Ärgaks piknikul saade, mida kuulate, on kaks piknikul. Jaa, ärgaks piknikul, meil on nimi on Urmas Vaino ja väga hea meel on anda teile teada, et tänase saate algaks piknikul. Külaline on Tallinna tehnikaülikooli küberneetika Instituudi vanemteadur Marko Venderilt. Tere hommikust. Tere hommikust. Miks Marko siin stuudios on? Põhjus? Väga lihtne. Tallinna tehnikaülikooli 2007. aasta parim noor teadlane, vabariigi valitsuse teaduspreemia laureaat doktor ja nii edasi ja nii edasi, selle saatekülalised sellel suvel on olnud inimesed, kes või kelle suhtes meil on usku sõnadega toimetuses loota, et neist on juttu, aga siis kui on aasta 2018, ehk siis 10 aasta pärast, tead, Marko, sa oled sattunud selliste noorte säravate tähtede seltskonda, oled sa valmis järgmised kaks tundi olema siin saates? Särav. Nüüd selles mõttes seltskonna väga hea muretsema sugugi ei pea selle üle. Meie tänane vestlus on mingis mõttes nagu selline teetähis ka me rääkisime ja, ja, ja sa meenutasid, et 10 aastat tagasi oli see aeg, kui sa oma selle praegu töös oleva projektiga kas rohkemal või vähemal härra 10 aasta tagusesse aega võib märkida selle tähise, kus töö algas. Kui palju sa tead sellest, millega sa 10 aasta pärast tegeleda? Kindlasti see temaatika on suht samasugune nii, nii et ilmselt ma tegelen ikka mingi peol, Georgia füüsika sellise vahepealse, uurin bioloogilist objekti nagu süda, eks ma ei tea, kas me südamega kindlasti tegeleme südamega võib-olla tegelema mingi teiste organitega samuti. Aga põhimõtteliselt selline biofüüsikaala ala peale ma kindlasti ei jäänud. Nii et kui täis sinu kalender on? 10 aasta taguseid asju, tõenäoliselt seal väga kirjas ei ole, ehkki ehkki ma võin ka vabalt eksida, aga näiteks ütleme aastal 2010, mitu konverentsi sul seal märkmikus kirjas juba? Vot konverentsidega on nüüd niimoodi, et ma proovin neid suhteliselt. No ma ei tea, üks kaks konverentsi aastas, nii et on olemas selline periood peale doktoritöö kaitsmist, kui sa oled järeldoktor, vot siis on hea konverentsidel tihti käia. Aga praegu tööle keskenduda. Nii et ma püüan, umbes kindlasti on olemas üks konverents, kus me kogu aeg käimas on physical miiting, mis on Ameerikas aga, ja muud konverentsid, noh, mõni tuleb üks, kaks tükki veel juurde. Aga aastaks 2010 on sul nagu plaanides, ei ole ju tegelikult sugugi nii kauge aeg, eks ju. Teadlasena põhimõtteliselt elad seal suhteliselt nii-öelda pikkades tsükli sammudes, eks noh, mitte päris. 2010 Nonii veidikene miiting on kindlasti siis võib-olla mõni kordan, results konverents, nii et kakskolm konverentsi. Aga täpselt ei ole veel valitud, see seda valitakse. Üldiselt oli aastal 2009, selga vaadatakse täpselt umbes umbes. Nojah, kui ise ei korralda konverentse, ma ise konverents ei korralda, siis sa võid elada veidi lühema kalendriga. Nii nagu me leppisime kokku, et ma järgmise kahe tunni jooksul võimelised nimetada, eksju, staar, teadlane, star on korraga nii väga selline kättesaadav ühest küljest teisest küljest äärmiselt kättesaamatu ekse selline nähe või nähtus. Kui me räägime sellistes popmaailma reeglite järgi, sinu puhul on muidugi see väga lihtne see pool, mis on nii-öelda see kättesaamatu, ütled enamus inimestele süsteemibioloogia või siis füüsikalist, mida sa nimetasid, eks ju, inimesel on kohe silmad pahupidi ja ta ei saa mitte millestki aru. Kui nii-öelda nähtav on sinu, see, see nii-öelda kättesaadav pool, kui, kui sageli sa inimestele oma tuttavatele sõpradele, kes ei ole sinu erialaga seotud sugulastele seletama pead seda tegelikult eelnõu, kuna sugulased, sõbrad ei vahetu suht tihti, nii enam ei ole tihti seletada ka. Et mingid esimesed voorud on ära tehtud, siis on rahu majas ehk nii-öelda põhimõtteliselt on kursis. Põhimõtteliselt küll. No nii palju, sealhulgas ka neid, kes püüavad nii-öelda täiesti selle alaga mitte seotud inimeste naa kuidagi nii-öelda sinuga sammu pidada ja küsivad uuesti, kaugele sa nüüd oma uurimistega jõudnud? Ei, mitte eriti eest, ikka ikka lastakse rahulikult elada ja, ja kui ikka lähed piknikule, siis võtad ikka juustu? Ei pea. Meil täna juustu siin ei ole, sellepärast ma valisin ja varusin alguses eesti juustu, aga ma tean, et see sulle või noh, nii-öelda sain teada, et see sulle mitte kuidagi mokkamööda ei ole pärast Prantsusmaal õpitud aastaid ei ole eesti juust, enam see ei ole ja kusjuures nüüd hakkame vist suudame mõned juustud üles otsida, et eesti juustu tahavad ka paremaks, on, on ikka. Kui ise lähed viletsamaks, ei tea, nagu te kuulete, head kuulajad, meil tänases saates on plaanis õige mitu erinevat. Me räägime kindlasti sellest teadustööst, mida Marko teeb. Me jõuame kindlasti rääkida juustust. Me jõuame kindlasti rääkida Prantsusmaast. Ma usun, et see saab olema erakordselt põnev kaks tundi, mis meid ees ootab. Härrašveiklikul saade tänase saate külaline Marko vedelen, Tallinna tehnikaülikooli küberneetika Instituudi vanemteadur Marko. Kas teadlaseks sinu arvates sünnitakse või saadakse, ehk ma tahan teada, kas teadlaseks saamiseks on vaja mingeid kaasasündinud eeldusi. Kuidas sulle tundub? Ei oska öelda. Ma arvan, et asi on rohkem huvis, et juhul kui on huvi olemas ja kui on sihilikult midagi proovid teha, siis siis saab ka teadlane olla. Põhiline on huvi ja soov pühendada aeg selle selle huvi nagu kuidagi teostamiseks. Millal sa isa avastasid, et sinus on, on nii-öelda huvi huvi asja vastu, huvi asja vastu olemas? Ma arvan, et koolilõpupoole viimased klassid, et hakkas keemia meeldima. Ja noh, siis selgus, et kui sa keemiat loed, siis saad, saab aru ka ja ühel hetkel jah, täpselt, ja nii tekibki huvi, eks. Keemiahuvi tekkis siis olid, siis hakkasid ka need igasugused riiklikud olümpiaadid, eks meil on, mis meil on keemias, füüsikas ja matemaatikas. No umbes. Nii paar aastat enne ülikooli sisseastumist selles mõttes koolis ma mõtlen siis just sedasama algkooli keskkooli kuni keskkoolini välja. Marko Wendriidi pilt oli esimesest klassist alates autahvlil tolmus, seal käisid esimesel septembril, pühkisid tolmu pealt ära ja ja tiksus seal kogu aeg selle selle selle klaasi taga või siis raskematel aegadel klaas enam ees ei olnud? Ei, kindlasti mitte. Kindlasti mitte ei autahvlil mind ei olnud, ma olin 20 kuuendas keskkoolis tol ajal, see oli siis venekeelne kool ja see oli inglise, inglise keelt kõvasti seal õpetajad, kes, mida ma vihkasin. Nonii, kui üldse võis, võis vihata noh, vene keel oli ka raskus. Aga nii, et noh, seal oli rohkem rõhk nende asjade peale. Nii et keemia oli nagu rohkem kõrvalaineid, venekeelsesse kooli sattumine või minemine, mis selle põhjus oli, see oli suhti juhus, tegelikult tahan minna eestikeelsesse kooli, aga siis ma ei saanud sisse sinna ja siis vanaema tegi sellise triki, et lihtsalt jalutas ükskord sinna kooli ja kirjutas mu sisse. Tal olid seal tuttavad ja nii ta läks. Selles mõttes vene keel on sinu teine, kaks emakeelt on. Ja noh, praegu muidugi vene keeles ma paraku nii palju ei suhtle. Aga nüüd meil on õnneks uus doktorant, kes on venelanna. Nii et need temaga ehk saab vestelda, kui me vaatame kohesinusele keele spektri üle, millised keeled on, milles sa hakkama saad? Inglise keel, vene keel, eesti keelt, kõik kolm. Ja siis on programmeerimiskeeled, aga need ei puutu asjasse. Tõsi või? Ma olen kuulnud, et sa oled, Sa oled noh, nii-öelda väga kõva, väga kõva programmeerija ja su enda jutus ka ütleme programmeerimine on see, milles sa ennast väga hästi tunned kindlasti ja siis teeme meie kuulajate hulgas on kindlasti ka neid, kes saavad aru, kui sa ütleksid mingi naabri, mingeid, mis asjad need keelaks, elan mingis Siiblus ja selliseid asju. Ena okei, teadusmaailmas on siis levinud mitu varianti, kuidas, kuidas mudeleid teed? No mina teen põhiliselt oma mudeleid Siiblustus siis, siis on seal osad portranis ja, ja noh, me teeme ka püüthonis samuti. Ja meie laboris ja üldse küberneetika instituudis töötab üks väga kõva tüütani tegija tegelikult Pearu Peterson kes on tasemel tegija just selles programmeerimiskeeles ja mis on seotud just selles osas, mis on seotud teadusega peale Medersonist ja sellest esimesest kursusest tehnilise füüsika omas, kui ma ei eksi, nimetus me jõuame tänases saates kindlasti veel rääkida. Millal sa ise nii-öelda noh, nägid või said aru või, või lülitas kokku see, et et see võiks olla sinu tee, olla teadlane, olla tegevteaduses? No vot ongi paar aastat võib-olla enne ülikooli lõpetamist, et umbes siis oli no ja siis umbes niimoodi vaikselt, vaatad ringiga. Mu ema töötab ülikoolis ka, nii et eks see aitas ka, kui palju üldse neid inimesi või noh, ütleme kui sa, kui sa saaksid kellelegi siin kas või verbaalse sellised tänu samba püstitada. Kui palju neid inimesi on olnud, kes, kes on vahetult olnud süüdi heas mõttes selles elanud ema, sa nimetasid mõnevõrra kaasa tulnud Nonii siis Vello Kukk, tema abikaasa, tolle, kes oli tegelikult see, kes. Mõnes mõttes nagu lükkasime sinna tehnilise füüsika peale, eks see oli siis kindlasti mu juhendaja Jüri Engelbrecht kellega ma ütlesin küberneetika instituudis töötanud siiamaani hea meelega. Siis akadeemik Agu Laisk, kellega ma olen töödanud üks aasta ülikoolis või tegelikult rohkemgi ja kes tegelikult kelle laborist võib-olla inspireeritud me proovime midagi analoogilist teha. Tegemist on astrofüüsikaga, kes uurib fotosünteesi, nii et selline füüsikaharidusega inimene, kes