Reisipalavik anymore nakkusraadioeetris. Tere, kallid raadio, kahe kuulajad, loodetavasti olete valmis startima, sest kohe algab järjekordne maailmarännak raadioeetris ehk saade Reisipalavik. Mina olen Ingrid Peek ja meie tänane seiklus viib meid paljudele väga südamelähedasele Kariibi mere ühele kuulsaimale saarele ja maikale. Meie tänaseks reisijuhiks on minu hea kolleeg, raadio kahe neljapäeva õhtuse saate power üks saatejuhte, ürituste sarja Päshmeteks korraldajatest. Tarrvi Laamann, tere tarvim. Tere. Kas on ja maikas mingi mõnus reibas, selline lahe tervitus, õige, mida võiks edaspidi tänaval sõpradele hüüda. No halloo, see sõltub täiesti, keda tervitatakse, et võib-olla kui, kui, kui mina läheksin sinna uuesti ja siis ma näeks skeemi meest, kellel on pikalt rastapatsid ja ma tahan temaga millegipärast suhelda, küsida tee näiteks, siis ma ütleksid, Jesrasta vaguan, et kuidas läheb midagi taolist. Aga see sõltub, mind kutsuti, ma olen esimest korda mu käsi, mind kutsuti eimistel klint istud ja see oli just sellepärast, et ma torkasin silma, ma olin üsna pikk, kõhetu, valge ja too hetk oli mul peas ka niukene kaabu, kauboikaabu moodi asi. Ja, ja siis ma kohe asjastusenseerusin tüüpidel sellisena, mis teil, Clint Eastwood keda nad teavad väga hästi. Ma oletan, et iga vähegi asja vastu huvi tundva eestlase jaoks kehastada tandem Tarvi Laamann Ringo ringvee justkui Jamaica mitteametlikku esindust Eestis, teil on ju juba aastaid Recep poweri nimeline saade raadio kahes. Teie rege muusika tutvustamisel, kütus, bushman tähistas hiljuti just muide kümnendat juubelit, nii et palju õnne veel kord selle muljetavaldava saavutuse puhul. Mõtle terve dekaadi olete te inimesi rõõmustanud, rikastanud ja harinud selle riigi. Aga jah, mul ei ole siiamaani kohale jõudnud, et see tõsi on, eks ma vaatan nende lendlehtede pealt. Siis ma jään uskuma. Ma loodan väga, et kõik praegu saadet kuulavad inimesed teavad, et Jamaika on reke muusika sünnimaa ja tema kuulsaim saadik maailmas on teatavasti legendaarne Bob Marley. Aga räägi raadiokuulajale lähemalt, et millal ja kuidas avastasid ja ma ikka kultuuri enda jaoks, millal sa tundsid, et oh vot see on täpselt mulle väga südamelähedane. Siinkohal tervitan oma venda Toivo Laamani minu vanem vend, siis oli hirmus raadio, maania lindistus, igasuguseid, eriti soome raadioid ja seal oli kunagi Soomes Radio Mafia. Seal oli selline saade nagu ruutsand Kaldchia juured ja kultuuris. Ja seda saadet juhtis täditii Roy, kes praeguseks on juba parematele jahimaadele, aga tema oli siis selles mõttes Soome või Põhjamaade legend, et et tema teadis kõike nendest rege Jamaica asjadest, tal oli miljon ühe sama loo erinevaid versioone, mida ma kuulasin, dollannad tekkis raadiost, venna juhendusel, loomulikult. Nad on nagu selline mees, kes näiteks kogu aeg käis Jamaical ja ükskord juhtus selline lugu. Ta kaotas rahakoti Jamaical ja talle saadetisi nädala pärast koju tagasi, sest ta oli selline, et on seal kohapeal. Mitu korda sa tänaseks Jamaical oled käinud? Ainult neli korda. Inimloomus on selline, et kunagi ei ole küll. Iga kord, kui ma lähen, ma iga kord avastan midagi uut midagi sellist, mis mind üllatab. Õnneks on meie saate eesmärk just neile, kes sellest veel nii palju ei tea natukene valgustust viia, räägigi äkki sellest, et mis on sinu jaoks ja maikamagnet, kui sa lähed sinna, sa tunned. Oh kui mõnus. Paljud inimesed, kes näiteks Päsmendile ütlevad, et oo, et sa oled, sa oled vist rasta, ostku või midagi sellist ja mina olen eestlane, 100 protsenti eestlane ja ma arvan, et kõigepealt mind tõmbab tegelikult päike ja soe maa ja ma olen üdini aus. Ja pärast sinna juurde tulevad need, need asjad, mis mulle veel meeldivad, on siis rege, muusika, tantsumuusika, muusika seal ja tegelikult on inimesed igal pool ühesugused, neil on lihtsalt erinev minevik ja, ja erinevad kombed, aga nad on ikka väga sarnaselt eestlastega. Nahavärv on teine soeng ja soe. Loomulikult lasema tarvil tänase saate muusikalise pildi kujundada, sest pole vist raske arvata, et selles osas oled sa küll minust vähemalt 1000 korda pädevam. Äkki räägid paari sõnaga, mis muusikat Me täna kuuleme? Ma valisin välja näiteks esimese Jamaica artisti soojenduseks ja, ja üldse nagu ma just mõtlesin, nagu valida sellised imelikud või võib-olla mida inimesed nii täpselt ei teagi, et, et niukseid asju tehakse ja aga soojenduseks valisin kõige esimese rahvusvahelise Jamaica artisti. See millis mool ja loo nimeks on Mayboy lollipopp, seda kindlasti 60.-test. Inimesed mäletavad, et see oli tegelikult esimene maikordist, kes maailmas sai popiks. Tänapäevast võib tuua võrdluse näiteks soon Paul või Sägi, kes on maailmas popiliat millis. Maal oli tol ajal esimene Jamaica poppar. Viskame pilgu peale ka mõnedele Jamaica kohta käivatele faktidele. Kariibi meres suuruselt kolmas ja tõenäoliselt kuulsaim saar ja maika asub koobast lõunas. Lääne naabriteksandal Haiti saarel asuvad Haiti ja Dominikaani vabariigid. Ja ma ikka Sisemaal asub bluumountinsi nimeline mägi ala, kust pärineb maailma kalleim samanimeline kohvisort. Elutegevus on koondunud suuremalt jaolt rannikualadele, kus asuvad peamised linnad ja asulad. Kliimani Jamaical troopilised kuum ja niiske. Saar asub Atlandi ookeani niinimetatud orkaanide vööpiirkonnas mistõttu esineb seal aeg-ajalt väga võimsaid tormikahjustusi ja vahel laastab saart mõnikord kaan. Pea 11000-l ruutkilomeetril laiuv on saareriigis elab ligi kolm miljonit inimest. Pealinnaks on Kingston rahaühikuks ja ma ikka dollar ja riigikeeleks inglise keel, mis teeb ja maikast peale USAd ja Kanadat, et Ameerika maailmajaos suuruselt kolmanda inglisekeelse riigiJamaika esimesed asukad olid Lõuna-Ameerikast pärit Arravagi ehk taina põlisrahvad, kes asustasid saare arvatavasti juba millalgi nelja ja 10000 aasta vahelisel ajal enne meie aja arvamist. Kuulus maadeavastaja Christopher Kolumbus jõudis maikale 1494. aastal ja kasutas saart mugavalt oma perekonna eravaldusena. Sel ajal saia maikast Hispaania asuma. 