ReisiIvanovic maailmarännakud raadioeetris. Juurdetoole laudu. Juurde. Uurida mägede poole. Toos. Oodoroki logoga. DNA-d koode? Oo oo. Oo. Poode. Tere, kallid raadio, kahe kuulajad, MINA OLEN Ingrid Peek ja algab saade Reisipalavik. Pange vaim valmis, täna rändame tõusva päikese maale ehk Jaapanisse. Olen seiklust juhtima muusiku filmifestivali, PÖFF-i visuaalsete helide festivali Plektrum ühe korraldaja Sten Saluveri. Tere Sten. Kuidas Andere jaapani keeles? No tere, võib öelda jaapani keeles üsna mitmet moodi. Sõltuvalt siis kellaajast, praegusel kellaajal oleks paslik kasutada sellist väljendit nagu Kanycziva. Vähe sellest, et sa pidevalt Jaapanist käida, alustad sa nüüd ülikoolis ka jaapani kultuuri õpinguid. Jah, et ma olles jaapanis mõned korrad käinud ja pidades siis jaapani kultuuri ja kõike sellega seonduvat enda üheks suureks armastuseks ja omadest ka nüüd Jaapanis mõningaid professionaalselt tutvusin, jõudsin järeldusele, et ilma keelt avaldamata ja seda kultuuri süviti tundmata läheks esiteks hästi palju kaduma ja teiseks, võib-olla ei, ei õnnestuks mul saavutada oma selliseid teatavaid, võib-olla professionaalsed eesmärke. Haarasin härjal sarvist kinni, astusin ehi Kaug-Ida uuringute magistrantuuri suunitlusega sisust, jaapani kultuurile. Kuidas sinust üldse selline Jaapani fänn sai? No ma väga hästi ei mäleta, aga, aga üks kindlasti nendest mõjutustest oli, oli film. Et noh, Soome televisioon Nonii abil sai ju omal ajal igasuguseid filmi klassikuid vaadata, seal kur osava seitset samuraid või ranni või kogemused või midagi sellist. Konkreetsem tõuge toimus kuskil vist 90.-te lõpus, üks minu varalahkunud sõber oli tellinud mõned jaapanifilmid seeriast, kui ma ei eksi, siis extream Eicia. Mis siis avaldasid mulle muljet, üks nendest filmidest on selline kurikuulus eksperimentaalselt nagu detsuva Ironman ja läbi selle ma sain valgustatud, kuna ma ei olnud midagi sellist ennem oma elus näinud ja oli ka muusika, siis olin, olin kaudselt hakanud jõudma erinevate jaapani plaatideni seal. Ja, ja sealt see kõik peale siis hakkaski ja samal ajal läksin ma tööle ka PÖFFi ja kuidagi sujuvalt siis selline Aasia ja Jaapani armastus nende sai minu tööks. Et lisaks muudele asjadele ma siis PÖFF tegelen ka just jaapani filmide vaatamise ja nende Eestisse toomisega. Mis sinu jaoks jaapani nii eriliseks teeb? Ma ei oskagi öelda, et see kuidagi eriline tunne on olnud kogu aeg kogu aeg sees, et kindlasti teatavat sorti väärikus, noh, see võib olla küll väga formaalne, aga just selline väärikus ja viisakus siis tohutut vastuolud nagu ühe ühe kultuuri raames, et noh, kui rääkides sellest samast viisakusest, et Jaapan on selline väga huvitav paradoksi maa, eks ju, et et näiteks porno, maffia või siis paljaste kehaosadega naisterahvastega meesterahvastega piltidega ajakirju näiteks ei tohi Jaapanisse sisse tuua, konfiskeeritakse tollis ära. Samas jaapanlased ise toodavad ikkagi tohututes kogustes mingid jaapanlased neist üsnagi sellise perversne sisuga graafilise taieseid, eks ju, multifilmidest lõpetades seal mingite traditsiooniliste sidumismängudega nendes, ma ei ole nendes ekspert, eks ma lihtsalt toon selle, et on selle ühegi üheks näiteks niimoodi nagu üldises kinos, et me võime näha mingeid väga selliseid estetiseeritud ja nauditavaid nauditavaid samurai perioodi filme, aga teisest küljest on ju Jaapan tuntud ka sellise võimendatud mingi horror, kino, sellise täiesti segase psühhopaadi saatsid asjade poolest ja kõik see tegelikult eksisteerib nagu mingisuguses ühest täiesti loogilises kultuuriruumis koosna. Et, et see ei ole umbes noh, see, et a la et mingi mingi mingi üks on üks grupp režissöör ja teine grupp režissöör, et kõik need nagu vastanduvad, võtame näiteks siis võib-olla tuntum jaapani režissöör Miika kassi, eks keskele ühes filmis on nagu need kõik elemendid täiesti selliseks jaburaks tervikuks ühendatud. Et just jah, hästi suur mitmetahulisus ja paljusus mind paelunud ja räägitakse, noh, ütleme, et Euroopa inimene ei kuidagi, kui ta läheb esimest korda Jaapanisse, et ei suuda kohaneda selle kultuurikatel tekiks nagu nii-öelda kultuurisokk, eks siis ma mäletan väga hästi, kui me esimest korda Jaapanis käisin, siis käisime minu elukaaslasega siis sel hetkel, kui me astusime Tokyos hommikul kell kaheksa lennuki pealt maha siis muidugi saime aru, et me oleme kodus. Ma ei oska seda, seda tunnet kuidagi, seleta. Aga nii see oli, kõik sobis, kõik sobis, noh, kõik oli kuidagi nii, et et see on täpselt nii, nagu ma olen seda ette kujutanud. Noh, super jah, et see tunne kuidagi kuidagi oli sees. Kas sinu isiklikud loomingulised ambitsioonid on ka tuleviku perspektiivis Jaapaniga seotud? Loomulikult. Kas sa valgustad meid millestki? Jah, et üheks minu unistuseks kindlasti oleks, oleks tuua mõned need sellised maailmakuulsad jaapani režissöörid Eestisse ja ma loodan, et varsti õnnestub, et vähemalt sinna suunas asjad liiguvad ja teiseks, minu unistuseks on võib-olla kunagi jaapanis avaldada enda muusikat, et ma usun, et, et ka see võimalik Jaapani puhul üldiselt kõik väga palju baseerub tutvuseli usaldusel, et, et see võtab aega, aga aga on ju mitmeid bändid noh näiteks maal nii-öelda alates algusest peale Ruja siis via Fraus, kelle, kelle nüüd just algab järgmisel nädalal roosaga tooge tunne ja mõned teised bändid veel, et neil on õnnestunud Jaapanis kanda kinnitada ja kuna Jaapani suur jaapanlased väärtustavad muusikat nii palju, et et siis ma usun, et seal oleks täiesti võimalik läbi viia. Tänases saates kuulame rohkelt erinevat jaapani muusikat, mis sa oled kaasa võtnud, et võib-olla tutvuste paari sõnaga, mis head-paremat täna menüüs on? Selle muusikavaliku puhul üritasin kuidagi anda edasi üsna sellise laia ülevaate Jaapani Jaapani muusikast, et kahjuks küll ma ei võtnud kaasa ühtegi klassikalise jaapani muusikapala mis on ka muidugi väga huvitav, aga just sellisest nüüdisaegsest noorte muusikast, et kuuleksime sellise Cheybopi võtan nagu seda nimetatakse jaapani popi ühte sellist omapärast lipulaeva nimega Yokaari fresh siis natukene jaapani uuemat džässi Jasson üldse Jaapanis väga-väga sügavalt kanda kinnitanud muusikatraditsioon näiteks sellised noored virtuoosid nagu kvasima jaa, slipi rohkem, ehk siis otsime just siis ava see loomulikult siis ka uuemat Haus muusikat. Vast eesti kuulajadki teavad sellist, ma nimetaksin supervendade gruppi, nagu Kyoto seas mässib, kes on siis DJ ja produtsendi tuua kellega ma ühe vennaga viimane kord täiesti juhuslikult kohtusin mis oli hästi üllatav, siis natukene sellist sügavamat ja tõsisemat muusikat ta kassi kuni jooki, kes on täiesti fantastiline muusik ja pioneer ja, ja tee teeraja demondarit Sapporozdvokaadolt ja noh, näiteks tema teda väärtustavad sellised artistid nagu muudime, Hendrix, Vartsame, Chansbites on ja nii edasi ja nii edasi, et et on selline väga-väga tõsine tõsine muusik nii-öelda ja, ja siis ka sellist huvitavat Jaapani hiphopi, hiphopi on ka jaapanlased väga hästi omaks võtnud. Väga head suhted on mul plaadifirmaga ka see asi sport ja sealt siis mõned artistid nagu vitsu ja kägl väitoot ja, ja üks Chasfanca geeniuste grupp Kromanioon, keda loodetavasti Eesti Eesti kuulajad saavad järgmisel kevadel näha. Ja midagi veel. Alustuseks võiksime siis kuulata sellist võib-olla Jaapani klassikalise ja moodsa muusika moodsat muusikat üheks tervikuks ühendavat palun. Selle autoriks on minu üks vaieldamatult lemmikutest Iidelitest DJ gross. Teda peetakse selliseks elavaks legendiks, ET temaks hiphop on nagu sümfoonia, et alati üritab leida sellele mingisuguseid uusi eksperimente, reaalseid ja sügavamaid tähendusi muusikat on teinud juba 90.