Eesti sotsiaaldemokraadid on viimasena aasta jooksul toonud riigi maksupoliitikasse uue teema. Sõidukite maksustamise autode eest me tulevikus maksma hakkame ja kui palju? Toimik number 85. Automaks ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks saar, Indrek amet riigikogu liige, õiguskomisjon säästva energiamajanduse ja innovatsiooni toetusrühma aseesimees erakondlik kuuluvus Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Indrek Saar, sotsiaaldemokraat miks on Eestis vaja auto maksab? Väga lihtsal põhjusel selle jaoks suunata inimesi tarbima vähem kütust ja ostma endale keskkonnasõbralikumaid autosid. Ja kõik on nii lihtne, ongi, seal taga ei ole soov kedagi karistada, karistada neid jõukureid, kes omavad kapitalistlikus ühiskonnas ressurssi ja võivad inimesi palgata tööle ja on nii-öelda kurjad kapitalistid, ei, üldse mitte, et vähemalt minu jaoks mitte, ma ei saa ju panna kätt südamele vanduda kõikide sotsiaaldemokraatide nimel. Aga, ja see on asi, mida see ühiskond, kuhu Me oleme ennast määranud või mille poole me järjest enam teel oleme, ehk siis Lääne-Euroopa on ette võtnud ja seda sellepärast, et me kõik peame ühel hetkel tajuma seda, et ressurss, mis meil kasutada, on lõplik, saab varem või hiljem otsa. Ja täna on ilmselt suhteliselt kriitilisem määral meie tarbimisharjumused arenenud väga kiiresti ülespoole ja ressursse kriitilise serva peal. Sel hetkel on mõistlik öelda, et vaadake sõltumatu sellest kui palju me oleme tööd teinud ja kui palju me oleme endale saanud raha selle jaoks, et endale osta nii-öelda vabadust. Elame ikkagi mingis ühiskonnas, mis peab vähemal või suuremal määral teiste inimestega arvestama. Et kuulaja natukenegi mõistaks ka nii-öelda seda konteksti, siis ma võtan siinkohal väikese aja ja räägin loo. Istudes ühes lauas ühe jaapani auto turundaja automüüjaga, rääkisime me sellest, et milline oli 2007. aasta Eesti kõige müüdava auto, ma tegin talle väikese vihje, ütlesin, et see on honda ja lasin tal, vaata siis, et milline honda, ta luges ette kogu autode gamma, jättes nimetamata linnamaasturi Honda CRV ja ütles, et rohkem kui autosid ei ole Hondal, mida Euroopas müüakse, üldiselt on üks autoni veel, te jätsite selle nimetamata ei, Mismõttes, Honda CR-V ei ole ju võimalik, mõtlesin, et jah, see on võimalik. Edasi pidas mazda jaapanlane mind valetajaks või lihtsalt inimeseks teiselt planeedilt. Kuumaks ta pidas, sellest ma tegelikult aru ei saa. Põhimõtteliselt võtke Indrek, minu jutt ja enda sissejuhatus kokku, te tahate, et Eestis ostetaks vähem linnamaastureid ja rohkem väikseid autosid. Täpselt nii, et eelmisel aastal Eestis ostetud sõiduautodest 16 protsenti olid maasturid, et ei ole nii mägine ja nii viletsate teedega maa, et peaks sõitma tingimata maasturiga. Ei häda ongi see, et me ei ole mägine küll, aga me oleme nohune, eks ole, et meil on väga palju lahke ja enamasti on nad kõik asfaldi sees ja meie teedel? Jah, no see on juba teine teema, et teed rohkem korda saada, aga just nimelt needsamad maasturid ka lõhuvad rohkem teid. Mida suurem on auto mass, seda rohkem ta lõhub teed, et see on nokk kinni, saba lahti öelnud või selline lõpmatu ahelat, ostame järjest suuremad autod järjest viletsamaks muutunud meie teed. Olgu, meil on põhimõtteliselt aru saama Indrek Saar, mida siis ikkagi konkreetselt teie nägemuses, kes te olete seda teemat sotsiaaldemokraatide parteis ja muuhulgas ka riigikogus uskunud vedanud mida teie nägemuses maksustama tegelikult peaks? Maksustama peaks eelkõige keskkonnasaastet ja, ja täna on kõige lihtsam mõõta CO kahte alati arvestama, et mis on nagu võimalik või mis on administratiivselt võimalik teha, et ei, ei saa minna. Ma nüanssidesse, et kui me nagu keskkonna seisukohalt vaatame, siis võib-olla tõesti nagu CO2 ei olegi kõige hullem. Aga, aga see on ainuke asi, mida mõõdetakse ja aastast 2004 andada kõikidel autodel välja toonud ja vanematel autodel, kuna CO2 on otseselt korrelatsioonis võimsusega küll mitte üks-ühele, aga korrelatsioon seal vahel on siis vanematel autodel tuleneks maksustamine võimsusest, kui suur see maks peaks olema? See variant, mille on teinud meie ettepanekute