lükkas ennast bioloogiasse ja nad suudavad nii katseid teha kui ka mudeleid, nii et nad suudavad suhteliselt laia spektri sellest teadusosas ära jagatud. Noh, ja siis on ikka mitmeid-mitmeid-mitmeid veel kõiki juhendajaid, kõik kaastöötajad, oskad sa ise nii-öelda tagantjärele, nii nendele inimestele kui, kui oma karjääriteele mõeldes leida üles need verstapostid või, või, või need nii-öelda need hetked mida praegu paremal hetkel on võimalik tänada, mõnel raskemal hetkel on võimalik kiruda, aga mis on nii-öelda sinul paika pannud selle tee, et sa tegeled sellega, millega sa tegeled? No ütleme väga suurelt öeldes, et Eesti teadusel on olemas praegu Markovendamine Noh, mõnes mõttes ma neid nimetasin, aga ma võib-olla ei saa päris hästi küsimusest aru, aga Ma mõtlen, et mis hetked olid need, mis on innustanud sind seda tööd tegema? Ei oska öelda sellist just sellist hetki, momente, eks see kõik oli suhteliselt selline protsess. Ja siis olid muidugi ma ei tea, võib-olla mõned hetked, mis just määrasid ära, et ma just sinna sattusin, eks. Aga niimoodi otsekohe nimetada on natukene veidi raske. Oleme seda ootame, seal on kunagi ilmuvate memuaarides, siis saame seal ei mäleta, neid ei pea kirjutama. Mina sulle, mida sa oled õppinud, ütleme selles mõttes millised on olnud need, noh, ma nüüd ei oskagi öelda, noh, teaduskonnad, need õppeasutused, kus sa oled olnud pikemalt õppinud pikemat perioodi jooksul selleks, et või jälle samamoodi selle tee peal siia no tehnikaülikool tehnilise füüsikaga, siis ma olen ühe aasta teinud Tartu Ülikoolis, kuna tol ajal tehniliselt ülikoolis ei olnud võimalik heal tasemel õppida biokeemiat loogilise on aineid, õppisin Tartusse, siis ma õppisin seda Tartus ja üks aasta siis doktorantuuris maa olin üks aasta Ainhovini ülikoolis, oli Anthony University of Technology ja Ma õppisin tegelikult hästi palju ka see oli spiiter Bowen tiird ja Glikman Campbell, kes olid juhendade Theo Vartska. Nii et sealt nägi ka, kuidas, kuidas see töö välismaal käia läks. Nii et seal ma õppisin, noh ja järeldoktorantuuri, kus oli alguses ütlesin Grenaablis kaks aastat Valdur saksa laboris, kes oli mu kaasjuhendaja doktoriõppes, nii et noh, selles mõttes sujuvalt kolitrinoobli üks aasta Pariisis, kus ma töötasin analoogilisel teemal, eks. René Ventura klappi laboris kas selles mõttes sellise vahetu õppimisega õppeprotsessiga, millel on oma teatud jooned, muidu ma saan aruteadlane õpib tegelikult eks ju, kogu aeg ja lakkamatult mingis mõttes, kas sellega nagu ühel pool õppimisega või, või on sul veel mingeid mingeid nii-öelda asjad plaanis, et seda Ruubiku kuubikut kokku panna, mida sa prokupportimas oled? No ütleks nii, kõik need asjad, mis ma nimetasin, eks noh, eriti need viimased järeldoktorantuuri siis ka Ainhovinis seda selliseks formaalseks õppimiseks ei nimetata, et me ei käinud, eks loengud ja see on ikka õppimine, mis toimub. Või tööga, eks. Aga ei kindlasti kindlasti on plaanis veel. Ja noh, kui kõik hästi läheb ja kui Eestis Kogused teadusmaailm areneb ka edasi, eks selles mõttes, et osatakse, hakatakse ka saatma, noh, välismaal on tihti kombeks saata ka mingiks üheks aastaks lihtsalt professoreid, vanema teadureid, eks mingi välismaa ülikooli, et siis nad tulevad tagasi, toovad mingid uued kogemused juurde. Skeem jällegi tööle läheb, tööle saab siis kindlasti ma seda kasutan mitte kohe, aga mõne aasta mõne ma ei tea, viie-kümne aasta pärast. Maako, millised sinu arvates on need iseloomujooned, mis, mis maailmadega paremaid, selliseid noori teadlasi seovad, mida sa näed nende juures ühist? Mis neid, mis neid iseloomustab 21. sajandi alguses, kui seda kuidagi ajaliselt määratleda üldse? Saami ma arvan, et huvi ja hea haridus kaks asja. Et noh, neil on huvi olemas rektivastamis nad uurivad, kas tegemist on siis tõesti dialoogilise teki või mõnikord lihtsalt pulli pärast. Jaamas vaatad ma, teadlasi on suhteliselt lihtne näha, kui nad konverentsilt tulevad, meil on suured postrid. Kui sul lendan, tahaksin nende, sa näed, et keegi on ka veel hiljaks jäänud. Teadlane tuleb konverentsilt suur pastor käes, eks siis küsinud tema käest, millega ta tegeleb. Isegi mõni mõnikord sõltu mõnusat juttu ajada sellest, et uuritakse näiteks, kuidas tekib või mis kristallid tekivad ja nii edasi, aga noh näha, kui on huvi ja hea haridus, ma arvan, see, see eristab neid väga häid teadlasi. Teadlase lennujaamas tulnud see ilmeksimatult ära, siis isegi postreid kaasas ei ole? Ei, ei, seda ma kindlasti ei tunne, aga noh, ütleme niimoodi, selliseid paremaid sõltub muidugi konverentsist tihti need konverentsi, kas see paneb veidikene miiting, seal on praktiliselt kogu seltskond posleritega, sest pastorite juures käibki, käibki elu, eks. Aga jah, ei, neid tuleb kindlasti ära. Et üldjuhul ei mingit plakatite meeste peale, ma pole küll veel sattunud mingid muidugi valmistatud osadele kuulajatele kenasti praegu pettumuseks, kes ootasid mingit sellist väga flegmaatiliste või väga selliste tuulepäised või hajevil olevate inimeste kirjeldus, tüüpiline teadlased. Ta kujutles inimesel ei ole. Kindlasti mitte. Noh, ma ei tea. Teadlastele on, no lähed konverentsile. No näiteks mul on üks sõber Ameerikast, kes pidi mulle näitama ilusti, mis on see kohalik kantri, mis on kõige viletsam Ameerika õlu, mis on parim Ameerika õlu ja nii edasi, eks. Seda me tegimegi närviliseks. Suurepärane, nässu siis oli konverents. Läks lahti teaduslik uurimine, täpselt ikka kui suur erinevus on erinevate põlvkondade teadlastel, kui, kui palju seda, seda üldse ise nii-öelda oma ringis tunnetate, et see on selle kooli ma ei mõtle nüüd, eksju, konkreetselt siis teadusliku uurimistööga seotud hooli mees või noh, ütleme nii-öelda põlvkondade erinevusi kas või oma ühe ja sama valdkonna siseselt on seal erinevust uurimisstiilis töötegemisstiilis. Ma ei usu mõjusu üldiselt muidugi põlvkonnad väga palju suhtlevad üksteisega nii et mingi rekt läheb peale mingeid loenguid või nende pastor sessioone õllekasse, siis üldiselt on kõik põlvkonnad tihti esitatud, eks. Doktorantidest, kuni ma ei tea, emeriit protsessorite nii tihti, eks. Ma ei ütleks, et tehnika pärinev selles mõttes ma lihtsalt mõtlen, et arvutid on erinevad ja lihtsalt see tehniline maailm on erinev, aga ja need katsed, mis olid mingid 20 30 aastat vanadega ei pruugiks võib-olla isegi praegu ka niimoodi teha, nii hästi kui mõned on teinud tol ajal. Nii et ei, ma ei ütleks, et mingit suurt vahetanud, milles erinevus tekib, et tänapäeval võib-olla ei tehta nii hästi, kui tehti 20 30 aastat tagasi, kus tehnilise varustatuse baas oli ilmselt hoopis teistsugune. Laiskusest, võib-olla et saab, paljud tulemused saab kiiremini kätte, kui kasutada mingit uuemat tehnikat, siis tihti praegu teadus vähemalt biomaailmas on, nii et otsitakse küsimust jah või ei. Aga vot seda vahepealset varianti nii palju ei uurita. Nüüd, no vot, see ongi see süsteem bioloogia osa, et meie uurime neid objekte, mis kus meid ei huvita, lihtsalt vastas jah või ei, eks, vaid me proovime aru saada, mis seal vahepeal on. Mingid geneetilised, sest noh, me uurime lihtsalt mingit kiiruseks, mis, mille vastu ei saagi. Jah, ei anna. See on nagu auto kiiruseks. Noh, ta on tegelikult sujuv Nende vahepealset asjade juurde ja mida te uurite tuna mõne hetke pärast tänase jälgaks piknikukülaline on? Ärgaks piknik. Algamas on saade ja tänase saate külaline on Marko Vendelin Tallinna tehnikaülikooli küberneetika Instituudi vanemteadur. Me oleme jõudnud siiamaale, mida ma korraga nii väga ootan suure põnevusega, väga kardan, sellepärast et järgnevate minutite jooksul on suur tõenäosus, et vähemalt minul kiilub kinni. Aga teisest küljest see põnevus on seotud sellega, et Marko rääkisime sellest, et et sa püüad nii-öelda rääkida keeles, millest kuulajad aru saavad sellest millega sa siis igapäevaselt tegeled, mida sa oled 10 aastat tagasi tegelikult süsteemi bioloogiast, teadsid siis, kui sa selle. Aga mida sa praegu teed konkreetse uurimistööga, kui sa alustasid? Probleem on selles, et mis asi üldse süsteem bioloogia on, eks kuidas planeerida ja paar aastat tagasi me pidime tegema erinumbri oma sõbraga, noh, otsustasime, et võiks proovida teha, eks. Ja erinumber oli siis mitu Kondri süsteemibioloogia ühes Ameerika ajakirjas. Ja olimegi hädas sellega, et kuidas süsteem bioloogia defineerida, mida ta, kuidas seda määratleda. Vahel me otsustasime, et vaatasime üle, aga lõppude lõpuks kirjutasime sellised lood, siis teen bioloogia on tegelikult mõnes mõttes sünonüüm füsioloogia alla. Et ma ei tea, palju kuulajaid energiast võiks aidata ka. No tegelikult on küsimus rohkem selliseid, kuidas loogilised objektid elavad, kuidas nad, ma ei tea, kas taimed või, või teie süda, eks kuidas, kuidas ta töötab ja kuidas ta interakteerub teiste organitega või erinevatel tasemel, eks. Ma lihtsalt selle uue terminiga on nüüd proovitud kuidagi ilusti ära näidata, et kasutatakse rohkem teisi tehnikaid, mida klassikalises füsioloogias ei kasutatud. Nii et noh, näiteks see, mis on 30 aastat tagasi tehtud füsioloogias näiteks just hakkas või otu, see võis ka veidi varem olla, aga selline proovida teha katse kätte saada mingit tulemust, näiteks mõõdame, mis kiirusega autod sõidavad, eks. Proovime üles ehitada mingi mingi mudeli, mingi alguses püstitame hüpoteesi, et miks autod sõidavad sellise kiirusega ja proovime