Reisipaarike noomima rännakust raadioeetris. Tere, head raadio, kahe kuulajad, maailm on suur ja lai ja ülipõnev, nii et on aeg asuda järjekordsele avastusretkele. Algab saade Reisipalavik ja mina olen Ingrid Peek. Täna rändame Islandile. Praegusel rahvusliku elavnemise ajal on sobiv meenutada, et just Island oli see riik, kes 1991. aasta 22. augustil esimesena Eesti iseseisvust tunnustas. Meie tänaseks reisijuhiks on Eesti Ekspressi ajakirjanik Germalo kultuurireiside giid Islandil Askur alas kes on seal elanud ja töötanud juba üle kolme-nelja aasta. Kuna Island on maailma kultuuripilti rikastanud oma väga erilise muusikaga, siis annan pärast sõnaga melomaan Helen Sildna-le, tänu kellele on Eestisse jõudnud sellised Islandi muusikud nagu Sigur Rosse mugisson. Ja nagu igas saates annab lennufanaatik Krister Kivi meile pärast asjalikku nõu, kuidas oleks kõige paremini Islandile minna. Nüüd aga asume tänase saate tänase reisi juurde. Tere Askurg. Tervist. Räägi meile see lugu, kuidas sa Islandile sattusid? Ja see oli päris pikka aega tagasi. 1991, ehk siis 17 aastat tagasi. Kui ma lõpetasin keskkooli, siis olid minu ees valikud, kas minna Tartu Ülikooli või Islandi Ülikooli. Väga raske mõlemasse sain sisse. Ja Islandi Ülikool tundus palju eksootilisem ja rohkem väljakutseid pakkuv. Siis läksin Islandisse õppima. Islandi keel ja kultuur ja see oli spetsiaalne kolme aastane kursus välismaalastele. Nii et õppisin seda koos seal nii kollase kui ka musta rassi esindajatega, keda muidu tol ajal Reykjaviki tänavatel oli vähe näha. Nüüd on see olukord muutunud. Island on muutunud rahvusvahelisemaks. Aga peale ülikooli viis tee sind jälle tagasi sinna ka tööd tegema. Peale ülikooli jah, oli niimoodi, et siis ma tulin Tartu Ülikooli ja tegelesin ka siin islandi keelega üldse laiemalt Põhjamaadega. Tõlkisin üht-teist, aga, aga siis ta hakkas tasapisi unustusse vajuma. Ent jah, saatus viis uuesti Islandile tänu sellele, et Germalo reisid hakkasid korraldama reisi Islandile, tegelikult paljud teised ka, aga kõik nad nagu korraga. Aga jah, eelistasid nagu kultuurireise hakkasin siis sealt alates giidiks suviti mõneks nädalaks, et, et see annab võimaluse regulaarselt sinna tagasi minna, tutvuda uuesti, mis on vahepeal juhtunud 100 ühiskonnas ja kultuuris ja harjutada keelt. Nii et tänaseks oled sa juba islandi keele proff. No ma ei usu, et nad ei vaata, see ei ole päris niimoodi, et selleks, et olla selles mõttes profi rääkida vabalt oleks, peaks seal pidevalt elama ja seal on ka eestlasi, kes seda teevad ja kahtlemata ma usun, nende kõnekeel on parem kui minul. Aga ma võib-olla saaks rõhuda oma kogemustele lihtsalt ja, ja lihtsalt see, et ma olen nii pikalt selle asjaga tegelenud islandi keelega, jah, on selline asi, et see on Põhjamaade keeltest kõige selline ehedam kõige vanamoeliselt selline keel, mis on kõige lähedasem keelele, mida viikingid rääkisid kunagi 1000 aastat tagasi ja ta on säilinud, säilitanud oma eheda, see tänu sellele, et nad elavad seal sellises isolatsioonis. Meil on vähe, kultuurimõjusid polnud varem ja, ja tänu sellele, siis see keel on ka säilinud, samal ajal kui teised põhjamaakeeled on saanud mõjutusi teistest Euroopa rahvastelt ta oli raske islandi keelt õppida. Ma ütleks nii, et eestlased nagu hääldus ei ole raske. Aga see grammatiline süsteem on, on küll päris keeruline. Kui nagu võrrelda teiste põhjamaade keeltega, siis need on väga lihtsalt grammatilise ülesehituse poolest, aga aga islandi keel on väga keeruline grammatilises mõttes nagu eesti keel, aga teistmoodi. Nüüd sa oled ju valmis saanud värskelt oma esimese islandikeelsed tõlgitud raamatuga. Ma saan aru, et räägime sellest, mis teosega tegu on. Jah, tegu on Islandi ainsa Nobeli preemia laureaadi Haldur Laksnessi romaaniga Islandi Kell mille tõlkimist alustas minu isa juba. Aga paraku ta lahkus meie hulgast. Ja ma leidsin, et põhjuseks on see lõpuni tõlkida ja siis võtsingi oma põhitöökohast kolm kuud palgata puhkust ja, ja lendasin Islandile talle lähemal sellele keelele kultuurile ja veetsin seal siis rohkem kui kuu aega seda tõlkides, noh loomulikult ka Eestis, aga, aga ma läksin sinna otsima seda sidet ja nüüdseks on seal valmis ja, ja peaks sügisel välja tulema. Tegu on siis romaaniga, kus läbi ühe õnnetu talumehe seikluste antakse tegelikult noh, see on nagu humoorikas võtmes, aga tegelikult antakse väga traagiline pilt kogu rahva ja rahva iseseisvuse püüdluste saatusest, kus rahvas on väljasuremisohus ja, ja võib, võib hävida ja selles mõttes on see eestlastele suhteliselt lähedal, sest et ka meil on olnud olukordi, kus Meie meie rahva edasi säilimine on küsimärgi all. Väga huvitav, millal seda poodidest lugeda saab leida? Loodan, et sügisel. Island on nii eriline maa ja siiski ma tahan teada, mis on sinu jaoks nagu need erilised magnetid või Islandi essents. Mis sind kõige rohkem võlub? Seda on raske niimoodi ühe lausega kokku võtta. Ja no üks asi on vastandid, et ühelt poolt on seal liustikud Euroopa suurim liustik, kuhu aeg-ajalt kogenematud Šveitsi alpinisti ära eksivad ja surma saavad, sest et siis nende kliima nii eriline, et sealt ei tea kunagi, mida oodata. Ja teiselt poolt siis vulkaanid, keisrid, kuumavee allikad, selline kuuma jää vastandus, eksju, ja siis on ka hoopis teistmoodi maailmapilt, et kui sa oled Eestis, siis siis sinu horisont on paratamatult piiratud, metsad on igal pool kõrged hooned nagu ei näe eriti kaugele. Paremal juhul eksju, lähed teletorni ja paistab võib-olla Helsingi, kui paistab. Aga Islandil sa vaatad Reykjaviki merelahe ääres natuke ringi ja sa näed vabalt 120 kilomeetri kaugusel asuvat mäge kus seda, selle, seda katva jõustikuga matkad näiteks pool päeva, et jõuda kuskile mäeotsa. Vaatepilt, mis sealt avaneb, see on lihtsalt ahhetama panev mingid mingid sellised asjad ja siis, kui sellega ühendada Islandi kultuur, mõelda natuke nende saagade peale nende suurte tegude, suurte meeste ja naiste peale, kes seal kunagi elasid siis võtab nagu hinge kinni. Kuulame nüüd vahepeal väikese muusikapala ja tänases saates üldse palju erinevat, huvitavat ja erilist Islandi muusikat. Kas sul on mõni oma lemmiklaul, mida sa kindlasti tahaksid kuulata? Jah, minu lemmikartist ei ole sugugi Islandi kõige tuntumad artistid, kelleks on siis biork ja sigar roosset minu minu lemmik on hoopis tüüpi. Tema on rohkem tuntud islandi sees, tema selline maagiline kitarrimuusika ja hääl mõjuvad minu jaoks nagu rohkem kui midagi muud. Ja see on laul armastusest. Viskame nüüd pilgu peale ka mõnedele faktidele Islandi kohta. Islandi vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel. See on suuruselt maailmas 18. ja Euroopast Inglismaa järel. Teine saar. Põhjamaadest on Island kõige väiksema rahvaarvuga. Seal elab vaid 316000 inimest. Pealinn on Reykjavik, mille nimi tähendab tõlkes suitsev laht ja kus elab ligi kolmveerand Islandi elanikkonnast. Rahaühikuks ankroon. Tugev geoloogiline ja vulkaaniline aktiivsus kujundab Islandi unikaalse maastikupildi, mida ilmestavad mäed, liustikud, liivaväljad, vulkaanid, kuumavee allikad ja keisrid, fjordid ja kosed. Saare keskosa on vulkaaniline mägismaa ja elutegevus koondub rannikualadele. Islandile kuulub edelasse jääv Unesco kaitse all olev Surturi nimeline saar mis on muide maailma üks noorimaid. Tsaari, tekkis alles 1963. 