-te aastate algusest ja noh, näiteks kui võtta lääne kultuuriga ameerika kultuuriga paralleele, siis mingi ekvivalent võiks olla näiteks Yitžado või, või midagi sellist, et kindlasti ta ei ole selline mainstream artist. Et pigem just selline sisse vaatab ja nii-öelda muusikat muusika pärast tegev tegevartist. Jaapanlased on ühed veidrad tegelased. Ma mäletan ühte dokfilmi inimestes, et noored täiskasvanud, kes vanematega elavad ja nähtus, mida esineb ainult Jaapanis, kes mingist hetkest kas langevad masendusse või neil midagi juhtub. Et nad enam ei väljagi toast, et ühesõnaga dokfilm inimestest, kes on aastaid elavad oma toas ja siis vanemad viivad neile süüa kutid kellegiga ei suhtle, et see on lihtsalt üks näide jaapani sellistest omapärastest inimnähtustest, et kirjelda, palun, kui see vähegi võimalik on tüüpilist jaapanlast. No ma arvan, et sellist asja nagu tüüpiline jaapanlane ei ole olemas. Et nagu ma ütlesin, jaapanlasi on väga palju ja juba jaapani endases piirkonniti on väga suured erinevused, et noh, me võime jaapani üldse koosneb kolmest suurest saarest, ehk siis kõige ülevalt alates Hokkaido siis keskele on hunt ja Allan Kyushu ja, ja noh, võib-olla läbi nende dokumentaalfilmide on kõige rohkem tuttavad inimestele siis sama Tokyo piirkond ja Kyoto ja Osaka piirkond, mis, mis on all keskel, seda nimetataksegi religiooniks. Aga jah, mul oli just hea juures eile Eesti ühe jaapani spetsialisti Maret Nukke loengusse rääkida, arutleda jaapanlasi puudutavate müütide üle, eks ju, üks üks nendest müütidest on, et väga paljud jaapanlased on niimoodi kodudes ja isoleeritud, et ei, see pole üldse nii. Ma arvan, et esmapilgul noh kui, kui minna Jaapanisse, siis võib tunduda, et jaapanlased on väga häbelikud. Et ja see just puudutab võõramaalastega suhtlemist. Et ühest küljest juba ajalooliselt on see, et nad nii-öelda tunnevad kartust välismaalaste ees ja, ja teisest küljest jälle nad tunnevad sellist kihku siis nendelt mingisuguseid asju üle võtaks. Et noh, see ongi tegelikult olnud seal pani selle majandusimealuseks, et kui kui 1860.-te aastate lõpus toimus case'i tegelikult Jaapan võttis mõnekümne aastaga nii-öelda sellisest võiks öelda mõnes mõttes keskaegsest ühiskonnast, kus veel mõõkade mõõkadega nii-öelda ringi joostil paarikümne 50 aastaga jõudsid nii-öelda maailma parimate tööstusriikide hulka, eks. Aga noh, seal selle juures ongi nagu see, et et nad tahaksid nagu sinuga suhelda, eks ju, seal keelebarjäär ja nii edasi ja seetõttu nad on häbelikud, kombed on ka väga teistsugused, eks ju. Aga teisest küljest, et nad, noh, nagu kuidagi tunnevad sinu vastu sellist siirast huvi. Võib-olla see ongi selline esma esmaselline stereotüüp, stereotüüp jaapanlasest et väga tihti, kui näiteks käia välismaalasena käia Tokyo tänavatel, et siis mingisugune grupp keskkooli õpilasi tuleb sinu juurde, ütleb, et haige naisjuht ja siis noh muidugi jah, palun, palun, palun, eksju, ja siis siis nad nagu häbelikult hakkavad sinu käest pärima, et noh, kus sa oled, kus sa oled tulnud ja mida sa teed ja, ja kas sulle jaapanis meeldib ja nii edasi ja nii edasi, et see on selline tüüpiline kooli ülesanne, aga selles mõttes annabki Mulle endale võimaluse selle teise kultuuriga tutvuda. Ja hästi suurt uudishimu nad tunnevad ka mis on just lahedad tunnevad enda Enda kommete vastu, et muidugi me ju näeme, kuidas jaapanlased käivad ka Tallinnas üldse eriti vanad jaapanlased välismaal reisimas. Aga, aga põhiline koht, kus ikkagi jaapanlased reisivad, on nende oma kodumaa, et väga paljudel jaapanlastel ei olegi passi. Sest nende kodu anname neile kõik nii-öelda kõik, mida elutegevuseks on vaja, et nad ei pea kuhugi välismaale sõitma, c mida neil ei ole, selle nad on sinna sisse ehitanud. Et noh, kui just mõeldud jaapanlane tahab nii lahedalt läbi laiuskraadidel üleval, on öelda Siber ja siis all on Havai ja siis noh, sul on kõik võimalused alates suusatamisest kuni surfamiseni, et ajalooliselt sama moodi, et nad ei peagi kuhugi välismaale minema, just nende pärand on ju rikas igasugustest nii-öelda mütoloogiliste tegelastest ja, ja kõik budistlikud asjad ja nii edasi on väga, meeleldi nii-öelda reisivad oma kodumaal ja siis tunnevad huvi igasuguste selliste väikeste detailide ja asjade vastu. Mainisid, et nende kombed erinevad täiesti meie omadest, mis on loogiline, eks, ida ja lääs ongi ju täiesti erinevad. Aga toegi mõningaid näiteid, et kui esmakordselt Jaapanisse rändaja satub seal silmitsi kohaliku eluga, et mis on need sellised elementaarsed kombed, võid avad, mida ta seal olles peaks teadma? Jaapanlastele eriti meeldib, et kui sina natukene õppida või vähegi nagu püüad olla, olla nende sarnane või kuidagi nendikult kultuuri sisse elada, et loomulikult sa kunagi ei saa. Kui hästi sa ka ei räägiks jaapani keelt, sa ei saa kunagi omaks, aga noh, ikkagi eks, aga, aga jah, jaapani puhul mingid sellised elementaarsed asjad oleksid näiteks varjutada ennast sellega, et tuleb võtta alati kingad jalast ära väga paljudes kohtades. Et kui sa lähed jaapanlase koju, et siis kindlasti jäävad kingad ukse taha, eks ju. Varusokid võiksid ka mõnikord kaasas olla, kui, kui vihma sajab, eks, aga mitte ainult kodudes templites otse loogiline, aga ka näiteks kaubamajades teatud kohad, kus riideid proovitakse ja seal võetakse kingad jalast ära. Et noh, see on üks selline väga-väga lihtne elementaarne komme. Nende kingadega seoses on üks hästi väike lahe detail, et võib-olla me räägime nendest majutusasjadest natuke hiljem, aga aga oletame, et kui ööbida traditsioonilistes jaapani küla külalisem majades ehk ookeanides siis WC's käimiseks tuleb panna eraldi sussid jalga. Sa lähedki WC-s, siis WCs on kohe eraldi sussid, paned need sussid jalga, siis nii-öelda teed oma asjad ära, võtad sussid jalast ära ja, ja siis nii-öelda toimetad seal selle edasi, et see on niisugune väike nüanss, et noh, et kui sa nende nende sussidega sa ei käi ringi, sest seda peetakse selliseks üsna räpaseks siis üks väga sihuke huvitav nüanss on näiteks see, et Nino nuuskamist peetakse üsnagi selliseks ropuks tegevuseks. Et võib näha seda, et inimesed rongis luuristavad oma nina ja siis ja siis vabandavad nagu ette oma oma nende nende sõidukaaslaste ees, et vabandust-vabandust, et miks ma siin siis nüüd niimoodi teen ja ja, ja kui näiteks filmidest või kuskilt piltidelt näha, et jaapanlased nagu osade aknast kannavad selliseid valgeid respiraatori moodi näomaske ja tegelikult seal väga väga lahe põhimõte, et esimene põhimõte on see, et et ma kaitsen ennast, aga teine põhimõte on see, et ma ei nakata teisi, et kui me kujutame ette, kui palju inimesed Tokyo metroos iga päev sõidab mööda miljoneid et siis noh, elementaarne viisakus tegelikult teise inimese suhtes, et noh, ma lasen vähemalt all olla, eks ma kujutan ette, kui keegi näiteks üksa bussis sõidaks valge respiraatoriga, siis vaadatakse üsna imelik tegelane võiks olla, mida veel, näiteks kui teil on mõni jaapanlasest tuttav, te lähete temaga paari siis jooki mitte ju alati endale, vaid valatakse kõigepealt siis nii-öelda oma kaaslasele ja siis siis kaaslane valab vastu sulle siis nii-öelda selle joomisprotsessi juurde käib ka siis selline viisakas, et kui kui sinu kaaslasel on siis nii-öelda joka otsa saanud, siis viisakalt küsida, et kas ma võiksin sulle uuesti valada, aga siis noh, näiteks ka meie kultuuris mingid asjad, mis võib-olla tunduvad naljakad, aga seal on täiesti normaalsed, siis on luuristamine. Et üks jaapani sellistest headest toitudest on ka erinevat sorti nuudleid, näiteks Sobamis, mida tehakse tatrajahust ja Udo, mida tehakse nisujahust ja siis on sellised lahedad nuudli baarid kuhu saaks siis minna ja siis umbes 40 krooni eest neid nuudleid saada, siis vaatad, kuidas kõik see mees rõõmuga neid endale sisse luuristab, et noh, see on märk sellest, et toit maitseb väga hea. Aga selliseid pisi pisinüansse on veel. Aga kui, kui ennast noh, nii-öelda need asjad endale selgeks teha, et siis siis sa näed, et inimesed hakkavad susse kuidagi positiivsemalt suhtuma ja otse loomulikult kui õppida selgeks ka veel paar paar sellist element, taarset viisakusväljendite ala, tere ja head aega, Suur tänu, vabandage ja nii edasi, eks, et siis sa kohe näed, kuidas see vestlus nagu läheb ja see suhtumine läheb mingisugusel teisel tasandil. Tundub, et jaapanlased on väga-väga töökad ja ma olen aru saanud, et enamusest töötavad lausa terve elu ühes firmas. Jah, nii ja naa kida ühes firmas töötamisest siis tõepoolest väga paljudel juhtudel see võib niimoodi olla, sest et jaapani ülikoolides on selline tava, et kui tudeng hakkab ülikooli lõpetama, siis tema professor soovitad teda teatud