Hiljuti sai räägitud muuseumimardikas ja mainitud Saiga koi kui õudsed igasugustest karusloomadest ja putukatest tehtud kollektsioonide kahjurid koidest. Siiski ma pean ütlema, et ega nad kõik sellised ei ole. Isegi nende koiliblikate liikide seast, kes tõepoolest söövad imetajate karvu on nii mõnelegi metele väga kasulikke loomi. Sellised on täiesti kindlatest liikidest koiliblikad, kes elavad laisklooma kasukas sees ja teevad seal palju head. Ja jääb kuskile vedelema, siis surevad tema karvad ja siis koiliblikas. Söögu terviseks, peaasi et nad muuseumi seda ideed. Kuid seni, kuni laiskloom elab ta naisk, nii aeglane, muuseas, ta liigub päris kiiresti vees, tal hiilgav ujuja, tal on väga pikad jäsemed ja ta oskab teha selliseid omapäraseid aeru liikumist meenutavaid liigutusi vees ja ujub suurepäraselt ja muuseas kiiresti sellised noh, mitte v looma kohta isegi väga kiiresti. Kuid vaeseke, kui tal on vaja kakile minna. Ta ei saa ju seda teha rippudes ja seda ta teeb. Päevade ja nädalate kaupa, ripub suure oksa küljes ja sööb seal lehti ja sööb ja sööb ja sööb ja vot seal rippudes alla lasta. Tema asupaika puu otsas, ta näeb koledasti vaeva, ronides üliaeglaselt puust alla roomates lausa mööda maad eemale, vaat sinna jätab ta nüüd reetlikud märgilised asjad oma taguotsast. Ja siis vaevaliselt ronib tagasi ja jälle Jörmuse aeglaselt puu otsa ja sellesama ukse peale, kus ta pooleli jäi. Nii aeglaselt elav loom loomulikult. Peab ennast maskeerima. Muidugi kui ta on seal peaaegu liikumatu, sellest ei piisa, ta peab olema ka rohekat värvi ja tema karvakiste peal on sellised väikesed vulgukesed ja mao kesed mis ideaalselt sobivad rohevetikate ainuraksed rohevetikad jaoks, et nad sinna tuleksid, Janal sinna tulevad ja nad jäävad, õhk annab, eks ole. Ja nad jäävad sinna ja hakkavad seal Kasooni, tema kasukas on rohekat tooni puuladva üldtooni nii-öelda kuid ennast sügada, selline loom kuigivõrd tõhusalt lihtsalt ei saa ennast lakkuda, me sellest ei tule mitte midagi välja, see ei tule kõne alla. Ja kui ta lapsi saab lakkunud, kui nad tal sünnivad jätas, ripuvad tema tema küljes niiviisi vanadest karvadest, aga nendest tuleb lahti saada, muidu tuleb patogeene hallitusseen ja kogu lugu. Loom on nakatunud ja tema elupäevad loetud. Nii et nendest haigetest ja, ja katkistest ja surnutest karva kestis saata lahticoy liblikat. Nad ootavad, tema elavad, tema kasukas, paljunevad seal vahes lendavad sealt välja muidugi pulmatantsu tegema ja teisi huvi noh, asupaika ja toidulauda otsinguil nii-öelda otsides. Kuid jah, nad elavad röövikud igal juhul laisklooma kasuka sees otsivad püüdlikult välja just nimelt haiged ja surnud karvakesed ja söövad neid ära. Loomsa puhtaks.