Mis on nagu võib-olla, mis siin Eestis silma jääb, ütleb, et minu arust väga ilus sõna, tolerantsus, tolerantsust oleks tunduvalt rohkem inimeste vahel olemas. Et me oleme kuidagi liiga verised omavahel. Igavesti muidugi mis iganes probleemi suhtes, et no ma ei tea, teeme teineteist maatasa nii-öelda täiesti mingite mõttetute asjade eest. Rohkem sallivust oleks inimeste vahel. Sa näed seda sallivuse, tolerantsuse probleeme või puudust, ütleme, harilike inimsuhetes või mõtled sa noh, nii-öelda sellist suurt poliitikat See hakkab ka suures poliitikas seis on täiesti igal tasandil olemas, kindlasti poliitikaid poliitikud näitavad seda kõige eredamalt meeles, noh, avaliku elu tegelased, nagu nad on, seal paistab eriti silma, nagu et noh, ma mõtlen selles mõttes nii, see on nagu silma hakanud nii-öelda. Sa lähed pidevalt iga päev, sa näed seda liikluses, ütleme lähetada kaubamajas, mis iganes sallivust rohkem. Kuidas seda arendada või kas kas seda saab kuidagi üldse edendada või tuleb see miskitpidi lihtsalt aja jooksul? Loomulikult. Oi, loomulikult, et ta nüüd vaevalt oleks haridusele haridusele nii-öelda vahe, noh et eks seda tuleb nagu tuleb kuidagi õpetada seda kuidagi, noh, ma ei tea, et keegi peab eeskuju samme nii-öelda kas siis kas siis meie riigitegelased, kes ka kõigepealt anda et ühe teisele käru keerata. Et pigem me eeldame seda, et ta on koostöö, koostööaldis, valmis koostööks ka. Aga on seda võimalik, ütleme ka ise igapäevaelus teistele kodanikele õpetada, et sa kas või liikluses sõidad, käitud tolerantselt, lased inimesed, vahel loolased, inimesed üle tee ja nii edasi. No põhimõtteliselt sellest hakkab tegelikult pihta liikluskultuur ja kõik kuigi tegelikult paremaks on liiklus küll, ütleme kui liiklusest rääkida, noh, et inimesed on autojuht, ka tunduvad viisakamaks muutunud. Kas sellist tolerantsust saab kuidagi kampaania korras üldse tekitada või inimestest süstida, et olgem nüüd tolerantsed pandia, kleebime terve linna või riigiplakateid täis sel teemal ja siis usume, et inimesed lähevad tolerantsemaks. Ma ei tea, vaata tegelikult sihuksed üritused nagu tegelikult vaata 20 august on, ütleme see öölaulupidu oli näiteks, on, see on niisugune ühtekuuluvustunnet suurendav, nii-öelda seob inimesi rohkem omavahel, noh et et võib-olla uist siukseid üritusi rohkem nagu oleks nagu väga palju ei saa ka dollaris lähed nagu noh igapäevaseks aga aga kuidagi sihukeste ürituste kaudu või noh, lihtsalt, et see nii-öelda õlg-õla tunne oleks tugevam. Me oleme nii väike raha, sest no me ei, me ei saa nii-öelda muud moodi. Aga me peame lihtsalt rohkem koos käima ja siis me saame aru, kui, kui väike seltskond tegelikult olema, et ainult üks lauluväljaku täis. No täpselt põhimõtteliselt, ega sealt hakkab see asi tegelikult lihtsamast. Ja see puudutab ka lastest ja noh, selles mõttes ongi, et lasteaia sa pead lapsele pead, head eeskuju on või pole mõtetega laps võtab vanemast kohe nii-öelda kõiki ülena. Kui sa kirud ja vannud või mis iganes oled kellelegi peale verine laps võtab selle kõikjale, omandab liialdus. Nii et kokkuvõttes elagem tolerantselt ja eeskujuks. Tänud suured Tõnu Endrekson ja toredat vabariigi aastapäeva, aitäh.