Faasanlaste sugukonnast, mis kuulub kanaliste kuulsasse seltsi sugukonna seal on hästi palju liike, see on tõepoolest väga liigirikas. Sugukond meie kodukana on sealt pärit. Jahifaasanid on sealt pärit igasugused Drago paanid, Francoliinid kui neil on väga palju erinevaid, aga kõige suuremaks, võimsamaks ja kõige kuulsamaks faasanlaste sugukonnaliigiks on inimeste juures loomulikult paabulind. Kana nagu kana kunagi. Ta on jah, selline väga rõhutatud soolise nimorfismiga liik. See tähendab, et erisoo esindajad, erinevad sugupooled näevad välja tõepoolest väga erinevad faasanlaste sugukonnast. Ei ole kõik liigid sellised, on olemas vähemalt neli keda mina tunnen isiklikult neli liiki Kõrbuks, faasaneid kellele isased rebased näevad praktiliselt absoluutselt ühtemoodi välja, isased veidi suuremad ja nendel on kannused, tugevad kannused jalgadel. Emastel kannuseid ei ole muu osas praktiliselt sa ei näe mingeid erinevusi, kuid paabulind on väga kuulus just nimelt selle poolest, kuivõrd erinevad näevad välja isane ja emane isasel paabulinnul on teatavasti olemas niinimetatud saba. Ma rõhutan siinjuures, et see on niinimetatud, samas ei ole saba. Need meeter meeter 20 pikad, suled ei kasvas saba otsast, saba on täiesti konkreetne, ainult selgroogsete loomadele omane organ, kus on sees kindlasti sisetoese osa. Selgroolülid no näiteks selgrootute loomadel saba, kui selline puudub endale on tagakeha, mis võib olla pikk ja peenike nagu skorpionid näiteks, eks ole, see ei ole päris saba, selgroogsed, saba on olemas ja kanalistel nagu lindudel üldse. Saba on suhteliselt väike organ, loomulikult linnusaba ei ole papist tehtud tugev organ ja peab olema, kuid sadakond sulgi, igaüks nendest meeter meeter kaks pikk. Vaat sellist raskus sellist koormust hoida, kanda ja sellega veel manipuleerida ajada seda lehvikuks ei oleks võimalik. Linnul, kui see tõepoolest oleks nendel saba sulestik ei isase paabulinnu lehvib, kasvab tal seljast praktiliselt kaela alusest välja. Sabasuled on pruunikashallid, nad ei ole väikesed, kuid jah, kuskil 25 võib-olla 30 sentimeetrit, kõige rohkem tugevad suled ja sabaga, kui kangiga saab isane paabulind, toetada seda lehvikud saba liigutusega tõstab ta seda lehvikud ülesse ja nii püsti, et need suured vetruvad suled, lehviku suled. Selline sinikuldroheline silm iga sule otsas, et need suled kõverduvad veel ettepoole, see on äärmiselt tähtis pulmamängu jaoks paabulind, isane paabulind, kui ta kurameerib emasega iga tõsine tõepoolest heas vormis isane paabulind kurameerib nii paljude emastega, kui palju on neid läheduses näha? Loomulikult väga teraselt jälgidest, kellele Emmastest avaldab kõige suuremat muljet. Seda ta siis nii-öelda valib oma kuramaaži peamiseks objektiks see üldse mitte ei tähenda Temasele Ta tõepoolest vastupandamatult muljetavaldav. Kuid see on juba teine lugu. Kui isane paabulind tõepoolest tantsib jookseppimasele, et vasakult-paremalt ümber emase ja talle ette ja talle järele ja siis ta tõepoolest tõmbab, tõstab püstid oma lehvikud, nii et otse sulgede otsad kõverduvad kergelt ettepoole. Tekib mingisugune nagu poolenisti lehtla võimsatest sulgedest ja värvide mäng sellest päiksepaistel on võrratu. Tõepoolest vapustav. Sellest on vähe isane paabulind, kes sedasi kurameerib, vill S-kujuliselt, painutab oma sätendavad no tõepoolest koobaltsinist kaela, trambib jalgu, liigutab tiibu, mitte ei lehvi tiibadega, vaid ta laseb neid rippu ja siis teeb nendega selliseid liigutusi, nagu ütleme mingisuguses kaasaegsest tantsust seal ette nähtud, eks ole, vasak, parem, vasak, parem ette, alla alla. Vaat sedasi. Ja loomulikult laulab. Paabulinnulaul on häälitsus, vastikkuse etalon, see kõlab umbes nagu A aga hästi kilkavalt ja tõepoolest kähiseva häälega. Kuidas seda kõiki teeb õigesti, intensiivselt ägedasti võib-olla siis tõepoolest emane saab nii-öelda vaimustusse satub ja, ja saab võlutud. Kuid kui tal lihtsalt see isane paabulind ajab püsti ja õieli oma lehvikud ja seisab paigal. Tal ei ole šansse. Tee midagi, sul võib olla ükskõik kui ilus riietus, aga kui sa ei tegutse? Sul ei ole lootust.