1655. aastal võtsid saare üle ühendkuningriigid ja esimese 200 aasta jooksul briti võimu all saia maikast maailma üks suurimaid suhkrueksportijaid mis sai võimalikuks tänu suure hulga orjatööjõu sissetoomisel Aafrikast. Orjapidamine keelustati saarel ametlikult 1838. aastal, kui saareelanike seas jõulise ülekaalu saavutanud mustanahalised orjuse vastu mässu tõstsid. Täna on 90 protsenti Jamaica elanikest afrokariibi päritolu sinna juurde siis käputäis protsente, aasialasi ja valgeid. Ja maika muutus ajapikku ühendkuningriikide võimust üha vähem sõltuvaks ja lõplik iseseisvus saavutati 1962. aastal, kui Jamaica lahkus Lääne-India saarte föderatsioonist. Majanduse allakäik seitsmekümnendatel tekitas riigis vägivallalaineid, mis mõjus kehvasti Jamaika ühele peamisele sissetulekuallikale turismile. Viimastel aastakümnetel on ligi miljon jamaikalased kodumaalt emigreerunud enamasti USA-s, Ühendkuningriikidesse ja Kanadasse ning ka Kuubale. Kristlusest arenes Jamaical välja uus religioon. Rastafaari liikumine nimega tagasi Aafrikasse usub, et Hailasse lassi oli jumala taaskehastus maale naasnud must messias, kes tuli kadunud kahteteist Iisraeli hõimu tagasi viima pühale Siioni mäele, kus asub täiuslik rahu, armastuse ja harmoonia maailm. Rastafaari suursaadikuks kujunes Bob Marley, kes levitas selle sõnumit üle kogu maailma. Täna arvatakse Rastefaari usk olevat üle miljoni inimese. Jamaika kultuuri oluline osa on ka tants oma rohketes vormides stiilides teatrikunstist populaarseim muideks pantomiim ja maikakirjanikest on Nobeli preemia võitnud Derek Walcott ning paljud kirjanikud on inspireerivad saarel oma tuntuid teoseid loonud. Näiteks Ian Fleming kirjutas mitmenda James Bondi-seeria raamatud just nimelt Jamaical. Kohalik filmitööstus eriti suurejooneline pole. Küll on aga imekaunist saart võtteplatsina kasutanud Need, Hollywoodi filmitegijad. Kuulsaimad seal tehtud filmidest on ilmselt kokteil Tom Cruise'i ka ja helesinine laguun. Jamaikalased on ka suured spordisõbrad. Lemmikmängudeks on kriket, jalgpall, hobuste võiduajamised ja toomina. Jamaika rege muusika, kodumaa maailma tuntuim jamaikalane on ilmselgelt legendaarne Bob Marley tänu kellele on rege muusika, rastafari, rahu, armastuse ja harmoonia sõnum tuntud ja levinud üle kogu maailma. Muusikasõpradele teadmiseks, et raadio kahe rege saade rege power on eetris neljapäeviti kell kaheksa. Ja maikalt on pärit ka sellised tuntud muusikud nagu millist Smuul, tšakadeemisem, player, spiinimen, Shegi missioon pool ja minu üks suur lemmik, fantastiline Grace Jones ja kuulamegi nüüd tema lugu, leib. Mulle on jäänud mulje, et laias laastus baseerub Jamaica kultuur sellisel omamoodi kolm ainsusel ja maikasaar rege muusika ja selle kuulsaim esindaja Bob Marley ning muidugi kanep, mis käib rastafari usu juurde. Mäletan, et raadiokuulajad, kes ei ole veel Jamaical käinud, neid huvitab kindlasti sama palju kui mind, et kas see levinud stereotüüp, et Jamaika all on selline Te mõnus mahe, muretu hipielu lahedad rastamannid, musitseerivad tänaval joint hambuse üle kogu saare? Laotub selline sõbralik, positiivne, õnnelik, bob marli hõllandus. Kas see vastab tõele koha peal? Selle kohta ma võiks öelda, et väga paljud ja ma ikka tõenäolisest arvavad, et kui me räägime Venemaast, siis seal kindlasti räägitakse podcast ja kõik joovad viina hommikust õhtuni ja, ja seal on külm ja seal on kogu aeg karud igal pool. Et päris nii see ei ole, inimesed seovad paraku tööd tegema selleks, et elada. Ja ausalt öeldes tänavapildis küll kedagi Jonts hambus ei näe. Jah, vist, ja ma ikka ei ole ju teatavasti küla, vaid ikkagi suurem kui kahe Eesti pindalaga saar, kus elab ligi kolm miljonit inimest. Kas nad elatuvad peamiselt turismist? Põhiline on kindlasti turism, teine on. Ma arvan, et kohvi bluumountin, kohvi, mis on maailmas kõige kallim kohvi, muuseas kilo maksab Eesti rahas umbes 1600 krooni. Siis on Jamaica rumm. Loomulikult. Ma ei ole päris kindel, kas need on nagu nüüd põhiselt sissetuleku allikad, aga tõenäoliselt ma küll ei teadnud midagi kaevaks seal veel, neil oleks naftapuurtorne, et isegi elektrit nad teevad diisliga. Aga räägi natukene rastamannide kultuurist, et ma olen aru saanud, et kanepi tarbimine ei ole seal mitte narkootikumi tarbimine, vaid ikkagi rituaalne, kultuuriline tegevuse kogemus. No ega keegi tegelikult sellest ei räägi, sest nad ei näe seal põhjust sellest rääkida. Ega ma ka ei ole nagu küsinud, et see on nagu iseenesestmõistetav, et kui mina olen näinud isegi niisugustel festivalidel politseinik Johnschuus korda valvamas seal ja see on nagu lihtsalt sihukene vaese mehe rumm, et see on tasuta kasvab igal pool suvalistes kohtades nagu umbrohi, nagu Eestis võililled. Ja sellele nagu ei pööra tähelepanu ja, ja on ka teatud, kuhu nii-öelda usuhulle niukseid, tõsiseid rasta mehi, kes siis on tõeliselt taimetoitlased liha siis ei söö, on ju ja, ja suitsetavad ainult paneb tubakati suitsu, mitte midagi, jooga ja on selliseid noh nagu tru heidid, selliseid usuvoolu nii-öelda noh Eestis paralleele tõmmata võib-olla Jehoova tunnistajad teevad sellist antud Jamaikastiilis. Aga noh, kanepile, see on minu arust küll üleliia tähelepanu, et see on nagu jah, võib-olla sama tavaline kui see, et kuskil hispaanias juuakse veini ja minu teada on seal teatud promin lubatud sõita autoga, et Eestis on teatavasti nulltolerants igasuguste last. Eks see tekitabki enamasti rohkem elevust ja maikavälistes elanikes, eriti lääneriikide noortes. Ma oletan, et kas seal on selline vaatepilt tänavatel, et täiesti tagurpidi suitsetanud lääne noored nii-öelda rokivad ringi a'la nagu meil näiteks iseseisvusaja algusel oli Borode invasioon Soomest, kes tulid, lihtsalt jõid, jõid öid. Kusjuures ei ole, no mina muidugi eriti ei armasta käia sellistes kohtades, kus armastavad käia Ameerika noored või keskkooli lõpetanud selliseid grupid või pool lennukitäit kooli lõpetamise puhul ja maikale tulnud siis pidutsema, onju, et seal kindlasti on nagu nendes linnades. Neegril näiteks on üks populaarsemaid, et seal on, kindlasti võid näha, selliseid vendasid ja tänu sellele see kisuka ligi selliseid tüüpe, kes nii-öelda müüvad neile lollidele seda jama, narkootikumid vähena. Kuigi nad ei tea, et tegelikult see tants niisama. Eks nendes kohtades on aga näiteks Kingslanis, mis ei ole üldse niisugune turismitäis või niisugune koht, et siis seal nagu ei näe küll seal üldse heinavalges, eriti maailma kriminaalsem linn, öeldakse, Kingston on kõige rohkem tapetakse inimesi getodes. Ja sellepärast sinna õnneks valgeid ei lähe ja ja ta ei ole niukene turismiga. No täiesti tavaline sihuke linna rütm on mingisugusel keskpäevasel ajal, kus on kõige palavam, on, on näha, et on nagu vaiksem natukene. Aga noh, kuna see