ReisiVaarik Noonima rännakust raadioeetris. Tere, kallid raadio, kahe kuulajad, algab saade Reisipalavik ja mina olen Ingrid Peek. Tõeline rändur ei karda midagi, eriti kui on tegemist maailmarännakutega raadioeetris ja nii olengi ma tänaseks sihtpunktiks valinud hetkel kõige aktuaalsem riigi gruusia. Minu saatekülaliseks on Eesti asjur Gruusias Harry Lahtein. Ja täna räägime muidugi praegustest põletavatest teemadest, seal aga ka muud ja palju pingevabamalt juttu sellest kaunist maast, mida on ülistanud näiteks Alexander Dumas. Tere, Harry. Kaamera juba ja alguseks ma muidugi parandaks natuke, et Eesti endine asju a- Georgias, sest täpselt kolm päeva enne sõda lõppes mu välislähetus otsa. Ja nüüd olen ma välisministeeriumi hingekirjas siin Tallinnas. Selge need sinu töö Gruusias on tänaseks tehtud. Ei, minu või ilu ja meie töö, Giorgi aga on, on, oli ja kestab ütleme nii, et lihtsalt selle töö toimimis kohtunud nüüd natuke teine. Kõigepealt suur tänu sulle, treidsid sellel kiirel ja pingelisel ajal võimalust ja aega meile saatesse külla tulla ja nagu raadiokuulaja juba on täheldanud, sina kasutad oma kõnepruugis järjekindlalt väljendit Georgia, mina vana kooli eestlasena ikkagi olen siiani kasutanud gruusia. Pigem vanakooli eestlane peakski Giorgi kasutama, sest see oli esimese Eesti vabariigi ajal, oli, oli nagu enam kasutust leidnud väljend samas õiged on mõlemad jalastuti. Tõeline Georgia sõber kasutas kindlasti Sakartvenud. Ole hea, palun seleta meile, miks Georgia, miks, miks mitte gruusia enam. Georg ja lihtsalt on, on minu jaoks rasem ja Gruusia on minu kõrvade jaoks, kõlab nagu russitsism tegelikult. Aga õige on mõlemat pidi, nii et et samas kindlasti on lihtsam öelda grusiinid kui Giorgi alased või noh, miks mitte eestindada Jürilased või Georgiinid, Georgiinid ja Georg-ini küll vist minu arust mingi teine rahvas, aga, aga, aga jaa ei, miks mitte. Ja see, et me Georgiast räägiksime, peaasi, et me Giorgio toetaksime ja peaasi, et Georgia on meie jaoks huvitav ja vajalik. Olid pikalt Gruusias Eesti asjur, nüüd jätkub sinu töö Gruusiaga, teistel ametipostidel. Kas sul oli selle maaga juba enne selle töö tegemist, mingi isiklik side ja? Hoi-hoi siis milline oja minu esimene reis Georgias sügaval nõukogude ajal aasta võis olla siis vasta kas 72 või ja, ja olin, olin väike, pätakas kuue aastane või viiene ja läksin vanematega, sellepärast et 66. aastal, kui, kui ma sündisin, minu ema oli 65. 64. käinud käinud puhkamas, mere ääres, saanud seal sõbraks ühe ühe Georgia naistearstiga. Pliiats on ajada ja, ja nad olid väga head sõbrannad. Ja kui ma sündisin, siis pliiats maaja sai minu teiseks ristiemaks ja noh, ristiema tol ajal ei olnud väga vahet, kas on Georgia ortodoksi usk või, või, või Eesti Eesti luteri ehk protestandi uski, et siin ei olnud risti vastu ei olnud nagu väga vahet ristikuks enivei, eks ole, aga, aga ristiemaks olemine on. Georgia laste jaoks on väga oluline väga oluline asi. Ja seega siis oma oma ristipoega tahtis juulis tema loomulikult näha ja ja Georgias sai, siis sain ma lapsepõlves veeta üsna mitu suve. Nii et ikkagi sinu side ulatub tagasi täiesti. Minu side ulatub pikalt tagasi lapsepõlve, enne kui, kui see asi jamaks läks. Käisime seal siis viimast korda 89. aastal. Ja siis seejärel 99. aastal juba kui Eesti kaitseministeeriumi ametnik. Me käisime fäkk Fayndingul seal esimese ametnikud evolutsiooni käigus. Ja sellest ajast saadik oli siis nagu ametliku poole suhe. Kuni peale rooside revolutsiooni aastal 2004. Aasta alguses toa tolleaegne kaitseministeeriumi kantsler Indrek Kannik tegi mulle ettepaneku asuda kaitsenõunik Georgias, mille ma loomulikult väga-väga hea meelega vastu võtsin selle ettepaneku ja 2004. Aasta kevadest, siis siirdusin Georgiasse üheks aastaks üheksaaastast, millest sai siis neli aastat ja kolm kuud. Kaks aastat kaitsenõunikuna ja kaks aastat siis Eesti asjurina Tbilisis. Nii et sellest on saanud vaikselt sinu teine koduma. Jah, jah, kindlasti, ja, ja seetõttu tunnen ma ka väga sügavat muret situatsioonile, praegult Georgias. Mis on see, mis sind gruusia juures enim võlub? Jah, kui saaks selle peale näppu panna ja öelda, et see miski on aga, aga mind võlub väga palju asju Georgia juures. Mind võlub võluvad inimesed. Mind võlub selle riigi loodus. Mind võlub selle selle riigirikas rikas ajalugu, kultuurimälestis, et noh, kui me võrdleme Eestiga, siis mida, mida tegid meie esivanemad 5000 aastat tagasi, eks ole. Otsisime söödavaid juuri herilasi. Ja Georgias oli sel aastal juba sel ajal juba oli, oli, riiklus, oli kirjakeel, oli kultuur. Nii et, et see seal on. Kui me räägime, eks ole, reisisaate külje pealt, siis, siis seal on ju suurepärane võimalus turistil käia ja tutvuda kõige sellega. Kultuurimälestisi on väga palju järgi jäänud. Ma loodan, et nüüd peale selle Venemaa brutaalselt agressiooni Georgi rahva vastu on vähemalt kirikud ja need kultuurimälestised säilinud. Sest ütleme ausalt, nüüd on vaja ette võtta ülesehitustöö. Ja üheks riigi tuluallikas oleks kindlasti turismi arendusega. Jah, sellest nendest teistest Georgias puudutavatest teemadest räägime kohe edasi, kuule, toodavad kindlasti põnevusega sinu kommentaar, härra ja mõtteid eriti just viimasel ajal toimunud pingeliste sündmuste kohta ja muidugi kõige muu huvitava kohta, mis sul selle maa kohta rääkida on, nagu kombeks, kuulame saates uuritava riigi ja ka muud mõnusat muusikat. Nüüd siit väike muusikapala ja siis rändab edasi. Reisipalavik on külas Eesti endine asjur Gruusias ehk Georgias, Harry Lahtein ja ma arvan, et alustamegi siis kõigepealt viimastest pingelistes sündmustest, mis kogu maailma on raputanud sõda Gruusias ja kõik sellega seonduv on viimaste aegade kuumim teema kogu maailma meedias ja ilmselt see on asjade arengul silma peal hoidnud ka meie kuulajad. Mind aga huvitab, mis on sinu isiklik nägemus antud gruusia konfliktist. No isiklik nägemus on, on tõesti väga isiklik, sellepärast et ma olen seal tükk aega olnud ja ja meie kui Euroopa Liidu siis suursaadikutega oleme me kogu aeg ju situatsioonile nii-öelda kätt pulsil hoidnud. Ja meie sõnum on alati olnud, et näeme, et Venemaa teid provotseerib kõigi võimalike ja võimatute vahenditega ärge allu provokatsioonidele. Aga on selgelt olnud Georgi poolt punane joon. Georgia valitsuse jaoks kerge rahva jaoks on punane joon, kui hakatakse hävitama Georgi teekonda konfliktipiirkondades. Täpselt sellele