Eestis on 15 maakonda ning 227 kohaliku omavalitsuse üksust. 33 linna ja 194 valda. Kuni 1000 elanikuga valdasid on Eestis 35. Kõige rohkem on valdu ja linnu, mille elanike arv jääb 1000 ja 1500 vahele. Neid on 49. Eesti väikseim vald on Piirissaare vald, kus on kokku 96 elanikku ja eelarve kuludeks 2008. aastal planeeritakse 1,36 miljonit krooni. Sellest poole kulub vallavalitsuse ülevalpidamiseks. Toimik number 82 haldusreform. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks Kiisler Siim-Valmar amet regionaalminister Erakond Isamaa ja Res Publica Liit. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler, teil on täna võimalus teha nii-öelda väikene ime ja ma väga loodan, et mitte seda tänane ülemus kuulamine muuhulgas evib ja omab materjale sellest, mismoodi inimesed ei saa tegelikult mitte midagi aru Tallinna linnas küsitledes inimesed ei saa aru, mis on haldusreform, miks seda tegema peab? Ma loodan, siiralt, kui see tund aega ülekuulamist, kuidas siis inimestel ehk mingi lamp peas põleb, teeme otsa hästi kergesti ja kiiresti lahti. Miks on vaja Eestis olemasolevat süsteemi muuta, miks on vaja Eestis teha haldusreformi? Eestis on täna 227 omavalitsust kokku ja nad on väga erineva suurusega, kõige väiksem on alla 100 elaniku ja kõige suurem on üle 400000 elaniku. Vahe on üle 4000 korra. Ja siis on meil Eestis seadused, mis nõuavad ühtemoodi kõigilt nendelt ja panevad neile kõigile ühesugused kohustused, ütlevad nad, peavad inimestele pakkuma ühesugust teenust, ühesuguste abi korraldama elukohapeal. No aga inimesed kuulavad ja mõtlevad praegu täpselt samamoodi on võrreldes Eestit ja Hiinat, nad peavad ka maailmas samasuguste reeglite järgi hakkama, saame, saavadki. Jah, aga Hiinas on ka asi teistmoodi korraldatud, eks ole, et me tahame kõigile teha ühetaoliselt ja samas kõik nagu erinevad, et me ei saa nii. Ei saa panna Piirissaarele samu kohustusi ja samu ootusi, mis on Tallinna linna minna, midagi ei ole parata. Aga saares on ju ka vähem vajadusi, tirisaares ei ole vajadust suurte teeprojektide raudteede asjade järgi, nii nagu on Tallinnas. Ma ei ole nõus vähem ajada, seal, neil on vajadused on teistsugused, aga neil on väga suured vajadused, transpordi osas on vajadused samamoodi laevaliiklus, kuidas seda korraldada, kes seda toetab, selgelt sa iseennast ära ei tasu, neil on väga suured küsimused samamoodi, mida nad ei suuda ise lahendada. Ja nüüd ongi siis küsimus, et kas me ütleme, et las olla noh, ei saa ise hakkama, aga kui nad tahavad seal omaette niimoodi olla ja elada, et las nad siis olla. Aga kes siis nagu kannatab kokkuvõttes, et et vallavalitsus räägime, et meil on kõik väga hästi, meil kõik Toini, meil on suurepärane demokraatia Paat ja kõik läheb Coime lähedal. Jah, võim lähedal, kuigi selle võimu kohta ma ütleks niimoodi, et et mis sellest kasu on, kui ta lähedal on, kui sa ei suuda mitte midagi mõjutada, kui tal raha tegelikult ei ole, tal ei ole raha, tal ei ole töötajaid, tal ei ole spetsialiste, kes suudaksid nagu inimesi aidata reaalselt, et noh, mis sellest, mis sellest siis kokkuvõttes kasu on, et võib-olla oleks hea, kui ta oleks 10 kilomeetrit eemal. Aga ta oleks jõuline, suudaks sekkuda, suudaks mõjutada, suudaks ettevõtjaid aidata töökohti juurde. Tuua Piirissaarekandeid. Kreem näide, ta on väikesaar seal, eks ole, ja seal on tõesti alla 100 inimese 96, viimastel andmetel aga keskmine Eesti vald on selline. 2000 inimest natuke rohkem, umbes nii, jah, 2000, mis häda, mis seal viga, aga ta on ikkagi liiga väike, et nende eelarved liialt pisikesed, nad on tavaliselt selline 10 korda 20 kilomeetrit ja korraldavad siis elu selles piires, mis jääb siis ütleme, vallamajast 10 kilomeetri kaugusele. Et no kuidas me siis plaanime teedeehitust, koolibuss, kuidas sõidab, kõik on, ta on ebaratsionaalne, on mõistliku neid asju teha suuremas tükis suuremal territooriumil. No ei ole mõttekas prügivedu organiseerida, korraldada selliste väikeste territooriumite kaupa, aga samas seadus ütleb, et kõik omavalitsused, kõik vallad ühtemoodi peavad ise oma prügivedu korraldama, ei ole mõistlik. Kas on mingeid konkreetseid näitajaid, mis, mille kohta saab öelda, et elu on tõesti halvemaks läinud tänu sellisele kehva korralduse, sest et kui me vaatame puhtalt, eks ole, valdade tulubaasis viimastel aastal on see ju pea 10 protsenti keskmiselt või natuke rohkemgi ju tõusnud, et raha justkui kohapeal peaks olema asjade korraldamiseks. Jah, ühelt poolt on see väga hea, et tulubaas on tõusnud, et selle üle on tõesti hea meel, teiselt poolt on see tekitanud sellise näiliku tunde, et kõik tegelikult saabki niimoodi toimida lõputult ja ma kardan kõige rohkem seda, et nüüd hakkavad tulema väga valusad tagasilöögid, et me näeme ettevõtluses tagasilööke. Me näeme inimeste eraelus tagasilööke, just rahalisi mõtleb. Riigi tasemel on väga valusalt see näha ja oodata ja loota, et omavalitsuste jaoks midagi ei juhtu, et omavalitsustel selline samasugune kiire tõus jätkub, et see on ülimalt naiivne ja, ja see rumalus, et igal juhul tulevad raskemad ajad ja kes ei suuda valusaid otsuseid teha, see hakkab, hakkab selles olukorras. Kas te olete kuidagi pole olnud ka kokku selle, et kui palju tegelikult üks konkreetne seadustest lähtuv vallavõim ühele vallale maksma läheb? Piirissaare vallas ütleme nende 1,3 miljoni eelarve juures on see umbes 600000 rohkem mis puhtalt kulub vallavõimu ülalpidamiseks. Jah, ja see tuleb ka ülejäänud Eesti maksumaksjatelt tegelikult, et ega nad ise oma tulubaasi pealt seda kokku ei suuda koguda. Paraku kohati üle Eesti võiks olla. Seda numbrit me eraldi ei oska öelda, aga küsimus on selles, et üks pool on see, mis ta maksa, mu teine küsimus, kas teda üldse pakutakse, kas reaalselt on see inimestele kättesaadav, et meil oli, täna hommikul oli just koosolek nime sealse teemal. Ja ametnikud kurdavad, et kahjuks üle Eesti 227. omavalitsuses kõigis ei suudeta isegi registreerida neid perekonnatoiminguid ja nad teevad võib-olla mõnda toimingut