ehitada mudeli mis võiks ette ennustada, millega sõidab näiteks, mis kiirusega sõidab, järgmine auto. Olgu ta üles otsida, kas on olemas mingid seosed üksteise autoga, noh, kindlasti on, eks. Ja samasugune noh siis bioloogias sellist nii palju modelleerimist ei kasutata, seda kasutatakse füüsikas. Keemias samuti. Nii et selliste pisikute keemikute selline vale tõmbioloogiasse, mis on väga ahvatlev teadus muidugi. Ja kus on noh, kohe näha, et suured avastused tekivad praktiliselt iga aasta. Et selline kallaletungi, selline tehni, selline uute uue tehnika kasutamine seisneb teise mõtteviisi kasutamine. Vot see on see, mille allsüsteem bioloogia käibeks, see ei ole iseenesest selles mõttes ju täiesti uus asi, lihtsalt ühel hetkel arvati, et seda ei ole vaja väga uurida. Medali ta ei olnud nagu noh, see on nagu moemaailm, eks füsioloogia oli moes võib-olla noh, kindlasti mõni sajand tagasi ja siis võib-olla 30 40 aastat tagasi siis tuli geneetika peale, eks ja siis tuuakse uus termin sisse, millega proovitakse jällegi moodeks, inimesed saavad aru, et lihtsalt näiteks geneetika harusüsteemi aru süsteemist nagu aru ei saa ja tuleb, tuleb nagu näidata, et teine suundaks. Nii et sellepärast see süsteem bioloogia on nagu selline populaarseks ka läinud. Bioloogia laboreid tekib samuti, kas, kuivõrd on selle taga lihtsalt see, et ta praegu on tehnoloogiliselt või nii-öelda meie võime poolest seda temaatikat uurida? Tehnilises plaanis jõudnud sinnamaale, et seda saabki teha nüüd? Kindlasti on NASA selles, aga noh, Pavlov on uurinud selle koera samuti lihtsalt ei kasutanud matemaatilisi mudeleid, eks. Aga nimi oli lihtsalt Evelka võib-olla täpselt et selle see on seotud. On olemas võimalus näiteks klassikaline süsteem bioloogia katsendama on võib-olla kuulnud ühel konverentsil, mida ma armastan nagu näitena tuua, see on siis ekslabor, uuris. Kärbsed mingeid südamerütme ja kuidas need on seotud geenidega mille eest võiksid vastutada, nii et noh, see näeb välja niimoodi, et on olemas suur selline mingi kapp kus on hästi palju kärbseid, sinna sisse viiakse toru, eks sisse, tõmbab ühe kärbse sisse siis automaatselt kärbes langeb, saab sellise löögi, et ta teadvuseta langeb ilusti pea tagurpidi. Siis väike kaamera leiab südame ülesse automaatselt. Vaatab, mis on südamerütmid ja nii edasi ja siis kärbes läheb juba, kõik osakesed tapetakse, noh, eks siis proovitakse ensüümid üles otsida ja geenid ja see kõik tehakse automaatselt ja see tehnika võimaldab nüüd seda, et te saate teha mitte 10 katseteks, vaid te teete tuhandeid ja tuhandeid katseid ja lihtsalt nupu lähete koju, tõmmatakse uus kärbes jälle. Just ei käibki niimoodi automaatselt niimoodi iga minuti tagant, eks. Või noh, nii kaua. Ja noh, ma ei usu, et see oleks võimalik näiteks 30 aastat tagasi. Et selleks vot just sellised algoritmid ja seda tüüpi tehnikad on praegu arendatud, eks. Ja nüüd kui tulla tagasi selle esimesele küsimusele, kaua ma 10 aastat tagasi teadsid, mis on süsteemibioloogia, eks siis ega mitte eriti rohkem oli see tol ajal, noh, me kasutasime rohkem biofüüsika termin näiteks ja, ja füüsika, selles mõttes on ka suht klassikaline teadus biofüüsikasüsteemibioloogia ja need on kõik sellised üksteisega seotud asjad, aga praegu on õigem rääkida siis ikkagi. Või on nad mingile selles mõttes nagu sünonüümidena katavate? Päris sünonüümid ei ole, aga aga ei, no ilmselt on ikka võib-olla ka võtma ei oska, keeldaks. Ei noh, kas on vaja? Muidugi mõned teised inimesed uurivad seda. See uurimisrühm, mida sina juhid praegu tegeleb, ma pean selle maha lugema südamelihase rakkudevaheliste struktuuride vastasmõju, on see õige täpselt? Räägi, tähendab jällegi need sõnad on ju kõik väga arusaadav, südamelihasel on arusaadav, rakkudevaheline struktuur on arusaadav, aga vastasmõju kas oskad nüüd seda kuidagi ka nagu seletada, natukene lähemalt, nii et meil oleks võimalik aru saada, millega siis sina ja sinu kolleegid tegelikult siis tegelema, mida nad uurivad. Nonii, no seda on suht lihtne organ, tegelikult vist arvatakse, et see pidi, eks lihtsamatest organitest üldse olemas ja noh, jagate seda arvamust. Ja võib-olla küll jah, et rakkude tüüp pole nii palju, eks. Nii et noh, sisuliselt suurem lihase mass, milles on mõned teised rakud kaasas, aga neid nii palju ei ole. Mingi, oletame, lihtsuse mõttes ekslihase masside lihase mass koosneb pisikestest kuidas, mis on umbes 100 mikromeetrit pikad siis 0,1 millimeetrit ja 0,01 millimeetrit või 0,02 millimeetrit laiad, eks sellised ilusad silindrilised rakud. Meie südames. Ja nüüd raku sees on olemas väiksed, sellised väiksemad osad siis on olemas. Kuna tegemist on lihasega, on suur osa rakus umbes ma ei tea, 50 60 protsenti on siis see osa, mis tekitab mehaanilist jõudu, mis tegelikult paneb siis süda kokku tõmbama. Ja ta tarbib energiat ja siis on olemas 30 protsenti sellised pisikesed nagu bakterid, see ongi sellise bakteri iseloomu sellised pisikesed, teise raku sees, eks mis tekitavad seda energiat sellisel kujul, et teised osad saaks seda tarbida. Ja nüüd meie ülesanne on vaadata, kuidas energia, sellest, mitu Kondrist see oli siis see energia tootmine jõuab energia tarbijani. Ja nüüd siis valdursaks n Seppeti labor Tartu ülikoolist on siis näidanud, et et see liikumine ei ole päris triviaalne. Et võiks oletada seda, et kui üks molekul tekib seal raku sees, et siis ta võib ujuda ükskõik mis suunas ajju aga. Noh, te võite ette kujutada seda, et praegune oletus, hüpotees, mille peale meile siis grant anti, on siis seisneb siis selles, et rakun jagad nagu sahtlitaks igast sahtlis on olemas tarbija kui ka tootja energias. Nüüd meie ülesanne on üles otsida siis kui suur see sahtel on, kas ta on üldse olemas? Noh, praegu märgid näitavad, ta peaks nagu olema kui suur ta on ja kus on siis sahtlipiirid. Ja siis edasi võib-olla 10 aasta pärast me oskame siis vastata, milleks need sahtlid on, juhul kui nad olemas. Et mis sahtli piirinud, see seletan veel korraks ära, see natukene. Nonii, rakk on, rakk on olemas nii suurem selline mass ja nüüd te võite ette kujutada, et nüüd rakuni jagatud väiksemateks sahtlitega track on nagu selline suurem kapp just sahtlites on nii energiatarbija kui just ilmselt nüüd see ei ole päris selge, milleks sellist? Milleks sahtlit, eks oleks mõtet üldse jagada. Sest noh, oletame, et teil on üks energia andja, mis ei tööta. Siis energiatarbija saab kohelegi, eks. Mis tegelikult mõjutab kohe ka terve terve rakutööd. Et miks ei tohiks energia andjad lihtsalt, mis on selle energiatarbija kõrval, aga teises sahtlis ei tohiks energiat, on et see, see ei ole päris loomulik, selline jaotusagent ja nii, et jällegi me ei oska nii-öelda, kust need piirid jooksevad. Sest noh, vot seda peamegi sellestki peamegi aru saama, et et millised energiaandjad on üksteisega seotud, kas nad võivad üksteisele abile tullakse ja appi tullakse ja kas nad suudavad ka energiat anda, siis. Oma, või noh, täpselt, kui suur see sahtel on, sisuliselt? Ma ei tea sellest põhimõtteliselt ma pean tunnistama, need, kes ma usun, jälgisid väga pingsalt said nagu aru selles mõttes, et lihtsam ilmselt seda kirjeldada ei ole võimalik, mulle eriti meeldib, seal on sahtel selle juures mis mis on noh, lihtsalt väga tore sõna kirjeldamaks seda tegelikult kasutatakse just selliste kompartmendite seletamisel. Nii et see on Eesti Eestis juba suht levinud vist. Kui ma isegi ütleme härra England projektiga vesteldes ütelda sahtel, siis ta ei pahanda mu peale, sellesama jutu kontekstis ei pruugi. Marko, kui kaugele te selle uurimisega olete, sa nimetasid seda ka granti, eks ju, või siis nii-öelda selle trusti poolt poolt antud antud rahalist toetust selle töö tegemiseks, selle rihma moodustamiseks, eks uurimistöö tegemiseks, kui kaugel see protsess teil tegelikult on, see on nii-öelda üsna tuttav nendele, kes teavad, mis asi on plaanimajandus, antakse raha ja eesmärk on siis töö ära teha mingi perioodi ja täpselt ja sina ja siis see rühm sai selle aasta tagasi justkui kaugelda protsessiga olete üks veerand, üks viiendik on tehtud, üks aasta on läbi. Neli aastat on veel, nii et täpselt nii kaugel me olemegi. Ma ütleks nii, et me oleme peaaegu. No suurem osa sellest tehnilist baasi, mida meil ei olnud ja mida ei olnud seal keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi juures, eks KBFIs Me suudame laenata üht-teist ja ja tegelikult need aitavad meid hästi palju just sellega, et me saame laenata, saame kasutada eksperimentaalruume KBFIs ja see on väga-väga suur abi ja samuti, mida ei ole ka, mida ei ole meie naaberinstituudist tehnikaülikoolist siis GTI geenitehnoloogia instituudis, eks, et need seadmed mõlemas kohas ei olnud, need, me suutsime praegu osta, mida meil oli vaja. Nii et see nagu selline eksperiment, andmebaas on nüüd olemas täies mahus. Ja, ja sellise esimese aasta plaanime, täitsime ära. Me oleme uue tehnika sisse seadnud ja suutsime ta ka tööle panna, mis triviaalne see on, väga hea. See laseb küsida järgmist küsimust, et mismoodi see tööprotsess käib, kuidas sa seda siis ikkagi uurite seda kirjeldust, mida sa, mida sa ennem andsid, nad uurisid, mis on nii-öelda seal seal põhiline või noh, kui seda on kuidagi võimalik välja tuua. Kuidas ta seda uurib, aitäh. No õnneks meil on rahvas suhteliselt palju, nii et me saame samal ajal teha mitmeid-mitmeid, katseid