järgi rahandusministeeriumile koalitsioonipartneritega raske öelda, mis on siis selline kompromissvariant, võiks olla see, et et keskkonnasäästlik, emal ja väiksematel autodel tuleb see registreerimismaksuna esmase registreerimismaksul on siis, kui sa registreerid, auto Eestis on alates 3000-st kroonist kuni siis Hummeri-tüüpi masinale anda kuskil 120000, nii et tegelikkuses võrreldes meie põhjanaabritega on see suhteliselt väike protsent auto hinnast. Kusjuures naabritel on põhjanaabritel ulatub ta taanlastel ulatuta kuni 80 protsendini auto hinnast. Soomlastel on ta kuni 80 minu arust peast, praegu panen. Ehk siis mõte on selles, et kui ma tahan endale osta autot, kuhu mahub ära kuhu ma saan katuse peale panna jalgratta, kuhu ma saan ta koeravõrgu taha panna ka oma labradori, nii nagu tüüpilise ideaalperekonna siis oleks vaja, on poiss, tüdruk, rattad labrador taga, siis autot ostes pean ma tegelikult selle auto hinnale panema kolmanda lapse ülikooliraha. No ülikooli päris 10 20000 eest ära vaata Nathan esimene semester ütleme niimoodi ja no kui, kui on vaja ilmtingimata selle jaoks, et normaalse suurusega Eesti pere perega ringi sõita, Hummerit siis tõepoolest. Aga, ja kui me räägime mõistlikest autodest ehk siis autodest kus on viis istekohta, mis on universaalkerega, millel võimsus samal ajal jääb alla 140 kilovatti, nii et CO2 sisaldus on gaasides on 100 kuni 100 160, siis, siis need vahed on 10 kuni 20000 auto pealt ja see on ostuhind ja sinna enam rohkem midagi saanud. Kas mida te olete ise nii-öelda ette näinud planeerinud, see on nii-öelda soetus maksta, ehk see on siis sellel hetkel, kus, kus auto ostetakse? Just esmasel registreerimisel, ehk siis, kui, kui naabrimees on juba auto ära ostnud, siis tema käest ostad, siis siis enam maksma ei pea. Ja, ja sa maksad seda tõepoolest esmasel registreerimisel Eestis ükski ka sel juhul, kui sa tootnud kasutatud auto välismaalt sisse. Ühesõnaga, põhimõtteliselt selle skeemi korral, mina kahtlemata mitte, aga inimesed, kes tahaksid Eesti vabariigi eest oma oma makse maksmata jätta, võiks olla neile kasulik registreerida seda autot näiteks seal, kus kohas sammast maksu ei ole olemas, ehk siis näiteks lähiriikides Lätis. Lätis paraku Onzema kurvastavad Leedus Leedus ei ole, aga selle jaoks, kus saaks autot registreerida, peab olema abielus leedulasega vähemalt või, või mõni muu taoline trikk. Et noh, praktikas ma ei usu, et seda palju kasutama hakkaks ja teine asi on see, et, et vastavalt seadusele tuleb, kui sa tood auto Eestisse viie päeva jooksul auto Eestis registreerida ehk siis sellest mööda hiilimine läheb ikkagi üsna keeruliseks sõltuda loomulikult sellest, kui tegemist on tõesti väikse sissetulekuga inimesega, kes tahab endale lubada väga suurt ja kallist autot, siis tema jaoks naer juba nii suur, et hakkame trikki otsima, aga see ei ole väga tõenäoline, et neid inimesi on palju. No palju on Eestis neid autosid, mis täna on, noh, ma nüüd ei oska peast öelda neid vanusekategooriaid, aga ma usun, et et kõige rohkem meie meie teedel liigub autosid, mis on 10 kuni 15 aastat vanad. Mis tähendavad seda, et ühel hetkel järgmise lähema 10 või 15 aasta jooksul tuleb noh, nad välja vahetada, nad lihtsalt amortiseeruvad sedavõrd, et tuleb nende asemel osta uued. Nüüd nende ostjate hulgas enamus inimesi kahtlemata ei ole sellised, kes ostaks endale veel tänases Eesti olukorras ja majanduse peale mõeldes eriti uut autot. Nad peaksid ostma endale vana auto, kasutatud auto. See põhimõtteliselt tähendab seda, et nad saavad osta endale odavama kehvema auto selleks, et maksta ära see maks, et nii-öelda siis sellega tasakaalustada selle auto lõppmaksumus, mis tähendab seda, et me tegelikult saame endale suure hulga noh, nii-öelda tossavaid autosid, selle asemel, et et tuleks uuem teedepark. Uuem autopark, ringlusesse jäävad needsamad vanad autod, sest nende pealt a on juba ära makstud, eks ole see maks kord tegemist esmaregistreerimise maksuga, aga teisest küljest seda loodussäästu, mida te loodate selle plaaniga ju ei teki, kuivõrd neid vanasid, autosid on lihtsalt soodsam osta? Jah, see, see võib olla ühe hetke