oligi Jorge valitsus, Georgia president, sunnitud reageerima Lõuna-Osseetias. Ja ma arvan, et, et olid, oli palju inimesi, kes ei uskunud, et Venemaa provotseerib ja siis sekkub jõhkra agressiooni ka New Yorgi rahva vastu, aga see niimoodi läks. Ja nüüd on meie ülesanne muidugi toetada Georgia terviklikkust ja suveräniteeti ja ühtlasi ka anda õiglane otsekohane ja ütleme siis otsustav hinnangu Venemaa tegevusele. Ja meil on aeg ka ümber vaadata. Näiteks Venemaa, Euroopa Liidu partnerlussuhted ja, ja Venemaa NATO partnerlussuhted. Jah, seda suhete ümbervaatamist tegelikult tundub, et plaanivad kõik alates Ameerikast Euroopa Liidust kui ka Venemaa naaberriikidest, kes on üsna šokeeritud rabatud sellisest sammust. Aga pinged Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ulatuvad üsna pikalt tagasi ajalukku. Äkki annad raadiokuulajale väikse ülevaate, et mis on selle teema ajalooline taust? Tegelikult, kui me nüüd läheme natuke alguse poole tagasi, et see, mis toimus peale N Liidu lagunemist siis ütleme nii, et Venemaa viis läbini selle, ütleme siis eriteenistuste õpikust võetud situatsiooni käigu mida üritati ka siin omal ajal Ida-Virumaal teha. Ja, ja Georgias läks kahjuks läbi. Noh, ka riigi juhtkond oli, olite tol ajal natuke teistsugune ja, ja allus provokatsioonile, Nendele oli ultranatsionalistlikud. Ja seda kasutasid neid pingeid, neid rahvusrahvuslikke pingeid kasutati kohe ära vene eriteenistuste poolt ja ja loodi sellised pseudoreading, riigid nagu pseudopiirkonnad, nagu separatistide piirkonnad, nagu Lõuna-Osseetia, Abhaasia nüüd Lõuna-Osseetia, Abhaasia on täiesti erinevad kohad. Olen mõlemas käinud, need on täiesti erinevad kohad. Abhaasias on selgelt eraldatud territoorium, kus elavad absuhat elama armeenlased, venelased ja, ja sealt üheksakümnete alguses siis sõja käigus lahkusid ja küüditati kõik jordaanlased ära. Ainuke regioon, kuhu on siis on siis sõjapõgenikke tagasi lastud, on kaali regioon Georgi Abhaasia kontrolljoone juures. Nüüd Osseetias Lõuna-Osseetias on asi hoopis teine. Seal on alati Georgia külad, Osseedi küla tuld segamini seal nagu malelaudtee. Seal on üks üks külangi Jorge küla, kõrvanosseedi küla ja samamoodi siin oli ehk nende nii-öelda pealinna ümbrus ja seega kui seal algas pommitamine, sõjategevus, siis sellist nagu vaikus on, ühel pool on ühed, teisel pool, teised ei olnud, ei olnud, ei tekkinud seal oli, oli kõik segamini. Miks Venemaa seda kõike teeb? Niimoodi, vaated on ju 21. sajand, eks ole, selline riigi poolt suure riigi poolt selline käitumine ei mis ei ole vastavuses mitte mingit rahvusvahelise õiguste noorõiguse normidega ei tohi olla tolereeritav. Aga Venemaa täiesti küüniliselt siin. Ta kasutab sõda Georgias. Et markeerida oma Kiršava staatust oma nagu upitades ennast suurte poiste hulka. Et proovida samal samal joonel rääkida Ühendriikidega Hiinaga, mahtuda sinna laua taha kuidagi. Ja noh, kui me vaatame seda konflikti, mis on alguses Venemaa portreteeris seda nagu kui Abhaasia, Georgia, Lõuna-Osseetia, Georgia vahelist asja, milles Ma lihtsalt rahuvalvaja kõrval siis nüüd selgelt on, ei ole Venemaa enam võimeline seda tegema, sest selgelt positsioneerinud kui ühe ühe poole agressorina. Ja noh, see on nagu üks tase siis Georgia Georgi Venemaatase on teine. Siis me lähme veel edasi, noh et on, on kõrgemalt tasemelt Venemaa kui globaalne mängur kus ta kasutab nagu neid ettureid, Georg, et Abhaasia, Lõuna-Osseetiat nagu etturid mängus ja siis samas ka näeme siukest huvitavat situatsiooni Venemaa enda sees. Peaminister Putin, president, president, Medvedjev, seal praegu käimas väga selgelt võimumängud. Et kes mida ütles, kelle käes on kelle, kelle poolt silovi kiiver Praegult, kes kuhu raha annab, kes annab tegelikult käsu ründamiseks, kes annab tegelikult käsu sõja lõpetamiseks. Ja, ja seda seda mängu praegu vaadates siis me näeme, et 21. sajandil funktsioneerib siin riik, kes käitub 19. sajandi mängureeglite järgi. Ja ta ei saa aru, miks ülejäänud maailm sellele viltu vaatama. Ja ka vene jaoks on see libareaalsus. Vene meedia, vene propaganda siis aparatuur või vene propagandasüsteem on loonud libareaalsuse ja nad ise siiralt usuvad sellesse. Ma arvan, et, et isegi vene elanikkond, kes elab vene infosfääris ka mujal maailmas, usub seda, mida, mida, mida noh, võib-olla mitte nii pimesi kuskil Nižni ta Kiilis, aga, aga ma arvan, et nad ikkagi usuvad sellesse. Aga miks me räägime? Nii palju Venemaast on ju reisisaade, räägime. Ime Georgiast räägime Sakart Velost. Jah, räägime, suhtled gruusia riigitegelastega, siis millist lahendust olukorrale gruusia ise praegu kõige paremana reaalsemana näeb? No praegult prantsuse president Sarkozy hiid ja siis ütleme siis prantsuse välisminister, kus neer ja, ja Euroopa Liidu eesistujana ja osse osse eesistujana välisSoome, välisminister, Alexander Stubb, see rahuplaan, mis, mis välja pakuti ja, ja pärast siis, kui Sarkozy tuli diviisi visiidile ka president Saakašvili poolt heaks kiideti, siis rahu ongi väga suur kompromiss. Tegelikult on äärmiselt, et oluline praegult lõpetada sõjategevus, lõpetada vägivald. Et Vene okupatsiooniväed ühesõnaga või siis ütleme okupatsiooniväed, aga Vene Vene agressor tõmbaks oma relvajõud tagasi lahingutegevuse eelnevates piiridesse. Kahtlemata ei ole, ei ole staatus quo ante praegusel momendil enam võimalik, see on võimalik sõjaliselt mõttes, aga mitte võimalik näiteks rahuvalveformaadis mõttes ja muud, sellepärast et Venemaa ei saa olla rahuvalvajaks, kus ta on ise osapooleks. See oleks nagu kits Kärneriks. Ja, ja siin on nüüd vot siin on väga oluline Euroopa Liidult kiire reageering. Osse on juba teinud ettepaneku saata 100 uut vaatlejat lisaks OSCE vaatlejatele ja ja, ja siin on nüüd teine, teine asi, mida me kindlasti peame tegema, on, on väga kiiresti saata humanitaarabist. Eesti on seda juba teinud, eesti eesti lennuki esimene lennuk, humanitaarabiga on juba juba kohapeal humanitaarabi on minu teada juba jõudnud Gruusiasse Armeeniast. Minu teada pannakse järgmist lennukitega kukkuma. Esmaabi reisipalaviku puhul igal pühapäeval kella kahest neljani. Raadio kahes. Reisipalavik avastab parasjagu Gruusiat ja me võtame nüüd luubi alla sealsed inimesed, milline on tüüpiline grusiin oma murede, rõõmude, unistuste ja lootustega? Kirjelda võib-olla nende iseloomu, mõttemaailma, elustiili, ma olen kuulnud, et nad on väga melodramaatilised, näiteks. Oja, oja no