firmale. Ja siis noh, nii-öelda inimene läheb siis sinna firmasse tööle ja tõenäoliselt jääb sinna elu lõpuni, et noh, mõnes mõnes mõttes on tegu negatiivses aspektis sellise ringkäenduse loomulikult siis firmad neile vist maksavad, eks ju, et sest helgemad ajud teatud kohtadesse nagu saata, eks ju, et see siis nende defineerib ära selle inimese elu. Teine asi on see, et jaapanlased suhtuvad suure uhkusega oma töösse, mingisugune ottotehase WC, koristaja võib olla seal on nagu tohutult vaimustunud sellest, et on selle suure autotehase WC koristaja, eks ju. Ja ja see ongi selline teatud uhkusega ühelt pühendumus oma tööle, noh, teen teine hea näide on see, et jaapani rongisüsteem, mis on täiesti fantastiline minu arvates et see samase Chapaniisreil siis nendel on tegelikult oma keskkool. Et noorukid juba teavad, et kui ma keskkooli läheduses ma tahan nagu pühendada oma elu sellele, selle rongi asjalasest, rong on mõnes mõttes jaapani jaapanlase elus selline keskne asi, sest kõik nad sõidavad kogu aeg rongiga autoga, seal ei ole võimalik sõita, sest ei jõua lihtsalt eks. Ja kui sa vaatad näiteks neid konduktor, neid, kes on Nende, Bullet, treinide või kiirrongide peal millise naeratuse ja millise uhkusega nad oma vormi kannavad, et siis sa saad aru, et see on ikkagi noh, nagu väga spets töö ja jaapanlaste selline selline omadus, et noh, need piletikontrolörid ei ole mingisugused kurjad vanamutid ütlevad, et näitab pileti ja tuleme autosse vaid nad tulevad isegi tsingi juurde kummardaadid, et vabandage, kas te võiksite näidata Lätit ja seal mitu piletit ja siis nad tänavad ja nii edasi ja siis lahe on veel see, et kui nad vagunist väljuvad, siis siis nad ka veel kummardavad sinna, et see on selline lahe lahe viisakus ja just selline nii-öelda pühendumus oma tööle paistab nüüd täiesti välja. Aga mulle suureks üllatuseks räägitakse seda, et mis puudutab nende sellist tohutut töötamist, et siis on ka nagu tõsi ja mitte tõsi, et näiteks nad nad pidavat olema väga osavad imiteerima tööd. Et näiteks igale jaapanlase, noh, nendel on see asi, et nad näiteks hoiavad laua peal hästi palju kaustu mingite paberitega ja siis, kui post tuleb rahulikult neid kausta tõsta tegeleda ja nii-öelda tegeleda, eks ju, ja just see noh, et oi, et meil on aastas nii vähe puhkust, aga noh, neil on nii palju, iga kuu on mingisugune kaks püha ja siis on neil näiteks Obonni festival, mis on selline traditsiooniline festivali sisu, mingi keisri sünnipäev ja, ja nii edasi ja nii edasi, et kui kokku lugeda, siis kõik need pühad ja asjad, et siis pidavat ei pidavat seda tööaega küll nii palju olema, aga noh, see ei ole muidugi mingisugune kriitika selle vastu, mida nad on saavutanud, et kuigi nad võib-olla ei tee palju tööd, et siis see majandusime on ikkagi olnud tohutu Kuidas jaapanlased meelt lahutavad, et kas nad möllavad mänguautomaatides laulavad karaoke-s ja pärast lähevad diskole? Oo väga erineval moel, eks sõltub ka, milline jaapanlanna sa oled, et nagu ma ütlesin, et kõik, mida Jaapanis loomupäraselt ei ole, selle on nad sinna sisse kuidagi esitanud või, või, või toonud, et sport on väga populaarne, eriti pesapall. Siis noortest rääkides käivad hästi palju väljas klubides, sõpradega mängimas. On kohe eraldi sellised mänguautomaatide majad, mina nimetaks neid mängudeks, aga mis on täiesti uskumatu, et seal on kuus korrust üksteise peale, iga korrusedele on seal mingid erinevad mängud, et a la keldris olid seal mäletan mingid mingid sellised mängud, kus sai oma sõbraga võidus kratsida siis umbes esimese korruse peal saad mingi kombitsaga midagi võtta ja teise korruse peal on rallimängude kolmanda korruse peal on seal mingisuguseid Playstation ja nii edasi kuus korrust. Ja siis nad seal kõik käivad ennast mõnuga välja. Elamus, ala, noored ja vanad inimesed ja kõik läbisegamini üks teine lahe asi, millega meelt lahutatakse ja endale mälestusi tekitatakse fotoautomaadid. Fotoautomaadid ei ole mitte sellised noh, niisama passifoto tegemise kohad, vaid nad ise kutsuvad neid mängudeks ja seal on kohe niimoodi, et Sa lähed sinna sisse, siis sa paned oma raha sinna sisse, see vist oli umbes 40 krooni või 400 jeeni ja siis hakkab mingi muusika mängima, noh siis seal on mingid liikuvad põrandad ja asjad sees. Siis sa saad valida mingisuguse tausta, eks ju, seal kast mingi palmide all või karukeste südametuslikestega, kuidas sa täpselt tahad, eks siis sa saad teha mingi arvu pilte seal. Ja siis, kui sa oled pildid ära teinud, sa lähed automaadi taga on suured ekraanid, kus siis laserpliiatsiga saab lisada sinna igast klitereid ja mingisuguseid nunnumeetri asja, asja sinna juurde ja siis lõpuks sa võid selle saate kas siis mobiili peale, Ta tõi välja trükkida ja kleepsude või tavaliselt fotodena siis kui näha noortel tšikidel on, kõigil on sellised lahti, käivad klapiga mobiilide ja siis selle klapi, ajastan kõikuma sõbrantsidega tehtud, neid pilte täis. Aga vanad inimesed käivad ka ettekandes ja noh, ausalt tunnistama, et nende fotode tegemine on väga sõltuvust tekitav. Ja küllap tõesti väga lähedal. Ma loodan, et keegi kunagi ühe Eestisse siia tooks, see oleks nagu super ja noh, siis loomulikult on ju veel korra ooke, kuhu tavaliselt sellised töömehed ehk siis Salarimannad õhtul jõuavad oma sõpradega igasuguseid joogilaule laulma ja on ju olemas igasuguseid vanaaegseid, rafineeritud meelelahutuse, eks ju ola, seal teetseremoonia ja, ja noh, väga valitud seltskonnale loomulikult ka kestade külastamiseks. Aga noh, see viimane on pigem selline kultuuriline harutlus. Et ma oleksin ise väga õnnelik, kui mul kunagi õnnestuks ka sõna. Aga noh, elame näeme. Üks minu lemmiklinnadest Jaapanis on Kyoto. Et kui Tokyo ja Osaka on sellised hullumeelsed suurlinnad või tulevikulinnad, siis Kyoto on, on see linn kus on säilinud kõige rohkem vana Jaapanit, noh nagu meie oma mingisugustes unistustes või unenägudes ette kujutama, et seal on, et see vanalinn just kus on väik, väikesed tänavad, tee majad, budistlikud templid, seal on üle 2000 Unesco kultuuri mälestuse mälestusi selles linnas ja kui sa jalutad seal ringis kohe tunne nagu, et seal on spetsiaalne lõhn, ma ei oska seda kuidagi seletada, et see on nüüd see vana õige asi. Suurem osa siis jaapani Bel töötavatest keissadest elavadki Kyotos, seal on erinevad piirkonnad, mida kutsutakse Audori ja neid võib seal jalutamas näha küll, jah, päeva ajal ning Eissasid, kui siis keissa õpilasi maikosid ja noh, muidugi siis kõik need pildistavad ja nii edasi ja nii edasi, aga meil avanes sel kevadel üks väga lahe võimalus, et mis puudutab keissadesse, siis ütleme, eurooplane. Mitte kunagi suure tõenäosusega ei saa nagu selle keisa kestad mingisugusele audientsile kutsuda, et selleks, et seda teha, sa pead olema väga valitud seltskonnas, noh ja see on väga-väga rikaste, kas siis ärimeeste või mingite eriliste inimeste privileeg ja muidugi teine küsimus. Mis sellega puutub, on see, et ega noh, ega meie ja kaasa arvatud, mina ei suudaks tegelikult adekvaatset nagu tajuda või hinnata seda, mida see geiša teeb, eks ju, et see geisha meelelahutus on mingisugused tuhanded 1000 aastat vanad tantsud, luuletuse Chamiseni mängimine ja nii edasi ja nii edasi, eksju, seal on isegi nii väikesed nüansid. Kuidas keisse suhtleb, et milline kimono näiteks tal on pandud selga või, või ma ei tea või millist rätikute näiteks kasutab, et kõik need annavad nii-öelda selle teadele. See on nagu selline peene esteetiline mäng, eks me ei oskaks seda hinnata. Aga aga mida me just nägime, oli see, et korra aastas just kirsiõite õitsemise ajal see on siis kuskil aprilli keskel korraldavad keisad kuu aega järjest avalikke esinemisi, kus nad siis kannavad ette mingisuguse klassikalise teose või klassikalise tantsu ja meie külastasime ühe siukse piirkonna Jaakko Jaago toori etendust, kus siis osales 60 Käisi õpilast, kes siis etenduse laval neid vanu asju ja see tõesti oli täiesti uskumatuna. Ma ei, ma ei ole oma elu sees midagi sellist näinud, et noh näiteks nende kimonod seal helistades viis vaatust, kus kõikide nende kimonod vahetusid ja nende Kimulate õmblen valmistamiseks läks umbes aasta aega noh, rääkimata sellest, et nad