Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Tere, head pühapäeva kõigile algab saade olukorrast riigis, stuudios on Anvar Samost ja Kalle Muuli. Mõlemad veetnud tulemus ikka nädalas, kes piltlikumalt, kes vähem. Ja täna on meil, mis sa arvad, kes Spohtlikumate, kes vähemalt seda, seda ma ei hakkaks siinkohal kommenteerima, kust sa tegelikult ei tea? Aga me jagasime nädalani, et mina olin nädala esimesel poolel Saaremaal ja siis, kui mina neljapäeval, kui siin, siis kalle just kolmapäeva õhtul tulija, tema lahkus soojemat eile õhtul ja see oli see, mida ma selle tulemuslikkusel mõtlesin. Aga räägime täna kultuurkapitalist üle hulga aja ja seisundit, Lao Viialist. Räägime Tallinna linnaosavalitsustest ja mis teha, et taas võtame jutuks riigieelarve, aga ennekõike seda toredat meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Esikohal siis kultuurkapital ehk Kulka anda puhkenud rahaeralduste skandaal. Põhiliselt siis kritiseerijate mureks, see, et näitlejad teevad rahva raha eest või siis kultuurkapitali raha eest oleks viisakam ütelda. Lõbureise ja kirjanik, et ostjad ostavad endale arvuteid. Ja vist üht-teist muud veel. Aga ehk ehk olulisem on võib-olla kogu selle loo juures asjaolu, et Eesti Kultuurkapitali ümber ei olegi vist rahaeraldiste pärast kogu selle taasiseseisvumisaja jooksul suuremaid lahinguid löödud, ehkki ehkki eelmise riigi ajal või, või eelmise Kulka ajal, see on siis enne teist maailmasõda oli üsna tavapärane, et iga iga kord, kui Kulka raha andis, läks hirmsaks õiendamiseks ja ütlemiseks, et kes on saanud palju, kes on saanud vähe ja kes on saanud ilmaasjata. Aga noh, sel nädalal on päris kõvasti seda skandaali olnud. Ja nädala sündmuseks number kaks on sellised suhteliselt tulemusteta läbirääkimised meremeeste ametiühingu ja Läänemere suurim laevafirma Tallink juhtkonna vahel mille umbejooksmise vahetuks tulemuseks võib olla juba homme tunniajaline hoiatusstreik, mille tõttu ka mõnede laevade hilinemine väljumine Tallinnast peaks hilinema. Kolmandaks, mingis mõttes uskumatu uudis nimelt kuigi tundub, et ei ole enam kaupa, mille hinda juba ei ole tõstetud või või, või mis võiks olla olla kust, kust saaks midagi tõsta, aga aga selgub, et on küll Tallinna vesi nimelt taotleb linnavalitsuselt vee ja kanalisatsioonitariifi tõstmist 13,4 protsendi võrra. Selle taotluse peab linn siis linnajuhid kinnitama sügisel siis septembri lõpuks selgub, palju see on, aga ega seal mingeid valikuvõimalusi ei ole, kuna see on tegelikult lepingujärgne hind. Et Tallinna veega sõlmitud linnaosa linnavalitsusega sõlmitud lepingus on ette nähtud, kuidas see hind tõuseb ja milliste valemite järgi teda arvutatakse, nii et suhteliselt formaalne protsess Ja nädala sündmus number neli pigem rahvusvahelisest valdkonnast nimelt Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tuleb 26. augustil Eestisse. Päevasele visiidile, kohtub president Toomas Hendrik Ilvese ja peaministri Andrus Ansipiga. Peaks siis lisama Saksa kantsler Eestis aastal 2000, siis oli Saksamaa kantsleriks praegune praktseta orja staatuses Gerhard Schröder. Ja veel võiks öelda, et muidugi on päris kahju, et kui visiit juba augusti lõpus toimub, et toimub 26., aga mitte näiteks 23. augustil Ja viiendaks kohta töömailt ka midagi. Pärnu kohtu, Paide kohtumaja, nii on selle asutuse nimi vist suutis, suutis noore rallisõitja Joosep Laiksoo kohtuotsuse või kohtuasja niiviisi ära otsustada, et noor rallisõitja, kes põhjustas möödunud aasta detsembris kolme hukkunuga avarii väljus siis kohtumajast päevagi vangistust saamata kaks aastat tingimisi kahe aastase katseajaga ja juba aasta pärast võime teda taas Auttavalist näha. Olukorrast riigis. Alustame siis Kultuurkapitalist selgelt nädala, kõige kõige kuumem ja kõige rohkem räägitud teema. Mis siis lõpuks on Kultuurkapitalikaitsjate poolt pööratud juba selliseks, et tegemist on mingi poliitilise vandenõuga, kus poliitikud on ajakirjandust ära kasutades saanud hakkama sellega, et plaanivad Kultuurkapitali rahade äravõtmist riigieelarvekatseks katteks ja taevas teab veel milleks. Tegelikult sai lugu vähemalt avalikkuse ees alguse äripäevast, kus ilmus siis esimene artikkel, milles kirjeldati näitlejate ohtreid sõita mööda maailma kultuurkapitali raha eest ja, ja otsest sellist erialast või, või näitemänguga seotud sihti nendel reisidel ei paistnud olevat. Noh, võib-olla peaksin teema sissejuhatuseks ütlema, et näiteks on kultuuriinimestele selline tore kogemus juures, mida varem on saanud omada ainult ettevõtjad, äritegelased ja mõningal määral ka poliitikud, et varem oli niimoodi, et kui noh näiteks Ilmar Raag ja Villu Reiljan kuskil avalikul üritusel oleksid kokku juhtunud saama omavahel, siis poleks neil millestki rääkida, aga nüüd on neil võimalik rääkida äripäevast näiteks või siis, kui ma ei tea, mul on mingi teise näite, et kui näiteks Ilona Martson ja ja Toomas Annus peaksid kuskil kokku saama, mida on küll päris raske ette kujutada, et nemad saavad rääkida äripäevast. Ehk siis nüüd kultuuriinimesed on saanud tunda seda, kuidas Eesti juhtiv ärileht tööd teeb, et see on päris põnev selline situatsioon. Tegelikult puudutab see teema ju ikkagi enam-vähem kõiki kõiki suuremaid lehti, mis Eestis ilmuvad, ei tulegi praegust ühtegi pähe, kus kus neid reise ja kus seda rahatarvitusi üles ei ole selle nädala jooksul loetud. Et mis on kindlasti nendes Süüdistustes või kriitikas õiget on see, et tõepoolest 10 20 või 30 reisi, mis Kultuurkapitali kulul on tehtud või tehakse Tunduvad küll olevat mitte erialased, vaid tööreisid, vaid vaid puhtalt lõbureisid ja sellest. Tegelikult hakkab see asi hargnema. Kultuurkapital, kes eraldab miljoneid kroone kümnetele ja sadadele inimestele igal aastal on nüüd siis löögi all 10 või 20 suhteliselt väikese hulga ja suhteliselt väikese summa rahaeraldiste pärast. Ja mu meelest on siin tehtud, võib olla sellise suhtekorralduslikult natuke viga. Noh, vähemalt