi aegade juudid pidanud end nii-öelda välja valitud rahvaks ja peavad just seda lepingut jumalaga Iisraeli alguseks. Lepingu tingimuseks oli, et Aabraham viib oma poolnumaadliku järgijaskonna elama kuskile mujale. Tee viis neid läbi süüriakaanoni maale, mida tunneme tänapäeval Iisraeli nime all. Tänapäeva Iisraelis on pikalt elanud ja töötanud tuntud endine tippkorvpallur Rauno Pehka. Kutsusime ta täna reisipalaviku saatesse just suveräänse kõrvaltvaatajana, kes räägib oma muljetest ja elust sellel konfliktsel maal. Reisipalavik nagu ennem mainisin, rändab siis täna Iisraeli suhteliselt ütleme nii, konfliktsesse riiki minu jaoks ja ka võib-olla teiste paljude jaoks. Meil on külas Rauno Pehka, kõik teavad, kes on Rauno Pehka, kes on aastaid, olen ma õigeldel aastaid. No päris aastaid ei ole, aga, aga kaks korvpalli hooaega kaks korvpalli hooaega, mis enam-vähem kokku aasta 10 kuud, on hooaeg, et kokku nagu 20 kuud, mis on veidi vähem kui kaks aastat. 20 kuud, siis kokku elanud Iisraelis seal natuke aega tagasi, aga kõigepealt tere, Rauno. Tere. Tere. Henry. Räägi alustuseks, et kuidas sa üldse said sinna korvpalli, mängisid seal korvpalli, et kuidas sa sinna said, mida sa teadsid ennem üldse sellisest riigist nagu Iisrael? No ma sinna sain esimest korda 92. aastal läksin Iisraeli mängima ja see oli eelne juhuste kokkusattumus, kuidas ma sinna sain? Aitasin nimelt ühel teisel sinna mängima läinud korvpalluril Sergei pabencol tõlkida tema kõnelusi temast huvitanud agentidega ja ja siis muuhulgas mainisin, et noh, tegelikult ma olen ise huvitatud ka välismaal mängimisest. Asi võttis jumet ja mingi aja pärast olidki mul pakkumine olemas ja oli vaja otsus teha, et nüüd möödaminek, mis satsis, sa mängisid. Todon mängisin 92. aastal ehk et hooaega 92 93 mängisin võistkonnas nimega peit narr raamatukann mis on mõnevõrra tavapäratu nimi, sest teatavasti kõik klubides kannavad seal nimega Sapo, Elvi Maccabi. Ja see on üleüldse kaadiline poliitiline eristamine ehk et hapo-l on justkui nagu proletariaadi partei või, või midagi sellist ja selle põhivärv on punane ja Maccabi põhivärv on kollane ja siis peita Rannamaa poliitiliselt suundumused kuskil seal nende kahe vahele Petar, väga palju ei ole põhiliselt Maccabi hapoellid. Küsisin su käest ka seda, et mida sa ennem Iisraelist üldse teadsid või? Tavalise Eesti inimese jaoks on Iisrael koht, kus on pidevalt on sõjaolukord ja pidevalt pinev ja kõige sõditakse ja juudid, miks süüdi? Vabandan, kui kedagi solvasin, aga selline noh, üleüldine siukene arvamus on selles riigis. No, ega ma ka rohkem palju ei teadnud, kui massimeedia vahendusel kuulda oli, aga küll oli mul mingi väike kokkupuude nii-öelda Iisraeliga ja see ei olnud. See on selles mõttes positiivne, et kuskil veel aastaid enne seda, 1985 käisin NSV Liidu noortekoondisega ronis võistlustel ja siis oli parasjagu Iisraeli agressiooni toon jälle Lõuna-Liibanonis ja noh, nii-öelda nad olid okupeerinud mingisuguse ala endale seal või ehk teinud sellest turvatsooni ja pärast ma muidugi mõistsin, mis see tähendab, aga aga tookord oli ja siis oli hästi jälle selline meedias oli, oli suur, et umbes agressioon ja siis tulid, me olime seal võistlustel. See oli noh, üldse üks väga kummaline reis Iisraeli paberriiki, seal mängisime ka nii, et kuskil kõrvaltänaval käis mingi lahing. Samal ajal tuli tungida Ameerika Ma ei tea lennukikandjat sinna rannikule ja igatpidi selline huvitav reis. Et nii palju mul nagu eelteadmist oli, aga ega lõppkokkuvõttes selgus ikka tõsiasi, et Iisrael on uudistes kaugelt suurem kui noh, see olukord seal madal tajutav. Samas muidugi ei saa eitada, et seal kogu aeg midagi seal toimus ja mingi oht oli olemas. Räägi läksid sinna koha peale, tutvusid natukene kohalikele, mis riik on Iisrael, kuidas sa iseloomustavad sina, kui seal oled olnud 20 kuud. Et mis riik see selline on? Noh, tol ajahetkel reisimine sinna väga keeruline tuli hankida viisa, Iisraeli saatkond oli Riias, viisad oli sealt eraldi saada, aga, aga kui ma esimest korda läksin, siis mulle öeldi, et viisat pole vaja, et piiri peal saad. No läksin siis pilet sinna tuli osta ka kuskilt mingi firma kaudu ja selle sai Vaksid raha ära, siis läksid Riiga ja Riiast siis tuldi lennujaama, mingi mees, tuli, võttis portfellist, andis piletit kõigile. Ühesõnaga, mul oligi Gazasse põhimõtteliselt aasta jagu riideid ja asju, millega ma pidin hakkama saama enam-vähem ja ja noh, selline suhteliselt nutune sõit bussiga sinna Riiga kotid kaasas, teadnud kas tulevad piletid või tule, noh tol ajal veel selline suhteliselt umbusaldav olukord ka, et noh, ei uskunud kõike, mida räägiti, ja rokist sain tänu sellele passist ikkagi otsiti viisat. Viisat mul ei olnud ja põhimõtteliselt oleks sõit juba peaaegu katki jäänud, aga siis piiri, kuna ma olin Lätis mänginud enne, siis see piirivalvur lõpuks tundis ära nutuse näoga rääkisin, ma olen korvpalli mängima ja viisas on sealt ja siis ta tundis ära mind ja noh, tol ajal sai nii veel, et ahah, sa saad tuttav. Hea küll, et mine siis mõtlesin seal lennukis, et kuhu ma lähen tundub täitsa uskumatu, mis seal oli? Lennukitäis enamus oli inimesi, kes MY keerasid, kas läksid jäädavalt ära? Noh, siit nii-öelda muutunud riigikorraga riikidest oma nii-öelda tõotatud maale tõotatud maale, just kus neil kõigil on elukoht nagu olemas. Tohutu aplaus oligi, lennuk, lennuk maandus tohutu aplaus. No selline nagu ma ei tea, keegi oleks jalgpallimatšil oleks värava löönud, no kõik olid praktiliselt püsti ja noh, nüüd on nad kohal. Seal juba kõik sujus, et seal oli ikkagi see mees vastas, kes pidi olema ja ja siis vaikselt kõik nagu hakkas sujuma. Mis vaatepilt seal avanes, seal tol ajal tohutult kuum olime, läksin septembrikuus kuskil ja no meenutab tavaliselt noh, selline nagu nagu troopiline või pime, alguses oli pime, väga, ei avanenud eriti mingit vaatepilti. Suurlinna tuled olid ja noh, ma läksin Tel Avivi, ehk ma elasin raamat kanis, mis on Tel Avivi küljes nagu Nõmme on Tallinna küljes näiteks, aga noh, tegelikult nagu teises linnas, aga, aga noh, sinna Tel Avivi kesklinna mul oli viis minutit autosõitu või, või ma ei tea, 15 minutit jala minna, et selles mõttes noh, palmid ja eksootika ja noh, kõik selline jälle tol ajal see kõik nagu pani õhku ahmima, majad olid teistsugused ja noh, selline suhteliselt harjumatu. Tel Aviv, milline linn see on, on ta suur linn, on ta ütleme niisugune ütleme, araabia lik linn, kus seal niuksed, väiksed majad. Ja, ja tohutu kuumus ja niisugune mustus ja nii edasi. Tel Aviv on jah, selline suur linn. Suhteliselt uus linn, seal on küll sellist vanemat linnaosa, mis on seal Tel Aviv, Yafo, mis on umbes Piibli piibliajast, jälle midagi talle vanalinn ja siis on hästi suur nagu kontrastide linn on, et lõunamaale kohaselt on räpasustan suhteliselt palju. Samas on, on Iisrael võrreldes tõsi pealinnadega noh, et nagu nagu Aasia või puhtuse poolest, et ta on ikka hästi läänelik ja kesklinn on hästi ilus ja puhas ja korralik võrreldes noh, mis seal ütleme, kontrastid on väga suured. Kas need kontrastid on üle kogu maakäsitlusele kõvasti ringi ka, et millised erinevad vaatepildid seal avanesid seal või on ta ühtlaselt niisugune? Minu jaoks tundub selline kaljune liivane. Kaljune, liivane on väga õige, aga, aga noh, sisuliselt see riik ju vist ongi rajatud kõrbesse ja ja selles mõttes on sinna tekitatud selline viljakandev ja, ja õitsev ja lopsakas, kohati ma aga kui ringi sõita, siis on muidugi hästi palju sellist kõrbe Kalju ja sellist asja ja kontrastid on, on väljapoole sõites veel veel seda enam suuremad, et nii-öelda kõrgtehnoloogiline linn ja kõrval on Pedrueenide asumid. Mis on siis sellised sarad on kuskil kuskil vähemägisema maa vahel kuskil vaatad ahah, seal Bedwiinide küla, haavlid mingitest plekitükkidest ja millest iganes kokku pandud sarad, siis on seal väike kari ja siis naturaalmajandus käib vinni küladevahelisi mehed lähevad karjaga kuskile rohtu otsima, mägedesse ja naistel on voorusevööd kinnitatud, et midagi ei juhtuks, vahepeal. Reisipalavikusaade