68. aasta vahel vulkaanipursete seeria tagajärjel. Islandi üsna kasin floora sauna on kujunenud peale viimast jääaega, mis oli teatavasti 10000 aastat tagasi. Ainuke originaalelanik on Arktika Rebane, ülejäänud loomad ehk siis koduloomadest, lambad, veised, kanad, kitsed, hobused ja metsloomadest naarits, hiired, rotid, jänesed ja põhjapõdrad on saarele toonud inimene. Islandil pole näiteks roomajaid ja kahepaikseid ning ka putukaid on suhteliselt vähe. Islandit ümbritsevad ookeani veed on kalarohked ja kalandus on riigi majanduse üks põhilisi sissetuleku allikaid. Lisaks lambakasvatus ja hüdroenergia aina suuremaks ekspordiartikliks kujunevad ka kõikvõimalikud teenused. Biotehnoloogia finantsteenused, jaga ökoturism. Island asustati Norra väepealik Ingolf Arnarssoni poolt, kes 874. aastal asus elama Reykjaviki. Talle järgnesid peagi kaasmaalased koos iiri orjadega, nii et lisaks viikingite Long Island saanud mõjutusi ka keldi kultuurist. Ristiusk võeti vastu aastal 1000 1862.-st kuni 1009-st 118. aastani oli Island, Norra ja Taani kuningriikide osa. Islandi vabariik kehtestati seitsmeteistkümnendal juunil 1944. Seitsmekümnendatel pidas Island Suurbritanniaga Atlandi ookeani kalastuspiirkondade üle niinimetatud tursasõda. Selle nime tuletas inglise press. Samal ajal käis külm sõda, mis on inglise keeles. Ja sõnamänguna tekibki väljend tursasõda, mis on inglise keeles. Aastaid hoidis esikohta Norra, aga tänaseks on ÜRO inimarengu indeksi järgi kõige paremini arenenud ja elamiseks maailma parim riik Island. Lisaks on Island ka kõige võrdõigusliku ning suurima majandusliku tsiviilvabadusastmega riik. Teisel kohal on nad näiteks ka elanike keskmise eluea pikkusega, mis on tervelt 81,8 aastat. Islandil on väga rikkalik kultuuripilt kuulsada islandi saagat, põhiosa neist kirjutatud 12. 13. sajandil ja Island lastesaagat käsitlevad peamiselt maa asustamise aega ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab saaga tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. Kuulus ja hinnatud Ants Norris turlussoni kirjutatud luulekunsti käsiraamat, noorem Eda käsikirjades säilinud anonüümne vanem Eda sisaldab viikingi ja keskajast pärinevaid laule, paganlike jumalatest ja lugusid minevikku. Kangelastest. Tänapäeva kirjanikest on tuntuim vast Nobeli kirjanduspreemia laureaat haldur Laksnes, kelle suurteos Islandi kell, mille on tõlkinud meie tänane saatekülaline Askur alas peaks ilmuma meie raamatupoodidesse juba sel sügisel. Igale riigile annavad näo ja sisu tema inimesed. Kirjelda palun, milline on tüüpiline islandlane viikingite järeltulijad. Jällegi keeruline küsimus ja sellepärast, et tüüpiline islandlane ei ole nagu tüüpiline rootslane hele heleda peaga ja ja noh, nii nagu nii nagu me kõik teame, asi selles, et üheksandal sajandil, lõpus kui norrakad hakkasid Islandit asustama tänu sellele, et nende kuningas Harald Kaunis juuks tegi ülikutel elu kibedaks kogu Norra endale alutada. Jah, ta on kaunis juhuks sellepärast et ta lubas, et enne, kui Norra ei ole ühendatud, ei lõika juukseid. No ma ei tea, muidugi niuksed kauni tõid, aga ja sellest see nimi ja siis hakkasid inimesed otsima väljapääsu võtet, kes ei tahtnud kuningavõimule alluda. Need otsisid endale uut elupaika tihtipeale siis koos perekondadega rändasid äsja avastatud Islandile, kus nad nägid nagu tõotatud maad. Aga kuna nad olid viikingid, siis sageli tehti enne üks väikene viikingiretk kuskile Šotimaale või Iirimaale võeti orje, enamasti naisi. Islandastes praegu geneetiliselt on tõestatud, et neis on hästi palju keldi geene, keldi verd ja kui Islandasi nagu vaadata, siis osad on, osad on heledapäised, aga osad on punapäised ja tumedapäised. Ja, ja see on siis sealt. Nii et sellist ühtset pilti nagu tihtipeale teiste Skandinaaviast kohta saab öelda, siis ta natuke teistmoodi. Aga inimesed oma loomuselt, et kuna seal on polaarpäev ja polaarööd, siis ilmselt nad teavad seda kaamos tunduvalt paremini kui meie. Et kuidas see nende loovust mõjutab? Polaaröö ja polaarpäeva asi ei ole nüüd nii nii nii karm, et see ilmina seal sellises sellises eheduses nagu, nagu ei ole 60 kuuendat laiuskraadi, mis on Islandi kõige põhjapoolsemas osas üldiselt seal ikkagi öö ja päev vahelduvad, kuigi suvel tõepoolest seda pimedat aega hästi vähe ja, ja ka ja talvel seda valget aega on hästi vähe, aga, aga siiski on lihtsalt nagu harjumatu eestlase jaoks. Aga et kuidas see nagu mõjutab inimesi, ma arvan, et mõjutab vähke niimoodi, et isased on endasse tõmbunud ja, ja sulgunud. Aga samas, kui nad avanevad, siis nad ka avanevad miteedee, ilusat nägu pähe ja ideest või midagi muud, mida nad ei ole. Nii et need on ehedad ja. Nagu laiali laotanud Noh, mingis mõttes eestlastele sarnased, eks ju aga võib-olla võib-olla Vink diale veel. Birk on öelnud, et tema võitleb selle islandi sellise võimaliku masenduse vastu sellega, et võtab lihtsalt iga reede napsu, noh, mis on ju ka. Seal vist on see hästi tavaline. Seal on korrutuselega majas, üldiselt vähemalt vanasti oli kord oli selline, et pühapäevast reedeni õhtuni on kõik ained ja teevad tööd või noh, ta peatas, mitte aga reede, laupäev, siis kogu riik võtab kõvasti napsu. Ja siis on nagu lubatud olla, olla nagu napsume. Ja juhtus ka seda, et loengupidaja küsis meiega, sest et noh, kuidas teil siis seal napsuvõtmine läks, nädalavahetusel? See tundus noh, tundus nagunii loomulik nende jaoks. Aga see on isegi, tähendab ma ei ütle, et see on teha, aga, aga ma ütleks parem kui, kui Eestis tihtipeale ei tehtud päeval ööl ega nädala taeval vahet, et selline silmakirjalikkus seal ei ole selles suhtes. Et kui muidu on islandlased suhteliselt kinnised inimesed, siis nädalavahetusel, kui võetakse napsu, siis muutuvad nad palju avatumaks. Vähemalt korraks. Ja siis enamik sellised lõbustusasutusi asub põhimõtteliselt ühes kvartalis või lausa ühel tänaval. Ja kõik