Reisipalavik noomima rannakus raadioeetris. Tere, kallid raadio, kahe kuulajad, on aeg asuda järjekordsele maailmarännakule raadioeetris, mina olen Ingrid Peek ja algab saade Reisipalavik. Rändame taas mustale mandrile. Aafrika mandri lõunatipu, Lõuna-Aafrika vabariik ja sealse eluoluga viib meid kurssi saatejuht Elis Aunaste, kes seal kolm kuud vabatahtlikuna tegutses Terelis. Kuidas Lõuna-Aafrika vabariigis, kus on küll levinud inglise keel on, aga ametlikult on 11 riigikeelt, kuidas selline tavapärane tervitus kõlab? No tavapärane on muidugi selline mitmeti mõistetav mõista ja sellepärast, et kuigi valge rassi esindajaid seal alla 10 protsendi, siis kui sa lähed sinna turistina, siis see tõenäoliselt puutud enamjaolt just valgetega kokku, nii et inglise keeli afrikaadi keel, mis on siis hollandi keele järeltulija väga sarnane sellele. Seda kuuleb väga palju südalinnas Kaplinnas, kus mina viibisin. Aga 80 protsenti on siis musti aafriklasi ja ülejäänud neist kuuluvad siis Aasia ja India sellise rassi hulka ja noh, Musta aafriklase neid keel ja nii palju seal. Ma ütleks, et kõige suurem grupp oli seal vist suulu keel ja siis Kus seal viis erinevat kliki, nii et kõik mustad kooli õpilased naersid räigelt mõla iga kord, kui ma üritasin öelda, koos, aga koosa keeles, mis on siis Kaplinnas ehk siis üldse läänerannikul üks suurim mustade grupp Nende keeles tervitus on Molov ja kui nad ütlesid, tahtsid öelda. Tere, valge inimene, söötsid poolam lõugu. Kas Sosa või muusa keelest, aga põhimõtteliselt on oluline, et tekitada mingit siukest, spetsiifilisi häälitsusi ja klikke ja nii edasi. Kuidas keel? Ta elab, see on väga keeruline seletada, sellepärast et mina ei saanud seda selgeks. Aga küll ma tulin siia oma muusikasooviga kuulata kindlasti fresli ground bändi muusikat ning kui me kuulame seal laule, siis kindlasti tähelepanelik kuulaja eristab selliseid eelnevaid klõpsetus ja ja klikke keeles vabatahtlikuna Aafrikasse minna on päris julge samm, kus sul see idee tekkis, kuidas sa sellise otsuseni jõudsid ja miks just Aafrika? Noh, ma ei tea, kas juhuseid on olemas, aga ka minu juurde tuli üsna ootamatult. Ma olin parasjagu lõpetamas oma tööaastaid psühholoogina sõjaväes ja siis ma olin kuidagi vist tüdinenud, ma olen sellest tegelikult mitmeid kordi ka rääkinud, et olin üsna tüdinenud ja kuna mul on palju sõpru, kes tegutsevad, siis vabatahtlikena võib vabatahtlike organisatsioonide Eesti Edajatena siis keegi mulle nähtavasti sõpradest saadis veebilingi. Ja seal oli kuulutus, sellepärast et ometigi on Eestis arengukoostöö ümarlaud ning on koostööprojektis Glenn programmiga, mida veab siis ühelt poolt Saksa organisatsioon ASA läheb natuke keeruliseks ja siis projekti idee on selles, et Saksa riik saadab välja vabatahtlike tandemeid või kolmikuid niimoodi, et need ülejäänud inimesed tulevad. Teine pool sellest tandemist tuleb siis teistest Euroopa riikidest, Eesti kaasa arvatud. Hinge leidsingi, saatsin ära oma avaldusvormi, unustasin selle ära, ma arvan, ma saatsin selle detsembri keskpaigas, umbes oli taotluse tähtaeg ning siis mu elu muutus, läks pea peale, ma läksin, sõitsin jaa, lendasin Kolumbiasse olles, seal tuli mulle kirik, olete osutunud valituks. Nii et valisin lihtsalt, oli Eestile pakuti kolm erinevat programmi ning see kapinna seotud multimeediaga ja fotofotondusega ning mulle tundus, et võiks sobida, seal oli küll arvuti asjad ka, aga ma mõtlesin, et noh, küllap see minu partner oleks mingi arvutispets ja mina teeksin seda, too asja ja koolilehte, et noh, saame hakkama. Kusjuures ma tuletan meelde, et ma polnud päevagi nägu. Professionaalselt veel ajakirjanduses töötanud. Mu civis oli lihtsalt kirjutatud, et ma olen ajakirjandust kõrvalerialana õppinud ning seetõttu ma järeldan keelt, nad otsisid noori professionaale, kes kas soovivad ennastel teostada võib-olla oma õpitud erialaga lähedases valdkonnas. See oli kuni 30. eluaastani. Kui sa esimest korda Aafrikasse jõudsid, siis kuidas see aafrika sind vastu võttis või mis mulje seal tekkis või millised esimesed sellised emotsioonid sind valdasid? Kõigepealt ma peaks ütlema, et ma ei läinud sinna tühja koha pealt, et see organisatsioon saksa täpsusega nagu ja korralikkusega valmistas ette need inimesed, kutsudes kõikide erinevate projektide noored kokku üle Euroopa, kaks korda ühe korra Tšehhi Saksamaale ja siis räägiti pikalt sellest võib-olla isegi minu jaoks liiga palju. Olles Kolumbias käinud ma jagu, olin tajunud väga räigeid vormistada, milline on nii-öelda arengumaa ja Lõuna-Aafrika vabariik selles suhtes ei üllatanud millegagi, kuigi seal üritati väga palju nagu selgitada, et igal pool ei ole elektrit. Et igal pool ei ole kanalisatsiooni ja tead, igal pool ei saa lapsed alati kooli ja seal on vihiv väga suure levikuga. Nii siis ma olin valmistunud teiseks teistmoodi kogemuseks. Samal ajal ma ei kartnud, et et kui ma läksin Kolumbiasse veel ütlesid väga paljud, et sa oled hull või see nii õudne maa, siin tapetakse selle ära ja läksin sinna, see oli kõik väga okei. Niisiis olin lennukis teel Kaplinna ja kui ma lõpuks lennuki peal olin ja minu kõrval oli üks selline keskealine paarikene ja mees ütles mulle, valged olid, nad ütlesid, et sa lähed kallitsiasse tööle. See on siis selline mitteametlik asustus, mida kutsutakse inglise keeles taunczipiks. Sa oled taunczipi Kalitsiasse tööle. Sa oled hull, et minu tenniseväljak asub kallitsustele edasi. Koalitsioon 30 kilomeetrite Kaplinnast. Kui ma katkestan mööduma, lisan gaasi. Et ma olen ise õpetaja, aga mitte ükski vägi ei sunniks mind kunagi. Ja selline ongi väga paljude kohalike mentaliteet, sellepärast et, et seal on olnud ärevaid aegu selles riigis ja on siiamaani väga palju sotsiaalseid probleeme. Kui inimestel on palju probleeme, siis nad muutuvadki ettearvamatuks ja kohati väga vägivaldseks, et et siis tol hetkel ma tunnistan viga, et ma lasin ennast mõjutada selle mehe sõnadega juttu oli ja mõtlesin, et issand, mis mind seal ootab. Ja kui lennuk maandus sisse, maandus üles ise lõpmatu välja, kui me Tallinnas maandume, siis me näeme ka neid väikesi taadiosid seal väiksed putkad ja kujuta nüüd ette sedakorda 100 suuruses. Kaplin ise muidugi oli jällegi täielik kontrast, sellepärast et see oli absoluutselt normaalne arenenud lill kus on kõik olemas, mis tarvis. Kui sa sinna jõudsid, siis milles sinu vabatahtliku töö seisnes reaalselt igapäevaselt meie projekti nimi oli multimeedia Donshipis ehk siis minu partner Alex olilistan stanist. Ja tema õlule jäi siis arvutitundide läbiviimine, minu tööülesannete hulka pidi kuuluma siis fototunni läbiviimine ja koolilehe väljaandmine koos õpilastega. See kõik oli mõeldud siis enamjaolt kolivälisele ajale. Aga noh, ütleme niimoodi, et sellised arusaamised asjaajamisest ja kõiges täpsusest noh, kohe pidi kompromissile minema, sellepärast et saabusin sinna mul endal kaasas omand, amatöör fotokas. Canon, mis see 350 t või noh, selline korralik peegelkaamera, aga ei midagi erilist ja mulle öeldi, et seal fotoklassis on kindlasti ka olemas kaamera ja hakati lastega pilte tegema, lähen sinna, küsin, et kust see kaamera ison, arvutiõpetaja, kes nagu teab, et mitte midagi ei kunagi lastele anda, lõhuvad kohe ära. Tooksid silmad Bonni, mõtlesin, et jälle tuleb mingi kohutav võõras inimene, kes nõuab, et tema kooli vara nagu antakse välja lõhkumiseks yldiselt kaamera katki. Kaamerat kahjuks kasutada ei saa. Insele kaamerat oli selline tillukene seebi karbikene, tõepoolest, tal ei olnud patareisid sees mingi mingi häda tal oli, et ei töötanud päris hästi. Nii et mul oli esimese nädala jooksul kohe võimalik siis valida, et kas ma viin läbi oma fototundi selle tingimusega, et ma usaldan oma kaamerad nende laste kätte. Muidugi sealt me jõuame selleni, et kuigi lapsi ma isiklikult väga usaldan, see koolisüsteem Toundschip on ohtlik koht või selline ebastabiilne ja väga plahvatusohtlik kohati kooli ees on nagu suured traataiad okastraadiga pealt ja turvamees on ukse ees. Ja koolis juhtub ka niimoodi, et noored lähevad omavahel arveid klaarima, et ühe kooli õpilane tuleb teise kooli ja seal on toimunud ka bussitamisi. Et selles suhtes ma mõtlesin, et