on sõitnud täna Iisraeli ja meie giidiks on Rauno Pehka endine tippkorvpallur, praegune korvpalliasjaajaja ning kes mängis kaks hooaega Iisraelis korvpalli. On teada, et juudid on ajaloos niisugune eelkõige just nii-öelda nad ise ütlevad väljavalitud rahvas ja väga kindlad oma religioonile oma religioossetel arusaamadele ja sageli sellepärast taga kiusatud ja süüdistatud igasugustes maailmapattudest. Aga kuidas sina iseloomustaksid juute? Kui seal bussis näiteks sõita, siis see on selline tunne, et väga paljud inimesed vaatavad ja hellitavad, Jan on sellised natukene nagu aga midagi, midagi nagu on seal õhus on seda, on nad ise selliste vähekene nagu agressiivsed või noh, meie soome-ugri rahuliku. Aeglase põhjamaa inimese kohta on nagu veidi sellised särtsakad ja tunduvad nagu agressiivsed, seda on nad ise põhjendanud sellega, et nende riik on ümbritsetud vaenlastega ja põhimõtteliselt nad maast madalast ka saada üles teadmisega, et nende ümber on vaenlased ja kogu aeg peab olema valvel ja kogu aeg peab olema selline võitlusvalmis. Samas on nad hästi sellised lõbusad, nooremad eriti lõbusalt rõõmsad nagu meiegi, noored armastavad pidutseda ja sellised tavalised inimesed ega suurt vahet ei ole, aga lihtsalt et seal on palju rahvast, võib-olla koos väikse territooriumi peal ja siis siis see, et seal on kogu aeg, mingisugused ohud on, et meenuvad siin eskord, läksin pubisse, näiteks. Parasjagu oli selline oht, et sadam pomme visata, täna siis parkisin auto ära, parklas oli seal niipea kui inglise keele, sa hakkad rääkima, saad kohe aru. Kollane seal parklas parasjagu on, et noh, see oli vene mees seal, et kui juute on kuus miljonit umbes elab Iisraelis, siis üks miljon on seal venekeelseid. Noh, nad on tulnud üle maailma. Ühesõnaga, parkla vaht siis, siis soovitas, et kuule, et nüüd, kui sa paned siia auto, noh, siis me läksime sujuvalt vene keelele üle, mul oli vene keele ja inglise keelega väga hea seal hakkama saada. Et noh, kui sa nüüd lähed siia pubisse, siis siis vaata, et noh, nagu mingit sireeni, kuuled siis varjendantsiaale siis jookse sinna selle hotelli alla ja siis sa pead seal olema sinna tore. Ja läksin reipalt ja noh, see on igav päevane asi, et mingitel aegadel hoiatatakse, et ärge kaubanduskeskustes minge, kui mingi mingi asi võib seal nii-öelda toimuda ja midagi sellist, aga noh, muidu inimesed nagu inimesed ikka, et igas rahvuses on ja omad pahad poisid ja omad toredad inimesed ja ja midagi sellist, aga üldiselt jah, on selline nagu kaitsev hoiak meile, et nad on, nad on nagu natukene ärevad kogu. Teada-tuntud on räägitud juutide kauplemisoskusest ja et või noh, suurem osa maailma rahastan, juutide käes on sealt tulnud siis aegade tagant, kui noh, teame, et Iisrael on, ütleme, asub siis kaubateede ristumiskohal ja ja, ja sealt nad on võtnud oma suure ande nii-öelda kõikidelt võtta, anda mitte kasumit ja kuidas nendega tööasju ajada oli, on nad niuksed, kes ikka proovivad sul naha üle kõrvade? No minul on, meil on kaks korda erinevat korda olnud seal ja mõlemal korral on olnud väga-väga positiivsed kokkupuuted nendega igasugustes asjades. Jah, seal küll teisel korral olid mingid palkade maksmise mingisugused probleemid, aga lõppkokkuvõttes kõik toimis ja keegi mulle võlgu nagu ei jäänud, et nad olid suhteliselt korrektsed ja suhteliselt sellised kohusetundlikud. Et ei olnud sellist asja, et midagi oli vaja teha, et siis nüüd Ahma homme teen ja siis jäädki seda ootama, et seal ollakse suhteliselt täpsed. Kindlasti üks väga oluline osa ühe Iisraelis elava juudi võltsi juudi elust on religioon. Kõik tuleneb sellest, et palju sina sellega kokku puutub. Seal riigis olles on võimatu mitte puutuda kogu nende religioossete tavade ja millegi sellise tundmaõppimisega, eriti kui sa seal viibid kaua aega. Et sabat on, on siis selline puhkepäev päev neil nädalas, mis algab reedel, kui päike loojub ja kestab laupäeva päikeseloojanguni, ehk et pühapäeval algab neil töönädal ja pühapäeval täistööpäev. Muidugi minu jaoks alguses esimesel sel ajal, kui ma seal olin, ma kogu aeg räägin nagu kahest ajast, aga noh, seal oli kuus aastat vahet ja mängisin, teinekord mängisin tugevamas liigas, esimene kord veidi nõrgemas liigas. Autot ei olnud kasutada ja, ja noh, minu jaoks sabat lõi kohe nagu nagu noaga, selles mõttes, et kui päike, põhjus, siis bussid enam ei käinud. Ühistransport ei sõitnud, ainus võimaluse kuhugi saada oli kas jala, jalgrattaga või taksoga taksot sõitsid, aga see on suhteliselt suur elukorralduslik nagu puudujääk juba. Et tahad kuhugi minna ja ei olegi nii lihtne. Kuulsin ise sihukest juttu, et sel ajal on täiesti absurdsusteni meie jaoks absurdsusteni ulatuvad reeglid, mida tohib teha, mida mitte. Mulle rääkis üks New Yorgis elav tütarlaps, et ta oli üks päev välja läinud ja tema vastase elav juut oli jooksnud karjudes majast välja, et kas ta saab aidata teda ja tüdrukule neid vaatama, et mis siis juhtus, oli see, et lihtsalt õhukonditsioneer oli liiga külma peal, aga ei tohi sa üldse tehnikat sabati näppida ja palus tüdrukul keelata natukene soojemaks. Kas selliste asjadega kokku puutusid ka, et sa ei tohi isegi näiteks mingi WC-paberit rebida, kuna see on ka töö? Äärmusi, ma olen kuulnud igasuguseid seal ja noh, selles mõttes on jälle jälle eriline, et kuna nad on hästi temperamentsed, ärevad nagu mõnes mõttes siis on seal ka äärmusest äärmusesse, see nii-öelda vahe on hästi suur. See oli täiesti tavaline noh, et kui kuskil liikluses mõni auto tegi midagi sellist, mis teisele autojuhile ei meeldinud ja siis juhtus punane tuli, tal on mõlemad autod, seisid siis ikka tagant, autojuht tuli välja ja läks rikkus natukene eesoleva autojuhiust või midagi seal, noh ikka kättpidi kokku kohe. Aga ma olen seda ka siin Eestis näinud, nii et selles mõttes Minni seal ma nägin teda esimest korda, siis mulle tundus, et noh, ohoh, mis oleks juhtunud, kui see oleks samuti näiteks autoga sõitnud. Autoga sa saad sõita, sabatan nagu tavaline tavaline laupäev, eks ole, seal autoga sa võid sõita, aga lihtsalt ühistransport ei käi. Aga on olemas neil pühad, kus ükski Ta ei sõida näiteks Yom, kip, Burn selline püha, ma täpselt ei mäleta, mille puhul seda, seda püha peeti, aga aga seal oli siis selline reegel, et politsei ja kiirabi võisid sõita. Ja siis nad on jälle justkui on püha. Aga samal ajal on need nagu hästi-hästi verejanulised, et kui keegi seda seda reeglit rikub ja sellises agressiivses piirkonnas siis vabalt visatakse kividega aknad sodiks, selle kohe nii püha iseenesest oli muidugi ka väga vahva, et, et inimesed tulevad tänavatele komme seal kõik tänavad on inimesi täis ja lapsed sõidavad jalgratastega edasi-tagasi ja noh, nagu kaheksa tavaks on, on kõik surnud jälle noh, nii-öelda muus mõttes, et lihtsalt pühitsetakse. Ma ütlen jälle nendest äärmustest rääkides, et ta on mõned, kelle jaoks on nagu selline püha asi, traditsioon, see on väga paljuski pere tuleb kokku, ehk et et lapsed lähevad oma vanematele külla, siis alati on seal mingi traditsiooniline söömaaeg ja siis võetakse veidikene võetakse sellist punast napsu. Hästi magus vein, pitsist võetakse selline väike vits meil nagu viinapits. Usu mõttes, nad on suhteliselt karskeid inimesed, enamus neist siis tavaliselt see väike pitsikene teeb nagu ülevoolavalt lõbusasse meele olla ka kohe. See on selline pere pere koosistumine, siis räägitakse mingeid asju ja tehakse mingit süüa ja, ja noh, selline selles mõttes jälle tore, et suhtlevad väga sellised perekesksed juutidel, onju. Et ema on hästi tähtis perekonnas. Kui meil siin pannakse isanime järgi, et siis juutidel arvestatakse sugupuud nagu emaliinis ehk et nad põhjendavad seda niimoodi, et et kunagi ei või teada, kes su isa on ja ema on alati kindel. Kui su ema on juut, siis oled sina kajut just või vanaema, sellest piisab ka. Vanaemad juba oled ka nagu aga kui su isa neutis sina nagu veel otseselt juut ei ole Hannuka niisugune teha on ka Hannuka tavaliselt, et selline püha, mis on meie jõuludega umbes samal ajal. Anuka