ütleme, ma, ma loodan, et nüüd grusiinid saavad oma oma muredest jagu praeguseks hetkeks ja jah, praegu on seal ikkagi eriolukord, praegult on eriolu, aga muidu kui me räägime siis igapäevasest elust normaalsele rahulikul ajal, siis, siis on Georg ilane on väga tore, aga, aga väga vahemereline vahemereline selles mõttes. Täna kehtib päris palju seal riigis samad ollakse, muretud oleks hästi lõbusad. Väga oluline on pidu, väga oluline söök, jook, kõik sinna juurde kuuluv. Äärmiselt oluline on Georgia, lase jaoks supra. Supra on pidusöök. Pidusöök, kus on ehk lauaülempidu töökus, voolab ohtralt ojadena veini, chat, kus on laud, on lookas. Tavaliselt on supra käigus ikka niimoodi, et laual ei ole, mitte ei ole äriline toitu täis, vaiksem korrustena laua peal juba taldrikult korrustan üksteise peale laotud ja siis ja pidunutamad ajal taktikepi all käib siis toostide tõstmine toosti, kultuure nelja, üldse väga tugev, väga tugev toosti kultuur on, on umbes 30 toosti, mida kindlasti õhtu jooksul öeldakse. Ja oleneb muidugi piirkonnast, aga suurem osa nendest doosides vajavad peekri tühjendamist põhjani ja, ja ütleme nii, et kui oled oled selles küsimuses natuke kogenematu, siis, siis võivad esimesed sukad väga raskelt mööduda. Eriti supra järgmine, väga raske olla. Sest neile väga meeldib just juua veini supra käigus rohkem kui chat ja veini siis mitte mitte nüüd nagu pudeli veini, aga just seda seda koduveini nii-öelda mõnes mõttes sisse koduvein, võib olla ka nagu natuke noorevõitu. Et ta veel käib edasi ja see võib siis järgmine saatuslik olla. Mulle isiklikult. Ma pean ütlema, et ma olen nagu rohkem selline ütleme, kõrgema oktaanarvu pooldaja, et et joon nagu rohkem selliseid asju, mis põleb, nii et minu jaoks on, oli Georgiasse päästerõngast tšauhh. Tšauhh on siis veinitootmisjääkidest aetud viinamarja samakas puskar ja, ja noh, oleneb, mitu kordadel on läbi aetud, et et ta võib-olla olla väga heaks puhtaks ja väga kangeks joogiks, nii et noh, nagu Vahemeres Vahemere ääres on raagi jaa, jaa rahva ja nii et sama tüüpi väga tervislik, kusjuures kui me räägime Giorgi köögist üldse siia söövate, oleme jõudnud väga isuäratava teemani. Jah, Giorgio sellepärast, et kerge inimesi võib väga ilmekalt kirjeldada läbi läbi söögi, joogi ja, ja noh, kuna jookiased toosti ütlemine. On üks asi, mis on, mis on selline väga ilmekas näide, kui, kui sõnaosavad kui palju ülevoolavalt ja dramaatiliselt räägitakse tavaliselt toote laua ääres, siis, siis söök on alati väga palju, väga palju sa istudes siukse protestandid, talupoja järglasena tekib alati sihuke õudus, et sa ei jõua kõike ära süüa, kuigi peaks, eks ole ju toitunud laual, et peaks ära mine tea, millal jälle saab, aga, aga neil nagu seda probleemi ei ole, et sa natuke võtad ja siis järgmine taldrikuga kaetakse, sul taldrik nina ees. Roheline on, on, on väga kõva selles mõttes, et ja aastaringselt on, on tomatid seal sellised nagu meil saab mõnikord harva augustis. Nii et juust, suurepärane sulguuni juustu alati soovitan. Natukene natuke mozzarella-tüüpi siis kõikvõimalikud rohelised segud, tehakse sihukesi rohelisi käkke, mida nimelt Haali ja, ja asendid pähklitega segamini kas mingid ürdid või, või näiteks peet, küüslauk ja nii edasi seal? Jaa, jaa. Mida spinat ja muud asjad siis rohelise lisaks muidugi Hatcher puuri puuri on siis juustusai tegelikult asja puurita on vastavat regiooniti, maakonniti on erinevad, seal. Ime reetis, on ime ime ruuli. Megreelias on Megruuli, eks ole. Eriti huvitav on, ta näeb välja nagu pitsa, eks ole, noh, juustu ja, ja, ja on ümmargune nagu pitsa. Aga, aga näiteks adiaariasanatšaruuli, mis näeb välja nagu laev, ta on niisugune nagu, nagu tainast laev näeb välja ja siis keskel on seal hunnik juustu, sulanud juustu ja sinna peale lüüakse muna. Mis on, mis on kolesteroolipomm, põhimõtteliselt. Aga, aga, aga lisaks nüüd Hadža puurile on, on kindlasti kõikvõimalikud šašlõki id nii lihast mõtlen sealiha, lambaliha, loomaliha, ka kana, kanalihast ja plussis, igasuguseid, igasugused kebabid ja, ja muud asjad. Nii et söögilaud on äärmiselt rikkalik, äärmiselt rikkalik. Et me oleme ikka mingit põnevat siuksed viinamarjalehte. Ja, ja see on noh, nagu kreekaski on tolma tolma on selle asja nimi ja, ja seal on siis sees, kas, kas siis riis või, või on riis lihaga näiteks seal sees, et see on väga viinamarjalehtede tolmaad, seeni, kala süüakse ka, aga mitte nüüd nii palju suurem seal on muide kui me räägime šašlõki, test on Kaspia tuur. Kaspia tuur, mis on siis punane kala, eks ole, ta on granaatõunakastmega, viib lihtsalt keele alla. Mul on väike kahtlused, Kaspia tuur on küll väljasuremisohus olev kala, aga, aga noh, kui ta on juba seal laua peal, siis tuletan lihtsalt ära süüa. Jah, ega siis enam teda ei päästa. Hoiust. Kas vastab tõele, et sealseks üheks delikatessiks on lamba silmad? Ma ei tea, kelle jaoks nüüd delikatess on, aga aga ütleme nii, et, et mulle ei tule kogu minu Georgias käidud ja oldud aja sees ei tule kordagi ette, et mul oleks kunagi lamba silmusi pakutud küll küll olemas röstitud lambajumisi. Et lambaaju on seal küll jah, teatud delikatess, kuigi mulle erilist muljet ei jätnud, aga, aga noh, korralikult ära arestitud ürtidega tuletame meelde, Hani ballektril tuli ju päris hästi veel, eks ole, nii et mitte lamba muu aju, aga, aga, aga, aga ma pean ütlema, et et jah silmadest ei ole kuulnud, küll aga lambaaju ja. Tulles tagasi korra veel toostidest skulptuuri juurde, siis mind huvitaks, et kui nad selle supra, juuksur ütleme keskmiselt 30 korda sellist toosti tõstetakse, siis mis on need teemad, mida seal käsitletakse või see on kõik eluvaldkonnad? No tegelikult on niimoodi, et hea supra, kui on hea tama taaga hea supra siis laua ümber toimub vestluse jutuajamine viib ise toostik toostile põhimõtteliselt. Sest kui sa kuuled mingit teemat, arutatakse mingit teemat ja siis tulid appi ja vot selle peale võtame siis tõstame pokaali selle ja selle selle asja terviseks, et sa oled nii on teatud järjekord, mida, mida siis, kas ta madalad järgivad või järgi, aga, aga kindlasti kindlasti öeldakse toost, et näiteks kui te olete külas Georgias, öeldakse, kallite külaliste terviseks. Öeldakse, tõstetakse kindlasti pokaal. Eesti riigi terviseks. Tõstetakse Giorgi ja terviseks. Esimene toost üldse. Ja nüüd seda, seda veel praeguses situatsioonis veel enam. Tõstetakse rahunemiseks. Rahu terviseks. Georgias rahu