kui ma annan oma fotoklassitüüpidele, kes olid väga innukad ja väga lõbusad tüübid, annan neile fotoaparaadi, siis ma olen küllaltki kindel, et nad toovad selle tagasi, iseasi, kas ta korras on. Aga et kui keegi teine, kolmas inimene, kes ei kuulu sinna, võtab lihtsalt tugevama jõuga ära, et mis me siis teeme kaasa, kõik sujus? Muidugi, huvitav oli see, et Aafrika inimese aeg on hoopis teistsugune kui Euroopa inimese aeg. Et küsida, et kas ma võin võtta kaamerat minu mehe kindlasti teha selle koolimehe jaoks pilt noh, teate, kuidas pugemine käibeks Keinov teisele koolilehe jaoks siis selle artikli jaoks pilte. Kuna sa tagasi tood, no poole tunni pärast kuule ka seal ikka selle pildiga lähed, et vahetund on ju ka lühikat. Too veerand tunniga tagasi palun 20 minutit. Too veerand tunniga tagasi, hea küll. Ja siis, kui tuleb 25 minuti pärast, siis ma mõtlesin, et issand, kas ta nüüd tuleb või ei tule. Lõpuks ikka tuli, aga noh, see oli nii tavaline, isegi kooli asedirektor ütles, et me peame hommikul kindlasti kokku saama. No ja kui ta nõudis, et me tuleme kella kaheksaks kohale, siis heal juhul oli ta kell 10 kohal. Kas koolis sellistest tunni kellaaegadest ikkagi peetakse kinni? Teadmine on see ka vabast, mulle tundus, et seal oli veel suurem kaos. Et see taunczipi kool, kus ma töötasin noh, need lapsed ei olnud seal ju sellised väga elitaarsed ja nende vanemad tee peal on töötu sellest pärast pikemalt rääkida, mis seal sotsiaalses mõttes olukord on, aga et noh, nad tulevad kooli kui neil, kui nad jäävad hiljaks, ei lasta sisse väravast. Sellepärast et need suured rasked väravad pannakse kinni turvalisus ja mingi karistusmeetodite tõttu neljale korralik koolitoitu, seal ostavad puhvetist mingisuguse saiakese kommikese ja ega nad kodust midagi korralikumat ka kaasa Isama lekkinud kanajalgu söövad nad, mis oli nagu äärmiselt erutav vaatepilt minu jaoks. Nad viibisid tundidest kõrvale nagu kõik õpilased, nagu ma ennastki mäletan, aga noh, see oli massiline seal, see oli massiline ja mul tekkis küsimus, et mida nad üldse nagu õpivad seal, et ja kumb on laisem, kas siis õpetaja või õpilane, et see käegalöömine ja esimene kaos on natuke nagu üleüldine. Võib-olla ma lihtsalt ei näinud oma eurooplase silmaga nagu läbisele kaoses ta kordab. Kui vanade õpilastega sina tegelesid põhiliselt täiesti erinevate, kusjuures seal oli, ei oska öelda mul õpilast, kes käisid üheteistkümnendas klassis meelde siis nii et nad on siis noh, 16 17 18 tuli välja pärast, kui ma rääkisin, et mõni on seal pikad perekondlikud probleemid, mille tõttu ta pausi pidanud koolist 21 aastane. Et noh, seal oli igasuguseid lapsi, et seitsmes, kaheksas, üheksas, 10. 12. klass niimoodi. Kui nüüd keegi raadiokuulajatest tahaks ka osaleda mõnes sellises programmis minna vabatahtlikuks kuhugi eksootilise riiki teha midagi analoogset, siis kust sina soovitad selle kohta infot leida ning praegu on jah kõige parem aeg selle programmiga liitumiseks, sellepärast et esiteks ma soovitan väga Glen programmi, sellepärast et ta on tõesti selle saksa organisatsiooniga Asaga seotud. Need on väga turvaline, räägitud palju sellest, et lähed kuhugi vabatahtlikuks, maksad hullu pappi ja nagu lõpuks nagu sind ei, ei garanteerida sulle söögiraha, ei korralikku elamist ega tervisekindlustust ega midagi. Küll aga jah, aga sellega probleeme üldse ei olnud. Et kes läheb nüüd leheküljele, terve ilm, punkt, net, või lihtsalt võitega toksida Google'isse sisse. Glenn programm Glenn on Kertule Sis kee LL, ühekordne tähed ja väga huvitavad projektid on tulemas, nüüd täpselt ei mäleta, mis programm kusagil, aga on olemas eestlastele projektid Sambias, Tansaanias, Etioopiast, Aafrika riikidest, siis, ja siis veel samuti Gruusias ja Kambodžas ning kandideerimine lõppeb tuleva aasta 10. jaanuaril. Nii et kes vähegi viitsivad natukene väljapoole vaadata, aega maha võtta oma tavalise rutiinse kiirustamise kõrvalt, siis tasub kindlasti proovida. Ma arvan, et see hea piir ei ole muutunud, et 18 kuni 30 aitäh selle lingi terve ilm, punkt. Net panen pärast kindlasti ka reisipalaviku foorumisse. Raadio kahe kodukale aadressil www ergaks. Ee kaldkriips reisib palavik ja sinna on oodatud ka teie mõtted, kommentaarid ja arvamused. Raske arvata, et tänases saates kuuleme palju head Aafrika muusikat, mida mina isiklikult väga armastan. Et mul on nii mõndagi head teile pakkuda. Ja loodetavasti teile see meeldib. Helista, oled kaasa võtnud ka mõned palad, et miks just Fesli ground ja mida me neilt kuulame? No ma õppisin seda bändi tundma siis, kui ma olin Kaplinnas, et nad on väga kiftid. Neil on sellist aafrikaliku ägedust ja sellist elurõõmu sees, et tõesti, kui sa lähed kuhugi klubisse, kus mingisugune suvaline bänd, kes ei ole kunagi mingisugust plaati lindistanud, mängivat võib-olla mängivad kolm instrumenti, aga lava peal kaheksa inimest, kes kõik tantsivad seal täiesti uskumatu. Ja noh, muidugi publik tantsib ka niimoodi, et kogu aeg on selline leiliruumi tunne, et nad on kihvtid ja Feslik raundi vaen isegi Eestis käinud kuulamas ja nende järgi tantsimas, niiet. Lõuna-Aafrikas elab üle 48 miljoni inimese, kes on pärit erinevatest kultuuridest, keelerühmadest, usugruppidest, selle multikultuurse mitmekesisuse tõttu on teda nimetatud ka vist Vikerkaareriigiks, noh, meil seostub vikerkaarega võib-olla pigem midagi muud, midagi muud ja mis sulle silma jäi, mis sealseid elanikke iseloomustab, et nende sellist mentaliteeti, elustiili kuna mina töötasin seal kõige raskema olukorraga linnaosas siis ma nägin seda, kuidas nemad elasid ja nägin seda, kui suur oli see kontrast meile väga tuttav eluviisiga valgete puhul. Tänavatel käis elu põhimõtteliselt hästi palju, et taanschip toksida sisse Google'isse nagu taunisid selline märksõna või et siis te näete liivatatud teed, et ainult sellest väike osa sellest Ansipist oli hakatud linna poolt riigi poolt isegi ma ei tea ehitama maju ülesse, aga kõik see muu, msn, Need lobudikud, seal tuleb tulekahju jälle, mingi osa põleb maha, jälle klopitakse kilest ja vineerist püsti jälle teine osa. Nii et nad elavad tundeliselt sellistes hütides, hütid, aga nad on seest tehtud ka nagu toa moodi, vaibad maas, telekas sees, kõik on olemas, onju, aga väga ebastabiilne. Vahepeal on tormid sisendkatuste peale, tellis kiirelt ikka selle plekkadest kinni hoiaks. Ja noh, see on fantastiline arhitektuur, sest nagu lainetab või nagu mägi olen ise ümbritsetud mägedest ja väga ilus ja need Tanšipi vorm on ka selline eriti dünaamiline, sest ta nagu lainetab seal ei ole niimoodi, et ühes tasapinnas on kõik lähevad kõrgemaks ja kohati tundub, et äkki see on kolmekordne hütice seal, et see on midagi täiesti absurdset ja nagu hästi värvilised ja siis kuna seal on töötust hästi palju, eks. Noh, ma toon näite, kuidas tööd otsitakse. Tullakse idarannikul tööd otsima, tuleb mees oma pere juurest ära, jätab sinna, elab oma farmis väikses talus, kus ta saab hädavaevu ots otsaga kokku, aga ta kasvatab ise oma, ma ei tea, mis Miljude kasvatab, seal kata tuleb ära, loodab, et saab suures linnas näiteks Johannesburgis Vi Kaplinnas tööd tuleb siis tõenäoliselt, et ikkagi läänerannikule Kaplinna, muidugi leia tööd, sellepärast et töö otsimine käib niimoodi. Ta lööb oma hüti ülesse, läheb hommikul mingi maantee äärde suure kiirtee äärde, kus on veel umbes 100 meest, minu, ma ei tea, palju neid seal kookon ja nad seisavad seal kella seitsmest, kuni tuleb siis mingisugune väike minibuss jaotab, ütleb, et täna meil on ehituse kuut meest vaja, tõmmatakse peale, ülejäänud jäävad passima. Kella üheksaks ikka keegi pole sind oma auto peale tõmmanud. Nad lähevad tagasi oma taunczipi, noh, mida siin tööd aga ei tulnudki, siis ta lähebki sinna paari tõenäoliselt mida iganes. Väga paljud noored teevad käsitööd, väga paljud naised teevad käsitööd teevad käsitööd, mis on väga, väga selline tuntud selle poolest, et nad kasutavad ära igasuguseid monomaterjale, taaskasutavad nii-öelda plekkpurkides traadist millest iganes ja siis painutavad kokku, panevad pärlitega, teevad väikesi võtmehoidjaid, mänguasju, igasuguseid veidraid asju, et ja neil palju ja alati asu mõelda, et nad lihtsalt