kogunevad sinna. Ja eriti siis, kui on pooride kinnipaneku aeg siis kui mina seal olin seal kell kolm, praeguseks on juba kõik kinni. Nüüdseks on sa juba nihkunud, et et kell viis näiteks siis tulevad kõik välja, tänavale, on kõik kõiki ungisi seisavad seal tänaval ja suhtlevad omavahel. Kuigi Island lastel on keelatud abielluda lähemale kui viis sugulusastet, siis seksuaalkontakt ei kontrolli keegi ja seal lihtsalt keegi kellelegi käest kinni ja lähevad minema. Jätkub, jätkub video ja see on selline. Kas seksuaalselt on nad sellised vabameelsed? Jah, ja islandlased ise mulle seletanud sellega, et teise maailmasõja ajal oli niimoodi, et sinna tehti ameeriklaste baas ja seal oli 50000 ameeriklast, nende endi rahvaarv oli 130000. Et kujuta ette, milline suhe võõraste ja omade vahel. Ja kahtlemata siis toimus selline kultuuriline mõjutamine ja ameeriklast õpetasid islasi kasutama lõhnaõli ja kuulama džässi ja ja ameeriklased kindlasti Islandi naistele nagu sellised moodsad ja huvitavad. Ja siis siis ütleme, läks niinimetatud porduelu lahti ja ja, ja vist vist on need mõjud nagu siiamaani tunda, kuigi praeguseks enam ameeriklaste poosi seal ei ole, muutus NATO baasiks vahepeal ja 50000 asemel 5000 sõjaväelast. Aga jah, need mõjud ilmselt tunduvalt. Ameeriklased jätsid sõna otseses mõttes oma jälje Islandi rahvasse. Jah, aga samal ajal lisandus, nad üritavad nad väga teadlikud sellest, et nende kultuur ja keel on väga haprad ja seda on vaja kaitsta. Ja nad teevad seda palju rohkem kui eestlased. Näiteks võõrsõnu nad eriti ligi ligi lase. Spetsiaalne komisjon, mis mõtleb välja islandikeelse sõna mängima, jäi tšillima asemel. Nojah, näiteks eksju? Ükskõik millise uue leiutise või asja suhteliselt näiteks televiisor on nendes Juunwark, mis tähendavat pildiheitjat või umbes niimoodi. Et kujuta ette, et kui eesti keeles oleks televiisori pildi heid Vanas eesti keeles pildikast isenesest kasutajatega. Islandil elab ainult veidi üle 300000 inimese ja igaühele on ruumi piisavalt. Kas nad on privaatsed? Jällegi kahe otsaga asi, et ühelt poolt ajalooliselt oli niimoodi, et Islandise Islandil tegelikult ei olnud külasid nagu meil näiteks ei olnud linnased nagu mees, kõik talud asusid üksteisest eraldi, tihtipeale päevateekonna kaugusel ja see tähendas küll väga suurt privaatsust, eks ju. Ja selle põhjus on lihtne nimelt seda viljakandvat maad noh, isegi mitte vilja kandvat, ütleme et talupidamiseks sobilikku maad suhteliselt vähe ja siis igasuguvõsa iga perekond pidi haarama, suure tüki tänast ülal pidada, ära elatada. Ja isegi Reykjavik hakkas kerkima alles 18. sajandi lõpus ja ja 19. sajandil oli seal veel 300 inimest. Et ühesõnaga, see on alles viimase aja arengud, et seal tekkisid külad ja linnad ja see tähendas, et inimesed, et hakkasid rohkem koos elama. Aga see traditsioon on nagu suhteliselt lühike, aga ma arvan, et et ka tänapäeval on niimoodi, et ka kogenud seda, et ega, ega niisama sind keegi oma privaatterritooriumile ehk külla koju ei lase. Selleks peab olema ikkagi teatud tasemel kontakt juba selle inimesega. Nad ostavad oma kodu, austan privaatsust. Aga samas, eks ju, see kõik puruneb reedeti. Reykjavikis elab ju üle 60 protsendi vist Islandi elanikkonnast, et kuidas ülejäänud riigi peale siis see 40 protsenti jaotub. Tõepoolest, ja enamik rahvastiku isegi öeldakse, et kolmveerand elab Reykjaviki ja Reykjaviki ümbruses selles suures piirkonnas tõepoolest suuri linnu väljaspool seda ei ole põhja pool Akureeri ehk loeb linnana. Meie mõistes linna pillanud on kõik juba alla alla 20000 elaniku või vähem. Ja tõepoolest, seal on, nagu see kontsentratsioon ühte kohta on, on väga suur, millega maapiirkondades tegeletakse. Maapiirkondades tegeletakse lambakasvatusega kala kalapüügiga näiteks et jah, linnas lambaid kasvatada, et ei saa. Aga samas hambaid, on Islandi Scout Islandil kohutavalt palju ja kui kalapüük on väga oluline sissetuleku allikas nende jaoks. Kas seal on veel midagi Islandi elanike kohta huvitavat rääkida või mainida, mida võiks esile tuua, mis sulle seal elatud aja jooksul on nagu silma hakanud? No tähendab, võib-olla ma rõhutaks seda maagilisust, mis seal on, et kui sa vaatad neid kaljusid ja mägesid, lühendik kuristik siis peaaegu et hakka uskuma, isand asi, et need olevat seal ka trollid ja haldjad. Ja kuni viimase ajani vähemalt enamik uskus, et rollid olemas, patrullides oskused vähem, aga haldjaid nagu usutakse, peidetud rahvast. Isegi väga huvitav blogi on olemas näiteks selle blogi nimelist spoonitud häpseks Hiiumaal. Üks tütarlaps, kes kirjutas blogijat, ta käib kord nädalas kuskil laavaväljadel haldjatega seksimas. Hallide kohta öeldakse seda, et loomulikult need on olemas, iseasi, kas sa lihtsalt näed näidet, mis sagedusele saad häälestunud, et võib-olla seal me rahvas. Nende antennid on palju paremini väljas. Haldjate päritolu kohta on täiesti kindel selgitus olemas. Nimelt kui jumal oli loonud Aadama Eeva ja meil olid juba lapsed, siis ükskord tuli jumala tahtis, tahtis neile külla tulla, vaadata, mis toimub. Aga Eeva parasjagu pesi lapsi ja tal olid pooled, laseb lapsel pesemata ja ta ei tahtnud näidata jumalale, pesemata lapsi peitis nad ära, oma arust aga teatavasti jumala silma alt jää midagi nähtamatuks. Jumal siis ütles, et vot need, kes on peidus, need jääge jagubki alati peitu ja, ja islandi keeles on ka teise sõnaga, on see, on nad haldjad, peidetud rahvas. Tekkisid. Rääkides maagiast, siis kui tugevalt on seal säilinud sellised asjad nagu šamaan, ilus suhtlemine loodusega ilmselt olles nii eraldatud, on meil ka see kuidagi palju teravamalt veel säilinud. Sellist Shomaandust nagu kui kujutad ette mingid Siberi rahvaid, siis seal kindlasti ei ole. Uskumused oli teistsugune, eks ju, muinaspõhjausk oli, oli Oliverke väheke teistsugune. See kontakt loodusega ongi tihtipeale läbi läbi selliste meile üleloomulikuna paistvat. Lihtsalt see usk nendesse asjadesse, kui sa oled mingis sellises keskkonnas tundub olevat tugevam Akva ise uskuma. Peaaegu. Muusika on valdkond, mille poolest Island on hästi tuntud selleks, et saada adekvaatne ülevaade Islandi muusikamaastikust. Kutsusin stuudiosse Helen Sildna, tänu kellele oleme saanud Eestis nautida kumu ööl esinenud mugissoni ja Sigurossi kontserte. Tere, Helen, kui rääkida kultuuriekspordist, siis pole ilmselt palju inimesi, kes ei teaks, et Pirkon Islandil teine särav tegija seal, kes laiemalt tuntud, on eile Tallinnas esinenud Siguros. Aga loomulikult pole see kaugeltki mitte kõik, kuna ma tean, et sa seda teemat valdad, siis palun ole hea ja anna meile väike ülevaade Islandil