Te kuulate Raadio kahte ja raadio kaks räägib täna natukene lähemalt laseritest ja meile on külla tulnud akadeemik Peeter Saari, kes on Tartu Ülikooli laineoptika professor, tere päevast. Tere päevast. Peterson, Sorry, kui üks linnalegend vastab tõele, siis need inimesed, kes seal laseril leiutasid, olid esialgu oma teadlastest kolleegide seas üsna sellised naerualused, sellepärast et nad olid küll ühe asjaga valmis saanud, aga keegi ei osanud öelda, mida sellega peale hakata. Ja sellepärast siis neile algusest etteheidet tegi, et et te olete lihtsalt leiutanud ühe asjaga, see on üks väga tühine asi. No tänapäeval tuleb öelda, et mehed, kes laseriga ja selle asjandusega on hakkama saanud, on tegelikult teinud ikka väga suure teene inimkonnale. Ja tänapäeval on laseri tööstus mitmemiljardilise käibega ja see riistapuu esimest korda täiesti valmis 1960. aastal, nii et vähem kui 50 aastaga on mitte millestki saanud midagi, midagi väga võimsat. Aga mis puutub sellesse, et alguses naerdakse leiutajate üle, siis antud juhul ma kardan, et see on küll tõesti linnalegend, aga ajaloos on ju hästi teada. Veelgi markantsem näide on. Kui Saksamaal demonstreeriti esimesi katseid elektriga, siis siis arvati ka, et seal ainult õukonnadaamide lõbustamiseks sellest kunagi mitte midagi ei saa. No minu andmetel vist on laseritega seoses välja antud suisa 16 Nobeli preemiat, ma ei tea, kas see vastab tõele teie Tartu Ülikoolis ka igapäevaselt tegelete laseritega. Ja Tartu Ülikoolis kõigepealt füüsika instituudis on? Noh, ma ei oska päris kindlalt kokku lugeda, aga kindlasti kindlasti mitukümmend suuremat-väiksemat laserit on iga päevases uurimistöös kasutusel ja mitte ainult füüsika instituudis. Neid on bioloogidel, need on keemikutel ja mujalgi. No ma pean ütlema, et ka meie siin raadios kasutame laserit üsna sageli igapäevaselt, sest et kasutame ju seedeedelt muusika mahamängimiseks vastavaid seadmeid, kus laser on sees laserite tänapäevasest kasutusest. Me jõuame kahtlemata veel oma jutuajamise käigus rääkida pikemalt ja laiemalt, aga katsuks miskitpidi lahti seletada, et mis asi tool, laser siis õigupoolest on või kui mitut liiki neid lasereid olemas on. No kõigepealt, laser on akronüüm, see on siis inglisekeelsetest sõnadest Light amplification by stimulated, emission of radiation siis keskseks mõisteks valguse stimuleeritud või, või sundkiirgus, sund, kiirgamine ja kui tuua need, ütleme, analoogia Aredex sümfoonia orkestriga, kes enne kontserdi algust oma pilli häälestab, siis siis kostub selline kakofooniline müra. Ja see oleks siis midagi äkki valents, et meie päevavalgusega, mis tuleb päikeselt või päevavalgus või tavalistest lampidest. Ja kui nüüd siis dirigent tõstab käe ja, ja kogu orkester mängib taktikepi järgi ja ja kõik helid on omavahel, nagu öeldakse Fazeeritud füüsikute keeles, siis see oleks näiteks või analoogiks sellele, milline on laseri valgus, erinevalt tavalisest valgusest, nii et see on selline valgus, kus kõikidelt mikroosakest sealt olgu need siis saad Sa võid molekulid või fool, juhtides seal, ütleme, augud või mis iganes, kõik kiirgavad mikroosakesed kiirgavad taktis ühtemoodi valguslainet ja sellepärast on sellel valguslainel siis sellised erilised omadused kõigepealt on hästi suunanud ja teiseks, ta on väga täpselt ühevärviline ja muud peenemad füüsikalised omadused. Aga kuidas siis need valguse osakesed pannakse niimoodi koherentselt kiirgama ja, ja siis tekiks seal laser. Kiirgama pannakse valgus vaid aineosakesed ja seda siis saavutatakse sel teel, et kui ütleme, ütleme lambis lambis