küsimus, aga tegelikult kõige soodsam selle järgi on osta üldse elektrimootoriga auto, siis sa ei maksa mitte mingit maksu selle pealt. Ja kui sa ostad hübriidauto, siis selle osa pealt, mis on elektrimootori võimsus, selle osa pealt see kai maksab. Nii et sa tegelikkuses pääsetest nagu väga väiksemaksuga võid üldse hakkama saada ilma selle maksuta. Mis puudutab nüüd vanu autosid, siis reeglina nad ei ole ka väga säästlikud oma kütusekulu poolest. Nii et pikas perspektiivis lapse vana auto sulle nagunii kallimaks. Ehk siis noh, see on küsimus, et kui kaua nagu ühest autost annab välja pigistada ja mis see endaga kaasa toob, kui me vaatame jällegi globaalses kontekstis siis ega iga auto uue auto tootmise jalajälg on enam-vähem sama suur kui see, mis läbi bensiinikulu tekitab läbi selle, et kui ta sõidetakse rõõmuks välja ja, ja läbi CO2 heitmete, mis ta, mis ta siis tekitab kogu selle kasutamise aja jooksul ehk siis iga uue auto tootmine iseenesest on juba ühiskonnale suhteliselt kulukas tegevus, et sedapidi on jälle hea välja võtta. Õnn muidugi ei, ei paista siis, kui me mõtleme nende sama hübriidide peale, mille loomise jalajälg on jälle suurem kui ükskõik millise teise bensiini või diiselkütusel tähendama. Ma väga loodan, et selle üleminekuetapp, et noh, selge on see, et ega täna hübriid ei anna säästuonju, et kui me paneme sinna kõrvale ühe väikse diiselauto, millega näiteks mina praegu sõidan, siis, siis minu kütusekulu on vägagi võrdne hübriidiga, sellepärast ma ei saagan täna aru, miks peaks hübriidi ostma, kuigi seal on pikem mõtte jälle, et siis see tööstus areneb ja võib-olla viie või 10 aasta pärast on meil autod, mis, mis tõepoolest on kordades keskkonnasäästlikumad ja, ja võib-olla ei kasutanud fossiilseid kütuseid. Teine küsimus on nii-öelda autode võimsuse küsimus, mida siis mida siis arvestatakse vanemate autode puhul sellest ju saate aru, et põhimõtteliselt eksisteerivad ka autod, millega sõidetaksegi aastas ainult nii-öelda võib-olla 120 150 200 kilomeetrit, aga mille võimsus noh numbrites on, on uskumatult suur. Kas selliste autode nii-öelda toomine eestisse maksustatakse täpselt sarnase skeemi alusel, kui, kui tarbekasutusse minevate sõidukite maksustamine? Aga miks peaks neid vanu autosid, mis kohe lähevad prügimäele? Enamasti ei lähe, neid ostetakse tavaliselt selleks, et garaažis tegeleda oma oma oma hobiga, neid. Kui me räägime nüüd kollektsioneerimisest siin inimesi, siis selle jaoks on erisus ette nähtud ka selles seaduseelnõus, et üle 35 aastased autod, mis on nii-öelda uunikumid, et need ele maksustamisega see on täiesti selgelt sisse toodud erisus, nii nagu on ka erisus sisse toodud. Praegu välja pakutud kompromiss on need puudega inimesed, kellel on tihtipeale erivajadustega autod et puudega inimeste jaoks ümber ehitatud autod, et nende, see registreerimismaks on siis 50 protsenti soodsam kui, kui teistel, et noh, mitte mitte päris ilma maksuta, sest siiski ka seal annab teha valikuid, et kas sa võtad kolmeliitrise või kahe liitlase. Millised erisused veel selles seaduseelnõus? Veoautod tarbesõidukid jäävad välja? Ei, need kõik lähevad sisse. Ühesõnaga te maksustate ka majandustegevust, kui ettevõte tahab endale osta uut kalluretsess. Ja ma päris küsimused, küsimused. Peaks olema, aga praegu on nendel nendel tarbesõidukitel ka välja pakutud 50 protsendine maksustamisel väär kuna, kuna mingist hetkest alates muutuks määr tõesti väga suureks, aga täna on küll Eestis teadaolevalt autotranspordi eelis just nimelt ongi see, et Eestis on suhteliselt madalad maksumäärad, on Scoutstranspordile, näed, selles mõttes ei tohiks olla katastroof, ehk et kui ettevõte tahab endale osta uut veoautot, mille eeldan, ütleme komperteerituna kolm kuni kuni neli miljonit, siis kui seal 50 protsenti on maksumäär juures, kui tegevusel 40-ga autoga, siis tegelikult tuleb maksta kuus miljonit, esimene ei tohiks tulla 50 protsenti, ma arvan, et see on suurusjärk 20 protsenti, mis sinna juurde tuleb maksimum. Ja kuna see on 50 protsenti madalam, siis, siis jääb see 10 20 protsendi vahele, mis sinna juurde aga tähendab seda tekite ei pruugi tekkida initsiatiiv