traditsioon on see, et ta kestab siis üheksa päeva. No mida see on Iisraeli üks sümboleid, mis on selline Annuka küünla iseenesest, et sinna pannakse siis üheksa küünalt peale, iga päev pannakse üks küünal rohkem põlema, et põleb siis see nagu sümboliseerib seda ja sarnaselt natukene meie jõuludega, siis tehakse seal kingitusi ja see on selline lõbus, püha ja nagu tore, tore asi. Pühadest võib ka seda esile tuua, et et uut aastat võetakse seal vastu meie kalendri järgi, aga samas on alati väga suur pühan juudi kalendri järgi uus aasta, mis on muutuva kuupäevaga kuskil septembri alguses on meil head uut aastat mis kalendri järgi nad ise elavad, nad elavad ikka noh, nagu selle meie kalendri järgi, aga, aga jah, et jälle, kui me läheme äärmustesse, äärmus on seal jälle linnapildis ka, et osadel on, seal võib õues on 35 kraadi ja siis on must kaabu ja siis kaabu alla veel. Kippa, selline must, ümmargune ümmargune pea, peakate siis on ja see on kõik täpsete reeglitega, mis seal seal all on mingite Sõlmedega valged niuksed, niuksed ürbid ma ei oska seda täpselt nimetatud pluus, midagi pluusi moodi ja siis on mustad kuued siis patsid, on siin kuskil tulevad kaabu alt ja aga noh, neid on hästi palju, eriti Jeruusalemma kandis seal sellise riietusega. Judaism on vanim tänapäeval veel eksisteerib monoteistlik religioon, monotestlik, religioon, vastand polüteismile ja tähendab, et on olemas ainult üks jumal. Judaism tugineb vanast testamendist pärit viiele Moosese raamatule ja juudi pühameeste krabide koostatud esivanemate pärimusi sisalduvale seadusekoodeksile ehk Talmudile ja tekkis 2000 aastat enne meie aega. Judaismis on välja arenenud ka kristlus ja muhameedlane. Ka judaism on jagunenud mitmeks lahuks, nagu näiteks ortodoksid konservatiivid, liberaalsed ja reformistid. Kõik oleneb sellest, kuidas tõlgendatakse juudi niinimetatud piiblit ehk Toorat, mis kujutab end heebreakeelseid rulli keeratud pühakirju. Et pühakirja mitte puudutada, on Toorad ümber vastava puust abivahendi keritud ja isegi näpuga järje ajamiseks on mõeldud välja eraldi näit ja ehk metallist. Pulgake ja judaism määrab ka juutide igapäevaelu. Erinevate pühade ja tähtpäev Nemad aga tuntumaks on ehk sabat, mil hoidutakse tööst ja tõmmatakse hinge. Süüdatakse küünlad, et tähistada jumalikud loomistöö tipphetke kui töö oli lõppenud. Sel ajal on keelatud kasutada elektroonikat ja raha ning sabad ajal näiteks ei näe ühtegi juuti New Yorgi metroos, mis muidu on igapäevane nähtus. Keelatud on kõik tegevused, mis kuuluvad 39 melak doi seaduse alla ehk teisisõnu on Tooras kirjas 39 peamist töötegevust mis sabati ajal keelatud nagu näiteks taimede istutamine, liha soolamine, värvimine kui ka veidi veidrad nagu kerimine, kustutamine ja ka näiteks lahtise tule kustutamine ja näiteks pabernoa kasutamine ja sõlmede sidumine. Teine tuntud tahan talvel peetab Hannuka ehk tulede püha, mis tähistab Jeruusalemma templi taaspühitsemist jumalale pärast Juudas Macabeuse võitu süürlaste üle aastal 165 enne Kristust. Judaismis on tuntud ka kabala, mis on juutide müstiline tunnetus. Teisisõnu on need teadmised, mida tuleb avaldada vaid inimestele, kes on tagasihoidlikud ja tasased. Elutee keskel ei vihasta kergelt, jaan mõõdukalt ning kättemaksu mõtetest vabad. Rabi muuseas teeleoon, kes elas 13. sajandi lõpul, on autor raamatule Harr ehk jumalik sära ning on üks kuulsamaid müstikaalaseid teoseid. Ta rõhutab, et inimtegudel on mõju kõrgemale maailmale. Jääti jumalat teenides saavutab vaga hing ühenduse jumalusega. Üks tuntumaid kabala järgijaid on popdiiva madonna, kes alates 90.-te lõpust on õppinud Los Angelese kabala keskuses ning annetanud sinna üle 21 miljoni dollari. Reisipalavikusaade on sõitnud täna Iisraeli ja meie giidiks on Rauno Pehka endine tippkorvpallur. Ma küsiks natukene juutide perekondade kohta, et mainisid, tahad, siin ema on väga tähtis perekonnas, et kui su ema on juut, siis oled ka sina juut, et kas oskad selle kohta midagi öelda, et juudid väga vaatavad seda, et nende laps siis abielluks teise juudiga, et perekondlik nii-öelda mudel on hästi-hästi, perekonnakeskne ühiskond. Kui Iisraelis seda vaadata, siis seal nagu väga palju muid võimalusi ei ole, aga see ei ole reegel ka, et eks seal üha nooremad generatsioonid elavad üha läänelikumalt, et noh, see ütleme, religioon on olnud selle riigi loomisest saadik, on selline väga suur ja tugev alustala olnud sellele riigile, aga isegi teame, et täna meil siin oma noored kes NSV liidu aegadest midagi ei tea, kehitavad õlgumi andis, see oli, eks, et noh, seal on natukene samamoodi, et need noorem generatsioon, noh, kuna seal on hästi palju Ameerika mõju, siis nad on sellise lääneliku maaeluhoiakuga ja nad nii väga neid traditsioone ka kogu aeg ei taha järgida. Külastasid sa mõnda sünagoogi ka seal kohapeal ja mõnda nii-öelda jumalateenistust. Jah, sünagoogi tuli mul ikka, et külastada seal on, teatavad olid seal oma klubis klubi, mänedžeri perekonna juures tihti käisin, käisin sellistel Nende perekondlikel kokkusaamistel, käisin, istusin seal laias ja sõime koos ja siis ühtlasi selle perega seoses. Sain ka sünagoogis ära käia, kus seal on, juudimeestel on erinevad erinevad rituaalid, mingid vanused, kus seal on seitsmeaastase sünnipäev on nagu väga tähtis, siis siis on, siis minnakse sinna sünagoogi sünagoogis on nii, et et ainult mehed istuvad all ja mäletan, et ja naised lasti üles rõdule, et mehi ja naisi nagu kokku ei lasta. Ja siis loetakse kurat, mis on nende nii-öelda piibel. Ma kogu aeg imestasin, et miks need süvovskikud mustade kaabuda ja kogu selle atribuutika ka, et miks nad ja patsidega ja miks nad enamus kannavad prille ja nad on sellised suhteliselt rinnilise näoga. Ja siis ma seal sünagoogis viisin mõnes mõttes otsad kokku. Kuna seda Toorat loetakse, nii et pidevalt kummardatakse ka samal ajal raamat käib ja siis muudkui inimesed kummardavad. Noh, umbes nagu nagu et kui vanasti laulukoorid laulsid, seisis tikksirgelt, siis nüüd nad teevad igasugust tantsu sinna juurde. Kui raamat on käes kogu aeg, siis siis seda mõnuga minu arvates, et et siis silmaläätse asend loetava teksti suhtes kogu aeg muutub ja see rikub silmi, et fookus kaob ära kus kogu aeg, aga just, ja siis tal on mõned usu üliõpilased nii-öelda siis seal nemad on veel kuskil sellistes keldrites, pimedad niisketes keldrites, kuna õues on hästi palav ja siis nad kogu aeg seal niimoodi kummardavad ja kogu aeg fookus liigub ja siis see rikub silmad ära seal ja sellepärast seal prillid jah, et mehi ja naisi kokku ei lasta, see on natuke sarnane nagu. Labadega tavadega, eks ole, seal mehed käivad, mosseedes käivad mehed põhiliselt, naised jälle ei käi eriti ja noh, muidugi äärmustest ma kuulsin seda, et päris radikaalsed sellised juristid, noh, kuna mees ei tohi naisega kokku puutuda, siis rääkimata niisama lõbuelust, et siis nende suguühe on lubatud ainult soo jätkamiseks ja siis kuna nad ei tohi kokku puutuda, siis on nagu lina on pandud vahele? Jah, isegi sellist asja kuulsin seal, et aga jah, et. Ma olen käinud käibeks Toorade lugemine ja siis nad loevad seal sellest ma väga palju aru ei saanud. Mõned sõnad sain, kuna ma käisin, esimene poolteist kuud, käisin keeltekursustel, seal õppisin Ibriiti ja siis ma midagi sain aru. Kuidas seda keele õppimine sul kulges kasutavad ju hoopis teist tähtede süsteemi? Kaua aega oli suhteliselt palju käes ja ma teadsin, et välismaal korraldatakse tudengite seas on hästi populaarne, minnakse välismaale, siis erinevate riikide inimesed saavad kokku, neist pannakse grupp kokku ja siis nad hakkavad õppima kohalikku keelt, kõik on kuskilt mingi oma keele käes, neil ei ole muud varianti kui rääkida selles kohalikus keeles. Ma ei pidanud seal lihtsalt vastu poolteist kuud, kuna kõik, kes kes seal õppisid, olid tulnud endisest N Liidust. Ja kanadalane oli ka nad kogu aeg seal kurtsid oma rasket elu ja hädaldasid seal ja siis ma ei, ma lihtsalt ei jaksanud seal, noh, ma mõtlesin, et see on selline mõnus, noh, et suhtled uusi, mingeid inimesi, aga, aga