lollide eluheidikud. Ma kohtasin ühte noort meest, mõtlesin, et miks ta siis nagu ei õpi või mida ta endast kujutab, tuleb mulle jälle müüma seda nänni rannas, kui ma istusin. Eriti sümpaatne oli selline tagasihoidlik ja mõtlesin, et teate, mul tõesti praegu pole plaanis osta, aga et kust sa pärit oled ja mis sa teed? Tema nagu väga paljud Lõuna-Aafrika vabariigi elanikud oli siia tulnud simmaabest põgenikuna. Et sõjaline olukord ja poliitiline konfliktne olukord ümbritsevates riikides on ka väga-väga keeruline. Siin on väga suur vool ka kõrvalt riikidest need võrreldes kõrvalriikidega, Lõuna-Aafrika vabariik on ja selline Aafrika mõistes pigem heaolule. Noh, pigem voole veel olev ütleme niimoodi. Kas aastal 94, kui aparaat haid lõppes, ma lugesin raamatut nii tekst kui fotod, mis olid valmistatud siis fotograafide ehk siis fotoreporterite poolt apartheidi lõppemise aastatest, kus tegelikult valge valitsus rahastas seda, et oleksid mustade aafriklaste, erinevate rahvusgruppide vahel konfliktid. Ning see oli väga verine, et öösiti needsamad politseinikud valged politseinikud võisid seal maskeerituna või valgete võimude poolt rahastatud mustad politseinikud võisid käia tapmas inimesi, keda nad järgmine hommik tulid siis nii-öelda noh, üle vaatama ära viima. Ma arvan, et selline ajalooline taust on väga tugeva umbusalduse jätnud iga musta inimese hinge, samal ajal ma nägin seda, mis tegelikult toimub Eestis. Meil noored teavad sellest, mis oli mingisugune laulev revolutsioon, nõukogude aeg, eks nad kasvavad üles juba täielikus heaoluühiskonnas, ei, vähemalt kuidagi see illusioon sellest on väga kiire tekkima. Seal samamoodi, ega need noored oma ajalugu enam eriti ei mäletanud, ei teadnud kuigi võib-olla nende vanemad või vähemalt nende vanemate põlvkonnast väga paljud olid otseselt seotud igasuguste repressioonidega sellest ajast ma nagu nägin seda, et kui sa läksid Kalitsias, jalutasin ja nägin seal võõraid inimesi, kes mind kohe näevad, sest ma olen teise nahavärviga. Silmis on selline umbusaldav pilk, mis ei ole nagu alati sõbralik, nad on, meenutavad eestlasi hästi palju selle pärast, et nad on natukene introverdid. Nad ei ole sellised, kes tulevad, kohe, hakkavad sõbramehelikult sulle õlale patsutama nagu Ladina-Ameerikas näiteks. Nad ka umbusaldavad ja jälgivad sind oma sugurd ilusate silmadega, sa mõtlesin, et mis seal peas toimub parasjagu ja ei oska aru saada kohe. Ma ei imesta, et selline väike usaldamatus valgete vastu on, ega see teravus on seal ajalooliselt ju väga pikalt olnud, noh tead mida, mis veel rohkem kui usaldama. Usaldamatus muidugi ei ehmatanud mind, ütleme, et raamat oli selle raamatu nime bänbank, laab. Mul tulen selle autorid, ühe fotograafi nimi meelde nende tiimist kaks tükki said ka surma selle aja jooksul. Aga see raamat oli šokeeriv ja pani mind nagu väga valusalt seda läbi elama. Kui kui ma mõistaksin rohkem, mis nendega toimust. Aga teiselt poolt on valginimene ikkagi mingisugune. Keda nagu kummardatakse? Lapsed, kui tuleb valge inimene nädal ainult võib-olla muusikavideotes näinud et mina püüdsin igal hetkel, kui seda vältida, et ma oleks mingisugune autoriteet puhtalt sellepärast, et ma olen valge nahavärviga eksootika jah, lõvi ega ilmselt see nii-öelda heaolu sümbol, et sealt tuleb ju raha ja kõik, mille poole püüelda seal viibides kindlasti panid tähele mingid kohaliku elule iseloomulikke kombeid või tavasid, noh see kirikuskäimine oli neil väga selline vägev üritus ja mõtlen, mis veel, et noh, nad on üldse lastel oli seal kuidas nimetatakse Brazbanud eesti keeles puhkpilliorkestrite festival, et sellised asjad, kus saab ennast, kust meerida ja muusikat teha, neil tohutult meeldivad, et tõesti iga kooli puhkpilliorkester oli kohale tulnud kõikidel on nagu täielikult absoluutselt fantastilised ja, ja täiuslikult detailidesse laskuvad kostüümid ja näomaalingud plussis latiinutel keda on ka päris palju seal nendele tohutu mood on kuldhambad juba lastel. Nii et ikka kui kui seda ikka ees kaks kuldhammas ise kõva mees, sellised peod, mida, mida korraldatakse, väga palju on ka selliseid rastamehi seal, et isegi üks väike taunczipi osa oli puhtalt rasta inimeste jaoks. Seal toimusid ka sellised mitteametlikud diskopeod, kui isegi nagu valged hullud vabatahtlikud läksid, kuidas nad veel oma meelt lahutavad peale kirikus käimise, laulu ja tantsu võimalused on väiksed, siis ikkagi perekonnad armastavad koos ikkagi aega veeta, nii et grillivad seal ja ja neile väga meeldib, kui nad saavad grillida, see oli minu meelest nende number üks nagu meelelahutus. Kutsusime õpilasi endale külla oma oma maja juurde aeda grillima, siis esiteks nad ei suutnud ära imestada, kuidas võib keegi nagu olla nii loll liha, grill, vaid nagu teha taimetoidu mingisugust burgeritest ma nimelt ei söö liha, mis on Lõuna-Aafrika vabariigis ikka suur patt, sellepärast et kõik söövad liha väga palju. Nii et liha, nad armastavad süüa selles suhtes eestlasega sarnasem muidugi toime, ta ütles, ma sain ka oma nagu vajadused rahuldatud, värskeid mõnusaid avokaado-sid ja mida hooaeg pakkusid, seal makrosid ei olnud ega muid asju. Palavik rändab parasjagu Elis Aunastega Lõuna-Aafrika vabariigis. Ja on teada ju, et Eesti juhib Euroopas AIDSi epideemia edetabelit ja Aafrikas on see probleem ka väga suur, ilmselt kogu mandril. Kuidas Lõuna-Aafrika vabariigis selle teemaga tegeletakse ja kui suur see probleem reaalselt tegelikult seal on? See on väga huvitav küsimus, sellepärast et meil räägiti, et ja Lõuna-Aafrika vabariik on üks suuremaid AIDS ja HIV keskusi. Et olge nagu tähelepanelikud ja mis iganes, et te teate, et see mõjutab paljusid kohalikke. Ja kui mina hakkan sinna minema, siis mida ma kuulen, saatkonnast öeldakse mulle, eesti on aids levikult üks suuremaid rikkeid. Palun tuua AIDSi test saatkonda, nii et selles suhtes üks AIDS-i riikide kui süüdistab teist, näitab näpuga. Aga noh, muidugi Kaplillesse olukord silmaga nähtavalt vähemalt palju tõsisem. Sellepärast et kõige suurem kannatav grupp ohustatud grupp on naised ja rasedustest naistest iga neljas on HIV-positiivne. Ja mida selles süüdistada on, noh tead inimesed, kellel ei ole haridust, ta leiutab igasuguseid vahendeid, eks ju. Nõiad ravivad seal ka, ütlevad, et mine täiskujul sinna ja võib-olla oled terveks nagu sihukse, paha, nalja teen, aga noh selline suusõnaline siis traditsioon kehtib, et süütu naisega vahekorras olemine ravib sind AIDS ist. Nii et see on üks jutt, mida ma olen kuulnud, siis on väga selline sage asi, on peresisene, vägivald ja ärakasutamine tihti perekonnad elavad niimoodi koos, et nad elavadki kuuekesi näiteks, või noh, lapsena ütleme neli ja siis on seal veel vanemad ja võib olla kellelegi vanaema veel ka, onju või tädi või onu või noh, sellised veidrad sugulussidemed on neil ka muidugi, et nad elavad väga tihti koos, kuigi noh, meil Eestis tõenäoliselt elaks mingi tädi või onu või vanatädi meiega veel koos. Et jah, see on kindlasti üks asi ka, mis soodustab seda HIVi levikut ning samuti, kuna see on katoliiklik maa ning seda seksuaalvahekorda enne abielu ei tunnustata, eks ju, siis mis on kergem, kui seks on keelatud, siis järelikult seda ei olegi või, või on need siis oma süü või igal juhul sellistest asjadest nagu Condoomidest ei räägita, sellepärast et kui sa sellest räägiksid, siis suurendaks seksuaalvahekorras olemist, aga see on ju keelatud, sellepärast et jumal ei kiida seda heaks. Ning väga suurt probleeme on olnud ka lausa kõige kõrgemal poliitilisel tasemel, sellepärast et On skandaalseid riigijuhte ja poliitikuid olnud, kes on kahtluse alla seadnud üldse AIDSi olemasolu. Et ütlevad, et aidsi kui haigust ei ole olemas ja uskuge rohkem jumalat ja kõik saab korda. Kes oli see Jacob Zuma nimi õigesti meelde, ta oli asepresident ja ta ikka pürgib kiirelt presidenditroonile ja ta on selline populistlike sihuke rahvamees olnud kunagi Nelson Mandela ajal ka seal vangis selle Robena Ailendil kuslik kuuls vangla, mis on ka kapina lähedal kohe. Et ta väga populaarne ühtlasi Heidoga AIDS i kas ennetuse nõukogus või midagi sellist. Ja noh, tema jäi siis nagu vahele ja pidi kaua aega silmitsi seisma