terviseks, regioonis. Rahu terviseks. Maailmas ja rahu terviseks. Inimeste vahel. Rahu terviseks. Inimeses endas. See on väga oluline toost ja siis tulevad kõik muutustel. Reeglina on kolmas toost daamidele kaunikele absoluutselt väga matšod, Georgi osad on väga matšod. Absoluutselt, et kaunitele daamidele meie lauas ja meie südametes näiteks on, on selline väga ilus toost, mida alati öeldakse. Ma olen ka alati öelnud. Ah jaa, muide kindlasti tuleb. Tuleb meelde jätta seda, et Georgias daamid ei tõuse toostide püsti, mehed tõusevad piss, daamide tõuse püsti. Mõnikord on, kui supra läheb nagu pikale ja tooste, ütle, heidan paljudest tama, ta ütleb toosti. Ja siis ta, kas ütleb Alaver tiimis tähendab seda, et samal teemal peab keegi teine jätkama või vastu ütlema või siis on nii-öelda vabakäik, see tähendab seda, et kõik see mees seisab püsti. Kuula pärada madal toosti ja siis jätkab, ütleb ka midagi juurde, lisab ka midagi, lööb kellelegi kokku veel ja ja ütleme nii, et 30 meest on ümber laua Ma tahan, räägib, räägib reeglina ikka ikka niimoodi kolm minutit ikka toosti. Siis igaüks lisab juurde, et mingil hetkel sa väsid ära sellele toostide peale. Ise külje pealt on muidugi ka head sai, istu ennast selle suure toidud toidu ja alkoholikoguse kõrval laiaks, vaid, vaid ikka ikka liigutad. Niimoodi tõuseb püsti, et aitab, läheb allapoole, vähemalt. Jaa. Jaa. Et, et see on niisugune lõbus ettevõtmine. Kindlasti kindlasti suprakäigust. Inimeste mälestuseks, keda ei ole enam meiega, kindlasti tõstetakse toost peale seda kohe meie laste meie tuleviku terviseks peetakse meeles kindlasti vanemaid ja siis tulevad vastavalt nagu teema arendusele tulevad igast muutoostid võetakse kultuuri terviseks, võetakse halloo, terviseks ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga siin oleneb kõik tama ta enda, sellest haridusest ja kogemusest. Üks väga huvitav asi on, on Georgias, mille nimi on George Church, ala on siis tegelikult isegi mitte magustoit Vaithanki Jorge sõdalaste vana toit, mida mõned kutsuvad ka Giulges nikersiks. See on siis nöörivad pähklid. Need pähklid kastetakse viinamarjamassi sisse, mis nagu moodustab kaun sellest ümber, kui see viinamarjamass hangub. Ja, ja see säilib hästi, kaua ta on siis viinamarjamass pähklitega, väga tugeva ja suure toiteväärtusega ta ei võta palju ruumi, on kerge ja suure toitu lootusega, et see oli nagu siis tavaliselt see, kui, kui kergelt võiksid sõjakäigule, siis see võeti, võeti reisi, reisi moonana kaasa nii-öelda toiduna kaasa energia pommikega. Ei huvita? Asi. Muusikat. Katkenud. Kreisipalavik rändab parasjagu koos Harri laht heinaga Georgias ja haukakski neetikki gruusia kultuuripirukast, mis on mõjutusi saanud Vana-Kreeka-Rooma, Bütsantsi ja Vene impeeriumit. Mida sina isiklikult gruusia kultuuripildist eriti esile tõstaksid ja mille üle nad ise kõige uhkemad. No loomulikult kerge rahvatants, Georg rahvatants, rahvalaul, mis tegelikult on, on Georg rahvatantsu, nagu me vaatame tipptasemel tegijaid, siis nagu ballett põhimõtteliselt palet. Ja erinevalt Eestist te kujutate ette, et noored lähevad õhtul restorani istuvad laua taga, käib supra, öeldakse toost ja kõik on väga tore siis mingile astuvad välja seal kohalikud laulumehed pannakse siis kas kas on elava muusika saatel või pannakse lihtsalt fonotööle, hakatakse laulma, lauldakse, eks ole, kõvasti lauldakse reeglina mingeid rahvalaule, lugusi või siis mingit estraadi ja noored kargavad püsti ja kukuvad tantsu vihtuma ja, ja tantsivad rahvatantsu. Ühesõnaga. Kas kujutad ette, et lähed siin Tallinnas kuhugi restorani, juhtub peole iha, kukud kaerajaani vihkama. Te olete väga, et eks ole, et Eestis ehk referent keegi väidet tantsu just seal on see täiesti tavaline ja praktiliselt 90-st noorest on kuskilt mingil tasemel oma elus tantsinud rahvatantsu. See on nagu nagu täpselt ema ema piinu. Kõigepealt tuleb neil seal rahvatants, nii et et see on väga kõva sõna ja noh, muidugi tipptegijad on eriti kõvad, et kui peab olema, kui kellelgi on võimalus näha mingit kas, mis erissiooni või suka šviili, ühesõnaga tantsutrupp tantsumuusika, truppe kuskil välismaal, siis, siis kindlasti soovitan minna vaatama, sest see on elamus seal täiesti elamus. Mis veel nende kultuuripildis põnevat toimub kirjanduse muusikateatrifilmis vallas? Filmikunst oli kirjas ju väga tugev, väga tugev, mitte, eks ole, teame kõiki. Nüüd kahjuks kuna ja kergelt üle 10 aasta ei olnud, siis filmikunst on ja, ja üldse kultuuri jäi nagu vaeslapse osasse. Noh, kui on, on raskusi sellega ei, ei ole midagi suhu panna, ei ole süüa, ei ole siis siis eks ole, kes mõtleb kultuurile, haridusele sel hetkel. Aga ma arvan, et see kõik tuleb tagasi, et see kõik tuleb tagasi. See lootus on ja ja kirjandus noh, kes ei teaks j arustaveelitaks ole kangelane, tiigrinahas. Kirjakeel. Georgia tähestik on ju üks, üks vähestest maailma erinevatest tähestikust, eks ole. Ja, ja sellele nad on väga uhked ja õigusega ma arvan, et iga eestlane peaks, peaks suutma läbi lugeda arustaveli kangelane tiigrinahas, et kasvõi toetusavaldusena Giorgio rahvale Millised on sealseid populaarsemad spordialad? Väga tugev on Georgias alati olnud maadlus kõikvõimalikud Kadžuudamus, kusjuures maadlus siis kunagi liidu ajal oli väga tugev Georgia jalgpall. Aga praegu on, on, on mõned jalgpallurid, kes mängivad Euroopa klubides. Aga noh, jalgpall, selles mõttes riiklikus mõttes on käest ära vajunud. Georg jalgpall on täiesti võrreldav Eesti jalgpalliga, kuigi Eestis ütleme nii, et kogu austuse juures ja mina olen Eesti jalgpallikoondise fänn muide aga, aga lihtsalt kuna kogu nõukogude aja Eestis jalgpalli olnud olemas, siis, siis on nüüd iseseisvuse taastamise järel, on, on, on väga raske teed jalgpallil jõuda maailma maailmatasemeni. Aga Georgias on see lihtsalt ära kadunud. Omal ajal me mäletame ka, väga tugev oli jutt, kui me räägime korvpallis Tbilisi dünamo, eks ole. Kalevi verised lahingud olid alad, tüüpilisi ka sellepärast reeglina nagu Tbilisis mängides kohtunike vile oli väga ühte nurka. Siin ei ole midagi parata, aga aga nüüd on ka kahjuks korvpall nagu nagu käest ära, aga ma arvan, et eks me nüüd olümpial näeme, mis, millest neljale hästi läheb, et ma räägin, näen, et ranna vallas on veel hakanud päris normaalselt minema naisteranna kullast. Vähemalt me teame, mis on sinu olümpiakava eelistused. Mul ei ole kahjuks olnud jah, praegusel ajal üldse aeg-ajalt te