noh, ma saan aru nendest, et nad olid tulnud tundmatusse. Iisraeli riik andis mingil mingil ajal andis immigrantidele soliidse sellise stardiraha, millega nad said oma elu alustada. Suur eeldus üldse seal normaalseks elamiseks on see, et sa pead sellise keelena ja paljud nad ise ka ei pidanud seal vastu ja siis nad lõpuks maanduvad kuskil vene kogukonnas ja jäävadki sinna ringlema ja nad ei pruugigi üldse saada sõnagi aru sellest keelest, seal on vene telekanalid ja elad lihtsalt teises kohas ja töötad mingis mingis oma omade juures. Ja teine frustratsioon ja põhjus oli see, et paljude endises N Liidus võib-olla diplomeeritud näiteks arstid või, või noh, ütleme mingisugusel olulisel töökohal töötavad inimesed läksid sinna ja nad äkki ühtäkki olid nagu mitte keegid. Ja siis siis selline kahanemine vanemas eas, kus sa, kus sul on perekond ja sa oled, sa oled näiteks 45 aastat vana, läheb täitsa uude riiki elama, see pruugigi teinekord nii lihtne olla. Palju sul sellest keelest siiamaani meeles on? Ei, mul on ikka mingid sellised tüüpfraasid, on mul enam-vähem noh, et kui juttu alustada, siis ma ikka paar sõna pursin juudiga näiteks Imriidis ja teeb alati ja sooja tunde neile, kui keegi midagi nende keeles räägib, aga noh, ma õppisin ja nii palju selgeks, et kuna see kirjakeel on seal ja omaette, hakkab paremalt vasakule ja, ja noh, nii nii nagu Araabiaski kirjapilt tuleb paremalt vasakule, siis selle omapära on see, et seal täishäälikuid on paar tükki, ainult. Et see on selline tunnetuslik häälduse järgi kirjutamine, noh näiteks palud kirjutades Estonia sinna kohalikus keeles ta pole näinud seda inglisekeelset kirjapilti, siis ta võib vabalt Astonia kirjutada, seal tehakse küll mingeid punkte ühe käe kaaderliku juurde, tehakse nelja kohta üles-alla kõrvale või või teisele poole kõrvale tehakse punkt. Ja siis selle järgi otsustatakse, kas on hooajal või noh, et mingi selline, aga ma niipalju sain selgeks, et seal jah, et võistkondade nimed lugesin lehest välja, valju keegi punkte viskas ja noh, ma sain, mul oli nagu ülevaade, sest mul oli korvpallivoor oli läbi, siis mul oli vaja ja uurida, kuidas teised võistkonnad mängisid ja mis seal nagu toimus, need korvpalliterminoloogia oli seal tegelikult selge, midagi seal oli noh, trennis seal niuksed enamkasutatavad väljendid ja igasugused nagu näiteks närvid, kui öeldakse, mis värvi keegi on ja maa-ala kaitse ja värvid olid seal ja siin oli ka hall ja valge alla panna. Ja siis numbrid ja noh, selliseid asju, et. Ja mis rakk lekka turs all, see on korvpallimängija. Tänane reisipalavik on võtnud meie kuulsa korvpalluri Rauno Pehka ajab põrutanud tagasi Iisraeli, kus Raun aastatel 90 299 mängis korvpalli. Iisrael on niisugune, ütleme, vasturääkivusi, konfliktide maa olnud väga paljude jaoks, et mis värk selle Iisraeli poliitikaga on, et miks nad ei saa läbi, ütleme oma naabritega. Ilmselt on selle konflikti juured kusagil ajaloos, millest ma nii täpselt ei oskagi öelda. USA toetab Iisraeli väga-väga mõjusalt, siis Iisrael on, on sõjaliselt ka tugev riik ja, ja ikka eks need on sellised territoriaalsed küsimused, et mis see põhipõhjus on olnud aegade algusest ikka mingi maa endale saamine ja noh, seal on võib-olla mingisugused eluliselt vajalike asjade nagu vesi ja mingisugused sellised asjad ka, mis sinna juurde siis käivad selle maa juurde. Seal paar kuulsat sõda olnud, üks oli kolmepäevane sõda oli kuskil 1967 äkki kus seesama püha, millest rääkisin, kus jalgratastega inimesed olid kõik pühademeeleolus ja vaikselt ja rahulikult ja siis tulid kusagilt araablased ja alustasid sõda. Ja läks mingi aeg muidugi mitte palju, eks ole, kolm päeva sõda kestis, aga Iisrael seepärast väga ruttu ja võitis tagasi suure hulga territooriumi, ehk et suurendas oma riigi piire tänu sellele sõjale. Ja siis need konfliktid, tööd on sellel pinnal, et see, see, kes kallaletungi ja tema tahab oma maid tagasi saada, mis ta selle sõja käigus kaotas. Ja Iisrael ei taha neid anda, kuna seal on mitmed-mitmed, piirkonnad nagu Põhja-Iisraelis on Ankolaaniga kõrgustik ja mis on Süürialt võetud ja mingi järjekordse sõja käigus, aga mis on justkui neile nüüd selleks puhvertsooniks, et et ei lase sealt noh, nii-öelda kaitse julgeoleku eesmärkidel on nad, nad peavad hoidma seda piirkonda oma käes samamoodi nagu lõuna Liibanoniga, mis mingil hetkel nii-öelda vabastati seal täielikult, Iisrael kolis sealt oma vägedega välja ja siis hakkas sealt jälle äärmusrühmitus tõsta, rakette lendama, ehk et need puhvertsoonid tehakse täpselt nii pikad, et äärmusrühmituste, käesolev sõjatehnika ja raketid ei ulatuks väga hästi Iisraeli territooriumile, aastakene sõjalis-strateegilis, see on strateegiline ja nii seal siis kogu aeg nende maadega jageletakse ja, ja noh, Palestiina küsimus on, on jälle taoline kuskilt. Ja miks, miks on Palestiina riigi loomine keeruline on see, et Iisraeli välispiirid tänased sinna sisse jäävad sellised saared, mis on nagu Palestiina alad paarikesi on mitu ja siis kuidas seda nagu ühendada ja noh, see on suhteliselt selline keerukas protsess. Muidugi, kõiki detaile täpselt ei oska selgitada. Mainisid siin, et läksid pubisse, siis öeldi, et igaks juhuks ole valmis kaevikutesse. Raimo, palju sa veel puutusid kokku selle Iisraeli militaarse poolega? Meenub ka üks üks selline seiklus, tulin trennist ja ei saanud oma koju sisse, sest maja oli piiratud ümber sinu aja oli ümber piiratud ja seal seal see prügi kogumine näiteks on hästi huvitav teema, seal ei ole tänava peal, noh, kuna on soe kliima ja soe koht, siis siis selliseid prügikasti nagu meil tänaval ei ole. Prügikotid, kilekotid ja asjad pannakse tänava äärde prügilatesse mööda viskama endale peale, noh, on mõned prügikastid ka kuskil, aga noh, ütleme reeglina on, inimesed toovad oma asjad sinna. No ja siis. Ja siis mingil hetkel selline kott oli tänava ääres ja keegi arvas, et seal äkki pomm ja siis oli pommirühm oli kohal ja selline eksam nagu käis terve tänava liiklus seisis. Ja noh, muidugi reaalsused sellised pommiplahvatused ei ole, ei ole mitte harvad või noh, neid ikka seal on ja tuleb ette, ise sa ei sattunud ühegi lähedusse või sel ajal ei olnud seal minagi ei seal kogu aeg midagi, seal oli teist korda olin 99, siis oli vahepeal oli nii, et olid lennujaamad ka kinni ja ei tulnud lennukite lennanud sinna. Turistidel paluti riigist lahkuda ja noh, selline olukord, aga noh, seal kohapeal jälle niimoodi ei tunneta seda kunagi, autoga sõitsin läbi riigi, mul oli hooaeg läbi, läksin Lõuna-Iisraeli lappi, läksin puhkama, siis ma sõitsin läbi kõrbe, see 300 kilomeetrit siis seal olid. Seal oli vahepeal sellised polügoonid, kus 12 kilomeetrit järjest, näiteks läheb autode ja kahel poolkohana, näed. Ja siis on tankid, seal harjutavad, oli kõhe tunne, et seal ikka mingid plahvatused käisid, ise nägid nagu plahvatas, seal saaks nüüd kuidagi ruttan edasi. Taarse poole ka, puutusin nii palju ka kokku, et kui meil on sõjavägi täna kestapist kaheksa kuud näiteks või midagi sinna siis Iisraelis on, minnakse, minnakse pärast, pärast keskkooli lõppu minnakse kohe-kohe sõjaväkke, see on kolm aastat, kestab tegevteenistus ja ka naisterahvad lähevad sõjaväkke naiste rahuldada ja siis need sõdurid, nad käivad automaatidega ringiga tänava peal ja meil trennis näiteks kutid tulid oma sõjaväeosast, tulid trenni, panid oma sõjaväe vormi, automaadi panid nagisse rippuma, siis mängisime korvpallis, läksid trennist ära, panid jälle asjad selga, läksid ära. Et sõjaväelased on seal selline riskigrupp, keda need äärmuslased seal tahavad pommitada ja siis see on justkui nagu enesekaitseks neil need relvad kaasas. Iisraelis kestab lisaks sellele kolmele aastale iga mehe sõjaväeteenistusse oma oma väeosas iga aasta veel uuesti 45 päeva ka kuni 45. eluaastani, ehk et sa oled seitsmeteistkümneselt või kaheksateistkümneselt, oled kolm aastat sõjaväes ära ja siis iga aasta käinud 45 päeva oled oma seal, milleks sind välja õpetatud ja noh, see võib tähendada vabalt ka seda, et sa, sa satud mingisse ohtlikku