kaks tükki aastast noh, sündi on vähe, võib-olla mingeid muid tegevusi vähe, nad ei suuda. Loomulikult nad ei suuda selleks eraldi spetsialisti palgal hoida, et seda teeb keegi teine inimene kuskilt oma muu töö kõrvalt ja siis tulevad vead sisse, tulevad väga suured vead sisse ja riigikontrolli aruannetest tuleb lehekülgede viisi tulemusi, milliseid erinevaid kohustusi omavalitsused lihtsalt ei täida. Ja siis öeldakse selle peale vastuseks, et meil on raha vähe, pandke lihtsalt nagu kuskilt raha juurde, aga ma ei näe täna riigis neid kohti, kus, kus need rahamäed nagu juurde tuleksid, aga kui tulla tagasi selle juurde, et mis on siis see mõõdik või kuidas me näeme, et kas läheb hästi või läheb hüvasti siis me teame tervikuna, Eesti elanikkond väheneb. Ja samal ajal Tallinnas ta ei vähene, Tallinna ümbruses ta ei vähene, pigem kasvab Tartus ka püsiv. Ja seda suurema kiirusega topeltkiirusega, ta kahaneb nendes väikestes kohtades. Kummaline on see, et mida vähem on inimesi, mida väiksem on inimeste tihedus ruutkilomeetril, seda suuremate valdade tihedus seal ruutkilomeetri peale. Et kui me vaatame Eesti kaarti, siis siis veel Harjumaal on see pilt nagu hõredam, aga samal ajal Kagu-Eestis, kus inimesi on vähe, tegelikult peaks just nagu kokku hoidma ja, ja jõud kokku panema. Seal on igal mehel oma vald igal vallavanemal. Oma peret ja siit Tallinnast vaatanud minister ütleb, et olukord on halb ja liitmine annaks kasvukoha peal inimestele. Valla inimestele valdadele praegu võimalus vabatahtlikult liituda, ometi on seda tehtud väga vähestel juhtudel, kui vaatame valdade üldarvu praegusel hetkel, miks need inimesed kohapeal ei taju seda, et olukord on kehva ja liitmine annaks positiivse tulemuse. No kohapealsed liidrid ikkagi paratamatult mõtlevad ka selle peale, et mis neist saab, et ikka on hea rääkida, et siin meil on mõistlik omaette olla. Teate, kui ma räägin vallavanematega erinevates kohtades, siis üldine suhtumine, nii et jah esiteks oleks olnud mõistliku juba Tarmo loodus, seal oleks reform tehtud, oleks tänase möödas kaheksa aastat tagasi ja teiseks on mõistlik, kui ikkagi administratiivne liitmine tuleku ikkagi haldusreform tuleb. Aga teate noh, meil on siin eripära, et võib-olla võib-olla meil võiks ikkagi jääda nagu vanaviisi, me võiks nagu ise teha. Ja tüüpiline on see, et kui omavalitsuses on näiteks 3000 elanikku, siis, siis omavalitsusliider ütleb, et jah, et neid tuhandesed on ilmselt tõesti liiga väikesed, et need, need võib-olla võiks tõesti kokku panna, et ei ole mõistlik nii väikest pidama ja siis 1000 elanikuga vallajuht ütleb Eleti aedne paarisajast. Need võiks tõesti ära kaotada, et selline suhteline hanged Põhimõtteliselt te mõtlete seda, et inimesed lihtsalt kardavad oma koha pärast ja neil ei ole lihtsalt kindlust selle osas, et kuna ta on teeninud nüüd valda viimase, ütleme kohalike omavalitsuste kahe omavalitsuse valimiste järel, et nad jääksid lihtsalt ametist ilma, see on osaliselt inimeste hirmu küsimus. Eks ta on inimlik, et alati mures need, keda reform isiklikult kõige rohkem puudutab, aga, aga ma ei ütleks nii pahastid, et teadmatus loomulikult teeb inimestele muret ja see on alati nii olnud ja, ja siis ikkagi ei saa kas või alateadlikult. Ta leiab põhjendusi selleks, et noh, miks just sinu tegevus, et kui me tähendab küsiks, et kas, kas teie töökoht on vajalik, siis loomulikult leiate konkreetselt, teie töökoht on väga vajalik ja minult küsitakse, kas töökoht on vajalik. Ei ole loomulikult, et regionaalministri ametikoht on väga vajalik. Aga, aga noh, suuremat pilti peavad ikkagi teised kõrvalt hindama ja ütlema, et kas see on mõistlik ja elavdanud endisele vallajuht ei tuleks äkki nende sotsiaalprogramm luua. Eripension need, kes ametist lahti saidki uues kohas, suures vallas kohta jagu. Muide, see ei ole, see ei ole tegelikult üldse naljakas, sest ka lätlased, kes teevad praegu reformi haldusreformi, vähendavad oma valdade arvu radikaalset teil on praegu üle 500 ja jääb järgi kuskil 100 välti. Et eelnõu on praegu neil Parlamendis ja neil on ette nähtud selline pensionitoetuse toetussüsteem nendele omavalitsusjuhtidele, kes, kes siis töökohta ei leia. Väga tugevad kompensatsioonimehhanismid on ka Soomes. Et sisuliselt on seal garanteeritud järgnevateks perioodideks nendele vallaametnikele töökohad nendes ühinenud valdades, et, et nad ei kaotama tööd, antakse neile selline rahulik maandumine ka, noh, Eesti on ju selle koha pealt üsna karm maa, et ega meil selliseid erisoodustusi hästi Ta ei võeta, aga noh, samas on nagu hästi kurb on vaadata, et ümberringi saadakse vajadusest aru, tehakse reforme. Leedukad on ammu selle muudatuse ära teinud, leeduseni järel 60 omavalitsust, Leedu on umbes kolm korda suurem, kui eesti lätlased teevad praegu. Ja noh, siis me siin räägime, et me oleme tohutu suur, kiiresti reageeriv tiiger, kes on kõiges väga edumeelne Enam seda keegi ei arva, Siim-Valmar Kiisler, enne kui me läheme nii-öelda praeguse poliitilise seisu juurde, öelge üks asi lihtsalt inimestele veel selle üldfilosoofilise tausta paremaks ära tunnetamiseks ära. Miks tegelikult siis, kui Eesti kunagi alustas, kui nii-öelda pandi paika, aga miks siis miks siis ei tehtud kohe teistmoodi miks siis lasti sündida mustal miljonil pisikesel vabandust väga kõikide nii-öelda kohalike või kohapeal elavate inimeste eest, aga pisikesel putukal, kelle noh, nii-öelda tuleviku elujõulisuse osas ei saanud ühelgi terve mõistusega inimesel nii-öelda, sest lootust olla. Tegelikult sündisid praegused omavalitsused nii-öelda külanõukogude piirides. Ehk see on tegelikult see, mida me kanname Nõukogude Eestis siiamaani kaasas. No mõned on vahepeal ühinenud ja astunud edasi ja neil läheb ka üsna kenasti, aga paraku paljud piirid on nõukogude ajast üks-ühele. Ehk tegelikult Nõukogude Liidu nii-öelda okupatsiooni lõppenud mitte viimase sõduri lahkumisega siit vaid, vaid see on praegu ikkagi piiride kaudu nii-öelda meie jaoks paigas isegi ka riigipiiri puhul. Läheme