olite, et vaadata, sest sest sündmused Georgias on, on viinud kõik minu vaba aja olematu. Loomulikult, aga rääkides vabast ajast, kuidas grusiinid veel oma meelt lahutavad, et üks põhivaba aja veetmise, eks supra ja selle juurde käiv laulja tants, kas neil on veel midagi selliseid lemmikviise, kuidas oma aega, mida neil kindlasti jagub, surnuks lüüa? No sõprade keskel, eks ole, sõprade seltsis ikka ja, ja hästi palju tehakse seda, et sõidetakse välja, näiteks sõidetakse kas sugulastele külla, kuhugi maarajooni või mägedesse ja, ja see on, see neile väga meeldib, või siis lihtsalt minnakse sõpradega restoranis ei pea alati supra olema, et lihtsalt minnakse välja istuma. Näiteks kui, kui me räägime Tbilisi kesklinnas vanalinnast, et seal on üks tänav nimega Shardaan mis on täis välikohvikuid, kus on kus inimesed lihtsalt hängivad. Et on väga mõnus istuda, juttu rääkida. Grusiinid on väga sotsiaalsed, sotsiaalsed, et nad ei kannata üksi kodus passimist, grammi võrragi peavad saama suhelda. Rääkisime ennega religioonist siis kui tugevalt on seal religioossus sees neil igapäevaelus risti küll leiaks etega, kas käiaksegi kirikusse palvetama? Käiakse kirikus palvetatakse palju, Georgia õigeusk on väga oluline kõigile kellele Giorgi inimestele ääretult oluline, see aitab neil neil elada. See on kaks. Reisipalavik anymore nakkusraadioeetris. Reisipalavik uurib, kas Harry laht heinaga grusiine olen paljudelt Gruusias käinud sõpradelt, kuulnud kiidulaulu nende lahkusele, külalislahkusele, sõbralikkusele. Kui sa jõuad, pilistsin siis Tbilisis mäe otsas narikala kindluse kõrval on Georgia ema ausammas Sakardalutena. Ta seisab tal ühes käes mõõk ja teises käes veini peal. Ja see ongi see, et, et sõpradele alati veinikauss ja vaenlastele mõõt. Ja, ja see kirjeldab ka ka Georgia loomust, et et põhimõtteliselt külaline on ikkagi püha. Külaline on püha ja, ja, ja külalise jaoks tehaksegi. Ja ma mäletan, 90. hotell, kui, kui oli, oli väga halvad ajad, Georgia, see oli raske aeg, siis kui keegi külla tuli, siis hoolimata sellest, et oli raske käidi, käidi küla peal või siis naabrite juures laenati, laenati toidud kokku, et oleks, oleks laud lookas, laud peab lookas olema ja nad on väga lahked peolembelised ja, ja väga sotsiaalsed. Sellist asja nagu näiteks, kui me võrdleme siin Eestiga ette sellist asja, et Georgina läheb näiteks õhtu, ütleme siis pubisse baari istub maha, teeb õlle, räägib võib-olla natuke üle leti juttu ja läheb koju ära ja vaatad telekat, võib-olla koera niisugust asja ei ole olemas, seal sa lähed ikka õhtu välja, siis sul peab ikka 20 kamp kaasas olema, selles mõttes sõbrad ja istutakse maha ja, ja siis peetakse korralik supra. Et sellist asja, et sa lähed üksinda kuhugi leti äärde norutama, seda seisab võimalik. Kas grusiinidele on selline temperament, mille kohta üsna ulmelisi lugusid räägitakse, ehk siis kurikuulsatest mägedepoegadest? No mis on need kurikuulsad mägede pojad on aga, aga, aga jah, temperamendi poolest on olnud küll nagu sellised lähevad kergesti põlema, aga seetõttu ka kustuvad kiiresti, et, et ei ole sellist nagu eestlased tunduma midagi, et vimm just et grusiini lapsele kohe välja. Aga muidugi kui me räägime rahvast üldse, siis rahvas mäletab. Rahvas mäletab. Ma pean ütlema, et mul oli väga-väga uhke tunne olla eestlane Georgias sellepärast et, et kõik ükskõik kellega, kas sa räägid taksojuhiga Tbilisis või, või, või harjaga Zuckediidis. Kõik teavad, et eestlased ja Eesti on Georgina suur sõber ja toetaja. Et selles mõttes ütles alati, kui, kui inimesed kuulsid, sa oled Eestis, siis siis taheti mida, mida iganes ära teha, et, et sind kuidagi kuidagi tänada või kutsuda kuhugi lõunat sööma või õhtusöögile mini edasi. Kui rääkida grusiinide perekondlikust hierarhias, siis kuidas see on üles ehitatud, kes valitseb perekond, mees, naine? Väga huvitav küsimus, see on väga huvitav küsimus sel teemal, ma kirjutasin vist isegi välisministeeriumi eelmise aasta aastaraamatusse loo Georgia naistest. Peab ütlema, et Georgias on tugev Georgia õigeusk mis on eraldi õigeusu kirik nende. Vilja, teine on Georgias vist kõige kõige lugupeetud inimene üldse, on õigeusu patriarh, siin ei ole vahet, kas noor või vana minnes kirikust mööda, lähevad kõik risti ette, see on neil juba emapiimaga ja, ja siis antud ja see tuleb nagu seljaaju vältima refleks, lihtsalt tänu sellele on perekondlikud sidemed väga olulised. Küll öeldakse, et Giorgio macho riik, mehed, ketid kõik siia-sinna, eks ole, aga perekond seisab ajal. Ja, ja selles mõttes on, on küll nagu perekonnapea oleks nagu isa, aga seisab väga reaalsest. Georgia naised siin, sügav kummardus minu poolt Georgia naistelasest, Georgia naised teevad kolm korda rohkem tööd, kui mehed. Ei kipu väga paljudes teisteski riikides on see ilmselt küll ja, ja kergena, teised peavad ka, näiteks ma arvan, viis korda rohkem tööd teha, et saavutada sama positsioon on näiteks riigiametis või kuskil äris kui mehed. Sest mehel aeg-ajalt on ka niimoodi. Tal on sugulane kuskil ees ja see siis käib onupojapoliitika niimoodi, et inimene saab mingi kõrge koha. Võib-olla isegi teda väärimata, aga naised peavad töötama otseses mõttes ja väga tugevasti. Samas on nüüd situatsioon ka nüüd aastatega kõvasti muutunud, sellepärast et noh, endine parlamendi spiiker Nino Burdzanadzega näiteks väga lugupeetud inimene, Georgias võtamegi praeguse välisministri ekad, šviili, praegune rahandusminister Eka Sharoshida, paljude abiministrid on naisterahvad, et, et see on nagu muutunud. Perekonnasuhted on endiselt natukene sellises nihkes, võib-olla ütleme siis ka idama nihkes, et on hästi palju Bütsantsi ka veel selles, et vanemad otsustavad, et ikkagi peate abielluma, et ei ole nii, et lihtsalt niisama koos elatakse ja, ja et selline asi ei lähe mitte ja ja kui, kui tütarlaps abielus, siis ta tuleb õhtu kell kell üheksa koju ja, ja ta võib-olla ka 25 aastane tuleb üheksa või 10 koju ja ei ole mingit Lillutamis kuskil. Perepojad seest tehku mida tahes, et siin ei huvita kedagi, selline ütleme siin nagu vanad kombed on veel täiesti jõus ja noh, linnas on loomulikult asi teisem, kui on maal. Seal on nagu kasutatud suur vahe. Gruusia ehk Georgia asub Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Temana naabriteks on põhjast Venemaa, idast Aserbaidžaan, läänest üle musta mere Ukraina, lõunast Armeenia ja edelast Türgi. Gruusia gruusiakeelne nimi ansacart velo, mis on