Tere. Mina olen metsakutsu ja te kuulate uunikumi. Metsakutsu meenutab natukene eesti korvpallureid, kelle kohta räägitakse pikka aega, et noor ja lootustandev, aga ilma naljata Rainer Olbri ehk metsa kutsioon, hiphop, rajooni tõusev täht, kelle elus on olnud periood, kus kuuldi inspiratsiooni saades olid esikohal põsed. Hiljem on ta päris korraliku kannapöörde teinud ja seda poissidel naljalt halvasti rääkima. Sõigule. Mulle väga südamelähedane see lugu nagu A-Rühm räpis saks, kus tegid kaasa siis väga, Allegra andis väga kuulsad mehed tol ajal lill Chaya, Tief, Leim. Ja see on põhimõtteliselt üldse igasugune selline alguse lugu meile nii-öelda meie sellele pundile, et see on kuskil 98. vistulise laulma teinud laulud A-Rühma kas siit välja ja seda lugu ma esimest korda kuulsin selle kasseti pealt, et ema kinkis mulle jõuludeks selle kasseti ja selle kasseti ostmisega kaasnesid tal igasugused piinlikud ja imelikud olukorrad, kus mühi ja küsisid, kas te tõesti tahate seda efekti osta nii ropp ja nii edasi. Ja, ja, ja kui ma seda lugu seal kuulsin, siis me teadsime, et see mees, lill, see, kes seal nagu seda esimest salmi esitab, et see kutt on nagu meie elu elukohast päritud Pelgulinnast ja ja tänu sellele tekkis kohe selline eriline nagu connection selle looga. Et oma vend peaaegu ja nii ja, ja kuna ta oli veel nii noor ka, siis tänu sellele, nagu tekkis meil ka selline nagu hindu, et kui tema nagu saab hakkama nii noorelt, et siis me võime ju ka ja proovime ja nii edasi. Et selles mõttes on see nagu alguse koha pealt meile suht oluline lugu ja loomulikult on selle sõnad meil kõigil peas eriti lill, sei sall, mida sai siis nagu kooliõues reede õhtuti ja laupäeva õhtuti koos nagu hoogsalt Räpitud loomulikult A-rühm on ikka, ma arvan, et meile kõigile, kes siin midagi natukenegi räpiga tegelevad, et väga oluline ja ja, ja noh, see kassett, laulmata jäänud laulud ja enne seda igasugused kuuldi kassetid, et kõik need nagu panid oma panuse siin ma arvan, et üldse väga paljude räpparid nagu alustamise ja sellega tegelemise juurde tulemise juurde, nagu et kuul tiine pahadeplaneet ja need varasemad kassetid, A-Rühm ja loomulikult, et see on kõik väga-väga oluline olnud eesti räppil üldse ja ma siiamaani ma ütlen, A-rühm on väga hea ja ma kuulun siiamaania rühma lugusid, eriti mulle meeldib see viimane singel, loterii, see on taaskord üks andekas asi. Ansambel A-Rühm alustas 90.-te aastate teises pooles, viie liikmelisena. Alles on tänaseks jäänud neli, kuuldi Genka Gozi ja tiitšei kriitikal. See oli esimene tõeline ja laiema avalikkuse ette jõudnud räpipunt, kelle eest kõneleb praegu loost räpis Saksgouci ehk Kaarel Kose. Räpist saksa on selline lugu, mis mäletan, kui ta pidi see oli, et see minu arust sai alguse ühest graafikast kuskil seina peal või sai ta lõpuks meie jaoks graffiti seina peal, siis tulenes sellest singikujunduses tegelikult normaalset inimest polegi näinud. Singleid tehti jaamadele jagamiseks, aga oma lõbuks, mingi väike uuendusstendi peale. Aga Ma ei kujuta endast. Teada oli, et me tahtsime teha lugu koos truu ketsiga truu isenesest. Rühmitus, mis koosnes kolmest mehest, viitsid kriitikal käia ehk siis väike J ja lai. Jaa, väike ott on edasikassameheks, kes need. Armijaid probleemist praegu ma just väga palju ei tea, aga, aga toona siis ainult kutsutud seda enam, et, et noh, põhimõtteliselt nagu A-rühmas olid tõuthi härrased siis ühtlasi oli sinna kokku pandud piitši kriitikaline ruum, et ja loomulikult kuuldi ja, ja üksiküritaja, et, et see nagu kuidagi hästi loomulik, et nende härrastega tuli midagi koos teha. Kriitikale taust meile ette ja kirjutasid seda, kuidas täpsemalt ideede jagamise tõenäoliselt mäleta minu arust selles osas põhiliselt, et siis nad suitsetasid, omavahel kuuldi ja truu jätsimehed neid mõtteid, aga aga mis lõpuks välja tuli, siis oli see. Ühel hetkel oli järjekordselt singlit vaja siis, kui juba viimane lumi ja popmuusika olid kõik oma tööd ära teinud ja meil oli albumi nii-öelda tutvustamiseks vajadus. Vaatasime, et iseenesest iseloomu poolest lugu kõlab jube hästi, aga polnud isegi mingit tantsu, et mõni raadio sele kuidagigi playlist võtaks. Siis küll jah, niimoodi teha, et kuulisalmi asemele tegimegi Encaga uue. Muidu oleksid kuulise teinud. Aga ta. No ma ei mäleta, kuidas refrään sündis, sest see refrään minu arust on ka niimoodi, et salmid olid olemas ja tõenäoliselt mingil hetkel saigi minu ja kõrvitsaosad üritanud refrääniga natukene sisse, et muud osad olid kirjutanud, ülejäänud mehed siis refräänis, tegime meiega kaasa. Et, et sellest loost on kaks täiesti erinevat versiooni. Kas nüüd just täiesti õigustatud siiski too osad on suhteliselt samaks jäänud. Aga ütleme niimoodi, et üks viisakas raadiokõlbulik ja teine on äkilisem. Nimetagem seda asja nii. Tegemist on looga, mida on siiamaani küll esitame mõnikord harva kontserdil väikest pragmenti sellest, aga siiamaani on väga hea teha, sellepärast et kõlab hästi. Unikaalse lemmiklauluna kõlab räpisaks algses albumi versioonid, tähelepanu piikse kasutatud pole ja kõik roppused on selgelt kuulda.