siis õpivad täiesti sünkroonis ära kõik need tantsud, liigutused ja nii edasi ja nii edasi, et noh, ongi mingi, sa lähed selleks pooleteiseks tunniks mingisuguses Üheteist teistsugusesse maailma. Ja muidugi teisest küljest, mis siis nende just nende keissade ja keiko käikude maikodel ehk nende õpilaste pühendumist märgib, on ka see, et nad mängivad seda etendust. Kui ma ei eksi, kas siis kolm või neli korda taevas kuu aega järjest iga päev et noh, see näitab ka nagu päris hästi. Et noh, et kuidas, kuidas nad ennast sellele eesmärgile pühenduvad et lihtsalt ka väike väike remark siia, et et tüdrukud hakkavad juba teismelise eas selleks valmis tuuma ja, ja umbes kolmeteistaastaselt nad siis nii-öelda saavad aru, eks, et ma nüüd võib-olla tahaks oma ilu sellele pühendada ja siis nad on mingi aeg on nii-öelda õpilased ja siis Assisteerivad ja elavad koos ja siis lõpuks sooritavad keisse eksami ja siis saavad nii-öelda selle au ja au ja koormuse. Reisipalavik rändab koos Sten salveriga Jaapanis ja asume kohe isukalt jaapani köögi kallale. Esimese märksõnana tuleb jaapani kööki mainides ilmselt alati meelde sushi mis on nüüd ju läänemaailmaski ülipopulaarne. Aga mida nad veel söövad seal sa mainisid ennega nuudlid, eks? Mulle Jaapani toit väga maitsev, ta on, aga eriline, et ta on väga kerge, on väga tervislik. Oma sellise tasakaalustatuse tõttu on ta nõnda kindlasti jaapanlaste pikaajalisuse allikaks. No põhiline asi, mida süüakse, ikkagi riis, mitte ei sööda sellist pikateralist riisi, vaid süüakse lühikeseteralist, riisi, mida muuseas, jaapanlased ise enam väga palju ei kasvata, nende kasvatad tahad ameeriklased enda jaoks siis nad söövad hästi palju kala ja mereande just kõiki asju, mis merest tuleb, et Tokyos on ju see kurikuulus. Vabandan nüüd oma halva häälduse pärast. Aga see vist peaks kõlama tšukitši kalaturg, kus siis iga päev müüakse tuhandeid tonne kala alates karpidest Kunivetikateni ja siis võib-olla ka kuulajad on dokfilmidest näinud neid väga tuntud tuunikala oksjoneid, kus siis hommikul umbes kella viie kuue paiku siis müüakse, ma ei tea, paar tonni kaaluvaid tuunikalast, mida siis pärast tükeldatakse, kus nad kõik restoranidesse edasi lähevad, et just meremereannid siis loomulikult nuudleid Hiinast üle võetud selline jäme, väikese sõrme jämedune nuudel nagu Udon. Ja siis minu suur lemmik tatrast tehtud Soba mõlemad saab süüa siis kuumalt ehk siis foto ja siis külmalt ehk siis koldav. Ja ja siis neid nuudleid muidugi süüakse ka erinevas leemes siis moodustab nii-öelda kokku võib-olla meilegi tuntud raaman, lisaks on väga huvitav toit on tempora või mis on siis sellises spetsiaalses taignas paneeritud juurviljad ja mereannid siis süüakse hästi palju grillitud asju, näiteks väga suur delikatess, grillitud angerjas ehk kunagi? Jaa, jaapanlastele meeldib ka marineerida asju, teha igasuguseid selliseid marineeritud hoidiseid ning kutsutakse sukamoona. Ja, ja seal on näiteks marineeritud ploomid ja siis on näiteks marineeritakse, kui ma ei eksi, siis sellised redis redise moodi asja, mida kutsutakse taikoniks. Üks hästi lahe ja huvitav toit on, mida ma nüüd viimane kord ise proovisin viima, Okonoomiaaki? Umbes võrdlus võiks olla selline natukene natukene segi pekstud pannkook, Okonoomiaagi sündis kuskil sõjas ajal, probleeme on nimelt selles, et jaapani naistel ei olnud enam millestki toitu valmistada ja siis nad suures hädas kokku jahu, tuunikalapuljongi, ingveri ja sibula. Ja siis sellest, eks selline ja muna siis sellest tekkis selline tore tainas siis hakati pannkooke küpsetama ja, ja hästi kuulus kuulsat Okonoomiaakid tehakse Hiroshimas ja Kyotos siis on muidugi lihatoit selline väga kvaliteetne pihl nagu toom, katsu. Ja las ma mõtlen, missa suka, oojaa, mis asub loomulikult seda süüakse igale poole ette taha koos noori vetikaga, üldse on väga hämmastav, mida jaapanlased kõike sojast teha ei saa. Et sellest tehakse siis seda, mis oht siis nad tehakse, sellist? Eurooplasena võib olla vastuvõtmatud, hapendatud sojaubade plöga, mille nimi on nata, aga mis on hästi valgurikas, hästi tervislik, niuke väga naljakalt käärinud maitsega. Mida siis pannakse hommikul riisi peale, loomulikult tehakse tõenäolist tofut mingisse ajas 10. erinevas. Ta andis siis sojakastet ja nii edasi ja nii edasi ja nüüd mul hakkasid veel head toidud meelde tuleb ja kusjuures siis üks minu väga lahe lemmiktoit on hiina ridu see Inarion, seda müüakse ka eesti sushirestoranides, on tossust küpsetatud, selline magus tasku sees on riisitäidis. Mulle hirmsasti maitseb ja siis on veel erinevad sellised noh meie mõistes võiks olla umbes nagu võileib. Aga neid need riisipallid kas siis tuunikala või, või kana, kana või liha või mingisuguse muu, nii täitisega neid kutsutakse, on nii kiire ja need on sellised head kuuma ilma puhul värsked asjad. Ja siis on ju terve jaapani magusamaailm, mille kirjeldamiseks ei ole mitte mingisuguseid sõnu, sest ma ei oskakski seda kuidagi kirjeldada. Visuaalselt see on, ilmad lähevad peast ära ja ma maitse on ka väga selles mõttes erinev. Võib-olla jah nagu harjumatu, aga, aga just huvitav ja hea rohelisest teest näiteks tehakse hästi palju asju just näiteks šokolaadi sisse või mingite kookide sisse. Ja üks asi, mida nendel magusana kasutavad, on sellised punased magusatoad. Aga mida peale juuakse saket? Õlut küllaltki palju, jaapanlased on ühed suuremad õllejoojad maailmas ja neil on seal sellised suured kuulsad tehased nagu Santori, mille üle visati ka kõvasti nalja filmis Lost in Translation ja kirin ja mis need kuulsad tehased seal on? Jah, just õlut juuakse hästi palju ja naljaks oli see, et õlut joovad kõik ja aga noh, kui Eesti näiteks reklaame vaadata, vaata õlut reklaamitakse õlu on nagu selline natuke jõmmi jook. Et mehed tulevad, panevad õlle seal näiteks õlut, reklaamivad koduperenaised. Et õlu ei ole nagu nagu meeste värk, vaid elu on niisugune Dio õlut ja siis tead, õnn tuleb õuele. Pere. Või midagi sellist kõigile rahvajooks. Ja, ja just just et ma mäletan viimasest korrast sellist head head reklaami, soovitan ka, kusjuures väga hea nagu naljakogemuse saamiseks võiksite guugeldada näiteks sellist Youtube'i ja sellist asja nagu Tommy shows ja Eileen, sealt tuleb üks Jaapani väga haige kohvireklaam, kus Tommy Jones, no see on täiesti jaburat, vaadake, seal mängib Maale sattunud ufod, mis temaga kõik siis nii-öelda siin maakera peal toimuma hakkab. Siis loomulikult jõuaks hästi palju rohelist teed üldse teed erinevates variantides küll kuumalt, aga nagu limonaadi nii-öelda külmalt suurtes pudelites, see on super asi, annab hästi palju energiat ja teeb ärksaks ja langetab ka mõnusalt kaalu, kusjuures töötab pohmelli vastu hästi. Siis juuakse just sellised traditsioonilisemad ringis saket või siis teise sõnaga nihanžud. Ja seda on muidugi hästi erinevas kvaliteedis ja valikus. Vanad firmabossid loomulikult joovad viskit. Peen ja pikaajalise traditsiooniga on ju ka jaapani teetseremoonia, on sul olnud võimalust mõnel sellisel traditsioonilisel teetseremoonial viibida? Kahjuks veel ei ole ja mõnes mõttes vist on olnud ka teadlik otsus, nagu oleme abikaasaga siis kuidagi mõelnud seda, et me tahaksime oma sellises kultuuri tundmisest jõuda mõnikord või loodetavasti kunagi sellisel tasemel, et me suudaksime ka päris nagu tajuda kõiki neid nüansse, mida seal teetseremoonia pakutakse, et loomulikult, kui sa lähedki ootased, siis ette-taha, sul on võimalus nii-öelda osta see kupong sinna, kuhugi teetseremooniale, aga, aga seal on niivõrd olulised nüansid, mis, mis seal kaasa nagu mängivad ja just tahaks nagu nendest asjadest rohkem teada, et ma loodan, et võib-olla järgmine ülejärgmine kord selliseks heaks sissejuhatuseks võib-olla jaapani teekultuuri ja teetseremooniast nendesse huvitavatesse elementides on üks väike sõrmejämedune raamat mille inglisekeelne pealkiri võiks olla Bukov stiil mille siis on eelmise sajandi alguses kirjutanud selline jaapani haritlane nakutentšinocacura. Ja see räägib tee ajaloost kuidas ta kõik läbi hiinlaste võeti Jaapanisse üle ja kuidas tekkisid sellised tee, budistlikud arusaamised nagu zen budist neist tulnud mõtted ja suunitlused ja ta jõuab