tuletatud paganliku jumala grusiinide müütilise esivanema karklase nimest eestikeelne nimi gruusia laenatud vene keelest ja üha enam kasutatakse ka nime Georgia mida seostatakse kaitsepühaku Püha Jüri ehk Giorgio sega. 69000-l 700-l ruutkilomeetril laiuva gruusia pealinn on pilisi ja riigis elab 4,4 miljonit inimest. Rahaühikuks onlari. Gruusia maastikupilt on väga mitmekesine. Seal domineerivad mäed. Kõrgeim tipp on haara 5201 meetriga ja laiuvad metsad, jõed ja järved. Maa on hinnatud ka oma kuumavee allveeallikate poolest. Meile tuntuim vast Porshommi turistide seas populaarne muidugi Musta mere rannikualal. Gruusia kliima on soodusviinamarjakasvatusele ja riik on tuntud veinitootjana. Majanduse alustaladeks on ka põllumajandus, varade kaevandusturism ja hüdroenergia. Peamised ekspordiartiklid, baasõlitooted, masinad, transpordivarustused. Tänapäeva gruusia alad on asustatud olnud juba kiviajast saadik. Gruusia kuningriik moodustati 11. sajandi algul. Peale poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist õitsengut. Järgnes langusperiood, mis viis 16. sajandil riigi osadeks jagunemiseni. Järgnesid kolm sajandit Ottomani ja Pärsia ülemvõimu all ning seejärel võttis osa kaupa võimust Vene impeerium. Peale 1900 seitsmeteistkümnenda aasta suurt vene revolutsiooni sai Kruuse nautida põgusat kolme aasta pikkust iseseisvusperioodi demokraatliku vabariigina. Seejärel sai Gruusiast Nõukogude Liidu osa. Kuni 1991. aastani, mil taastati iseseisvus. 2003. aastal toimunud veretu rooside revolutsiooniga kõrvaldati võimult eelmine president Eduard Shevad natse. Praegu on presidendiks Mihhail Saakašvili. Tänasel päeval on teatavasti riigis tõsine kriis. Venemaa agressiooni tõttu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkondades gruusia kultuuri on läbi. Seal on mõjutanud Kreeka-Rooma, Bütsantsi ja Vene impeeriumid rikkaliku folklooriga. Riik on tuntud oma muusika ja tantsuarmastuse poolest. Kuna meil tegemist on noorteraadioga, siis huvitab meid ka, millised on tänased gruusia noored. Oi, tänased Georgia noored tähendab selles mõttes, et, et noh, maailm on globaliseerunud nii et, et Jaapanis mätta otsas vaid, vaid teatakse ka, mis, mis ümberringi toimub ja noored on väga šeff muidugi nüüd just tänu tänu võib olla seatud sihukese tava anditele, siis võib-olla me ei leia väga palju näiteks Tbilisis, ööklubis ja diskoteeki, et, et on ainult mõned kuigi pooleteist, milline lind rohkem kui kui Eesti vabariik kokku, eks ole, aga aga viimati oli, ma mäletan, oli näiteks kaks, kaks pool ööklubi, kus, kus, mis meie mõistes klubid ja restoranid. Et mul õnnestus Eesti vabariigi 90. juubeli tähistamiseks käigus tuua Karuler tasa tyyp Georgiasse esinesid näit off-is. Ja, ja tervitan Merite julm, aga siin praegu, et, et hästi lahe pidu oli ja, ja ja läks kerge noortele väga peale. Põhiline, ütleme siis koondus ja klubindus toimub suvel ja Musta mere ääres, et siis kõik kogu rannas määran mingeid pidu peokohti täis ja muusika teemsus ja, ja kõik tunnevad ennast hästi. Sest siis on noored vanemate silme alt ära. See on nagu nagu tore ja, ja hea koht, et et loodame, et nüüd novembrikuuks näiteks on, on, on suurem osa jamast lõppenud, et inimesed saaksid näiteks sõita musta mere äärde. Ja näha ise sellepärast, et hea ilm Georgias jätkub. Mina käisin näiteks eelmine aasta, Hendrik Kuusk mustas meres, ujumas oli, oli vesi, oli niimoodi 21, kaks kraadi ja päike paistis, oli soe ja see oli novembrikuus. Kujutate te novembrikuu sole kuni septembri lõpuni oktoobri keskpaigani on täiesti ilma viimase peal. Ja teise külje pealt, kui me räägime, eks ole, reisis siis talvel nii, kuda uurigu pakureani, suusakuurordid vabariigiga vastlapäeval just käis mul tütar käis külas ja, ja noh, talviti lumelauda sõita ja, ja, ja see oli veebruarikuus kui ta uuris, olid vinged hanged, oli väga lahe, nii et ja see on pilisist. Noh, poolteist tundi sõitu võib-olla. Et inimesed lähevad hommikul sinna ja tulevad õhtuti rivisse tagasi ja ta ütles, et noh, tema, tema kogemuse põhjal olid ikka need lumelauasõidud seal kõige vingemad, mis te olete teinud, on võrreldes Slovakkia või Soomega näiteks. Gruusia oli ju nõukaajal üks põhilisemaid turismi pärle, kus kõik puhkamas käisid, mida kutsuti ka Venemaalt Dahliaks. Nüüd on nagu turismindus, ma olen aru saanud suhteliselt varjusurmas, kuhu investeerita või vähemalt siiani ei ole seda tehtud ja laguneb, et sõpradelt, kes seal on käinud, olen kuulnud, et kohad tee tundus mõnes kuurordis sanatooriumis nagu tondilossis, kus nad olid põhimõtteliselt ainukesed külastajad. Miks see riigi üks võimalik elatusallikas on nii soiku võetud ja miks kruuses enam ei käida puhkamas? No võtame tagasi selle juurde, millest me juba rääkisime, et, et noh 10 aastat tegelikult riik ei olnud üle 10 aasta isegi. Ja siis kõik lagunes, kõik tassiti laiali, mitte ainult võimalik oli laiali tassida, maha müüa. Ma pean ütlema, et valerooside revolutsiooni hakati turismile tähelepanu pöörama ja alata. Alates 2006.-st aastast on väga tugev riiklik turismiprogramm käimas. Väga kõvasti on investeeritud, eriti just Musta mere ääres turismindus hotellide ehitamisse, randade kordategemisse. Giorgi inimesed aru eriti Georgia valitsus saab aru, kuivõrd võib-olla Kuldvillak, turism georkiale. Sest arvestades kogu see suurepärane kliima, seal on subtroopika Georgias olemas täiesti adiaarjast üks asi, millega ma Georgias täiesti ära harjusin, millega nüüd siin tuleb, tuleb mul ilmselt pisarate valamine on see, et seal oli kogu aeg päike. Seal paistis kogu aeg päike ja, ja. Siin on, kelle seal me siin kellelegi suvin. On on tõesti nii jah, et selle üle, kuidas me siin ei kannata, aga, aga päike paistis seal kogu aeg. Seal on nii palju näha, seal on nii palju näha ja, ja tõesti. Loodame, et nüüd peale sõda Georgia valitsus suudab hakata jälle panustama turismi, sellepärast et seda on väga vaja. Kindlasti hoiatan liiklusele. Liiklus on meie mõistes kohutav. Selles mõttes, et, et liiklus, märgid, isegi foorituled on, on rangelt soovitusliku iseloomuga. Kas seal on ka kombeks signaalidega? Ta signaalitada on väga palju kombeks on märgistus, mis on maha maha joonistatud, ei tähenda midagi, sõidab, sõidad kõrvuti, niipalju kui mahud ja kui magu sõidad kiiremini lihtsalt ka vastassuunavööndis, sõidetakse üsna sageli, kui kummal poolel enam ei mahu. Ja noh, seda ei panda pahaks, lihtsalt nii asi toimib. Muidugi, ja selles mõttes sul peab olema ka tähelepanu 360 kraadi ümber auto, sellepärast et sa pead kogu aeg vaatamata kellegile jalgu näiteks ei jääks sellepärast kui ette sa oled süüdi, et sa heid ette mõnes mõttes on, see on see katsikeseni natuke negatiivne. 