süüdistustega, et ta nimelt vägistas ära oma aidsihaige sugulase. Nii et selles suhtes on need probleemid väga sügav haaval kusagil rahva arusaamise sellest, mis asi on seksuaalsus, kunas on lubatud ja mis aitab, et ta oli ka vist toonud põhjenduseks pärast, et et see ei ole vägistamine. Esiteks, ja teiseks, et ta pesi ennast seebiveega. Et et see meditsiinialane haridus on seal selline, et arstid teevad kõva tööd, et teadvustada inimestele, kuidas kuidas ennast hoida paremini. Ja muidugi ka kõigil ei olegi arstiabi nii kergelt kättesaadav, et ma käisin ka seal kallikia kohalikus haiglas, mis oli selline üpris algeline, ma ütleks, vastuvõturuumid olid pigem sellised putkad püsti löödud. Et kindlasti kaasneb sellega hästi palju tabusid igasuguste nende haigustega. Milliseid sotsiaalseid probleeme seal veel on, et me enne ka põgusalt mainisime, töötus, vaesus, sellel on korruptsioon, hästi suur. Kui keegi saab võimule, siis ta ikkagi kindlustab selle, tema perekonnal oleks hea ja see on nii nende rahvatraditsioonis sees, et oma perekond on sulle kõige tähtsam ja ja, ja sa pead selle eest hoolitsema siis. Mis korruptsioon ma teen seda, mida on vaja teha, eks, et tundub, et see musta mehe mentaliteet on ikka nii teistsugune, et, et me ei oskagi nagu alati nagu nõustada, et ma olen aru saanud niimoodi, et kõige edukamad ja kõige nii-öelda puhtama renomeega poliitikutest ongi need, kes on vahepeal õppinud Euroopas või Ameerikas ja siis tulnud tagasi Lõuna-Aafrika Vabariiki oma rahvast aitama. Ja siis siseriiklik migratsioon, mis on niimoodi iga päev lisandub tuhandeid inimesi mitte ametnikesse asulatesse ehk taoltzipidesse. Et ega Alicia on üks suuremaid, teine kõige kuulsam tõenäolist on Johannesburgi juures Soueto. Sinna tuleb kogu aeg neid lootusrikkaid, inimesi, kes mõtlevad, et nüüd nad saavad, saavad raha laada perekonna juurde, tavaliselt see lõpeb sellega, et nad jäävad sinna aastateks. Neil on üks perekond siis ühel rannikul, teine perekond on loodud juba vastasrannikule ja siis nad seal elavad ja, ja, ja nagu noh, võitlevad oma elu eest, aga kindlasti mitte väga edukalt, et selles suhtes see kindlasti ei soodusta seda, et lapsed tahaksid koolis käia ja seda hariduse saada, milleks meil ju õigus võiks olla. Et oma koolis töötades nägin ka paljusid tüdrukuid ja poisse, kes mõtlesid, et need võiksid minna seda või toda õppima. Olen ka, et lootus, et nad saavad omale õppemaksu tasumist lubada, et küllaltki väike ja alati ei ole ka neid oskusi, et võib-olla taodelda mingit toetust ja niimoodi, et sotsiaalne kompetents, sest ei ole nii nii suur kui meie koolilõpetajatel, kellel õpetatud juba enda eest seisma millega üldse sealsed noored tegelevad. Noh, kui me räägime Meiegi siin välja arvatud see, et nad mängijaid metsikult palju rohkem ragbit ja see on vist üks rahvusspordidest seal ja surfivad muidugi enamjaolt kõik aga mustad püüavad hakkama saada ja jah või ei pea nendeks, kui ma vaatasin tänava peal ikka lapsed mängijas loomale pihta kärudega. Ei ole need võimalused sellised, et võiks ütelda, et et sageli ongi neil nii, nagu puudub perspektiivitunnet, mis või kes minust võiks saada, kui ma kooli lõpetan, et kui tundub, et ei saa midagi, siis miks me üldse peaks koolis käima. Aga linnaelu oli kõigile väga tähtis, et keegi isti mõtlen sellele tahaks kunagi tagasi maale minna elama sest sellelegi väga algeline. Ka selline isemajandav väikene Annikene jälle mitte vägal viljakal maal ei ole võib-olla noorele inimesele kõige huvitavam tulevikuperspektiiv. Lõuna-Aafrikast rääkides ei saa kindlasti üle ega ümber. Nelson Mandela last, kes oli üks nimekamaid apartheidivastaseid võitlejaid on Nobeli rahupreemia laureaat ja Lõuna-Aafrika esimene president. Kui palju Nelson Mandela tänasel päeval on näha inimeste noh, kõlab pateetiliselt, südametesse kodudes ja üldse sealkandis, ma arvan, et on ikka kujunenud selliseks juba märgiks omaette. Et muidugi igas poes võib osta nänni tema pildiga, aga noh, mitte niimoodi mitte niipalju kui Bob Marley tõenäoliselt igal pool mujal maailmas ka. Et muidugi ta on kohalikele selline ikoon oluline, aga sama oluline peaaegu on see, kas ma nüüd ütlen õigesti peapiiskop Desmond tuutu, kes on ka selline rahu ja ühtsuse eestkõneleja seal kohapeal ja, ja selline väga-väga juhtiv figuur, keda on ka väga palju näha ja kuulda igal pool. Nad on mõlemad sellised väga armastatud. Kui kuulete kõhu korinat, teated, jõudnud reisipalaviku kööginurk helis, mis iseloomustab Lõuna-Aafrika kööki ja milline on sealne toidukultuur liha, liha, liha, mida me, mida me ise ei olekski üpris raske seal olla, sellepärast et noh, ütleme, et liha igas variandis iga igas suuruses ja noh, igale maitsele nagu liha, liha, liha, grillimine käib seal hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni nagu viskas vaikselt juba nii-öelda kopa ette siis sellised rahvus kööginipid on minu meelest on see veel seal mingisugust veidrat sihukeste maisitrummi või mingi siukene pudrulaadne asi ja ja vorste söövad väga palju ka, no mustjani vist odavam toit ka ikka kui puhas liha, nii et seal Kalitsias grillpidudel ikka seda vorsti õgiti sisse nagu kahe suupoolega. Aga nad on minu meelest nad söövad nagu palju, kui võimalik, võib-olla ongi asi selles, et nad ei söö mitte väga tihti väga palju, aga kui need peod ju siis ikka nagu täie eest. Ja kusjuures, kui olid koolipeod ja niimoodi, et noh, see alkoholitarbimine on väga suur tabu, et siis. Ma nägin, kuidas on võimalik nagu niimoodi pidutseda. Et sa sööd ja ei joo ja selline nagu power on sees. Kõik tantsivad alates esimesest minutist, kui öeldakse, et nüüd kõneda lõppenud, aga nagu pidutsema kõik on püsti ja sa näed, kuidas 20 inimest 30 40 inimest, nad teevad mingit ühte sammu. Niimoodi tantsivad nagu rivides ja hoogsaid samme, mitte mingit kaerajaanienamvähem. Ja noh, see on kepp, pidutsemis juurde, söök, ohtralt sööki, ohtralt muusikat. Nii et põhimõtteliselt nad alkoholi siis ei tarbigi. Tavakodanik, see on niisuguse tabuna esitletud, et kui sa võtad ühe õlle, siis tõenäoliselt hakkab seal sinu allakäik. Et kui kooliõpilased, kellega me suhtlesime nime ainult niimoodi tihedamalt, et kui mingi vihje tuli, noh, kes ikka meie pool külas aeg-ajalt, kui mingi tuli mingi vihje, et jaa, et juuakse seal õlut seltskonnas, siis nende näod venisid väga pikaks, sest nemad nagu nende arvates ongi see õlu sümboliseerib sellist täielikku allakäiku ja alkoholismi mida nad on paljud oma vanemate lähikondsete näol näinud, nii et nad sellest tõusnud teavad, millest nad räägivad, aga selline euroopalik kultuur, natuke vein, natuke õlut juua, et neile natuke võõras. Ja samas Lõuna-Aafrika on ju päris suur veinimaa. Käisite ja käisin, maitsesime veine, jalutasime nende pikkade istanduste vagude vahel ja hästi ilus on seal. Teine mõnus, et tundub, et jooks tihedamalt veidigi oleks seal riigis, et muidugi on odav nagu igas riigis ja ja maitsev. Kui aga tagasi tulla söögi juurde, siis ikkagi ma tahaks veel teada veel, mis on iseloomulikud road, et kui me nüüd jätame grillimise liha kõrvale, siis mida sa seal sõid? Tegelikult on seal olemas kõik muud köögid ju ka? Jah, mind huvitab siiski kohalik rahvusköögivaldkond. Mulle tundub, et see ei olnud nagu väga rikkalik, seal. Aga võib olla, ma eksin, räigelt, minule tunduski selline, et et tehakse seda maisiplönni, süüakse kõrvale vorsti ja grillitakse liha igas variandis, et võib-olla ma lihtsalt kohtundiliste kulinaarsetel geeniustega, kes oleksid pakkunud midagi rohkemat kui liha kui see, mida ma seal nägin pakutavad, et võib-olla oli asi selles, et ma elasin väga palju koos igasuguste tudengitega, kes põhimõtteliselt on juba köögiküsimustes üpriski laisad ja vähenõudlikud ja kohalikest restoranidest, no ma ei käinud seal väga palju ja ma sõin seal taga sellist küllaltki kontinentaalset köögiasju, nii et midagi spetsiaalselt, mida oleks pakutud nagu Lõuna-Aafrika eritoidu näol, seda polnud. Tead, mulle tundub lihtsalt, et tol ajal mina olin selline ikkagi kokkuhoidlik, vabatahtlik, et ma jäljed nagu krevette nagu seal õgima kahe suupoolega minema, muidu ka söön aeg-ajalt, et turistina võid seal kõik saada. Aga kui nad on