nende nende materjalide põhjal, mis ajakirjanduses on ilmunud, ei ole ju keegi nende näitlejatega reisidel kaasas käinud ega, ega kätt hoidnud ja kontrollinud. Näib nii et eks ikka, kui sa eraldanud sadu ja tuhandeid kordi mingisuguseid rahasummasid, mõni asi võib minna viltu, mõni asi ei lähe päris täpselt nii. Aga kuna selle ümber on puhkenud selline ringkaitse ja hirmsasti püütakse näidata nende rahataotlejate ehk kultuuriinimeste endi poolt, et mitte ükski otsus mitte kuskil ei ole mitte mingi hinna eest viltu läinud, siis sellest skandaal kogub ainult tuur. Ja, ja ja noh, ega ta nii lihtsalt ei lõppe, nagu võib arvata kultuur Vitali juhtide vaikimisest, et oleme vait. Vaatame, ehk läheb mööda. Et järgmiste rahaeraldiste puhul loetakse neid ridu juba hoopis hoolikamalt, ilmuvad uued uudised ja nii edasi ja nii edasi, et see lumepall hakkab kerima kui kultuurkapital ise midagi ette ei võta. Kindlasti ei ole siin poliitikutel mingisugust huvi hakata hakata kuidagi Kultuurkapitali aluseks olevaid seadusi ümber tegema, mingeid rahasid ära võtma, mingeid selles ma nii kindel ei oleks, ma, ma olen selles absoluutselt kindel, et kui Postimehe töötajad püüdsid poliitikutelt kommentaare saada, siis avalikke kommentaare peaaegu ei antudki ja, ja põhiline oli off the record kommentaare, et las jagelevad oma rahade pärast ise, meie ei taha oma nina sinna sisse pista. See oli nagu päris selgelt valdav hoiak päris mitme erakonna inimeste seas, kes kultuure asjadega rohkem või vähem tegelevad. Et see on umbes nagu nagu riigikogukuluhüvitised või või onlain kommentaarid mingi selline nähtus, et kui see valdkond iseennast ei reguleeri, ei, ei võta midagi ette siis varem või hiljem. Need asjad lähevad niivõrd üle piiri, et hakatakse kõrvalt sekkuma kõigepealt ajakirjandusavalikkus ja lõpuks tõesti, siis tulevad poliitikud ja ütlevad, et nii enam ei saa, leiavad, et sealt saab valijate hääli püüda ja, ja püüavad kuidagi midagi ümber teha. Mõttes oleks ju kena, kui Kultuurkapital lihtsalt edaspidi vaataks, et finantseeritakse ettevõtmisi, mis võivad jätta avalikkusele mulje. Et need on. Need on suhteliselt ikka valdavalt lõbustustele suunatud ja tunnistage ikkagi kui kaks kaks näitlejat, et lihtsalt lähevad ümber maailma reisile, ilmad neil mingit muud mõtet oleks peale ümber maailmareisi, et siis siis võib-olla leiaks eesti kultuurist mingisuguseid, et kohti, kus seda raha vajatakse ehk rohkem või kus see rahakasutus oleks ehk natukene mõistlikum. See ongi nüüd see minu meelest asja nagu habras, habras nagu pool, et tuleks kõigepealt poliitikute teema juurde, mida sa siin mainisid, ükski poliitik nagu ei ole midagi sõna võtnud, et siin riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg on andnud ja äripäevale pika intervjuu, kus ta ütleb muuseas ka seda, et Kultuurkapitali seadus tuleb ümber teha lähtuvalt siis sellest, mida Äripäev on kirjutanud. Et see on ikkagi nagu hämmastav situatsioon, kus riigikogu kultuurikomisjoni esimees inimeseni, kes ei ole nagu väga kultuuri võõras, vähemasti selle mulje puhul, mis mulle on jäänud peab lugema ajaleht Äripäev, formeerida mingisugune arvamus selles suhtes, kuidas Kultuurkapitali seadus peaks välja nägema või selles suhtes, kuidas Kultuurkapital raha jagab. Kultuurkapitali raha jagamine on alati olnud äärmiselt avalik asi, kord kvartalis ilmuvad need rahasaajate nimekirjad muide väga naljakal kombel. Esimene selline nimekiri ilmuski sirbi vahel poolteist nädalat tagasi. Kusjuures Ilona Martson kurvastuseks ma pean ütlema, et tegelikult see äripäeva artikkel ei saanud algust. Äripäeva end ajakirjanike sõnade kohaselt sellest sirbi vahel ilmunud vihikust sest et äripäeva ajakirjaniku dissirpi ei loe vaid loevad muid väljaandeid. Ka see sai alguse hoopis meie maa artiklis, kui ma nüüd õigesti mõistan, aga mis ma tahan öelda, on see, et, et poliitikutele kindlasti huvi on olemas, kultuurkapitalis jagatakse kümneid miljoneid kroone ja ausalt öeldes, Eesti poliitilise kultuurikvaliteet on praegu just täpselt selline, et on päris palju neid poliitikuid, kes sooviksid selle 10 miljoni või paarikümne või 30 miljoni jagamise muuta ka täpselt sama poliitiliseks kui ükskõik millise muu. Maksumaksja raha jagamine Eestis on muudetud, minu meelest on praegu olemas täiesti selgelt välja kujunenud heade tavadega. Rahajagamise viis kultuurkapitalist on läbipaistvus on demokraatlik, nii palju, kui ta selline protsess saab demokraatlik, olla. Aruande kohustuslik. Noh, ma ei tea, mis peaks veel lisama, et peab olema ikka selgelt pahatahtlik kui mitte näha selle praeguse olukorra sisemisi ja muid eeliseid. Ja selle süsteemi ümber tegemine toob kindlasti kaasa täpselt selle, mida Peeter Kreitzberg siin oma intervjuus mainib. Et noh, tal on siin nagu fraase nagu kraane kinni keerata. Otsuse kujundavad 80 90 protsendi ulatuses, otsuse peaksid kujundama 80 90 protsenti ulatuses reeglid, nagu siin Märt Väljataga ka Päevalehes on maininud, et ega seal muud ei tähendaks, kui see tähendaks seda, et kultuuri rahastamine mehhaniseeritaks, politiseeritakse nagu senisest tunduvalt rohkem olemas ühiskondlik konsensus ja poliitiline kokkulepe selle kohta, et aktsiisist ja hasartmängumaksust saadav raha antakse kultuuriinimestele endale otsustamiseks ära jagamiseks siis minu meelest võiks sellega nende kätte jätta. Veel piinlikum on see, et on kindlasti terve rida kultuuriinimesi, kes nüüd kuna nemad ei ole mingil põhjusel sealt raha saanud, siis on ka asunud seda. Süsteemi väga omakasupüüdlikud kritiseerima, et ma soovitaks neil ka pikemas perspektiivis mõelda mitte ainult selle ühe nädala või eelmise tagasi lükata taotluse kontekstis, et mitte midagi head selle seaduse muutmisest kahtlemata ühelegi kultuuriinimesele, kes kunagi kultuurkapitalist raha tahab saada. Tulemus ei ole eesti kultuurile laiemalt ka mitte. Kui see seaduse muutmine avatakse, siis see tulemus saab olema kahtlemata