on, nagu ma ikka on ikka väga palju mõjutada Ameerikast. Minu arust ja siis on väga paljud autod juba Airkonnid, muu jama on sees, et enam enam ei näe, Jamaical Žiguli isid. Rool siis teisel pool. Sest seal on ju briti stiilis vasakpoolne liiklus. Enam nihukest asja ei näe, 10 aastat tagasi küll. Seal on nii palju rahvaid segunenud, seal on hästi palju ju hindusid näiteks. Ja siis nad on kõik seal omavahel segunenud ja siiamaani on muidugi vanad kultuurid ja traditsioonid sees näiteks. Keegi vist ei tea, näiteks grill või siis Barbik juua üldse pärit Jamaikalt. Vähemalt andmete järgi, mida ma olen lugenud, et et oma, uurid siis esmakordselt seal grillisid metssiga kuskil tünni sees ja sellest sai see termin nagu Barbik ju üldse alguse. Ja nüüd tänapäeval on igal pool maailmas kõik teavad, mis on ja üks imeliku Eesti suvi oleks ilmaga grill, lahjutamine. Jamaical näeb samasuguseid grillahju, mis on siis tegelikult, näevad välja nagu suured plekist nagu ma ei tea, kas õlitünnid, mis pooleks saetud ja siis üks pool kaaneks ja teine Poola põhjakse. Ja siiamaani iga tänavanurga peal on sellised tegelased, kes siis teevad, nad kutsuvad seda Chirk tšerk, ehk siis tavaliselt seal tehakse kana, Chirxikene muuseas, aga jaa. Aga tehakse muid asju, sigaja, selliseid tegelasi. Viimastel aastakümnetel on ligi miljon Jamaika last kodumaalt emigreerunud enamasti USAsse, Ühendriikidesse, Kanadasse ning Kuubale. Tead sa, miks? No ega ma ikka ei ole number üks elatustasemelt ma arvan, ongi sellepärast, et seal ei ole nagu midagi otseselt kaevata ja et ainult ongi turism seal ja paljudele kindlasti ei ole tööd. Elatustase on tegelikult päris madal, kuigi hinnad on eestlase jaoks umbes sama kui Eestis siin. Et kui minna maikale reisima, siis siis tuleb mõelda, et kas sa suudad Eestis elada kuu aega järjest hotellis või öömajas ja süüa ja ja veel natukene midagi näha ja lõbutseda siis nii palju raha kaasas olemast Jamaical sõlmida kuist sõpra, seal ei ole. Päris kallis. Kas sa oskad veel ja ma ikka inimeste kohta midagi esile tuua, tundub, et nad on hästi sellised rõõmsameelsed ja kuidagi positiivsed, et liiga palju just ei muretse. See on küll eestlaste puhul natukene kehva ja üldse see võib-olla see meie ajalugu on selline, et meie ei julge eriti, rääkige Jamaical, inimesed kohe räägivad, kui mingi mõte tekib. Sellest ongi see muusik, muusikaasjad on ka sellised, et on üks lakkamatu sõnamulin. Kuidagi suudavad otse genereerida selle mõtte sõnadesse hoopis teistmoodi kui eestlased, eestlane mõtleb tükk aega, siis räägib soomlased, mõtlevad. Kui seal on natukene muusikat, siis inimesed juba liigutavad ennast. Kummaline on see, et meelbrist Jamaical tundub, et kõik inimesed oskavad nagu muusikat mitte kuulatagi nii väga, vaid endast läbi lasta. Eestimaal tähendanud just vastupidi, et inimesed pigem kuulavad, aga nad ei lase ennast muusika kaasa viia. See nende puhul teistmoodi. Tundub, et nad on nagu avatud tänu sellele, et minule kui kes usaldab inimesi väga palju, et minule tundub koheda nii, et see on nagu väga avatud, aga tegelikult mõne aja pärast saad aru, et on ikka noh, mingi koha pealt tuleb väga konkreetne piir ette, et ei ole ikka tegelikult avatud või siis see ongi eestlased ei oma, et kuskil ei ole käinud, siis, siis arvad, et keegi ütleb tere, et siis siis ta on sõber. Tegelikult ei ole Eestis inimesed ühtegi tere. Tavaliselt ma olen tähele pannud, et Jamaical vähemalt seda teeb iga inimene. Kuidas meil huumorimeelega lood on, nad lõbujanulised Jaa, on küll jaa, ja mõnusalt ilmselt tänu sellele briti invasiooni või mis seal sees oli ja on nende huumorimeel ka selline natukene. Sarkastiline, irooniline, must huumor jah, et see on päris lahe. Eriti kajastub muidugi ööklubides ja nendes pidudel ja muusikas, kus päris naljakaid sõnu öeldakse kokku too mõni näide äkki? Okei, no kõige nagu radikaalsemal näiteks reetsid kõik, see on Jamaica kõige popim õlu, mida kõik joovad. Ja, aga minu arust nagu lähedased on sellepärast vastu olnud Jamaica slängis tegelikult reed Strike tähendab politseinikud, et siis kõik nagunii-öelda, pätid või joodikud või kes iganes joovad, hirmsasti reetilistraiti. Okei, võib-olla sõidavad autoga, mõned joovad tegelikult politseinik, kus on nagu päris irooniline ja no või siis On aeg, mille nimi on ting. Ehmises Jamaica keeles tähendab tuisu. Ja noh, mida naudid, mida siis naudivad enamat naised, sest seal alkoholi sees ja võib-olla segavat kokteilid greibi limps siis nagu tabav limpsi nimetus. Kuidas selle Jamaica keelega üldse lood on? Kohati kuulates tundub, et nagu saaks aru, hakkad kuulama, ei saa. Seal pead kuulama jah, et alguses on kindlasti harjumist vaja. Iga kord, kui ma lähen, ma alguses ei saa mitte midagi aru, et lõpuks nagu harjud ära. Aga muidugi jah, nad kui tahavad, siis nad võivad rääkida omavahel, nii et mitte keegi aru ei saa. Välja arvatud see, kes seal võib-olla aastaid elab, et väga konkreetsed erinevad sõnad või siis neelatakse kolm, neli sõna üheks sõnaks kokku ja ongi nii. Kõige tähtsam reegel ongi see, et elementaarne viisakus, naerata, tervitus ja kõike nagu rahulikult võtta, et et ei ole nii, et taksojuhilt juhi juurde ütlevad, et kuule, mul on linna vaja, palju maksab, siis ta virutab sulle siukse kirvedel taksoarve otsa. Tere, tere. Sa võid vabalt minna. Tere ja kuidas läheb, päris ilus ilm täna ja mis sa muidu teed, kas sa muidu linna tahad minna minuga koos? Paljude muide, tahaksid võtta raha. Et viisakas peaks olema. Kas seal on kombeks tingida? Jaa, on küll, aga ta ei ole muidugi selline tingimus, nagu Indias. Siinses on käinud, saab aru, et kindlasti nagu kõik asjad 10 korda kallimad, kui tegelikult võiks maksta. Kui palju küsitakse, et ei, ma ikka päris nii ei ole, aga jah, seal. Reisipalavik jätkab rännakut Kariibi mere suurimal ja kuulsaimal saarel Jamaical koos tarvilaamaniga. Palun tee meile väike retk mööda Jamaika lahedamaid kohti, kõigepealt tahaks teada, maandun pealinnas, Kingstonism moletan ilmselt kõige tõenäolisemalt, kuidas on seal elu, et mainis, et see on täiesti ühtepidi kõige suurema kuritegevusega getolik linn, teistpidi jälle rahulik, päeval midagi hullu ei juhtu, et kui sinna jõuda, mida seal teha, lahedat. Kui lennuk maandub Kingstonis, tegelikult lendab Euroopast ka teisi suurde linna montiigobei mis on siis teine suuruselt rin Jamaical ja see on niisugune niisugune linn, kuhu