Näriliste ülivõimsas ja suures seltsis on kaks väga suurt liikide rohkuse poolest väga suurt sugukonda araablast agaga, iirlased ja iirlased. Kui me räägime, siis näriliste maailmas on selle maailma valitsejad. Kui tähtsad on iirlased, metsa ökosüsteemidest, niitude ja ka põldude ökosüsteemides üle maailma peaaegu kõikjal võib hinnata näiteks selle järgi, et Euroopa paraskliimavöötmes hundid tegelikult kogu vegetatsiooni tähendab taimede intensiivselt kasvuperioodi jooksul kuni 70 75 protsenti kaalu poolest massi poolest oma toitu saavad just nimelt hiirlastest. Hiiri süüakse ja neid ometi on päris palju ja alati ja kõikjal ja nad saavad hakkama. Nad elavad väga vähe inimese mõistes kaks aastat muulid vanu hiir reeglina vabalt elavatest liikidest ja looduses tegutsevatest kiirtest. Praktiliselt keegi nii vanaks ei ela. Nad on närilised, tõelised närilised sellega nad on siis segatoidulised kõigesööjad. Peamiselt loomulikult Peavad nad toituma taimsest hullusest, kuid nad suurima hea meelega söövad ka raibet ja nahka ja igasuguseid loomseid loomse päritoluga. Nii neid, see on fantastiline, see on tõepoolest arusaadav, miks Miki hiir nii tohutu populaarseks kohe saanud ja siiamaani on. Ta saab hakkama. Ta on üks väiksematest imetajatest kõrgematest imetajatest. Kuidas nüüd võtta, kui vaadata hiire nii-öelda elu? Väljakutsete seisukohalt on suurepärane kohane. Muud ei ole siis elada lausa nagu väike kiskja, püüab ämblik putukaid ja, ja kas või vihmauss. Ta on suurepärane adaptatsiooni. Kogudus range režiimiga teenistuste ajal keegi seal ei söönud ja mingid toiduaineid keegi kaasa ei võtnud ja loomulikult ei pudistatud seal toiduraasukesi seal loomulikult ei olnud, aga seal elas kliimas hiirte terve populatsioon, kas teate? No loomulikult, neid ei ole seal olnud kunagi väga-väga palju. Hiired siin tegutsevad ja siis lausa kutsuti eksperte ja võeti ette suur uuring, milles need hiired seal toitusid ja selgus, et nad said kenasti söönuks kestest maha pudenenud maha langenud inimeste naha soomustest, me ju ajame kesta sõbrad ja üldse mitte ainult karu vaid ka nahka. Me vahetame, loomulikult mitte nii, nagu seda teevad maod. Kogudus oli suur, aga noh, loomulikult nad ei, käin seal iga päev sadade kaupa seal kirikus need inimesed, selge, see hiirtele aga piisas. Ja nende populatsiooni suurus oli paras seon. Fantastika, selline, kui täpselt, reguleerivad need väikesed närilised. Oman gruppide suurus loomulikult ei saa ega ei pea looma endale ettekujutuse, et nendel on veerimine nii nagu seda soovitakse mõnes arenenud riigis. Nad elavad vabalt tähendab pidevalt riskide igasugustele isikute olukorras nendel täpselt nii nagu rottidel ja väga-väga paljudel teistel loomadel, kuid hiirtel, kes elavad ini seega koos on see kuidagi eriti põnev, eriti huvipakkuv. Nendel on väga kindlalt kontrolli just nimelt oma arvukuse ja mis on kõige tähtsam oma asustustiheduse kontrollimehhanismid. Mainiksin ühte asja. Selle jutu lõpetuseks inimesi. Inimese liig päris inimene on kõige arvukam imetajate liik maailmas ja seoses sellega tahan tõepoolest rõhutada analoogiad, siirdekontrollimehhanismid, huntide, miks mitteandi loopida kas või inimahvide ja elevantide oma liigisiseste arvukuse tiheduse kontrollimehhanismidega, anna loogiaid tõmmates. Me ei tohi mitte kunagi unustada analoogia on kõigest analoogia, see mitte kunagi ei midagi ei tõesta ja seda ei tohi kasutada instruktiivselt, võttes nii-öelda relvastusele.