Tere, mina olen gramm ansamblist nõu võiks aidanud ja teie kuulate praegu uunikumi. Oma igapäevaelus kujundajana leiba teeniv Marek piliste kehastuvad prooviruumis või lavale sattudes ümbergrammiks ansambli no Big Silence lauljaks. Nuubiks väljendusi laulutekstide autorina armastab kremm maalida kujuteldav vaid fantaasiapilte sõdadest, imedemaal või seksikatestaga halastamatutest, tähendab varastest. Kuulake kas suudab ta teid üllatada oma lapsepõlve lemmiklauluga. Kui mul paluti valida lugu raadi, vahe uunikumi rubriiki, siis millegipärast torkas mulle kohe pähe apelsinilugu Chambolaya. Seda sellepärast, et üsna väikse poisina umbes kuueaastasena tavatsesin naabrilastega ja, ja muude sõpradega mängida kontserte ja esinesime mõnikord isegi täiskasvanutele, kes viitsisid vaada. Ja siis ma mäletan, et et ma laulsin seal just nimelt seda lugu apelsini Jambolaialt. Ma mäletan, et see läks kuulajatele väga hästi peale. Eks ma neid raadiost ja raadiost ja televisioonist kuulsin ja kuulasin. Tol ajal ma mäletan isegi, et meil vist oli mingi majapidamises üks lintmakk aga see vist töötas vahelduva eduga. Küll aga oli vinüülimängija. Apelsiniplaat tuli hiljem, et seda lugu konkreetselt ma ikkagi kuulasin ja kuulasin raadiost ja televisioonist. Nii palju, kui teda seal lasti nägi Ilundma ost, mis kusagil kaugel põhimõtteliselt on meeles küll. Apelsini kullafond on väga-väga tugev, väga tugev muusikaliselt ja ja ka lüürika poolest, et ma kuulan meelsasti apelsini. Vahetevahel. Jombalaia on peiu on 1958. aastal ilmunud pala, mis Hank Williamsi kantriversioonis number üheks läks. Ehkki tookord märgiti laulu autoriks ainuisikuliselt Williams, viivad Champalaya juured hoopis varasemasse aega ning tänaseks on teada, et see pole Williamsi. Originaalaegade jooksul on Champalaiad kaverdatud väga erinevates muusikastiilides tegijate hulgas. Kuulsused alates Cherry liili uudisest lõpetades ansambliga Vaids trips. Kuidas lugu apelsinirepertuaari sattus, räägib bändi asutajaliige Tõnu Aare. Selle loo soovitas Ni ansamblile Joel Stenil sel aastal mingi 1975 mu mälestused, väga vinge lugu on olemas. Ära teha, noh, mina seda teadnudki, et selline lugu on olemas ja tänapäeval ma sain ajalugu, on väga hästi. Hank Williamsi lugu ja, ja olen uurinud, mul on isegi sketšiplaat, see on 40.-te aastate lood ja üks lugu seal väga tuletab meelde sedasama lugu nimega Champolaja. Igatahes on see Louisiana kandi muusika ja selle kohtadest nii palju maailmas midagi uut ei ole, et on unustatud vana, pannakse juurde ja nii ja naa, et hiljem seda kõike seda ajalugu uurinud ja mis on mis on väga tore, et sellele loole kirjutas teksti Reet Linna tahak tantsida apelsini majja ja see oli ka ühtlase mati juurde esimene lugu, mille ta linti laulis. Kusjuures Champolajast on minu meelest on variante väga palju. Noh, ma arvan, 100 kindlasti, mitte rohkem. Ja ma ütlesin, ma ütleks, et näiteks meie kerges sambarütmis variant oleks, kes on teised. Oleme kuulnud kõiki tagantjärgi rahule endale, ma ütlen nii palju, et sellise kahe tooli lood mulle meeldivad. Seal Avi on niisugune kahe duuri lugu ja see on minu meelest geniaalsus vahetuuriga saab asja ära ajada, mis on väga-väga hea lugu. Siiamaani meeldib alati vastavalt publikule tegime kava ja, ja noh, ma pakun välja samba laiali, selline ka vähemalt matile oma kärtsu mürtsu lahti. Võib öelda nii et see oli kuidagi lavale tuli ikka tavaliselt just selle looga.