lihtsalt temperatuuri mõjul aatomid hakkavad võnkuma igaüks omamoodi siis laseris toimub niisugune kiirguse protsess, mille iga akt on Einsteini poolt 1900 seitsmeteistkümnendal aastal esmakordselt käsitada, et vot siis sundkiirgus. See tekib siis niimoodi, et aatomite omast peast ei kiirga, vaid Ta kiirgab teise, juba olemasoleva, tema samas lähedalt, ütleme piltlikult mööduva valguslaine valguslaine-osakese footoni mõjul, nii et üks juba olemasolev valgusosakene kutsub, kutsub, et tule kaasa ja siis on neid kaks ja siis nemad omakorda järgmiste kiirgavad aineosakeste juures kutsuvad tule kaasa, siis on neid juba neli ja nii edasi. Nii et tekib selline laviinitaoline valguse ehk valguse osakeste footonite kiirgamine mida siis nimetatakse sund või stimuleeritud kiirguseks. Seda saavutatakse siis niimoodi, et erilisel viisil erastatakse mitte lihtsalt temperatuuriga, vaid erilisel viisil ergastatakse nii hästi palju mikroosakesi, ütleme aatomeid molekule ülesse, nagu öeldakse, et tekitatakse negatiivne temperatuur juurde. Ma ei hakka siin lahkama selle mõista nii siukest, füüsikalist sisu. Aga see tähendab seda, et ergastatud aatomid on rohkem kui mitte ergastatud, nii et nad on kõik valmis esimese kutse peale esimese omataolise footoni nii-öelda nägemise peale valmis kiirgama. Et see negatiivne temperatuur on aga üks tingimus ja teiseks siis tüüpiliselt pannakse selle laseri töökeskkonda vähemasti ühte otsa pandeks pannakse peegel, kus siis juba kiiratud valgus pöördub tagasi läbi veel kord selle töötava aine ja, ja seega siis seda laviini suurendades ja teises otsas on ka tüüpiliselt peegel, mis ainult osa valgust laseb kiirene välja, nii et seal kahe peegli vahel siis need footonid, valguslained käivad edasi-tagasi ja muudkui aga kutsuvad esile siis sundkiirgusega üha uute footonite tekkimist. Milliseid materjale kasutatakse laserite tegemiseks, et siis saaks seisugust laseriefekti? Ai, see neid materjale, et materjale on mustmiljon kõigepealt esimene laser tehti rubiini kristalli peal, need olid siis tegelikult kroomi aatomid ühes muidu läbipaistvas soolas, needsamad, mis rubiinipunase varjundi annavad. Aga tänaseks on siis laseritüüp äärmiselt palju, kõigepealt siis tahkise kristalli vistes ainetes ja klaasides lisanditega töötavad laserid siis kaaslaserid. Eks heelium neoon, seesama, mis on, ja lampides seda võimalik bannega laserkiirgust andma. Siis on vedelik, laserid on pooljuhtlaserid, laserrelvale kasutataks kasutuseks nimetatud keemilisi laseril, kus on siis mingid võimsad gaasijoad ja keemilised reaktsioonid on valguskiud, laserid on vabad, elektronid töötavad laser, et see on juba selline kõrge energia füüsika valdkonda kuuluv kuuluv siis laserite tüüp ja vastavalt ka võimsa võimu suure võimsusega. Nii et mõningas mõttes võib öelda, et peaaegu igast materjalis, kui teda natukene valida ja vastavalt töödelda, võimalik tekitada laserkeskkond. Aga kui energiamahukas üks laser on või laseri käivitamine, on see seesugune, meil suudab väga palju energiat. Noh, ütleme pooljuhtlaserid näiteks needsamad, mida kasutatakse Lase printerites ja, ja peaaegu igas arvutis olevas CD kettalugejas pooljuhtlaserid on üsna ja kasuteguriga ma peast ei ütle, aga, aga noh ikka nii korralik, et see elektrienergia, mis nad kulutavad, seal läheb kõik valgusenergiaks, samal ajal, aga võimsad laserid kipuvad olema sellised, et nende kasutegur on seal kuskil protsendi suurusjärgus. Et 99 korda rohkem kulutatakse energiat, kui, kui sealt valgusena välja tuleb, aga selle eest on see valgus, nagu öeldud, ta nii-öelda