muusikas. Tere, tere. Islandi muusikaga on jah, selline huvitav asi, et täiesti omalaadne koht on tal tänapäeva muusikamaailmas, et loomulikult Berk on ja siis ka Šuker kiubscuspirk algselt pärit on, on päris suur osa sellest, miks võib-olla Islandi muusika sellise maailma tähelepanu osaliseks on saanud. Aga see rada, mida nad maailmas ajavad, on kuidagi unikaalne, sellepärast et Islandi muusikast teeb kindlasti läbi selline, teeme ise do it yourself nagu kvaliteet, et midagi ega kedagi nad ei matki ja nad on täiesti kindlalt nagu sellised oma asja rajajad. Kui nüüd nagu kaugematest mõjutustest võib-olla natuke rääkida, siis Islandi muusikatraditsioon on tegelikult mõneti üsna sarnane eesti traditsioon, ikkagi traditsiooniline rahvalaul on segu kirikumuusik. Kas te rahvamuusikatraditsioon omaette jällegi nagu regilaulutüüpi laulust nagu ka Eesti traditsioon võib-olla on ja Islandi muusika, noh, loomulikult seal on samamoodi ka folk, pop ja rock ja disko ja techno elektrooniline muusika, et kõik need valdkonnad on esindatud, aga niisugune väga iseloomulik joon. Islandi muusikaline on see, et kuna kogukond muusikutele on seal väga väike, siis kõike tehakse koos ja väga palju on sellist klassikalise muusika taustaga muusikute folgitaustaga, roki, pungi taustaga, muusikat koos moodustavad bände ja koos kõike teevad, koos on ühe sõbra pool, stuudios käiakse, tehakse plaat ja, ja just sellest koostegemise väikse kogukonna motiivist võib-olla ongi välja kasvanud nagu Läti ka omapära, et nagu kasvõi Sigorrassi näitas, et kes eile käisid kontserdil, siis noh, täpselt seda nad teevadki, et rahvapillitraditsiooni mõneti kasutavad, mõneti on seal klassikalise muusika elemente, seal on rocki ja kõik, et et noh, võib-olla nagu rahvuslikest mõjutajatest. Seal on natuke sellist iiri muusika ja norra muusika sarnasuse traditsioone põhiline noh, mina ise arvaks, kellelt Ta on just see väikse kogukonna printsiip ja teeme koos põhimõte, et kui meil siin muugisson kummi vahel näiteks käis, rääkis ta väga põnevate värvikalt mingist oma festivalist, mida tema korraldab, sina vist ise isegi olid seal kõrval. Ta oli, kus müügis on väga armsasti, rääkis, et emal on näiteks niisugune festival, kus põhimõte on selline kõik bändid ja välismaa muusikat tulevad sinna ka tulevad kokku, aga eesmärk ei ole üldse nagu põhibändi kollektiiviga seal midagi traditsioonilist teha ja palju proovi teha, vaid eesmärk on see, et tuled kokku, proovi ei tohi ennem teha ja siis on erinevaid selliseid koostööprojektid ja kõik mängivad lihtsalt improvisatsioonilised, nii kuidas parajasti välja kukub. Kui nüüd rääkida sellest, et kuidas Islandi menu muusika menumaailmas noh, ma ei tea, alguse sai siis jah, siuke kiuks on nagu see pooleldi institutsioon, nii moodne moodi bänd, mis siis 86. aastal nad alguse said? Esimese naa, tegelikult loodi suge kiupsil, laulja lõi sellise legendaarse Islandi leibeli, nagu päädis, on selle plaadifirma nimi ei tohi seda segamini ajada päädhist rekortsiga, mis on hoopis üks Rootsi plaadifirma tuleb välja, teist, on siis jah, Islandi plaadifirma ja ma ei hakka üldse üritama seda islandi keeles hääldada. Aga põhimõtteliselt jah, suge kiuxiga, koosta, arenes ja selle leibeli nagu selline põhimata on, kuskilt ma leidsin selle niimoodi kommentaarina ülesanne on tore. Pablo Picasso-le kuulub selline tore manifest, et hea maitse on loovuse suurim vaenlane. Noh, näiteks päev teist oli see, kes omal ajal Reykjavikis nad niimoodi platseerusid ja näiteks andsid nad Reykjavikis kuulsete halva maitse auhinda erinevatele halbade meelda halbadele, filmidele, kunsti, kellele see oli nagu algusest peale täiesti nende moto, et ärme ürita siin mingit suurt esteetikat nagu teha, et nüüd ju öeldakse, kellelt noh, Sigurrast on ju hästi selline ilus ja pretsedenditult esteetiline muusikaga algne sihuke Islandi popmuusikatraditsioon siis nagu ajendatuna päädhist plaadis firma motost on just see, et teeme täiesti kompromissitu, mis iganes pähe tuleb. Aga jah, sellist uut ja uudset Islandi muusikat just selle plaadifirma palju välja annab ja ma arvan, ei olegi tegelikult meile tuntud Islandi artisti, kes sealt midagi nagu ilmutanud ei oleks siis üks väga oluline punkt, Islandi muusikaelus on kindlasti see, kui üheksandal aastal pandi algus sellisele festivalile nagu Atlantic jõueils. Üks selle festivali aktiivseid lükkajaid on tegelane väga vahva naisterahvas nimega Anna hildurk ja tema perekonnanime ma ei mäleta, aga kindlasti seal lõpus oli miski totti. Et nii need nimed seal kõik on, aga anna Hilderiga on mul ka olnud rõõm tutvuda ja kohtuda ja on niisugune väga armas aktiivne naisterahvas, kes tegelikult on elanud Londonis nüüd vast 10 aastat, aga on just nagu ka üks selliseid väga entusiastlikke jõudusid, et tutvustada Islandi muusikat maailmas ja tema siis Islandi muusikaekspordijuht ja Astandik otsapidi jah, sai siis alguse aastal 99 ja nüüd peetakse seda festivali peaaegu sama oluliseks, võrdles olulisusega, et viia Dirk ja islandi keel või see on siis nagu paljude arvates need kaks nagu sihukest bändi või nime, mis on tutvustanud võrdselt seda nii-öelda kooli omanäolist, täiesti erilist islandi muusikat ja välja näeb see siis nii, et noh, nüüd juba ma vaatasin just 15 16 17, oktoober toimub järgmine, et iga aasta oktoobris siis terve Reykjavik, Ki linnakene ja kõik seal olemasolevad pubid, baarid, klubid ja legendaarset seigus, tegelikult islandi keel võib, see alguse sai, oli vana Leiclevidki lennujaama angaar, et siis sama lennujaama angaar, kõik väikseid klubikesed, mis iganes, kultuurimajad, kirikukesed, kunstigaleriid. Vaat sellisteks muusika mekadeks ja talkselt sai see festival küll alguse pigem selle võimalusena just Islandi bändidel seal eelkõige mängida ja kutsuti neid vaatama ka välispressi välisprofessionaale ja selliselt, aga nüüdseks on seal vast pooleks nii väljama bändid, ma ei tea USAst, Kanadast, Euroopast, kust iganes ja, aga kindlasti oluline on siiani just nimelt Islandi enda muusik ka presenteerimine ja, ja esitamine bändidel oleks võimalust seal laiemale publikule mängida ja igal aastal keskeltläbi kaks kuni 3000 väliskülalist saabub siis sinna Reykjaviki pisikesse linnakesse just nimelt selleks festivaliks. Mulle on kuidagi see islandi muusika arengutee mõneti nagu hinge läinud just sellepärast, et kui Eestis siin me oleme kogu aeg murelikud, et eesti bändidel ei ole tulevikku, võib-olla sellepärast ja neil on keeruline. Et Eesti on ju nii pisikene, et oma turusiseselt ei ole erilist võimalust kellelgi mängida ega väljavaateid. Siis noh, kui me räägime