palju halvem, kui ta praegu. Absoluutselt nõus sinuga, ma tahtsin täpsustada. See Kulka teema ülesvõtmine ei ole initseeritud praegust poliitikute poolt, iseasi, et nad võivad skandaali jätkudes või, või kohudes või kordudes hakata seda ära kasutama või proovida seda ära kasutada. Teiseks, laias laastus ja 99-ga üheksa protsendi ulatuses. Olen täiesti nõus ka selle jutuga, mida sa Kulka raha jagamise nende printsiipide ja, ja selle seaduse ümbertegemise kohta ütlesid. Aga see ei tähenda, et Kultuurkapitali ise ei peaks ega ei võiks vaadata vaatama neid rahaeraldisi tulevikus kriitilisema pilguga üle. Mulle tundub, et, et seal on selline sündroom, et rahaeraldist tuleb kindel. On olnud ilusad ajad, maksud on kasvanud, aktsiise on tõstetud. Summad üha suurenevad ja nii nagu igal pool, kus on kindlad rahasummad laekumas tuleb need ka kuidagi ära kasutada. Ja natukene tundub mulle, et on viimastel aastatel olnud seda mekki, et ta raha on palju. Ja mõistlikke projekte on vähe, nii nagu Eestis ikkagi, kui arendusfondile anti anti raha mingisuguse innovaatika toetamiseks, siis hakati sellest tegelikult tegema. Tekkis postkaste või ka või ka kaitseministeeriumil olnud perioode, kus ei suudeta protsendina riigieelarvest eraldatud raha mitte kõige sihipärasemalt kõige mõistlikumalt kasutada. Ja näitlejate nii-öelda. Erialased reisid või lõbu käisid, kuidas see peaks ütlema ilmselt erialased siis sellepärast, et sihtkapitali raha jaotamise põhimõtted lubavad anda ainult erialadeks reisideks raha muudeks reisideks. Et need näitlejad ei ole nagu ette nähtud, et need näitlejad, reisid hakkasid ju tegelikult kultuurkapitali rahast pihta juba mitu aastat tagasi. Vähemalt ma mäletan esimesi oma tähelepanekuid nende, nende peenes peenes kirjas vihikute lugemisest, mida ma olen teinud ka tahtejõudu ja silmi proovile pannes päris tükk aega ja, ja regulaarselt. Aga, ja kui nad algul olid sellistesse tuntud teatrilinnadesse, Londonisse või mingisugusesse sellisesse kohta, siis viimasel ajal on tõesti on üha sagedamini sattunud sinna kuidagi hästi soojadele maadele, kus kus kindlasti on ka teatrit, aga, aga mingisugune teine teatrikultuur. Eksootilisemates paikades, et raske on lõpuks näha seda sidet siis loomingu ja, ja selle reisi vahel ja eriti selle reisikulude vahel, kui seal ikkagi mingisugune 100000 krooni eraldatakse ühele või teisele näitlejale, et et ja, ja, ja see ei ole mitte selline kiusu või kadeduse jutt, et vaid see jutt, raha jagamine peab näima ka avalikkusele, kui jagatakse avaliku raha õiglase ja otstarbekas. Loomulikult riigikogu liige, kui ta läheb öösel endale väikest pitsat ostma ja kokakoolat või mis seal need tüüpilised kulud on? Võib-olla ta tõesti kohtus valijatega, võib-olla oli kõik korras, aga kui see ei näi niiviisi siis on vaja seda asja seletada. Ja kui neid juhtumeid on väga palju, siis ja raha jagamine ja jagaja midagi ette ei võta siis paratamatult varem või hiljem sekkub keegi väljastpoolt ja see ongi mu meelest Kultuurkapitali traagikat. Et tuleks enda sees ette võtta, muide, kui ma õigesti olen tähelepanud midagi kahe silma vahele ei ole jätnud, siis konkreetse, selle näitekunsti sihtkapitali ükski. Ükski inimene, kes selle raha jagamise juures on, ei ole ühtegi sõna seletanud, vähemalt praegu võib-olla nende käest. Keegi midagi küsinud, see on vist küll nii jah, et on küll seletanud, siin erinevad Kirjanduse sihtkapitalijuhid ja audiovisuaalse sihtkapitali nõukogu liige ja ja veel mõni kultuurkapitali nõukogu liige, aga, aga jah, see näitaja näitekunsti sihtkapitali. Esindajaid pole mina näinud ajakirjanduses seletusi jagamas ja see on ka tõsi muidugi, et eks ilmselt nüüd edaspidi, kui seadus jääb muutmata ja raha ikka veel saab jagada, et küllap siis Kultuurkapitali otsustajad ja need nõukogud mõtlevad võib-olla neli korda rohkem, millal, enne kui kellelegi kuskile soojale maale reisiks raha antakse ja võib-olla siis antakse soovitus, et kui te tahate kuskile teatri etendust vaatama minna, siis sõitke Stockholmist Helsingisse või siis mis külm eriti meil siin veel läheduses on, Moskvasse, talvel on, eks. Et noh, ma ei tea, et mina, mina arvan, et see on nüüd suhteliselt nagu selline kahetsusväärne meediakajastus olnud tervikuna, et seda on tehtud professionaalselt ja ja on ainult suhteliselt noh, ütleme, et on ainult poolik šanss, et sellest ei tulene mingisugust Kultuurkapitali praegust toimimist lõhkuvat arengut, et kui see peaks küll niimoodi minema. Ausalt öeldes mida, mida rohkem ollakse sellises Humbia ringkaitses ja püütakse kõike õigustada, seda, seda rohkem üks tõrvatilk rikub ära meepütti. Ma täiesti kasutaks seda trafaretselt väljendit tõrvatilgast meepotis. Minu meelest? Minu meelest need proportsioonid on umbes sellised. Et kultuurkapital, juhul kui ta on teinud, nagu peaks täpselt samamoodi neid tunnistama nagu iga teine isik ja iga teine organisatsioon. Et just nendest üksikutest ebaõnnestunud rahaeraldisest tekib. Või on praegu toodud see mulje, et Kultuurkapital muud ei teegi, kui ainult jagab raha, mõõdetatakse reisideks, et tegelikult peaks Kultuurkapital ise võib olla. Te, olete endale natuke tuhka pähe raputama ja saaks eluga edasi minna, ilma et peaks hakkama midagi midagi kardinaalselt muutma või ümber tegema. Eriti kui see, kui see saaks seda teha niiviisi, et järgmistel kordadel ehk ei oleks, ei oleks niisugusel hulgal niisuguseid reisimist sellise mulje lauset. Muide, see, see, see teema haakub selle spordi rahastamise ja Eesti olümpiakoondise ja Andrus Värniku võistlustele minemata jätmise teemaga, mida me siin eelmises saates käsitlesime ja millele me ka tagasisidet saime, mille eest suur tänu. Et see on sama küsimus, et ma üldse ei imesta, et kui nüüd, kui juba noh, on selge, et Kultuurkapitali olemas mingid aruanded, kus on inimeste nimed ja nende taga rahasummad, et siis poole aasta pärast mõni usin usin ajakirjanik varustatuna arvuti ja