välja vahetada oma vana saastavat autopark, kui te tahate ise nii-öelda rohelisena praegu paista, räägiti, et selle jaoks normiressurssi ja nii edasi. Ei, aga ma teeks, selle jaoks on karmistuvad normid, et sa ei tohi tänaval üldse sõita alates mingist lasteastmest ja kui me suudame täita neid seadusi, mis me oleme ise vastu võtnud ja mida meile Euroopa direktiivid niikuinii peale suruvad iga aasta järjest karmimalt siis mingil hetkel lihtsalt keelatud selle romuga, kes sul hommikul kopsud kinni tõmbab, enne kui oma autoga tema taha sattuda, et sellega ei tohiks ka tänaseid, aga äkki keeraksid selle automaksu teistpidi, et me mitte ei räägi uutest autodest ja nende maksustamisest vaid maksustame siis neid vanu ja kasutusel olevad autosid, mis praegu saastavat tõeliselt ja nii-öelda intseeriks selle, et ettevõtetel oleks soodsam osta uus auto. See on üks võimalik, aga siin on võimalik mõtteviis, aga siin on kaks probleemi. Esimene teema on see, et tuleb mängu õigustatud ootuse printsiip, ehk siis sel hetkel, kui ma selle auto soetasin, ei olnud mulle keegi, milline maksukoormus sinna peale tuleb. Ja teiseks, selle administreerimine on väga keeruline, peaaegu et võimatu ja ma kardan, et me kulutame kogu ressursi administreerimise peale, sellisel juhul sellisel juhul saame mingit efekti, ehk siis meil ei ole raha selle jaoks, et et eelisarendada näiteks ühistransporti ja tõsta selle kvaliteeti, mis täna tõesti on Eestis väga suur probleem ja, ja see on ka üks selle seaduseelnõu mõtteid, et sa pead teiselt poolt kompenseerima, kui sa teed eraautoga sõitmise keerulisemaks ja kallimaks teiselt poolt andma võimaluse kasutada ühistransporti ja, ja noh, selle seaduseelnõu kontekstis on võimalik koguda ligikaudu poolteist kuni kaks miljardit krooni mille eest läheks üldse sussikassasse bussi. Ei, no mina arvan, et see, see ei peaks minema üldse riigikassast sinna hajuma, ma arvan, seal peaks olema otsene seos ühistranspordi soodustamiseks ja, ja selle eest saaks viis-kuus korda suurendada tänast bussi dotatsiooni. Maainimeste pahameelt ülekuulatav saarde ei karda, sest maal teed halvad kruusateed nõuavad natukene võimsamaid autosid, kui võib olla linnas kontorisse poodidega koju sõitmine. Mina ei ole tähendanud oma 70 seitsmekilovatise auto juures seda, et, et aega oleks kruusatee peal halb sõita. Ja ma elan ka maal ja ma vastupidi. Ma arvan, et maainimeste jaoks see, kui ühistransport pannakse normaalsemalt tööle ja see on oluliselt kvaliteetsem, on just vastupidi, tunduvalt olulisem kui linnainimesele. Indrek Saar, viimane küsimus ülekuulamisest muidu alati niimoodi, et Ülle kuulaja, Silvia muretseb kastiautode pärast, mina minu muretseda jäävad alati lapsed ja lastega pered ja mismoodi, kas nende jaoks on nähtud ka erisus seaduseelnõus ette kui, kui nad ostavad seitsmekohalise sõiduauto, millel peab olema keskmisest suurem mootor, sellepärast et muidu seda seitsmeliikmelist perekonda dist ära ei vea. Ei ole paraku erisust, olen küll selle teemaga kursis ja, ja, ja ei ole suutnud siiamaani leida head lahendust, sest ka suurte perede liidu esindaja on öelnud, et nendel tegelikult ei ole väga palju neid, kellel kellel oleks väga võimsad autod. Aga see on tõesti üks koht, kus kuna selge on see, et homme keegi seda seaduseelnõu vastu ei võta, et kus on ka minul suur nagu punane märk juures, et et kas sinna juurde on võimalik rakendada erisus? Ma arvan, et millal seadus vastu võetakse? Noh, ma loodan, et hästi siis järgmine aasta aega hinnates nagu reaalselt meie koalitsioonipartnerite arvamust automaksu kohta, siis tõenäoliselt järgmise valitsuskoalitsiooni poolt. Ülekuulatav number kaks Ligi Jürgen amet, Riigikogu liige, rahanduskomisjoni esimees, NATO parlamentaarse assamblee Eesti delegatsioon, säästva energiamajanduse ja innovatsiooni toetusrühma liige, erakondlik kuuluvus. Eesti Reformierakond. Jürgen Ligi valitsuse juhtiv partei esindajana, milline on teie seisukoht, automaks julgen ma pakkuda ja prognoosida on meil 2010. aastal reaalsus. Ma ei tea seda, et mul on raske prognoosida, minu erakond on selle vastu sõdinud umbes aastast 2000. Ja meie seisukoht