Tere hommikust, täna räägin teile rebasest juttu, loomulikult tuleb meil punarebasest, see on kõige-kõige laiemalt levinud ja kõige mitmekesisem koerlaste sugukonna liik üldse see suhteliselt suur väike kiskja. Elab praktiliselt kogu ülemises Euraasias Euroopas, kõikjal praktiliselt ja troopilises Aasias teda ei ole, kuid üüratu üüratu Euraasia mander olevat Himaalaja mäestikust ülespoole, kui vaadata, eks ole, põhja poole, see on rebase punarebasevorme ja alamliike täis ja ta on ka Põhja-Ameerikas kõikjal Ohutu levila ja üleni neljakümnealamliik. Paarid on muidugi homsed, see tähendab isasel ja emasel on täiesti kindel. Selle härraga just nimelt selle prouaga teeme lapsi. Talvel nad koos ei ole, nad tulevad kokku just nimelt selleks, et elada pereelu, kuid pereelu kestab seni, kuni pojad hülgavad kodu. Ja seda nad teevad tavaliselt juba juuli teisel poolel augustis juba kindlasti. Nii et küllalt lühike on lapsepõlv, muuseas ma saan rebase pojakestest aru, miks nad nii kipuvad kodunt ära joosta. Roolitöö on tapvalt suur, raske, pidev pealepressitud 16 17 18 tundi päevas, õppused, õppused, õppused, õppused, kogu aeg, õppused ei anta, magada ei lasta, aga ta ei anta võimalust. No natukene niisama pesida seal päikese käes. Ema ja muuseas ka isa võtab selles osa vähemalt varustab õppevahenditega, noh näiteks kolme veerandi võrra surnud hiirtega. Vaat seda kodu kooli, mida korraldab emaribana oma poegadele. Ja ema ikka peksab net üles, et lapsed nüüd minna õppima, see tähendab mängima. Sest loomad, noored loomad loomulikult õpivad mängides. Mis õppused need on, mis mängud need on? Noh, loomulikult tuleb elus ette hästi palju ka ohtlikke olukordi, kui loom hakkab suhtlema oma liigikaaslastega, lubab endale midagi siivutud ja saabki tappa. Nii et suhtlemismalli suhtlemisvõtteid nii-öelda sotsiaalkäitumise võtteid on vaja õppida pidevalt ja järjest pärisõpe, kus näidatakse ette, kuidas tuleb teha, peljatakse seda, mida ei tohi teha antud olukorras. Ja siis loomulikult tuuakse õppevahendeid, vot needsamad mõnevõrra elusalt hakkloomad, kes ei saa haiget teha loomakesele, kes parajasti üritab seda saaklooma näiteks murda, hiirehammustus võib olla saatuslik, hammustab, nakatab Leprospiroosiga otse vereringlusesse satuvad siis nüüd Lektos piirangud, eks ole, spiraageedid, selliseid haigusetekitajaid palun neeruvesitõbi ja teise ilma mõne päevaga. No vot selline hiir, kes hammustada ei saa, natukene liigutab, see on suurepärane õppevahend. Ja loomulikult, kui väike rebasepoeg sellist asja näeb, siis kõigepealt püüab seda uurida, paneb nina selle mõnevõrra elusa hiire vastu, mida teeb siis ema otsekohe keelab, mitte mingil juhul ei tohi seda teha, tuleb hoopis teisiti läheneda, hüpata ülesse kõrgele õhku ja maanduda esikäppadega küünistega vastu hiirt vastu maad pressib hiire vastu maad surnuks, vaat siis ta ei saa sind hammustada, sai saa neeruvesitõve ja jääd ellu. See kool on rebasel niivõrd intensiivne, lapsed lasevad jalga. No tõepoolest tihtipeale poolikuks koolitarkusega, kui paljud neid sügisel hukkub, jaga kevadel muidugi just nimelt noori tänavatel ja maanteedel eelkõige muidugi akad elavatele, eks Nad pressivad ju linnadesse ka ei hõbe nende noorte, peamiselt noorte tohutu ettevõtlikkus koolist on jalga lasknud enam õpetaja emmed, kõrval ei ole aga uudishimu ja maailma uurimiseks väga, väga väga suur entusiasm möllab hinges. Üks loomulikult nyt dub rataste alla ja kõiksugu asju nendega juhtub ikkagi rebaste arvukus kasvab. Mitte pidevalt, loomulikult kõik protsessid looduses käivad ossileerides, teate niiviisi lainetena tõusuteel mõõna ja mul on õudselt hea meel, et meil on ikkagi rebaseid päris palju, olgugi et nüüd loomulikult tuleb kuidagimoodi piirata, vahest, aga see on juba teine lugu.