räägime sellest, mis, mis toimub siis tegelikult praegu riigis, te esitasite oma mingi ühe konkreetse plaani, ma küsin ära praegu teisiti. Nüüd kus on selge, et teie see plaan ilmselt nii käiku ei lähe, mida te tegite seal plaani esitamisel valesti? Väga raske küsimus. Te olete siiamaani jäägitult kindel, et see oli absoluutselt hästi ettevalmistatud. Hästi välja käidud projekt. Kuskil on nagu paratamatus, et kui mõni erakond lihtsalt tahab tegeleda populismiga ja ütleb, et, et jätkame vanaviisi ja kõik on tore, hoiame kätest kinni ja laulame seda laulu, et kõik on hästi Eesti riigis siis väga raske seda murda ja ei suudetud seda ka aastal 2001 murde, eks ole, nagu me teame ja ei ole suudetud ka vahepealsetel aastatel murdeprotsessid, lähevad omasoodu, aga ikka ei ole, kaardistatakse neid huvisid nii-öelda siis võetakse lõpuks positsioon, et kui me räägime, eks Reformierakonnast, kellest ju kui peaminister ja praegu ka peaministri erakonnast ikkagi kokkuvõttes väga palju sõltub. No ei saa üks minister teha valitsuses radikaalset reformi, kui peaminister on vastu. Ei, ei ole see võimalik aru saada. Ma saan aru, et teie pea praegu samasuguses ohus nagu kolleeg ja partei Gazas Reimo oma, kes sai oma koha pealt lahti sellepärast, et ta ei suutnud läbi viia teiega, nüüd juhtus nagu täpselt samasugune olukord, eks ju, valitsuse ette ei võtnud teie plaani ja ja varsti tuleb ikkagi leppida kohast lahtisaatega. Ei, ma tunnen ennast vastupidi väga kindlalt praegusest esitasin oma ettepanekud ka oma erakonna Isamaa ja Res Publica Liidu volikogule ja toetusele praktiliselt üksmeelne. Et väga hea tagasiside, et selline hea tunne, et, et ma olen õigel teel, et ma olen ikkagi oma erakonna esindajana selle valitsuse liige ja viin ellu oma erakonnapoliitikat, seda, mida meie mõtleme, seda, millesse meie usume. Me, mul on hea meel, et sellist udujuttu, et me ei aja sellist tule eile meile jutuni ilusid, kahjuks on ka Reformierakonna suust kuulda olnud, et noh, nagu tahaks, midagi ei julge nagu ei ka öelda, aga tegelikult nagu blokeerivad, et me oleme nagu ausalt välja öelnud. Loomulikult paljudele ei meeldi, aga me oleme nagu siiralt välja öelnud, mida me mõtleme. Ma tean, et reformierakonnas on sees olnud ka väga erinevaid positsioone, aga siis kui küsis, et mis värk on, siis tuleb sellist kohmetud ümber nurga, miks keerutamine, miks see nii on, et reformerdaks vastu, on lihtsalt reaalsed argumendid, on üks, on see kohmetu? Tule eile meile jutt, eks ole, mida te näete, küllap te tajute ka, et mis seal tegelikult taga on, lihtsalt seda räägivad. Selle vastu on, toimuks radikaalne reform tegema, päris täpselt aru ei saagi, et miks nad seda populismi teed lähevad, et kokkuvõttes kõik kannatanud. Varem oli ju Reformierakond ikkagi valmis ka ebapopulaarseid otsuseid tegema, kuigi aga aastal 2001 nad, eks ole, hüppasid ühemõtteliselt altar alguses lubasid ja lubasid toetada. Mitte ühegi regionaalministri haldusreform ka ju? Õunapuu pakkus välja omamoodi plaani Reimo pakkusele plaani ehk siis teie. Jah, ikka läheksin, minnakse sellist poliitilist plusspunkti võtma sellist populistlikku hüve sealt teenima, mis on minu arust kokkuvõttes nagu Eestile kahjulik. Te olete kindlasti omavahel ka nagu läbi rääkinud, see ei tule teile, see vastuseis ootamatusena tänases ülekuulamisest. Me kuulame hetke pärast reformierakondlasi seda, seda olukorda kommenteerimast. Teil on praegu nii-öelda esimene võimalus rääkida asjad ära, keda esimesena, kes esimese räägid, seda usutakse. Mis siis ikkagi on nende reaalsed argumendid, mida te saaksite praegu ümber lükata? No nad väidavad, et asja ei ole piisavalt analüüsitud asjana analüüsitud viimased 15 aastat. Analüüs tehti väga põhjalik, Tarmo looduse ajal, kõike on analüüsitud. Selge, tegelikult. Võtame mõne riigikontrolöri aruande lahti ja loeme sealt siis, kuidas nad saavad hakkama või ei saa hakkama. Aga siis teine väide on justkui aega on vähe, et enam nagu ei jõua, et aega on jäänud järgmiste valimisteni ainult pisut üle aasta. Aga samal ajal me ei tea siia Nonii ei tea, eks ole, praegu on oktoobrikuu, mille siiamaani palju on lõplikult siis üksikisiku tulumaks. Järgmise aasta esimesest jaanuarist. See on seadusemuudatused käivad sinna-tänna, muudetakse üleöö, eks ole ja hoitakse ka inimesi tihti hirmul, oleks mind, aktsiisid tõusevad, langevad, et siis on küll. Kahe kahe kuuga keeratakse niimoodi 180 kraadi ümber, samal ajal tehakse nagu õige, nagu vähe räägitakse. Oi-oi-oi, et, et pisut üle aasta on jäänud, et see on ikka liiga lühike aeg, et. Need on kõik sellised otsitud argumendid ja jutt sellest, et no me ikka lõpuni detaile ei tea, minu küsimus oligi see, et kas põhimõtteliselt toetama administratiivliitmist või mitte, kas on võimalus mingeid otsuseid ka riigi poolt teha või ei ole võimalik? Me võime joonistada väga ilusaid kaarte, teha plaane. Ja, ja mis on selle kõige tulemus, mis on selle kõige mõte, kui öeldakse, et ei ei tohi kokku panna, et las ise liituvad, et võib-olla 100 aastat, võib-olla 200 aastat, võib-olla 20 aastat veel 40 aastat, aga vaatame seda asja kõrvalt pealt. Aga miks seda ikkagi vaja teha, on konkreetsed, öelge välja nüüd need ohud, mis siis juhtub, kui haldusreformi Eestis ei juhtu järgmist ütleme viie aasta jooksul, teie nägemus, õudusstsenaarium aega, lapsed raadio juurest ära, Kiisler, mis Eestiga tegelikult võiks siis juhtuda, kui me seda protsessis edasi ei lähe ja, ja Reformierakond kaigas kodalas hoiab? Jätkub see, mida me näeme praegu, et väiksemad kohad jäävad nagu elust kõrvale, neil ei ole oma tõmbekeskusi. Minu lootus on see, et tekiks ka näiteks võrus tugev keskused, kus inimesed saavad kõik teenused, kus ettevõtlusareneb, tekkiski võimas maakondlik keskus. Aga täna on see, et on üksikud killustunud vallad, tullakse otse, rad Tallinna ja tagatipuks räägib veel Reformierakond süüdimatult seda juttu, et teeme suur Tallinna ja ma olen kuulnud, räägivad juba teine suund. Kas nad tahavadki siis, et elu oleks