siis tavaliselt maanduvad igasuguseid puhkusereisid ja hästi palju turiste ja seal on isegi rannaäär, on aiaga piiratud tasuline randa minna ja maksta südamerahuga selle ja maksad seal kalli Tiina kõlada või ma ei tea, jumal teab millest. Aga Kingston on muidugi hoopis puhtalt selline äri või business linn. Mis seal teha, no Kingston siis minu arvates on teha ainult seda, et käia nagu kass shoppamas või siis kohalike inimestega tutvuma kõikvõimalikud peod või, või satuvad olema festivalid või mõnikord on seal selliseid olen isegi väikeste saarte peal, mis on seal Kinstoni ligidal, üks popimaid on linki, kusjuures ta kirjutatakse, laim, Key. Aga jamaikalased nii-öelda selliseid imeliku sõnumi Nende jaoks on see kyll. Montiigo peis on õnneks väga lahedaid. Noh, ma ei saa sellest ülejäänud ümber, ma ikka pean rääkima muusikast, noh, seal on nagu ka lahedaid festivali, seal on iga aasta toimub Southwest minu arust augustikuus ja see toimub montiigo täis ja sellepärast tasub sinna minna. Aga muidu ta on natukene igav ja natukene väike, minu jaoks natukene liiga palju sellist turisti business'it. Käid tänaval ja siis jälle keegi tuleda, tahab sulle midagi müüa. Et selles mõttes mina seal enam ei viitsi käia. Kui midagi toimub seal, siis ma lähen sinna, muidu ei taha. Kingston on palju huvitavam, et see on niuke väikele Avingaseeriku valesti linnasse satud ja bussijaama kanti või turu mingit uru. Näevad sind ütlevad, et nüüd ropendada ka, onju, et mingi valge mees on siin umbes nii, et siis tuleb küll natuke võbin siis. Ega seal muidugi kohe maa elastik. Milliseid lahedaid linnu või linnakese seal veel on? Ma ei saa nagu vaata rääkinud, lahenevad, kõik lähevad sinna. Aga minule meeldib käia, on selline rand või linnake nagu kalurilinn minu arust 2000, et inimeste Dresurbiits väga üksiku, väga niukene tühi. Seal on a la kolm, neli Niukest hotelli moodi asja veel nagu odavamaid öömajasid ja mõni üksik söögikoht hotellides ja peaaegu et inimtühi rand ja mõni üksik sihuke väike baarikene rannas müüakse sooja õlut sulle ja ja sooja limpsi külmutuskappidele. Viis lahe koht. Põhilised linnad on rannikualadel, milline on selle saare maastikel? Umbes pooli maikastan kaetud noh ikka mägedega. Ma mõtlen, kus kasvatatakse ka maailma kõige kallimad kohviluu maantee kohvi. Ta on sellepärast nii kallis, et esiteks see maa-ala, kus seda kasvatatakse, nii väike. Teiseks, kohvi maitseb tõesti hoopis teistmoodi kui ükskõik mis maa kohvi. Proovige Eestis ka müüakse kallites või nendes spets kohvipoodides seda kohvi, et eriti enam piima ja suhkruga. Aga nagu ikka palju. Tal on hoopis teistsugune, seal on siukesed kibedat ja haput maitset üldse juures, ükskõik vanuse kohvikojana. Et ühesõnaga, vool on siukest nägist ja siis ja siis on noh, enamjaolt on ikka ranna ääres sõidad. Et kõik tee nagu lähevad mööda rannikuäärt ja ja siis mõned üksikud lähevad siis siukse kergelt mägisel alal. Ja ma ikka jaoks ei ole Mägin eestlase jaoks on nagu ikka mägised nagu tasandiku moodi niukse niukene ala ja nagu džungel ja nihukest enamjaolt, kes seal nagu kõrbe nagu ei ole, et, et on ikkagi see on küll ja, ja rannavärk, see maiku. Ja ma ikka näiteks see lahe, et seal ei ole džunglis ühtegi ühtegi mürgist madu. Džungel küll, aga samas seal pidi olema maailma üks rikkamaid niukseid linnu erinevaid linnuliike hästi palju ja niisuguseid suuri loomi džunglis ei jookse ringi. Võib-olla kõige suurem loom võiks olla hoopiski alligaator. On veel mõni näiteks lahedaim või puu või lind või loom, midagi eksootilist, mis sa sealt mäletad, mida võiks esile tuua, mis kuidagi eriti ja maikaga seostub või tema juurde käib? No tegelikult eriti seostub, on akki, on selline suur. Natuke meenutab õunapuu moodi puu, mille otsas on siis sellised rusikasuurused viljad, mis avanevad ja seal sees on sihuke valge löga, mis siis keedetakse ära. Jaa, ta maitseb nagu munapudru ja see ongi üks Jamaica rahvusroogasid, et akki koos kuivatatud soolakalaga segatakse ära nagu siis ta maitseb nagu munapudru soolakalaga ja hommikusöögiks natuke imelik. Ja see puu on väga ilus. Viljad on tänapäeval aeda, see nagu torkab silma. No loomulikult on seal igasuguseid, iga kujuga Palmed, lehvikukujuliselt vihmavarjukujulised, piitsakujulised, pall on nii palju erinevaid, kuidas seal saaredelt kõige mõnusam ringi liikuda läks? Taksoga päriselt ka, et tema ikka on väga kehv. Avalik transport. Kingston is on bussiliinid, et need on väga odavad loomulikult, ja need on väga ebamugavad. Taksoga on päris mõistlik sõita, isegi poole odavam, kas Tallinnas taksoga sõita, sest Friends on seal üsna odav? Ma arvan seal Ameerika unistuste pärast ja, ja kui seda teise linna minna, siis on nagunii-öelda, minibussid, lähevad bussijaamast. No need on tõesti minina nagu vanasti olid meil nõuka ajal need bussid, nii väldin marsruudid, nii väiksed liinibussid, kuhu siis pannakse mitte 11 inimest, vaid 22 inimest korraga sisse, nii et ainult istud seal, et see on nagu päris ebamugav. Aga no odav siis teine võimalus on nagunii-öelda jagatud taksoversioonide lähed kuhugi maantee äärde või tee äärde ja siis seal saad istuda ühes autos neljakesi viiekesi, et see on kõige nagu, kui mingi seltskonnaga minna, siis on kõige mõistlikum variant. Head raadiokuulajad te kuulate saadet Reisipalavik ja Me seikleme Tarrvi laamanniga parasjagu Jamaical. Iga kord, kui reisipalavikusaade jõuab uuritava maa rahvusköögini, tekivad mul mõlemad kohutav isu ja kohutav nälg. Olen mõelnud, et võiksin meeleolu loomiseks saatekülalisega koos kohalikest rahvusroogadest mitte ainult rääkida, vaid ka neid nautida, hiljem siis juba teha ja minna vaikselt üle. Kokandus saadaks. Aga noh, sellest siis ilmselt edaspidi. Aga räägi sellest, mis iseloomustab Jamaica kööki. Ja ma ikka lastel on põhiline, ma arvan, et igapäevane söök on riis ja sinna sisse siis kas tehakse kõrvale sihuke hästi paks soolakalaga mingisugune kastme moodi see asi ja siis lükatakse sinna liisi peale. Muidugi loomulikult riis väga hästi tehtud kookospiimaga ja riis iseenesest on juba maitsev. Mul on isegi video peale ja ma ikka kokku mingisugust täiesti tavalist sööki kohalikes. Huvitav tšillipiprad ja päris vürtsikas ja selline maitsev asi, läks kõht tühjaks. Aga no mis on nagu Niukest imelik on, Jamaical juuakse gala Teed, fisti ei kõla väga ise ja kõikvõimalikke muid teesid, käsugused nagu Eestiski, a'la raudrohu teed