energiasse valgus on järgi, on väga heade omadustega, ta on hästi suunatud, eks ole, ta ei haju ja muud. Sellised füüsikalise kvaliteedinäitajad on väga kõrged. Aga professor Peeter Saari, millest tuleb see, et üks laser on see, millega loetakse CD-kettalt maha informatsiooni ja teine on see, millega saab konkreetselt teha operatsioone, näiteks inimese kudesid lõigata või, või mõnda muud sellist tugevat materjali lõigata. No nagu öeldud, CD lugejas, seal on väga tähtis see, et sel asjal oleks väike ja ökonoomne ja pooljuhtidel töötavad laserid just just sellised on samal ajal, kui mingi riistapuu on, on väga väike siis ta ei anna välja eriti eriti suurt võimsust lõikamiseks on tarvis juba noh, ütleme 1000 10000 korda võimsamad laserikiirt ja selleks selleks põhimõtteliselt võib ka pooljuhtlaserid sellised teha, aga praegu on selleks siiski teistel mitte foolium tahkistel, vaid vaid teist tüüpi Trakist seal ja samuti ka süsihappegaasil veelgi võimsamad laserid, millega siis lõigatakse kas siis kirurgidega seal või siis lausa metallitööstuses metalli. No see minu küsimus oligi sellise väikese suunaga, et siin mõni aeg tagasi tekitas suurt furoori teema, et väidetavalt on siis keegi jälginud laseriga maanduvaid lennukit, käid ja, ja on olemas laserid, mis ööklubides teevad valgusšõu, side, on olemas laserid, mis mahuvad ära pliiatsisuurusesse seadmesse, mis on nii-öelda kaardikepid, et et kas need sellised lasereid või siis ka ütleme laser, mis on laserplaadilugeja sees, kas see on inimesele ohtlik, et kas sellest on võimalik saada mingeid kahjustusi, mis noh, sõna otses mõttes kahjustavad kudesid või, või lõikavad inimeste sisse? Sõltumata sellest, mis tüüpi lasereid või on tegemist, tema kahjulik, kus see ja üldse tema mõju heaks mõõdupuuks on võimsus kusjuures võimsust, see, see pideva laseri laserid ei pruugi töötada pidevalt, nad võivad töötada impulsrežiimis määrab, on just ja mida võrrelda hästi annab, on, on siis kas pideva laseri võimsus või siis, kui ta on impulsslaser, siis ümberarvutamine nii-öelda keskmise võimsuse peale ja nüüd kaardikeppi laserid ja need laserid, mis on elektroonikaseadmetes, nende võimsus on alla millivatti ja igaüks teab, eks ole, tavaline lamp on 60 vatini, et see on tõesti väga väike võimsus ja ta on here ainult tänu sellele, nagu öeldud, et see valgus on suunatud näiteks kaardikepi valguslaik on väga ere samal ajal juba sellest suunatud valgusest piisab, et inimese silma kahjustada, sellepärast inimese silmas kõigepealt see kiir, mis on niigi ju üsna energia, on suunatud, aga silma läätsed ta veel fokusseerib fokusseerib seal kusagil mikroni suurusjärku täpiks kesta peal, samas on teada, et võrkkesta temperatuuri ainult 10 kraadini tõstmine ei ole tarvis mingisugust põletamist, ainult 10 kraadi rikub jäädavalt selle kohavõrk, kes tal, nii et selles mõttes ka ka sellesse Laserisse, mis vaatab vastu ütleme, tiividi lugejast, kui kui sinna ikkagi otse sisse vaadata, siis see ei ole kindlasti tark tegu, on teada meditsiiniajaloos selline juhtum, kus väike poiss võttis laser pointeri pidev laser alla milli. Ta pani selle mõne sentimeetri kaugusele silmast ja vahtis sinna 10 sekundi jooksul sisse. Ja tagajärg oli see, et tekkis siis vaatevälja pime pime plekikene. Õnneks siiski ei olnud pöördumatu, taastus kahe päeva jooksul. Nii et need laserid, mis aga on juba ütleme, kontsertidel, staadionitel ja, ja diskoteel ja nii edasi. Need on juba 100 kuni 1000 korda võimsamad. Selle juba sellest saab umbes vaata nende kiirt on juba tavalises kergelt suitsuses või uduses õhus