Islandist, kus rahvaarv on 300000, bändid on lihtsalt leidnud sellise väga omanäolise Nissi ja noh, just võib-olla see moto ja see on sihuke julgustav põhimõte, et eelkõige see päev teist plaadifirma põhimõtet jätkem kõrvale kõik igasugused ma ei tea, mis kriitika, kartus ja esteetika ja, ja ma ei tea, mis suured kunstilised püüdlused ja noh, tehke lihtsalt seda, mida te teha tahate, teha oskate siis see mulle tundub, on see niuke läbiv põhimõte olnud, miks visandi muusikaga, nagu selles ma nii edukas on olnud? Loomulikult seal ongi mingi seos tõesti selle paljuräägitud Islandi looduse ja, ja kõige selle visuaalsusega, mis seal riigis on viimasel ajal just olen kuulnud siin ka palju täiesti muu maailmamuusikuid, kes kõik ütlevad, et ah, et tema läheb oma uut plaati jälle Islandisse lindistama ja kõik teevad need koosnevad Islandi produtsentidega ja see on niisugune uus trend, et kõik arvavad, et oh, seal see suur inspiratsioon nädalas tuleb, et lähen sinna liustike ja kuumade Allik keskele hetkel, siis tuleb valest põnev muusik kes on sinu isiklikult suurimad lemmikud islandi muusikast. Võimatu oleks, kui lemmikud ei oleks kerk ja sii korras need ei olegi mitte minu lemmikud Islandi muusikast minu lemmikud üldse kogu maailma muusikast mõnes mõttes. Aga jah, kindlasti ja mulle seesama muugisson ka teda, ma tean last juba nüüd viis aastat ja, ja siis on mulle alati meeldinud ka, kus, kus näiteks, kas kasvõi kuidas seda hääldatakse bännimiga mumm, mis just meil siin Leigol ka esines, et selles mõttes on meil tõesti niuke tore Islandi muusika suvi hoonetega olnud. Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Reisipalavik rändab koos Askur alasega Islandil, mis on suuruselt maailma ja Euroopa teine saar. See maa, mille loodus on ääretult mitmekesine ja väga unikaalne vulkaanid, keisrid, mäed, liustikud ja palju muud erilist. Alustaks võib-olla sellest, et millal sa soovitad Islandile minna? Jah, see oleneb, mida sa tahad näha ja kui kaugele ja sügavale sa tahad tungida nii-öelda islandi sügavustesse. Asi on selles, et suurel ajal, aastast ei ole paljud huvitavad kohad ligipääsetavad lihtsalt. Ja parim aeg on selles mõttes juuli august. Et siis siis pääseb ligi ka sinna, kuhu muidu ei pääseks. Muidu tormavad mägijõed, kust niigi tuleb ka suvel džiibiga läbi sõita. Silla silda ei ole, aga kus siis muul ajal või ei ole, on see ligipääs on veelgi raskem peaaegu võimatu. Nii et selles mõttes nagu juuli, august, aga samas kui sa tahad näha, Ma ütlen ainult kuldset sügist, siis hiljem on väga ilusad. Värvid muutuvad koos aastaajaga ja sügisel tekib rohkem värve. Tavaliselt on seal selline pikk vananaistesuvi külmaks läheb suhteliselt hilja või talv, talv tuleb peale. Kuidas kunagi, muidugi, aga, aga tihtipeale ja siis kolmandalt poolt, jällegi, kui sa tahad näha ja kuskil kuuse äärest alla rippuvaid jääpurjekaid ja lund rohkem, siis, siis siis miks mitte ka talvel. Nii et valik on nagu ränduri enda südames. Tee meile, palun nüüd üks virtuaalnetuur ümber Islandi. Sa ütlesid väga õieti, et ümber Islandi sellepärast et suurem osa Islandist Islandi keskma on, on selline põhimõtteliselt mitte midagi, ütleb, ütleb kõrb, mägine, liivane kõrb, kuhu ligi nagu eriti pääsegi, kus inimesed ei ela, inimesed olevat reeglina määras. Ja ka loomulikult need vaatamisväärset minul tavaliselt ligipääsetavuse on, on suhteliselt lähedal merele, neid kohti on nagu palju. Ma ei teagi, kust, nagu alustada. Loomulikult Islandi noh, ma ei ütle, et minu lemmik, kuigi mõnes mõttes on, sest et see on hästi mõnus olla, on see sinine laguun mis lennujaama kõrval, mis on selline keset musta laava välja asuv helesinise veega soe, soe, mõnus koht, kus saad sulistada ja mille vesi on väga kasulik nahale noorendav ja tervendav. Aga kus on lihtsalt mõnus olla. Noh, see on ainult selline pinnavirvendus, sellest, mis seal kõike näha on. Seal turistlik koht muidugi. Et tegelikult palju huvitavam oleks minna kuskile sõita kuskile kaugele maakohta, kus on täiesti looduslik kuuma vee, Järvake või kuu jookseb kuumuse sisse kus keegi su piletiraha ei küsi. Teistmoodi, aga võib-olla huvitavam. Üks mu unustamatuid mälestusi on lumemäeliustik islandikeelse nimega naistelt söögiks, millest kirjutas juba Sülvern, sealt pidi nimelt minema teekond maakera keskpunkti. Seal veel need omad tuligi, samanimeline millest arvatakse, et ta on üks maailma seitsmest energeetilisest punktist. Läheb aina põnevamaks. Aga mis on põnev, on siis selle pooleteise kilomeetrise mäe otsa matkata seal nagu asi, mida ma kindlasti soovitaks. Ja kellel soovi siis seal üleval? Masama nendega ringi sõita, kas see mägi on vulkaaniline? Seal oli jah, kallim oli, oli tuhandeid aastaid tagasi, purskas vulkaan. Aga praegu praegu on ta maha Romenud, siis kindlasti see on ka turistlik koht, aga sinna ei saa jätta minemata, on kuldne kosk, mis on selle kõige, ütleme turistide poolt, et rohkem läbi sõidetud marsruudi peal. Ja mis on tõepoolest imeline vaatamisväärsus erinevatel aastaaegadel on ta täiesti erisugune, kus vesi langeb, nagu kahes osas kukub kõigepealt his kukub veekord ja, ja seal saab seda vaadata nii ülevalt kui alt, kui kõrvalt ja tihtipeale on seal Vikerkaar ja see vesi langeb, silp siukse jõuga sinna alla tekib, kerkib üles veepiiskade pilv, nagu päike paistab, siis on seal vikerkaare vahel isegi kaks. Aga siis muidugi see on kahe otsaga asi, et mida mina tahaks näha, oleks kunagi näha vulkaanipurset. Aga noh, seda ei saa ette planeerida. Ja samas tuleb meelde ka isanda stendi nali selle kohta, kui nende kõige kuulsam vulkaan Hekla, milles arvati läbi sajandite olevat sissepääs põrgusse. Kuni siis alles paarsada aastat tagasi sinna paar küsitlast ronisid sinna otsa, vaatasid kraatrisse, kellegi põrgut, aga, aga läbi sajandite Euroopas mujal Euroopas osutada, et Island on saar ja see on see Hekla ja ja Heklaja hell k ike seos olemas on, et, et see on nagu põrgu põrgu sissepääs. Jah, et kui sa viimati purskas 2000. aastal, siis üks kui ma ei eksi, siis saksa fotograaf, kes seal väga lähedalt üritas seda pildistada ja kui sealt see laava nagu voolama hakkas, siis räägivad nad, et see fotograaf püstitas maailmarekordi mitteametliku maailmarekordispordis. Ilmselt jah, ma just ootasingi põnevusega, et mis tast sai, et kas ta Ja jookseks laeva paraku kedagi mõõtmas. Siit ma tahakski küsida, et milline Islandaste huumorimeel olles selline väike, suletud ja nii omapärase kultuuriga, et neil on kindlasti mingi mõnus Vicky tsensus. Jumal, ehk jah, ma ütleks, et ta eluterve ja see tähendab eneseirooniline Nad võivad vabalt öelda selle, et et sa ju tead, et söövad klient kätega ei kasuta. Et midagi selles stiilis, eks ju? Nii et must huumor, iroonia, sarkasm ja muud vürtsikad asjad on seal ilmselt on kasutusel ja väga tore. Tahangi veelgi rohkem sinna juba minna. Aga tagasi tulles looduse juurde, et sa rääkisid vulkaanidest nii et reaalselt on võimalik ikkagi näha neid purskavas kui piisavalt no õigel ajal õigesse kohta sattunud, et nad on üsna aktiivsed. Mul endal õnnestus maikuus aastat tunnetada maavärin, millest ka Eesti meedias oli ainult internetimeedia, näginali oli juttu, see oli siis 40 kilomeetrit umbes? 