Vabariigi valitsus peab riigieelarve eelnõu esitama riigikogule arutamiseks hiljemalt kolm kuud enne uue eelarveaasta algust ehk septembri lõpuks. Tasakaalus riigieelarve on seatud kahtluse alla, sest valitsuse tulud ei kata kõiki kulutusi. Toimik number 79. Valitsuse majanduspoliitika vead ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino ülekuulamine alustab. Kuulatav number üks kriis tarmu amet Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht. Tunnistaja Tarmo Kriis, enne kui me alustame. Ma tahtsin öelda kaika kodarasse loopimist, aga see ilmselt ei ole ka õige, ennem kui me laseme lendu kriitikanooled, katsume siis teha kuidagi selle olukorra selgeks, mis praegu 2008. aasta sügisel ettevõtjate silmadele läbi on halvasti, kui me võtame näiteks võrdluseks kasvõi aasta, ma ei tea, 2005 ja 2006, milliste ise helgemaks ja paremaks peate. Eks on tänases aastas ja tegelikult. Nii halbu kui häid märke, kui kui rääkida negatiivsest poolest, siis on väga selgelt toimunud majanduse jahenemine, nõudluse kokkukuivamine siseturul mille põhjuseks on siis eelkõige ütleme, kinnisvarakriis või ükskõik, mis maailma seda nimetame. Ja see on mõjutanud väga paljusid majandussektoreid. Loomulikult on suur hulk ettevõtjaid. Raskustes tänu sellele teiselt poolt on, on võib-olla pluss poole peal toimunud ka selliseid arenguid, mis, mis tulevikku vaadates ei olegi väga halvad, et meie tööjõukulud on jällegi ettevõtjate jaoks muutumas vastuvõetavam maksja. Ja terve rida, selliseid positiivsed näitajad on, mis võimaldavad öelda, et meie majandusaasta või kahe pärast tegelikult on palju tervemasse seisundis ja palju konkurentsivõimelisem, kui ta oli võib-olla aasta tagasi. Tööjõukulude osas ma saan aru, te vihjate sellele jutule, mis käib Eestis ringi, et pankadelt tuleks suur jupp maha saagida. Ma ei usu, et see peaks olema laiem protsess. Kindlasti on ettevõtteid, kus seda juba tehakse. On ettevõtteid, kus seda ilmselt ka ei tehta ja on ettevõtteid, kus kus palku tõstetakse jätkuvalt. Eesti palgatööturg on väga paindlik, meil tegelikult selliseid suuri läbirääkimisi ju ametiühingute ja tööandjate vahel ei toimu, et iga ettevõte võib ise otsustada, mis ta oma palkadega teeb. Ja kui töötajad on nõus, siis siis võib ka väheneda. Selle paindlikkuse koha peal ma just vaatasin, vaatasin praegu, kas on mingi kohta, kus ta kolm korda üle õla sülitada või või mitte, aga ma vaatasin, et ei ilmselt väga suurt ohtu, et ametiühingute nüüd selles segases vees võiksid suure kala püüda ta siiski ei näe. Ja tunned ennast hästi. Ma küll tajun seda, et, et seda palgatõusuruumi Eestis on väga väheks jäänud, reaalmajandust tegelikult ei kasva, on täiesti seiskunud ja, ja ainuke võimalus palka tõsta on on siis tänaste akumuleerunud kasumite arvelt ja ega ettevõtjad seda olukorda väga pikalt ei kannata, et tõenäoliselt saab tuleviku palgakasv olema seotud ikkagi väga selgelt tööviljakuse kasvuga ja sellega, kui palju ettevõtetel õnnestub ennast müüa turgudel. Tarmo Kriis, inimesed on suviselt puhkuselt tagasi, kui nad suvel puhkus seal suutsid veel neid mõtteid tõrjuda, siis praegu ilmselt enam selgelt mitte, sest et nad on lihtsalt nii-öelda aktiivselt meedia väljas ja nad saavad kogu aeg teada, mismoodi on kriis, mismoodi krahh ja nii edasi, kuidas te ise nimetasite, olete te nõus sellega, et ühes või teises asjas Eestis praegusel hetkel on kriis või krahh? Ma arvan, et, Kindlasti tööpuudust laiemalt tõuseb ja see võib mõjutada väga suurt osa elanikkonnast. Kes peaksid kartma praegu seda, et ülemus tuleb koputada lauale, ütleb tulele, räägime natukene juttu, kes on need inimesed, mis ametikohtadel inimesed peaks kartma? Ma arvan, et need on vast inimesed väikeettevõtetes põhiliselt kes täna nautinud selle selle sisemajanduse õitsengut. Kõiksugu vahendajaid ja, ja teenindajaid on tegelikult meil ju suhteliselt palju tekkinud viimasel ajal. On need, need, need pigem inimesed, kes treenivad ise oma väikeste näppudega mingit nuppu või juhivad mingit masinat või on need need inimesed, kes istuvad kuskil kontorilaua taga ja planeerivad? Ma ei tea mingi juustusordi sissevedu Eestist, pump peaks olema rohkem mures, eks. Teid on, on erilaadseid ja siseturule orienteeritud ettevõtteid on on ka suuremaid. Nii et. Ma võin tuua näiteks, et finantsvahenduses äriteeninduses on juba ju ka suuremad pangad öelnud, et nad on, on inimesi vallandanud ja seda efektiivsust üritatakse luua ettevõtetes päris hoolega. Praegu. Nüüd tõenäoliselt jõuab see, see, mis on alanud juba sellistes ütleme, targemates ettevõtetes jõuab ka nüüd kuskile väike ettevõtlusesse lõpuks välja ja ja ettevõtjate ehk mõistavad, et, et see majanduse taastumine ei toimu nii kiiresti ja see viib paratamatult selleni, et, et Tööjõud üritatakse vähendada ja vaadata üle oma oma äriprotsessid. Mille tulemusena on selles mõttes, et et kui on üks, ütleme ettevõtetes ette, eksju, kus töötab praegusel hetkel 30 inimest ja ühel hetkel saab selgeks, et sellesama töö, mida praegu 30 inimest suudavad ära teha, ütleme seal noh, ärme küta väga üles, ütleme, et 26 inimesteks siis milleni öelda vilise tegelikult noh, see on filosoofiline küsimus, ma