on juba külje pealt väga hästi näha, see, see juba näitab nende nende võimsust, niisugused kiired, kuigi nad ütleme, lennuk, kiil suunatuna seal poole kilomeetri kaugusel nad siiski hajuvad seal ütleme võib-olla isegi meetri jämeduseks ikkagi kuhjad satuvad lendurile silma, siis jällegi silm fokusseerib ja kuigi võib-olla nad ei ole võimelised jäädavaid kahjustusi tekitada, tema siiski nad löövad lenduri hetkeks pimedaks peale selle psühholoogiline moment, eks ole, kõik teavad, et kõik kinost näinud, kuidas laserite abil, eks ole, sihitakse piss, tõsisemaid ründerelvi ja mis võib-olla isegi kõige tähtsam on see see 17 kuni 25 protsenti, et inimestest omab sellist geneetiliselt päritavad omadused väga ere valgus, paneb nad pidevalt aevastama. Selline pimestus, ajutine plus, aevastamine kriitilisel hetkel lennuki maandumisel on kindlasti asi, mis ilmaga silma kahjustamata, jäädavalt võib tekitada katastroofi ja sellepärast on see väga taunitud odav ja osades riikides kriminaliseeritud laseriga lendu, lendurite sihtimine. Kas laserkiirel on ka oma mingi teatud ulatus olemas, et kui kaugele ta jõuab või paistab erinevalt? Need, teaduslikust fantastika, Ast, insener, Kaarini hüpperpoloid ja nii edasi ei ole olemas valguskiirt, mis üldse ei aju, tähendab, see tuleb juba valguse lainelist loomusest. Aga see hajumine on väga-väga väike on ju hästi näha praktiliselt praktiliselt kui see kiirläheb, ütleme pliiatsi jämedusena välja, siis ta siis ta on, on veel sadade meetrite kaugusel samuti sentimeetri jämedune, aga ta ikkagi ikkagi tajub nagu väga hea laser suunata. Kuula siis, kuul tekib seal ütleme kilomeetrite suurusjärgus valguslaiku, aga pidades silmas seda, et kuu 300000 kilomeetrit meist eemal jällegi see näitab hajumine on väga-väga nõrk. Nii et hajumise arvel nagu ikka, tähendab kauguse ruuduga. Muidugi see heledus kahaneb. Aga teine põhjus, miks kiir muidugi nõrgeneb, on see, et atmosfääris hakkab neelduma ja omakorda hajuma noh lihtsalt ütleme udu piiskadel ja nii edasi, nii et nii et kümnete kilomeetrite kaugusele ka muidugi ilmastikutingimustest ja laseri lai kiirguse lainepikkusest ehk värvist. Aga noh, üldiselt kümnete kilomeetrite kaugusele juba juba on see nõrgenemine väga tugev. Sellepärast ka näiteks staarsel eesmärgil kasutad, sa oled, laserid on tüüpilised punased infrapunane valgus, esiteks ta nähtamatu ja teiseks, ta hajub vähem. No kui me juba relvade peale jutu või jutu viisite, siis kas on olemas tõesti nii-öelda laserrelvad, nii nagu me oleme näinud ulmefilmides, kus sõna otseses mõttes noh, meie praeguse tüüpilisest sellise käsitulirelvasarnasest esemest lastakse välja selliseid valguskiir, mis siis läbistavad, tapavad, põletavad, kõrvetavad. No ulmefilmides on muidugi alati üle pakutud, kusjuures see ma tahan rõhutada, ütelda, et see sugugi ei tähenda, nagu oleks inimfantaasia alati võimsam ja ulme eespool päris teadusest. Noh, ma tahaks öelda seda, et see kõik, see, millest meie eelkäijad isegi ei osanud unistada, väga palju sellest ja teoks tehtud kui 100 aasta vanuseid ulmejutte lugeda näiteks näiteks seda, et inimesed omandavad võime näppude vahel ülikiiresti perfolinte lugeda, tänapäeval internet ja harjunud inimesed isegi ei tea, mis asi on perfolint, eks ole. Et ilma nüüd pisendamat Ta pisendamata teaduse ja tehnika võimalusi, tuleb siiski nentida, et laserrelvadest ettekujutuses on, on meedias üles puhutud ja põhjus on siin selles, et piisava energiaallikad ka liikuvat seal sõjas peab olema, eks ole, kõik peab olema mobiilne, lihtsalt liikuvat järgi allik, et nii võimast, millega