ainult Tallinnas, võib-olla natuke ka Tartus? See ei saa olla Eesti riigi huvi, Eesti riigi huvi on tasakaalustatud areng igal pool selleks, et peatada nii palju võimalik seda trendi, et kõik tulevad Tallinnasse kokku, selleks on vaja tugevaid keskusi koha peal, mingitki tasakaalupunkti vastukaaluks sellele suur Tallinna asjale. Kas Eesti riigil on raha pidada üle kõiki seda paarisadat kohalikku omavalitsust? Siiamaani on olnud sellepärast, et on väga head aastat olnud ja ongi tekkinud petlik tunne, et kõik läheb väga hästi. Aga nüüd tulevad tõsised tagasilöögid. Praegu on näha riigieelarves ja tulevad kindlasti järgmine aasta, ka omavalitsustel ei ole midagi parata. Ja siis läheb asi karmiks. Omavalitsused on võtnud päris palju kohustusi, ma ei taha siin öelda, olla paha sõnumitooja reaalne elu, et tekivad ikkagi mitmetel väikestel omavalitsustel väga suured raskused, pankrotis alad. No kindlasti tekivad makseraskused, siis hakatakse loomulikult ajama kõiki riigi kaela, öeldakse, et, et riik peab kõike tegema, aga no midagi peab kohapeal ikka korraldama. See on ju asja mõte, et mitte käia nii-öelda sõbranna jalutada mööda valda ringi, vaid vaid mõjutada seda, mis seal tegelikult toimub, et need asjad võivad ikka väga karmiks minna. Üks kiire küsimus veel, mida regionaalminister nüüd siis teeb, et oma ideede jätkata läbi suruda? Järgmine samm? Minu soov on, et kõik omavalitsused pakuksid häid teenuseid, heal abi oma omavalitsuste elanikele. Ma kavatsen kohtuda lähiajal erinevate ekspertidega. Ka õiguskantsleriga riigikontrolörid küsida nõu, kuidas me saame siis panna neid omavalitsusi seadusi täitma, sest täna on tegelikult selles mõttes nagu karistamatuse teenust ei paku inimestel seaduste täida. Ütlevad, et meil võimalust ei ole. Me oleme väiksed, hakkama ei saa ja midagi ei juhtu. Et teistpidi tuleb nende protsessidega edasi minna, siis kohustada neid omavalitsusi Aktonite. Selles mõttes survestama neilt rohkem nõu. Ülekuulatav number kaks Michal Kristen amet, peasekretär Erakond Reformierakond. Kristen Michal, Reformierakonna peasekretär, haldusreform, ma saan aru, Reformierakonna jaoks on see üks kõige õudsam teema, milles tänasel päeval üldse rääkida ei taha sellega tegeleda. Ei, ma arvan, et see on valesti aru saadud, et me oleme sellega pikalt tegelenud ja tõenäoliselt tegeleme veel, saab pikalt edasi, et aga see ongi see küsimus. Kusjuures ära tehtud ei ole, te olete pikalt tegelenud teie koalitsioonipartner, praegune ka eelnevad erinevat spordist on sellega tegelenud, miks sellega kuskile maale jõudnud, siis ei ole probleem taga, mis nüüd taaskord uuesti oleme ummikteele. Ma võib-olla nagu alustaks kaugemalt, eks ju, et et noh, selleks, et aru saada, mis asi see haldusreform ongi, et, et võib-olla ühele tundub, et midagi on tehtud teistele, tundub, et on tegemata, sellepärast ongi, et kõik saavad sellest erinevalt aru. Meie jaoks on ta pigem ikkagi seesama küsimus, kuidas pakkuda, kas selle olemasoleva raha eest ütleme, maksumaksjale tööinimesele paremat teenust jagada neid teenuseid erinevate võimutasandite vahel, nii et riik, omavalitsus saaks sama raha eest pakkuda rohkem teenust, paremat teenust ja, ja ütleme, mõne erakonna jaoks on jälle olulisem see, et ta võiks nimetada vallad ümber osavaldadeks ja maakonnad valdadeks. Et meie jaoks ei ole kunagi tähtsustanud just seda nagu seda, kus see piir asub, sest ütleme ausalt, see kõlab väga jõhkralt, eks ju, aga noh, Meid siin stuudios tõenäoliselt ja tänaval ka väga ei huvita, kus on linna linnapiir või valla piir, meid huvitab see, et kui me ükskord puutume kokku, sellega lähete lapsele nime panema näete, midagi ühte, teist või kolmandat tegemata idi jooksutataks, et noh, tegelikult seesama teenuse kvaliteet on nagu kõige tähtsam ja, ja noh, see on tegelikult see asi, mis on läbi aegade paranenud, sellega on tegeletud erinevas võtmes. Loomulikult on ilusa asjadele panna kõlavaid nimesid, et ütleme, et alates homsest on haldusreform tehtud ja noh, siis läheb metsikuks teenindamiseks lahti, eks ju, kõik kannatavad ja on hästi lõhnastatud ja nii edasi. Aga noh, see oleks nagu selline, kuidas ma ütlen inimeste lollitamine, eks, ja minu meelest piiri nihutamine kahe omavalitsuse vahel või ütleme, need piir on nüüd seal ja valdan edaspidi osavald, ei ole haldusreform, et seda võib nimetada haldusreformiks, aga see kindlasti ei anna inimestele mingisugust paremat teenust ja meie oleme huvitatud sellest, et inimesed panevad ennast. Minister Kiisler mõned hetked tagasi ütles siin, et põhiprobleem praegu haldusreformi juures tegemiseni läbiviimise juures ongi Reformierakonnale vastuseks te olete, te olete võtnud mitmel korral käsi pidurdada seda asja ja, ja, ja hoidnud selle asjale, mis etteheidetel konkreetselt viimasele minister Kiisleri nii-öelda poolt Isamaa Res Publica liidu koosolekut läbi käinud ettepanekul oli just, et kuidas sa ütled olukorras, et mul on etteheide, kui kava ei ole, mida sa heidad ette. Et meil ei ole ühtegi kava, tegelikult on ainult üks Kiisleri kiri, mis ütleb, et palun selleks kuupäevaks saada vastus jah või ei, ülejäänud vastused ei ole vastuvõetavad, et selles toonis käskkirju ikka nagu ammu pole saanud, aga aga noh, ütleme ausalt, meie arvates oli hea kava ja ütleme, pooleteist aastaga vaieldi selgeks aastaga vaidlusi selgeks eelmisi Isamaa ja Res Publica ministri Vallo Reimaa kava. Ja see vaielise läbi selgeks kõik koalitsioonierakonnad olid ühel nõul tegelikult seal oli kirjas ka omavalitsus riigi ja ütleme, maakonna tasandi vaheline funktsioonide jaotus, mis ütleb, kes mida teeb tegelikult mingi raha eest, eks ju. Ja sellele, kuidas erinevad nüansid ja meie oleme sellega päri, mõtlesime, et teeme selle ära ja, ja ütleme, ma ei tea, kas sellepärast mingil muul põhjusel tegelikult tuleks seda noh, Kiisler, ma arvan, ei oska vastata, see ei ole tema tasand, aga tegelikult Isamaa ja Res Publica Liidu parteijuhtide käest tuleks küsida, et miks siis Mõeti maha mees, kes tegelikult