tsooni kogu aeg reaalselt nagu noh, kui me teame, siis neid pomme heidetakse ikka mingi sõjaväeosade pihta või mingite valvepunktide mingi strateegiliselt tähtsate kohtade pihta, seal võid vabalt olla seal mingis ametis. Et selles mõttes on, on see kogu aeg tuntav. Iisraellased pidid oma tankid ehitama niimoodi, et kui muidu pannakse tanki mootor ma ei tea, kus täpselt on siis taga või all siis Iisraeli tankid ja selle, kus mootor on ees, kui tank saab pihta, siis inimest nagu hoitakse, et ennem las minna masin katki kui inimene. Et selles mõttes on tegemist ikka hästi militaarse ja, ja enda inimesi. Ja oma riiki hoida süsteemiga, need inimesed ise on ka kasvanud, nad on väga patriootilised. No see on nagu auasi neil ja noh, kasvõi kui vabariigi aastapäev neil on, siis tänavapilti ilmestab, ilmestab seda väga hästi, kus praktiliselt kõigil autodel on, noh, nüüd mis meile on ka ilmunud mõned aastad tagasi, sellised lipud, mis saab, saab teatava kontsert plastmasskonstruktsiooniga, kerid akna alla, paned sinna vahele ja siis lipud lehvivad, eks seal on praktiliselt kõigil autodel on Iisrael, lipud jana rõdudel pannakse ja nii edasi. Vabariigiga tänapäeval ehk siis, kui see vabadus kätte võideti 1948, et seda hetke tähistatakse aastaselt kolmeminutilise sireeniga, sireen on siis selline. Ma ei tea, kust seda antakse, aga no ühesõnaga, see kajab üle terve maa ja sel hetkel jälle autod jäävad seisma. Inimesed saavad autodest väljajuhid, kõik seisavad tänavate peal valvel selle kolm minutit ja siis elu jälle jätkub. Sellised asjad. Meenub mulle lapsepõlvest Brežnevi matused, kui olid ka vist tehaseviljad ja ja kõik pidid seisma jääma, mäletan, vaatasin aknast välja, üks inimene käis ja ma ei saanud lapsena aru, kuidas ta käib. Ei tohi käia. Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Iisraeli ühendatud kuningriigi ehk üks tuntumaid kuningaid on olnud kuningas Saalomon kes valitses la 10 sajandit enne meie aega. Ta oli tuntud oma tarkuse poolest. Ta lõpetas omavahelised hõimutülid heebrea laste vahel ja lõi õitsva riigi, mis asutas palju sadamaid ja kaubateesid. Ta oli ka võimas strateegiline väejuht, kes oma riigi vaenlased kõik tagasi lõid. Tema pärasest strateegiavõimest annab tunnistust ka see, et teda külastanud Seeba kuningannale lubas ta kõike, mida tema hing ja süda ihaldab. Räägitakse. Saalomon kinkis Seeba kuningannale ka poja kelle järeltulijaks on kõikide rastafaaride ebajumal Messias. Etioopia veraator haljasse elassilt. See oli suure lane näide Saalomoni kavalast reaalpoliitikast. Saalomoni üheks suuremaks teoks jääb Jeruusalemma templi ehitamine, millest sai juudi usu ja rahva sümbol. Seal paiknes seaduselaegas 10 käsuga, mille omal ajal Mooses tänapäeva Sharm el Sheikhi lähedal jumalaga. Kas ta oli saanud? Teate küll, see põleva põõsa lugu. Muuseas Mooses, mees, kes pidi Egiptuses olevat orjastatud juudid viima Aabrahami poolt rajatud tõotatud maale jõudis ta küll üle Punase mere, aga olevat ennem ise vanadusse ära surnud. Tagasi Jeruusalemma templi juurde, siis tänapäeval on sellest alles ainult üks seina, mida tunneme nutumüüri nime all. Kui juudi ühtne kuningriik oli lagunemas, kuulus Iisrael sajandite jooksul Assüüria, Babüloonia, Pärsia, Kreeka-Rooma ja Bütsantsi impeeriumi tähele. Just see oli aeg, kui kujunes välja ühe omapärasemate tõekspidamistega ja reeglitega religioon, judaism. Judaism oligi peamine põhjus juutide tagakiusamisele, kuna nad keeldusid tunnistamast teisi usulisi tõekspidamisi. Kuigi juudi haritlased andsid näiteks vanas Kreekas olulise panuse nii teaduses kui filosoofias, oli see just sageli usu pärast raskendatud sõjad Iisraeli territooriumil ning nende usuline diskrimineerimine viisid juudid sajandite vältel orjadeks välja nende pühalt maalt. Tänu väljarännet telesattusid juudid ka Euroopasse, kuid ka keskaegses Euroopas pidasid juudid visalt kinni oma usundist ja keeldusid ristiusku vastu võtmast. See andis tõuke nende usulisele tagakiusamisele, mis algas Hispaanias 613. aastal. Kogu kristlikus Lääne ja Kesk-Euroopas, kus elas enamik juute, kehtestati selle jaoks eriseadused. Juutidelt võeti maaomandiõigus, nad olid sunnitud elama linnades, kus tegelesid peamiselt käsitöö ja kaubitsemisega rikkamad võtmisega. Eriti levis juutide jälitamine. Ristisõdade ajal kaasnes juutide arvukas ümberasumine. 1290 aeti juudid välja Inglismaalt 1306 Prantsusmaalt. Inkvisitsiooni nõudel pagendati juudid 1492 Hispaanias ja 1496 ka Portugalist. Hispaania juudi pagulased rändasid peamiselt Itaaliasse, Põhja-Aafrikasse, Balkanile ja Lähis-Itta. Kuna neil puudus konkreetne kodumaa, siis näiteks 18. sajandil elas kõige rohkem juute Poolast. Paljud emigreerusid Ameerikasse. Lähemalt ei hakka ma siin täna rääkima natsi-Saksa holokaustist ja Hitleri jaburast plaanist kõik juudid Madagaskaril elama kupatada maailmasõdade valguses ja isegi natuke ennem seda sai alguse juutide migratsioon muistse püha Kaananimaa aladele Palestiinasse. Samal ajal liikus sinna ka oluline mass araablasi, eesmärgiks asustada see strateegiliselt heas kohas olev maatükk. 1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks. Juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa. Sellise partitsioneerimisega said araablased endale 75 protsenti Palestiina alast, kuhu loodi transJordaania riik. Alles jäänud veerand Palestiinast pidi saama juutide kodumaaks. See väike osa Raablastest, kes jäid Jordani jõest rände aga polnud rahul maa jagamisega ning alustasid seal elavate juutide ründamist. Kuigi britid püüdsid alguses korda luua, leidsid need varsti, et see on võimatu ja näidata konflikti lahendamine siiani on suhteliselt võimatu. 1947. aasta ÜRO partitsioneerimis resolutsiooni järgi pidi moodustama alles jäänud 25-le protsendile Palestiina alast juudiriik ning teise Palestiina araablaste riik. Jagamine pidi toimuma vastavalt rahvaarvudele. Juudid nõustusid resolutsiooniga, araablased aga lükkasid selle tagasi. 14. mail 1948 kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse Araabia naabrit Egiptus, Jordaania, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia vaat Jeemen. Sealt sai alguse ka siiani kestvad võitlused kaasa Maariva ehk Gaza sektori pärast. Kuna poolteist aastat kestnud sõjategevuse lõpuks oli Iisraelis saanud natukene suurem riik, kui ÜRO oli säranud ja nagu teame, jätkuvad vaidlused ja lahingud tänapäevani. Reisipalavik on siis täna Iisraelis tagasi, kus omal ajal Rauno Pehka tuntud korvpallur mängis korvpalli ja oleme iga reisisaade rääkinud alati köögist ja söögist ja erinevatest kohalikest söögi valmistamise nippidest ja ma ei tea, palju ta muidugi kursis on. Juutide erilise söögi valmistamise. Ei oskagi öelda tavaga Kossariga, et mis asi see Kossar niisugune on? No minul on, olid seda ka suhteliselt keeruline aru saada, aga, aga lihtsustatud kujul tähendab Ma loen sulle ühe lõigu ette, mida ma leidsin internetist. Aga ma räägin oma versiooni enne ära ja siis ma tean, kas, kas see umbes kattub midagi. Et ma olen aru saanud niimoodi, et keegi rabi on pühitsenud ära mingi mingi põllu, kus kasvab riis või mais. Ja siis, kui sealt põllult seda maisi nagu võetakse, siis on see Kossar. Et kui küsitakse juudikalt, mis on Kossar, siis ta ütleb, et sina sellest niikuinii päriselt aru ei saa ja natukese aja pärast tunnistab, et pärast 30 aastat söögitegemist peab ta ise karabilt küsima täpselt, mis kosher on. Et umbes niisugune variant. Ja siis siis nagu väga mööda ei pannud Näiteks, et liha puhul tuleb teadet, loom peab olema lõhestatud jalaga, ehk siis sõraline ja peab olema mäletseja peadega, mitte mäletasime ja ei tohigi süüa. Kuidas sul oli selle söögiga seal? Ilmselt seal kõik toit ongi Kossar, aga, aga mida sa seal täpselt sõidia nägiks, aga mingit toiduvalmistamist seal. No eks ma toiduvalmistamist nägin ja, ja noh, nendel on väga populaarne on näiteks sabati ajal peredega kogu see õhtul, ütleme reede õhtul ollakse kuskil kellegi juures kodus, laupäeval on siis selline vaba päev, minnakse peredega, minnakse ehkki seal on suured