ornamendi kui seal ja ma ikka luuakse, see sidrunirohu teed on väga popid, sellised nagu naturaalsed taimeteed, et mitte traditsiooniline tee ja kala tegelikult on mingis mõttes nali, sest jamaikalased kutsuvad supiga teeks. Kui sul on mingisugune supp, siis teestiil. Sellepärast ongi jama ikka, see on kala. D kuigi noh, meie mõistes on see siis supp, kus tükikesed sees ja loomulikult mereannid ja, ja aa jaa, väga palju, nagu meenutab ema ikka ka Eesti köökides, seal tehakse kartuleid üsna palju. Et keedetakse kartuleid ja siis seal on mingisugune lihakäntsakas autod kõrvale kastme moodi asjaga, et on küll väga eesti niukene stiilis muidugi see kartulimagus eesti niuke stiilis nagu sööki on ka üsna palju. Aga mida seal kasutada on hapukoor? Selles mõttes nihuke imelik riike söövad halvaks läinud koost. Kas leiba süüakse leivalisi? Need on pigem sellised ikka nagu valge valge, valge leib, rist Kreestitzee leidub Ameerikas niuksed, niuksed, leib, saia ja ja mis on seal väga popp on siis kohalik kiirsöök on pättis. Ja see siis tegelikult visuaalselt meenutab natuke Džibureki, aga tegelikult see nagu koorik on siukene kõva ja sees on siis kas liha või juurvili või juust ja liha ja väga maitset. Jussi pätist pool on selline nagu kiirsöögikett. Peale Kentuckys Radžikani McDonaldsi konkureeriv. Aga mida peale maailma kõige kallima kohvi ja kalla tee veel juuakse? Õlut ja kõikvõimalik soodast koka kuulad ja seal isegi coca-colat klaaspudelid, mis mitte null 30 kolmesed, vaid pooleliitrise, kõik asjad on seal kuidagi suuremad, umbes noh, see on kindlasti Ameerika mõju, et kõik asjad on topelt suuremad. Mainisid emmega Jamaica rummi, kas Napsutamine on seal täiesti tavaline? Noh, nagu meil, et ma arvan, et tegelikult seal juuakse isegi vähem alkoholi kui Eestis seal on liiga palav selles rummi ja kohalikud joovad rohkem kohalikud kärbsed joovad rohkem siis sellist valget rummi seal odavam ja saab rohkem kiiremini selle uimase kätte. On seal ka mingeid eksootilisi roogi, kusjuures ei ole nagu ei ole isegi tähelepanud ühes kohas pakuti kanepiteed. Aga noh, minu teada Eestis isegi müüakse kannettide. Raadio. Reisipalavik noomimore nakkusraadioeetris. Olen. Nautinud Tagoogikaadiga pruukinud kinnikutelt infinime jätti. Reisipalavik uurib Jamaika ja rege muusikaspetsialistilt Tarrvi laamannilt kohaliku kultuuri kohta. Ja maikad pärit rege muusika on ju maailmakuulus, sellest rääkides ei saa paratamatult ei ümber ega üle muidugi kapoobist. Aga tee, palun väike ülevaade, kuidas see kõik alguse sai, kuidas seejärel see nagu positiivne katk üle maailmalevis ja kuhu rege muusika tänaseks. Kas arenenud all, eks selline nagu tänapäevases mõistes rege muusika sai alguse väidetavalt kohalikust muusikast nomento skaadilis, muusika, natukene Aafrika orje ja laulu peale kuulates Ameerika raadiojaamu, kust tuli bluusmuusikat teiste orjade muusikat ja siis sellest pluusist tehti rege, ehk siis jäeti mõned löögid vahelt ära ja tekkis Nizza stiilis asid. Väidetavalt sai see nii alguse, ma arvan, et ma ikaldus selle pärast väga hoogu sisse, et väga rasked ajad, rit ja muusikali ainuke niisugune võimalus nagu meelt lahutada ja mingis mõttes noh, sellepärast et me võib-olla ei, ma ikka meeldib vaadata natuke, sarnaneb selle eesti vabaduse laulva revolutsiooniga, et Jamaika ka mingis mõttes laulis ennast vabaks omal ajal tänu rege muusika, sõnum, Tekud. Millised peamised sõnumid on? Kuidas kellegile, et mõni kuulab ainult sealt gängsteri sõnumit, onju ja mõni kuulab siukest laopisse häppinessest armastus ja õnn ja rahu ja sellist sõnumit. Et ka see nagunii-öelda koolkond on lõhenenud, et osade jaoks üks ei ole üldse rege, muusikaosade jaoks on see liiga kommerts ja peab olema rohkem selline rastavärk, rasta tuleb ja päästab teema sees. Paljud on öelnud, see sõnum on see, et lihtsalt, et see ühendab inimesi. Et inimesed saavad aru, et nad on kõik ühesugused tegelikult ja ja austus teise inimese vastu on ta valge, must, roheline. See ongi see, et inimeste ühendab. Selles mõttes on tasemelt ja nimi, et tegelikult tähendab koosolemist musikaalselt koosolemist õhtut. Ja kuna pääsmenti sõna leiutatud Jamaical siis kõik, mida nad seal teevad, on väga hea nagu Räsmendi stiili alla nimetada. Kuni siiamaani tegelikult tehakse seda nii-öelda koomal irega, et nii-öelda seda vanad skaa katalaanid pasunad teha sihukest nagu Glen Milleri stiilis, ainult et Jamaika päritolu asju. Ja, pluss veel nüüd nüüd on veel juurde tulnud, erinevad stiilid on seal nagu nad varem Pi mõjutustega räpi mõjutustega kiire diskohittmõjutustega, nihukene karnevalimuusika, mis noh, kui näiteks vokaal ära võtta ja teatud elemendid siis ta kõlab nagu saksa transmuusika tegelenud, et et seal on nagu eriti uus muusika, on kogu aeg selline täiesti uus. Alati kui kuule, siis rütm on nagu niivõrd uus, kuidagi ei oska nagu liigutada selle järgi ja kuigi hiljem ma saan aru, et see on tegelikult üks ja sama nii-öelda see südamelöök seal kogu aeg, see ongi see, mis tunned ära, oletan Jamaica muusikat, seal on see üks, seesama tegelikult sees ükskõik mis, kuidas ta alguses tundub, on kõik ühesugune. Millistest artistidest sa regem muusika tundma õppimist algajal huvilisel soovitad? Kindlustada Poom all, et, et see võiks olla alguseks, aga kindlasti tasu temasse nagu klammerduda. See, nagu minu arust on paigaltammumine, popmuusikutest on Sägi, temal on väga palju populaarseid, juba laarseid, lugusid, king, Chamis, leidi soo, piini näen, joon pao movado on praegu üks uuemaid ja uue koolkonna rajajaid, minu arust erup on samasugune tegelane. Mina ise arvan, et näiteks kui me räägime Tiitseidest või raadio Tiitseides, siis ema ikka on õige koht, kus vaadata, kuidas tegelikult võiks Tiitsei ette astuda. Toome näite nii, et igaüks poest osta plaate ja Need pidudel või raadios mängida. Aga see, kuidas neid mängid või tutvustad, et vot see ongi omaette teema, et ma ikka väga palju kasutatakse mikrofoni. Et seal võib-olla ei saagi korralikult kuulata, et näiteks lugu kolm sekundit, siis pannakse lugu algusest, seal vahepeal räägitakse jälle, mängitakse vahepealse rääkimisega. Et see on hoopis teistmoodi, kui siin on harjutud, siin on harjutanud sihuke puhas, steriilne, ühtlane nivoo peaks olema ja ja nii edasi ja ma ikka ei ole üldse tähtis, tähtis on sihukene, isikupära ja selline loovuse moment selle asja juures. Sellepärast arvatakse, et esimene Tiitsei üldse pärit on ainult nii-öelda sellest klubi TC stiilis. Kusjuures see on nagu naljakas, et see rege muusika, kõvernatiitseid raadios mängivad, et et nemad on. Kui, kui muud muusikastiilid võib-olla räpp või niuksed asjad, need mängijad tavaliselt, et võib-olla alaealised inimesed, siis reket, mängijad alati niuksed, vanad peerud. Ja, ja see on nagu just tingitud sellepärast et rege et kui sa kuulad reket 70.