kodus, siis ma kordan veelkord maid, liha ja vorstid. Ja see maisiasi on rohkem selline traditsiooniline siukene lõhe inspiratsiooni pakkuv toitmine jäi seal silma äkki mingeid huvitavaid magustoite. Kas nad söövad jäätist? Lapsed söövad kõike, mida ma polnud, seda varem ei jäänud, kusjuures kui ma olen mujal reisinud, olen igasuguseid huvitavaid magustoite. Ma olen magusa hull. Aga, aga seal ma tõesti ei täheldanud. Kolumbia mäletan neid Kasise toorsuhkruklotsid, tegid laimiga mahlaks ja imesid seda tükkida, kuidas iganes sa lastel ei olnud, nad olid koolivahetundide ajal, neil olid omal kaasas kodust veetud kanajalad. Väga jälgid asjad. Keedetud. Tõestikkuse Sudelete kütta kanajalgu siis siin imesid ilusti kondi ümbert puhtaks ja siis läksid, ostsid sealt putkast pulgakommi. See oli kõikide õhus, nii poistele kui tüdrukutele, rohkem tüdrukute värk, siiamaani. Mingisuguseid mõttetuid odavaid säilitusaineid ja värvaineid täis, nagu, nagu sellised plastmassi meenutavad kommid, nagu neid söödi, et ma kahjuks jah ei täheldanud, et nad loeksid midagi metsikud seal teinud. Ma tõesti hakkan võrdlema Kolumbia ka, kus ma olin ka samamoodi mitte privilegeeritud laste, nagu sellistes linnaosade koolides õpetasin inglise keelt, siis seal nad ikka pidutsedes tõid kooli 20 erinevat tüüpi magustoite, erinevatest puuviljadest. Kookoskõik on sees ja seal ma ei ma tõesti ma kordagi saanud midagi sellist, et võib-olla ma lihtsalt olin täiesti vales kohas. Täiesti vale. Aga noh, muidugi, seal agulipiirkonnas siis Köök oli ka selline, et ega noh tänava äärest sellele mingi tädi grillis midagi küpsetas, et kõik käis nagu hästi tänaval auto sõitis mööda ja koerad olid sealsamas ja ootasid oma suutäit, nii et see oli selline noh, natuke räpane või selline nagu me oleme harjunud ka, nagu ütleme ette nagu arenguriiki poeg, kes seesamamoodi müüdisel kohalikke puuvilju, nii palju, kui oli seal tol hetkel tol hooajal apelsinide õunad snäkid, magusad olid puhtalt ära pakitud, kusagilt mujalt sisse toodud, et midagi erilist nagu ei, kahjuks ei näinud, nii et selles suhtes ma nagu tunnetasin tol ajal ka, et eriti nende mustade toidulaud on üpriski kesine. Mitte mitte väga rikkalik. Reisipalavik noomimore nakkusraadioeetris. Teeme Elis Aunaste juhendamisel väikse tuuri Musta mandri lõunaosas, võtame esimesena ette Kaplinna, kus sina elasid ja töötasid, milline see linn on? Ma tean, et mu isa käis seal selle aasta alguses ja Ma mõtlesin, et ohoh, millise mulje ta alles jätab, sest noh ikka tead inimene, kes on juba 50 nagu vabatahtlikust tööst, nagu mõelda Välitsi, et kuidas ta siis võtab vastu selle ja kuidas teda seal vastu võetakse. Ta läks sinna puhtalt surfamas, nii et kõik, kes plaanivad natukenegi surfamisega algust teha, on see ideaalne koht ja nad said nii mõnusa majutuse, noh seal väga maailmatasemel hotellid üldse mitte kallid toitma on odav. Kui seal turistina lähed mõneks nädalaks, siis ei ole see üle jõu käiv. Autotüüridega pole üle jõu käima, autode seal hakkama ei saa, et noh, ühistransport ei ole nagu nii hästi arenenud. Mina elasin natukene kesklinnast väljas, nii umbes 10 minutit autosõitu. Tegelikult oli lähedal. Mina isiklikult autoga ei sõida, mul pole lube Ki, nii et kui Alex parasjagu ei olnud kuhugi minema, sega tulemas ega mind viimas, siis minu kesklinnakäigud muidugi alguses ma kogusin julgust päris tükk aega, lausa vist paar või mitu nädalat ja lõpuks julgesin siis tõsta käe ja peatada ühe väikestest minibussidest, mis on sellised. Mul tuli tuttav ette kohe Lõuna-Ameerika kaunistatud kleepsudega stiliseeritud numbrite sihtkohad peale kirjutatud. Sees ripuvad igasuguseid kulinaid, autojuht on üks ja teine töötaja on siis bussiinimeste peale meelitada ja mulle tundus, et mõnikord isegi tõmbas peale siin inimesi, kes ei tahtnud selle bussi peale minna. Et tema jaoks on probleem, buss natuke aeglustas sammu. Inimene tõmmati peale ja siis ta veel jooksis paar sammu hüppas ise ka peale ja see topitakse viimseni täis, et need küll liiguvad kogu aeg ilma igasuguse graafikuta, tihedalt ja odavalt, aga noh, see ei ole, ma mitte kunagi ei näinud seal ühtegi valget inimest peal. Ma olin ainus, kes sõitis ja põhimõtteliselt võib-olla paar seljakoti reisijad, kellega ma koos siis tegin selle sõidu. Seal on väga tuntud vähemalt Lõuna-Aafrika vabariigiuuringuteks ülikool. Et väga paljud saksa tudengid tulevad sinna õppima. Üliõpilastel on seal elu hea, et tööelu keeb ja baaris on õlu odav ja no Eestiga oli küllaltki võrreldav, võib-olla isegi Tallinn praegu kallim, kui, kui Kaplin tol ajal oli kirjelt äkki natuke ka seda linnapilti inimesele, kes ei ole seal kunagi käinud? No see päris kesklinn on selline, selline segu, ütleme seal on selliseid pilvelõhkujaid, moodsaid, natuke vanemaid pilvelõhkujaid siis on selline peatänav, kus madalamad majad, sellised Arusaamatu segu, aga selline mõnus, sest igal pool on taustaks need hästi ilusad mäed. Üldiselt sellest linnast, et niimoodi sellist pilti ma ei saanud, mida ma olen saanud ükskõik millisest muust kohast, sellepärast et väga seal ringi nagu jalutate ikka autoga ühest punktist teise ajad oma asjad ära, lähed jälle lauda juurde. Nii et mingit sellist Promeneerimis ala ei, seal on park ka väga kenasid parke on, kus ma isegi sattusin peale, kus filmiti parasjagu Pollywoodi mingisugust filmi. Et kuna seal on ka väga suur fototööstus ja vist filmitööstus on seal ka õilmitseb, sellepärast et kliima on lihtsalt niivõrd kena ja vaated on ilusad ja päikesepaistet on ka päris tihti, nii et et selles suhtes Ta on ta kena koht ning on siis igasuguseid neid rahvusparke, kus näidatakse, siis eks pingviinid, kesi ja erinevaid mereelukaid, see valik, rikkalikke, hea lootuse neem on koht, kuhu põhimõtteliselt iga inimene, kes Lõuna-Aafrikasse läheb, läheb ikka uurima, sellepärast et kas ta on mandri kõige lõunapoolsem tipp, võidan loode. Ühesõnaga mingisugune selline väga tähtis, issand jumal, ma olen nagu mul on, need faktid ei püsi meeles, aga see tunne oli mõnus, seal oli küll väga palju turiste. Selliste laiskade paksude turistide jaoks on muidugi ka omad teenused igasse mäe tippu viipeid, liftice ka mina muidugi kulutasin oma jalgadega sinna ülesse ja siis hea lootuse neem on ka selline ilus patseerimis ala, et kus saab fantastilisi vaateid ja kuhu hea meelega jalutaks veel. Lõuna-Aafrikale on üle 2500 kilomeetri rannajoont, millised need rannad on? No need on sellised tüüpilised paradiisirannad paradiisis. Seda rannikut isegi ääristab selline kaljud, väga ilusad mäed, kus seal kassadele midagi rohelist ja siis on jälle muidugi igal pool iga mäe juures, vahepeal näeb jälle üks külg must nimelt iga kord keegi hooletu suitsetaja viskab koni maha. Ei mõtle selle peale, et seal nagu kuivi perioode ja siis põledel ora Kasemets maha, ega keegi seda ei suuda peatada, kui see tulekahju seal algab, nii et ma ise ka ronisin mäkke, mis oli külal seda aasta tagasi maha põlenud või pool aastat tagasi. Et lähed mõne oksa vastu, siis kõik määrib sil tahmaseks. Mõtlesin, et mis imelik puus on, et ei saanud arugi, ta oli kuidagi nii, tundus nii loomulik. Et jah, et see pidisel väga sage probleem olema, et ei suutnud endale tulekahju selle piirkonna. Aga jah, kui ikka lähed päeval randa, siis mõtled küll, et huvitav, huvitav, et kas need inimesed leegitöödelt ikka hiilitakse ja hästi-hästi ilusad on seal ja liivased ilusad rannad, nii et neid on seal Kaplinnas ja kapina ümbruses nagu lugematu arv ja, ja läheb välja, kui, kui siis Kaplinn on ju Atlandi ookeani ääres ja see jahe siis, kui minna juba ida poole, siis on seal ju India ookeani, see on juba selline ujumiseks palju sobivam, et Kaplinnas olid põhilised surfaja need hullud, kes nagu vette hüppasid. Ma üritasin ka selle ära, et see oli see nii mõnus, aga ujuja nimega pole talveperioodil vähemalt augustist novembrini, seal oli suhteliselt ujujate vaba. Millised õnne, et Lõuna-Aafrika mäed, kõige tuntumad on seal kapina lähedal, need deebeeemmountin? Lauamägi, ma arvan, eesti keeles kõlab kuidagi veidralt, aga kuna ta kuju ongi selline, et ta nagu läheb, nägi ülesse ja siis aliselt sile pealt, et niisugune suur platvorm, mäe