on olnud. Ja on ka tänase, et autosid kindlasti maksustama peab, aga parim automaks on kütuseaktsiis. See mõõdab kõige paremini seda koormust, mis auto ühiskonnale ja loodusele tekitatud, et noh, lihtsalt öelda, et mitte mingil juhul mitte midagi, see on selleks rumalus kaasaja probleemide valguses, aga aga kõik need kõik need ideed, kuidas veel eraldi autot kui sellist maksustada tema olemasolu, tema tema ostmist. Need alati jooksevad ummikusse, sest Õnneks ei leita paremat ideed, kui on, kui on autod. Kütuseaktsiis Jürgen Ligi, sõnad viitavad meil sellele, et ikkagi 2010. aasta riigieelarve koostamine 2009. aastal nutma needki kivikes sellel sellel aastal suutsid nii-öelda iseendaks jääda ja, ja küllap järgmise aasta sees mingi selline krutski ikkagi ära tehakse. Ja 2010. aasta eelarve saab kindlasti kokku, aga, aga saab kokku ka muuhulgas automaksu abil selle üle väga hea meel, et meil. Ma seda ei öelnud, ma lihtsalt tean, kui raskelt käivad koalitsiooniläbirääkimistes läbirääkimistel kaklused ja ja, ja, ja seekord me suutsime sellele vastu seista ka niimoodi, et jõudsime, jõudis juba diskussioonini delt erinevad projektid, mis lauale lendasid. Nende pihta mäe, siis tulistasime ja nende nõrku külgi näitasime ja muidugi teine pool oli, tuli välja hästi räigete projektidega, see mitmesajatuhandelise vastased maksud, noh, see on ka täiesti hullumeelsus, oli kõige esimene variant, milleks on osa eelnõu olemas mul meilboksis siis on seda tagasi võetud, siis on tehtud seda ühekordseks maksuks. Sõber Indrek Saar võitles sellise maksu eest, mis oleks tähendanud kuni 5000 krooni igakuist maksu suurematel autodelt, see on ikka noh, ikka väga selline jõhker jõhker sepp, sotsiaalne Demokraatia loosungid on sellised, et olid, et kui job automa osta, jõuab maksuga maksta, noh, pigistame viimast, kus, kus ta on, sealt tuleb võtta. Mina arvan, et et Autosid tuleb maksta ikkagi selle mõju järgi, mis neil on maksustada. See on eelkõige CO2 ja CO2 maksustamine omakorda on kõige targem ikkagi kütuseaktsiisi kaudu. Me oleme kõik need varjendid läbi arutanud ja leidnud, et et noh, üks jama ajab teist taga, kogu aeg püütakse otsida, otsida seletust kusagilt mootori mahust või materjal võimsusest ja noh, ma vähegi autodega tegelenud inimene teab, et tänapäeva väga võimsat mootorit, et väga suured mootorid teinekord kui tiitlitest rääkida, võivad olla äärmiselt ökonoomsed ja, ja ei ole mingit mõtet hakata veel vanu autosid soosima, nagu nagu sotsid on tahtnud. Vanad ebaökonoomsed autod, siis need saaksid kergendust, uued, suurte mootoriga, väga säästlikud autod. Võrdlesin iseenda endaga praegust ja siis võiks öelda, et unistuste või tulevikuautot ja nägin, et noh, mootori mahu vahe on üks, üks liiter, aga kütust ja võtab mõlemad diiselmootorid võtab see kolmeliitrine vähem ja CO2 emiteerib vähem, ütleme mõlemad noh, ei olegi väga-väga palju uuem mootor, automaks ilmselt oletuslikult, tähendab aga seda, et vähem autosid ostetakse, sest inimesed ühel hetkel loobuvad auto ostmisest, kuivõrd nad teavad, et seda hakatakse kasutama Vabarna või juba ostu puhul tuleb maksta päris korralikke, lisas oma juurde, see aga tähendab ju seda kokkuvõtet, kui autot ei ole, ei saa tekkida seda saastet ehk keskkonnamõju seesugusena jääb väiksemaks, kui, kui näiteks kütuseaktsiisi puhul lihtsalt lasta keskkonda saastada ja siis selle pealt raha võtta. Sellistel maksul oleks kindlasti tappev mõju, mis on hästi selline progressiivne, nagu sotsid tahavad. Teatud autod töötatakse välja, seda eelarve tulu ei teki ja, ja noh, raskel majandusajal on see tegelikult ka majanduslikule hästi-hästi valus riigieelarvele kobaraga käibemaks, mida autodelt saadakse ja et igatahes selline räige järsk maksustamine hästi väikse etteteatamisajaga nii edasi tekitab. Autoturul väljasuremise noh, mõni jõuab osta selle aasta sees, aga esimesest jaanuarist näiteks kui seda kehtestada, siis jaanuarist jällegi ostetaks aasta aasta-paar tekib selline letargia autoturul kui väga väga räigelt kallale minna, nii et me oleme tõesti selle kütuseaktsiisi kaudu leidnud, et on mõistlikum, kui ka see ühekordne maks teha, siis ainus