paralleeliseks mis on tegelikult mõeldud selleks, et kui te ühe looma peal katse teete, et saaksin mitu inimest korraga töötajaid sellest loomast maksimumi kätte saada. Ja need ongi neetilised katsed, mis on sellised klassikalised, mis tegelikult viisidki hüpoteesini just nende sahtlite vormistamise kohta. Et sahtlit olemas olema, et neid me nüüd teeme veidi teiste plaatidega ja teeme rohkem katseid, et me saaksime matemaatilisi mudeleid rohkem paremini planeerida. See on selline klassikaline, seda see tähendab niimoodi, see käib niimoodi, et te võtate rakud, panete mingisse anumasse, noh mingi selline klaas, mingi kaks milliliitrit, siis panete sinna lisate aineid ja mõõdate näiteks, kui kiiresti ta tarbib hapnikku. Siis oksigraafias väga lihtne. Ja seda tehakse KBFIs, seda me teeme siis KBFIs. No sellised klassikalised keemilised katsed nagu biokeemilised, katsed käivad siis teine katsete tüüp on see, mis me teeme GTI siis on kasutades konfocal mikroskoopiad, nüüd kindlasti tekib küsimus, mis asi on? Spetsiaalne optiline mikroskoop, mis suudab mõõta väga väiksest ruumalast ta suudab eristada NAGU signaalid signa signa Taali erinevatest punktidest. Lepime sellega. Nii, noh, see on mingi selline nähtus, et kui te ergastatud kudesaadete mingi footoni saadate sinna objekti peale, siis ta saadab teile tagasi footoni, mis on teise värviga. Nii ma arvasingi, just. Nii. Nüüd president konfakal mikroskoobiga, proovime siis jälgida, kuidas üks molekul ujub ühest kohast teise. Et seda teha päriselt niimoodi, et ühte molekulid ei suuda eristada selle tehnikaga, seda tehakse, on. Sisuliselt mõõdetakse müra. Vaat no näiteks kui telekanali pilt ei näita mitte midagi, teil ei ole kaasaegne teler. Vaat selline vanaaegne telesiis, ta näitab sellist valget müra ja seda nimetatakse jah. No vot, see müra ei olegi valge. Ja selle pealt, et ta ei ole valge. Kuidas on võimalik matemaatiliselt näidata? Jutt on võimalik mõõta difusioonikonstant ehk ehk seda, kui kiiresti molekulideks jõuad ühest punktist teise. Nüüd selle tehnika me suutsime käima saada ja me pidime teda veidi muutma, sest rakud on sellised piklikud, silindrid. Ja me suudame eristada, kui kiiresti molekulid ujuvad. Tikid silindrite risti. Nii et seda me selle sellega ja nüüd hakkame ja see oligi esimese aasta plaan, eks. Nii et nüüd me hakkame vaatama, kuidas rakud ujuvad eri raku erinevates osades, molekulid ujuvad, selle töö juures on, nagu ma juba oleme servamis jõudnud rääkida ka väga palju programmeerimist, misse programmeerimise töö selle juures, see ongi see, mis nii-öelda aitab mõõta kõike seda, mis selle i. Tal on kaks osa, nii üks osa on see, et te mõõtmise siis te teete, püstitati hüpotees. No näiteks, kui sul on klassikaline biogeenin, selline katse, siis te teete mõõtmised ära püstitada hüpoteesi siis selle hüpoteesi, et te saatekirja panna matemaatiliste võrranditega. Nüüd juhul kui te matemaatilised võrrandid oleks lihtsad, siis ta suudaks lihtsalt paberi peal näiteks välja arvutada ja võrrelda selle eksperimendi tulemustega, kui nad, kui tulemused langevad, olgu siis ilmselt hüpotees ei ole päris vale. Mis õige on, seda ta ka ei näeks. Kuid paraku suurem osa neid matemaatik seda hüppab, need hüpoteesid on suht viivad suhteliselt raskematel võrranditele või nendele võranditele, mille, mida ei suuda te paberi peal lahendada ja vot selleks tehaksegi matemaatilisi mudeleid arvuti peale ja selleks on vaja programmeerimist. Kui palju reaalselt ütleme, noh, ma ei tea, millistes konstantes või millistes ühikutes mõõta, mõõta, aga kui palju energiat kulub sellepärast et luua neid programme ja kasutada neid programme ja kui palju siis nii-öelda reaalselt mõõta ja vaadata erinevat tüüpi mikroskoopidega seda, kuidas protsessid käivad, kui palju see erinevate asjade jaoks aega kulub? Jah, kas aeg on kõige õigem, õige aeg on väga hea ühik, tegelikult see sõltub jällegi projektis, nii et selle difusiooni patsiendi mõõtmisega on nüüd niimoodi et on võimalik, et rohkem isegi võib-olla kuulub veidi mudelite tegemisele. Jällegi see on tänu sellele, et me saame juba head rakud kätte, et keegi teine on vaeva näinud ja rakud isoleerinud, eks nüüd kui selle rakutegemise samuti arvesse võtta, siis võib-olla eksperimentaalne osanud veidi rule. Jällegi vot selles katses, noh minul läks umbes rohkem kui aasta noh, kui ma alustasin sellega veidi varem projekti osa peal lihtsalt tänu sellele, et ma kasutasin valet konfakal mikroskoopi mida ja tegelikult noh, me kasutame mõõdame müra, mida praktiliselt keegi ei tee. Ja loomulikult Kondvokaali, mikroskoobi tootjad sellest ei ütle teile mitte midagi, mis selle müraomadused on. Aga osutused, see bränd, mida mina kasutasin mitmes kohas krinooblis Manchesteris ja Pariisis. Et just see oli noh, selline mikroskoop, mis korreleerub iseendaga. Ta tekitas iseendast sõltumatu ainest, mis seal ujus. Ja see oli mitu-mitu põlvkonda sellel firmal Tirudvein nimetada. Jah, oleks parem, eks ju, muidugi kuulajad lihtsalt ei osanud. Täpselt jah, need, kellel on mõned miljonid üle. Kui kaua sul aega selle peale nii-öelda nahka läks, ei olekski mõni võib-olla üle, ma arvan, et üle aasta vabalt väga tugev inimene, et lõpuks aru saada, et viga või see töö, mis ma olen teinud. Ja läks sellepärast loegade. Ei noh, jah, no mis sa teed? No ma loodan, et vähemalt pärast seda tänasid sind kindlasti mitte. Et meie esimene tund hakkab kohe-kohe läbi saama ja tähendab seda, et mõne hetke pärast on uudised, siis ma nii-öelda selle jutuploki lõpuks küsin ära selle küsimuse, mida sa kuuldavasti plaanisid küsida, aga vist jätsid küsimata oma kursuse kaaslaselt liivi progelt, kui too tegi doktoritööd kaitses doktoritööd. Marko, mida mina kui maksumaksja sellest kasusaar? Ja seda võib-olla peab siis harjutama järgneva tunni jooksul, aga Meie töö on siis selles, et me muidugi, kuna me uurinud südamelihas, siis niikaua kui maksumaksja südamelihas on olemas, sellest kasu saab, eks nüüd samuti meie teine osa nüüd selles, et me peame välja õpetama siis tippspetsialiste doktorante, kes tulevikus hakkavad teisi õpetama ja nii edasi. Nii et noh, üldse teaduse naine elab ka selle peale, ta õpetab välja teisi inimesi, kes lähevad firmadesse või lähevad ülikooli õpetama siis järgmist põlvkonda. Et maksumaksjana siis on kasu siis sellest, et noh, seda on võib-olla, ehk ta töötab paremini ja võib-olla on abi, kui mingi enne aasta pärast hospidalis olete siis ja teine on see, et me töötamist haridussüsteemis, et me suudame näidata, mis on maailmas tasemel, eks teadustegemine ja, ja inimesed, kes on seda juba proovinud, nad suudavad juba edasi teisi õpetada, samuti professorite nagu palju paremini see sahtlite süsteem, millest sa rääkisid ja millest me oleme rääkinud, viimane pooltund, see uurimistöö ja see uurimisgrupp on selles mõttes maailmatase, et, et noh, teadaolevalt paremini seda teha ei ole võimalik. Seda ma ei ütle, et seda paremini teha ei saa. Aga kindlasti on maailmatasemel olen seda selles ma ei kahtle, muidu me poleks seda granti saanudki. Ega see ongi see märk, millisel hetkel see informatsioon võib olla tableti Treialite jaoks kasulik. Mida sa praegu uurid? Kui pikalt sinna aega läheb, et me saaksime seda valget pilli augata ja sahtlikestes energiavahetus tööle jääks? Seda ei oska öelda, sest noh, esiteks me peame need üles otsima ja nii edasi, eks arusaam, kas neist üldse kasu on või see on mingi kõrvalnähe, mida tegelikult ei lähe. Noh, mis ei määragi mitte midagi, eks. Noh, praegu märgid näitavad seda, et see võiks nagu üht-teist määrata. Aga ikka sinna ravi nii poole on ikka suht pikk tee, sest üks meie osa on siis baasuuringud. Kui me need sahtlid üles otsime, leiame, kus nad on ja milleks nad on. Noh, oletame, on 10 aastat või veidi vähem. Siis tulevad kliinilised katsed, eks ja see võtab, palju neid võtavad, seda ma ei oska öelda, aga sinna läheb ikka kõvasti, sest te peate üles otsima ka sellise aine, mis mitte midagi muud ei mõjutaks seda õiget vastust, sest nii et jah, pigem on parem metsas jooksmas käia. Praegu veel lootma jääda, Marko oma sõpradega koos töötama olengi täpselt sinnani käega veel, kui oluline sinu jaoks see teadmine on või, või kui palju seal nii-öelda mõtled selle peale, et see on seotud kuidagi nii-öelda mingi praktilise lõpplahendusega sinu tööprotsessile. Ja seda ma olen kõige rohkem täiend, kui ma olin. Mul õnnestus olla üks q bordoos ja ma töötasin Santos, aga kes oli poolajast sellest pärast oli siis kolm päeva nädalas ta töötas dokterina arstina seal kohalikus kardioloogia. Siis ma ei tea, Hospital lisaks ja siis päeva nädalas ta töötas teadlasena. Sealt tuli kohe selgelt näha, et teda noh, et teda huvitab patsient, tal on selline seiseks ja nonii, proovin, mida me peaks mõõtma selleks, et ma saaks aru, kas ma üldse pean teda operatsioonile võtma või mitte, eks. Ja kas sellest operatsioonist on rohkem kasu või kahju juba vot sealt. Vot kui selliste inimestega suhtled, siis saad väga hästi aru, et tegelikult tegemist on suht tähtsa asjaga. Tänase saate külaline, Marko, vene linn ja need inimesed, kes viimased 24 minutit jaksasid maid siiamaani ära kuulda, ma olen täiesti kindel, said teada midagi? Väga huvitavat ja põnevat. Mul on üks väga hea uudis kõige selle valguses kohe peale kella kaheteistkümneid uudiseid, ärgaks, piknik, sarjad. Ärgaks piknikul ärgaks, piknikul