välja just teetseremoonia teemeistrite, eks ju, et see, kuidas te näiteks teemeister, millised maalid või millised lilled ta toob sinna teetseremooniaruumi, eks ju, et noh, need kõik omavahel hästi-hästi suurt nüanssi. Samamoodi see, et teetseremoonia ruumis kõik on võrdsed. Et kõik tulevad austama nagu seda seda hetke nautima just seda nagu ainuainukordset võimalust, et olgu siis mingid tüübid boss või siis mingisugune kehvik, et kõik, kes sinna ruumi nagu astuvad, on alandlikud nii-öelda selle kogemuse ees, eks. Noh, samamoodi kui ma nüüd ei eksi, sest see teetseremoonia ruum, noh, see on spetsiaalselt ehitanud, seal on mingid mõõdud, ta meenutab sellist vana mahajäetud. Noh, ma mõtlesin, et oleks, seda on võib-olla ei oleks päris õige sõna, aga noh, mingisugune nojah, hütt näiteks, eks ju, mis on hästi-hästi askeetlik seal just ei üritata teha seda ruumi sümmeetriliseks, vaid ta peab olema ebasümmeetriline, eksivad. Üldse meeldivad ebasümmeetrilised asjad, et ebasümmeetriline lõputus, et sealt me leiame alati mingisugust uut kogemust, eks ju, et mingi asi ei ole lõplik. Et alati alati on kuskil mingisugune lõputus. Ja, ja kõik needsamad asjad kajastuvad seal just seal teetseremoonial sama moodi, et et mis tahaks natuke veel selles vallas nii-öelda kompetentsi omandada ja siis kunagi seda täiel rinnal nautivat. Reisipalavik avastab Sten Saluveer ja asjatundliku juhtimise all tõusva päikese maad ehk Jaapanit. Sinna rändaja saab, Pub ilmselt esimesena pealinna Tokyosse. Ole hea, palun kirjelda, kui see on võimalik kuidagi sõnadega edasi anda. Meile natuke tookjad, milline on selle linna energia, atmosfäär, olustik, inimesed. Tookia mulle tundub, et oma olemuselt võiks olla ligilähedane Ridley Scotti kuulsale ulmefilmile pleid Rannar ta on ikkagi selline tohutu suur miljonilinn kus on siis esindatud kõikvõimalikud jaapani tahud ja subkultuurid. Et Tokyos võib küll natuke näha sellist vana Jaapanit, ülejäänud on kõik, noh, ma kasutan head head sellist. Metafoorid kõik on umbes 300 peal 100 100 protsendi skaalas. Et tohutult palju inimesi, tohutult palju sellist suurt, linliku pulsseerivat energiat. Ja mis Anistokia puhul lahe on see, et iga inimene tegelikult leida Tokyost just selle tahu, mis teda huvitab. Ei saa rääkida doki puhul, ühest keskusest Tokyos on mingi, ma ei tea, kas kümneid, eks, aga umbes kümnekonnaringis mingeid erinevaid keskusi, mis siis erinevatel inimestel midagi pakuvad. Näiteks alustame võib-olla noorematele kuulajatele kindlasti meeldiks minna sellesse linnaossa. Schibuja, mis on Jaapani meelelahutuskeskus, kus on kõik plaadipoed, kõik noortekaubamajad, selline noh, kõik, mis on uus äge ja trendikas klubid ja nii edasi ja nii edasi, et just see kogemus, et kui sa tuled sibuija metroojaamast välja, seal on seal hästi kuulus Bilbordidega väljak ja sa näed, et ühe selle valgusfooritule all lähedasel mingeid tuhandeid võib-olla viis tuhandeid inimesi, ülesanded ära, oh noh, see on nüüd nagu see, eks see teistmoodi sa võid minna siis sinna suurde raudteekeskusse, sind niisuguse, kus on siis nende vanematele võib-olla vanematele inimestele mõeldud sellised mingid meelelahutused, asjad, samamoodi punaste laternate joon oleme täiesti teistmoodi, mingi oma omalaadne kogemus, siis sa võid minna kiinza rajooni, kus on vanad, 19. sajandi alguses ehitatud kaubamajad ja siis seal lõpus see tohutu suur monst, isegi monstroosne kalaturg. Nendest avanes viimane kord võimalus käia ühel festivalil, mis toimus, sellised nimetataks Tokio front, mis on natuke kesklinnast väljas tere käest tagasi võidetud maa. Seal toimus pilved nii-öelda pilvelõhkujate vahel üks muusikafestivalile, sa sõidad sinna selle monoray liigaga, mis mingite pilvelõhkujate vahel kuskil kõrgustes nagu ringlistab, et see oli täiesti nagu ulmeline. Aga siis sa võid minna näiteks bueno peatuses maha Tokyo ülikooli juures olevasse tohutu suurde parki, kus on kevadel väga kaunid kirsiõied. Võid sinna minna oma sõpradega piknikku pidama ja siis sa võid minna näiteks Saku USAsse, kus meie kuna ära sinna, kus on jälle üks tookia suurimaid ja vanemaid tuntumaid templeid, mis on küll paras turistilõks, aga see on jälle selline teistmoodi rahulik kogemus, et neid, neid tahke on seal hästi palju. Kuidagi ei tasuks peljata, et, et ta jääb üheülbaliseks, et iga iga inimene leiab sealt midagi, noh, täpselt vastavalt oma huvidele ja siis ka vastavalt oma rahakotile loomulikult. Kui nüüd näiteks hakata Tokios välja liikuma üle maa, siis tee, mille linnulennul üks väike ekskursioon kohtadest, mis sulle endale eriti südamelähedased on ja mida sa soovitaksid ka ränduritele kindlasti avastada. Kui nendest hakata tookast välja minema, siis tulevastele ränduritele annaksin ühe väga hea soovituse et üldiselt levinud müüdile, et Jaapan on kallis, siis Jaapan ei ole kallis. Et umbes keskeltläbi võib arvestada, et koos majutusega võid päevas hakkama saada umbes 500 krooniga ja seal on ka söögid sees, et noh, näiteks keskeltläbi sellised jaapani lihtsamat külalistemaja ehk siis Riyokanid, nendel ei ole üldse euroopa keeles mingisugust, ma arvan, et kas see võiks olla midagi kodumajutuse, külalistemaja vahepealset, et mingi perekond siis peab sellist võib-olla viie või kuue toaga külalistemaja, ta ei ole mingi hotell, aga ta on jaapanipärane, sulen oma, vaatame ja foto on seal maas, eks, ja sa saad oma selle suvekimono ja just sellise hästi kiire nii-öelda ekskursiooni jaapani kodukultuuri. Aga mis on muidugi jaapanis meiega võrreldes, kallim on linnade vahel transport. Aga noh, kui ikkagi mõelda ka selle üle, et vahemaad on ikkagi päris suured, et Tokyo Kyoto vahel on ikka üle 500 kilomeetri. Siis noh, võib-olla nii kallis ei tundugi, aga õnneks on jaapani rongifirma seppaniis Reil siis nii-öelda välismaal elavatele jaapanlastele Jaapanit külastavate välismaalastele välja mõelnud sellise toreda asemel säpaniisrail pääst, mida müüakse ainult Jaapanist väljaspool ja see annab sõiduõiguse umbes 90-le protsendile kõikidest liikumisvahenditest, noh muidugi välja arvatud lennuk, aga kaasa arvatud linnade vahel sõitvad kiirrongid. Ja noh, kui alguses mõelda, et okei, et jah, et kui ta maksab näiteks kaheks nädalaks umbes 4000 krooni on vist suur raha, eks ju, aga kui sa juba tegelikult teed umbes ühe edasi-tagasi reisi Tokyo piirkonnas näiteks Kansai piirkonda, kus on Kyoto ja Osaka, siis see tegelikult teenib ennast tagasi tagasi, noh, rääkimata sellest, et katookas mingite metrooliinide pealselt sellega sõita. Et Eesti esimene asi on raske see, et osta see rongikaart ja siis minna kiirrongi peale, mis on superäge, sest rongid sõidavad totaalset graafikus ja näiteks kõikide nende Syncanseni liinidega on aastas lubatud kuus minutit hilinemist ja kusjuures seal mõelda selle peale, et selle ühe nii-öelda liiprikaari peal sõidab iga umbes viie minuti tagant 330 kilomeetrise tunnikiirusega sõitev rong, eks siis jää muud midagi üle. Kui imestada, meie oleme praeguseks hetkeks siis käinud natukene või seigelnud siis selles keskJaapanis, kus on kõige rohkem nii-öelda seda vana Jaapanit säilinud ehk siis Kyotos Osakas ja siis ka mingites väiksemates linnades, et ma tegelikult soovitaksingi võib-olla kogeda seda tookiat, võib-olla siis roosakad nii-öelda saan, siis uurin maitse käes ja siis minnagi ootasse ta ütles ta, vana Jaapanit siis tegelikult võtta lahti Lõmney Planet vaadates, et oh, see võiks olla lahe koht, sõidame, eks ju. Kui sul see kaart on käes, siis sa võid teha üsna palju. Aga umbes reegel on tegelikult see, et sa laias laastus kulutad ikkagi ühe päeva nagu punktist A punkti B liikumisele, et Meie näiteks käisime sealsamas kantsli piirkonnas käisime ühes linnas, mille nimi on Coyasson, mis on üks püha mägi, kus on 127 budistlikku templit ja siis seal pakutakse võimalust elada siis nende munkadega koos ja siis nii-öelda enda karmavõlgade likvideerimisega tegeleda. Ja see oli väga lahe, omapärane kogemus. Et võib-olla ta ei olnud päris selline idealistlik, nagu mõelda, mingisuguses vaimusilmas ette kujutasin, aga aga ikkagi nii-öelda midagi seal seletamatult seal linnas ikkagi oli. Samamoodi käisime ühes lahedas kuurortkurd linnas nimega