kalkulaatoriga kirjutab artikli, et näed, et näitleja yks ütleme kirjanik y sai 10000 krooni arvuti ostuks. Kuuendal juulil 2008 pool aastat on mööda läinud, kus raamat, kus raamatu siis maksumaksja, mis ta teeb seal arvutiga, ega ta ometi nii näiteks internetis surfamas kas ta kasutab ikka maksumaksja raha otstarbekalt ja sellist? Ma ma ausalt öeldes ei välista, et sellised asjad ilmuvad, sest et kui vaadata seda praegust käsitlust, siis on, praktiliselt ongi see tase seal kohutavalt lähedal sellele ja mina ei taha sellises arutelus osaleda, see on piinlik, piinlik on nagu ette kujutada, aga see on kahjuks reaalsus. Räägime sellest kohtuasjast ka, mis sai siin ka. Edetabelis enne ära mainitud, kui võib-olla inimesed suve algul uudiseid saavad jälgida, siis ma võin selle loo lühidalt ära selgitada. Nimelt siis eelmisel aastal, kaheksandal detsembril, Tallinn-Tartu maanteel Mäo lähedal juhtus väga raske liiklusõnnetus, kus siis Tollal ma ei tea, kas tal oli juba seitsmeteistaastane, muidugi kuueteistaastane. Joosep Laiksoo, kes on tuntud ka kui noor rallisõitja, sõitis oma vanemate Volvo maasturiga. Tallinna suunas ja põrkas vastu põrkas kokku vastu tulnud Žiguliga. Sellele Žiguli omakorda sõitis tagant otsa veel üks sõiduauto. Need mõlemad inimesed, kes olid Sigulis 77 aastane Heinar. Ja temast kaks aastat noorem laine hukkusid sealsamas. Tagant Žiguli sisse sõitnud autos olnud muusik 56 aastane Tarmo sai üliraskelt vigastada, suri hiljem haiglas. Nüüd siis on see asi käinud kohtus ja Pärnu maakohtu alla kuuluv Paide kohus mõistis siis selline selle nädala neljapäeval. Praegusel hetkel siis seitsmeteistaastase Joosep Laiksoo süüdi selle õnnetuse põhjustamises karistas teda prokuröri nõudmisest erinevalt mitte reaalse, vaid tingimisi vangistusega kolmeaastase tingimisi vangistusega kahasse katseajaga. Ja see on tekitanud avalikkuses rohkelt pahameelt, et kriitikute seas on olnud nii ajalehti kui poliitikuid kui, kui ka selle hukkunud vanapaari lapsi, mis on ka täiesti mõistetav. Et kas on meil järjekordselt see olukord, kus me peame ütlema. Kohus on teinud otsuse, mis on avaliku õiglustundega raskes vastuolus. No üks asi on arutleda selle otsuse otstarbekuse või vastavuse üle sellisele avalikule õiglustundele, teine asi on kogu selle protsessi selline huvitav korraldus, mis. Jätab mulje, et, Teatud otsuse poole tüüriti tüüriti veel enne, kui protsess protsess üldse läbi oli. Kõigepealt nõustus Pokuga lühimenetlusega, mis tähendab seda, et kohut peetakse ainult toimiku materjalide põhjal üldiselt kohusi kutsusid välja ei tunnistajaid, ei eksperte. Ja lühimenetluse veel eripära on see, et prokurör ei saa seda otsust apellatsiooni korras edasi kaevata. Mis, mis tähendab, et nii nagu kohuste mõistab, nii ta ka jääb. Prokurör ei pea enam põhjendama, miks ta seda otsusega ei vaidle ja nii edasi. Et teine asi, kõik, kõik, mis vähegi võimalik, püüdis kohus leida niiviisi, et tegemist oleks ette vaata mustusega, mitte tahtliku teoga. EKI noormees seal sündmuskohal rääkis tunnistajatele, kelle ütlused on toimikus, et ta oli väga väsinud ja võib-olla selle tõttu tukkuma. Ja ja nii edasi, siis ja sama sama samamoodi nagu rääkisid tunnistatud Neil ei ole ka, tundus, et noormees oli tol päeval kuidagi väsinud ja uimane. Siis kohus jõudis seisukohale, et väsimust ei saa tõendada sellega, mida noormees ise ütles, et ta oli väsinud või jäi tukkuma või mitte ega ka tunnistajate ütlustega, vaid seda saab teha ainult Ast. Selles mõttes on see. Selles mõttes on see kohtupraktikas omapärane juhtum, et kuidas nüüd edasi käituda, kas, kas roolis väsinuna sõitjad ongi nüüd ainult arsti otsusega või kuidas kuidas seda kuidas seda nüüd tulevikus hakataks vaatama ja nii edasi ja nii edasi tulemuseks on siis see, et, Kohus saavutas olukorra, kus tõesti leiti paragrahv, mis mis võimaldas teha otsuse, et kolme inimese surmaga lõppenud autoavarii põhjustaja ei pea päevagi vanglas olema. Võimalik, et see otsus ongi hea ja otstarbekas, kui me hakkame mõtlema, et mis sellest noormehest vanglas oleks saanud või mis sellest ühiskonnal kergem oleks hakanud. Selle noormehe seisukohast on kindlasti tegemist ilmselt hea ja Jaruka otsusega, noormehel on antud, et uus võimalus mingist hetkest oma elu alustada, vastasel korral oleks võib-olla kõik läinud hoopis teisiti. Samas kui ma loen, et umbes aasta pärast võib see noormees olla uuesti autoroolis siis tulevad küll külmajudinad ihule, seda enam, et kohus on oma otsust põhjendanud ka sellega, et normile suur tugivanemate näol, kes suudavad teda ohjeldada ja nii edasi, no see on väga irooniline siinkohal, aga ma ei ole irooniliselt, ma peaaegu tsiteerin otsust ilma igasuguse irooniana, aga aga kui sa samas vaatad, et see nüüd on see noormees täis ja siis, kui ta selle õnnetuse põhjustas, oli alaealine. Ja selle õnnetuse põhjustas autoga, mis oli tema vanemate oma olukorras, kus tal olid juhiload, mis eeldasid, et kõrval istub kogenud staažiga juht. Ja seda juhti ei olnud seal kõrval, et kui need vanemad ei suutnud teda ohjeldada siis 16 või seitsmeteistaastasena kuidas nad seda suudavad praegu? Seda enam, et selle õnnetuse kordasaatmise hetkeks oli noormees juba korduvalt rikkunud liikluseeskülma. Tali mopeediga. Püüdnud ära põgeneda politsei eest, kes teda peatas, ta oli suutnud alaealisena autoga kiirust ületada ja nii edasi ja nii edasi. Neid rikkumisi oli veel. Et selles mõttes liikluse seisukoha pealt ma arvan, et et noormees saab oma juhiload aasta pärast õiguse autorooli istuda aasta pärast. See on küll mu meelest üsnagi kahetsusväärne kahtlase väärtusega otsus, et ma ei usu, et, et nii lühike eemalolek autoroolist inimeste mõtlema paneks, see on peaaegu et nii, et ta hakkab endale praegu tänapäeval lubasid ajama ja, ja, ja kursusi läbima ja saab aasta pärast need load kätte. Ja on liikluses sama ohtlik, kui ta siiani on. Ma arvan, et oleks pidanud takistama tema autoroolipääsu, kui see