toita siis nii suure võimsusega laserikiirt, mis oleks võimeline vaenlase lennuki ütleme pooleks lõikama. Niisugust asja lihtsalt puhtpraktilistel majanduslikel kaalutlustel ei ole veel tehtud. See tähendab umbes seda maja praegu fantaseerin ümber, kui ma lähen liiga kaugele või peatage mind, et me peaksime ühele veoautole suutma mahutada ära ühe korraliku suure tuumajaama ja veel laseriseadme ise ka. Ma peaaegu peaaegu küll aga on nii veoautodele kui ka suurtele lennukit, vahele on mahutatud sellise võimsusega laserseade, mis tekitab piisavalt võimsa laserikiire selleks, et vaenlase lennukikesta nii palju kuumuta seda, et, et see ise seal ta murdub mitte nüüd nagu noaga, vaid, vaid lihtsalt tema omadused muutuvad selliseks, et ta seda enam õiget lendajad, eriti ründe nende, et ei ole nii, et selliste sellisel elasse prototüübid on olemas. Ja loomulikult. Ta on täpselt niisama, nagu me rääkisime äsja lennuohutusest on loomulikult olemas laserrelvad, mille eesmärk on vaenlase sõdalasi pimestada kas ajutiselt või jäädavalt jäädava pimestamisega muidugi moraalne eetiline probleem tekib, eks ole, et seda tüüpi relv, mis ei tapa, teeb inimesest invaliidi sõda, näiteks mõnes mõttes, eks ole, ebaHomaneks ebahumaanduseks. Aga põhimõtteliselt siis selliseid käsilaser tulirelvi olemas hetkel ei ole, et see on. Kel võimatu pimestamiseks ja inimese ajutiseks võitlusvõimetuks tegemiseks on täiesti olemas. On nad kuskil tee teada ka regulaarselt kasutuses armee relvastusse. Kuuluvalt ei, ma ei tea, ei ole ka väga huvi tundnud. Ma arvan, et et kui, siis, kui, siis niimoodi pool katseliselt ikkagi Aga räägime teie töös seal Tartu Ülikoolis ka, millised on teie sellised uurimissuunad seoses laseriga, et mida te parasjagu uurite, milliste saavutustena olete jõudnud? Mis puudutab nüüd uurimistööd laseriga, siis laias laastus võib seda jagada kolmeks tähendab kõigepealt laseri kasutamine millekski, milleks ta kõige sobivam, nagu ma ütlesin, bioloogid, keemikud, jaga füüsikud kasutavad laserit kui vahendit, et lahendada oma uurimisprobleeme noh, kasvõi sellepärast, et laseriga on võimalik näiteks väga peenelt uurida mikroosakeste omadusi, käitumist ja, ja mida iganes, et lihtsalt üks tööriist laser, kui tööriist kas siis tootmiseks või, või uurimistööks siis teine laseritega seonduv uurimisvaldkond on siis laserfüüsika. See on siis füüsika haru, mis tegeleb laserite kui töövahendite arendamisega laserikeskkondadel leidmisega, paremate laserkiire saamise meetodit ega, ja nii ja nii edasi ja mõnes mõttes nende kahe vahepeale jääb nüüd laservalguse kui, kui sellise uurimine. Ühesõnaga, siis noh, võiks öelda. Kui laserit käsitleda tööriistana, siis ühed kasutavadki teda tööriistana, teised siis seda tööriista, kui nuga arendavad ja kolmandad uurivad siis seda nuga ennast. Minu uurimisrühm tegeleb teatavas mõttes just selle kolmanda selle laserikiire enda uurimisega ja me tegeleme siis võimalustega, kuidas sellest tavalisest laserikiirest, noh, mis nagu ma olen rõhutanud, on tavalisest valgusest palju palju huvitavam ja mõnes mõttes palju parem. Kuidas aga, aga siiski, me nimetame seda nii-öelda tavaliseks laseri kiires, kuidas sellest tavalisest laserikiirest omakorda tekitada selliseid valguskimpe, millel on juba hoopis eksootilised omadused, näiteks, mis kohe üldse ei haju või või kus on võimalik valgusimpulsside liikumine kiiremini kui kui valgus ise liigub ja muud taolist. No kuidas see võimalik on, et panete valgusimpulsi liikuma kiiremini, kui valgus ise suudab liikuda? Teatavas teatavas mõttes on, on seda