on saade ja tänase saate külaline on Marko vendamin, Tallinna tehnikaülikooli küberneetika Instituudi vanemteadur. Meil on olnud äärmiselt põnev, esimene tund aega siin piknikusaates ja ma olen täiesti kindel, et seda põnevust jätkub ka teise saatesse. Sellepärast, et teema, millega Marko ja ja tema tegeleb, on erakordselt põnev ja, ja see jutuajamine, mis siin esimeses tunnis räägitud sai, pakkus kindlasti kuulajatele nii nii mõndagi, mõndagi uut ja huvitavat teadmist. Hei veel, rääkimata selle sinu töö juures sellest, et, et see töörühm iseenesest ei koosne ju nii-öelda ainult sinust, sinu lähematest assistentide, et seal on terve suur ring inimesi, kellega koos sa seda tööd teed. Niimoodi need inimesed kokku saanud on sellesse rühma mis, mismoodi see koostatakse. Kuskil on olemas mingi teadlaste reit, mille, kus sa siis nii-öelda välja valida kedagi ja kutsun kindlasti, et suur, kõige suurem raskus on doktorantide saamiseni muidugi jah. Aga miks doktorant raske nad ei taha tulla sinu juurde? Ei ei sadama Läks, lihtsalt doktorant ei ole nii palju. Ja noh, meil on õnne õnnestunud saada, praegu on meil viis doktor viisa 5,5, ma ütleks nii. Üks doktorant, kes on, kes teeb oma poole tööst või isegi suurema osa teeb Itaalias selline Dianco ja keda on saadud niimoodi tutvuste kaudu ja siis meie juures ta käib umbes neli kuud aastas. Aga noh, doktorandid on üks suur osa, sisendvanem tulid, noh üldse inimesi Eestis on vähe ja ja eks see pigistab nii nii firmasid kui ka teadlasi igal pool. Sinu meeskond, kellega sa töötad, ei ole üldse sugugi mitte ainult eestlased jõud, keda sa nii-öelda värvad või keda sul on meeskonda vaja ei tule sugugi mitte ainult siinsamas maarjamaal. Noh, see on ka noh, mõne osaliselt on see juhus, eks siis tulevad välismaalased järeldoktoritele või noh, nüüd üks vanemteadur meie rühmas temaga me elame koos, nüüd oleme kaasad noh, tema kolis eesti ylesse jällegi perekondlikel põhjustel, eks otsustasime, et proovime Eestis elada. Ja nüüd David flaier on jällegi Kanadast, aga tuli samuti täpselt samal põhjusel, et tal on eesti naine eesti lapsed. Ja siis Kanadast ta kolis Eestisse, Kanadas on suhteliselt palju eestlaseks. Nii et tõenäosus hindut kanadalase siin näha on ka suht suur. Ja noh, nii et on olemas nagu kahte tüüpi üldse instituudis, meil on suht palju neid, kes on perekondlikel põhjustel niimoodi kolinud. Ja, ja siis on olemas osa, mis tulevad järel doktoriteks. Ehk see on selline normaalne teadusmaailmas, eriti Euroopas, hästi propageeritakse, et kui teie teete doktorid ühes riigis, siis te lähete õppima järeldoktoriks teha, teete teaduste mingis teises riigis ja noh, täpselt samamoodi ma läksingi Prantsusmaale. Ja täpselt samamoodi tekivad ka meil kõige eksootilisema lipakis taanlanna. See oli no seda oli kõige huvitavam vaadetega, kuidas ta täitis meie rühmas. Aga nii, et noh, selliseid välismaalasi on, on suht palju. Ja mõnes rühmas seal isegi selles mõttes, et näiteks Tarmo Soomererühmas on neid välismaalaste osakaal suhteliselt suur. Ise kurdab, et tal tuleb teha paberitööd, mille eest tähendab loomulikult eesti keeles kirjutada ei saa. Aga noh, eks ta ikka tasub ära. Sinu töö on ühtlasi hoida nii-öelda see meeskond töös, olla nii-öelda, olla nii-öelda firma juht, kui, kui võtta, võtta selline paralleel. No meil on tegelikult, me püüame teha, noh, ma töötasin Pariisis, kus oma kaaslasega tuttavaks töötasin Pariisis ühes laboris järeldoktoritele ja seal oli väga huvitav skeem, seal oli kolm-neli sellist labori liid liidriteks Igalühel omad teema, interakteeruda kõvasti üksteisega ja proovime oma labori samamoodi ehitada, et meil on Et mina rege ja siis härra Peterson, eks, et me proovime kolmekesi siis vastutada mingite osade eest ja saalis siis peaks olema siis nii, et igalühel on omad projektid samuti. Ja inimesed intrateeruvad, proovivad 11 aidata veel kontrasti ees, lõpuks oled ikkagi sina aru andma, praegu? Jah, jah, seda küll. Seda küll. Belkan trast on selles mõttes väga huvitav. Selline teadusfond, mis lubab, nagu usaldab seda inimest, kellele ta raha andis. Ehk see nii-öelda see töö tehakse ära esimeses faasis, eks ju. Kui juba usaldatakse, siis pärast Natukene Islandist lihtsam, aga muidugi ma ei oska praegu veel ka öeldise võlgandast pole lõppenud, eks ja just ei saa, aga seni kõik märgid näitavad, et kuidagi väga-väga lihtne mõistlikult süsteem tehtud. Et ei ole palju paberimajandust on on eraldatud see raha, mida sa saad ümber paigutada ja sa ei pea midagi sellest rääkimagi. Kuidas sa selle ümberpaigutuse, nii et mõni osa, mis meil oli mõeldud näiteks maksta mingite sõitude eest, selle panime doktorantide palkadeks ja nii edasi. See on hästi erinevad inimesed väga erinevatest paikadest, üle maailma peaks iseenesest tekitama ka mingit sellist noh, heas mõttes lisapinget, eks inimestel on erinevad harjumused, kogemused, vaatad elule, vaatad mingitele olukordadel, teisest küljest liidab teid nii-öelda üks ühine, eksju soov see, mille eesmärgil te seda teadust, teadustööd teete, mismoodi, mismoodi see nii-öelda reguleerid seda, et need erinevad inimesed erinevatest maailma paikadest kuni Pakistani välja omavahel hakkama saaksid. Rahvaste sõpruse õhtutel on igakuised üritused oma sõpradele ja kolleegidele pakkunud lakkamatult ei, kindlasti suurem šokk kõige suurem šokk on muidugi kamašokolaadiga. Ah seda, noh, kui sa lapsepõli seda söönud, siis on seda raske kuidagi teistele maha müüa. Rebaste ristimise nii-öelda üritas ruumi pääsemiseks, et sa pead ära sööma, see jäi seda. Tegelikult, see rikastab meid hästi palju. Ma ei ole kunagi pinged mingeid näinud, just nende nahka tekivad just välismaalaste, mitte välismaalaste vahel või, või nende. Seal on omad harjumused, aga ausalt öeldes meil just probleeme sellega ei ole. Ja noh Jah, eestlastel tuleb välismaalastega harjuda, aga pole midagi teha. See on tegelikult minu arust, see on tõesti täitsa teistsugused emotsioonid ja seda ilma vaadatakse teistmoodi. Ja öeldakse, mis on head juustud, mis on pahade juustuga. Me oleme eestlastele harjunud, et üldiselt eestlased on suhteliselt sellised, noh, kuidas ma ütlen trummis jalgsed, et nad ei ole võib-olla väga head väga head suhtlejad, kuidas sulle tundub seda koostööd koostööd korraldades pead sa rohkem tegelema oma välismaalt tulnud abilistega või, või utsitama kristlasi, et nood kuidagi meeskonnas sama marsisammu suudaksid käia? Nad, kõik käivad ilusti samas marsisamus, nii et ei ole mitte mingit vahet noh, töökeelend suhteliselt tihti inglise keel, kui on vähemalt üks välismaal toas, eks. Ja seda ja seda on, püüame jälgida jällegi peale seda, kui peale prantsuse oma kogemust, kus prantslased nii naljalt inglise keelele ei ei läheks, aga ei ole mingeid probleeme, seal ei ole, probleemid, tekivad lihtsalt noh, mingid tehnilised ühel doktorandid või või lihtsalt noh, ma ei tea, mingi pill ei tööta või. Aga see, see ei sõltu sellest, kas ta on Pakistanist. Kuna see ei ole nii-öelda noh, emakeel siis kui sageli sageli tuleb nii-öelda diskuteerida selle üle, et, et kas me saame ühte, ühe või teise kasutades inglisekeelses kõnes mingit väljendit, kas me saame aru ühtemoodi sellest mõistame seda samamoodi, noh, meil on suurepärane võimalus kasutada. Täpset, kes meil saab ilusti ära selle, et kui sageli tuleb kanadalase juures käia, küsimus, kumba pidi oli väga harva tegelikult, et ei teki probleeme, noh, kui sa novot, Itaalia doktorandid võib-olla alguses oli raske, seda ka, see on ka niimoodi, et jõuavad kohale ka üks, kaks nädalat ja siis sa oled juba harjunud sellega, et sa räägid inglise keeles teistega, eks noh, need, kes ei ole inglise keelega harjunud. Nii et Itaalia doktorantide tantsus prantslanna leks, temal tekivad probleemid. Ja see läheb üle ühe kahe nädalat ja siis on muidugi ka harjunud sellega, et noh, et nad peavad just selliseid sellist tüüpi vigu ja ja oskad just nende inglise keelest aru saada. Kui palju sa ise sa nimetasid seda kamašokolaadi asjaga? Ei rääkinud, mismoodi, mismoodi see, mismoodi see tegelikult siis käib, et et kui palju sa ise teed nagu pingutusi selle nimel, et see, et see meeskond osad inimesed ju väga kaugelt, eks ju siia tulnud nende jaoks võõras koht. Et seda, et seda gruppi liita, et nad oleksid, tunneksid teineteist. Et selles ei oleks mingeid inimeste vahel ikka tekkivaid probleeme, pingeid on selle jaoks teil mingid omad omad ettevõtmised, tegemised kuidas sa seda rühmatöös hoiab nii-öelda? Õnneks ma ütleks, et meil on rühmas suht palju inimesi, kes on väga head suhtlejad ning üksteisega, nii et noh, seda tööd ei pea mina tegema ka. Et kui ja uued inimesed siis doktorandid suhtlevad väga ilusti üksteise järeldoktoritele. Nii et seni pole probleeme olnud. Et noh, kuidagi inimest sisse sulatada või või just suhtlemisprobleeme ei ole tekkinud. Et ma ütleks, et noh, loodan, et see nii jääbki. Aga inimeste otsimise on jah, selle Pakistani järeldaktore ja oli ka niimoodi, et ta töötas Ameerikas. Praegu töötab jälle ameeriklasi Ameerikasse minema, kuna tal oli kokkulepe, et nad on kolmandad praegu. Pakistani neiu juhendajat ja siis tema lõpetamist oli väga, väga andekas. Siis tegin lihtsalt pakkumise, et juhul, kui sul ei ole pakkumise tehtud, siis tule meie juurde meile traha tulevastele pooleks aastaks. Just just noh, ja siis nali naljaks, aga mõne pärast ütles, et okei, mis