vähegi seadusega oleks võimalik olnud. Ja võib-olla, et selle vangla vältimine oli täiesti õige. Noh, ma vanglast rääkides vanglakaristusest rääkides tahaks meenutada, et siin mitte nii väga ammu on meil olnud terve hulk samuti väga traagiliselt lõppenud liiklusõnnetusi kas siis ühe, kahe või lausa enama hukkunuga, kus õnnetuse põhjustaja on olnud avalikkusele väga tuntud inimene, ma jätan siin viisakusest nimed nimetamata tõesti mõned väga tuntud inimesed ja kes on ka kohtus käinud ja keda mitte keegi kohus ei ole vangi mõistnud, kus sest tegemist ei ole mitte seitsmeteistaastaste inimestega, vaid nii, et väärikas vanuses kodanikega, kusjuures mitmete mitmete nende puhul oli ka tuvastatud see, et nad olid selgelt valinud kas siis A liiga suure seadusele mittevastava sõidukiiruse või lihtsalt teeoludele mittevastava sõidukiiruse, et nagu kohtupraktikat tervikuna vaadates ma ei näe küll siin mingit nagu üllatuse kohta, ausalt öeldes. Anvar, aga äkki ma loen mõned ajalehe pealkirjades, politsei kasutas alajalise juhitud auto peatamiseks relva, narkojoobes alaealine rammis politseiautot. Läänemaal hukkus autot juhtinud alaealine. Viimane traagiline juhtum oli 19. juulil, kus 14 aastane poiss sõitis surnuks Paldiski linnasekretäri kajab Allani, kes jalutas lihtsalt tee ääres. Et tegelikult probleem on üldisem, kui, kui üks kohtuotsus ja üks alaealine, kes teiste teised inimesed surnuks sõitis. Et ma juhtusin olema mõni nädal tagasi ühes ühes alevis Tallinna lähedal, kus, kus külamehed rääkisid mitte õllepudeli taga, vaid täiesti intelligentsed ja, ja, ja, ja toredad külamehed rääkisid päris tõsimeeli ja, ja ma usun nende juttu, et alevi poiste vahel käib võistlus, kes on kõige rohkem kogunud liiklustrahve. Trahv laekub emale-isale, nende jõud lapsukesest üle ei käi. Ja küla vahel siis käib mopeedist kuni vanaemadeni. Selline ralli, et noh, iga hetk on inimeste elud, elud ohus. Et midagi peaks sellise olukorra vastu ette võtma, et see ei saa justkui väga normaalne olla. 14 aastased ajavad suve jooksul mitu inimest alla. Loomulikult on see eelkõige nende vanemate probleem, kes neid kasvatada ei suuda. Noh, kui vanemad ei saa hakkama, siis peaks ühiskond kuidagi appi tulema ja siiski takistama neil neil autoroolis olemise, ma ei tea. Ma ei taha lapsi panna vanglasse kuskile Puiatusse või Viljandisse või, või mis iganes kohta. Aga samas et on ikkagi ühiskonnale ohtlikud, siis, siis mingil viisil tuleb neid maanteest ja autost eemal hoida. Nojah, see ongi see probleem, et sa ei paku nagu siin ka väga head lahendust välja, et. Ma ei, ma tõesti ei usu, et seitsmeteistaastase noormehe, kes tundub olevat vägagi korralikust perest pärit tema vangipanek kogu lugupidamise juures, essi vanglasüsteemi vastu, et teeks sellest inimesest tulevikus veel parema inimese võrreldes sellega, mis ta praegu on, et see on tõenäoliselt kahtlane, et et ka ka ka 114 aastane, keda sa siin mainisid. Kes samuti põhjustas traagilise õnnetuse, et Austrias ma ei kujuta ette, et kui see neljateistaastane pandakse kuskile Sellesse, kuidas siis öelda erikooli, millest, millest me ka siin mõni kuu tagasi olema väga põhjalikult rääkinud kus toimuva kirjeldused meenutasid pigem kulaagi kui kaasaegsete Euroopa Liit, et kas temast jällegi nagu teeb sellise inimese, kes kunagi enam seaduse vastu ei eksi, et kahtlen sügavalt. No vähemalt võiks võtta neilt võimaluse pikaks ajaks seaduslikult autot juhtida, selge see, et kuidas, et väga tahavad, siis nad võivad ka auto ärandada või oma vanemate tagant autovõtmed näpata ja, ja ikka sõita, ega siis noh, jõu või kuriteo vastu ei aitagi muudkui jõud või, või seadusrikkuja vahel või seaduse kaitse vaheleastumine. Aga et neil oleks teada, et kui nad rikuvad liikluseeskirju, istuvad vaata autokooli siis pikaks pikaks ajaks, kaotavad nad võimaluse saada endale autojuhilube juhtida autot sest nad ei, ei ole siiamaani osanud liikluses käituda korralikult. Selle neljateistaastaselt on tõepoolest väga raske lube ära võtta, kuna tal seaduslikult alles kahe aasta pärast peaks tekkima võimalus neid lube taotleda. Jah, aga, aga, ja vastav seadus, ma arvan selle, selle võimaluse, võiks need ka siis ta ära ka kuueteistaastased 18. Tollinud, aga ma arvan, et Eesti seadustes puudub võimalus langetada kohtu poolt otsused neljateistaastane isik, kes saab kahe aasta pärast kuueteistaastaseks, et tema ei saa endale lube taotleda. Sest puudub selline võimalus küll, selles on sul õigus, aga seadus on inimeste tehtud ja inimesed saavad neid seadusi teha. Jah, no ma arvan, et siin tegelikult pigem nagu kõige Tulemuslikumaks instrumendiks võiks olla see, et avalikkuses need juhtumid leiavad kõik põhjalikku käsitlust, nagu näiteks seesama Joosep vaikse juhtum on leidnud, et vaevalt küll, et see kolm aastat tingimisi on nüüd kaks aastat tingimisi, mis ta seal lõpuks oli saanud oluliselt rängem kannatada, kui need põhjalikud reportaažid televisioonis, suured fotod, ajalehtedes, põhjalikud kirjeldused. Ma arvan, et tegemist on vähegi nagu arusaaja inimesega, siis see karistus, mis nüüd nii-öelda talle meedia poolt on välja mõõdetud, see on tunduvalt rängem, kui see kohtu poolt. Ma ei tea, kuidas konkreetse inimese puhul on, võib-olla see on nii, nagu sa tunned, aga kahtlemata on olemas alaealisi, kes tunnevad ennast kangelastena pärast kõike seda, kes on tehtud mehed, kes on kõvad poisid, kui nad politsei eest ära põgenesid ja politseinik relva kasutades taga ajas, kes käis politseis ülekuulamisel ja kes sai sellise trahvisumma oma vanematele kaela väänata, et et need siiamaani ägisevad, et, et ma, ma olen enam kui kindel, et paljude paljude noormeeste puhul sellise avaliku avalik tähelepanu on justkui selline proovieksam, et kas sa oled ikka mees või ei ole. Olukorrast riigis. Ja räägime siis järgmiseks Tallinna linnaosa valitsustest või üldiselt omavalitsustes laiemalt, et ma ei julge küll. Kardan eksida, et vaadake, see