Suur-Mäelaiune nagumist ronisime sinna üles lastega ja, ja, ja üksinda ja ja noh, selleni väikseid mäekesi ümber veel päris palju, nii et iga nädalavahetus oli sisustatud kindlasti mägironimisega sellises vabas vormis, et me ei kasutanud spetsiaalseid nagu kaljuronimisvahendeid, vaid nagu ikka väiksed terakesed ja siin kalju astmekese, et oli seal sellega vaeva nähtud ka, et inimestel on küllaltki kerge sinna minna. Raske ära eksida, nii et et saab hakkama, et mõnus oli. Milline on Lõuna-Aafrika floora ja fauna? Vot mina tiigrit elevanti küll ei näinud, et suuremad rahvuspargid loomadega on seal päris lõunatipust, kuhu tasub kindlasti minna. Aga need on väga kiftid, vaalu näeb seal, Need on sellised turismimagnetid kellelegi mahu pähe, et keegi, võib-olla nii suur ja olla imetajad ja nad on tõesti sellised võimsad, massiivsed. Nüüd vaatad, et diis tuleb kellelegi selline selge, niimoodi käib üle v kaob jälle, et ja siis samuti on üks väga suur turistiatraktsioon Hay vaatlus, mida tegelikult ei peeta üldse väga selliseks heaks maitseks neid korraldada, sellepärast jäid. Mulle pakuti lihtsalt üks sõber, ta ostis endale selle hai vaatluspileti, aga läks sinna ja nii tormine ilm oli, ta suutis ainult oksendada. Ja kuna järgmine päev pidime ära lendama, siis ütles, et Elis kasutavu pilet ära Läksin siis tema asemel oli jälle küllaltki selline. Paadiomanik ütles, et ei, see pole mingi Dormetsa liitult Chopi ma ei tea, kuidas inglise keeles on siis selline ebameeldiv siukene, nagu poksib sind kogu aeg miskid, Lemedi hüppaksid paati, lasi tagasi, seal oli peale umbes veel 20 inimest. Ise Haivaatus näeb välja selline, et paadi külge kinnitatud kuur Kuusmitele hõi sisse, ära saa valesti aru, inimesed lähevad puuri ja häid vaatlevad nii ja siis. Suur on üles tõstetud natukene veepinnast üleval, me hüppame sinna mokalipsadega sisse, kohutavalt külm oli, passid seal, süda paha, siis tõmban prillid ette siis, kui see kapten ütleb üks-kaks-kolm, siis ta lükkab selle see puure nii palju all, et kui sa oled sellises positsioonis, siis su nägu on näljas ütleb üks-kaks-kolm, siis sa pead ennast alla lükkama, Hoime torudest kinni. Ja vaatama sellepärast, et Hetkel on ta visanud kalatükke vette, mis seal verised ja värsked ja meelitada neid haisid lähemale. Ning siis need suured kuninglikud meil võiks öelda. Muljetavaldavad valged haid lähenevad sulle ja nad, aga nad ei julgenud tol hetkel väga lähedale tulla, sellepärast et see puur selle lainetuse tõttu kolkis vastu paatiani hirmutesse kolin. Et nad teenivad sellega üpris suure kopika, et niimoodi turiste viie haisid vaatama, kes on? Noh, nad on seal palju elusid võtnud, eks, aga, aga osaliselt on selle eest need turismikorraldajad ise süüdi, sellepärast et niimoodi kala visates ja lähedale meelitada, siis nüüd hajutavad inimestega need haid ära, mistõttu nad tulevadki ranna lähedale rohkem ja rohkem lähemale. Ja siis võib nii mõndagi juhtuda. Jah, et inimestega seostub neil juba söök. Kala või parimaid? Küll, aga võib-olla kui põneri mul tekkis küll küsimus, et, et kuidas nii, et noh, kui see puuri oleks klikkinud vastu paati, et kas see hoidis tõesti poleks nagu tahtnud tulla lähemale natuke mulle, sest seenepuuri Marbade vahe oli päris suur, et ma oleksin ennast hea juhul läbi pressinud, et ja ma pidin selle eest kinni hoidma täpselt noh, väljapoole niimoodi, et et see Hainega möödus kiiresti, aga lähedalt. Nii et, et see on üks, noh, see loodus ongi üks suurimaid põhjuseid, miks ikkagi inimesed sinna Lõuna-Aafrika Vabariiki lähevad, et see kaunis mäestik ja ookean ja, ja need kalade loomad Reisipalavik on jõudnud Lõuna-Aafrika kultuuripildi vaatlemiseni, mis etnilise mitmekesisuse tõttu on muidugi väga rikkalik, et juba enne seda põgusalt rääkisid sellest, kuidas neile iga kell meeldib kohe hakata tantsima ja laulma. Et see tants ja laul vist on aafriklasel tõesti sõna otseses mõttes veres. Nad elavad ennast välja selle rütmi ja meloodia abil ikka tõsiselt. Soovitaks ikka paljudele inimestele, et kõige kõige ohutum enese väljaelamise viis peale, mida on väga hea olla ning olid koolipeod siis inimesed ei ei, nad ei ole häbelikud. Ovatsioonid on kiired, hakatakse Kirsik kaasa laulma, kaasa, tantsima, õhtul baaris bänd esineb kohe nagu võtavad selle niimoodi täielikult vastu ja, ja toetavad ja laulavad ja trügivad lavale tantsida kui vähegi võimalik. Aga tavaliselt bändil juba endale nii palju inimesi kaasas, kes kõik nagu ka kes pilli mängi, tantsib seal niisama. Et, et seal siis selline mõnus, intensiivne ja tegelikult noh kindlasti ma ei saaks anda nagu täielikku ülevaadet sellest Lõuna-Aafrika vabariigi kultuuri tauses, kuna seal tõesti leib musta rassi esindajate hulgas on juba neid rahvusgruppe seitse, kaheksa, 10, võib-olla neid keeli on seal nii palju neid tavaliselt seal väga palju ja tõenäoliselt noh, see linnastumine muudab inimesed igal pool üle maailma. Nii. Ühe plaanilisteks sarnasteks. Samal ajal kui ma üks projekti osaleja, kes olis teises projektis aga sama programmiga seal tööl tema pool oma projekti ajast töötaski, siis väikses külakeses, kus ei olnud elektrit ka. Et seal oli see muusika ja tants, oli eriti tähtis, sest muud sellega midagi teha. Vold grillid natuke. Ütles, et see, et see ei olnud selline elustiil, mis nagu euroopaliku kesisusega inimesele nagu harjunud inimesele võiks nagu kaua pinget pakkuda, et see, see on lihtsalt niivõrd spetsiifiline elustiil on palju lihtsam ja palju vähesemaga lepitakse, tõstetakse seda nagu igapäevaselt kuidagi niimoodi elada selles rütmis, et sa oledki päikesetõusust päikeseloojanguni. Ja siis teed vahepeal tegevusi, mida on võimalik, et ei ole alati vaja internetis istide poolne mõtekas Ma lähen sushi-restorani või Argentiina restorani. Tallinnas vist ei ole see ka nii suur valik, sellepärast. Meil on ka natukene võib-olla igavam pilt kui võib-olla noh, kindlasti kui, kui Londonis või Berliinis kliendiks, aga aga seal on ikka see diversioon hoopis teine. Ja üldse musikaalsus sniiveres, nagu tõenäoliselt juba selline stereotüüpne pilt. Aafriklased seal ju meile siin külmal siuksel tõsisel maal on silmanägu ja kõrvade taha jäänud, aga ma käisin isegi ühel pühapäeval. Noh, seal on niimoodi, et kuna töötus on väga suur probleem ja ja kui on töötus, siis paljud mehed hakkavad jooma. Naised analt ei joo. Et naised pesevad pesu ja võtavad vastutuse oma perekonna eest. Aga kui keegi joob, siis ta joob ikka lootusetult ennast auku, nii ma niimoodi ma olen aru saanud, et noh Galicza taunczipides on sellised mitteametlikud sihuksed, illegaalsed paarikesed, ma isegi hiilisin sisse, tegin seal paar tilti ise trellitatud akna taga on tädikene, kelle käest saab õlut osta. Ja see on siis nagu selline baari tagaruum, milles tädi ulatab sulle läbi võre, siis oma pudelid. Ning need mehed, kes seal ees passivad, on tõsiselt käegalööjate nägudega juba. Ja siis ongi niimoodi, et kes ei joo siia üldse kedagi kirikus korralikult. Siis üks õpilane kutsuski mind, lähme koos kirikusse. Tule kindlasti, seal on hästi tore. Noh, mina ei tea, mis sektid seal on, ühesõnaga pühapäeval see taundschib, näeb välja selline, et muidu hästi vaikne, aga need, kes kirikusse lähevad, need on tohutult ennast üles löönud. Ja jumalateenistus, ma julgen väita, et see kestis umbes kolm tundi, millest. Poolne olime põlvini maas. Kõva põranda peal, palvetati. Nõrgu koosa keeles ja siis kirikuõpetaja oli selline eriti eksalteeritud ja käed püsti ja röökis ja see jutlustus läks väga sujuvalt. Ülelauluks oli niimoodi, et äkki tagant reast mingi tädi, mingi laps puusa peal, tõuseb püsti ja käed üles, silmad kinni, hakkab laulma, siis laulab, laulab, laulab viis minutit, kõik, teised tulevad ka juurde, kõik laulavad, siis on ikkagi põlvili ja siis põlvitavad ja palvetavad jälle 10 minutit. See oli mingi täiesti organiseeritud kaos ja väga musikaalne. Sa rääkisid enne, et nad teevad ka hästi palju käsitööd, eriti just noored naised nikerdavad meisterdavad kõikvõimalikest kättesaadavatest vahenditest. Kas käsitöö on meil selline suur elatusallikas, et noh, ikka igal pool on näha mingeid mustrid, kangad, tekstiilid, ehted, see, mida mina, nagu seal