saan aru, on, sest et tegelikult tingimused on ju praktiliselt sama töö tuleb teha täna ikkagi samas mahus. Aga nüüd ühel hetkel järsku vähema hulga inimestega see ju tegelikult on ettevõtte juhi viga, et algusest peale jälle suutnud protsessi õiglaselt hinnata ja olla omaniku suhtes tööjõudu värvata. Savus. Pealtnäha võib tunduda nii, aga tegelikult peab mõistma seda, et et kui pole tellimusi ettevõttel, kui pole nõudlust, siis ei ole ka nendel inimestel mitte mingisugust tööd seal teha. Ja kui vaadata seda, et mis toimub meie lähiturgudele, mis toimub Euroopa liidus siis tegelikult ka Euroopa Liidu majandus on languses, võib olla üksikuid, riigid on veel suutnud nina vee peal hoida. Soome Skandinaavia riigid aga tervikuna on Euroopa Liit languses. Ja arvestades seda, kui palju me tegelikult Euroopa Liidu turule ekspordime või kui palju me oleme seotud Euroopa Liiduga, siis need protsessid, mis seal toimuvad, väga otseselt, kanduvad kohe Eestisse üle, nii et et see, see kindlasti ei ole ettevõtte ühissest, et inimesi on ka tegelikult tööle võetud ju siis, kui, kui nõudlus ja, ja loomulikult peab ka tööjõu siis selline voolavus jälgima seda, et millised on siis parasjagu laiemad trendid. Kas see, et me praegu räägime ikkagi sellest, et me ei saa täis oma ütleme, riigieelarvet ja, ja raha tuleb Läheme majanduses on, on nii-öelda selline Vaikele selles mõttes, et ta ei, ta ei kasva. On see nüüd kinni ainult sellest, et meil oli pööraselt suur nii-öelda kinnisvarabuum ehitati meeletult palju ja kui ehitatakse meeletult palju ostetakse kortereid, siis on selge, et need korterid millegiga täita inimesed on nii-öelda sellises noh nii-öelda sellises ostukeerises Jah, et paljuski meie tänased probleemid, ütleme just siin riigivalitsemise juures ikkagi on kinni sellest, et et eelmiste aastate kasvud olid väga kiired ja ei osatud sellist tsükli muutumist ette näha. Kuigi oleks võinud, sest et see on selline suhteliselt lihtne õpikunäide, et, et kui on väga tugev tõusutsükkel, siis ei saa kesta lõpmatuseni. Ja ehitajad tegelikult on juba siin eelnevatel aastatel indikeerinud, et see ruutmeetri hind, millega inimestele kortereid müüdi eriti uusi kortereid, et et noh, see ei ole lihtsalt väga tavapärane, et see saab pikalt kesta ja ja tegelikult oleksid mõista, et, et see tsükkel pöördub eelarve mõttes, oleks pidanud tõenäoliselt Mitte nii palju investeerima raha sellistesse jooksvatesse kuludesse tõstma toetusi, mida on raske ära võtta, tõstma palku kohe riigiametnike, mida on, on jällegi raske ära võtta, suurendama personali. Ühesõnaga, see mõisa köis, las lohiseb, mentaliteet tekkis väga kiiresti riigis ja ja võib-olla seda, seda eelarvet, ülelaekumist, mis oli hästi iseloomulik siin mõned aastad tagasi oleks pidanud kasutama hoopis suuremat inimest tehingute tegemiseks, olgu siis teedesse või, või infrastruktuuri laiemalt, et et noh, et oleks mingisugune asi, mis on tehtud. Täna me oleme olukorras, kus meil on viidud kus meil viidet, riigi kulud suhteliselt kõrgele ja nüüd on siis järsku olukord, kus raha peale ei tule ja on on neid kulutusi noh, praktiliselt võimatu vähendada. Nii et riik on selles mõttes väga raskes seisus. Tarmo Kriis enne kui me hetke pärast konkreetselt alustame nii-öelda riigi pidin ütlema kottimistega, võib-olla ei ole ilus pommitamist, ma küsin ära Nende hinnangul, milline valitsus pani nurgakivi sellele olukorrale, milles me täna elame, kes lasi tegelikult ohjad käest, on see praegune valitsus, kes asus täitma oma valimislubadusi või eelmised valitsused, kes lihtsalt õigel hetkel ei märganud hoida ohje tugevamini peos? Tööandjate keskliit tegi esimese esimese kriitilise seisukoha eelarve koostamise põhimõtete osas 2004, nii et siis oli Partsi valitsus ja tõenäoliselt umbes sellest, et kus see, kus kinnisvaraturg, ärkas ja kus kus toimus, väga kiire eelarve tulude kasv. Need probleemid hakkasid nii, et neid valitsusi on olnud siit peaaegu kolm juba kes, või neli, neljas valitsused, kes on siis asjaga asjaga seotud ja ja, ja, ja selles mõttes ei ole kindlasti õige süüdistada ainult tänast valitsust, et et oleks võib-olla ehk rohkem, mida nad kuulama seda, mida analüütikud ja mida, mida ka ettevõtjad tunnevad, mis on tulemas? No seda paraku ei toimunud, loodame, et juhtub tulevikus, kuigi mürki võtta. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Pealkiri Vähi valitsuse majanduspoliitika algkooliaritmeetika tasemel. Aeg 11 september 2008 allikas. Ärida läheb onlain. Tiit Vähi sõnul pole majanduskriis päriselt inimesteni veel jõudnud. Praegu on majanduses madalseis, mis läheb ilmselt ülekriisiks. Kesta võib seal kolm kuni neli aastat, ennustas ta ja lisas, et peale ettevõtete pankrottide mõju kriisruineerivalt ka mitmetele perekondadele. Paljud inimesed kaotavad oma ära ja see juhtub kõige isa maalikumaia rahvuslikuma valitsuse juhtimisel sõnast Tiit Vähi. Ja kinnitas taas, et aeg on ammu küps valitsuse vahetuseks. Tarmo Kriis aga läheme edasi, mis on siis konkreetselt praeguse valitsuse, kes on selle suure paisunud, üleliia paisunud, pärmitaina jääks siis riigi paraadi juhtohjade käes see kokku on, on valesti, mis seal see aines, mida