Syrahama, mis on tuntud selle poolest, et kui mõned aastad tagasi suur orkaan nende lumivalge mererannal minema puhus, siis selle peale nad tellisid kohe Austraaliast uue raha. Hammas on ka üks väga kuulus jaapani ondsen ehk siis kuumavee allikas, kus inimesed käivadki õmblema, on otsesel meremere ääres nii-öelda rannal avaneb, et siis käisime ka seda proovimas ja nüüd viimasel korral külastasime ka ühte minu arvates kaunimate kirsiõitega paika jaapani keskel asuva järve Pivaku ääres paiknenud hikone ja see, see loss materjalist, mis seal ümber on, need kirsiõied on hikonnatšov. Ja seal on ka Jaapani üks vanimaid külalistemaju, mis juba 330 aastat töötab. Ja siis seal veetsime ühe, mis oli teist ainulaadne kogemus. Aga selliseid paiku on Jaapanis veel ja veel ja veel. Jaapani kõrgeim mägi on vulkaan futši puid siis on. Oled sa seal käinud? Ei ole, aga ei tunne ega hetkel väga suurt vajadust, selle järgi tahtke tohutu turism, turistipaik. Ja mulle nagu tundub, et see ei ole mingisugune eesmärk, mida ma pean saavutama, et jah, ma tean, noh, et kindlasti on mingisugune lahe kogemusega. Aga muuseas on näiteks kõige tippu ei saa öö läbi sinna tippu roninud, on sinna kõige tipuga väike üks turistiputka pandud ja see on tõesti tuhanded inimesed, kes sinna aastas ronivad, et on igasuguseid teisi paiku võib-olla, mis kuidagi sümboolselt või hingeliselt võiksid võiksid anda palju enamat. Ma vist olema enam-vähem kokku leppinud, et meie järgmiseks reisi sihtkohaks saab olema Hokkaido. Kus on siis jaapani suurimat ja kõige nii-öelda metsikumad rahvuspargid ja kus on väga erinevaid kuulsaid mägesid, et et pigem nagu üritaks sealt siis midagi järgmine kord avastada. Milline on jaapani linnu ja loomariik? Eriline noh, loodame, et seal üldse mõned linnud ja loomad veel elavad. Kuuldavasti Hokkaido veel mõned karud, karud pidid olema aga ta üsna täis täis on ehitatud ja hoolimata sellest, et seal nii-öelda on mingisugused reservaadid, seda looduselu jääb aina vähemaks ja vähemaks, aga, aga mis on, nagu huvitavam on see, et see on kuidagi hästi oma omanäoline, et on selline, nagu võiks nimetada džunglit, männimets võiks olla see tähistus. Hästi palju on seal igasuguseid imelikke putukaid ja sitikaid, usse ja nii edasi ja nii edasi, mis on päris, kellel ei oskakski üldse üldse nime anda? Jaapan on kuulus leiutiste ja tehnoloogiamaa. Oled sa ise sattunud mõne ebatavalise leiutise otsa või sisse, kas nad ehitanud mitte kuhugi vee alla mingisuguseid püramiide, kuhu saaks tulevikus üle kolida? Nendest püramiidide. Ma ei tea kahjuks midagi, küll nad on ehitanud jah, maailma kõige suurima sise surfihalli pole seal käinud, aga olen näiteks käinud hästi suures maailma teiseks suurimas akva akvaariumis, mis on siis roosaka akvaarium. Siis erinevaid ookeanide elu kirjeldab. Jaapanis on ju sellised imelikud karp hotellid, kus hotellituba nagu kummuti sahtel, oled sa mõnes sellises? Ei ole, aga, aga võin ka öelda põhjuse, et mõtlesime seda proovida küll, aga aga probleem on nimelt selles, et suurem osa nendest hotellidest on mõeldud ainult meestele. Kuna me kahekesi nagu reisisime ja siis me mõtlesime, et noh, et päris vist nagu eraldi ei tahaks, ei tahaks nagu minna. Et eks siis kunagi tuleb see kogemus ära proovida, aga karp hotellid on nagu mina olen aru saanud, on mõeldud ikka nendele härrasmeestele, kes siis sõpradega suhtlemise käigus natuke liiga palju vägijooki võtnud ja viimasest rongist maha jäänud. Et siis sealt nii-öelda rahulikult kuidagi jooksul kaineneda, siis hommikul kontorisse tagasi minna. Aga teine asi jah, mida pole veel proovinud, mida tahaks kindlasti tulevikus proovida, on armuhotellid. Tihti, võib-olla Keskmise, Tokio, lase korter mingi 40 ruutu umbes, eks need on suhteliselt palju ja kui seal elavad ema-isa ja tütar, võib-olla heal juhul ka vanaema, eks et siis noh, ütleme, mees ja naine omavahel rahus. Armastus teha vist päris ei saaks, eks ju, ja noh, kuna selline siivsus käib asja juurde, siis siis selleks on nutikad jaapanlased väljamõnud armuhotellid. Need on siis sellised paigad, kus siis on võib-olla tavalised hotellitoad, aga need lähevad väga sellist ulmelist, rafineeritud meelelahutust välja, võid endale laste arvursi stiilis toa üürida või noh, loomulikult mingite kettide, Vibiitsada või vanglate või ma ei tea millega. Aga et noh, nii-öelda mitte häbi tunda siis nende hotellide sissepääsud ja väljapääsud on eraldi ka, eks ole. Ja samamoodi paljudes kohtades sinna sisse lähedane ainult luukus võetakse raha ja siis vajutad tuba, mida sa tahad. Ja et siis saan jälle ka selle müüjaga seal suhtlema. Aga mille järgi ta aru saab, et tegu on siis selliste armuhotellidega on see, et on väljas, on hinnad, siis on kirjutatud rest Jastei. Et nii-öelda võiks siis olla jutumärkides paar tundi puhkust. Ja seda ei, siis on noh, nii jääda ööseks, et see on jah, programmi küll võtma, et on täitsa mind huvitanud ja Tokyos on, kusjuures sealsamas sibuija juures on terve terve kvartaleid hotell, kutsutakse laad, hotell Hills, jalutama minna, on ka selline päris lahe nii sammu vaadata. Vaatame enne edasi rändamist üle ka mõned faktid jaapani kohta. Jaapan ehk tõusva päikese maa on Aasia mandrist itta jääv Kaug-Ida-riik. Tema naabriteks on Koread, Hiina ja Venemaa vaikse ookeani läänekaldal asuv Jaapan koosneb saarte ketist, millest neli suuremat on hon show, Hokkaido, Kyushu-ši kogu Jaapani saarestikku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Enamus Saaria mägised ja vulkaanilise, ka jaapani kõrgeim, 3770 kuuemeetrine mägi, putši tuntud ka nime all. Futšistan on aktiivne vulkaan. Mägedega on kaetud 70 protsenti jaapani territooriumist ja mägipiirkondades leidub ka palju kuumaveeallikaid. Kolme mandrilava ristumiskohas asuvale Jaapanile on iseloomulikult ka maavärinad, mida igal aastal registreeritakse umbes seitse 8000. Hilissuvel ja varasügisel tabab Jaapanit rohkelt taifuuni. Mitmekesise kliima tõttu on sealne taimestik väga liigirikas ja taimedel on tähtis koht ka jaapani kultuuris. Näiteks kirsiõied, mille ilu kestab ainult mõned päevad, sümboliseerivad elu ja maailma muutlikust. Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ja bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas elus raskusi ületada. Jaapani riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia, mida valitses keiser Aki hiito kes on muide tänapäeval maailma ainuke keiser kes koos keisrinna Mihhikoga 2006. aastal ka Eestit külastas. Rohkem kui 377-l 1000-l ruutkilomeetril laiemas Jaapanis elab üle 127 miljoni inimese. Rahaühikuks on jeen ja pealinnaks Tokyo. Liiklus on Jaapanis vasakpoolne. Jaapan on üks juhtivaid teadusuuringute riike, eriti just tehnoloogiamasinaehituse ja biomeditsiini vallas. Jaapan on maailma suurim autode ja robotite tootja. Riik plaanib ka kosmosevallutusi, näiteks baasi loomist kuule aastaks 2030. Mäletatavasti tabas Jaapanit kohutav katastroof, kui USA 1945. aastal Hiroshima ja Nagasaki tuuma pommitas. Jaapan suhtub väga tõsiselt ka kliimamuutustesse ja globaalsesse soojenemisse. Seal sõlmiti 1997. aastal Kyoto protokoll kasvuhoonegaaside vähendamise jaoks. Jaapani põhiseaduse kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto, budism, ristiusk, vähesel määral ka islam, hinduism ja konfitsionism. Shinton. Põline pani rahvuslik religioon, mis on segu looduse, esivanemate, kangelaste ja keisri kummardamisest. Jaapani kultuur on mõjutusi saanud Hiina, Korea, India ning Euroopa ja Põhja-Ameerika kultuuridelt. Väga kuulsad on Jaapani minimalistlik, elegantne elamu- ja pargikultuur. Hinnatud kunstivormid on lilleseade kiti vana ja voltimis kunst ehk origami muusika, tants ja teater, keraamika, maalikunst ja kalligraafia. Jaapani kirjandusest on eestlastele ilmselt tuntuim kirjanik. Haruki Murakami. Jaapanist on pärit luulevorm. Haiku jaapani rahvusspordiks peetakse Sumud, populaarsed võitluskunstid, judo karateegiagendo tähtsal kohal on ka mängud ja teetseremooniad. Läänes on tuntud ka manga koomiksiraamat, millest arenes välja animakunst ja mainimata ei saa kindlasti jätta ka selliseid meelelahutusviise nagu videomängud ja ülipopulaarne karaoke. Te kuulete raadio, kahte