kelle haldusreformikavaga oli nõus, noh, ütleme siis nende meelest palju kirjutatud Reformierakond. Et me oleme sellega väga nõus, Vallo Reimaa kava oli täiesti vastuvõetav, tegelikult sellesisuline kava, kõva töö on ära tehtud, müts maha. Aga noh, ma veel kord ütlengi, et seda enam on minu meelest naljakas, et kui nad nagu sõnades tahavad teha haldusreformi siis ma ütlengi, et kui nad hakkavad nullist pihta, läheb veel poolteist aastat, et, et ei saa. Nii et sa ütled, et homme teeme haldusreformi, et see ei ole nii, et paneme kuulutuse välja, et algab seks kell kuus, eks kõik kohal. Nonii, käimas Ma saan põhimõtteliselt aru, et teie jaoks oli see üllatus. Teie jaoks oli seal selline pühademuna lõhkelöömine, kui Isamaa ja Res Publica liit teatas, et ta võtab Reimo maha ja, ja sellepärast, et meil ei ole mitte midagi teinud. See, ütleme oli üllatus noh, ega seal vaadake politsei mälu juures on alati mitu aspekti, et esiteks on see, et koalitsioonivalitsustes tuleb austada iga osapoole õigust ja iga osapoole õigus on oma ministreid vahetada. Et me selles olukorras me käänane seotud, et ega me ei saa ka öelda, et noh, et sõbrad Isamaa ja Res Publica Liidust palun hinnake oma prioriteete ümber, et ta on hea minister, noh nii ei käi, eks ju. Et kui nad otsustasid välja vahetada, okei, sain, et kõik võib ju teha, ega siis keegi meist pole asendamatu, aga, aga kui on kava olemas, milles on kokku lepitud, mingi töö on tehtud. Ega keegi meist ei kujuta ette, et näiteks Jüri Pihl täna teeb siseministeeriumis kõva tööd siseturvalisuse tõstmiseks, ütleme, et ta vahetatakse mingil põhjusel välja, ma ei ütle, tänad seda juhtuma, hakkab aga ütleme, et ta vahetatakse välja, et kas siis peaks nullist pihta hakkama? Ei peaks minu meelest sama kavaga saab edasi minna. Et seda ma ütlengi, et minu jaoks on see kogu see mäng selle ümber, et noh, nüüd on neil uus plaan, on, on, see on mäng selles mõttes see on mäng selle selle nimel tegelikult, et näidata, et nemad tahavad teha reformi olukorras, kus tegelikult kava ei ole ja ainukene kava, mis on olnud olemas, milles on kokku lepitud, nad veel natukene aega tagasi on Vallo Reimaa kava ja ma ütlen, et sedasama kava tegelikult tulekski ellu viima. Michal, ma pean seda küsima, kas te tahate öelda, et praeguses ettepanekus ei ole olemas seda kava, mille üle arutada? Täpselt seda ei ole, ma väga vabandan Kiisleri ees tähendast isiklikult väga lugu. Ütlen ausalt, et ei ole olemas isegi ettepanek ei ole olemas, kas keegi on näinud mingisugust ettepanekut, räägitakse, et tuleb haldusreform, et te olete ka kuulnud maailma lõpp, tuleb, on plaan. Et ei ole. Et Vallo Reimaa kava on olnud täiesti paberil olemas, seal on olnud funktsioon jaotused, nii palju kui mina olen aru saanud ajakirjanduse põhjal, aga see on ajakirjanduse põhjal. Et uus kava ikkagi keskendub taas kord piiride joonit joonistamisele ja valdade nimetamisele ümber osavaldadeks, et justkui siis oleks nagu midagi vanem, aga noh, tegelikult ju ei ole immutamine, kas Reformierakond näeb üldse, praeguses olukorras on vajadus tegelikult mingi sellise selge haldusreformi järgi, kas Eestil, kas Eestile on seda üldse praegu vaja kuidagi aktiivselt sellega tegeleda ja mingit väga resoluutselt samme ette võtta? No see on nii ja naa, mina isiklikult olen arvamusel, et teenuse kvaliteet inimestele, ettevõtjatele võiks olla parem. Ja, ja ma mõnes mõttes arvan, et tegelikult kogu see surutis või, või ütleme, niisugune majanduslik õhkkond töötab juba selle kasuks osalt noh, võib-olla see kõlab küüniliselt, aga osalt töö kaotamise hirm, osalt arusaamine, et ettevõtlikud inimesed ja aktiivsed inimesed on need, kes Eesti majandust üleval hoiad, et et noh, ma olen palju kuulnud ettevõtjatelt just sedasama, et nad käisid ministeeriumites omavalitsuses, neile vaadati otsa, justkui nad oleks nende ametniku jaoks ekse. Noh, tegelikult ei ole ju need on need inimesed, kes riigikassasse makse maksavad ja need on need teised inimesed, kes kaheksast viieni neid tegelikult teenindavad ja aitavad. Et noh, ma, ma arvan, et selles osas kindlasti oleks muudatust vaja ja seal võib olla selline mentaalne suhtumine ka võib-olla ka selleks on mingisugust nagu ülevaatamist vaja. Aga noh, mis puudutab kogu seda valdade ja selle hakkamasaamist, siis noh, vaadake Vallo Reimaa kava sellega selline asi, et omavalitsusliidud tegelikult ikkagi võtavad nii-öelda kogukonna või ütleme, kuhu nad kokku, eks ju vastavalt vallad siis selles kohas ja, ja tegelikult panevad õlad kokku ja jagavad omavahel ka teenuseid, mida nad pakuvad, et üks suudab ühte asja panema, teha teineteist. Et noh, see on ju täiesti loomulik, see ongi niisugune eesti tee tegelikult, et igaüks ei pea kõike tegema, ongi kokkuhoidlik ongi, me saame koostada, teha, et samas on igal pool olemas ikkagi troonil, kus istub, kus istub nii-öelda tiitli omanik ja, ja iga uue perioodi tagant valitakse sinu uus mees. Jah, ja, ja nii ta ongi ja see on asi, mis tegelikult osades kohtades pidurdab, aga väga paljudes kohtades tegelikult, kui need ülesanded ja anda omavalitsusliitudele öelda, et sõbrad, teie ise vastutate nende asjadest te saate raha kokku hoida, siis igaüks leiab nüansi, millest ta tugevam. Mõni vald peab kooli, mõni korraldad, transport, seadusandlus laseb sellist asja teha üle kohaliku omavalitsuse piiri. No mingeid asju kindlasti juba laseb, eks ju, et omavalitsuse on, kus tehakse, koostööd on täiesti ütleks nii, et on, on ka maakondi, kus maakond, maavalitsus, omavalitsused töötavad väga hästi koos aga on kohti, kus need ei tööta koos ja, ja noh, ütleme täna on kogu see olukord on selles mõttes äraspidine, et ka mina ei saa aru, milleks need maavalitsused, eks ju, et tegelikult nad on ju noh, ütleme, kuidas neid nimetada siseministeeriumi osakonnad, eks ju, et sellisena võiks ka võtta. Nad peaksid justkui olema riigi riigi esindajad, riigi poliitika esindajad, näiteks Harju maavanem peaks teostama järelevalvet Tallinna otsuste seaduslikkuse üle. Ärme