võimalik juba näiteks teha niimoodi, et kui te võtate tavalise selle laserkaardikepi ja seda näppude vahel hästi kiiresti keerutada, et ja suunata selle kiire samal ajal taevasse, siis kusagil väga kaugel taevas laserikiire liigub ristsuunas liigub ka kiiremini, kui, kui valgus valgus ise seal nimetatud kääride paradoks, et, et näiteks tavaliselt kääri tähendab nii pikkadest Nad ulatuvad kuhugi Andromeeda udu koguni ja siis need käärid kokku vajutada siis kääriterade lõikepunkt, lõpuks enne seda hetke, kui need terad nii-öelda sulguvad ja piisavalt kaugel siis seal kääri ülipikk, aga te arvude juures siis lõikepunkt omandab ka liikumiskiiruse, mis on suurem kui valguskiirus, ilma et see oleks vastuolus füüsika, põhialustega või Einsteini formuleeritud põhjuslikkusega. No umbes umbes samal põhimõttel on võimalik tekitada ka siis valguse impulsse, mis liiguvad kiiremini kui see valguse enda piirkiirus, mis aga loomulikult ei tähenda seda, et oleks võimalik anda teateid edasi kiiremini kui valguse kiirus. Kerge on veenduda, et selline asi on tõepoolest vastuolus füüsika põhialustega. Ja kui see oleks võimalik, siis oleks ka võimalik minna minevikku ja seal korrigeerida oma oma tulevikku kui ja, ja ühesõnaga saada oma sündi juhtida ja muud taolised asjad, mis on kaetud, võtavad ajas rändamise võimaluse all Sulme romaanidest, aga, aga see on jää pulmeks loomulikult, aga mis ei tähenda, et sellistel valgusväljadel või kimpudel, millel on hästi omapärased omadused ei oleks jällegi mitmeid huvitavaid kasutamisvõimalusi, näiteks mis te välja tooksite. No näiteks seesama, seesama asjaolu, et valgus parim laserikiir hajub ja kui ta mida peenemalt teda fokusseerida, seda järsemalt Ta hajub. Ja kui nüüd on väga paljudes rakendustes, võib isegi kujutad ette, mingisugust näiteks laseriga kas või klaasi sisse graveerimisel, muul taolisel põhimõtteliselt samasugusel tegevuses on, oleks väga hea, kui kui see laserikiir oleks juuspeen pikalt, noh, ütleme 10 sentimeetrit või, või veelgi rohkem ja üks, üks meie nende uuringute eesmärke ongi seda tüüpi valguskimpude tekitamine. Kas konkreetselt teie sealt uurimisvaldkonnast, teie uurimisalt on välja tulnud ka midagi seesugust, mis tänasel päeval juba leiab kuskil praktilist? Tõlgendust otseselt otseselt mitte, selles mõttes me töötame nagu pika puuga ette küll aga küll aga on meie uurimissuuna meie kolleegid, uurimissuunal aga kes töötavad ultrahelilainetega, on sama põhimõtteid rakendanud eripäraste ultrahelilainete tekitamisel ja seda siis juba ultraheli meditsiinilises diagnostikas. Ameerikas. Peeter Saari, professor, kes tegeleb Tartu Ülikoolis laineoptika, aga olete te oma tööst tulenevalt ikka laseriteemalisi asju, loete, panete kõrva taha, jääb meelde ja torkab silma tähele pannud ka midagi seesugust. Laseriga seoses ma mõtlen just eelkõige rakendus või kasutusala mille puhul te olete jäänud üllatunult vaatama või lugemat assoo, et laserit võib ka siis seal kasutada või selleks. Noh, ma olen piisavalt kaua teaduses olnud, et need lausa väga üllatuda, et seda ei või olla, aga aga teisipidi, teisipidi jah, kui ma kuskilt loenfisikestudeist või, või kuskilt mujalt uudiseid, mis on otseselt minu erialast kitsamast erialast väljapool, siis loomulikult selline tore, tore üllatusmoment tekib ja, ja tõepoolest tuleb, tuleb aina imestada, milleks, milleks kõigeks ei ole laserid võimelised või täpsemalt, milleks kõigeks ei ole inimesed, kellel on korralik haridus, pealehakkamine, leiutaja, anne, milleks kõik need inimesed ei ole võimelised? On teil mõni selline näide, on