-te muusikat, siis tegelikult ka tänapäeva muusika on täpselt sama mis seitsmekümnendatel, ainult et tänapäeval kolmanda väikse kiiksuga, et on nagunii-öelda remix. Et need vanad, need rege Tiitseiks mängivad plaate, neil on nii palju asju kogunenud ja alati tekib mingi seos eelmise asjadega, ilmselt ostad ühe asja sisse, jälle muutub, kogu aeg muutub, kogu aeg tehakse erinevaid kavereid versioone. Ma arvan, et kõikvõimalikud nii-öelda diskohitid või muud euro hitid, mis maailmas vähekenegi inimesed teavad ka nendest kindlasti rege versioon. Võib-olla võetakse sedasama vokaale, pannakse taha regeeritamine ja ongi olemas või siis laulab mõni muu ja maid kui artist sellesama asja ära uuesti ja, ja kusjuures see uus versioon oli minu jaoks palju. Jamaical ei, tavaliselt nagu ei olegi empsid olemas, on olemas Selecta ehk siis kes valib, plaate selekteerib. Ja siis on olemas Tiitsei, kes on selle plaadi valijaga koos ja tema siis on nagu olnud Eesti mõistes laulja kes laulab või siis räpib. Või siis lihtsalt nagu ütled inimestele midagi ja tema ametinimetus on tiitšei ja, ja ma ei ole kuulnud kordagi, et nad mängiks nagu lugusid lõpuni või või kuulnud sellist momenti, et keegi mängis lugu nii, et keegi koos ei laulaks sinna peale. Et tavaliselt on nii, et mängitakse mingit lugu. Ja siis lauldakse täpselt sedasama asja mikrofonist peale. Et võib-olla eurooplasele see tundub nagu loo rikkumisena Jamaical just see annabki asjale vürtsi juurde. Kui tiitšei Selecta peo laval möllavad, siis kas seal inimesed hakkavad kohe tantsima? On olemas nagu sellised niivõrd kuulsad laulud, millele siis nagu tõeliselt tantsufännid teevad oma sammud näiteks mõni laule, näiteks tramm Line, trummiliin ja siis kohe nagu proffid, kohalikud tantsijad, tantsumeeskonnad, konnad tantsivad kohe selle leiutavad selle sammu, kuidas tantsida selle järgi. Eestis on ka vist ainukene tantsulugu sidur, pidur, gaas ka. Et Jamaical tegelikult see on umbes samasugune nagu siis noh, Rütma muidugi kõvasti parem taganud. Minu arvates. Aga põhimõtteliselt jah, igal asjal on mingi tants olemas ja mõnikord on nagu suured tantsuhitid, kus ühe plaadi peal öeldakse, et okei, nüüd seda tantsuliigutus nüüd aivanit, näiteks kui oli see suur orkaan seal Aivar 2013, kaks mitu aastat tagasi, siis kohe leiutati uus tants, Aivar, see nägi välja siis umbes nii nagu kuidas pall tormi käes liiguvad, inimesed imiteerivad seda ja kelle kohta oli tantsurütmid, tantsud olemas ja trahvid, distantsid. Ja praegu on isegi trenni, et osad väga head tantsijad on hakanud ise lugusid tegema nagu laulma. Et see on nagu kõik on nagu kuidagi nii, miks teha, tuleb? See on raadioga Noh, öeldakse seal Dance saal, tantsusaali kultuur tähendab seal kaltscher, nagu nad ütlevad ise, et see tähendab siis tegelikult seda see näiteks Kingston iga nädal toimub kõige kuulsamast Aulov süsteemi diood, veidi vesi on ju kus iga kolmapäev, kusjuures siis seal käivad hästi palju inimesi koos ja siis see on nagu kokku kõik tähendab seal kultuur. Et siis ja kõik see algab sellest, et sa hakkad peole minema, see kuuled juba poole kilomeetri taha, et seal käib tümps. Siis hakkavad tulema tee ääres igasugused väiksed tegelased, kes müüvad seal õlut grillitud kana, magusaid värki, mida on ju. Ja, ja siis, kui see lõpuks jõuavad kohale, siis sa näed, seal inimesed on kõik tõesti pidulikult riidesse pannud. Öeldakse isegi, et kui, kui naisterahvas läheb oma mehega kinno, siis ta teeb pampambam anda riides ja läheb kinno. Aga kui ta läheb, tähendab, see oli siis ta teeb seda riietust umbes kolm tundi. Et see on täpselt nagu Jamaica, lähed kohale, vaatad, kõik on nagunii üles löödud, noh et kui sa oled nagu ma isegi viimati võtsin kohe kodust nagu mingid spetsriided kaasa minna nagu peale, sest seal kohapeal nii-öelda turisti inimeste randulettides. Kui üldse lühikestes pükstes, siis ikka natuke häbi minna, et seal on kõik väga pidulikult hästi üles löödud, läikivad või üleni kuldses riides. Jumal teab ja see kõik on üks niisugune kultuurne kugi, selline tähendab kultuur. Aga see, mida seal mängitakse, see muusika nii-öelda, et ütleme, et seal võib isegi poomaalitele seal võib-olla see liin, Teooni, mingisugune lugu, mis on hetkel võib-olla taime või Ricky Martini minu all, teave on ju? No mitte nagu kogu aeg võib-olla natukene teda, onju, ja siis kohe tuleb mingi maika versioon sellest loost, aga et seal on kõikena Rääkisid riietusest, kas nad on üldse nii-öelda moeteadlik rahvas? Väga-väga teadlikud, et ma arvan, et seal on kõik viimase moe niuksed tippasjad kohapeal, inimestel seljas soengud, riided, väga-väga luksus. Naiste soengud on siuksed, et kukub ikka jälle korrusmajalt Tähe ehitad või jumal teab mis. Ja meestel seal, et meestel on näiteks viimasel ajal nokkis oli pool aastat tagasi oli väga trend oliseks valged ööd ja nagu sädelevad. Ma arvan, et see kõigepealt liia maikat üldse. Praegu on juba Eestis ka näha nagu naistevööd ütlema meestele ained. Ja kui meie maika on üsna selline šovinistlik, et seal nagu sihukesed noh, et kui mehed naiste moodi, et siis on kohe natuke imelik või. Aga see sai nagu kultuuri osaks, et, et see on nagu lihtsalt nagu nad ütlesid. Kas peas on neil rastapatsid, kõigil? Ei ole, rastan ikka ainult rastandil. Et rastad rasta, siis ehk siis ütleme eesti keeles kammimata juuksed või hoolitsemata juuksed, võib-olla, et siis nad võib-olla natuke krutivad neid rohkem sassi. Üldiselt on ikka punumine siis. Afro afrostiil on meestel väga innukas mööda peanahka jookseb erinevad mustrid ja niuksed imemustrilised pärlid just otseselt see nitro teema ja naistel on tavaliselt siis ma ei tea, mingid imelikud kui kas punutud või või tupeeritud Sir soengud. Loomulikult kullapuruga sädelevaks löödud, seal. Rastade juurest rastab baari juurde minnes, siis tahakski sinult ka väikest ülevaadet selle kohta, et mida see rastafaari liikumine endast täpsemalt siis kujutab, sest et jube põnev, loodi religioon, mis ma