naera aga selles mõttes tõenäoliselt naerma. Ei aja tõesti naerma, eks ju, et et ma ütlen, et sellised asjad tegelikult tuleks üle vaadata, et maavalitsused sellisel kujul ei ole mingeid maavalitsused, eks ju. Kas praegu on olemas valitsuse initsiatiiv, mis muudaks nii-öelda 100 korda ja lõpetaks nii-öelda maavalitsuste peale kulutamise järgmise aasta riigieelarve kokkupaneku juures, ehk oleks sealt väikest nii-öelda nupule asutati, aga, aga noh, ütleme, et ega siis nii külmalt midagi murda, aga mina ütleks ausalt, et. Ma arvan, et ühel hetkel, nüüd mõni päev, mõni nädal, mõni kuu läheb aega, ma arvan, et nii Kiisler Kiislerit, maa eeskätt üldse nagu selles kogu selles asjas taas ei süüdistagi, aga ma ütlen, et kõik need inimesed, kes on vahu selle reformi ümber üles kloppida nii-öelda reformi ümber, et tegelikult võiksid korra nagu maha rahuneda, vaadata peeglisse ja öelda, et kui nagu me tahame midagi tegelikult riigi jaoks ära teha, siis on ainukene võimalus võtta nüüd seesama Vallo Reimaa kava vaadata see kava üle ja kui keegi tahab sellele kavale panna Kiisleri Laari nime, siis noh, see meid ei sega selles mõttes, et peaasi, et sellepärast sisu täna sellel ei ole sisule. Selles on probleem, nii et see teema valitsus agendasse jääb üles, praegu on mull ja muidugi me läheme edasi, muidugi jääb, see on, ütleme valitsuse ülesanne, valitsuse agenda on alati olnud näiteks nagu riigikantselei ülesanne, riigiteenistuse arendamine, inimeste arendamine. Samamoodi on valitsuse ülesanne tegelikult riiki valitseda ja vaadata. Jääb mulje, et me peame vähemalt 100 surma veel surema enne kui midagi juhtuma, sest see on valitsuse ülesanne, valitsus peaks tegelema, aga kas on nii-öelda reaalselt näha ka seda võimalust siiski? Mihkel te jõuate kokkuleppele, IRL murdub oma praegu Kiisleri kavast ja läheb Reima kava juurde tagasi. Ma ei oska öelda, aga mina ei arva, et me peaksime nagu kedagi murdma, mina arvan, et ma ütlen veel kord, et Reima kavali me jõudsime umbes aastaga vä. Et tegelikult see kavali olemas kava töötu või noh, ütleme oli kokkulepe oli mingi poliitiline tasakaal oli olemas, et et noh, ma olen täiesti arvamusel, et praktiliselt iga kavaga on võimalik see tasakaal leida, aga see kõik jälle võtab aega, nii et ma sellepärast ei saagi aru, et miks täna on justkui nagu suur vahtu üles klopitud, öeldakse, et nüüd hakkaks tegema. Aga noh, keegi toetame kavaga kavaga pole olemas, eks. Valitsusjuhi peasekretärina ma usun, et oskate mu küsimusele vastata, miks on jäetud need vallad, kes said ennem ühinemist lubaduse? Astuge, astume ühte, saate mingeid toetusi, saate nii-öelda libedamalt teeb teatud olukordades tegelikult noh, on jäetud peale ühinemist kõikidest nendest lubadustest ilma. Väga huvitav, selles mõttes kuulen esimest korda, aga kui keegi on lubanud, siis iga mees peab oma lubadust pidama. Konkreetsed olukorrad tuleb nii-öelda lubajatel juures lahendada noh mitte ainult lubajade juures, eks, et kui on mõne erakonna esindusel või valitsuse poolt on lubatud, noh, eks siis tuleb lubatust kinni pidada, ega siis ma ei oskagi öelda, et noh, mina küll lähtun sellest, et mehe mõttel lubaduse pidamine Ülekuulatav number kolm käba maie amet Suure-Jaani vallavanem, erakond, Eesti Keskerakond. Tere, Maiegeva Tureni vallavanem, kuule. Tervist Maya helistame teile väga lihtsal põhjusel, teie olete inimene, kes oskab rääkida valla eest, mis on liitunud ja seletada, mis on valla liitumise juures head. Ma kõigepealt küsin üle, vaatamata sellele, et 2005 vald liitus, olete te siiamaani selle otsusega rahul? Mis on need peamised asjad teie kui vallavanema jaoks, mis teid selle liitumise juures sellele panevad positiivselt mõtlema? On noh, kuna me olime, ütleme, rõngasvald endine suureni linn oli nagu meiegi siis neid ühistegevusi juba oli meil üksjagu mis pani nagu mõtlema. Kõigepealt, ja muidugi, mis praegusel juhul on väga positiivne, on just eelarve suurus Kui palju reaalselt eelarve kokku siis nii-öelda kõikide osapoolte jaoks kasvas. Ma ei oska nüüd öelda täpselt kui palju kaklus, aga meie ühinenud valla eelarve on praegu üle 100 miljoni. Teie teate nii-öelda, millist sellest varasema ühinemata valla osa eelarvet, kui palju sa selles näiteks oligi? Näiteks mina olin endise Suure-Jaani valla nagu vallavanem ka ja meie eelarve oli seal ikkagi kuskil 22 24 miljonit. Ma mäletan Ja kui ta nüüd veel kuulajate mälu värskendada, siis sinna liitusid Suure-Jaani vald, Suure-Jaani, Lilia. Vere valdivastamise vald. Just ühesõnaga kokku sai neli asutust või nelgi, vabandust, omavalitsust. Kui lihtsalt see protsess käis, kui, kui palju tuli kohapeal teha nende vallajuhtide ja ja siis ka rahva enda seas seda selgitustööd, et liitumine toob kasu, said nad sellest hõlpsasti aru. No tegelikult me esinesime ikka väga pikka aega, see ühinemisprotsess iseenesest on kestnud juba, ma arvan, et üle 10 aasta lõpp läks muidugi kiiresti. Aga, aga noh, oli, oli kartusi ikkagi kõige suurem kartus oli see, et omavalitsused on võtnud liiga suure laenukoormus, et laenu tagasi maksma. Aga aga lõpp läks kiiresti, kuna saad ikkagi aru, et elu läheb ikkagi paremaks. Mis on need peamised asjad, kas niimoodi ütlete, siis ma peangi kohe küsima, millised nii-öelda millistes aspektides. Kui te rahulikult mõtlete oma valla valla inimeste peale, on nende ja unustada hetkeks ametnikku, kes kindlasti saite teatud olukorras tööd juurde, aga, aga mis on läinud valla inimeste elus paremaks? Kuidas ma nüüd ütlen? See oli üks suur pluss, eks ole, et meil oli üks keskus sureani. Et siukest, see tõmbekeskus on sureani. Teiseks valla elanikkonnal, mille ühinemise ajal tegime ühinemislepingus konkreetselt paika pandud, kuskohas midagi investeeritakse. Et tal ei jäänud niisugune, et niisugust tunnet, et nüüd meie piirkonnas jääb midagi tegemata või, või sa ei saa mõnda teenust kätte. Kui pikka aega see leping katab, magasin vahele. Lepin katabki just praegust, seda seda valitsemisperioodi lõpeb siis nüüd ütleme, 2009. aasta