pargid, kus on siis nii-öelda muru ja rohelus, et ega nad seda tervet territooriumi riigi territooriumi näha, nagu me rääkisime seal kõrbet, siis, siis rääkides on neil võimalus, siis nad mängivad igasuguseid mänge, seal võetakse grilli asjad, kaasage siis siis terve park on täis selliseid grillivaid peresid, seal siis tehaksegi erineval moel igasugust asja. Mis kosserisse puutub, siis sugugi mitte ei ole. Kõik, kõik seal kosser kõiki elagi, ei ole, ei ole, seal on näiteks ei ole, ei ole seal usundi järgi, eks sealiha on siis see, mis, mis siin kabjalistest ja, ja ma arvan, mida, mida, kindlasti nad ei söö. No siin on kirjutatud, et näiteks seal on küll sõrg, aga ta ei ole mäletseja, järelikult siga ei ole Kossar. No just, aga samas see ei tähenda, et seal sealiha kuskil süüa ei saa või sinki seal olid, mina nimetasin seda venelaste poeks. Ja sealt ma ostsin musta leiba, Forodino leiba ja sinki ja kõiki selliseid asju, noh tõepoolest seal kohalikust poest võib olla osta sellist sellist sealiha muid igasuguseid liha asju, eriti markantne näide on minu jaoks oli pitsa alguses, et pitsa ja me oleme harjunud, et seal on, seal on hakkliha äkki või juust või sink ja juust või midagi siis. Kossar ei ole ka see, kui sa paned piima ja lihatoidud söövad koos, ehk et võid, võidleiba ja vorsti seal ei saa mitte keegi. Ehk, et jah, see ei ole nagu koos lubatud isegi isegi jumal siis oli, seal oli seal kaks, kaks erinevat osakonda, oli üks, oli piimaosakond ja teine oli lihas, aga neil on ka eraldi hoitud kõik, mis on ütleme, tervisliku toitumise seisukohast jälle ei olegi üldse vale, aga õudselt pitsadega siis alguses olgugi, et noh, seal olid seened ja juust ja mingi ja samas võisid muidugi minna ja Domino pitsa olime nii Ameerika asi, kus oli, siis oli tsink ja kõik oli peal ja samamoodi siis Itaalia toidud näiteks spageti ja ja lasanje, minul täitsa noh, nendele nendele üldse mitte lubatud toit justkui ja siis naljakas oligi see nende selline usuline kahepalgelisus, et et käisime siis Itaalia restoranis ilmast seal võistkonna mänedžeri ka. Ja siis saime lasanjet. Ma küsisin, et noh, et, aga et kuidas sa nüüd siin noh, see ei ole ju väga Kossar ega midagi. Ei noh, me tahame vahepeal hästi ka süüa. Ärge ärge härrased kodus nagu räägi, et siin käisime koos söömas ja et sellist sellist asja kohtab pidevalt. Paremat jälle ei järgi seda eriti samas vanemad inimesed või on jälle mingi põlvkondade värk natukene, kes, kes seda reeglit tihedamalt nagu järgi minul tohututeks lemmikuteks said just seal võileiba, kui sellist naljalt ei sööda, siis mulle meeldis ka kohutavalt huumusleivale peale nad panevad nad. Meil on nüüd sööma, et laudade peale pannakse erinevad sellised kastmed või näglad ja siis murtakse leiba ja, ja võetakse sealt siis jälle noh, niimoodi kastetakse sinna sisse nagu dipikastmete, midagi sellist. Aga need olid, huumus on tehtud, sellised mingi pähklitaoline vili, noh, ta ei ole pähkel, aga sihuke pehme selle marjadest siis selline pasta peesikas ja noh, seda erinevate natukene maitsestatud ja väga hea see muidugi lisas kõvasti kaalu, et seda ei saanud. Ja siis minu toodu, eks lemmikuteks said igasugused pagulased, Taani toidud. Seal olid jälle mingid sellised keelt alla viivad vaglad, mida sai, sai jälle leib leiva peale panna ja ma võisin jäädagi sööma, et see oli nagu täitsa uskumatu, kui eali. Ma just mõtlesin, et kui siin ajaloost lugeda, et kõik Aabrahamile ja Moosesele elasid üle 100 aastat just tänu sellele ilusale koššer toidule, et selle pärast nad elasidki kaua, et see on hea tervislik toit, et lisakaalu ega midagi. No paljuski, ma arvan, on see ikkagi, et neid piima ja lihatooteid nii väga kokku ei lasta, see seedimisele. Ei, ei ole väga hea, seal ma tea, valgud mingi keemiavärk, eks seda nii täpselt ei tea. Söögikohta võib veel seda öelda, et Iisraeli Köök on selles mõttes väga rikkalik, et kuna juudid on maailma riikidest kokku tulnud inimesed, siis nad tegelikult toovad paljuski kaasa need toidutegemise tavad, mis, mis just nendes riikides on olnud, kust nad tulevad, et selles mõttes on muidugi väga-väga mitmekesine. Ütleme tänapäeva noor, kes on niisugune kõva kiirtoiduinimene, kes pitsa, hamburger, selle leiab vabalt üles, et ei ole mingit probleemi. Seal on hästi populaarne, on kohalik selline kiirtoit Malawelliks, eks tuleb tegelikult Araabiast see sellised pita-leivad meie mõistes saiad, mis on seest õõnsad, seal on selline pilu tasku tehtud sisse ja siis siis siis on tänava peal sellised rataste peal kärud, kus on erinevad siis mingid noh, kanaliha reeglina lõigatakse otse, see käib ringi kuskil tulel ja siis lõigatakse sealt noaga pannakse sinna sisse, siis on erinevad salatid ja see on selline nagu, nagu kõige tüüpilisem kiirtoit seal. Ehk siis keeratakse kokku midagi, mingid asjad seal ja, ja tomatid, ma ei tea, noh, salatid kõik, see pannakse sinna vahele kaste huumusekaste, mingi selline natuke ja siis seda süüakse kõige rohkem. Ma vaatasin sellele kosheri kohta natukene informatsiooni, et me rääkisime siin, et peab olema siis lõhestatud jalg ehk sõrge peab olema mäletseja, et näiteks, et seal on sõrg, aga ta ei ole mäletseja, järelikult sigajale Kossar jänes, külm rätsep, aga tal ei ole sõrgu, järelikult on ta ka mitte Kossar. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomuseta angerjas ega uimideta krevett koššer, keda kõlbab süüa ja jumala plaani järgi loodud, ehk siis rohusööja loom mäletseb, tal on sõrad, lihasööjad ei ole kosser, ei linnud ega loomad. Kuidas nad alkoholi suhtuvad, toovad nad või on nende religioon? Seab piirangud. Sa enne mainisid, et sabati ajal võetakse üks pits punast veini. See on selline traditsiooniline küll, aga jälle on erandid ja eks nad ikka armastavad võtta natukene õlut ja natukene võib-olla kangemat, napsu ka, aga aga noh, kui on väga palav seal selles riigis kogu aeg, siis ega noh, kui me vaatame ka araabia maid, seal on ju täiesti noh, et osad asjad on, nad on küll eri eri usundid, aga osad asjad on nagu lähenemine punane natukene noh, eriti, mis puudutab toitumist ja ja ma arvan ka alkoholi, kuigi noh, Iisraelis on kõik väga vaba, vaba ja selles mõttes, kui isu on juua, siis seda ikka saab. Ja baarid ja ütleme öö, kaalid, niuksed, asjad on kõik olemas. Täiesti absoluutselt jah, et elu on seal vilgas. Kuna on jälle mäe ja Tel Avivis, näiteks seal on põhikohad, on vereäärsel originaalil ja noh, seal seal on õel on seal seal keeb. Reisipalavikusaade on täna Iisraelis, Meil on külas Rauno Pehka, kes seal kokku 20 kuud elanud ja korvpalli mänginud. Räägiks nüüd natukene Iisraeli riigist, tema vaatamisest, väärsustest, millest paljud on kindlasti ajaloolised ja, ja mis üldse üks inimene, kes Iisraeli läheb, et kust ta saab minna, mida sa saad seal teha. No kindlasti on eelkõige ajalooline linn, Jeruusalemm, mis linn. No Jeruusalemma on, on väärt vaatamist, seal on, ta on ajalooliselt ka ja praegugi justkui nagu pooleks jaotatud pool on juudi pool ja pool on Araabia pool ja noh, üks sümboolne selle linna jaotamise kohta on on nutumüür. Et nutumüürist nagu edasi araablaste pool, kus on seal suur tuur mošee, selline kuldse kupliga seenega araablaste pool ja paljud nende igasugused konfliktid on sealsamas linnas leidnud aset ka nutumüüri ääres, siis käivad juudid nagu palvetamas ja oma soove edastamas, et selline hästi püha koht on. Nutumüür tükikene Jeruusalemma kunagisest suurest templist räägi täpselt, mis seal toimub, milline see nutumüür välja näeb ja mida nad täpselt teevad? Seal on igal turistil võimalik minna muidugi sinna nutumüüri äärde ja ja vaadata, mis seal täpselt toimub, noh, mida täpselt seal keegi palub, seda ma ei tea, aga nii nagu on suhteliselt keeruline meil siin aru saada, mis on Kozzaren. Aga seal on kombeks jällegi lugeda palveid, nagu Tooras Toorast seda tehakse, kummardatakse, loetakse palveid, seal seal tehakse. Le jälle mingis vanuses tuleb minna nutumüüri äärde ja paluda seda ja noh, midagi sellist turistidele ja kellel ei ole kiipat, noh, kuna ta on hästi püha