nägin, oli see. Ma ei täheldanud mingisuguseid metsikuid rahvusmustreid huvi tekitada. Nagu meie memmed ikka teevad, aga nad kasutavad värvikirevat riietust. Eks naised ühevärviline, väga lahe kangas. Aga need, see käsitöö, mis nad teevad, see ma ei teagi, kas ta on nagunii rahvatraditsioonist tulnud, see on pigem nagu välja väljakujunenud kuidagi nüüd viimasel ajal võib-olla see spetsiifiline käsitöö, mida mina seal hästi palju nägin, et tõesti väga palju pärlitega nagu ehitakse ja sellest vaieldakse ja tehakse, ei tea, kas niidi võisi traadi otsa, neid pärleid lükitakse ja kaetakse gruusia lusikaid, mida iganes, nende pärlitega ja selline aeglane õud. Efektne On see jaa, kindlasti. Nad teevad seda isegi rohkem, kui on nõudlust, aga samal ajal nõudlust on väga palju, sellepärast et turisti seal ikka käib ja nad müüvad seda nii kusagil Kaplinnas, seal keset linna on turuplats, kus kõiksugu käsitööd saab osta. Ja noh, muidugi lisaks ehetele ja vidinate seal ka siuksed, punutud korvid ja isegi nahast seal koha pestud sandaalid, riided, ehted on enamik, aga kas ka mingid nikerdatud kujukesed? Jah, jah, muidugi ma, need on tavaliselt toodud kaugemalt. Need ei ole tavalised Lõuna-Aafrika vabariigi omad. Aga need kõik need korvid, ehte on seal kohapeal tehtud, need on hästi kihvtid muidugi odavat meie mõistes mis sealsest kultuuripildist nii-öelda esile kerkib. Aga kuna ma olin, elasin koos kunstitudengile, siis ma mõtlesin, et no nüüd ma olen nagu sooja koha peal, et ma saan kõigest teada, mis toimub ja tundub, et noh, kas seal ei toimunudki väga midagi. Mingit filmifestivali ma selle aja jooksul ei täheldanud. Küll oli paar kino, mis olid sellised vähem nagu laiavoolu kinod ehk siis viis selliseid natuke vähem Hollywoodi filme näha, aga mitte väga palju väga tihti. Ja siis nägin mingit ehibleid performance'i, mis jätsid nagu sellise tunde, et võib-olla oleks võinud Kasele nägemata. Selliseid väikseid erilisi tantsuklubisid või muusikaklubisid või kontserte ma nagu ka väga ei täheldanud väga kas turistikeskne või siis Teie noortekeskne, kes tahavad minna lihtsalt tavalise klubis, et kui ma läksin sinna esimest korda mingisse ööklubisse, siis ma olin kohutavalt pettunud. Absoluutselt eristamatumines Tallinna klubist. Halvas mõttes. No selles suhtes, et inimesed on üles löödud Tulevad ennast näitama väga hoolikalt, seavad samm väga hoolikalt vaatajaid ringi, kellele järgmisena külge lüüa, et selles suhtes elu on nagu igal pool mujal, et see üle ilmastumine. See on nagu niivõrd totaalne, et väga raske midagi aafrikalik cofinas kohati leida. Räägime paari sõnaga ka sealsest religioonist. Et ma isegi ei tea, kas nad on enamus selle katoliiklased, aga nad on vähemalt kristlased. Tont seda teab, kas nad isegi teavad, mis usu lahkuna parasjagu kuuluvad, sellepärast et noh, ma nägin pühapäeval seal Kalitsejas kõndides ja ühes kirikus käies, mis väike suvaline majakene. Nägin seal mingeid veidraid inimesi, kes nägid välja, nad olid mustad, aga riietus oli selline valge, lilla kombinatsioonis seenepiksline, terava tipuga müts nagu guug Slonil. Aga see oli minu, lilla ja valge äärega ees oli suur hõbedane risk. Ühesõnaga, et ma nägin seal mingisuguseid veganeid Neid detaile, et nad on natukene fanatismi, kalduvad oma usuliste saadetes. Ei ole mõtet vaielda mõned 18 aastase inimesega selle üle, kas inimesele on üldse tarvis kirikusse kuuluda, kui tema parasjagu kuulub ja tema perekond käib iga päev kirikus. Nad käivad tõesti Sist kiht Tiia ja pikalt ja, ja selles suhtes on see neile natuke nagu mõistust asendamas religiooni tunnustamine. Et seal üldse nagu arenguriikides, ma arvan, et see neil lubatakse nagu tasu peale seda elu peale seda masendavat ja rasket elu, et üldse tundub olevat teile põhjendatud nagu miks, nagu teiegi rikkused pärast saab paradiisi ja kui sa praegu ei karda ega kummarda, siis need ongi põhipärast suu puhtaks. Jah, ja lisaks on ju laulu ja tantsuga kirik fantastiline ajaveetmisvorm ja meelelahutus, sageli ka nendele vaesem olete kihtide inimestele ka ainuke selline kultuurne välja elamisviis. Olgem ausad. Kas sa mingite puudu nukkudega ei mänginud? Ei ju ainukesed sellised tõsised tegelased, kes nagu oma rida ajasid, olid ka nagu käände rastafalid, sellepärast et miks riik sind oligi rastafari usk, nagu alguse sai, oli kusagil Aafrikas on ju nii, et nad ikka võtavad tõsiselt seda ja nad olid aukartust äratavat lahedad tüübid nagu kes elasidki oma väikene sihuke rasta kommuun oli seal ka Kalitsias kes nagu kõhklesid meeldivalt tänu orgaanilisele kanepile, mida nad oma õues kasvatasid seal poti sees või liiva sees kus iganes ja sellised toredad rahumeelsed tüübid ja teistsugused veidi ülejäänud mass mainisid enne ka rapi populaarsust, aga vist on ka jalgpall seal ülipopulaarne ja Janika rapi juhib. Ma arvan, et seal on palju spordialasid, aga lihtsalt kui ma läksin nendega sinna ülikooli campuse nii-öelda territooriumile, siis ragi abiratta pealt. Et see on selline küla nagu kõik tahavad mängida ja mängitaksegi. Lõuna-Aafrika vabariik ju, kas ma nüüd ütlen valesti, kui ta pürib nagu MM või olümpialinnaks, jalgpalli MM-i, äkki tahad ja 2010 ongi jalgpalli maailmameistrivõistluste võõrust, vot niimoodi nad tahavad hirmsasti nagu selleks. Aga noh, ma arvan nagu samad probleemid nagu Venemaal, et noh, tegelikult on see kõik. Infrastruktuurist alates on kõik nagu väga ligadi-logadi küll seal olles ma sain tunda seda, mis on suurvõistlus seal, et nad tegid kodutud jalgpalli, maailmakarikaetapi või maailmameistrivõistlused seal ja see on iga aasta erinevas maailma riigis. Ja seekord siis, kui mina seal juhtusin olema, oli kodutu pall ees diivani kohal. Palun muljeid, see oli selline küllaltki rahumeelne, kulges kapina kesklinnas, mingil suurel väljakul oli kaks tillukest platsikest, nad ei olnud muidugi standardmõõtudes kaid, siuksed, väiksed ajad, mille jooksul mängiti ka lühikesed küllaltki. Aga noh, see ongi vist kuidagi selleks, et teadvustada, et on võimalik näiteks spordi abil välja tulla nendest situatsioonidest sahkad, millegagi tegelema ja palju edulugusid kaasneb selle MM-iga. Seda korraldab kahjuks endine kodutu, kes nüüd juba aastaid kodutu pole ja juhib seda kogu üritust ja kohtusin seal ka Eesti mängijatega, kes muidugi haledalt nagu aafrika tiimidel nagu vähenev üllata seljad eestlastele oli vist raskele kokku leppida, kuidas mäng, pooled olid veel eestlased ja pooled tänavused ka, nii et eks seal nagu noh, üks nagu haug, luik ja vähk või kuidas nad keevad üks ühel teineteisele poole, kolmas üldse nagu ei taha mängida. Et noh, see oli väga naljakas kogemus, aga positiivne. Ja siis ma mõtlesin, et kuidas nad seda jalgpalli MM-i korraldaksid, esiteks, neil oleks vaja juurde ehitada enam-vähem kõik staadionid mille ja selleks on tarvis, teiseks pole see nii turvaline või noh, kuskil saabub hunnik lääne turiste. Isegi kui nad on sportlased nagu siis nad võivad olla seal ohustatud. Ja kolmandaks isegi pole piisavalt teid. Kommenteeri Saadet foorumis. R2. Keeri soodet foorumis R2. Raadio kaks kallid reisib alavikulised, kordan meie iganädalast mantrat. Kuidas saada Lõuna-Aafrika vabariik, et sellele väga olulisele küsimusele vastust saada, olema saatesse kutsunud meie lennunõuniku ja Eesti Ekspressi reisilise kohver, toimetaja Krister Kivi tere, Krister. Rengred mina läheks lennukiga, loomulikult. Ma vaatasin Tallinnast näiteks Keptoni, mis on, ma arvan, kõige ilusam, kõige tuntum Lõuna-Aafrika linn linnas Kaplinna ja ei ole just hinnalt kõige odavam Obamat Franzil oli 940 dollarit KLM-il 950 dollarit ja sellele hinnale tulevad otsa kõik lennujaamamaksud ja kütuse lisatasud, mis küll õnneks on hakanud langema. Aga samal ajal Ma vaatasin näiteks Saksamaalt kaela ja meil täiesti samas planeeringu klassis edasi-tagasi sind Beethoveni 346 dollarit, nii et vanast Euroopast, kus konkurents on tihedam, on sageli selliste sihtkohtade puhul palju mõttekam oma lendu alustada. Nii et kes leiab odavalt viisi saada Berliini, see võib kokku hoida päris olulise summa. Loomulikult teine huvitav nüanss, millest võiks rääkida, on see, et kui näiteks alustada reisi Tallinnast need Air France KLM