mõistlik variant on jälle CO2, aga siis me küsime, et noh, miks me siis kütuse kaudu ei kujuta. Me oleme jõudnud kogu aeg ühte ja sama punkti. Ja, ja nüüd, mis toimus, oli siis registreerimislõivu tõus, et noh, seda ei saa nüüd päris eitada, et riigil on väga erinevaid kulutusi ka selle autopargi olemasolu kaudu infrastruktuur ja ja kõik see, kõik see, mis autot, liikluskorraldus kõik see on suur kulu minu poolest majandusministeeriumi välja autoregistrikeskuses kõik on selline, selline kulu, et autode arv ise tekitab, tekitab koormat, isegi kui auto ei sõida. Aga põhikoormus on jah ju auto sõitmine ja tema tema, selle raha saab kätte. Jürgen Ligi, et me ei jääks kogu aeg selle tagasitulemise juurde, et selle saab kätte kulub juurest põhimõtteliselt, kuidas teile tundub, kas Eesti nii-öelda tänavapilt on loogiline, kas see on vastavuses sellega, mis Eesti nii-öelda majanduses tegelikult toimub? Et, et ma nüüd ei aita teie vastusele kaasa see sellist tänavapilti noh, Euroopa kontekstis rääkides näeb ainult Islandil kus, kus see võib-olla on mõnevõrra põhjendatav, et maastureid on sedavõrd palju liikluses, siis Eesti puhul oleme ausad seal tegelikult jabur. See on jabur, aga see on selline, selline matsi uhkeldamine tihti ja uus rikkus ja džiipidel sellisel hulgal nagu siin ei ole kaheldamatult mõtet. Aga buumi ajal tekivad sellised väikesed ja, ja mida keerulisemaks läheb parkimine ja tasapisi tõuseb kütuseaktsiis, ilmselt. Kütuse hind kindlasti ei jää nii madalaks. Praegu on küll see mõistus ja stiil, tuleb, tuleb pähe, ega, ega, ega mats, kes saab rikkaks, lähebki peassegi. Ja et et maksu kaudu siis saab teda ahistada, siis tegelikult on, on, on tegu tüüpilise sellise luksustarbimisega, luksustarbimise puhul on, on nõudluskõver U-kujuline, mingist hetkest muutub eriti ahvatlevaks ülikallis, kaup tahetakse taga, kaubamärk jäetakse taga minu kord siis kõrgelt maksustatud kaupa, näitamaks, et, et ma olengi nüüd rikas. Mina ütlen, et autode puhul mõjub see ka tegelased. Teatud tegelased uhkeldavad siis veel ülbemalt ja vastavalt ka liikluses käituvad, aga ega see Džibi vaimustus nüüd linnas meil nii massiline ei ole ka, et mulle tundub, et juba on väike selline tagasilöök, et me neid Ameerika suur enam nii palju ei näinud, nagu me eelmine aasta ma küll ei tea, kus need kadusid järsku, aga nende külvitsemist enam nii palju ei ole, et et mis nende margid nüüd ongi? Aga põhimõtteliselt onju võimalik kuidagi ka seda maksu nii-öelda diferentseerida selles mõttes, et ta, et ta ikkagi korjaks kokku seal, kus tõepoolest ütleme kasvõi isegi ütleme, 2000 võib-olla 5000, ma ei oska öelda, 2000 lisaks maksmine kuus inimese liisingumakse juures ei tähenda nagu mitte midagi selles mõttes, et kui sa maksan iseenesest 14 vaat siis lubage uskuda, et ka 16000 ei tähenda sellele tasujale nagu suurt eriti midagi. Ja see on väga ohtlik mõtteviis, ühelt poolt ma ütlen, et see suhtumis muudab üldomaks, et võib-olla see kiht läheb õhemaks, aga seda külmemaks läheb, kui ta saab näidata, et, et tema ei hooli ja nagu see loosung oli, õnneks seda praegu enam ei lehvitata, factyollikone müüakse näidata, näitamaks, et mina olengi see, kes sülitab kõigele, aga aga väga ohtlik mõtteviis on just see, et me hakkame otsima kohti, kus meie arvates on seda raha ja hakkame diskrimineerivalt maksustama, seda teed on mindud heaoluühiskondades väga palju ja sellega ollakse, ollakse tegelikult hädas. Süsteem kisub käest ära. Aetakse võiks olla siis ühiskonna enamus tigedaks teatud vähemusele, et näete, need teevad seal seda ja teist ja et noh, neid on Lähed, nende hääl on, on, on vaikne, enamik leiab, et tema seda autot ei saa lubada ja siis hakkab mängu kadedus. Noh, autode puhul võib-olla, et me suudame konkreetse juhtumi ära põhjendada, kadeduse pinnalt ka rahulolu tunda, et saime kellelegi kellelegi kõrgem maksukaelaga. Aga lihtsalt see mõtteviis jää sinna, see on selline džinni pudelist laskmine, Eesti on suutnud seda vältida, need maksude hulka suureks ajada. Ja, ja aga me oleme siin selles mõttes suhteliselt erand koos Leeduga Euroopa mõistes, kus ei ole automaksud, see on vot ongi nii, et need