koht jaagu sarnaselt sünagoogile on selline reegel, et pea peab olema kaetud meesterahvastel kristlased peavad mütsi peast äravõtmine mütsi pähe panema, seadvad mütsi pähe ja, ja ja ehk siis see väike, selline ümmargune Kippa pannakse turistidele on seal sellised päris papist, mis pannakse pea otsa, puhvel kipada, Vuffel kipad on jah, need pannakse noh, et saksa ära ajada, kui piisab muidugi ka nokamütsist, et siis on ka pea kaetud ja siis võib minna, aga palja peaga sinna nagu ei minda ja siis seal nutumüüri ääres. Siis saab oma soovid kirjutada paberinutsakas peale, sest paberinutsakusse pannakse sinna kivide vahele ja siis seal on soovid ja siis need juhtumisi peaksid ka täide minema. Jälle tee ääres on naised ja mehed on eraldatud oma tsoonid, on üks piirkond sellest müürist on, mille ääres käivad mehed ja teise piirkonna juures käivad naised, naistele ei tohi olla jalad paljad, miniseelikuga ei saa minna ja õlad ja peavad olema kaetud. Selle tarvis on jälle seal nuhvel materjalid. Ehk mingid tekid ja hõlstid, mis antakse ja kui seelik liiga lühike, siis antakse selline asi, mis sa saad ümber keha panna ja minna sinna päris sinna müüri äärde. Kui suur see nutumüür on üldse tekiks mingi pilt, et. No see ei ole üldse väga suur, see on kuskil praegu täitsa umbes, pakun, aga 100 meetrit või? Nad ei ole väga suur ja kõrgust on tal umbes, kõrgustan paari-kolmekorruseline maja kinni, aga siis on seal nutumüüri sees, on, või seal ütleme ääres on selline värav, kust saab, siis pääseb sinna üles araablaste alale ka siis, kui mul oli kaasas toosama mees, kes, kes itaalia restoranis ütlesite, ärge kodus rääkige. Läksime sinna siis uurima, et kuna ta tegi meile sellist tutvustavat ringsõitu riigi vaatamisväärsustest läksime küsima, et noh, seal natukene käia ja läksime sinna ja selline hästi vaikne, rahulik ja ilus roheline oli seal. Erinevalt siis sellest kivilinnast, mis oli, teiseneb seal nii-öelda juudi juudi poole peal nutumüüri ja oli tunda, kuidas tali noh, selges nagu ärevuses talle ja ta oli hästi ebamugav seal olla ja ma isegi ütlesin talle. Sa oled, kui nüüd nii ebamugav on, et ega me ei pea siin väga kaugele minema ja vaatama, et nad oligi kohe tuntav, selline ärevus, selline aste, mis tal kasvas seal, et et selles mõttes jah, et Jeruusalemma on selline linn ja ega seal ei Rusalemmas araablaste poole peale eriti ei soovitata üksinda, seal on hästi vanalinn, selline kitsad väiksed tänavad, hästi, palju neid seal selles vanalinna osas eriti üksi soovitud Ta ringi rännata, et seal peaks olema alati keegi peab olema valvel, et seal on igasuguseid selliseid röövleid võib-olla ja ja ütleme, Jeruusalemmas on selline turg, kus siis ka hästi soolase hinnaga kaubeldakse ja müüakse sellist turistidele mõeldud pudi-padi või noh, nii-öelda kõike sellist natukene sümboolselt Iisraeli jaoks suveniirid ei ole kvaliteetne kaup ja hästi kalli hinnaga. Jeruusalemmas on muidugi selliseid religioosseid kohti, seal on viie erineva usundi kirikud, on mošeed, on sünagoogid ja, ja nii edasi. Et seal on võimalik külastada näiteks Kristuse matmispaika, seda kirikut ja Kristuse hauda nagu kus ta on maetud käsitleda ka seal käisin seal ja kuskohas on, milline see välja näeb? Selline mitte üldse eriti väga kõrge kirik suhteliselt ümara ja mitte terava torniga väljast vaatad nagu tavaline sees on palju ruumi. Jaa, laud on seal siis mingi vesi voolab ja noh, paljudele on see hästi püha koht ja siis ja siis tullakse seal seal selle veega saadakse patusid andeks, midagi sellist, ütleme, rahvast on seal kogu aeg hästi palju, ütleme noh, kindlasti jah, et on, kui nad on turistidele paljudele noh, ütleme üks pühalinnadest ikkagi ja paljudele on see nagu elu eesmärk, käia seal ära ja käia kõikides nendes kohtades, kus nad kus nad arvavad, et on vaja ära käia. Kusjuures isegi meenus, selline asi on olemas meditsiinis nagu Jeruusalemma sündroom teistpidi olema niisugune, et inimestel isegi, kes täpselt ei tea, millist religiooni eelistavad, siis neil on hädasti vaja, et neil on kinnisidee käia ära Jeruusalemmas, et sa pidid hästi meditsiiniline diagnoos olema selline nagu Jeruusalemma sündroom. Aga lähme edasi vaatamisväärsustega. Kuna Iisrael on iseenesest territooriumilt suhteliselt väike, siis, siis on ta väga hea turismikoht, kuna saab pühendada sellist lõbu ja, ja samas nautida ka kultuurilisi vaatamisväärsusi, on võimalik selle lühikesena Aja jooksul ära käia nii Vahemeres kui punases meres. Näiteks mis ma ei tea, kui pikk on ühe turismireisi pikkus, aga vabalt jõuab ära käia Vahemeres punases meres, jaga surnumeres ja Surnumeri asub mitte kaugel Jeruusalemmast. Ja ta on siis maailma kõige madalam koht, asub ligi 300 meetrit allpool merepinda, Surnumeri on ta nimi sellepärast et vesi on nii soolane, selles veekogus elu ei toimu. Sa käisid seal, käisin seal suhteliselt mitu korda ja seal tõepoolest ma ei uskunud seda, et, et on võimalik niimoodi vees olla. Et lihtsalt lebad vees ja loed ajalehte. Et mitte midagi tegema ei pea, lihtsalt tõused vee peale, et kui me räägime, et lõunamaade mered on nii soolased, et noh, vesi hoiab hoiab vee peal, siis, siis seal oli see nagu veel tohutult see efekt tohutult nagu suurem ujuda selles meres ka, sest vesi võib minna silma, kui silma läheb, siis on pahasti, sest aga õnneks on jälle sõbralikud inimesed kaldal, mul isegi juhtus, juhtus selline asi kogenematu, täna käisin, läksin paljajalu vette selles kohas, kus, kus see nii-öelda rand oli, seal oli kivine põhi ja mingil hetkel libastusin ja oli terav seal midagi, kukkusin plärtsti sinna vette sisse. Siis oli kohutavalt valus oli, ega keegi viskas viskes mageda veepudeli kaldalt ja siis sai selle soolasilmast välja pühkida ja muidugi muda on seal toodud raviomadustega ja surnumere mudast, ma tea, tehakse erinevaid kosmeetilisi tooteid ja siis on seal ka selline traditsioon, tavaliselt siis inimesed määrivad selle mudaga ennast kokku ja teevad pilte ja noh, midagi sellist, et Surnumeri kindlasti siis on seal surnumere läheduses on selline koht, nagu Ada mas saada on. No ütleme, et iseloomustada seda kohta, ta on suur mägi keset kõrbe ja sealt saab köisraudteega üles kuskil üle 100 meetri või rohkem ja see on väidetavalt siis seal üleval mäe otsas on selline linn seal linnas siis oli kuskilt ajaloost, kuidas juudid oma riiki kaitsesid mingil hetkel või oma territooriumi ja siis juutidest ju räägitakse, et nad ei alistu kunagi ja see oli siis viimane koht, kus olid juudid veel alles jäänud kuningas Heroodes mingitel vannidel load ja mis seal on säilinud? Legendi järgi siis nad ennast kätte nagu ei andnud vaenlasele vaid vaid siis tegid kollektiivse enesetapu, hüppasid sealt mäe otsast kõik alla, et noh, detaile tuleb täpsustada, midagi sellist. Ja siis loomulikult on, on Lõuna-Iisraelis Punase mere ääres kuurort Eilat tüüpiline kuurortlinn, kus on ainult klubid ja hotellid ja, ja siis on mõnusat sukelduda punases meres. Sukeldujad ütlevad seal ise kohapeal, et kuigi esmasukeldujat, nagu mina olin, oli see väga-väga ilus ja väga tore kõik ja nad ütlevad, et noh, mida seal punasest merest nagu jälle allapoole minna. Ehk et pärast tuleb Egiptus ja noh, Eestist on paljud käinud Egiptuses ja sukeldumas punases meres, et et noh, seal, mida puutumata rannad on turistidest, et seda ilusam see on, aga noh, minu jaoks oli seal ka väga ilus. Ja loomulikult ei, latist on võimalik käia ära Egiptuses, ühe hooga on võimalus käia kõrbesafari-del ja on võimalus ära käia ka Jordaaniasse kus on siis Petra ja mingid hästi suuretel vaatamisväärsused. Kui sinna nagu sihtkohana minna lati, siis sealt on väga palju võimalusi ja loomulikult on, on põhja pool, Iisraelis on Kristuse sünnikoht, et selliseid piibliga seotud ajaloolisi kohti on, on väga palju, kus saab Iisraelis olles ära käia ja samal ajal saab ka sellist natuke läänerlikumat laadi meelelahutust leida igalt sammult. Tänane reisipalavik on Iisraelis koos Rauno Pehka, Rauno räägi, oskad sa midagi soovitada inimestele, kes Iisraeli lähvad, millest hoiduda, mida