90. aastate algusest kuni kuni praktiliselt rooside revolutsiooni välja, eks ole, 2003. Sügis oli, oli riik oli väga nõrk moodustis ja jättis väljend inimestesse selles mõttes, et uppuja päästmine, uppuja enda asi. Ja mul üks hea sõber, Jordaania, see mees, kes säri Georgias ütles kunagi, et liiklus on, on ühiskonna peegel. Kui sa lähed liikluses, et inimene sõidab, et Miia nagu pere jalutus, eks ole, mina kõigepealt ülejäänud mind ei huvita, siis see on ka ühiskonna peegel. Aga see õnneks on, nüüd hakkame muutuma, sellepärast et esimene asi, mida näiteks president Saakašvili tegi peale võimuletulekut, Ta lasi kogu täiega lahti liiklusmiilitsa liiklusmiilits lihtsalt seisma ja korjas raha. Veerinud liikus ta lihtsalt korjas inimeste pressis raha välja. Kuna ta ta palka ka ei saanud, küla oli pannud näiteks raha kokku, ostnud poisile koha tee ääres miilitsavormi ja koha. Siis ta seal seisis ja korjas raha jamaksistada külla tagasi, kes oli ta nagu välja kui parima poja välja saatnud. Aga see lõpetati ära ja nüüd on kerges korralik patrullpolitsei väljaõpetatud osaliselt ka Eestis, muide meie politseiakadeemias ja me oleme seda toetanud ja, ja nad saavad korralikult palka ja ja igasugune alt käega võtmine on. Ma ütlen, et välistatud, aga, aga väga tugevalt raskendatud. Kas korruptsioon on seal levinud? Korruptsioon oli seal väga levinud, väga levinud, ümara lapse ajal? Nüüd on, on kahtlemata, ma arvan, et korruptsiooniilminguid veel on, aga, aga sellega on väga tugevalt võideldud. 2004.-st aastast on seal nagu Quantum hüppe, nii et see on, see on väga tugevalt käsile võetud, et deli suuruda Sa endist Amelik ametnikkonda on, on kõik tänu sellele vallandatud, et nad elasid korruptsioonist nimetanud. Paljud inimesed on minu käest, kes on, kes on Georgias käinud, on küsinud, et kuhu me nüüd läheme. Siis ma ei tea ka mina tahan jah, et, et noh, et punkt üks, mis teid huvitab, eks ole, ja punkt kaks on ju, et paljudel aega on. Sest vaadata on väga palju vaadata on seal meeletult palju, nagu ma rääkisin, 5000 aastat ajalugu, eks ole, riiklust 5000 aastat riiklust, seal on igal sammul on mingi mingi mälestusmärk kuskil ja plussis loodus, plussis, meeletult kaunis loodus, mäed, järved, meri kõik nii edasi. Nüüd kui me hakkame Tbilisi ümbrust Tbilisi ise on juba, on juba suure suurepärane Tbilisi vanalinna suurepärane koht, kus käia, kus vaadata, kus on ka igal sammul sealne, teeme erinevaid religioone, erinevaid uskumusi, erinevaid kultuure, nende nagu selliste põimumist. Et on, on nagu, ütleme siis moslemilinnaosa ja samas kõrval on juudi sünagoogis ja siis samas on Georg õidus kirikutes Kenya apostel kirik sealsamas tuleb hästi palju kyll, kuid on noh, ütleme, et Georgi oli ju üks esimesi varakristlikke riike maailmas Armeenia kõrvale. Siis on, on hästi palju kõikvõimalikke bütsantsi mõjutusi. Tbilisi vanalinnas sellest moslemi kvartal talis on kuulsa pilisi väävlisaunad. Kindlasti soovitan käia ja mitte lihtsalt käijad seal väävlivees liguneda, mis nahale muide väga hea, vaid ka võtta kindlasti pesija kelleks on traditsiooniliselt aserbaidžaani rahvusest rahvusest mehed ja, ja kes on kes on näiteks juba kolmandat põlve vesi ja nii et, et see on nagu selline isalt pojale antav amet mis veel väga ilus narikala kindlus on, kõrgub pilisi kohal, millest on hea vaade, siis avaneb pilistile, mis asub paari kvari jõe orus, siis kahel pool jõge ja vanalinna on on suure nagu suurepärane koht, kus jalutada, kus käia, kus istuda kohvikus ja tunda ennast mõnusalt. Nüüd pilisist välja minna, siis samas pilisi kõrval on vana pealil keeta. Kettaon vana mina olin, kus on väga ilus Giorgi õiglus, katedraal, Svetik Howell, kuhu tutt, suur hulk, Georgi kuningaid, Bagraationi dünastia näiteks on sinna maetud ja sealsamas, keda kõrval teiselt poolt kvar jõgi jõge, seal on siis lavjamat, kvaari lähevad nagu kaheks. Seal on suurepärased, mäe otsas on Chivaari ehk risti klooster, kus avab siit väga hea vaade sellele kaheks minevale jõele ja siis vanale pea line kettale. Nüüd, kui me lähme mööda teed edasi ja võtame siis gruusia suure sõjatee ja hakkame minema, siis kas peegli suunas siis seal tee peal on, on hästi-hästi sihuke ilus vaatepilt, ehk on veehoidla veehoidla mägede vahel kunagi tehti seal suurt tamm ja hüdroelektrijaam nõukogude ajal veel ja sinna alla jäi, jäi mitu, mitu küla ja isegi linn. Ja noh, seal linnas ka kirik, mille tulemusena loomulikult linnalegend räägib sellest, et kõik, kes olid selle tammi ehitamisega seotud, inseneride ülemused, need kõik surid ebaloomulikku surma needuse tagajärjel, mille, mille siis nagu kirikupapp oli pannud nende peale. Aga see, see näeb väga maaliline välja, muide vahelepõikena, kui me räägime, räägime tanduses, siis Georgia on maailmas kolmandal kohal, hüdroenergia ressursi poolest. Mina seal üldse ei teadnud, aga aga meil Eestiski hüdroenergia inimesed kerges uurimus, investeerimisvõimalusi ja, ja siis ma kuulsin sellist asja ja neil on hästi palju hüdroelektrijaama, mida, mis on erinevast siis seisukorras, mida oleks võimalik vuntsidega teha. Aga siis, kui minna edasi, siis kohe peale selle sellesama veehoidla kalda ääres on, annan, uuri kindlus mis tegelikult näeb välja, kui vaadata, nagu oleks, oleks Tolkieni maha võetud ja pandud seisma tee äärde, loodusring see on täiesti kindlasti. Mis on hästi lahe vaatepilt ja mööda seda teed, kas keegi pole minnes siis on igasuguseid. Huvitavaid vaatamisväärsus on tee ääres, näiteks mineraalveemaardla mäe seest tuleb mineraalvett Porshommitor põhimõtteliselt mäe seest ja kuna ta on hästi metallirikas vesi, siis on selline mäekülg, on, on oranž nagu ladestub sinna ja ta on sihuke oranž eriti lahendada talvel vaadata ümber kaudol, lumi hetkel, et lund on siis oranžid moodustised ja, ja kui seda mineraalvett juua, siis tundub, nagu oleks kõvasti gaseeritud, tegelikult seal mingit gaasikaasa sees ei ole, lihtsalt see raua maitse on nii tugev, metallimaitse on nii tugev, see tekib tunne, nagu oleks gaseeritud. Ja kui sakas Peegi jõuad, siis muidugi kas keegi asulast avaneb pilt siis hääle ja kirikule, mis on seal mäe all, seks, Väikse mehe lipp otsas ja siis nagu seek see käik