käimas on saade Reisipalavik ja kergitama nüüd katet jaapani Ricarlikult. Tuuri varamult. Jaapani kultuur on väga peen, sügav kõikvõimalike valt kondihaarav, ikebana, origami aiakunst, keraamika, kalligraafia maal tanud, tead intermuusika, võitluskunstid, kirjandus, poeesia, teetseremooniad ja mida kõike veel, et see jaapani kultuurist võikski jääda rääkima. Kuna sina oled eriti kursis jaapani filmikunstiga, siis ma arvan, et ka sellest me võiks rääkima jääda, aga võib-olla sa teeksid väikese ülevaate sellistest kohustuslikest klassikutest, mida jaapani filmikunstis kindlasti peaks nägema? Oo ja miks no parimad pärlid. Kindlasti ma ei pretendeeri mingisugust selle tohutule spetsialisti mainele, et on siin Eestiski teisi inimesi, kes on võib-olla rohkem spetsialistid selles valdkonnas kindlasti taandub seega mingit sugustele maitse-eelistustele, et mida, mida keegi keegi ostab ja ja, ja nii edasi. Millised, millised režissööri, millest koolkonda. Võib-olla, kui vanemast jaapani kinost rääkida, siis otse loomulikult võiks olla kohustuslikuks kirjanduseks või tasuks vaadata kurasava kira filme. Need on ka välismaal ju päris päris palju tuntust saavutanud. Seitse samuraid, millest on teinud noor teater, omani, loodab tsooni, eks ju, seal on siis tema teised filmid, ran, Cage, mussa, minu üks lemmiktodeskadenn, see on kõik väga-väga erinevad. Sellised tugeva tugeva dramaatika grammatikaga filmid. Otse loomulikult on kuulus loomingut, tasuks tutvuda, on selline jaapani teine suur filmilooja osu kellest noh, sellest tohutust pärandist kirjutatakse teoseid siis 60.-test aastatest on, hakkasid tekkima sellised väga huvitavad žanrifilmid. Ma arvan, võib-olla mainiksin siin lihtsalt nagu kahte Sandri, et üks on selline jaapani gängsterid, ilmajakku Sappinen minu jaoks üheksa Akoza filmi meistriks on alati olnud kingi Phukas aku kes on teinud tervel hulgal selliseid gängsteridraamasid, aga, aga mis oli just tema, see oli huvitav nurk. Oli see, et et kui väga tihti on jaapani filmis idealiseeritud seda gängsteri maailma, et noh, ikka seal on see au ja, ja selline pühendumine ja nii edasi ja nii edasi väärikuse. Ja kõik sellised väärtused siis tegelikult Phukas aku tõi, tõi oma filmides sellise karmi argikarmi argielu välja, et kõik on korrumpeerunud politseinikud ja needsamad need jakkused ja ja üks suur jama sellest kõik välja tuleb, et noh, ta oli üsna selline sotsiaalkriitiline oma asjade suhtes samuti kuuekümnendatel hakkas populaarsust sõna Kino vaadatavus Jaapanis langes, eks siis pidi hakkama tegema erinevaid selliseid sokki väärtusega filme. Ja siis seal leiutati selline huvitav tasand, mille nimi on bingo film. Ehk siis roosa film kus siis pandi kokku poolpaljad, näitsikute vägivald ja ja siis nii-öelda võimalikult vähe kinni kaetud Sekstreenid. Noh ühesõnaga sa eksitakse, aga siis vajalik udu või midagi nii-öelda ette pannud, eks ju. Ja selle kuningas olnud koidživaga matsu 70.-test aastatest, mulle endale on võib-olla kõige rohkem mõju avaldanud režissöör, kelle nimi on Kiissoushima Jossima, vabandust, saan kindlasti raadiokuulajate käest vastu päid ja jalgu oma häälduse pärast, aga ma luban, et ma ennast parandan õpingute käigus. Tema tegi ühe filmi, mille nimeks on Aino, korrida räägib ühe skandaalse loo, ühe skandaalse armuloo, mille käigus siis nii-öelda mõlemad armastatud ennast surnuks armastasid. 80.-test aastatest, kui liiguks nagu teised tahu poole natukene siis Jaapanis on ikkagi väga suure skulptuuri ekspordiks animafilm või nii-öelda animefilm ehk siis igasuguste teleseriaalide ja ka täispikkade filmide näol ja noh, sealt valdkonnast on ikkagi sündinud väga mitmeid juba oma eluajal legendiks saanud režissöör, et võib olla eestlastelegi, on kõige tuntavam või tuttavam režissöör hajamia saaki, kelle, kelle viimane eelviimane film vaimudest viidud oli ka ülipopulaarne meil. Et tema mitmed teosed nagu minu naaber totorov ja siis seesama vaimudest viidud ja printsess, monolooge, Porkorossa ja nii edasi, et kõik need on selles mõttes omamoodi, käsitlevad sellist läbi väikese nii-öelda huumori ja peidetud prisma, Jaapani ühiskonna erinevaid probleeme, asju siis loomulikult 80.-te lõpus valminud ulmeklassiga Akira, mida paljud peavad paljudele režissöörid peavad oma selliseks nii-öelda May mailiste UNIX mõjutajaks ja minu lemmikrežissöör Hoshima mooru, kelle film, kõhustine Shell ja sellele järgnenud Innossents siis on ka omamoodi klassikud räägivad sellise võrguühiskonna ja kaasaegse ühiskonna inimeste Eurobot, et suhetest ja nii edasi ja loomulikult kaasaega välja tulla, siis noh, need režissöör ja valdkond on tegelikult hästi hästi mitmeid, et kus, kus huvitavaid asju toimub? Noh, võib-olla Euroopas kõige tuntumad neist on siis samad Accessi Miige. Kas niisugune mõnes mõttes anfant, terve põlgest? Teeb vist aastas mingi kuus või kaheksa filme, eks ju, seal on kõvasti mingisugust actionit siis natuke mingit ulmeasja natukene õudust ja siis noh, vahepeal igavesest natuke pornot ka vahele. Ja lastefilme. Et noh, laia kaliibriga mees et noh, mõni tema vangistuse hea hea asi, et sa nagu mõtled, oh nüüd jälle on tulnud mingi uus film ja siis lähed iienda käes hoida, on vahepeal jälle neli uut asja teinud, eks. Ja ta kesigitaanovi siis oma nimedega viitakesi kes Jaapanis on küll põhiliselt koomik, aga just Euroopas, teda hinnatakse sellise Euroopa-pärase kinokunsti poolest. Ja minu üheks selliseks võib olla unistuseks ees, märgikski tegelikult oleks oleks hakata tutvustama juba tutvustada Eesti vaatajatele ka selliseid jaapani filmi, mis on võib-olla vähem tuntud režissööridelt, aga ka huvipakkuvad, sest Jaapan on ju niivõrd suurfilmina. Oled sa käinud ka ka puki teatris? Olen käisime Tokios Kinsa linnaosas asuvas puuki teatris ja see oli päris lahe kogemust kindlasti ma ei usu, et kõikidele võiks meeldida, aga proovida tasuks küll. Et noh, lugude jutustamise viis ja see, kuidas neid mängitakse päris Euroopa teatriga, nagu võrrelda ei anna. Seco puugi näidend võib ise kesta mingi neli kuni viis tundi, noh, väikeste vaheaegadega. Aga selleks, et siis vaesed valget piinlema ei peaks kõike seda nagu üle ka noh nii-öelda ära kannata, seda ma siis on kuskil sealsamas ka puuki teatris on kõige viimasele korrusele siis tehtud üks rõdu, kus saab, kas kõrvaklapid võtta ja seda Nende väidetest vaadata, siis hääl kõrvaklappidest selgitab siis mis seal sees siis toimub ja kuidas, kuidas see asi läheb. Tavaliselt mängitakse jah mingeid selliseid klassikalisi lugusid kas siis nende ajalool baseeruvaid testis kuidagi mingit kirjandust pärandeid. Ja seal on sellised hästi lahedad nüansid, et mängivad mehed. Ja siis lava peal jooksevad sellised mustad tegelased, kes liigutavad igasuguseid sirme ja sirmi asju, aga nemad on kui must ülikond, must kostüüm selles, see tähendab seda, et neid nagu ei oleks olemas igasugused heliefekte, näiteks mõõgavõitlusi ja asju näiteks on kohe eraldi nihukesed lava ääres spetsialistid muusikud, kes siis nii-öelda puu, puuklotside, kokkulöömise ja traditsiooniliste instrumentidega, seda kõike, kõike markeerivad. Ja hästi palju siis sellega puugi puhul loeb see, kuidas mingeid teatud fraasi või või, või lõiku edasi antakse, kui see tõesti on antud väga meisterlikult, siis rahvas saalis hakkab karjuma. Nad hüüavad numbreid. Ja mida need numbrid tähendavad, on see, et noh, see oleks umbes nagu mingi Alab perekonnaliini tähistamiseks näiteks mingi takessi, viies, eks ju, et süüakse, viies, viies viies et siis on nagu teada, et noh, sellele näitlejale siis osutatakse selle pöördumisega austust. Aga jah, ta on selline väga, väga meditatiivne ja kui sinna sisse siis kuidagi nagu minna, siis aeg kõik hakkab nagu omamoodi lendama ja meie kuidagi suutsime ikka ikka päris mitu tundi seal ära ära vaadata. Vanad kunstid ikkagi elavad, elavad võimsalt edasi ja neid ikkagi seal väärtustatakse väga palju, et isegi näiteks Jaapanis antakse välja sellist preemiat riigi poolt, mille nimi on rahvuslik aare. Aga seda rahvuslikku aaret mitte siis ei anta nagu mitte noh näiteks meil on mingi, seal on rahvuslik aare vaid see antakse inimesele mingisugusele vanale meistrile, kes siis valdab seal