aasta on meil Eesti vabariigi 90. juubeliaasta ja kogu aasta on kuude kaupa jagatud temaatiliselt ära, et küll on see olnud Eesti Panga kuu ja kohtusüsteemi kuu ja ja õiguskantsler ja riigikontrolli kuu ja nii edasi, et kas august on kohalike oma. Sest kuu või seal ikka head juuli, et ma nüüd päris täpselt ei võtaks. Eesti. See on üks teine saadega. Päris nii ei saa, et ma ise ka vastas täpselt ei tea, aga igatahes kuidagi nii läks, et selle neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil peaminister Andrus Ansip, ma ei tea, kas siis kohalike omavalitsuste kuus tõukudes või, või mingist paberist, mis tal laua peal oli sattunud hakkas käsitlema Tallinna linna ülalpidamiskulusid elaniku kohta. Ja faktides on Andrus Ansip alati väga täpne olnud, nii et ma tõesti usun seda, et need ütles, et Tallinna ülalpidamine ühe elaniku kohta on 50 protsenti kallim kui Viljandi linna ülalpidamine, mis ühtlasi olevat siis Eesti kõige madalamate halduskuludega ühe elaniku kohta omavalitsus. Ja kuna Viljandi järel odavuselt teine on Tartu, siis tõesti tekib küsimus, et miks Eesti kõige suurem omavalitsus ehk siis Tallinn niivõrd loogiliselt kallis on ja Andrus Ansip pakkus sealsamas pressikonverentsil välja ka vastuse, mis jällegi tundub äärmiselt tõepärane. Usutav, et Tallinna linn on kallis oma maksumaksjatele. Just nimelt sellepärast, et siin on meil tervenisti kaheksa sellist struktuuriüksust, mida üheski teises Eesti linnas ei ole ja ka omavalitsuses nimetatakse linnaosavalitsustes. Kuskilt jällegi mingisugusest uudisest jäi mul silma, et näiteks Lasnamäe linnaosa valitsuses. Lasnamäe on Tallinna suurim linnaosa loomulikult ja seetõttu on see linnaosa haldamisega kindlasti tunduvalt väljakutsete, rohkem kui mõni teine. Aga seda linnaosa valitsuses töötab ligi 200 inimest. Kas sa kujutad ette seda? Kahtesadat inimest, ma täiesti kujutan ette, see on, see on võib-olla natuke suurem kui Postimehe toimetus, aga, aga see on hoomatav suurus täiesti. Aga ma saan aru, et sinu küsimus on see, et kas seda kõike vaja peaks olema, eks ole. Et noh, teised linnaosavalitsused tõenäoliselt ei ole nii suured, aga kui korrutada see 200 mehaanilised kaheksaga, siis saame jah 1600 pluss siis kesk keskvalitsus, aga, aga nii hull see asi tegelikult ei ole. Tallinna selle halduskorralduse ümber on ju käinud väga sageli mitmesugune seebi sebimine, nagin olid 90.-te aastate alguses ja 80.-te lõpud isegi vist ajad, kus kord need linnaosa valitsusi tekitati, kord ära kaotati. Kord oli neid üks haarav kord, teinekord nende õigused suurenesid, koht, kärpusid või kärbiti neid. Ja, ja nüüd siis on vähemalt selle sajandi jagu ja natuke vist rohkemgi on see üsna paigas olnud. Midagi dramaatilist ei ole toimunud, reformitud ei ole. Tõsi, on küll see, et need linnaosavalitsused on muutunud üha rohkem ja rohkem selliseks ka kõige muu kõrval ka selliseks partei propagandavahendiks, et vaat kus me teeme siin ilusaid asju, värvime mänguväljakuid üle ja, ja hoolitseme rahva heaolu eest. Aga eks see ole poliitikute tegevusega ikka ikka ju kaasas käiv asi ja linnaosavalitsuste eesotsas on poliitilised inimesed. Nii et mina arvan, et eks, võib-olla võib-olla üldse Tallinn siis on nii kallis, ta on ka igatepidi välja venitatud võrreldes mitmesuguste muude Eesti linnadega. Ma arvan, linnavalitsusel võib siin tõesti natuke rohkem bensiini kuluda ühest linna otsast teise sõitmiseks kui kui Viljandis või mõnes väiksemas linnas. Noh, samamoodi võib mingisuguseid muid kulusid olla rohkem. Et Tallinn on suurem linn? No võib-olla mõnes väiksemas linnakeses või alevikus saaks jala asjad aetud, aga Tallinnast kesklinnast Lasnamäele ost jala? Noh, võib ju tööpäeva jooksul minna, aga siis peaaegu terve tööpäev kulubki sele käimisel peale edasi-tagasi ära. Et mõtet ei ole, et ma arvan, et et hakata nüüd Tallinnat reformima ümber korraldama seda ülesehitust, mis siin on aja jooksul nüüd lõpuks tekkinud. Ei ole küll väga suurt mõtet, et Eesti, teiste teiste omavalitsustega on ikkagi palju suuremad probleemid on tegelikult 200 omavalitsust võiks kuidagi ära teha 15-ks hakatuseks ja siis vaadata, mis Tallinnast saab. Panin siin küll kaks väga erinevat asja kokku, aga 200-st vist on 227 omavalitsust hetkel Eestis et 227-st 15 teha, ma arvan, et see ei ole isegi mitte utoopiline, selle kohta võib vist otse öeldes ilmvõimatu. Sest et üksi linna siin Eestis vist 40 midagi. Ja vaevalt, et väga paljud linnad üle poolte linnadest tahaksid oma linnaõigusi niisama lihtsalt pidasin valdusimas, Valdo on vähem kui 200. Ja mis puudutab jällegi linnaosa valitsusi, siis raske on nagu nõustuda, et, et ma tõesti ei saa päris hästi aru, et miks neid kaheksa tükki Tallinnas peab olema, et see teeb ju tegelikult ühe linnaosa valitsus selliseks keskmiseks elanike arvuks jagame 400000, lihtsalt kaheksaga saame 50000, et Tartus on meil 100000 elanikku, ei ole ühtegi linnaosa valitsust, et saadakse hakkama ja ma ei ole kuulnud, et keegi nagu väga nukker või kurb oleks selle peale ka Narvas näiteks linnaosa valitsusi ka on mitu korda suurem kui mõni Tallinna linnaosa. Et võib-olla keskerakondlased peaksid oma erakonnakaaslase Mihhail Stalnuhhini käest järgi küsima, et kuidas need asjad täpselt käivad. Aga siin on jah, natukene tegemist jälle selle olukorraga, kus võib-olla. Linnaosavalitsuste tegevust saab Saab nagu väga palju sellist tähelepanu, mida nad tegelikult ei peaks saama tänu sellele, et linnaosavalitsused on väga poliitilisteks asutusteks muudetud. Loogiline oleks see, et kui see linnaosa valitsuses oleks tõesti siis linnaosa vabandust, linnavalitsuse esindus kuskil kompaktses või väljakujunenud asumis, kus siis selle linnaosa kodanikud saaksid oma asjad ära aetud, mis hinnaga Ajad on, ilma et oleks vaja Vabaduse platsile kõndida. Tegelikult me kõik teame, et päris nii see ei ole, teatud asjade puhul tuleb ikkagi ka Piritalt nõmmelt ja Haaberstis ikkagi Tallinna linnavalitsusse