saan aru, et kassas välja? Las hästi. Eks ta selline nagu orjade ja välja saadetud oma kodumaalt Aafrikast, inimeste niisugune religioon, kultuur olen, seal on ka tegelikult nagu palju variatsioone. Mõnes kohas ma olen näinud isegi jumalaid jumalakujukesi punaste silmadega, siis vaata, mis jumalakese nimi oli punaste silmadega, noh, sellepärast et ta suitsetas kõvasti. Selliseid jumalaid ja siis on veel Hailse lasi kes on siis maapealne kehastus, Jeesus Kristus, jumala või ükskõik kelle, onju, et üritavad nagu armastust ja rahu tuua? Vabastust. Aga kuidas nende rastafari usk igapäevaelus ilmneb, et noh, üks on muidugi rituaalsete taimede tarbimine, aga see hetkel ei huvita, vaid pigem see, et kas neil on mingid oma kirikud, palvetavad, kuidas nad Jumalaga suhtlevad? No ja ma ikka on tegelikult üsna tugev sihuke kristlik skulptuur, terasta, palju kirikuid ja seal ikka väga võimsalt lauldakse hommikut ja ükskõik, mis seal oli. Ja siis seal on niisugune udu teema, minu arust on päri siin. Minu nägemus on see, et see on niisugune esivanemate kultus ja loodusega harmoonia leidmine ja, ja üks armastuse valla teema. No kuidas ja on Jamaica laste suhe spordiga, et neil on hästi populaarne kriket jalgpall. Lisaks doomino ja hobuste võiduajamised, olete seal kohapeal täheldanud, kuidas neil spordiga. Ei no ikka, kui sport on sport, sporti väga elatakse kaasa. Põhiline võitlus käib loomulikult Trinidadi, et umbes nagu soomlastele, rootslastele, kes paremini hokit mängima, onju et neil on seal Trinidadi ka selline teema, et et ühed on siis Soka võitlejad, Trinidadi pärit sihuke Soka muusika, karnevali muss ja, ja siis teised on rege võitlejad Jamaika, siis need kogu aeg võidab ükskord üks, teine õigused, treeningud teine ja ja mõlemad mängijad omavahel kriketit ja, ja siis on hirmus möll, et siis kui need mängud on, siis ei pruugi mingid muud asjad üldse toimuda, kidest inimesi ei tule eriti kohale, siis kõik helgelt kodus telekast õigele kohale mängima. See on päris oluline. Millised on sellised suuremad pühad või tähtpäevad Jamaical, mida võiks oma külastas kalendrisse pikkida? See on kindlasti karnevalihooaeg, kui on seal märtsikuus lihavõtte aegu siis on praktiliselt kaks nädalat järjest iga päev mingisugune karnevali üritus, Youvert, paarti, mingi selline Soka üritused siis on nagu hästi palju lahedaid asju ja tänaval tehaksegi trong käikusid ja suured veoautod täis kõlareid ja see on kindlasti üks tähtsamaid erinevad tantsukoolid, tulevad välja seal oma kostüümides ja tantsivad ja kindlasti soovitan minna see aeg siin. Muidugi kõik hinnad seal kallimad, sest kõik lähevad siis sinna. Aga see väga huvitav. Kuidas üldse Jamaika kliima on? Kariibi mere saare kohta on ilmselt üsna loll küsimus. Kas see on tõesti aastaringselt kogu aeg täiuslik suvepäeva. Jah, see on tõsi, isegi öösel on mõnusalt soe, 25. Et mõnes mõnes soojal maal päeval on ala 30 läheb mingi 15, seal on kogu aeg mõnusalt ühtlaselt soe välja arvatud muidugi orkaani perioodid, et siis võib-olla vihma kogu aeg nagu ini. Teatud maika saare osad on nagu täiesti nagu noh, erineva kliimaga kuidagi nagu, et mägedes võib seal kogu aeg olla väga niiske sadada ja mõni mõnel poolile vihmaperioodil nii-öelda on hästi kuiv, päikseline mõtlesin, mingisugused hoovused ja mingi muu asigi hoiab eemal pilved. Ühesõnaga, kogu aeg on seal, mõnustan ikka paradiisisaar koos põrguga, ehk siis kõigi kriminaalsahkame. Kommenteeri Saadet foorumis R2. Kommenteeri Saadet foorumis R2. Kas. Kallid raadiokuulajad, olen sabast kinni saanud meie lennunõunik Krister Kivil, kes on parasjagu ümber maailmarännakul ja kes on siiski leidnud aega ja mahti, et anda meile nõu, kuidas kõige paremini saada ja maikale. Vaatasin, et näiteks Helsingist on võimalik sõita ja Kinstani võttis sealt vesi ka päris soodne, edasi-tagasi hind on 969 dollarit pluss lennujaamamaksud ja veidike kallimat, ehk siis 1100 163 dollarit pluss lennujaamamaksud on. Veetsin Atlantic hinnad Helsingist, mis sisaldavad pinnaga lendu Londonisse ja sealt edasi võltsinud lantikuga või siis American Airlinesi hinnad. Ja hea uudis on see, et kõik sellised hinnad lubavad alla kuni 12 kuud. Teine variant, mida võiks kaaluda, on Saksa odavlennukompanii Condor, mis sõidab Montega Peisse Saksamaalt ja näiteks teised oktoobriks oli Gondori veebilehelt Condor punkt ostesse võimalik saada ühe suuna hind kätte 191 euroga, pluss maksud ja teatud päevadeks on meil isegi 99 euroga lendasid, kuigi väga tavaline see ei ole nii, et keskmine hind kipub olema kuskil umbes 400 eurot koos maksudega siis ühe suuna kohta ehk edasi-tagasi 800. Ja tasub märkida, vaata, tal on päris huvitav Montega Bei lennu algusega Tallinnast, mida saab osta reisibüroodest ja ei pea ostma nendel leheküljelt. Sisaldab ka lendu Tallinnast Saksamaale ja edasilendu konsorega Temaikale 1315 dollarit maksnud turistiklassis edasi-tagasi ja 1616 dollarit pluss makstud kompate klassis, mis on ju pika äriklassi lennu kohta päris soodne hind. Aga kui tahta soodsamalt, siis ma arvan, et kindlasti tasuks kaaluda võimalust sõita maikale läbi massaa näiteks Miamist, mis on selline? Nagu paljud eestlased kindlasti, kes ostsid Estraveli sooduspakkumise, oma kogemusest teavad, on Jamaical ühe suuna hinnad alates 79-st dollarist, kus maksud ehtsa maikaga või alates üheksakümnedollarist maksud energiale jälle siga. Kuidas seda kolm päeva ette ja edasi-tagasi hind on kõige soodsam, samuti on, jääb ikka maisil 158 talladetus maksnud. New Yorgist sõidab Jamaica Tallinna näiteks spireti nimeline lennukompanii. Ühe suuna hind on 134 dollarit, Os maksud ja delta. All-American Airlinesi lennuki ma ikka on hinnad alates 164-st dollaritest makstud ühe suuna kohta. Muide, olen kuulnud vihjeid. Järgmise nädala algul ma küll ei tea, kui vettpidav see info on, aga aga see kindlasti tutvustaks läbi USA jamaikalane sõitmist. Reisipalavik hoiab silma peal ka Krister Kivi ümber maailmareisil ja eelmine kord, Kristjan, kui me rääkisime sinuga, olid sa Mehhikos. Kuhu sa Mehhikost edasi siirdusid ja kus sa praegu oled? Mehhiklast läksime edasi Chicagosse, mis meeldib mulle linnana aina enam. Selline mõnus segu idaranniku sellisest linnast ja ranniku rahulikumast elumõnusid väärtustava elustiilist. Tempo on aeglasem kui New Yorgis ja linn on suur. Vaadata on palju, nii et Chicaga on selline hea sulam vahest erinevast poolusest. Chicagost edasi