teha ja näiteks ma tean, et et on probleeme näiteks Iisraeli viisaga, et kui sul on passis Iisraeli viisat, siis teatud maad, näiteks nagu Ühendemiraatidesse täiesti, saadetakse sind minema. Iisraeli viisa olemas, lubassis võib jah, põhjustada teatud araabia maadesse sisenemisel probleeme. Aga, ja noh, alati on võimalik passi vahetada või kui see teest välja tõmmata. Noh jah, seal on erinevaid võimalusi, et sulle endale oli, ju, läksid viisaga, kas sul pärast oli mingisuguseid probleeme kuskil maal, näiteks mina läksin jah, teisel korral ma sain sellise elamisviisa sinna sisse, samal ajal käisin võistlustel siis veidi pärast Iisraelis olekut. Just Dubais, Araabia Ühendemiraatides ja seal oli probleeme on üle piiri saamisel, aga kuna kuna oli kutsutud võistkond ja nii edasi ja nii edasi, siis mul võetilist pass selleks ajaks ära, kuni ma olin Dubais ja pärast sain tagasi ja, ja selles mõttes mul õnnestunud käia araabiamaades ka pärast seda, kui on passi saanud Iisraeli viisa. Sest ma mäletan mitte kaua aega tagasi oli üks Iisraelis sündinud tennisist kellel oli probleeme siin alles hiljuti, et Dubaisse rahvusvahelise võistlusele minna. Jah, noh, see probleem võib-olla oli tingitud paljuski ka just hiljuti väga teravast konfliktist, mis oli Iisraeli ja Gaza sektori vahel seal. Aga jah, võib tulla probleeme, nii et seda tuleks enne täpsustada. Noh ja muidugi selles mõttes ei tasuks jätta käimata kohaseks. Aga lihtsalt enne reisi tuleks need asjad üle küsida ja topelt kontrollida. Iisraeli minnes kindlasti tuleb varuda palju kannatust. Nii mõnelegi võib tunduda just nende turvameetmete tõttu, mis on selles riigis kasutusele võetud ja see hakkab peale kohe lennujaamast, kui isegi see hakkab peale, mitte mitte Iisraeli jõudes, vaid juba juba selles sihtpunktis, kust Iisraeli minnakse, et kui lennuk läheb Helsingist, siis, siis võib juba olla valmis selleks, et et tehakse tavalisest põhjalikum turvakontroll, võetakse kott kõik ükshaaval asi asi asi haaval lahti vaadatakse kui midagi kahtlast nähakse, siis ei pruugita sind Iisraeli lasta, küsitakse terve hulk küsimusi, tihtipeale vahetatakse küsija ära, tuleb teine küsija küsib jälle samad küsimused ja võib minna kolm-neli tundi ja noh, minu jaoks oli kummaline ka see, et me läksime Iisraelist ära, et siis toimus jälle samasugune küsitlemine ja jälle mingi kolm tundi peaaegu. Et alati tuleb lennujaama Iisraeli minevatele lendudele, peab lennujaamas olema vähemalt kolm, neli tundi varem, et see võib võtta kaua aega. Ja samamoodi on turba olemasolu seal kohapeal ka tuntav, et lihtsalt suvaliselt mingil hetkel võidakse tulla turvamees või politsei küsida passi, isikut tõendav dokument, et see peaks olema alati kaasas. Omamoodi on teatud kohtades ka näiteks Jeruusalemmast väljasõidul surnumere poole on selline palvepunkt, kus on relvastatud valve ja siis vaadatakse kõik autod hoolega läbi, võidakse ka kinni pidada ja uurida, mis seal pagasnikus on, need sellised punktid on, seal on seal pidevalt autorent on seal täiesti toredasti toimiv ja see ongi kõige parem viis seal see liikumiseks, ma arvan, kui rentida auto ja siis ise avastada neid, teid seal ringi liikudes Sulle ei tundu, need on natukene ohtlik. Tankid Nancy tsoonis oli küll, tundus oligarhe. Mul oli seal just kolmekuune poeg kaasas ja ma mõtlesin, et no ei ole väga tore. Laadime põikasime autoga sisse, teel surnumere poole. Põikasime sisse vanimast selline rikas selles on vist üle 3000 aasta ma ei tea enne meie aega midagi, mis oli, noh, täitsa ütleme siis Palestiina asum v araablaste, mina nimetan neid palestiinlasi, nimetan araablaste, eks. Et see oli nagu nende piirkond enne kui, kui me sinna kavatsesin minna, öeldi, et ega ei tea, et siin Toad on eraldatud erinevat värvi numbrimärkidega ehk et Iisrael ja autod on kollaste numbritega ja araablaste autod ehk palestiinlaste autod olid siniste numbritega. Kui sa need oma kollase numbriga sõidad sinna sinna piirkonda, kus põhiliselt siniste numbritega autod, et siis siis noh, tuntakse see auto raja võidakse jälle noh, võib olla Tarvamata see, et, et seetõttu niimoodi üksi autoga minna kuskile ühe autoga, noh, et peaks olema vähemalt mingi siis mingi seltskond või sellistesse kohtadesse, võib-olla ei tasuks alati ka minna. Noh, peaks olema seal nagu ettevaatlik osades kohtades. See on reaalne hirm, et lähed, sa sõidad oma kollase numbrimärgiga ja siis tulevad nii-öelda araablased, palestiinlased hakkavad sind nii-öelda taga kiusama. No seal öeldi selle linna kohta öeldi nii, et nad võivad hakata kividega loopima. Muud midagi ei öeldud, aga aga huvi pärast, kuna me olime kahe autoga, seal olid sõbrad, seal, siis sai vaadatud sinna sisse põigata, aga samas nagu ikka selline kõhe tunne oli ja väga kaugele läinud vaatama keerasime sealt välja, et noh, suuremate teede peal sellist asja ei ole ja noh, teine kõhe kohtasin seal tonko droomi ääres, kas ei paistnud lõppu tulevat? Lõpetuseks Rauno, küsin su käest jutu suhteliselt olnud ikkagi sihukese natukene hirmutava alatooniga, et turismi kohana, kuidas Iisrael tegelikult on? No ma arvan, et see on väga huvitav koht, kuhu minna, et just sellepärast, et esiteks võimalik kultuuriliselt näha palju huvitavaid kohti, palju kohti, millest piiblis räägitakse, olla seal ise kohal. Ja samal ajal on täiesti toredad kuurordid igasugused võimalused meelelahutuseks. Ja noh, ega seal kohapeal ikkagi tunne teda niimoodi, sellist ohtu küll on jah, mingid väiksed värgid, aga noh, see on kõik ütleme, nähakse turvameeste olemasolu tihedamalt, kui, kui võib-olla kuskil mujal tekitas just nagu turvatunnet. Ehk et ma tundsin ennast seetõttu just paremini, see tekitas minus kindlasti on nagu rahulik ja noh, just, et seal kohapeal ei tunneta niimoodi noh alati on võimalus, aga noh, võib-olla see on ka siin, et ei ole kõige turvalisem, eks. Veel nii palju ka, et sa mängisid seal korvpalli, kuidas teil korvpalli hooajad mõlemad läksid? Mõlemad läksid selles mõttes hästi, et esimesel korral Talle oli kehtis veel Euroopasse reegel, et tohtis võistkonnas mängida kaks välismaalast ehk et ameeriklased, eurooplased, kõik käisid välismaalaste Allame all oli, õnnestus olla. Võistkonnas välismaalasena saime meistriliigasse, jõudsime ühest liigast teise ütleme, kõrgemasse liigasse, mis oli nagu väga suur kordaminek. Teisel hooajal oli meie võistkonna eesmärk oli tulla vähemalt seitsmendaks tagada eurosarja koht, aga me tulime neljandaks. Mis oli jällegi väga tubli tulemus. Poolfinaalis mängisime Maccabi Tel Aviviga ja ühe mängu peaaegu võitsime, kaotasime ühe punktiga. Selles seerias ja karikavõistlustel tulime nelja parema hulka, nii et selles mõttes siis olid need oad olid korvpalli mõttes nagu edukad. Kuidas sinusse, kui võõrleegionäri suhtuti, olid sa nagu staar, kas fännid püüdsid Rauno, Rauno ja saime siin ennem teada, et iisraellased, muidu lahked inimesed, aga, aga suhteliselt ikkagi sihuksed agressiivsed, kuidas sinusse suhtuti ja kuidas, ütleme teiste võistkondade fännid siis sinusse suhtusid või teie võistkonda kodus suhtuda? Te ikka väga hästi ja et koduväljakul oli nagu oma võistkonna tugi oli, oli väga tuntav. Ja noh, seal on täpselt nii, et kui sa mängid hästi, siis sind kantakse kätel ja kui sa hästi mängi, siis ruttu hakatakse kividega loopida kividega loopima. Jah. Ja no loomulikult vastasvõistkonna fännid, Need olid sellised suhteliselt verejanulised seal ja karjusid igasuguseid asju ja nagu ikka väga meeleolukad aastad olid need minu jaoks küll seal. Kas sinu nimelist särki oli ka võimalik osta kuskilt tehnoviivist? Kardan, et ei olnud vast mul minu nimi muidu kohalikus keeles seal oli kolm täht, ainult olid bee HJK ja. Ei, ma arvan, et seal oli ka. A on täishäälik. Okei, kuule, aga, suur tänu sulle, Rauno, et ta jagasid oma meenutusi ja mälestusi sellisest vahvast riigist nagu Iisrael, mis täis ajalugu ja konflikte, aga samas ka väga huvitavat kultuurilist poolt ja, ja kindlasti ka kulinaarselt poolt. Aitäh sulle, aitäh. Reisipalavik siis Iisraelis oli seekord mina olen nendega.