nad valesti siia sisse pannud on, et see olukord on jätkuvalt selline, sest et umbes. Ma arvan, et tegelikult üks poolteist aastat on olnud üsna selge. Võib-olla mitte poliitikutele nende otsese avalikus jutus. Et olukord ei ole see enam, mida lillelised on ette kujutatud. On nüüd siiski valesti tehtud, mis on olnud see põhiline asi mööda vaadata, on need olnud aktsiiside tõstmine, järeleandmised Euroopa liidule. Ma arvan, et esimeses otsas on kindlasti võib-olla elanikkonna ootused väga kõrgele kruvitud. Et on tekitatud illusioon, et selline majanduskasv on, on kogu aeg võimalik. Lõputu ja lõputu, et ma arvan, seal esimene, esimene selline põhimõttelist laadi viga. Teine teine viga kindlasti oli see, et, et loobuti sellest eurole üleminekukavast. Ja ja nii-öelda toodi siis eurole üleminek ohvriks kiirele majanduskasvule ja tegelikult ka väga kiirele inflatsioonile, aga mis oleks teisiti, kui see Eurole ülemineku kava oleks alles ja seda oleks jätkatud? Ma arvan, et kui oleks võetud tõsiselt soovi minna eurole üle, siis oleks üritatud vältida kõiki neid protsesse, mis on viinud tegelikult sellise mullistumiseni ja ka tegelikult väga kiire elukalliduse tõusu, nii. No iseasi on see, palju neid meetmeid oleks võinud olla ja mida üldse poliitikuid siin saavad teha. Aga, aga kui ma nüüd vaatan peaministri poolt väljendatud, ärme neid, et uus eurole ülemineku aeg võiks siiski olla 2011 siis, siis ma küll väga loodan, et et, et see ei ole lihtsalt sõnakõlks või mingisugune tühi lubadus, vaid et sellele on ka reaalsed reaalsed teod järgnevad. Ja nagu ei ole põhjust eriti uskuda, et et, et see päris nii läheb, muidugi mul on siiski tunne, et ega, ega valitsuses väga hea meelega ei ei soovi kuulda võtta, mida majandusringkonnad laiemalt arvavad valitsuse 101-st või teisest poliitikast ja ja peaminister enda suu läbi. Ma ei ootagi nii-öelda nendelt suvalistel toponentidelt nagu ta kirjeldas mingisugust sisulist panust, et seni, kuni selline dialoog puudub ja kuni tegemist on sisuliselt ikkagi sisepoliitilise sellise kemplemisega, siis siis ei juhtu nagu majanduses või või, või selle eurole üleminekuplaanis ka suurt midagi. Ma küsin konkreetselt, mis valitsus oli see, kes keeras selja siis eelmine kord eurole nii-öelda üleminemisel, kes võttis, kes otsustas minna nii-öelda selle kiire majanduskasvuteel? Need sõnad kuuluvad ju konkreetselt peaminister Andrus Ansipile, see vist juba eelmise valitsuse ajal, nii et et eurole üleminekust loobumine on, on, on ikkagi väga selgelt ühe sellise konkreetse eelarvepoliitika vili. See, et valitsus ükskõik kes siis täpsemalt seal, milline partei, kes parasjagu, kus ohje hoiab, ei kuula ettevõtjaid, kas see on selle taga, et lihtsalt te ei leia ühist keelt, teil on poliitilised erimeelsused asjade korraldamise osas üldse ühiskonnas? Meil on siin puudu sellest, et oleks olemas nii-öelda mingi oma institutsioon, mingi kindel kanal, kus saaks siis ideed ja mõtted kokku viia. Ma ei usu, et ott on tegemist mingi institutsionaalse probleemiga, et tegelikult ega siis ettevõtlusorganisatsioonid üksi pole öelnud midagi sellist välja. Et nii tööandjate keskliidu, Kaubandus-Tööstuskoja arvamustega on ju tegelikult ühinenud ametiühingute keskliit. Vähemalt ütleme kommertspangad on teinud selliseid hoiatavaid seisukohaga, vot me oleme oma oma konverentsidel korduvalt rääkinud nendest teemadest. Esimene kord aastal 2006 kevadel ma mäletan, kui, kui me päris tõsiselt hoiatasime peaministrit ja ja tookord seal konverentsil viibinud teisi poliitikuid, et, et selline Sa ei saa jätkuda, et kui te midagi ette ei võta, siis me oleme lõpuks olukorras, kus meil tuleb riigi poolt võetud kohustuste tarbeks makse tõsta ja see tegelikult ettevõtjaid sügavalt puudutab ja see reaktsioon oli väga üleolev tegelikult ja ja ka võib-olla ühiskond laiemalt valmis selleks, et võivad tegelikult majanduses protsessid pöörduda. Nii et ja täna me olemegi selles olukorras, kus räägitakse reaalselt järjest uute ja uute maksude tõusust, sest täna räägitakse reaalselt just nimelt mitte nüüd siis nende antud lubaduste tagasipööramisest, vaid ikkagi maksude tõstmisest ja jaa, jaa, aga noh, paraku ei soovi nagu tänane tänane valitsus Karendikuga, aga tunnistada, nii et me ootame siiski, et, et selline dialoog paraneks ja et neid võetaks kuulda ikkagi, mida, mida ütlevad ka valitsus, valitsusvälised organisatsioonid ja ka mitte ainult Eesti siseselt, vaid ka rahvusvahelised organisatsioonid, sest sest nendele riskidele juhtisite seal polnud mitte mitte ainult mitte ainult Hansapank, Ühispank kui või mis iganes pangad, vaid, vaid ka rahvusvaheline valuutafond ja, ja väga autoriteetsed organisatsioonid kaasa arvatud Euroopa komisjon, nii et valitsus oli nagu kurt ja pime, ütleme nii. Ma küsin veel ühe naiivse, kas küsimuse, kas praegusel hetkel sellest oleks abi juba iseenesest, kas valitsus peaks väga konkreetselt ütlema, et jah, me tegime siis vead ja kavatseme nüüd nii-öelda noh, muuta oma kurssi? Nii hästi ei usu, et see valitsuses väga palju neid vigu tunnistab, et mida tasuks ikkagi võib-olla kõrva taha panna, on see, et tüütaks sellist sisepoliitilist näklemist nagu