sinna kiriku juurde tuleb jala kindlasti ette võtta, et seal on üks on üks suurepärane käik Asso ja vahepeal muidugi enne kas Peegit on, on seesama kui Lauri suusakuurort mis asub praktiliselt 2000 meetri kõrgusel enne Chivaari mäekuru, see oleks nagu selline päevane, võib ka kahepäevane reis ööbida, kas Peegist näiteks või kui ta uuris, teha nüüd Lähme teises suunas natuke siis on läheme nii-öelda musta mere poole, siis jääb seesama koori ette, kus nüüd ma ei tea, palju koorist järgi on jäänud mille kõrval on suurepärane koobaslinn pritsi yhe koobaslinn, mida kindlasti tasuks minna vaatama. Georgias on ka teine koobaslinn, kus oli kuninganna vara nii-öelda elukoht oli linn lihtsalt kaljude najal ehitatud juba tuli maavärin siis lilleks ära, kaljud jäid ja koopad ka sinna, eks ole, selle koha nimi Vardjja, aga see on Türgi piiri ääres praktiliselt nii et et sinna sõita lihtsalt sealt, veed olid kunagi väga viletsad viletsas olukorras, et sinna sõita on, oli päris peavalu, aga praegu on Euroopa Liidu muide toetusele ehitatud teed olid sinna regiooni päris head, ma käisin seal valimisi vaatlemas. Al rajoon, nii et seal päris hea, et vardjad ka kindlasti soovitan, kui on aega. Ja noh, loomulikult kooris inimesed käivad Stahlil muuseumit vaatamas alati kellele huvi pakub, või minna Jossi vaatama, sinna muidugi appi. Kui meil ära koorist korist edasi spaschhommi jääb, tee peale juba Borjomi looduspark. Sealt saab minna ka pakurjaani suusakuurordis või siis jätkata teed just selles Halkalaki ahast yhe joonel ja mingil hetkel on võimalik ka sedakaudu jõuda musta mere äärde. Võisid minna teist teed kaudu musta mere äärde, kus on minek läbi Kuta, issi. Ja, ja ka see teeb, see tee on läbi mäekuru ja väga maaliliste kohtade ja väga-väga ilusana musta mere ääres muidugi on. Küll on suures osas kivirannik selles mõttes nagu, nagu, mis inglise keeles on Pebalviitši, eks ole. Aga seal on, Urreckis on näiteks hästi peenike kiviliim nii-öelda magnetliivad sihukese metall metalli kiviliivasegu, nii et hästi hästi kasulik videol tervise põlema. Musta mere ääres vist on üks populaarsemaid kohti batuumi. Kahtlemata on, nad on nüüd väga kõvasti panustanud Atšaria just batuumi ülesehitamises ja siin ehitatakse hotelle, tehakse randa korda ja sinna palju investeeritud ja selge on see, et seal nagu üksist turismimagnet, eks ole. Samas ma pean ütlema, et kui Aasia oleks separatistide käes, oleks Giorgiga Georgia properi koosseisus, siis siis Abhaasia rannad muidugi annavad silmad ette. Ka seal on väga ilus ja, ja hommi on väga ilus linn ja loodame, et tulevikus need, need asjad lahenevad rahumeelselt. Aga muidugi, mis, mis eriti kui me räägime reisimisest, Georgiast, siis kindlasti tuleb kaheti. Eeti on veiniregioon sinna parem reisida siis septembri teises pooles, siis kui on viinamarjad valmis, veini tegemine käib, noor vein valmis septembri teisest poolest oktoobri lõpuni. See on kõik väga huvitav ja põnev ja tore. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeri soodet foorumis R2. Raadio kaks selleks, et teada saada vastast meid iga nädalal piinavale küsimusele ehk siis kuidas mingisse riiki saada, olen ma taas toru otsa püüdnud. Lennufanaatiku ja Eesti Ekspressi reisilise kohver, toimetaja Krister Kivi. Tere, Krister. Krister, ole hea valgusta meid, palun, kuidas oleks kõige parem kamm ja mõnusam sõita Gruusiasse? Y Ma ei ole ise kunagi käinud, aga nii palju, kui ma uurisin, variante on mitmeid ja mulle endale tundus päris meeleolukas näiteks selline variant sõita Gruusiasse laevaga Ukrainast Odessa lähistelt, kust siit maksab umbes 250 dollarit inimese kohta, aga siis teel batuumi pakutakse selle eest ka kolm korda päevas süüa. Ja ka kajuti kohta on hinna sees, nii et see on kindlasti siis selline huvitav võimalus sõita lennukiga Ukrainasse ja siis sealt laevaga. Või teine variant loomulikult palju lihtsam kasutada Air Balticut või flai Lalli Leedu lennukompaniid, mõlemad lendavad läbi Riia ja Vilniuse. Siis ja hinnad on väga soodsad. Air Balticul algavad ühe suuna piletid 620-st kroonist, pluss maksud algusega Tallinnast. Aeroflotil on head hinnad ja mõistagi kaablil võib tunduda, et Jerevan on pilis sinna päris lähedale, näiteks võiks sõita jerevani, aga see rongisõit jõve minist Tbilisis see võtab võtab siiski aega 13 tundi, 14 isegi nii, et see on päris suur ettevõtmine. Reisipalaviku tänane rännakas Harry laht heinaga Gruusias ehk Georgias on jõudnud lõpusirgele tulles veel tagasi korra sealse konfliktiolukorra juurde, siis kas on midagi, mida just nimelt tavakodanik saaks selle olukorra heaks omalt poolt teha? Kindlasti on minu teada, on, on Punarist avanud arve annetusteks Georgia sõjahaavade ravimiseks ja siin on erinevad erinevad ühiskondlikud organisatsioonid, erinevad parteisid teinud meeletoetusmeeleavaldusi, et sealt soovitavate osa võtta ja näidata oma solidaarsust kergena. Milliseid juhtnööre sa Gruusiasse rändajale veel omalt poolt kaasa annaksid, mida soovitakse, et kas on mõned sellised tavad ja kombed, mida kindlasti peaks teadma, et mitte piinlikust olukorda sattuda? Noh, lisaks loomulikult elementaarset viisakust. No kõigepealt ma pean muidugi ütlema välisministeeriumi ametliku seisukoha praegult, et momendil me ei soovita Georgiasse minna, kuna olukord ei ole turvaline. Olukord ei ole selline turvaline, sest me ei soovita sinna päält reisima. Nüüd kui olukord muutub, siis me kindlasti soovitame Georgiasse minna, isiklikult soovitangi kõrbesse minna. Ja noh, tuleb normaalset nii-öelda talupojamõistust järgida ja, ja selles mõttes, et, et sind võetakse väga hea meelega ja, ja väga rõõmsalt vastu, sa oled eestlane, see tõstab sind eraldi seisusesse, käitun normaalselt, nagu, nagu sa käitud ka kodus, et et ära mine võõraid naisi näppima näiteks ja kole lugupidav. Nii teiste kui lendavast. Suurimad tänud Sulle, Harry, et leidsid aega ja võimalust reisipalaviku saatesse tulla ja meid gruusia teemadega valgustada. Ja muidugi suur aitäh teile, kallid raadiokuulajad, et meiega need kaks tundi koos rändasite. Teie mõtted, ideed, soovitused on alati väga teretulnud, pange need kirja raadio kahe kodukale reisipalaviku foorumisse aadressil www. R2. Ee kaldkriips reisipalavik. Hoidke siis oma seljakott pakitud, sest meie reisipalavik saab leevendust juba nädala pärast, kui võtame koos ette seikluse juba järgmisse, väga huvitavasse riiki. Mõnusat suve teile. Ta. See on raadio kaks.