oktoobriga. Kas peale seda nii-öelda kuidagi endiste üksuste osas seda või osapooltel on, seda lepingut uuendatakse või edasi läheb elu nii-öelda normaalses? Edasist käiku ei oskagi ette ennustada. Sellepärast et ühinemisleping kestab just nii kaua, oleneb ju ka järgmistest valimistest, eks ole, siiamaani oli valimised igast piirkonnast said nagu teatud hulk inimesi sisse, eks ole, igast endisest omavalitsusest aga järgmised on ju üks ringkond. Nii et ei tea midagi. Maie käba, öelge teie enda arvamus, miks on Eestis nii väga vähesed vallad liitunud omavahel kokku. Miks teie olete üks harukordne näide? Noh, eks meie elu lihtsalt oli siin, tegime juba enne koostööd, tee, aitad, jaa, jaa, pisikene vallakene, kui ütleme on ta siis nüüd Vastemõisa vald või, või oli see suureni linn, kes on, kus elanik see arv on siin 1200 ja veel vähem, eks ole. Et ta lihtsalt ei olnud suuteline investeerima, ehitama, ükskõik teid korrastama mis iganes. Kuidas praegu on, kas, kas selles mõttes on inimesed kõik rahul või on tekkinud ka mingeid ikkagi selliseid, vaatamata sellele lepingule, mingeid selliseid Sudinaid või või omavahelisi pingeid selle osas, et, et üks on saanud nagu justkui piirkond rohkem raha ja seal nagu asfalt on justkui paksem ja korvpallisaal natukene avaram ja kui teises kõrvalkohas. Igal juhul praegusel juhul ei ole kulinaid olnud, sellepärast et kõik, et meil siin vallas sõidab või ükskõik kus piirkonnas on näha, et et tegutsetakse ja igal pool on, on teid, siin valgustame lasteaeda, eelmine aasta ehitasime ühte piirkonda lasteaeda, praegu käib. Praegusel juhul ei ole mitte midagi halba öelda. Pigem võib-olla sealt riigi poolt, et et me teame, et ühinemisseaduses oli see, et eks ole, et investeeringutoetustele fikondanetis eurotoetused või et natukene ka võib vaadata, et neid ühinenud omavalitsustel soodustada. Aga seda muidugi ju tehtud ei ole. Aga seda ei ole juhtunud, et inimese jaoks oleks nüüd valla ja võimukeskus jäänud kaugemaks, kui enne oli tal sealsamas mõne kilomeetri kaugusel. Nüüd peate tulema asju ajama vallamajja, mis asub temast mõnekümne kilomeetri kaugusel. Ja vat huvitaval kombel meie jäid ju alles teeninduspunktid jäi meil nyyd Olustverre, kui jäi vastsemõisa tingis punkt. Kusjuures inimene käib nädalast pool päeva, võtab inimesi nagu seal vastu said, koolist eriti. Aga, aga külastatavus on väga väike. Müümine tahab tulla keskusesse, oma mure ära rääkida, kui ta tuleb. Nii et ta ei lähe ka sinna. Ühesõnaga, need, kes räägivad seda, mismoodi ühe templi jaoks on vaja terve päev vabaks võtta siis te ei näe, et see on tõsine jutt. Te olete kindlasti kohtunud selliste vallavanematega, kes ütleb, et selline ühinemine on jama ja me tahame rahus siin oma kaunis metsatukas iseseisvus on edasi elada. Millised on need argumendid, mida te tavaliselt nii-öelda ise esimesena välja toota sellistes vestlustes? Just seda, et me oleme võimelised ehitama korraga midagi valmis ei pea jätma midagi siis kõrvale, et me teeme selle ja nüüd ma ei tea, määramatus tulevikus kuskil teine midagi järgmisse. Ehk et kohalikku elu saab kiiremini ja suuremas hulgas ja korraga ära teha paremaks. Nimelt saame ametniku tööle võtta, enne oli ühes vallas tegutses sotsiga tegeleda tuuriga, tegeles spordiga, no see ei ole võimalik teha korralikku tööd, nüüd on ikkagi iga anal oma spetsialist, kusjuures ma pean ütlema, et kardetakse, et need halduskulud lähevad tohutu suureks. Meie näitel praegu seda küll öelda ei saa. Meie 100 ja peale natuke see eelarve juures on meie halduskulutin ainult üheksa protsenti ümmargused, isegi alla. Kas peale seda ühe suure valla Suure-Jaani valla tekkimist on näha ka inimeste äraminemise osas seda, et äraminejaid on jäänud vähemaks? Noh, eks seda võib-olla seda ära minemist on siin maapiirkondades on, on nagunii seda ei saa öelda, ütles spetsiaalselt sellepärast, et me oleme neid suur valge, minnakse ära. Seda ma hull. Ma ütleks vastupidi, just et kas see on hoidnud nii-öelda, kas see on loonud parema keskkonna inimestel oma oma elu rahulikult elamiseks. No loomulikult, kui me, kui me jõuame selle selle koolimaja korda, kui tal on töökoht, ega ta siis ära lähen. Suur aitäh meie kava, kui meil Tallinnas siin kuumaks läheksime, kolime Silvega ülekuulaja Silvega teie juurde. Ülekuulatav number neli astel Urmas amet, Palamuse vallavanem Erakond Rahvaliit. Urmas astel Palamuse vallavanem, kas teie pooldate valdade kiiret sundkorras liitmist ei poolda. Miks see nii on? Minu arvates tuleks ikkagi läbi rääkida see, milleks liitmine, vajalik on, väga konkreetsed eesmärgid kokku leppida ja põhjalikult asja kaaluda, mis sellest tuleb, mitte teha midagi kiiresti siis ülepeakaela. Me oleme revolutsioone küll ja küll teinud, teeme seekord võib-olla reforme. Aga mis võiks olla see ajend, mis sunniks teid näiteks hakkama mõtlema selle peale, et ehk tõesti tasuks Palamuse vallal mõne lähiümbruskonna vallaga liitu lüüa või üldse näiteks siis Jõgevamaal teha üks suur omavalitsus? Kohaliku rahva soov kindlast. Aga majanduslikud kaalutlused, see, et ühised me eelarve, et võimaldaks siis koostööna võib-olla suuremaid eurorahasid hakata, ära kasutama. Ja nii edasi. Kahtlematult suurema eelarvega omavalitsusel on mõnes mõttes lihtsam, aga aga teistpidi ma ei usu seda juttu, et suurema omavalitsuse majandamine või ülevalpidamine tuleks odavam. Ja ma ei ole kohanud ka sellist hilinenud omavalitsuse esindajad, kes seda julgeks väita. Aga eurorahasid on võimalik kasutada seda ühiselt nii või teisiti ja ühistes huvides, seda ei pea tingimata tegema ühise oma valitsemise kaudu ainult. Kas ühine omavalitsus, üks selline suur, kas see võiks tuua kasu mingite teenuste parema osutamise näol näiteks lihtsalt tänu sellele, et on üks omavalitsus, kes suudab nii-öelda sellel suurel territooriumil ühesuguseid standardeid paika panna? Ma väga kahtlen selles, standardid võib paika panna ka erinevates omavalitsuses ühtemoodi, aga see valitsemise teenuse pakkumine läheb ikkagi inimesest palju