tagasi hoida ja mõelda ikkagi, et mis valitsuse võimuses, et, et majandus jälle elavneks. Kas teie nägemuses praegune valitsus on üldse võimeline, teades nii-öelda neid, neid sisemisi poliitilisi duelle ja konkurents, on see valitsus võimeline Eesti riiki efektiivselt juhtima, praegusel hetkel? Raske öelda, et noh, millised on seal nagu ütleme, täpsemad kavatsused, aga. Seda teavad kõik, et Mart Laar tahab saada peaministriks. Selle üle spekuleerida kindlasti, aga, aga ma arvan, et, et seda nüüd küll ei saa öelda, et kõik võimalused kulude kokkuhoiuks on tehtud näiteks kus saaks veel võtta. Ma arvan, et, et siin on palju selliseid valdkondi, mis on nagu kuulutatud teatud mõttes tabuks, aga mis need ei peaks olema tabud, et meil on suhteliselt ülepaisutatud peretoetuste okei, et meil on minu arvates ära kasutamata võimalused sealsamas kaitseministeeriumi eelarves. Meil tegelikult kaitseministeerium ei suuda ju neutraaži ära kulutada, mis neil on ette nähtud isegi selle NATO tänase nii-öelda taseme juures ja, ja minu arvates on, on neid kohti seal, kus, kus tegelikult peaks julgemalt otsustama ja kus ka kompromisse võiksid teha, teiselt poolelt mitte ainult me peaks nii-öelda vaatame ühe erakonna otsa ja süüdistama teda. Millises olukorras praegu on ettevõtjad, kui kuulevad jutte teele Rauke plaanitakse maksta ühe või teise aktsiisi siis tõusuga hoiate peast kinni, karjuti appi. Noh, nii mitmedki ettevõtjad on öeldud, et see, mis täna toimub, on ikka täitsa see vald kohe, et et julge lehte hommikul lahti tehagi. Ja ja, ja selles mõttes on, on selline praktikat, et avalikkust kogu aeg niimoodi toidetakse uute ettepanekutega äärmiselt negatiivne, et see muidugi annab kõvasti tööd igasugu PR-konsultantidele ja ka meie organisatsioonile, eks ju pidevalt selgitada, millised on on ühe või teise ettepaneku negatiivsed mõjud. Me loodame, et avalikkus seda Ta mõistab. Kuid teisest küljest on selliste ettepanekute niimoodi toorelt väljatoomine selge avaldumine kokku lepitud põhimõtetest, et maksudega esiteks ei mängita. Ja teiseks, et kui mingisugused ettepanekud tulevad, et on mingisugune eelnev konsultatsioon toimunud, et nii, et nendest ei räägita kaks kuud enne jõustumist või kolm kuud, et et et see jätab taga rabeda mulje, mismoodi on, on täna eelarve protsessis valitsus maksude teema käitunud ja loodan, et need ettepanekud, mis on siin tehtud ükskõik kas gaasiaktsiisi või, või siis alkoholiaktsiisi või mis muude aktsiiside osas. Et see on lihtsalt selline testimine ja et, et tegelikult ikkagi üritatakse leida võimalusi eelarve tasakaalustamiseks just kulude poole kaudu. Tarbimist ja lõpuks hästi konkreetselt selgeks kolm asja, mida te praegusele valitsusele ette heidate ja konkreetselt selle etteheite juures siis ka need asjad, mida te ise näete, mida nende juures nii-öelda tuleks teha teisiti või? No ma ei tea, kas, Palju minu arvates valitsuse valitsust ka kiita paljude asjade eest, et ega ei saa öelda, ainult, et kõik on valesti tehtud. Aga eelarveprotsess oleks võinud olla vähe konstruktiivsem ja ja, ja kahju, et, et kogu see Maxetemaatika andnud noh, viimasel hetkel siis väga järsult üles tõusnud. Et ettevõtjad ise on ju tegelikult valitsusele siin vastu tulnud ja me oleme öelnud seda ka, et et see tulumaksu langetamine või siis selle edasilükkamine on meile vastuvõetav, eks. Aga me kindlalt ei soovi seda, et nüüd, kus me oleme öelnud, et võiksime aga sellega majanduspoliitilise meetme rakendamise edasi lükata, tulla sellega riigile vastu. Et me ütleme, et me tegelikult ei loobu sellest pikaajaliselt ja me sooviksime, et riik nagu nüüd väga selgelt vaataks ka, et mis, mis veel annab teha, et, et maksukoormust mitte tõsta. Sest et kui nüüd meelde tuletada ja veel aasta taguseid lubadusi, siis tegelikult kõik need aktsiisitõusud, mis rakendusid selle aasta algusest ja selle aasta keskel milleks need olid nende avalikkuse silmis ikka selleks, et viia kohe inflatsioonitase hästi, ruttu üles ja siis me jõuame kiiresti euroni, eks noh, tegelikult eks oli see, et selgelt üritati finantseerida valimislubadusi ja, ja, ja nüüd me näeme siis tegelikult selle sama protsessi nagu teist osa ütleme nii kus, kus siis euroteema nagu on kõrvale lükatud ja ja nüüd siis ongi vaja lihtsalt finantseerida ja veel tõsta, et. Ma tooks näite selle sama alkoholiaktsiisi osas, tegelikult tõsteti ju aasta alguses 10 protsenti esimesest juulist 20 protsenti ja kui ma nüüd loen, tahetakse veel tõsta, siis ma küsisin, et noh, et millega siis ettevõtja peab arvestama lõppkokkuvõttes valitsuse poliitikas, et niimoodi ei ole võimalik teha investeeringuid teha ja mitte midagi, et, et tegemist on sama asi mitte ainult nii-öelda noh, nii-öelda maisele tarbimistarbijaskonnale suunatud toodanguga, vaid ka tegelikult eksporti eksportima toodanguga ja ja, ja Ta on selline majanduslik aspekt, nagu läheb jällegi kaduma. Kui palju ettevõtjad ise tunnevad, sööd? Tarmo Kriis, andke andeks, aga praegu te jätate mulje kui pealekaebaja tunnete süüd, sellepärast et ega siis palk ei lähe ju ise töövõtja juurde, vaid ikkagi tööandja on see, kes lubab kõrgemat palka, ehk kogu see palgaralli, kõik majanduse