45, epitsenter oli Rekivikist ja mina parasjagu magasin päeva ajal. Aga kuna ma olen vabakutseline, siis ma võin magada päeva. Ma ei saanud ei saanud. Ma magasin ja tundsin, et nagu keegi raputaks mind tõusen istukile ja ikka midagi tapu, voodi rappub nii, kargasin voodist üles. Maja rappub, mõtlesin, et pagan, mis need ongi vist maavärin. Siis sain aru, eks ju. Ja mõtlesin, et kas need tormata välja majastat, see pidi retsept olema. Aga, aga siis siis, või ei järgi ka. Nii et, et sain nagu täpselt sellised päevasel ajal maavärina ära tunda, mis ohtlik. Räägi natuke fjordidest ja kuumaveeallikatest ja keisritest ka, mis on Islandile hästi loomulikud. Jah, no seal 100 kuldse kose ääres või ligidal on ka ja siis Islandi ja ka maailma mastaabis päris vinge vinge tegija. Keiser nimega Strohkur purskab seal tavaliselt nii 30 40 meetrit, aga see põhikeiser, mille järgi tähendab keisri nimeline keiser, mille järgi kõik käisid nime sai. Et see on praegu sellise suunakkuseta nagu eriti eriti purske kuidagi oskaks, siis ta oskaks korda kõrgemale. Kas neid on palju seal, see sõltub geoloogilistest iseärasustest ja selliseid geoloogilisi tingimusi igale poole ei ole nii, et ei ole palju. Ei ole nii, et lähed suvaliselt kuskile, seal muudkui purskavad allikad, et tihtipeale kuumavee allikad tulevad küll maapinnale, aga, aga Ibuskam sest, et selleks, et puskaks peaks tulema teatud kuumas punktis teatud rõhu all teatud tingimustes. Nii et kõige mõistlikum on pandud just selle koha pealt seda seda jälgida kuigi seal lähedal siukse seal, kus maavärina epitsenter oli, seal räägitakse sellist lugu, et et see on umbes sama joone peal nagu see case. Et üks abielupaar rahulikult Ta magas oma tund ja siis äkitselt Nende magamistoas hakkas purskama keiser. Selle peale ärkasid ülesse, pidid põgenema. Just kuumad allikad ja kriisid on, on Islandi nafta. Et kui veel 100 aastat tagasi oli Island täielik agraarühiskond, valitses vaesus ja siis tänapäeval on ju Island maailma üks kõrgema elatustasemega riike, kus on ka maailma kõrgeim üks maailma kõrgemaid eluvigasid nii meestel kui naistel. Ja ma usun, et, et siin on just palju tänu sellele, et nad kasutavad seda Gioothermilist energiat ära ehk siis maa seest tulevat kuuma vett, millega saab, mis tuleb praktiliselt tasuta kätte, millega saab kütta ära kõik majad saab sooja veetorudesse. Noh, siin teine asi ka on hüdroenergeetika kärestikukuised, kiirvoolus, võimsad jõed ja elektrienergia on seegi, Rudolf. Nii et isegi räägitakse nalja, et et islandlased ei viitsi suvel kütet välja lülitada, teevad akna lahti. Aga veel loodusest rääkides, siis, ega ümber ei saa sellest, et metsa seal eriti ei ole. Umbes nende 103000 ruutkilo selle peale 1,5 protsenti kaetud metsaga. Eestis oli see vist umbes 40 protsenti või veidi vähem, neid juba. Aga arvatakse, et kui viikingid sinna jõudsid rohkem kui 1000 aastat tagasi siis oli laiusid metsad mägedest kuni rannani. See metsaga raiuti kiirelt maha. Kuna vaja liituda maju, maja, varjalitada laevu, kõik tehti puust. Siis juhtus selline looduslik protsess, et kuna seal see huumusekiht on väga õrn ja päike, siis erosioon hakkas tööle. Hakkas kaduma alustaimestik, tänu millele sa metsseal püsis. Ja kui sa ei ela kodus, siis enam metsa taastekkida ei saanud. Ja siin mängis kaasa ka väike jääaeg, mis üle terve Euroopa alandas temperatuuri paari-kolme kraadi võrra. Mis põhjapoolse seisundisse eriti räigelt mõjus, aitas kaasa tuletatud mets kadus. Praegu nad siis üritad iga hinnas sinna muudkui rohkem rohkem metsa istutada. Aga meie mõttes on see selline rohkem võsa moodi või. Ühesõnaga ei ole sellist võimast metsa nagu meil. Selle kohta on ka väike nali. Kas sa tead, mis tuleb teha, kui sa eksid ära Islandi metsa? Ei. Loomulikult ei tea, tuleb püsti tõusta. Ja hea huumorimeel tundub meil hea olevat. Milline on sealne looma linnuriik, et sa mainisid enne, et lambaid on põhimõtteliselt igal pool, et lambakasvatus on hästi suur. Mis neil veel peale lammastusel? Jah, lambaid võib öelda julgelt, et miljoni kanti, eks sealsamas kui elanikke, kolm sadatuhat, aga lambdat erinevalt meie riigist aetakse lihtsalt kevadel mägedesse, kus nad ise otsivad endale süüa ja sügisel aetakse ja tagasi nad käivad vabalt ringi, sellepärast et seal puuduvad röövloomad, kes nüüd ära sööks, ei ühtki karu, ühtki hunti, seal polaarrebased näiteks siis on seal kasvandustest lahti pääsenud naaritsat, aga need kaisulambaid ründavad pigem kanafarme. Hiired, rotid, mingeid roomajaid uss kartma ei pea, ei näe. Loomariik on nagu suhteliselt vaene ja aeg-ajalt Gröönimaalt eksipärasena nanni karuniks triivib jääpanga peal või kui saab, siis ka üle ja niipea kui ta jõuab, siis kohalikud talumehed lasevad, tasime pilt maha. Sellest saab rahvuslik suursündmus nagu meilgi karuga. Nad ei taha aetud karu, nende lambad ära sööks, kes seal niisama uitavad, karul oleks kindlasti pidupäev. Jääkski sinna. Aga, ja muide, sel aastal vist koguni kaks karu, eksisin ära ja nad tõid kohale arsti Taanist, kuna nad väitsid, et neil puudub endal know-how. Kui ta siukese loomaga siis käituda, kui ta on uimastatud ja nõnda edasi. Ja plaan oli ta siis uinutada ja viie Kopenhaagenisse. Aga sellest plaanist midagi välja lasite ikkagi maha. Kõlab üsna kiduralt see taime ja loomariik. Jah, aga linnuriik on seest hästi rikkalik, kui mitte liigiliselt, siis arvuliselt näiteks minul lemmiklindu Lunny, seal ainuüksi 10 miljonit isendit, suviti tunnid on siis siuksed linnud, kes mõtlevad oh rohkem kui pingviini ristsugutis. Neil on selline papagoinokk kirev, värviline, aga keha on niisugune nagu pingviini, nad on väiksed sellised, millega võrrelda, ütleme kajakad, aga neil on püsti püstine kehahoiak, eks ju. Aga sellegipoolest nad on väga-väga osavad lendajad ja väga osavad sukeldujad. Kui keegi on sukeldumisega tegelenud, siis ütleb midagi, et lund suudab sukelduda kuni 100 meetrit ja ta on lind. Ja siis erinevalt teistest taide idee pesa vaid puru kus on kaks tuba, magamistuba