kohale minna. Teine asi on see, et ma ei sõida küll tihti mööda ehitajate teed Tallinnast välja aga iga kord, kui mul see nii umbes kord kuus juhtub, siis ma näen seal ehitajate tee kõrval Pärsti linnaosa vanema Viktor Vassiljevi. Noh, ma pakun, et 16 ruutmeetri suurust plakat oleks vale öelda, et see on mingisugune suur valgustatud reklaam. Statsionaaris Arne kus on suur Viktor Vassiljevi pilt mingisugusel vikerkaarevärvilise taustaga ja juures on? Ma väga vabandan, aga see loosung jäänud mulle meelde see on seal olnud kogu valimistevahelise aja. Ja need ei ole ka vist üks neid mitu sealsamas Haaberstis. Et juba üksi selle plakati pärast mõtlen, et mina olen valmis ütlema, et pange need linnaosavalitsused kõik KUKU lõpetage ära, et see süsteem ei muutu nagu. Vähem politiseerituks ilmselt ilma mingite radikaalsete sekkumiseta. Ega siin ei ole süüdi ainult Keskerakond, kes viimasel ajal Tallinna linnas on võimul olnud, et Urmas Paet on olnud küll väga tubli välisminister ja ilma irooniata jällegi, aga meenutagem siis seda aega, kui Urmas Paet oli veel Nõmme linnaosa vanem või mõni teine reformierakondlane ja näiteks oli Tallinna kesklinnaosa vanem. Missugused nägid välja need kohalikud lehed? Millele keskendus nende linnaosavanemate tegevus, ütleme niimoodi, et suuri ja sisulisi erinevusi võrreldes peaaegu Keskerakonnaga on keeruline leida. Et ma arvan, et need linnaosavalitsused. Tõesti, kui Andrus Ansipit tsiteerida, siis kuidas see oligi täpselt, et. Ei ole rahva valitud, aga neid ja demokraatiat need moodustised ei suurenda. Ma lisaksin sinna veel juurde, et ega nad oluliselt ei paranda ka elanikke. Vist jah. See kriitika, mis sa, see on põhimõtteliselt ju õige, et selle vastu on väga raske vaielda, et linnaosavanemad on kasutanud oma ametikohta ära nii nagu nagu kõik poliitikud püüavad oma ametikohta ära kasutada. Aga see ei tähenda veel, et, et Tallinnas ei võiks olla või ei peaks olema, linnaosasid Nõmme, kus me mõlemad elame. Vot nüüd sa küll eksid. Sa oled nõme piirist juba väljalasketiiru nõmmel. Et Nõmme on ju olnud isegi mingi aeg, iseseisev linn praegu siis 40000 inimest ja sugugi mitte Tallinna kõige suurem linnaosa, kaugel sellest, et need Tallinna linna, seda mõned neist on päris. Eripärased selgelt eristuvad teistest, on see Pirita, on see Nõmme, on see Lasnamägi? Samas kui ma kujutan ette, et, et Lasnamäe venelaste häältega hakataksegi ainult et ka juhtima ja nõmmelastele endal on, aga nii see praegu ongi. Mida sa ette kujutad? Ongi vahe, et praegust on linnaosavalitsus ka olemas. Tõsine ja sa oled ikka erakordselt küsida ei ole poliitiliselt vastutav otseselt nõmme valijate eest, et see on nagu õiged nõmme, nõmmekad ei saa valida endale eraldi linnaosa valitsust või panna linnaosa valitsejad või linnaosavanemate ametisse. Ja, ja Pirita ja Nõmme elanikke Tallinna üldises katlas suhteliselt väikeseks, see on kõik õige ja, ja me teame, kelle häältega Keskerakond Tallinnas võimul olnud. Aga samas kui mingid inimesed on kohapeal nõmmel ametis siis tahes tahtmata. Et kaitsevad ka päris paljud Nõmme Nõmme huve, ma arvan, et kui oleks Lasnamäe venelaste tahe puhtalt korraldada Nõmme elu, siis see Nõmme elu oleks ammuni ära korraldatud, et seal oleks kortermajad ehitatud nende männikute asemele. No nüüd sa viid asja küll tarbetult nagu rahvuslikule pinnale, et et mina arvan, et Nende häältega, millele sa viitasid nende häälte mandaadiga, seda elu siin Tallinnas korraldatakse. Jaa, jaa, noh, ega siin ei olegi midagi vaielda, et see, see ei vaja ette kujutada, mis on tegelikkus tegelikult. Et Keskerakonna poolt vastavalt ühele valimiste ajal toimunud uuringule hääletas 76 protsenti valimas käinud venekeelsetest inimestest, et noh siin ei ole midagi vaja seletada enam. Et aga noh, sellest ei tule, on see, et tänu Nõmme linnaosa valitsus olemasolevale Nõmme linnaosa juhitaks kuidagi kas halvemini või paremini kui seda praegu juhitakse, seda juhitaksegi nendesamade häältega. Ma ei, ma ei, ma ei, ma ei, ma ei saa aru, mis siin arusaamatut on, et kui keegi tahaks nõmmekeskusesse ehitada hulga kortermaju või ka kuskile nõmme äärealale, siis ajakirjandus tõstaks kisa, inimesed kirjutaksid protestiallkirju kuskile ja nii edasi, nii edasi, seda ei taha ükski linnavalitsus ning kortermaju on palju lihtsam ehitada kuskile kortermajadele sobivasse kohta. Ma arvan, et linnaosavalitsuste roll selles, kuhu nõmmel konkreetselt mõni kortermaja tuleb või ei tule, on praktiliselt olematu. Nõmme linnaosa valitsus menetles siin praktiliselt neli aastat mingisugust suhteliselt laialdast keskuse detailplaneeringut. Ja praktiliselt vist nelja inimese vastuseisu tõttu jäi see iseenesest päris mõistlik planeering planeeritud mahus kehtestamata. Et ma ei näe probleemi, oli seal Nõmme linnaosa valitsus või ei olnud. Samas on politsei enda algatatud planeering, tulemus oli ikka selline, nagu üksikud valjuhäälsed inimesed seda soovisid näha. Linnavalitsuse algatusel on siiski nõmmepakid võetud, kaitse alla on kehtestargi kaitsta, nutmine on erakordselt poliitiliselt punkte andev tegevus, samamoodi mingit orava märkida, ülespanek, loomatunnelite ehitus, kõik üldisesse, nagu tunneme nõmmel väga hästi mõlemad ja võiksime tuua toodud näited. Aga, aga selge see, et nõmme, kruntide suurus ja puude säilimine ja see on kohaliku linnaosavalitsuse teene, päris kõvasti selle kohalike inimeste teene, mitte kohaliku linnuse tagant. Seda ka aga, aga et Nõmme on omaette valimisringkond ja, ja nõme ei ole omaette valimisringkond Nõmme ja Mustamäe. Et just nimelt ja Lasnamäe ja Pirita ja nad isegi ei kattu linnaosavalitsuste piirid ei kattu valimisringkond ja on päris selge, et Nõmme linnaosa juhid kandideerivad nõmmel ja püüavad selle jaoks ka nõmmekad hääli. See kõik mõjutab ja ma arvan, et meil oleks palju hullem olnud, kui, kui see kõik oleks ühises katlas olnud, et siis võib-olla, et need, need linnaosad, et mis praegust