halvad tavad tegelikult kipud levima. Noh, ma lihtsalt viitasin, et need Euroopa riigid on väga paljud seda teed läinud, ma ei arva, et see on väga hea. Samas kui seda diskussiooni meenutada, mis oli siin koostamise ajal automaksu väga intensiivselt surusid, sotsid ja IRL on alati olnud ju nemad hakkasid ja seda juba Toivo Jürgensoni kaitsma, siis lootes sellest jällegi teedesse raha. Mis on omaette probleem, et me teeme sihtotstarbeliseks ka, et kõik, mis autot ühiskonnale teevad, selle matame tegelikult ainult asfalt, et noh, mis ei ole normaalne. Aga kui see diskussioon oli, siis me jõudsime selline, et, et me oleme nõus sellest teatud tingimustel rääkima, aga sel juhul ühekordsest maksust suurusjärk mõni 1000 krooni, et see oli see, kuhu meie diskussioon jõudis, aga, aga me ei jõudnud ikka nendes parameetrites, et sotsid olid ju väga selgelt selline kadeduse element selles juurde, et mis nad kuradid sõidavad nii suurte autodega. Ütlen ausalt, see tänapäeval, kus toimub mõneti ökonoomsus, revolutsioon mootorites, see ei ole enam pädev argument, suured mootorid on teinekord väga un ökonoomsemad ja kolmeliitrine mootor on ökonoomsem kui vana Žiguli. Mituleeri Reformierakonna sees selles küsimuses on või kõik on ühte meelt. Asi on jabur, seda ei saa tulla? Ei Me elame sellel seisukohal, et, et seda tuleb igal juhul vältida, et kütuseaktsiis on õige koht ja kõige parem automaks on kütuseaktsiis ja seda seisukoht tema kaitseb, aga aga alati tuleb ju mitte tuimalt trumpi vastu, vaid vaid kui näha, et enne ikkagi väga surub siis diskuteerida sellistes joonist me oleme jõudnud selleni, et võimsus ei sobi. See ei ole võimalik, see võib olla ökonoomsem, kui vähem võimas ja nunnad näitab uutel autodel suureis mootorimaht. Täpselt sama probleem CO2 pinnal ühekordne maks on, on mõeldav. Ja realiseerus nüüd selle registreerimislõivu tõusuna 1000-lt 1900 kroonile, mis seal, mis on kübekaga, oleme ausad, ega sellises majandusdepressioonis ei ole mõistlik üldse maksu tõsta, see on väga halb aeg. Tegelikult riigieelarvel on küll hea tõsta, aga see on väga halb. See tekitab veel rohkem sellist šokki, mis meil majanduses niigi on. No põhimõtteliselt Indrek Saar hetk tagasi rääkis siin, et viimane nii-öelda ettepanek, mille on sotsid teinud käsitlebki just seda, et vanade autode puhul esmaregistreerimisel arvestatakse ühekordset maksuautode võimsuse osas ja uute autode puhul siis CO2 järgi ma saan aru, et põhimõtteliselt Reformierakond on sellega nõus. Ei, me ei ole nõus olnud, see, need, need härrad on, on hästi kurjad ja need on hästi suured numbrid olevat, esimene variant oli suurusjärk 2,7 miljardit autodelt ja noh, see oli hästi. Siis nad on seda edasi-tagasi nihutanud ja ei ole kuulnud meie argumente ikkagi on, on teatud pioneerid seal sotside hulgas nikerdanud oma homoprojekt ja ilma meiega läbi rääkimata, ainult mina ei tea, millist varianti ta hetkel kaitseks on, kogu aeg muutub. Vähemalt põhimõttelist printsiipi ninaga printsiip. On jah, ühekordne registreerimismaksjaga registreerimise lõiv praegu ja kui sa CO2-põhiseks teha, siis me väga ei nurise, aga isegi selle võimsuse ja, ja selle mahu juures me arvame küll, et see analoogia on tehtav, arvutatav CO2 ümber, aga no on täitsa vale aeg üldse makse kehtestada, praegu inimesed on depressioonis, tarbimine on, on miinuses ja öelda, et me nüüd on õige hetk seda ahistama. Arvan, et tegelikult on meil palju hullem probleem see, et kuidagi üle elada see. Kas autode, eriti uute autode puhul, ei ole see võib-olla just niipidi, et kuna neid uusi autosid ostetakse praegusel hetkel niikuinii vähem, ostetakse neid, mis on nii-öelda vajalikud ja kaalutud siis väikemaks, praegusel hetkel ei tee midagi, aga sellel hetkel, kui on majanduse uus tõus, mis, mis on ju paratamatu niikuinii kapitalistliku majandussüsteemi juures, siis on kõik selleks hetkeks juba harjunud ja, ja läheb asi nii-öelda ludinal. Ei teooria ikkagi ütleb, et halbadel aegadel maksudest tuleb, tuleb vältida neid, me isegi tegime tulumaksuga seda, et alandamise peatasime, see on nagu meie jaoks viimane piir, kust me edasi lähed. Tegelikult oleks, oleks majanduslanguse