Täiesti sirge seljaga kahel tagumisel jäsemed liiguvad maailma loomariigiliikide seast. Ainult inimesed ja pingviinid kahel jalal käivad, hüppavad, jooksevad võivatavat oksast kinni. No praktiliselt kõik linnud, eks ole. Ja kahel tagumisel jalal liiguvad kusjuures, kui vaja, siis aga suure kiirusega ja sooritades hüppeid üle 12 meetri pikk. Paljud sisalikud, kui on vaja kiiresti kuskile jõuda, jooksevad just nimelt kasutades tugevaid ja pikki tagajalgu. Selline mõnus sisalik nagu passiliskus näiteks kiiver basinis, kus ta võib kasvada poole meetriseks, isegi pikemaks. Isastel on tõesti kiiver peas ja suur hari selja peal ja veel harjad. Raba peal näeb välja nagu draakon, ehtne kukub, kohe sukeldub välja, hakkab tagajalgadele kiiresti-kiiresti veepinna pihta lööma ja jookseb, jookseb mööda vett, nii et väike ime. Brasiilias. Kohalik rahvas nimetab teda Hesu, Kristo. Tagumistel jalgadel jookseb kiiresti, kuid sirge seljaga tõepoolest ainult inimene ja pingviinid, pingviinid, räägimegi, väga mõnusad linnud, kellel on ülivõimsalt aga väga spetsiaalselt arenenud tiivad mitte õhus lendamiseks, vaid lendamiseks vees. Need on ju praktiliselt lendamisliigutused, mida pingviinid vees liikudes teevad ja nad teevad neid liigutusi nii võimsalt. Nendel on mitte ainult valge liha seal linnas või helevööd lihaskonna hele lihasosa nii-öelda on järsud tugeva plahvatuse režiimis nii-öelda liigutuse sooritamiseks. No näiteks varitsevad kiskjad, no ütleme, kalad, näiteks haug on väga suure valge lihaga. Pelagilised merekalad nagu näiteks heeringas või Scumbria, nendel on väga paljud tumedad lihast. Tume lihaskond on selleks, et teha regulaarseid korrapäraseid liigutusi, näiteks pideva ujumise puhul ujumisliigutusi ja pidevalt ja pikalt ja võib olla eluaeg. Pingviini-del on nii valged kui ka hästi suure masina tumedal lihaskudede just nimelt lennuaparaadi koosseisus. Nii et nad võivad ujuda väsimatult tundeia päevi sooridel lendamis, liigutusi diivadega. Lees tiibade kuju on selline, et nad on tõepoolest nagu ülivõimsad. No ütleme, nagu laevavindid, tiivikud pikad, eks ole, või siis aerud, kui soovite, selliste tiibadega õhus lennata võimalik ei ole ja ei ole ka vaja lendavaid pingviine õhus lendavaid miine ei ole olemas kuid nad on tegelikult väljaspool konkurentsilindudena Antarktika aladel. Tõsi küll, on pingviine peaaegu ekvaatori läheduses. Näiteks Galapagose saartel on neid, kuid enamasti elavad nad siiski lõunapoolkera ja küllaltki kaugel lõunapoolsel alal. Neid on Uus-Meremaal, neid on Austraalia lõunarannikul, neid on Aafrika lõunarannik küll aga tõepoolest lõunarannikul ja loomulikult Lõuna-Ameerika lõunarannikul. Kõik need alad on küllaltki jaheda veega, aga peale kõige muud see tähendab, et nad on tohutu produktiivsed. Pingviinid sobivad saakloomi on seal vurdu ja pingviinid oskavad neid püüda. Ja muuseas varuks. Pingviinid maa peal liiguvad nagu väga kohmakad, paksud, õudsalt soliidsed inimsoost pidulikult rõivastatud prominendid. No on ju tõepoolest, eks ole, must frakk, valge manisk ja äärmiselt pompöösne näoilme. Ning käivad nad. Mitte kunagi ei jookse jalgadel, kui pingviinid on väga kiire, ta ikkagi kukub kõhu peale ja hakkab ennast lükkama ette. Jalgadega, muuseas, tiivale aitab. Jäävad. Niiviisi saab ta kiiresti-kiiresti vee juurde, kui ta satub vette vees. Väikesi nii kiiresti liiguvad nad vees püüdes väikseid kalmaari, kes hordide kaupa. Need on siis umbes viie-kuue sentimeetri pikkustest. Sellistest krevettide sugulastest koosnevad suured suured vähilaadsete parved. Vaalad söövad, neid grillinimesed söövad muuseas ka. Kuid jah, pingviinid peavad leid saama. Nii saab A-vitamiini ja hästi palju teisi vitamiine. Millal hinnad on tõesti väga palju keha sees. Ja loomulikult nad püüavad ka kala, selge see. Kuid maa peal, kui nad.