suurem tarbimine, kõik see tegelikult on ja otsapidi tulnud sellest, et ettevõtjad ühel hetkel mulle öeldi, et jah, meil on raha anda inimestele, mitte et meil näiteks oleks see raha panna tööviljakuse kasvu, uurimis- ja arendustöösse ja nii edasi. Võib-olla tööandjad ise on teinud siin natukene valesi valikuid ja seetõttu on olnud valitsusel võimalus ka neid lubadusi välja käia, sest ta on jäänud mulje, et inimestel raha on. Ma olen seda meelt, et Eesti tööturg tegelikult väga suletud. Et meil on ainult ühe ühepoolne selles mõttes tööjõu liikumine, et Eestist Euroopa liitu ja, ja kuna me tegelikult nii-öelda ei suuda maksta veel Euroopa Liidu kodanikele sellist palka nagu Euroopa Liidu firmad maksavad, siis siis ma lähen paraku olukorras, kus meil selliseid tööjõu tööturu suletuse tingimustes lihtsalt tulebki palku tõsta ja me oleme väitnud, et kui, kui omal ajal oleks tööturg avatud kiiremini meil oleks olnud võimalus kasutada tööjõudu näiteks ehituses, kolmandatest riikidest, Venemaalt, Ukrainast, kust iganes siis tegelikult see palgasurve poleks olnud ja, ja paljud ettevõtete konkurentsivõime oleks, oleks palju parem tänasel päeval. Aga muidugi selles mõttes teie väites on, on teistpidi jälle õigus muidugi sees, et kui majandus kasvab väga kiiresti, kui, kui ettevõtted vajavad väga intensiivselt tööjõudu, siis siis palgad lähevadki paratamatult ülesse. Siin noh, soovitada on see, et, et kui palgad jälle langevad, siis mitte seda väga traagiliselt võtta. Et kas ja langus käivad nagu majanduses käsikäes ja ja, ja palgad kasvavad täpselt sellise kiirusega, nagu on, on majanduskasv. Ja ma selles mõttes ka nii-öelda veel kord torkaks ametiühingute suunal, et et palgad on kasvanud sõltumata sellest, kas ametiühingud on seal nõuete taga reaalselt olnud või mitte. Ja, ja kindlasti on eesti raha kahjulik, kui, kui langeva majanduse tingimustes hakatakse tulema välja kas siis ametiühingute või poliitikute poolt selliste suurte palganõudmistega, et see ainult destabiliseerib olukorda, see, see toob kaasa selgelt koondamisi, seda raha, et palka tõsta tegelikult ju pole. Nii et siin peaks kõik poole taga väga kaalutletult tegutsema, et, et, et olukord tegelikult ei halveneks. Ja ma olen veendunud selles, et et meie majandus on tegelikult võimeline. No ütleme, paari aasta jooksul vaikselt taastuma ja, ja ega noh, ütleme ka maailma majanduses laiemalt pole kuskil ära ju näiteid võtad, majanduskriisid väga pikalt kestaksid eriti väikestes majanduses, nii et tuleviku osas tuleb olla jätkuvalt realistlik. Ei, ei, mitte liiga optimistlik ega ka väga pessimistlik. Ja, ja me täna vältima eelkõige selliseid lahendusi, mis, mis rahaliselt negatiivse mõjuga. Eelarvepoliitika on üks üks selge asi, et, et kui me siin laseme distsipliini käest, siis meil on see ikka väga pikaks ajaks ja, ja, ja tegelikult tuleb siis neid tagajärgi ka vastavalt pikemalt seedida. Tarmo Kriis, üks küsimus veel jah või ei vastust soovin, sealhulgas riigil. Praegusel valitsusel on olemas kindel, selge ja kõigi jaoks üheselt arusaadav majanduspoliitika. Ma arvan, et me oleme. Mõnes mõttes jah nagu uues etapis, et meil on väga selgelt deklareeritud põhimõte, et meil on liberaalne majandus, me ei sekku sellesse. Täna me näeme seda, et üritatakse sekkuda järjest rohkem. Nii et ma, ma julgeks öelda, et tänasel päeval ei ole, võib-olla see tekib, kui olukord läheb halvemaks. Võib-olla selline vastus. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused, kas te oleksite nõus väiksema palgaga samale kohale? Ei, mul on praegu miinimumpalk, nii et noh nagu väiksemalt ei saa, nii et ma olen sellega praegu rahul. Ma arvan, et alati on võimalus, et ka paremaks töökohaks, kui mitte see, et ma peaksin olema sama töökoha peal, et oleks väiksem palk, ma saan sama hästi. Kuskile mujale tööle minna? Kindlasti mitte miski, mitte. Kae, mis töökoht see on mu lemmik, mida ma teha tahan, siis võib-olla küll. Aga üldiselt Hei ei vist. No kui ma oleksin noor, siis kindlasti mitte. Aga mullu 80 turjal rohkem. Mul ükskõik, ei usu raha laene. Ei te õpetajad on ikkagi ikkagi väärt nagu rohkem tasustamist. Et, et ma arvan, et õpetaja palk on, võiks isegi õpetaja palkadesse. Ei nõustuks siis liigi on vähe palka. Kuulatav number kaks mandel meelisamet ajalehe Äripäev peatoimetaja. Tunnistaja, Meelis Mandel, olge palun hea Äripäeva peatoimetajana, te olete kindlasti sellistel üksikutel pimedatel õhtutel mõelnud selle üle, kui palju on viimaste aastate jooksul valitsusse valede otsuste tõttu läinud Eestis. No ütleme niimoodi ilukirjanduslikult raha huugama oleme kaotanud raha. Provokatiivne küsimus eeldaks vähemalt provokatiivset vastust. Kui sa räägid huugama mindud raha hulgast, siis ma peaksin kohe tooma sulle nii-öelda vasakule korruptiivsele teel omadele raha, seda summat ma ei oska sulle öelda, niipalju jõudumööda oleme seda päevavalgele, aga see ei ole kindlasti kõik. Kui sa mõtled ebaotstarbekalt kasutatud raha, siis ma arvan, et eelmise aasta lisaeelarve, et oli vist kolme miljardi kanti oleks võinud jätta tegemata, kindlasti oleks võinud jätta selle aasta eelarves suur avaliku sektori ametnikkond palgatõus olemata, see, need