näiteks seda Lakeeritud nõude tehnikat, eks, või seal siis mingit lepingute valmistamise tehnikat või seal traditsioonist võistluskunsti või, või midagi sellist, sellist, et see on nagu hästi-hästi unikaalne, kuidas neid vanasid, asju väärtustatakse. Aga ka uue kunsti vallas ikkagi toimub päris päris lahedaid asju ja jaapanlastele meeldib mõnusat punki teha. Ja samas nad on nagu mõnikord suutnud sellise kunstimaailma ja kommertsmaailma kokku panna, näiteks ühe roosaka raadiojaama eestvedamisel on siis toimunud aastaid juba üks projekt, kus siis kogutakse lastele üle kogu ja jaapani hästi erinevate noorte innovatiivse, innovatiivsete, kunstnike tööd, alates seal testimisest, grafitist kuni kuni graafilise disaini ja mingite inseneri leiutisteni, isegi siis et siis nendest takse show case nendele kunstnikele siis sony on loonud võimaluse nii-öelda hävitada ja häkkida nende omasoni mingisuguseid tooteid, asjadeks, millest tuleb ka nagu päris päris pull nüüdiskunsti välja, sest seesama näitas siis sõidab mööda Jaapanit ringi ja ma usun, et et kui oleks võimalik, siis paari aasta pärast tahaks seda näitust köistesse tuua. Jaapanlased tunduvad väga truud oma riigile oma keisrile, oma traditsioonidele, kas keisrit armastatakse, hinnatakse, austatakse. Ja otse loomulikult kuni teise maailmasõja lõpuni oli ju ikkagi keiser päikese poeg ja see oli tohutu šokk, kui nii-öelda keiser astus välja, ütles, et teate, ma ei olegi päikese poeg, vaid maandunud, kas inimene ja ma nii-öelda loobun oma võimust? Aga jah, elatakse küll jah kaasatud, et on, on siin olnud pikki lugusid sellest, kuidas, kuidas kõik rahvas on kaasa aidanud sellele, et ikkagi keisriperele sünniks nii-öelda järglane ja nii edasi ja nii edasi. Et ma arvan, et see on üks väga, väga selline omapärane ja eriline nähtus, mida võib-olla meie nagu ei saagi täielikult mõista, sest see asi on ju peaaegu 2000 aastat vana ja, ja noh, need väikeste nii-öelda modifikatsioonidega tegelikult kandunud edasi. Noh, ma ei kujuta ette, võib-olla see võrdluseks nagu eestlased ja laulmine või midagi sellist, et seal noh, mingi nii ainuainuomane asi, millest ta kuidagi midagi loobudes Jaapan on tuntud kui väga innovatiivne riik kõikvõimalikud leiutised, robotid, Haiteks, süsteemid, kiibid, geenimud, peerimine ja mida iganes, mis sulle endale tundub, mille üle nad selles innovatiivsuse vallas ise kõige enam uhkust tunnevad või mida nad esile toovad? Väga raske öelda, sest neid valdkondi on ju hästi-hästi palju. Aga ma arvan, et see luua värskust, varsti pauk tuleb panna robotitehnika. Nimelt Osaka ülikoolis on üks robootika labor, mille siis eestvedajaks professor, kelle nime ma olen kahjuks unustanud tegeleb inimnäolise inimkujulise roboti arendamisega ja nad on jõudnud tegelikult praeguseks hetkeks sellisesse punkti, kus nad on valmis ehitada. No 90 protsenti inimeste meenutava roboti küll see miimika ja käitumine ja noh, nii-öelda artifishellaifi siis kunstlik mõtlemine. Ta ei ole veel perfektne, eks vähemalt väliselt väliselt on ikkagi sarnasus väga-väga jahmatamapanev. Ja, ja noh, tema eesmärk on siis või vähemalt see, mida ta on avalikult vastu teeninud, on see, et läbi siis selle leiutise uurida. Et kuna selline robotite areng on paratamatu millaski, nad tulevad nii-öelda võimalikult vara hakata uurima, millised suhted saavad tekkida inimese-roboti vahel, et noh tegelikult see on ikkagi väga suur ja filosoofiline küsimuseks. Ja mida nad siis nagu ennustavad, on see, et 10 aasta pärast needsamad robotid meie hulgas liiguvad. Et noh, mõnes mõttes on ju see alustamine algusest. Et me oleme elanud mingisuguses toredas teadmises, et jah, et meie oleme mõtlemisvõimelised ja meie inimene on selline universumi keskpunkt, jah, ja võib-olla mingid loomad suudavad ka mõelda natuke ja nii edasi, eks, aga kui meie kõrvale tekib meeste eristamatu ja meeste endi nii-öelda endist loodud kunstlik partneriks, et kes ei allu haigustele hävimisele ja nii edasi ja nii edasi, et siis on ikkagi väga suur väljakutse. Lihtsamal tasandil on üheks selliseks väga välja paistvaks saavutuseks olnud üks väikene hüljes, kelleni Mümparu ja paar on siis selline intelligentne robot, et mis siis reageerib nii-öelda inimese poolt antavatele, erinevatele mõjutustele, aga kui sa hakkad teda näiteks mingid nimega hüüdma noh näiteks mingi muki püüad teda seal paar nädalat ja siis ta lõpuks hakkab reageerima sellele mingisuguse häälitsusega samamoodi, kui sa teda siilitad ja nii edasi ja nii edasi ja, ja Sebara mõeldi välja tegelikult selleks, et autist usklikele inimestele ja vaimupuudega inimestele pakkuda võimalust suhtlemiseks. Aga seda ühes dokumentaalfilmis päris hästi dokumenteeritud, kuidas? Kuidas seal tekib sama risk, et need inimesed, nende võtavad selle roboti endale kui lapseks või lahutamatuks osaks. Et ega igas sellises asjas olema nii-öelda hea külg ja ma ei oskagi öelda, kas see on halb, aga ikkagi mingit sorti uut mõtlemist meilt nõuab. Aga noh, selge on see, et selles asjas on nad meistrid on. Ja ja need nii-öelda ulme ulmefilmiga tarsti täitsa täitsa. Reisipalaviku tänane maailmarännak raadioeetris on lõpule jõudnud aeg taas pilgud kodumaa sügisesse pöörata. Sten, mida Jaapanisse rändaja peaks kindlasti veel enne sinna minekut tegema või teadma, on midagi, kuidas ennast spetsiaalselt selleks elamuseks ette valmistada. Ja mõned asjad kindlasti on, et esimene asi on see, et Jaapanisse tuleks minna hästi positiivse meele ja ja sellise nii-öelda avatud suhtlemisega. Et ärge seda arvake inglise keelega Jaapanis hakkama saate, oi te ei saa hakkama safact ja sellega tasuks ennast kohe väga algusest peale harjutama hakata, et jah, tänaval võib-olla räägiti inimestega, kes natukene võtke, teiega tullakse rääkima, natuke inglise keelt valdavad ja, ja pelgama ei pea, sest suurlinnades tänavanimed ja, ja metroode nimed on ka antud siis ladina tähestikus ehk rooma sees. Aga, aga seda just, et eelkõige just jaapani keele spetsialist siis oma nii-öelda olemasoleva keelepagasiga kindlasti seal hakkama ei saa. Aga see ongi lahe, sest et seda reisi nagu tulekski võtta seda, et see, et ma lähen vaatan, proovin, katsetan ja mida halba siis üldse juhtuda saab. Jaapan on ikkagi noh, ma ei ütleks üliturvaline, aga väga, väga turvaline, võrreldes siin mingisuguste tavaliste puhkus, puhkuse, nende kohtadega, eks. Ja teine asi, mis mul meelde tuli, on see, et jaapani nagu enda kohta on väga palju häid materjale, saadaval tõesti sedasama Tony Bennett ja nii edasi. Aga kaasa võiksite võtta väikesed kingitused Eestist, sest jaapanlastele hästi meeldib, kui neile kingitusi tehakse. Ja näiteks Eesti väga raamatupoodides müüakse jaapanikeelseid Tallinna ja Eestimaa raamatuid ja need tõesti on väga selliseks ägedaks kingituseks neile näiteks naisterahvas mulle ütles, et ohoo näete, teie muhu tared meenutavad ka meie vanu maju. Ja meil jätkus juttu kauemaks. Ja kolmas asi, mis on lihtsalt puhtpraktiline, praktiline on selline soovitus on see, et Jaapanisse tuleks võtta kaasa sularaha või siis kindlasti krediitkaart. Jah, just igasuguste deebetkaartidega seal maksta ei saa. Ja kui te näete, et seal on hästi palju pangaautomaate, siis kui siin isegi peale on kirjutatud visa, sest ikkagi neist raha ei saa. Sellepärast et need on mõeldud nüüd kohalikele inimestele. Ja just raha saab võtta ainult postkontoritest ja krediitkaartidega. Et see on lihtsalt üks selline väike nüanss, mida meie esmakordselt üle elasime ja olles seal siis mõttetookiat postkontoreid otsinud, eks, et see oli üsna ebamugav. Aga jah, üldiselt, et hoidke avatud meelt ja, ja, ja ma usun, et te leiate Jaapanist seda, mida te sinna olete otsima läinud, et Jaapan on tõesti see maa, mis igale noh, iga inimese nii-öelda fantaasiaid suudab rahuldada. Suur aitäh sulle, Sten ja eriti suur tänu muidugi teile, kallid raadio, kahe kuulajad, käige ikka ka aeg-ajalt reisipalaviku foorumis aadressil www R2. Ee kaldkriips reisipalavik ja avaldage seal oma mõtteid ja arvamusi. Mina olen Ingrid Peek, te kuulasite saadet Reisipalavik. Kohtume taas nädala pärast, et koos võtta seiklus mõnda eriti huvitavasse riiki head aega või nagu jaapanlased ütlevad.