Valge-toone kurk teatavasti toob lapsi lapsi, sealjuures inimestele väikeimejaid, nii arvatakse, selles linnas ta ju tõepoolest lausa eelistab antropogeensest maastikud inimeste asulate lähedal või lausa asulates. Kõrgemate kohtade peale ehitab ta pesas ja see pesa on suur ja ilmekas ja tore ja mõnus. Ja see lind on tõepoolest väga-väga pilgu püüdev, ta on valge-mustaga punase nokaga punaste jalgadega tuur. Hämmastav elukas on seal valge toonekurg, aga ta on ju meil tõepoolest natukene üle 100 aasta v maadel. Ta ei ole mingisugune põline lind. Ometi kõik teavad ja isegi lausa uskusid seda omal ajal, et valge toone korjata. Kuueaastane jah, et no vaata, valge toonekured on meil suhteliselt uued linnud, see liik suhteliselt. 100 millegagi aastat, eks ole, ta siin pesitseb Eestimaa aladel. Toob lapsi, aga enne seda, kui valget kured hakkasid eestimaal elama, kuidas siis lapsi saadi siis rikki, vastas mulle väga selgelt. Muidugi telliti, enne, kui valge toonekurg tuli, telliti lapsi interneti teel. Selge. See on ju alati olnud nii kui midagi kuskilt kaugelt väga vaja. Saadet saab tellida interneti kaudu. Tore, ma ei hakanud loomulikult temaga vaidlema. Kuid jäin siiski mõtlema, miks, miks, kuskohast tuleb ikkagi see ettekujutus, mida pakutakse lastele, et toonekurg toob lapsi? Ta on suur, ta on märgiline, ta hakkab silma, paistab väga tähtsaks tegelasena elusa loodusemärgina ja ta on inimsõbralik, ta elab meie asulates. Neil sündis eriti palju lapsi, maainimese elu käib loodusega enam-vähem ühes rütmis ja muidugi siis, kui on saag karistatud suve lõpuks on natukene rohkem aega lapsi nii-öelda tihti sellisel aastaajal. Nad sündisid teatavasti üheksa kuu pärast. Enam-vähem siis, kui tulevad aprillis valge toonekured. Hiljuti hakkasid nad tungima just nimelt hiljuti, mõni aasta. Tähendab see, nende üritus, hakkasid nad tungima ka lõunasse, Soome, vaatame, kui varsti soome lapsed saavad teada, kuidas tegelikult väiksed lapsed inimeste emmede ja isside juurde tulevad.