on, need asjad, mida me praegu sööme. Ma ei tea. Noh, kuivõrd nagu nad raisatud raha on, aga see on nüüd raha, mida me tahame kuskilt mujalt paljud teravamalt kokku hoidma, mille nii-öelda omaaegne liigne liigsest optimismist tingitud bravuuritsevaid laiali paiskamine kiirendas ka seda majanduse jahenemist. See kõik oli ainult ju nii-öelda valimiste edu teenistuses valimislubaduste katteks läinud raha. Poliitik tseeritanud riiki. Ei, ma nii ei oska öelda, et mis tähendab riigi ehitamine, kas alati on teed siis need, mis tähendab trigeeti ning teinekord on ka vajalikule inimesele hea palgaga Maksmine väga-väga ostame, kas ma üldse seda meelt, et, et palgad igalt poolt nagu vähendada, aga aga see eelmise aasta lõpus isegi kui unustame, mis minu jaoks oli nagu väga valus oli eelmise aasta lisaeelarve, aga isegi kui selle ära unustada, siis eelmise aasta lõpus sügisel, kui tehti selle aasta eelarvet, mil kõik ütlesid eesotsas ettevõtjatega ja äripäevaga, kus oli üks ka karm kriitika tegijaid, et see on paisutatud, siis noh ka ei osanud tol hetkel keegi aimata, kui järsk langus järgmisel aastal tuleb. Sisulisest jaanuarist muutus ettevõtete ja inimeste käitumine sisust esimesest jaanuarist nii-öelda, nagu kell kukkus, seda ei osanud keegi aimata. Et loomulikult ma saan peaministrist selles mõttes aru, et, et me oleme partii pannud, kõik on pannud prognoosid majandus proos mööda, headel aegadel pandi pikalt jäädi majandusprognoosidele alla ja halbadel aegadel pikalt nagu üle, et jah, no see ei saa alati kõike arvestada, aga aga tol hetkel oli siiski nii-öelda valdav osa mõtlevatest inimestest ütles, et pidage natuke hoogu. Sinu kui äripäeva peatoimetaja enda suhtumine, enda nii-öelda arvamus miks see ikkagi niimoodi läks, mis on need nii-öelda hoovad või põhjused sellele olukorrale, et valitsus ei võtnud? Nõu ümberringi kuulda, see on koalitsioonivalitsus ja, ja kui vaadata ja kes on nagu koalitsioonist, siis on nad peavad ikkagi erinevas suunas ja see oli see kompromiss, mis oli selline halb kompromiss. Kui rääkida nagu peaministri rollis, siis on peaminister on meil üha enam-vähem, mõtlen iga kuuga minu arvates muutunud nagu juhitamatuks. No põhjus, mis ma arvan, miks ettevõtjad, ettevõtjate liidud, ühendused paljuski nagu tigedad teevad nüüd avaldusi, et ta ei kuula, aga võib-olla kriisiolukorras on seal hea. Et ta läheb, teeb selle asja ära. Küsimus on selles, vaatame vaidluses järgmise aasta riigieelarvele, mis ei ole veel lõppenud ja kas üldse lõppevadki selle koalitsiooniga, et vot kriisis on väga raske selliste erinevate partneritega kindlat otsust vastu võtta, kui majandus tõuseb, on väga super, kõik saavad oma lubadused erinevas suunas, saadad ära joosta. Kriisis on vaja teha väga ebapopulaarseid otsuseid, põhimõttelisi otsuseid, kas tõsta makse või, või alandada neid ja ei saa nii, et ütleme ühte ja teist ja sellise koalitsiooniga. Raske räägime natukene ettevõtjatest, kuidas tundub äripäeva toimetusele ja sulle endale isiklikult, kui sa seda olukorda vaatad, kas ettevõtjad on suutnud käituda adekvaatselt, olles nii-öelda ühiskonna osa ja, ja nii-öelda omades õigust teha häält ja loota, et neile tullakse vastu? Ma arvan, et mitte päriselt ma ei olnud ise tööleping läbirääkimiste juures nii-öelda kärbes seinal, aga ma olen kuulnud mitmest allikast inimestelt, kes seal olid, et töölepingu läbirääkimistes on noh, nagu oli nagu esimene viimasel ajal kõiges olulisem seadus, mis on praegugi veel vastu võtmata Riigikogus. Et tööandjad olid seal noh, nii-öelda jäid allapoole, latti jooksid lati alt läbi nii ettevalmistuselt kui ka oma seisukohtade argumenteeritud ja võib-olla on see ka põhjus. Ma ei tea, miks nagu tööandjaid väga palju ei kuulata, noh, ei nähta neis sellist nagu tugevat partnerit, keda nad siis nagu esindatus, Kaubandus-Tööstuskoda, suurettevõtete assotsiatsioon kordamööda teevad jõulisi avaldusi, suurutavate Tatutsioon lausa nii-öelda Tiit Vähi isikus kutsub juba mõnda aega üles valitsust kukutama, mis ei ole väga tavaline, et ettevõtjad kutsuvad üles valitsust muutma, et see on nagu suhteliselt ebatavaline olukord. Ei kuulu mu meelest nagu hea poliitilise tava juurde, et lobi on login, normaalne hobi peab tegema. Aga noh, see, see, see ei vii edasi sellise sellised ütleme, käsud või, või üles kutsuda. Olles nii-öelda kuidagi selle asja vahel või olles nii-öelda ühiskonna teenistuses, mida ettevõtjad peaksid praegu tegema, et Eestis majanduskliima muutuks neile soodsamaks ja neile soodsam võiks tähendada meile kõigile head. Nad peavad ennast praegu trilli ja, ja nuuskis saama, et see on kõige olulisem, et need hüüdlaused ja valitsuse poole vaatamine, et tehke midagi, tehke midagigi. Okei, kui on aega, võiks seda teha, aga ärge nii palju valitsusel lootke, et tehke ise vajadusel vaadake üle oma omaettevõte, keskendub sellele, mis toob kasu. Jätke alles nii palju inimesi, ainult nii palju kui on, kui on hädapärast vajalik, et karmid-karmid ajad nõuavad karm otsustada, kellega sa pead ennast ise nagu mustesse. Ja teistpidi küsimus ka, mida peaks praegu tegema valitsusele jaoks, et see olukord stabiliseerus? Minu meelest ei tohiks lasta