lendas sab Puerto Ricos. Mis seal põnevat toimus? Ma käisin potekas vaatamas puutset kindlasti seal mere ääres ja rongid, mis on selliste mitme sajandivanuste seinte vahel tõesti meetodik, meetodolaiusid, seinad, imetillukesed aknad, kui mõelda, kuidas inimesed seal ootasid oma oma saatust, need, kes olid määratud hukkamisele, see on päris selline meeldejääv kogemus. Mõned seinad on kaetud vaevajoonistustega, näiteks, mis see on tehtud sajandit tagasi vangide poolt. Sealt edasi viis teekond panamasse. Milline on panama? Panama on äärmiselt efektiivne kesk Kesk-Ameerika maa, eriti võrreldes toonasega, kui ma jõudsin eile ja mis on, nagu ütleb lõudlebrääd Taani vabariik või vähemasti seda seda olnud. Kusjuures elamuste poolest loomulikult on Tooras, on, on autentsem, siin ei kohta enam selliseid valgete põlvikutega. Herkel turiste, kes patseerivad ringi panemas, sest Hondurase on liiga vähearenenud ja liiga ohtlik vahepeal nende jaoks tuleb tunnistada, et ta siia lendamine oli päris päris emotsioon. Ohtlikumaid, kuna siin lennud, ma tahan väga lühikese, asub mägede vahel orus ja läheb Gabiselt laugelt mööda oru nõlva alla ja olime just umbes 10 minuti kaugusel lennujaamast või akna taga läks pimedaks, hakkas sadama rahet. Suuremasse linna nimega San Pedro Sula kus kahjuks papa Jerlents keeldus reisijaid kolmetunnise pausi ajal lennukist välja laskmast. Oleksin hea meelega jäänud hoopis standard suletusest. Peetakse ilusamaks linnaks, kui tegutsesid karpat tooma tulin ja tämber sula lähedal ka suuruselt maailma teine korallriff, nagu ma teada sain. Esimene on siis suur vallrahu Austraalias. Aga nüüd olen siin tegutsikaltas, mis päevavalgele tundub juba põnevam ja huvitavam kui eile. Pimedas saabudes jättis linn sellise üsna kaootilise tolmuse ja ka ohtliku mulje. Kohtu loomulikult ei saagi alahinnata, siin röövimisi on päris palju. Kesk-Ameerika riikidest loomulikult tuleb arvestada kogenud seda ise ka praegu valusalt oma nahale. Vaja läheb hispaania keelt, siin inglise keelega saab hakkama täpselt sama palju kui eesti keelega. Nii et tuleb minna hispaania keele tundidesse. Enne Kesk Ameerikasse sõitmist, aga hommikusöök osaliselt nautisin, on Hondurases fantastiline. Kui kvartali tasemele on hotelli hommikusöögilauas praetud banaanid, siis saad aru, et oled. Te olete tõesti jõudnud päris kaugele sellest tsivilisatsioonist, mida muidu pugeda. Sa oled jõudnud tõelisesse banaanivabariiki. Püüdsin panemas vaatavalt ringi liigelda sellise külgedelt lahtise autobussiga, mida kasutavad kohalikud neile peale hüpatud bussi peale ja siis jälle maha hüpates sõitma sealt 25 USA senti, sellises bussis. Aga tuleb tunnistada, et buss ei viinud sugugi sinna suunda, kuhu tahtsin minna vaid pööras ära ja kihutas hoopis teise linnas, nii et lõpuks tuli ikkagi võtta takso. Hea moment ongi see, et kui kui just ei ravita, siis Kesk-Ameerikas õnnestub siiski hakkama saada märkimisväärselt väiksemate summadega. Kui Eestis. Kõlab kõik väga põnevalt kohuseHondurases edasi suundud. Hondurases on plaan minna Costa Ricas kolme päeva pärast. Peale seda kardan, et eksootiline majandusraskustes vaevlev Põhja-Euroopa väikareik nimega Eestis. Selge Krister, aitäh sulle selle väikse reportaaži eest. Ma hoian pöialt, et sul Costa Ricas midagi väga põnevat juhtu ja sa saad seal kohalikku kuulsat kohvi nautida ning kindlasti hoiame raadiokuulajaid sinu edasiste seikluste ja muljetega kursis juba järgmisel nädalal. Kallid raadio kahe kuulajad, kurbusega pean teatama, et tänane rännak päikeselisel ja maikale on lõppemas. Tarvi, mis sa lõpetuseks soovitaksid, kas täiusliku rannapuhkuse jaoks paradiisisaarel tasuks kohe lennupiletid Jamaical ära. Broneerida ei minge Egiptusesse. Ega mina ei tahaks küll seal eestlasi näha. Et ei, muidugi noh, ikka tasub minna igale poole. Et mina ei taha öelda inimesed, et Jamaika on ainuõige koht, kuhu minna, tahad sooja saada, seal võib olla väga, mõni, võib väga pettuda või keegi rööviteid või. Aga noh, samas seda võib juhtuda igal pool. Ma usun, et enamjaolt ikka Jamaika on sihuke mõnus puhkuseparadiisi koht, et bluumountyl mägedesse soovitan matkata, seal kohtab sellist külaelu ja džungli niux tegelasi, rastategelasi ja juttu ajada ja süüa lihtsalt söötja. Kuidas lapsed jooksevad seal ringi ja väga head rannad on seal mere ääres kindlasti mõnus. Ma ikka meeletult kõige paremad ujumiskohani maikas vesi on nii selge. Siis soovitan võtta kõikvõimalikke paadimatku mere peal, aga kusjuures jamaikalanna ainuke seal on vist maailmas niisugune keset merd asu, baar asub Dresulbiitsi ligidal. Sõidab ka, et iseenesest, kui pool tundi niuke maiade otsas selline paari paari kastma, natuke sooja õlut niisama hängida seal ja vaadata täitsa pull, et maad nagu näha ei ole, oled niukses platvormi peal naftapuurtorn keset merd üldiselt väga puhas meri ja selle kohta annavad kinnitust kindlasti ka need süvaveesukeldujad, kes käivad harrastussukeldujad, nemad neile väga meeldib Kariibi meres käinud, et mina ei olisi sukeldud, aga ju siis on väga puhas vesi, on selge, vesi rikkalik, seal apsukeldad kariibidel maid, võib-olla ongi aja mahavõtmise kohta seal võib-olla siukest aktiivset möllu turismi nagu eriti arvestada, et sul mingi seiklusparkkandja lähed sinna, et seal okei, seal on võimalik ka sportlased ja nagu et golfi mängida või mingeid siukseid. Noh asju aga üldiselt noh, et ei ole ikka. See on ikka pigem nagu nagu jamaikalased ütlevad, et ja ma ikka no problem. Suur aitäh meie tänasele reisijuhile Tarvi Laamanile, kelle mõnusat rege muusikasaadet võite raadio kahe eetrist kuulata igal neljapäeval kell kaheksa mida ta teeb koos Ringo ringvee Tais ruudiga ja muidugi soovitan tungivalt külastada teil pidusid nimega Päshment üle Eesti, mille kohta saate rohkem lähemalt infot aadressilt pääshmentee. Kindlasti tasub tšekkidega selliseid veebiaadresse nagu rege punkt. D ja muidugi WWW R2. Ee kaldkriips. Reisipalavik kuhu nüüd ka eelnevate saadete kauaoodatud playlistid on tekkinud. Tänase saate lõpulooks on minu lemmiklaul ühelt Jamaica suurimalt kangelaselt pomaalilt. See lugu on pahvale ja mitte mingit sügavat põhjust sellel ei ole. Muudkui et see lugu kuidagi resoneerib minuga tema positiivsus, helgus rütm tekitab minus alati sellise seletamatu õnnetunde. Nii mõnusat värvilist sügise jätku teile ja kuuleme jälle nädala pärast. Kuidas on baka džauhjad, aega ja maikakeeles?