meeles ka, mis teid on viimasel ajal üllatama mõnel määral siis pannud. Võib-olla ma ei lähe väga spetsiifiliseks, aga, aga näiteks geeniuurimustes kasutatakse praegu laserit väga-väga võimsa tööriistana ja, ja Tartus on olemas isegi üks väikefirma, kes toodab selliseid geenide analüüsimise seadmeid meie geneetikutele ja, ja mitte ainult meie geneetikutele, vaid müüb ka neid välismaale. No kui te vaatate tulevikku, palun teil selles mõttes natukene ennustada, öelge, milline on laseri potentsiaal, ma saan aru, et see on valdkond, mida vist on lõputult võimalik uurida ja uusi lahendusi, võimalusi leidub. No ma arvan, et üks üks kindel potentsiaal on ikkagi see, et viia nende kasutegur, ühesõnaga nad tarbiksid, vähem energiat, sama valgusvõimsuse juures see viia üha paremaks. Teine füüsikuna loomulikult ma pean silmas väga põhimõttelisi lahendusi ja nimelt seoses energiakriisiga, mis vaatamata nafta hinna odavnemisele ma arvan, ikkagi saabub, mitte kauges tulevikus on hädasti tarvis aktiivseid energiaallikaid ja tõeliselt tõeliselt probleeme lahendab alternatiivenergiaallikas saab minuga füüsiku arvates olla. Samad tavaline tuumani järga tähendab tuumade lõhustumise saadav energia, vaid tuumasünteesist saadav energia. Praegu on kättesaadav ainult vesinikupommiplahvatuse näol termotuumasünteesi üheks võimaluseks ta juhib tavaks ja selle tõttu siis energia tootmiseks ära kasutada. Üheks võimaluseks on kasutada ülivõimsaid lasereid, nendega, siis väiksed ainetükid, kuumutada ülikõrgele temperatuurile, et seal siis käivituksid need tuumasünteesireaktsioonid ja sellist üle ülivõimsat laserit Ameerikas on ehitanud, et on juba üle 10 aasta. Ja kümnendi vahetusel loodetakse saada katse korras käima, see on siis ameeriklased nimetavad seda Džibusin laseriga tehtud siis tuuma tehes. Ja seal muidugi on, seal on mingi 256 üli ülivõimsalt laseritega üks meetrise kiire läbimõõduga, kõik see ehitus on jalgpallistaadionisuurune ja sinna läheb nii palju klaasi üle maailma. Klaasifirmad toodavad sinna läätsede ja prismasse ja nii edasi jaoks. Nii et see on selline laserite füüsika jaoks kõige suurem väljakutse, millest siis sõltub, kas inimkond hakkab, omab võimalust edasi nautida energiaküllust või tekivad mitmesugused kriisid, mille nii-öelda esmatekitajaks on loomulikult energiakriis, see energia seal nagu universaalne raha, kui kui on piisavalt energiat, siis saab lahendada kõiki teisi probleeme ja kui energiat ei ole piisavalt, siis ei saa ühtegi probleemi tegelikult lahendada. Ma võin teile öelda professor Saari, et juba ulmeromaanides kirjutataksegi, et tuleviku raha ongi energia või et tulevikukupüürid väärtust arvestatakse ümber, siis juba konkreetselt megavatti täis ja nii edasi. Jah, minuga füüsiku jaoks on see täiesti mõistetav, sellepärast et see on tõesti universaalne ekvivalent. Ja loomulikult veel laseritest lõpetuseks rääkides ilmselt laserite kasutusvaldkondi tuleb rohkem juurde ja, ja ka ilmselt siis universumi meie lähiümbruse ja kaugemate kantide uurimisel avastamisel on laser ka asendamatu vahend ja tööriist. Ja, ja muuseas, on on justkui ka andmeid, et kosmoseavarustes ka iseenesest on võimalik siis laserilaadne sunnitud kiirguse tekkimine. Aga kas need on need looduslikud või või kunstlikud laserid seal kaugel kosmoses või, või ei ole kumbagi ja ei ole midagi, see on veel loomulikult lahtine. Jätame selle küsimuse meie ka siin praegu lahtiseks, aitäh teile, akadeemik Peeter Saari selle jutuajamise eest ja nende selgituste eest, mis puudutasid laserit lasertehnoloogiat, võtke heaks ja aitäh teilegi.