ja WC, issand vein. Ja siis nad on munamunaga Amset alati ühe partneriga ja isaslind ootab seal uru juures, kuni emaslind tuleb. Kui ema sind näiteks ei tule, siis noh, ta ikka loodus kutsub, võtab uue partneri. Aga kui vana naine tuleb tagasi, visatakse uus välja. Vana tagasi. Jah, mida inimloomadel esineb ka, aga siiski vist pigem harvemini. Nii aga veel siis nendest lindudest jah, huvitav nunn, aga kaladest on võib-olla kõige huvitavam hai Gröönimaa hai. No tegelikult alustuseks võib-olla seda, et, et nad söövad hästi palju kala ja kala on hinnas. Kilttursk on põhiline söögikala oskad seda maitsvalt teha samamoodi nagu lammast. Muide, lamba kohta veel, et nad ei söö isegi rohkem kui üheksa kuud vana lammast, kevadel aetakse lambad sinna, seal sünnivad talled, sügisel aetakse tagasi hilissügisel ja siis osad talled eraldatakse ja lihaks. Aga jah, jõuan tagasi hai juurde. Hai on väga eriline. Gröönimaa hunt elab kuni 130 aastat maks, eriti vaenlasi tal ei ole, isegi vähk ei võta teda. Haigus, ma mõtlen. Ja ainuke vaenlane, inimene ja isegi mitte inimene, vaid islandlane. Sest et keegi teine Ja kuna tal puuduvad neerud, siis kogu uriin ladestub del lihasse ja see tähendab ammoniaak. Ja selleks, et see välja saada, mädandavad seda kuude kaupa. Ja see on omaette teaduslik protsess, kuidas see käib ja välja tuleb, siis. Nad nimetavad delikatessiks. Tänapäeval pakutakse diplomaatiliste vastuvõtvale tik võsast niimoodi ja seda ei ole võimalik niisama süües puhtaks kõrvadega pits viina. Ja kui tavaliselt, et pitsi viina enne ja siis võtad midagi peale, siis siin on nagu vastupidi haikala ära süüa ja siis pitsvill lohutuseks peale olete ise proovinud? Loomulikult loomulikult. Kirjelda sinus seejärel tekkinud emotsioone, tundeid. Võimas. Aga jah, tähendab, mul on sõber, et Juku-Kalle Raid, kes sööb suuremas koguses haikala, mina, mina seda ei suuda näksida siin-seal niimoodi eksootilise maitse mõttes, aga, aga, aga mitte rohkem. See mädandatud hai delikatesskala päris räigelt, aga kui me juba köögi juurde jõudsime, siis rääkisid, et nad söövad palju kala ja lihas siis palju lammast ja. Ilmast ja sigu kasvatavad ka loomulikult islandi lammas on selline hästi pikakarvaline, nii et ka selle lambavillast tehtud kampsunid ja asjad on erilised niuksed tihkest pikast villast tehtud. Aga seal oli niisugune lugu, et siga suri välja seal kui kliima külmemaks läks, neil endil tekkis toidupuudus, et rääkimata sea toitmisest, stopp, palju süüa. Lambaga lihtne head välja ja sööb seal kuskil mägedes, eks ju, et seal Nad ei olnud või välja, aga hiljem toodis iga uuesti toonist sisse ja, ja nüüd ei ole probleemi. Söövad kas iga? Loomulikult loomaliha söövad ka lehmad on täiesti vähemalt üks huvitav roog on näiteks vaatav roog, mis kujutab endast lamba, tead. Siis sa sööd seda lamba Beatron, silmad peas, vaatab sellesamale. Sööd seal siis mida lihtsalt näoliha või aju? Kõik, mida soovid siis on nagu näiteks hinnatud delikatessoina munad pannakse suur kausitäis täis neid ja, ja süüakse, mis maitsega need on nagu kreeka pähkleid, nagu valgu bum. See kõik on juba väga eriline, et mis põnevaid roogi seal veel on. Islandi pidusöögilaual? Tehakse ka vist verekäki või, või midagi sellist verest ja kindlasti palju veel. Aga need on nagu need põhiasjad momendil ei tule rohkem meelde, sest tegelikult ega nad igapäevaselt selliseid huvitavaid roogasid ei söö, et need on nagu sellisteks tähtpäevadeks näiteks siuksed, restoran, turvab laut, mis tähendab hoori päev. Kas tähistatakse siis muinasjumala tuuri vägevasti võimsast ja siis süüakse riiki rahvusroogasid. Aga siinkohal ma võib-olla tooks välja selle, et minu arust kõikide rahvaste rahvusroad tegelikult peegeldavad seda, kui viletsalt nad elasid kunagi kui vilets ei ela talurahva olukord. Nad olid sunnitud sööma sisikonda, verd, lambavead, mädandatud haikala. Ma lihtsalt sellepärast, et ei olnud siin midagi muud. Ja igas iis kujunes natuke erinevalt vastavalt sellele, mida, nagu üldse üleüldse süüa oli, eksju sealhulgas pakkus. Nii et las ta pigem sellest Tillimine Islandi joogikultuur Mul on kuidagi pähe raiutud selline Islannaste endi poolt, et nende lemmik rahvusjook on siis vinguge voolaga. Aga seda ei maksa väga tõsiselt võtta. Et eks need traditsioonid muutvad, kajas ja nende alkoholipoliitikaga pigem soosib seda, et rahvas jooks pigem lahjemaid, jooke, õlut ja veini ja vähem siis kangeid jooke, aga noh, muidugi nad joovad kombica. Ja siinkohal võib-olla tooks välja ka seda, et alkoholipoliitika on tegelikult päris karmil seal alkoholi müüakse ainult riiklikes poodides ja neid on üle riigi loetud arv siis loomulikult repliik dikteerib ka hinna, millega tema enda poodides siis seda müüakse ja see hind on väga krõbe. Lahtioleku ajad on nagu vanasti oli, oli niimoodi, et näiteks oli õieti mäletan siis 12-st viieni ja veedeti kadis kuueni loobuda Flatud. Nüüd on see väheke liberaalselt samaks läinud, et ka laupäeviti ja natuke aega lahti. Aga mõnes väiksemas kohas näiteks Lõuna-Islandi tipus linnakeses nimega viik, on alkoholipood lahti ainult tund aega. Island on äärmiselt rikka kultuuripildiga üle maailma tuntud oma erilise muusika poolest, nimelt körke nüüd Sigur Ross on ju väga tuntud ja hinnatud ja sellest rikkalikust muusikamaastikust räägib meile lähemalt Helen Sildna. Aga sinult ma tahan teada Islandi kirjanduse ja eriti just nende saagadega. Island ongi kõige rohkem tuntud maailma kirjanduses vanuse poolest oma saagade ja etade poolest mis ju pandi kirja juba 12. 13. sajandil siis kui eestlased ei teadnud kirjutamisest veel midagi. Aga ison seal juba vorpisid, eks ju maailmakirjandust. Nii et see on selline islandi hing, Islandi omapära, Need, võimsad jutustused sellises omapärases stiilis, kus puudub autor, aga lugu on jällegi selline, et hoia ja keela. Eesti keeles on ka ilmunud mitu saadatud neist tähtsam Nialli saada, mida soovitan kindlasti lugeda. See on hispaanlaste jaoks nagu teine piibel mida haritud inimesed loevad ikka ikka üle ja üle. Paljud Islandi tänava nimed, firmade nimed on tuletatud saare kangelaste nimedest. See on nagu integreerunud nende ühiskonda. Ja siin tuleb lihtsalt välja tuua sellised sellised väärtused, mida, mida nad saavad, jada etad, kannavad. Ja see on au, väärikus, ausus, kindlameelsus, julgus, vastutuse võtmine saatusele vastu hakkamine. See on see selle üle praegu see, see maailm tiirleb, saavad ajas ja väitadest ja, ja see kindlasti on ka aktuaalne tänapäeval, sest et need väärtused ei ole kuhugi kadunud. No mis sa veel Islandi kultuurist esile tooksid, et muusikasaagat, mille poolest