kaugemale ja ja teades praegu meie bussiliiklust selle viletsust hädasid nähes meie postkontorite sulgemist ja kaupluste sulgemist ja me viime kõik valitsuse inimesest kaugemale ja ja teeme selle temale raskesti kättesaadavamaks ja just see mõjutab rohkem seda vaesemat ja kehvemat elanikkonna kihti suuremal arvul, rikkamad võimsamad ei olegi sellest võib-olla lugu, aga ka kehvematel läheb raskemaks. Et kui oleks näiteks seal Jõgevamaal teil üks suur omavalitsus ja, ja selle keskus näiteks asuks Jõgeval siis palav või ühesõnaga siis Palamuse valla inimestel oleks raskem sinna ligi pääsema. Sellele, et ühistranspordiga on probleeme Jah, ma meil praktiliselt sellised transpordiliinid puuduvad, kust äärealade inimesed üldse Jõgevale võiks saada osades kohtades, mitte muidugi igal pool, aga aga ega Palamuse isegi on Jõgevaga seotud hommikul ühe bussiga ja õhtul teineteise bussiga, niiet Jõgeval käimine 17 kilomeetrit bussiga võtab terve päeva sisuliselt. Väikese omavalitsusena on teil siiski mõningaid probleeme, mida te näete näiteks, et koostööna või suure omavalitsusena ehk õnnestuks parandada, et ega ta päris negatiivset ju ka seda asja ei saa vaadata. Ei, ma ei vaata seda negatiivselt, kindlasti läheks mõnes mõttes asi lihtsamaks. Kui iga konkreetse ala peale on panna inimene tege tööd tegema, siis on ju palju lõbusam ajada, kui, kui ühe mehe käest nõuda mitme alategemist, sest noh, meid on ikka siin, vallavalitsuses on vähe ja ja ei saa niimoodi, et üks mees ajab ühte rida, tuleb ajada kolme, nelja rida ja oma töö ära teha, kui vajalik töö ära teha. See on kindlasti see suure omavalitsuse eelis, et rahvast on rohkem ja, ja töö on konkreetsem ja täpsemini määratletud. Need, spetsialistide põud on see, mis kindlasti vaevab väikseid omavalitsusi. Ma ei ütleks, et meil on spetsialistide põud. Me Me oleme kaadriga komplekteeritud ja ega me ausalt öeldes nii väga rohkem neid ei, ei, ei tahakski. No te olete oma vallas küsinud inimeste käest ka, et kas nad tahavad liituda mõne teise omavalitsusega, kuidas on läinud? Me oleme seda küsinud, kahel korral oli eelmine härra looduse korraldatav reform ja nüüd aasta aega tagasi, umbes kui me tegime oma arengukava ja me oleme mõlemal korral saanud väga ühesuguse vastuse, et rahvas ei taha kuuldagi kellelegiga liitumisest. Nii et seega ei ole tega oma plaanides seda kõige kaugematesse plaanidesse võtnud seda eesmärki, et võiks selle peale mõelda. Meie arengukava kuni aastani 2016 ja seda teemat ei käsitle, nagu aga, aga mul on niisugune huvitav arusaamine, et arengukava peakski kogu meie elu aluseks olema. Kui siin suvel jooksis ajakirjandusest läbi, et mingi Lõuna või Kagu-Eesti kooli sulgema, millise otsuse kohus tühistas viitega sellele, et sulgemine ei ole arengukavas käsitletud või seda, seda vaadeldud, siis siis mis hakkab saama analoogiliste juhtudel meie liitumistest, kui seda arengukavades ei ole, nii et aga et seda arengukavasse viimane, vähemalt pool aastat ja kõik on asja tuleb ajada tasa ja targu, mitte mitte kampaania korras. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Mis te arvate sellest plaanist, et Eestis võiks olla umbes 20 omavalitsust, ehk on neid väikseid omavalitsusi vallakese liiga palju? Ma ütlen ausalt, ma ei ole süvenenud sellesse teemasse väga, aga mulle tundub, et see, see on nagu päris õige ei ole ametnike arvu mõistes seda küll, jah, aga, aga eks see hajutab fookust kamaral. Väikesed ei õigusta ennast, võtame Piirissaare teisi rääkida ka. Ikkagi palju on neid minu meelest ka kuidas loendi pimesi peaks veenma ja rääkima nendest, mis on ikka parem nende jaoks, kui me ise elaksime kuskil väljaspool, noh niisugust piirkonda kindlasti tekib probleeme, aga need probleemid peab ära lahendama siis, et inimestel oleks ikka kena oma kodubaas elada. Tiga oleks postiteenused ja kõik, mis inimesel ju iga päev seks vajanud. Oli aeg, kus peaaegu igas külas oli ja pangaautomaat automaat, aga pank, pank ei teenuseid. Aga nüüd on võib-olla maakonnaseks. Vanainimestele see on ikka tõsine probleem, see raha kättesaamine. Ega me enam nii osavad ei ole ka ju nende automaatidega käsitlema ja aasta edasi aina keerulisemaks läheb. Interneti ja maal ja on ju väga vähe suurem osa teenuseid interneti kaudu nagu ravimid praegu arstiabi, aga internetti pole. Arvutit pole endast veel. Kindlasti on neid praegu palju, 200 on natuke liig, need on tõesti paljud, kindlasti tuleb neid vähendada. Üleval mõtlema, kuidas seda teha, aga mitte niimoodi. Lägisi Ma olen nagu aru saanud, et ega see kohalikele elanikele ei meeldi, kui liiga kontsentreeritud või noh, see on, see on kõigil maast rohkem linnainimene ei oska selle kohta ütelda. Ja ega teiega ei juhtu midagi. Ma ei tea, ma arvan, et äkki maainimesele või see, kes elab väljaspool pealinna, äkki läheb tal raskeks, et mulle ei meeldi see, et meil tehakse kodakondsuse ametiks, tehakse ainult üks või pealinnas üks kontor ja saare inimeste poolt tulema linna ja ei, ma arvan, et väljaspool Eestit peab elu olema kergem ja äkki nad on kergem asju ajada, siis. Ma ei tea, ma ei ole spetsialist. Äkki seal ongi see mingi probleem sügavamal, et anne võib-olla ära viidud juba, ma ei kujuta ette, lasteaiad ja koolid ja siis inimesed lähevad ju või on see tekkinud millegi muu põhjus on, ma ei tea. Noh, võib-olla riigil on kokku hoida ka pärast teistpidi, hakkavad nad siis ikkagi maksma tagasi selles mõttes, et noh, nagu ma ütlesin, pangabussist juba käib ja poiss buss käib ja poe vussi ja no ma ei tea, mis bussid väljuvad kõik käia siis, et ma ei tea, ma ei oska öelda, aga ma arvan, et et kõige tähtsam inimene, et ei tohiks nagu inimeste arvelt seda kõike teha, kõiki neid kulusid kokku hoida, et me teame küll, mis tähendab kohutav kokku, hoidku pärast noh samamoodi kõik hakkavad teistmoodi, hakatakse kompenseerima seda, et ma ei tea. Aga ma arvan, et inimene sai kannatada. Tavaline inimene. Ülekuulamise toimik number 82. Haldusreform, toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.