seal ikka, proovime ära. Ja jällegi siia tulevad ka need inimesed, kes ei ole eriti huvitatud suurest palgast, võiks kell jällegi suurem huvi teadusepoolselt. Kui keeruline on see töö, et sa, et sa pead juba kontrollima, sul on vaja nii-öelda vaadata, eks ju, kui hästi see meeskond koosneb, töötab, kui hästi ta nii-öelda koos püsib, eks. Iga inimene on ju erinev ta, tema nii-öelda töö tegemise harjumused on erinevad. Noh, inimesed on head enesemüüjad, enese väljapakkujad, kui sageli sa pead nii-öelda tegema korrektiive selles meeskonnas ja muutma, muutma selle koosseisu? Ei, no mõnikord ikka tuleb ja et, et noh, et on, mõnikord on ikka nii, et noh, et kui on üks kord meil oli, et noh, koostöö ei laabunud, eks noh, ja siis lihtsalt proovida üles seda, noh, kas sa saad seda lahendada, ei saa lahendada, kui ei saa lahendada sisend pigem targem alustada, proovida, leida teine töökoht, eks inimesel nii et noh seda väga harva, aga juhtub. Jällegi noh, võib-olla see Screenimis protsess peab täpselt mõlemat just peabki, proovime aru saama, et tegelikult esimulje võib-olla ka ütleb tsehhi ära. Et, et võib-olla peab ettevaatlikum olema. Et seda võib-olla. Aga noh, lihtsalt mõnikord inimesed tõesti ei sobi. Ja on solvunud, et ta ei olnud küll jah, aga. Ja sellega läheb üle terve maailma, igal pool tuleb eteks. Mõnikord see on noh, kas inimene lihtsalt ei sobi, teadus on antud juhul noh, meie poole oli lihtsalt no lihtsalt ei klappinud, eks meeskonda ja siis, ja siis ongi noh, siis on targem pigem mitte pingutada, proovida nagu sisse sulatada ja nii edasi, eks. Noh, kui on näha, et ei klapi, siis on pigem parema üles otsida see meeskond, kuhu ta võiks sobida. Tänase R2 piklikku külaline, Marko Mendeli, nende jaoks, kes ootavad teateid olümpiamängudelt ja infoallikana on kasutatud ainult raadio kaks, siis meil on üsna hea uudis siia juurde. Jüri Jaanson ja on koos oma paadikaaslasega on võitnud 200 paarisarvulistel hõbemedali, mulle tundub mille üle siirast rõõmu tunda, järgmisel hooajal selle üle järele mõelda. Et Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson paadimeeskonnad kogu teine koht ja teise koha ja hõbemedali töötas ja kastikestesse sahtlites toimus energia vahetamine täiesti laitmatult. Suurepärane. Kanal2 piknikul on saade ja tänase saate külaline On Marko Wendell Inn tarnina, tehnikaülikooli küberneetika Instituudi vanemteadur ja. Kui me oleme juba rääkinud siin korra, pea Roobetersonist ja, ja, ja veel ühest kursusekaaslasest, eks ju liivi lugest, siis ma olen nii-öelda kuulnud ja mulle on räägitud, et teie esimene esimene tehnilise füüsikalend oli nagu omamoodi legendaarne ja väga paljud arvavad, et seal nagu geenius geeniuse otsa õppisin, sellel kursusel käis. Kui oluline on sinu jaoks selline kambavaim on või, või inimestega koos töötlemine, kui palju see sind inspireerib, sulle? Jõudu juurde annab? No seda kindlasti, see tähendab kõvasti. Et noh, seda tööd, mis lasin suvel muga Pearuga Ardo illastega tegime kes on siis üks meie doktorantidest. Just kirjutasime, tehti mikroskoobi jaoks selleks, et teha spetsiifilisi katseid. Et seda me Ühe kuuga muidu ei teeks just tänu sellise tiimi tööle. Selliseid asju annabki teha ja. Meie kursus, see oli väga lõbus ja see oli võib-olla temast käivad liiga palju legende ka sellepärast, et ta oli, see oli esimene tehnilise füüsikakursus. Mis tehnikaülikoolist tähendas seda, et järsku hakati professorite käest küsima, et mida üks või teine asi tähendab seda tehti ka, aga võib-olla mitte nii palju. Rihm oli suht väike. Jällegi aitas Igalühel areneda rohkem. Nii et ei, see oli suurepärane, tegelikult osa ja kindlasti tänu sellele, et meil oli huvi praktiliselt iga asja kohta, mis, mida oli võimalik kuulata. Ja me käisime ja noh, ja sa saad aru, et ainuke, eks sul on, et kõik on, meil oligi selline, ma ei tea, kolm-neli-viis inimest. Ja noh, näiteks Juhan antena samuti töötab küberneetika instituudis. Tema tema on ka meie kursuselt. Ta tegeleb praegu ühe suurepärase objektiga, nad mõõdavad valgusega, nii et kui teil on olemas näiteks õllepudeli panete, issand, ta suudab ära mõõta, mis rõhud on klaasist. See on Hillar Aben, nii elutöö. Vähemalt see, mida mina tean, eksinud oma eludest. Ja Juhan on praegu see mees, kes suure osa sellest tõest teeb ja, ja neil läheb suurepäraselt ta võib-olla tal läks rohkem aega doktoritöö kaitsmisel. Jällegi see ei olnud tema prioriteetide küsimus on prioriteetides üks. Nii et tema jaoks oli tähtsam objekt. Nii et mees kaitses doktoritöö on, nüüd ma ei mäleta, kas seal oli 40 artiklit või sihukest numbrit pole kuulnudki doktoritöö kaitsmisel. Nii et ei, nojah, suurepärane lihtsalt kursusele ja seda seda vaimu seal oli, ja tõesti, et igaüks küsis, nii et see tähendab seda, et et noh, kui sulle antakse mingi materjali, keegi küsib küsimuse, sa näed seda materjali juba teise nurga alt. Kui palju neid inimesi sellest kursusest on, kellega siiamaani koos töötamise pea arust on meil olnud juttu siis meil mis ta on üle kahe toa, eks, niiet 10 meetrit. Ja kõvasti aitab ka neid just tänu sellele, et me ei ole enne nagu sellist eksperimentaalosa ise ehitanud, eks. Johan on sellega tegelenud rohkem. Nii et ma praegu jah, töötan Johaniga ja Pearoga rohkem muidugi Juhan. Välisekspert ma ütleks, et nende tuleb mõnikord ei, vaata. Meie teeme siis me küsime nende käest igasuguseid lolle küsimusi, kus saab üht või teist asja tellida. Mingit metalli, nutta või midagi. Palju on sulle pakkumisi tähtuda, doktor endale, tulge palun töötage meie juures siin kas Manchester'is või Londonis Grenoobless, et. Meil on pakkuda sellised ja sellised tingimused, lepink panime juba PDF-is, ei ole meil. Lugege see läbi ja see nii ei käi alla kirjutada, et nii ei käi, aga küsib lihtsalt stuudio direktor näiteks, noh, mõnikord eks kõrvale instituutidest on pakkumisi tehtud ja siis peab lahti seletanud, et sa oled küberneetika instituudist ja võib-olla teema ei lähe täpselt, et tegelikult nüüd meie teema võib-olla sobib rohkem küberneetika sõnaga. Süsteem bioloogia tegelikult, kui tõesti vaadata interaktsioon erinevate tähtsamate osade vahel, eks küberneetikale, tegelikult väga hästi. Ja, aga kuna me oleme ainukesed, kes küberneetika instituudis bioloogiaga tegelevad, siis kõrvalinstituudid tunnevad hobi selles mõttes praegu on suurepärane koostöö, aga lihtsalt küberneetikud ei tahaks veel üle minna kuhugi. Ja, aga Ma viskan, mis on tehtud pakkumisi. See on siis Ameerikas Grenoobliga nüüd niimoodi, et prantsuse süsteem, tol ajal, kui ma töötasin seal, tegelikult paljud eestlased tahavad tagasi tulla nii ja seetõttu vähemalt mina, kui kui ma seal rääkisin, eksis kogu aeg selgelt öeldud, et, et ma tahan tagasi tulla Eestisse. Ja paljud eestlased seda teevad vist. Nii et seda selles mõttes me oleme tunduvalt lihtsamad kui hiinlased ekski, kellel tuleb kohe elukoht leida ja, ja pensioni on töökoht. Kus sa selle inimese endale palkad. Kas te praegu on praegu asi jälgi muutunud, eks, aga vähemalt tol ajal mõni aasta, noh, ma ei tea, viis-kuus aastat tagasi, kui mulle sellest hollandlased rääkisid, et selline neil probleem oli. Aga jah, ei, ma usun, et töö leiaks kindlasti. Aga mis sind hoiab kinni Tallinna tehnikaülikooli ja Küberi juures, kui sul on olemas, et ma, ma olen täiesti kindel, et vints, kontsioni pakkumine nii-öelda rahalises mõttes oleks krõbedam, seal pakutakse elukeskkonda, eks ju, teisest küljest Eestis küsimust, mida ma sulle ka eelmise saatetunni lõpus esitasin, eks ju, mida maksumaksja selle raha eest saab, tõenäoliselt kuuleb sagedamini kui, kui fraasi, et palun mulle üks sai ja, ja, ja ma tea, liiter pätiteadus ei ole Eestis väga armastatud, raha sinna väga palju juurde ei tule, aga sa teed seda tööd siin, mille pärast. Welco pärast ma võin seda siin teha. Juhul kui asjad ei muutu juttu, siis muidugi tuleb arvestada sellega, et kõik nooremad mehed-naised, teadlased Me oleme suht liikuv objekt nagu juba Eesti arstid on seda näidanud, eks. Et juhul kui situatsioon paremaks ei lähe, no ma ei tea, mingi mingite aastate pärast, siis tuleb tegelikult kaaluda ja mõelda, kuhu minna. Kas see on täna reaalselt selline selge sulla kuidagi nähtav oht, et tegelikult ka nendel väga andekatel, kes täna koolis õpivad ja kes nii-öelda kaaluvad või kes nii-öelda kiiguvad võib-olla isegi võiks öelda teaduse ja, ja, ja võib-olla siis lihtsalt ära õppimise ja edasi kuskile tööle minemise vahel. Nendest andekate, sest väga suur osa võiks Eestist jäädavalt ära minna või siis mõneks ajaks oma kõige viljakam samaks perioodiks ära minna. Ma ei tea, kas see oht on. Esiteks ei ole mitte midagi hullu. Kõige andekamad ei lähe teadvusesse, see on ju suurepärane, kui meie majandus areneb ja kõige andekamad lähevad Skype i või ma ei tea veel mingisse 10.