nad veel tuntud tugevdame, üks on kindlasti filmikunstiks. Jah, kindlasti filmikunst, sellepärast et tegelikult mitte ainult vist, aga, aga ma lihtsalt võib-olla tooksin selle välja selle momendi, et islandlased kuna nad saavad aru, et neid on nii vähe, siis nad ei saa konkureerida nii-öelda selles, et neil on kõige rohkem olümpial võidetud kuldmedaleid. Aga nad saavad konkureerida selles, et nad ütlevad, et neil on kõige rohkem ühe inimese kohta nende rahvuses. Kui võt rahvuse kaupa võidetud seda või teist filon näiteks on siis neil toodetakse maailmas kõige rohkem filme ühe inimese kohta. Neil on kõige rohkem maletajad ühe inimese kohta, me oleme rohkem kirjanikke ühe inimese kohta lastakse välja raamatuid ühe inimese kõige rohkem. Ja, ja nõnda edasi, meil on kõige rohkem missitiitlit maailma, mis tähendab kuigi seal on ainult üks, mis, eks ju. Kes on võitnud, mis maailma universumi, mis ta iganes on tiitli, aga sellegipoolest 300000 inimese kohta, eks ju on kõige rohkem samuti kõige tugevam inimene. Võistlus on täiesti konkurentsis, et, et vähemalt ühe korra on, on, mis nad selle kinni pannud selle võistluse. Nii et mitmel rindel ütlevad ka, et neil on traktoreid ühe haritava maalapi kohta kõige rohkem. Et nii, et kui nii võtta, siis on nad igal pool väga paljudes valdkondades esirinnas. Kuigi nad on väga-väga väike rahvas. Jah, aga kultuur on väga rikkalik. Kas Islandil on ka Port-au sees? Ja kindlasti ja seda näitab juba ka see, et nii mõnegi eestlase treener olnud islandlane teatavasti Eesti jalgpallikoondise treener oli pikki aastaid oli ja ka olümpiakulla võitnud Gerd Kanteri treener, Vésteinn nali on islandlane samuti, siis on isandas, et nad ei ole küll eraldi saavutustas kuskil nii väga tugevad, aga treeneritena näiteks ja, või siis üksikute mängijate kuskil Inglismaa klubides. Et, et selles mõttes. Ja võib mainida ka seda, et et üks eestlane, kes seal ikka ainsa eestlasena elas eelmisel sajandil. Evald Mikson oli seal kõva spordi arendaja ja, ja on isegi saanud aukirja korvpalliarendamise eest ja jalgpalli arendamise eest ja, ja siis ka see, et igale pool sa võid näha jalgpalliväljakuid näiteks et sportlane auses. Rääkisime ennega haldjatest ja usust kõikvõimalike pessetrollidesse loodusesse. Aga kuidas neil sellise ametliku religiooniga lood on? Ametliku religiooniga niimoodi, et loomulikult olid nad paganausulised, õnne uskusid uudinis. Muinaspõhjausk, uudin peajumal, aga seal on kõvasti teisi jumalaid, ma jõuan siin pikemalt rääkida. Aga aastal 1000, siis Norra kuninga tungival soovil nad võitsid vastu kristluse. Samal ajal jätkasid voodini kummardamist, kuigi mitte nii ägedalt kui enne. Ja aastal 1550 muutusel katoliiklus luteluseks, mis tähendab, et Taani kuningas võttis kõik kiriku varad endale. Ja siis toimus ka üks väheseid selliseid verevalamise kusse. Katoliku piiskop, kes vastu hakkas tal ja tema kahel pojal raiuti pead maha. Ja pärast seda on. On Island olnud üsnagi tõsiselt luterlik maa ütleme, religioossus on inimestest palju tugevamini sees kui, kui meil. Kommenteeri Saadet foorumis R2 kommenteeris oodet foorumis R2. Raadio kaks. Meie tänase saate külaline Askur alas annab meile abi reisipalaviku puhul aga sinu, Krister Kivi, Eesti ekspressi, reisilise kohver, toimetaja olema siia saatesse kutsunud, selleks et sa annaksid meile abi konkreetselt lennupalaviku puhul. Mida teha sellisel puhul, kui meid tabab lennupalavik? Ja on vaja minna kindlasti Islandile ravima. Kunagi umbes 11 aastat tagasi oli Islandile mineku puhul kaval sõita tegelikult Põhja-Ameerikasse ja siis teha stopp. Islandi, ärge siis alati tunduvalt odavam kui lihtsalt Islandile sõita, aga tänapäeval on asjad veidike teistmoodi. Islandile saab juba ka väga mõistlike hindadega. Lisaks Aslan Terrile, mis Islandile sõidab ja mis on selline täisteenindusega lennukompanii, on võimalik kasutada näiteks sellist odavlennukompanii nagu Islandiks pross, mis lendab Väike-Vicky Berliinist, Kopenhaagenist, Pariisist, Barcelonast, Varssavist, Viljandist, Eindhoveni, Hollandist, Frankurthanist ja veel paarist lennujaamast. Ja neil praegu on hinnad ühe suuna kohta koos maksudega pisut alla 2000. Aga on veel eripakkumised näiteks 14.-ks septembriks Berliinist ja siis on alla 1001 suuna kohta samal ajal näiteks SAS heidab ka samuti Reykjaviki Oslast ja kõige parem ühe suuna hind on pisut üle 600 Eesti krooni, pluss maksud. Aga on veel ka sellised variandid, näiteks Australian Airlines sõidab teisipäeva õhtuti Viinist väike Vicky. Või siis on võimalik võtta Saksamaalt kaks odavlennukompaniid, Air Berliin, Jean vingismis, mõlemad sinna lendavad. Loomulikult väga põnev variant oleks minna Islandist laevaga. Taanis sõidab selline kompanii nagu trell ain ja kui autoga minna, siis on võimalik võtta edasi-tagasi reis, kus talviti kohaga. Ja see hind on 879 eurot. Sellest sisaldab veel ka võimalus peatuda TÖÖD Fääri saartel tee peal nüüd Islandile ringi vaadata, siis on kaks varianti, kas kasutada err Islandi, mis on teine lennukompanii, mitte Islandi järve teie teistkümnelt kohalt lennukompanii nende teenuseid ja nende hinnad jäävad 2900-st islandi kraanist kuni 7900 Islandiga panin ühe suuna kohta jagada umbes seitsmega. Siis saab Eesti kroonides selle hinnaga. Need pole üldse kõrget või siis kasutada bussi, sest raudtee teadupärast Islandil ei ole. Sellisel leheküljel nagu VS-i punkt viies saab hea ülevaate kõigist Islandi bussiliinidest. Kallid raadiokuulajad, tänane rännak Islandile ongi läbi saanud. Saime Askur alaselt teada palju põnevat, et selle huvitava ja erilise maa kohta, kuhu ma kindlasti kõigil soovitan minna ja kui ma ka ise plaanin kindlasti minna. Tänases saates kuulasime küllalt head islandi muusikat ja saate lõpetuseks valisin Pirkki ühe võimsaima loo viimaselt albumilt Volta, mille nimi on Dick leer, Independence, mida teatavasti Tõnu Kaljuste, Peeter Jalakas väga muljetavaldavalt Eesti vabariigi aastapäeva pidustuste programmis kasutasid. Nii et tasub tähele panna laulu sõnumit. Loomulikult on teie mõtted ideed, arvamuse, et soovitused, vihjed ja kõik muu tagasiside väga teretulnud. Selleks kasutage palun raadio kahe kodulehel asuvat reisipalaviku foorumit aadressil www R2. Ee kaldkriips. Reisipalavik. Suur tänu Askurile selle fantastilise reisi eest Helenile muusika kommentaari Kristerile lennukommentaari eest. Ja muidugi teile, head raadio, kahe kuulajad. Et meiega koos need kaks tundi reisisid, kohtume juba nädala pärast, asume teele uuele huvitavale rännakule, mõnda maailma põnevasse ja erilisse paika. Seniks aga püsige õigel sagedusel ja kohtumiseni.