riigieelarvet järgmisel aastal miinusesse, sest siis ta sinna jääbki. Ja, ja see on meie toimetuse seisukoht, et leida praegult veel sealpool miljardit, ei ole nii, et enam kokku ei saa hoida, saab küll, aga seda valusamalt need otsused tulevad. Ja teiseks on see, et, et kirjanikuna ma olen alati nagu valitsusega teatud opositsioonist. Aga antud juhul võiksid siiski nii palju riigimehelikku käitumist omandad selle eelarve kokku saada. Et noh, mis siis muud koalitsioonide variandid meil nii väga ikka on. Kuulatav number kolm Ligi Jürgen amet, riigikogu liige, Eesti Reformierakonna fraktsioon, rahanduskomisjoni juht. Jürgen Ligi neil päevil on Eesti majandusest rääkida ja see sellest, kuidas valitsused ohjab või mitte ohja pigem olnud kuulda kriitikanooli just selle koha pealt, et valitsusel puudub konkreetne selge siht, kuhu Eesti majandust arendada, kuhu suunata, olete teie sellega uus reformierakondlane ilmselt ma usun, te vaidlete vastu. Vastupidi, ma ütlen, et see on suurepärane, et valitsus on selge konkreetne Sist valitsusest majanduse suunamiseks puuduksest pooleks plaani maja ja maal lükkaks küll tagasi kõik need ootused, et valitsus on see, kes majandust juhib, juhi valitsus ikkagi ainult loob keskkonda ja hoiab või ei hoia oma majapidamist korras. Aga tegelikult on muidugi mööda lasknud ja, aga võib ka öelda, et tänase seisuga, et on ka edusamme. Ma just selle keskkonna loomise koha pealt, mida ettevõtjad neil päevil ka valitsusele riigile üldse ette heidavad, ongi see, et kui muidu on olnud enam-vähem teada ja kindlalt võiks sellega arvestada, et valitsus on öelnud, et maksudega ei mängita ja ja on selline liberaalne siis maksude koha pealt seisukoht, et riik väga ei sekku, siis need Sa oled praegu siin, vastupidi, näitavad seda, kuidas maksudega mängitakse, seda infot, tõsi küll, esialgu alles loobitakse midagi ei ole ju väga üdini kindlalt, aga siiski valitsus nii-öelda mängib maksudega, ehkki aktsiise tõstetakse ja, ja ettevõtjad kardavadki, et raske on teha plaane. Või mängust oli asi küll kaugel ja see, mis aktsiisidega tehakse, on noh, praegu ainuõige valik, ka mina olen sama valitsusele soovitanud ja, ja ei ole midagi teha, et kui kui valitsus eelmine aasta kiitis heaks vale prognoosid, nagu valitsused ikka aeg-ajalt neid heaks kiidavad ei tohi poliitikud tegelikult neid prognoos väga palju muuta, mis neile ette söödetakse ja antud juhul olid need prognoosid väga optimistlikud. Mille eest küll sai hoiatatud, aga nad on siis vastuvõetud eelarve. Ei ole vastandanud prognoosidele majandusel tagasi läinud, eelkõige tarbimine tagasi läinud. Maksud on meil kohutavalt sihtotstarbeliseks muutunud viimasel ajal ja need maksud, mis ei ole käibemaks, eelkõige need ei taha laekuda, nii et just kõige hullem olukord ongi vaadata ühiskonnas ringi just nimelt keskvalitsuse eelarvet, et seal on kõige suurem tagasilöök kasutatavad mitte ettemääratud summad vähenevad drastiliselt kusagil mujal seda ei ole, et inimeste tulud siiani on tõusnud isegi omavalitsust tulude mehiselt kasvanud keskvalitsusele väga halb. Ja nüüd, mis sellises olukorras võiks, vastutustundlik valitsus, on, on loomulikult, ei tohi jääda nagu lootma millelegi noh, jumalale vaid pea eelarve tasakaalu saama see majapidamisega, kas hoidmine on kõige tähtsam valitsuse ülesanne ja, ja, ja praegu ta loodetavasti on enam-vähem korras, noh, me ei saa küll pead anda, aga. Nojah, aga päris nii-öelda lõpliku eelarve, et ei ole, aga küsimust oleks liberaalsest majanduspoliitikast, millest me oleme niigi palju uskunud ja lootnud, tundub, et hetkel, kui pigem valitsus läinud maksude tõstmise teed ja seetõttu rohkem je sekkub justkui siis majanduskeskkonda või muudab seda ahtamaks siis ka ei saa enam rääkida liberaalsest majanduspoliitikast. Saab ikka meil maksukoormus on jätkuvalt madal ja mul ei ole küll nüüd arvutasin edusammude põhjal ta, see maksukoormus iseenesest kujuneb ikkagi statistiliselt, seda saab täpselt öelda tagantjärgi. Seniste prognooside järgi oleks jätkuvalt langenud, sest et inimesed on ise tarbimise tagasi tõmmanud käibemaksu mulle vähem siis ongi statistiline tulemus, maksude langetamine setu mingites sfäärides, aktsiisid tõusevad muidugi nad need sfääride kaupa on asi väga halb, aga noh, väga valus, ütleme ebameeldiv. Mitte mingit kahtlust ei ole. Sealsamas võib ka öelda, et aktsiisid ongi selleks, et teatud sfäär ahistada. Seda küll kindlasti küüniliselt, selle eest mind nuheldakse, aga nii ta ju tegelikult on. Aktsiisid kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist pääseski piidad, piirang. No vaevalt, et tahetakse piirata, ütleme siis majapidamisgaasi tarbimist gaasiaktsiisitõusuks. Täiesti raudselt tahetakse, ma panen käe südamele ja ütlen, et tahetakse küll. See, mis toimub praegu kinnisvaraarenduses, kõik müüvad gaasiküttel, ehitavad gaasiküttel maha, see on jama. Samal ajal Venemaa teeb lisatoru, eks ole, Nord Streami, mille kohta öeldakse, et selle jaoks gaasi ei jätku. Inimesed lits lihtsameelselt hangivad endale jätkuvalt gaasikütet, Venemaalt mängib gaasikraaniga, tahabki, keda tahab, pitsitab, ehitab, sõlminud lepingud rohkem kui Jondaazi ja, ja ahistab