-sse firmas, mis toovad siia maksumaksja raha, eks selles midagi hullu ma küll ei näe. Ja see, et noh, arvestada tuleb sellega, et me oleme nüüd Euroopa liidus et kohvrite pakkimine ei võta palju aega, eks, lennukipiletid on vabalt saadaval. Ja noh, tegelikult, Selline teadusmaailm ja ma usun, et tippspetsialistide maailm, et see on ikka üle terve maailma konkurents. Nii et noh, praegu meil on võimalus kasutada veel kontrasti ja siis on võimalik kasutada ka Euroopa tõukefondideks, mida meie praegu ei saanud, aga noh, põhimõtteliselt Eesti teaduse. Nii et kui noh, ega seda efekti ka kohe ei näe, teadlased ära voolavad, eks mõjusad praegu just praegu rahul, sest Eestis on see pluss, et kui sa noor oled, siis seal on rohkem võimalusi nagu sellist, sellist suurt bürokraatiat ei ole. Sul on võimalus oma tiim alustada, sul on võimalus. Vot seda ei tasu ka ära unustada, et jah, palgad ei ole praegu veel sellel tasemel, eks. Aga noh, jällegi meil on nüüd võimalik oodata neli aastat rohkemaks. Kas palgad saavad nelja aasta pärast paremal tasemel, aga meil on vabadus ka olemas, mida paljudes teistes kohtades ei ole. Nii et näiteks noh, Eestis oma nime teha see võib-olla isegi veidi lihtsam ja sellepärast ka muidugi paljud eestlased tahavad tagasi tulla just teadusmaailmas, sa lähed järel doktorisse kuhugi välismaale. No Prantsusmaa, Saksamaa need on suht jäigad süsteemid, nii palju kui mina olen kuulnud, et just leida endale töökoht on suht raskelt Prantsusmaal, seni oli vist niimoodi, et kui sa selle töökoha said, siis sa saad seda pensioni mis tähendab seda, et paljud töötasid enne seda, kui nad seda täis saavad, eks siis lihtsalt istuvad ja suhtlevad. Noh, siis on igasugused näited olemas teadlastest, mis ei ilmu, ma ei tea, kolm-neli kuud jutti ilmugi töölegi, eks, et oma laud ära pühkida, aga Eestis on selles mõttes töökoha otsimine lihtsam. Et kui sa jällegi, kui riik räägib nagu sellest, et selline teadmistepõhine majandus ja, ja, ja, ja teadvusele pööratakse justkui pealtnäha vähemalt sõnades, aga palju-palju rõhku, kuidas sa tunned, on see niidega? Ma ei oska öelda, ma arvan, et ei ole päris kindlasti veel noh, poliitikud on ju suurepäraselt sellest, et sõnad on. Sõnad on väga ilusad, aga tegu ei pruugi ollagi, eks. Nii et. Seda no minu arust iga iga aasta lükatakse mingit lubadust mingite protsentide SKP-st lihtsalt järgmisesse aastasse edasi, eks selles nad on suurepärased, need seal leitakse 10 erinevat varianti, kui palju tegelikult Eesti teadus nii-öelda pidurdab sellest, kui palju jääb tegemata luba kasutada sellist natukene brutaalselt või naiivset väljendit, aga ägedaid asju, aga sa saad aru, mida ma mõtlen mis jäävad tegemata lihtsalt seetõttu tõesti, et jääb puudu täiesti kübe raha, aga kui seda ei ole, siis ei ole lihtsalt no see on tegelikult terves maailmas, nii et ma ei saa öelda, et see on ainult Eestis, eks, et aga noh, kuskil leitakse raha ütleme näiteks Inglismaal. Minu teada leitakse tunduvalt rohkem, nii et noh, kui eestist peaks lahkuma, siis võib-olla Inglismaal läks esimene koht, kuhu võib-olla otsiks ja. Nii et ei, kindlasti jääb palju asju tegemata. Aga ega asja kohta on nii, et, et meil olid ka teised plaanid ehitada veel mingi mingi teine uhke pill, et mõõta seda difusiooni, eks. Aga raha, noh, mis me teha saame, nüüd mõõtmaks? Osaliselt jah. Eesti ühiskond on ise äärmiselt selline tulemuse keskne, siin loetakse iga iga nii-öelda liigutus hästi sageli üle ümber kroonideks sentideks, rääkimata Cheurodest. Kuidas see seotud, kuidas mõjutab, kui palju see, kui palju see nii-öelda paneb või survestab tegema asju, nii et igal juhul nii-öelda resultaat tuleks selline, nagu ma esimese raksuga oletasin, või arvasin, kui palju sa teadust tegelikult vot seda ei tohiks? Teoreetiliselt, eks ta ei tohiks rõhutada seda, et okei, tulemuse peab saama, aga ta ei tohiks kuidagi mõjutada tulemust. Et kas teie hüpotees vale või õige, seda määrab juba katse või noh, see tööks kogu katsemudel, selle võrdlus ja nii edasi. Nii et tulemust ei tohiks nagu töötada, aga tulemus peab olema ja ega üle terve maailma teaduses loetakse täpselt samuti mitte kroone, loetakse artikleid. Palju te olete publitseerinud sel aastal paljudel säilinud teisel aastal, okei, pole artiklid, paljudelt publitseerinud raamatuid ja et ja noh, selle peale käib ka raha jagamine. Et kõik need kontrastid ja European Research Council, mis on mingi uus süsteem mis öelgem, trastan selles mõttes ainult Soomaailmaga seotud, eks. Aga nüüd on Euroopas üks suurepärane grandisüsteem jällegi selle ka Eestist saada. Et see on üks variant, kuidas proovida Eestisse raha sisse tuua. Tuleb proovida taotleda euroopiandris seltskondades raha, see on umbes samuti umbes miljon eurot viie aasta peale. Suurusjärk on samasugune. Ja noh, seal pole vahet, kas sa seda teed, aga jällegi jälgitakse mitu artikliteni aita natukene paremini mõista. Nii-öelda selles kokkuvõttes ägedamana lähevad kirja kummad kas artiklid või, või välja antud raamatut. See sõltub valdkonnast nii ja raamatutega raamatut pärinevad, eks? Oki artiklitega on nüüd olemas veel spets. No te võite kujutada ette, et oleme, noh, ajakiri on mustmiljon, eks. Ja ajakirjadel on olemas. Väga huvitav selline statistiline, noh, mida kuritarvitatakse statistiline näitaja palju, kui teie artikkel on seal publitseeritud, mitu inimest selle peale viitavad hiljem oma artiklitest. Nii et noh, see nagu peaks näitama, et palju sinu tööst kasu oli. Et kui sa publitseerida artiklit keegi seda, no mis mõtet sellel on, eks kui see partikli seda lugesid paljud ja ütles, et jah, et mina jätkan, vot seda tööd või vaadake, seal tehti seda tööd, eks, siis on nii suurepärane artikkel. Niisiis on olemas ajakirjade reitingud ongi selle järgi palju, neid, sinna tehakse viiteid. Nii et nüüd, kui sul on artikkel sellest tippajakirjas. Ma arvan, et see on rohkem suurem kui raamat. Nüüd jällegi, kus on artikkel, mingi, ma ei tea hästi pisikeses Mongoolia toimetistes siis võib-olla siis on raamat kindlasti jällegi raamatuid on ka erinevad raamat artiklitega it's artikli publitseerimiseks, neid norma teades taseme ajakirjades saadud artikli sisse, selle saadetakse kahele retsedendile. Loevad, nii ütlevad märkused, kas ta on üldse publitseeritud, mitte heal tasemel, mitte kas tuleb saata teise ajakirja neelaseks, saad publitseeriti, nii et see tähendab, et kaks inimest on seda läbi lugenud, sellest aru saanud ja heaks kiitnud. Raamatutega on nüüd ka nii, et vist paljudel juhtumitel raamatut, sellist retsensiooni faas on olemas. Aga ta ei ole nii, nii kõva raamatut ei ole nii lihtne ka seerideks. Raamatu retsensioon pärimine käib võib-olla natukene varem siis enne kui sa seal terve raamatu isegi ära kirjutasid. Ei tea, no ma ütleks, et praegu võib-olla see asi number üks, mida mina endale kirja paneks, oli erinumber. Aga see on umbes üks aasta ja see oli nüüd selline erinumber, mida, mille kohta siis me saatsime teave, siis saime artiklid, näete, seal oli võib-olla lõppude lõpuks oli üle 40 publitseeritud ja me saime ilmselt üle kuskil 70 osalejat lükkasime tagasi. Ja vot see järeldus, et sa saad kätte, leia pretsedendid, lõdvik läbi, sa võtad selle erinumbri, kokkupanekut, see võib-olla oli minu jaoks kõige raskem asi mis ma olen seni teinud. Ma paneks oma siis võib-olla esimeseks kui palju neid artikleid kokku, see on kindlasti mingi teatud selline arvestus olemas. Oi muidugi on jah, praegu on noh, kui andmebaasis otsida, siis on vist mingi kas 19 või 20 sellised teadusartiklid. Nende artiklite juurde tuleb tagasi tulla või selles mõttes, et sa võtad välja nüüd selle kolmanda ilmunud artikli. Ja nii-öelda tahaks või peaks seal mingeid asju nii-öelda muu või teist teist teiseks kirjutama noh, näiteks nende vigade parandamine, oh seda, seda juhtubki nii, näiteks esimese artikliga meil oli nii, et noh, meil oli seal metsikult mudeli võrrandeid. Ja ma ei tea, neli-viis aastat peale publitseerimist, kogu selle aja jooksul tulevad meile Ohtid põrandale hästi kirjutatud, noh, teil on see võrrand ja tõesti seal oli ikka andites vigu oli suht palju, kusjuures mudelis tegelikult ei olnud. Võrrandid tekkisid selles faasis, kui me, kui meie ise panime artikli vormi, noh, ütleme niimoodi Siiblas, bussi, Fortranist panime sellest koodisteks artiklisse. Ta kasutab õieti, me kasutame latekstit, aga noh, vahet ei ole noh näiteks panete Vöödi ja siis tekib mingi mingi viga, eks sellel kopeerimisel. Ja teine faas, kus oli ka kõvasti vigu tekkinud, oli siis, kui nad võtsid, siis meie, oletame vöödist, noh, mis oli meil laateffex, sellest Vöödi formaadist võtsin, võtsin ta ümbert toksisid omaseid sellesse ajakirja formaati, noh seal paljud plussid läksid miinusteks ja näpukat täpselt nii kohta meil on juba olemas, isegi veebi peitsid mingi, vaat kus on öeldud, et võtke siit viimane mudeli, kirjeldas et see on tuntud selles mõttes enda jaoks artikkel, et seal on ikka kõvasti, nagu seal oli põrandaid ka palju. Tänase järgaks pikliku külaline on Marko. Ärgaks piknikul. Kaasärgaks piknikukülaline on Marko Vendelin, Marko see sinu igapäevane töö on tegelikult üsna selline. Eemal sellest reaalsest maailmast eemal, eemal valitsuskaubandust riigieelarvest, ehkki võib-olla seal kõige halvem näide sellega sellega tegelikult vahetult seotud, eksju ja peale eriti välgandavaste on karantiin nagu lõppemist. Aga, aga põhimõtteliselt naftahinnad, kõik see kõik sellised igapäevased küsimused, mured, mis, mis inimesi nende reaalses elus nii-öelda vajavad, see on luba oletada. Nii. Üks maailma ja, ja, ja suur osa sinu päevast tegelikult töötab hoopis teises maa. No mitte päris nafta hind ikka mõjutab. On see on vaja, eks, ja, ja riigieelarve mõjutab meid kohe ka praegu, ega meil on ka Eesti poolt omad doktorandid saavad tipptähtis, siis on väike, väiksemad projektid samuti jooksmas. Nii et noh, selles mõttes ja riikliku sektori mure, et meil on kõik