hinnad üks planeerus Elglassi ja teine broneerus V-klassi ja need on samal ajal sellised nii-öelda säästuhinnad, millega KLM Air France'i boonuspunkti, aga mis saab ainult 25 protsenti miile. Aga samal ajal on veidike kallimad hinnad alati olemas, mis nüüd Keptoni Kaplinna puhul olid 1000 59094, tundub, et vastavalt ehk siis umbes 100 dollarit kallim. Kui keegi kogub boonusmiile, siis on alati loomulikult mõttekam broneerides veidike kallim mind, sest nii pikka lennu eest või saab 100 protsenti meile siis see tähendab juba üht tasuta piletit. Üks variant kindlasti oleks. Kui vaadata veel Kesk-Euroopast hindasid, siis näiteks IKT abil on väga head äriklassi hinnad. Ma ei arvanud, et distsiplinaar on, on kohutavalt hea lennukompaniiga, nad liitusid alliansiga, hiljutisel saab miile näiteks Lufthansa SAS-i programmis. Alkoholi ennast küll ei anna. Ikkagi mugavam ja näiteks Frankfurt, Johannesburgi ja samamoodi tagasi on 1793 dollarites maksud, ehk siis kuskil 20000 krooni. Ma arvan, nii pikka lennu puhul see oleks päris üks huvitav variant on veel näiteks. Kolm neist on ka etioopia, enerlinsil on läbi Addis Abeba ja läinud läheb Stockholm roomama Addis Abeba ja siis Johannesburgi, nii et üks suund on 1137 dollarit pluss lennujaamamaksud. Nii et selliste Aafrika lennukompaniidega võib leida Euroopast päris päris huvitavaid järglasi hindasid või kohapeal ringi lennata. Siis on neli olulisemat odavlennukompaniid. Mikson. Noh, siis on kuluala kriipsukene ajurpunkt com play-mango punkt com ja kõige odavam nendest tundus olevat interlinkerlintsi punkt, millel on küll vist ainult üks lennukaga, näiteks Johannesburgi vahel. Neil oli selleks pühapäevaks nimetatud 30.-ks novembriks 800 kraaniga ühe suuna pilet välja pakkuda. Ja üks idee kindlasti veel, mida ma ise teeks. Kuna Lõuna-Aafrika rand on viimasel ajal nii alla käinud, siis see on väga odav Paikust osta lennupileteid reisiks ümber maailma. Näiteks British Airwaysi lan global Laura raiepilet, mis lubab maha sõita 26000 miili. Van Worldi kompaniidega on algusega Johannesburgis saadaval 1615 dollari eest. Pluss lennujaamamaksud. Ja noh, see on, Euroopas on see hind kaks-kolm korda kõrgemat. Samamoodi Singapore Ellansil oli 1715 on spetsiaalne ümber maailma. Tohin nii et üks variant täiesti on sõita Lõuna-Aafrikas ühe suuna pileti ka ei oska endale sealt mõnusa hetkel väga odav ümber maailma lennupilet, millega tulla tagasi Euroopasse tehase peatus ja siis ühel hetkel sõita veel sellega avastama teisi sihtkohti. Aitäh Krister nende asjalike nõuannete eest ja mainisid enne ka lennuboonuspunkte, palju sa elu jooksul kokku oled. Boonuspunkte kogun. Ma ei tea, ma arvan, et ikka üle miljoni. Paljude miilide süsteem Vot siin ongi nagu küsimus on selles, et kui sa jõuad teatud levelile, siis lihtsalt tuleb ja tuleb ja tuleb sest olla kõige kõrgemal levelil siis näiteks KLM programmis automaatselt topelt ja siis neil on kampaaniad siiski leida mõni odav sööklas ja siin näiteks siis selle eest juba kolmekordselt meile ekspordiprogramm, mida ma kindlasti kõigele soovitakse projetis millandi, Taimanud klapp, millega ma hiljuti võtsin endale ise lennukipileti marsruudil Riia-Istanbul-Istanbul-Dubai Dubai Singapur, Singapur, lahor Pakistanis ja see maksis kokku 30000 miili, pluss lennujaamamaksud samal ajal neil on selline fantastiline käsklus action, millega võib maksta ainult 15000 miili sellel lennul, pluss 105 naela, mis on 1900 Eesti krooni. Et see on, see on, see on tõeline imede allikasse programm, aga kuna Lufthansa ostis Peeemmai ära sel aastal sisuliselt siis karta on, et see vahva programm lõpetatakse ja sinna asemele tekib kaina igav saksapärane Mailsand moor, kus me ei tea, et oleks nii häid diile. Nii et sina soovitad kõikidel inimestel, kes vähegi lendavad ja rändavad, ikkagi tegeleda aktiivselt ka lennupunktide kogumisega. Absoluutselt ei ole mingit mõtet peksta neid punkte, nürilt, programmi, kus sa saad 25 protsenti oma lennupiiridest, sest sa oled lasknud odava pileti ja siis, kui sa tahad neid miile kasutada, siis ma pean välja käima 100000, samal ajal kui programme, kus on võimalik saada meile palju kergemini kulutada neid miniatuursete kogustes väga vahvate reiside pealt. Väga tore, aitäh, Krister, kuuleme nüüd vahelduseks ühe mõnusa muusikapalad, samal ajal kui Krister instrueerib miin täpsemalt. Head raadiokuulajad, tänane reisipalavikurännak on lõpule jõudnud, tuleme Musta mandri kuumusest tagasi koduma jahutavate lumehangede vahele, mis ilmselt peagi sulavad helis. Mis sa lõpetuseks ütled neile, kes nüüd vaikselt, et sinu jutust inspireerituna aafrika mõtteid heietad? Kindlasti tasub sinna minna, isegi kui ei lähe vabatahtlikuna, mis on minu meelest väga hea variant minema, sellepärast sa näed elu seestpoolt. Nii et isegi kohati, kui see küsib mu käest, mida tehti seal nagu siis me olime mida siis tehti, sest kõik tundus nii tavaline, eks. See on vaieldamatult väga hea ja väga turvaline viis reisimiseks, samas. Ja noh, kui sa oled turistina, siis sa näed kõike seda. Aga ärge olge turistina niivõrd mugavad ja arad, et te jätate uurimata selle päris tõelise, mis, mis eristab seda riiki, sest noh, seda, mis meid erinevaid riik ühendab, seda on palju rohkem viimasel ajal. Kõik vaatavad MTV ja kõik teavad, kes on madonna. Aga mis asi on kohe litsi, seda teab ainult see, kes on julgenud sisse sõita ja natukene ringi vaadata. Kuidas lahutaks nende inimeste hirme, kes põevad kõikvõimalike vaktsiinide pärast, mis alati tuleb teha Pyröövitakse ja kuidas ma ikka lähen ja nii edasi, tegelikult seal vist turvalisusega nii hull lugu ei ole. Noh, suvalisele inimesele ei tehta ust lahti ja iga ukse seal trellid ja esimese korruse akende ees on ka trellid. Ja öösiti tõesti ristmiku peal sõidad üle ilma peatumata sellepärast et niimoodi on turvalisem, kui selliseid väga baasturvanõudeid täita. Siis sa võidad, vaata ennast vabamalt tundma, et mina tõesti kasutasin ühistransporti, mida ükski teine valge inimesel ei kasutanud ja ja see polnud hullumeelsus, vaid see oli lihtsalt ülehinnatud turvarisk valgete poolt, millega nii-öelda. Ja kui te olete ühes riigis käinud, mille kohta teile öeldakse, et see on väga ohtlik siis tõenäoliselt teate, et seda juttu, et see on väga ohtlik, räägivad tavaliselt need, kes ise olnud oled. Sa oled korduvalt maininud, et sa tegid selle aja jooksul pilt, kas sinu pilte on kuskil netis võimalik näha, on sul mingi link või mingi kodukas? Jah, ma hoian küll oma vilt avalikult üleval ühe netilehele. Kes on väga uudishimulik, võib sinna piiluda, et seal on ka pilt muudest reisidest ja juhtumitest seal leheküljel Flickr dot com kaldkriips fotos kaldkriips Elis, et natuke keeruline ka, võib-olla koduleheküljelt. Ja ma panen kindlasti selle lingi raadio kahe kodukale reisipalaviku foorumisse, mis asub aadressil www R2. Kald Grif reisipalavik, mille väljaütlemisest Ma olen saanud juba märkimisväärse osavuse. Sama keeruline kui minu lehe nimi, nii et pole hullu midagi. Nii et käige reisipalaviku foorumis, avaldage arvamust, vaadake lint ja sealt linkidelt pilte ja tuletan meelde, et värsket infot pühapäevase saate kohta saate lisaks raadio kahe eetrile kodukalega reedese Postimehe reisikülgedelt. Nii et lõpetuseks hoidki, varbad kuivad ja süda soe ning kohtume nädala pärast helis. Ma tahaks teada, kuidas on, eks osa, osa, osa keele, tšau, võimul, tulegi meelde, ühe killukese rääkida ja räägi, kaks rääkida, miks peab valge inimene minema kallikiasse kindlasti. Sellepärast, et seal nägime esimest korda väikest last kelle jaoks mina olin tema esimene valge inimene. Ja kuidas reageerib väike must laps sellele, kui ta näeb esimest korda valget inimest? Ta hakkab nutma. Eriliselt sellepärast, et, Ta on harjunud, et tema ümber inimeste aetud kaunilt mõnusa värviga tooniga naha peal. Ja siis tuleb üks nagu zombi, värvitu tähist, värvitu silmis peegeldus kohutav hirm, mis leevendus alles siis, kui ma tegin temast pilti ja ta sai aru, et sellel emasel fotokas ja siis tuli maailma kõige suurem naeratus, nii et jah, aga kuidas öelda, head aega. Ossa keeles ma nüüd ei mäletagi. Õppige, õigelevutasin, tere, Molo Molam longu. Tere valgeid.