on omanäolised, oleks seda, seda oma nägu veel vähem ja oleks Tallinn veel ühtlasem, hallim ja, ja kivisem kui ta. Kui ta praeguse seisuga on, ma, ma ei näe siin suurt mõtet hakata kõike seda ringidega, mis meile annaks. Kindlasti ei annaks seda, millest peaminister praegu pihta hakkas, sellest, et halduskulud oleksid väiksemad. Isegi kui need halduskulud oleksid väiksemad. Me oletame, et ma ei ole näinud veel küll ühtegi reformi, mis oleks halduskulusid väiksemaks teinud, tavaliselt ikkagi leiavad ametnikud ja poliitikud kohe võimaluse iga muutusega neid kulusid pigem suurendada. Et isegi kui need otseselt halduskulud oleks väiksemad, ma arvan, et kõik muud kulud, mis mis linnaosa elanikel tuleks kanda, oleksid tagajärjena ikkagi palju suuremad. Saate lõpuks siis ka need lubatud eelarveteemalised arvamusavaldused. Tahaksin viidata Eesti Ekspressi ajakirjaniku Marko ideoni sel nädalal ilmunud väga terasele ja minu meelest tabavale kommentaarile Pealkiri tembeldajad, kus ta siis kirjeldab seda infosulgu, mida valitsus järgmise aasta riigieelarve ettevalmistamisel rakendab. Tekitades tõepoolest niimoodi mitte ainult riigiametnike seas, vaid ka ühiskonnas laiemalt tõenäoliselt terve hulga hirme, millel ei ole. Vajadustega ega ega põhjust. Ja ma, ma võiks nõustuda praktiliselt iga lausega, mis on kirja pandud, et kallid kuulajad, et lugege seda ise. Et ma lihtsalt tahaksin ka ajakirjanikuna meenutada, et kuidas on Eestis läbi aegade riigi jalaga tegeminegi käinud, et esimene riigieelarve, mille tegemist mina nagu lähedaselt distantsilt nägema juhtusin, oli siis, kui Eesti vabariik isegi olemas ei olnud, vähemasti mitte mitte sellist, kus oleks olnud oma tegutsev. Rahandusministeeriumis oli vist siis, kui rahandusminister oli veel Rein Miller 1991. aastal ja ma ei ole päris kindel, kas tänapäevases mõistes üldse riigieelarvet tollal nagu olemas oligi, et et majanduses oli niivõrd hull olukord, et sellist Parlamendis vastuvõetavat riigieelarvet ma ei tea, vist oli mõni aasta, kui seda ka ei tehtud, et lihtsalt rahandusminister. Härrased, kui palju riigieelarvest sai kulutada, aga siis alates 92.-st aastast. Minu meelest oli riigieelarve koostamine päris selline avalik protsess. Tõsi küll, et ajakirjanikud tegid palju kisa ja mõned opositsioonipoliitikud selle üle, et kas riigieelarveraamat on piisavalt nagu detailne ja et kas need diskussioonid Riigikogus on piisavalt detailsed valitsuses, aga valitsuse tasandil oli see väga avalik ja tegelikult minu meelest ainult ava avalikumaks läks, kuni kuskil. Võib vist öelda, et kahe tuhandendat aastate alguseni, kus siis mingil hetkel käis mingisugune krõks ja eelarve koostamine valitsuskabinetis hakkas muutuma üha kinnisemakse, kinnisemakse kinnisemaks protsessiks. Kuhu me siis nüüd oleme jõudnud praktiliselt niimoodi, et on olemas mingisugune nii-öelda krokodillid, komisjon, mida ka ametlikult nagu olemas ei ole ja kellel ei ole ametlikult mitte mingeid volitusi millegi kohta midagi rääkida, kes ometi kaalub mingeid variantidel mingeid otsuseid, millest avalikkus ega ükski ajakirjanik ka mitte midagi ei tea. Ja kus siis isegi tilgu mitte midagi, nii naljakas kui see ka ei ole, et kõigest liigub mingeid kuulujutte ja siis aeg-ajalt paiskub avalikkuse ette selliseid hädakollid nagu nüüd seal rahvusraamatukogu oma või mõni teine samasugune, et ma olen Ideoniga täiesti nõus, et et tundub küll, et Eesti elanik ei peeta enam piisavalt usaldusväärseks, et nad tohiksid saada pidevalt informatsiooni millestki nii tundlikkust kui nende elu tuleval aastal oluliselt mõjutab riigieelarve, et valijaid peetakse lihtsalt lollideks. Täpsustuseks nii palju, et see krokodillide komisjon kuhu kuulus siis igast valitsuserakonnast kaks esindajat on oma töö juba lõpetanud ja oma töö tulemuse valitsusele selle üle andnud, aga avalikusse tulemust näinud ei ole, see on tõepoolest kinnine paber ja midagi sealt on ikkagi tilkunud, kõige esimesena vist tilkus või tilkumiseks on seda vale nimetada, midagi on sealt üksikuid detaile on sealt avalikustatud, näiteks seda, et, Avaliku sektorite halduskulusid ja tegevuskulusid tuleks siis vähendada kaheksa protsendi võrra, järgmisel aastal. Selliseid üksikuid asju veel, aga ma arvan, et see põhjus, miks miks kõik see nii umbmäärane, segane, ja kus tundub, et kuskil kulisside taga käivad mingisuguste tumedate jõudude küsitlused ja aeg-ajalt paiskub eesriide vahelt lavale kellelegi kellelegi verine pea või käsi või või midagi sellist, et see, see põhjus ei ole mitte selles, et hirmsasti tahetaks midagi salastada, vaid pigem mulle tundub, et põhjus on selles, et keegi keegi ei tea täpselt mitte midagi ja, ja käib selline pidev Uute ja uute prognooside ootamine, praegu on välja käidud, et no vaatame ära, mis august toob, siis otsustame, ma arvan, et kui see augustiprognoos tuleb, siis öeldakse, et vaatame ära, mis toob november, siis otsustame, et selline selline võitlus, kusjuures selliseid sõnumid on halvad ja ei taheta neid halbu sõnumeid välja käia, enne, kui on kindel, et nad jäävadki halvaks. Selle aasta puhul võib sul tõesti õigus olla osaliselt, aga ma arvan, et kui me vaatame nagu pikaajalisemalt sellist eelarve järjest eelarvevalitsuses käsitletav osa järjest kinnisemaks muutumist, siis tegelikult on põhjus lihtsalt mugavuses. Äärmiselt mugav on ajada seda eelarve protsessi asja niimoodi, et ajakirjanikud ja avalikkus ei pääse ligi eksitama. Inimlikult ma saan täiesti aru, aga, ja ma ei usu, et see on ühele Eesti taolisele riigile kohane. Noh, kuidas öelda, asjaajamise viis võiks olla natuke rohkem avalikkust, ega me nüüd nii hullud ka ei ole, et me ei võiks nagu teada, mida meie raha järgmise aasta. Tegema tahetud, täiesti mõistlik on ju ka need etapid avalikustada, millised on piirarvud, millised ministeeriumite vastused ja millised on siis tulemused. Sellega meie saade tänaseks lõppenud, järgmisel pühapäeval jälle. Olukorrast riigis.