olemas. Täpselt samamoodi nagu ilmselt raadio kaheseks absoluutselt ja nii, et kõik need on olemas. Poe hinnad mõjutavad meid täpselt samamoodi, me samuti ka hommikul ärkame, siin õhtul läheme magama sama murega lihtsalt. Just nii, et kõik see on sama olemas. Mõjutab meid ka kusjuures suht palju, sest meie Boffissid on ühes majas, katset tehakse kahes, teises majas, nii et tuleb väljas käia ikka suht tihti. Ja jooksta kolme maja vahel, eks. Nii et ei, ma ei ütleks küll seda, mingi hetk oli euribor üks põhiteemadest, tõsi, kontoga jah, täpselt nii, et noh nii et engudest ei olnud juttugi. Arutati Euribori just, ei noh, meil muidugi Tõnis on üks vahva doktorant, kes kaitses doktoritöö ja ja noh, see oli ka majandusega seotud, nii et noh, saab ikka ka selliseid päris maailmaga ka ikka sidet. Aga noh jah, sellist vallandamist võib-olla me ei karda praegu nii palju. Selles mõttes võib-olla mured on, muremured on natukene teistsugused. Ja noh, ega päris eluga ekraanidele kuule, sellel suvel on olnud hästi aktiivne teema see, et et Eesti loomakaitsjad saavad kogu aeg õhku õhku nii-öelda juurde või noh, nende välismaised struktuurid ilmselt toetavad neid ja, ja, ja noh, ei ole enam probleem korraldada mingeid aktsioone ühes ja teises kohas. Teie ukse taha ei ole ilmunud inimesed plakatitega rottide kaitseks. Jällegi tegelikult pelgan trastigrandi saamisel, nii on üks suur osa sellest, et te peate rasva. Kuidas te teete nii vähe katseid? Lottidel kui võimalik selles mõttes palju katseid, aga kuidas vähendada rottide arvu? Ja, ja seda inglased jälgivad tunduvalt rohkem kui eestlased. Nii et noh, mina olen juba, meil oli läbimõeldud skeem jällegi sellepärast meil töötavad inimesed paralleeliseks, et üks isoleerib, rakud saab teeb oma katseid, siis samal ajal tehakse teiste pillidega teisi katseid, nii et püüame nende rottide arvu. Paraku me teame ja kasutame millest me üle ei saaks. Kuigi meil on teine objekt. Me uurime forelli ja forelli, on loomakaitsjad on kuidagi rahulikumad, kui forell ei ole nende jaoks sama. Ühesõnaga täht, kui on rott, kindlasti pole, ta ei ole Soeks. Niiet jällegi Inglismaal see oli ka suur plusspunkt, et me saame, me proovime oma tehnikat arendada ka niimoodi, et me alguses teeme mingeid riskantsemaid katseid, proovi-proovikatseid tehakse ehk forellid alguses ära. Või nendel rakkudel, mis on ülejäänud, eks teistest katsetest ja vot seda, seda liini pole proovinud jälgida, kui tõsine see küsimus sinu enda jaoks on. Lõppude lõpuks me räägime nagu just kui me räägime praegu rottidest ja korallidest. Ei, see kindlasti on, kui me saaks kasutada. Probleem on selles, et noh, bioloogias võib kasutada ka niinimetatud rakuliin, eks te kasvatate ise rakke ja te ei pea selleks looma kasutama. Nii et te saate mingi esialgsed rakud kätte, siis ta lihtsalt lihtsalt laboris nad kasvavad, siis võtate mingi portsu välja, noh, ta kasvab uuesti edasi. Meie oma uuringut nende rakkudega teha ei saa spetsiifikat, seal neid sahtleid võib-olla ei ole ja nad näevad teistsugused välja, eks. Aga ei, see on kindlasti teema. Ja noh, mina olen füüsikeks, mina pole rotti tapnud. Aga noh, meil on need üks doktorant, kes on füüsikaharidusega ja kes pidi nüüd kogu sellest asjast läbi hammustama ja nüüd ta ise teeb katseid täpselt bioloogide silmade all, eks. Aga ei, see kindlasti on tõsine teema ega, ega naljalt rotti taha tappa. Mul läks veel hästi selline keeruline küsimus, mille osas ma ei, enamus vastuste puhul ma võiksin öelda, ette kujutada, mis ei puuduta täiesti, eksju, teadusmaailma, aga milles suunas võib jutt minna siis üks asi eriti nii kõva nii-öelda teema puhul, mis on nagunii komplitseeritud tavainimese mõistuse jaoks näed, nagu toimimas protsess, mille noh osas endale peale vaadates ei oska aimata, eks ju. Ja see on see tasand, mida inimene ei näe. Järelikult see võiks olla tema jaoks just see, mida ta ei ka ei usu, eks ju, või või mida tema jaoks ei ole olemas ehk küsimus usust kui sageli nii-öelda nähes, kui komplitseeritud kogu see organism on, mida sa uurid. Kui, kui sageli see paneb sind mõtlema nende asjade peale, mis see tegelikult on, kus me elame ja, ja saad aru, mida ma mõtlen. Okei, usu teemale, usuteema? Ei, mind ei pane mõningaid inimesi põnev. Aga noh, siis on olemas teine usk, mis teadlastele on, et et ma usun, et see protsess toimub niimoodi, eks sellele juba Joosne küsimus vaat sellest prooviks ka kuidagi eemale hoida, et mitte teha endale sellist eelarvamust, et kuidas üks või teine protsess võiks olla, aga ei ju, ei minul küll pole sellist küsimust tekkinudki. Kas see on lihtsalt veel selle tõttu, et sa oled 34 eks ju, ja 34 ja lihtsalt ei ole jõudnud veel nii kaua vabalt, kaugele vabastaja võib olla, kas oled märganud, et vanemad, vanemad, nii-öelda teadlased teatud või noh, ütleme, kas nende hulgas on, on religioossete teadlaste nii-öelda kobus või hulk suurem kui noorte hulgas? Ma pole kindel selles. Ausalt öeldes ma ei tea. Sellist statistikat pole teinud ja noh, ma pole mõelnud ka. Ma ei arva, et see nii on. Et võib-olla isegi on olemas rohkem nooremaid, kes on üht-teist usku, eks. Aga see kindlasti sõltub sellest, et kust riigist sa pärit oled ja ja millised olid sel ajal, kui sina oled laps, eks millised olid kombed ja nii edasi. Nii et ei, ma ei ütleks, et koossa töötanud oma grupi raames oled inimestega, kellel, kellel on olemas omad kindlad religioossed veel ja kindlasti jah, Hiina, Pakistanis, tema oli tema, noh, ta oli moslem. Ja noh, selles mõttes jällegi meie jaoks oli see suurepärane võimalus küsida tema käest, mis asi on moslem olla ja ja noh, proovin aru saada ja nii edasi ja ta ei, tal on nüüd kindlasti jah. Jaa, moslemi Eestis olla on suht raske, tegelikult meil pole vastavat liha, meil pole vastavaid siis mošeed ei oleks. Nii et noh, seda selleks peaks muidugi Eesti ühiskond valmistama, et tegelikult moslemeid siin tekivad ja nad on väga vahvad inimesed suuremas osas. Ja uudistes loomulikult kuuletan moslemi terroristidega sellest vanast moslemist, kes niisama poodi käib ja ja usub oma usku. Ega sellest uudistes ei räägi. Nii et tegelikult jah, meil on selles mõttes maetaks moslemitest puudus puudus, et võiks nagu muutuda. Aga oma mingi, kui ma tulen ikkagi selle nii-öelda usu küsimuse juurde tagasi, sul on olemas oma mingi selline seletus või skeem või või, või, või, või sa ei olegi lihtsalt selle peale nii palju mõelnud? Sa ei ole püüdnud nii-öelda määratleda seda, miks mingid asjad on nii nagu nad on? Ei ole vist jah, ma ikka mul on mingi objekt, mida ma uurin. Ma võin oma keskenduda sellele, kui sageli sind see, need uurimised on üllatanud ja pannud niimoodi. No ma saan aru, see on sellise lihtsa inimesena nüüd küsimus, eks ju, nagu ma olen siin. Et, et uurid ja saadi järsku vao midagi sellist teada, mis, mis absoluutselt šokeerib, üllatama paneb. Ja mõnes mõttes meie teema on sellise ühe üllatus näituse tagajärg. Et neid sahtleid eriti ei oodanud keegi ees valdurdaksin, Seppeti laborid näitasid, et nad on olemas ja tegelikult samal ajal paralleelis Allen Kaasiku ja vot see Pariisi rünnak, kus ma pärast hiljem teatasid, et nemad tegid hoopis teist tüüpi katse tedagi nägid jällegi samasuguse üllatuse. Nii et selles mõttes kogu meie rühma Elon üllatuse nagu tagajärgi. Veidike tekib küll jah, ei oska öelda, kui tihti, aga noh, iga päev tekib midagi sellist, koguneti arvuti juurde kogu kambaga ja ohitaja tööstest. Ilusaid pilte on võimalik teha eksrakkudest. Ja noh, meil on üks magistrant, kes just hiljuti tõi väga ilusad pildid, nägi ära, kuidas on saaga pragmaatiline tiitel, mis on üks väike väike osa rakustega, kuidas on rajad selle kodulehekülje juures, ma leidsin ühe video, kus mingi, mis seal toimus, oli üks, oli must ja see oli üks punane asi ja järsku selleks kuidagi väikeseks. Kui aga oli ka väga ilus vaadata täpselt ja see oli ka mõnes mõttes üllatus, et me ei osanud. See oli tegelikult seesama esimene, esimene punane asi, see oli lihtsalt harilik kardio metseitsioonises südamelihasrakk ja me panime ühte ainet, mida me oleme kasutanud struktuurid muutumiseks, eks ja pulli pärast mõtlesime, okei, tõmbame videoga sisse, et vaatame, kuidas see üleminek toimub ja see toimus niimoodi, et seda ei osanud, seda tõesti ei osanud paga elegantne Marko lõpetuseks. Mis on see nii-öelda marssalikepp, mis sinu, mis sinu seljakotis kogu aeg kaasas on? Mida sa näed, mida sa tahaksid saavutada oma oma nii-öelda teadlase karjääris? Ei tahaks mingeid häid tulemusi saada ja noh, seni on üht-teist saadud, aga, aga jätkakse, prooviks ikka ikka teha tipplabor Eestis ja ja, ja tipprühma ja proovida huvitavat noh, tõesti marssida koos sellel maailmatasemel. Nii et see on ja saada selliseid tulemusi, millest oleks ka teistele kasu. Selles uhkes saalis, kus auhindade üleandmine käib Nobeli preemiat, mis aastaseks vastavate see on kindlasti iga teadlase unistus. Ei tea, ei oska keelt? Ei oska öelda, seda kindlasti. Aga see juhtub, ei pruugi, kindlasti mitte. Suur tõenäosus on, et ei juhtu, seda tuleb endale aru anda. Ja ega, ega see noh, see on kindlasti suurepärane tulemus. Aga ei tea, ma olen Marko, maga loodan. R2 piklikku saatekülaline Marko venda linn, Tallinna tehnikaülikooli küberneetika Instituudi vanemteadur, tehnikaülikooli 2007. aasta parim noor teadlane, vabariigi valitsuse teaduspreemia laureaat. Suur aitäh sulle.