poliitiliselt tervet Euroopat Euroopat rivis Venemaa. Mitte küll täiskoosseisus, aga siiski vene gaasi pärast ja ei taha talle paha sõna öelda, et see on täiesti reaalne tõsiasi. Loomulikult need, kes juba sõltuvad, nendel on seal nagu väga halb, aga tegelikult peaksid alternatiive otsima ka need, kellel juba on, et ega siin ega siin ei ole häid lahendusi, et sama autoga, et kui kui me olemegi autosõltlased, siis tegelikult me nii sõltlased ei ole kui me, kui, kui, kui selle turule anda signaal, et selleks ongi kütuseaktsiisid välja mõeldud, et autosõit ei ole nii odav, kui ta tundub bensiini hinna järgi loodusele majandusele tegelikult koorem. Aga siin tekib ka see küsimus, et mis pidi seda eelarve koostamist ja riigi rahakotti vaadata, et kas, kui on puudu raha, siis hakata maksustama või et kui puudu on raha, siis peaks äkki hakkama kulutusi koomale tõmbama. Aga mõned ettevõtjad oled ka, et meil on näiteks liiga suur ja ülepaisutatud peretoetuste pakett või et kaitseministeeriumis on on kulutusi, mida võib-olla ei tasuks praegusel hetkel teha, tasuks natukene hoogu hoida, kui raha jälle on, siis kulutada. Samal arvamusel ka seal nii politiseeritud valdkond olnud, kus kus enamik kaitseministreid ei julge midagi öelda ega teha ja, ja lihtsalt halluvat poliitilisele survele, mis tähendab Eesti ametnike poolt militaarametnike poolt. Et see on õige, riigikaitses raisatakse palju, aga riigikaitsel on see lohutus, et eesmärk on protsent SKP-st seal rahvusvaheline kokkulepe. Ja, ja selle põhilise julgeolekume saame tänu sellele rahvusvahelisele kokkuleppele, mitte tollele kulutusele endale. See ei ole õige väide, et need kokkuhoiu ei ole, need kokkuhoiuplaanid on ikka väga drastilised. Kui valitsust kiita, siis just nimelt sellepärast, et et kokkuhoidu tehti ka heidan valitsusele ette seda, et mis on tegelikult mõneti sihuke objektiivne reaalsus või paratamatus seaduspära headel aastatel. Kusagil saab juurde midagi ehitada ja, ja et see signaal sügisel oli ka palgakasvude suhkru suhtes nagu väga eksitused, kuigi peaminister seda viimsel hetkel püüdis peatada, ei tulnud sellest enam välja, ei leidnud seda konsensust. Et et see on turule vale signaal, seda järgisid kõik see pool aastat on palgad ka mühinal kasvanud erasektoris selle tõttu samas pluss on see, et nüüd see külmutamine ja tegevuskulude tagasitõmbamine, mis on väga oluline, oluline see on ka turule signaal, et ärgu ettevõtjad nüüd niisama kah lahk nagu, et valitsus ei hoiab oluliselt kokku, ma ikka no ikka valusalt praegu kurke, mis toimub, mis toimub juustu, noh, ütleme siis siseministeeriumi valdkonnas või kuidas on lood sotsiaalkulude olemasolu. Ma olen täiesti sotsiaaltoetuste suhtes ka nõus, aga eks katsu, eks ole, ära võtta 300 kroonise lapsetoetusi, mis, mis osadel on liiga palju ja teistele teistele liiga vähe, et teda sihipärasemaks ei õnnestu, poliitiliselt, et ettevõtjad palume, et kus see, kus see kus see poliitika admist, reaalsust ei arvestata. Lõikese võimalus. Et korrastada seal ja suunata neid toetusi, siis sihipärasemalt häda hädalist, selle eest süüakse kohe ära partei, kes seda, kes seda üritab ja eks ole juba Mäksikud üksjagu mõtetest. No aga võib-olla parteide ise on olnud liiga agarad ja liiga lahmivad lubadusi jagades. Ja siit ongi tekkinud praegu need käärid, et ühest küljest on ju lubatud ja nüüd kuidas sa sööd oma lubadusi, ole see siis krokodilli või kes tahes, eks ole. See väide on nüüd korrektne jah, et lubaduste ja, ja ka on reaalsusel kääridega, aga ei saa öelda, et reaalsus on tingitud sellest, et lubadused liiga suure tulid, et need lubadused on juba tagasi tõmmatud, et me neid ei viida praktiliselt ellu, et selles mõttes on joon all, tehakse tagantjärele liitujat, kes, kui valimisaegne optimism, mis oli ühiskonnas üldine juht millest ta ei oleks keegi valimistel edu saavutanud, et mis seal, mis seal salata, nii see asi käib poliitikas, et see ei olnud põhjus, et majandus alla täis ta ta käis alla ikkagi teistel tegurite tõttu, tõsi, et see vale prognoos segas, siis praegu on tekitanud väga suuri probleeme eelarvele küll, et selle tagasipööramine palju valusam kui oleks olnud see tasakaalutus alguses, aga noh, ma ma nagu ma väidan, et Winston teil teistpidi üle keelatud, et et nüüd Kõik peaks nagu kurja juureks tege sellel on omad omad hädad, aga noki vähemalt tagantjärgi on, on asju mõõdet ja eks ole, näis, kui ma siin alguses diaat valitsusel plaan ei ole, siis noh, majanduspoliitika arutelud on ju ees, et meil on. Meil on tegemata asju ka töölepinguseadus, eks ole, on asi, mis on küll natukene hapu kompromiss, aga siiski kui sul õnnestub, vastuvõtt, on majandusele oluline tugi. Loomulikult kõik, mis puudutab haridusse, hariduskulud on prioriteet. Ja maksu maksukeskkonnaasjad on, need on väga kallid. Esimesel hetkel ütlevad, neil õnnestub teha sotsiaalmaksu lagi või läbi haldusreformi, nii et kõik sellega selle alla neelaks. Et selles mõttes on tööpõld väga lai, tegemata asju, on ka hulk mõni käsi, mis on lihtsalt tegemist, väga kallis, seal. Kuulamise toimik number 79. Valitsuse majanduspoliitika vead, toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.