ajal just tulumaksu kärpimine olnud selline hea kergendus, mis tekitab majanduskäivet ja ei ole mõtet välja mõelda uusi makse, aga kuna kuna üksmeelselt selle tulumaksuga alandamise kallale tungiti seal mingil juhul järgi ei antud, siis no me neid uusi tarbimismakse. Igatahes püüame vältida, et, Ja, ja oleme selle positsioonelik, looduskeskkond teid ei morjenda, ükskõik, mis parasjagu majanduses toimub. No kindlasti morjendab mind väga, mul on selline haridustki ja aga siin ei teki selle konflikti, et me anname looduskeskkonna säästmise ka järele ja tänu sellele, et lihtsalt meil on parasjagu majanduskriis, vanad head aastad. Nii ta mõneti on, et halbadel aegadel minnakse saega metsagi lihtsamini, aga, aga see nagu ma ütlesin, kui loodusele kõige paremini seda looduse mõju ikkagi mõõdab ju kütuseaktsiis, kütuseaktsiis, põletamine hakkab järjest tõusma, saan ma aru? Ta kindlasti tõuseb, aga ta ei tõuse, järgmine aasta ta on ka Euroopa Liidu poliitika, lähed sinna suunas, et seda miinimummäära tõstetakse barjasta pärast, otsus on juba olemas, meil. Nii et see on see tee, mida pidi liigutaks. Aga, aga siin ei tohi ka rutata teistest riikidest on ka majanduse konkurentsivõimet transport on väga palju, väga palju konkurentsi küsimus ja kui auto autotki maksustada, siis on äärmiselt keeruline. Noh, kõik need tehnilised asjad on ikka väga keerulised, et mis täpselt on majanduskäibes olev auto, mis on luksustarbimises olev auto, seda, seda piir ei ole õnnestunud ära kirjeldada, et kas sa ka sotsid on jätnud selle tegemata, aga mis me siis teeme taksot, pitsa, autot? Ma ei tea, telefoni Montööritud, kelle autosid me täpselt siis maksustame, mina seda vastust ei tea, sotsid sellel positsioonil, et kust saaks raha võtta, aga noh, jällegi väga vale hetk on rahakoti kallale minna. Ülekuulatav number kolm murde Raivo amet Eesti Päevalehe autoajakirjanik. Ülekuulatav Raivo Murde, Eesti Päevalehe autoajakirjanikuna kirjutas, et sa mõned nädalad tagasi loo ja kus kritiseerisid teravalt plaani kehtestada ostetavate autodel Eestis maksmiks. Mitmel põhjusel, esiteks see automaksu jutu ümber nakas kõigepealt see, et Eestis on nii luksuslikud autod, Eestis sõidavad kõik maasturitega tohutu priiskamine. Siis kui tegelikult autoparki vaadata, siis Eesti autopark on väga armetu. Üle 10 aasta vanuseid autosid on kaks kolmandikku 550-st 1000-st Eestis liikuvast sõiduautost. Nojah, see on tõsi, aga nende vanade autode asemel ostetakse uued maasturit. Laser läheb nagu sai. On ta seee veel läheb nagu sai, aga see ei ole nüüd see keskkonda saastav ja tohutult bensiini rüüpab auto, räägitakse võimsatest luksusautodest, räägitakse uutest maasturite osakaalust, aga tegelikult on ju müüdist ainult üks protsent. Aastaid on luksusautode osakaal uute autode müügist. Maastureid müüakse 16 protsenti, millest enamik on tõepoolest lihtsalt nelikveolised kehvematel teeoludel paremini toimetulevad mahtuniversaalid, et loomulikult ostetakse ka kalleid võimsaid maastureid, aga nende osakaal tegelikult ju olematu. Aga kui räägitakse automaksust, siis vaadatakse seda turgu tervikuna ja tegelikult tahetakse kraesse keerata kõikidele auto. Kui me vaatame seda turgu tervikuna, siis ilmselge on see, et Eesti üha rohkem autost tuub ehk autos ei tuleb juurde. Kas siin küsimus ei ole mitte selles, kui me räägime automaksust, et okei, üks asi on see, et nii-öelda karistada siis ükskõik kas jutumärkides või otsesõnu neid, kes on suutnud endale osta kalli autoga, omavad seda võimalust raha, aga teisest küljest vähendada seda autode hulka üleüldse teedel ja mitte ainult seetõttu või see kaudu vähendada ummikuid liiklusprobleeme, vaid ka vähenda seda jalajälge, mida see autostumine Eesti loodusele jätab? No siin on ju mitu asja maksu puhul ma ei näe, seal muretseksid keskkonna pärast, pigem see sarnaneb mingi luksusmaksu või kadedus, maksu või mille iganes nüüd autostumine tegelikult noh, tõepoolest autosena Eestisse juurde tulnud, meil on üle poole miljoni sõiduauto, aga vaadake, palju elanikke Eestis on. Et tegelikult ega nüüd suurt massilist autostumis siin ei tule, elanikke vähem praegult on ainult selle võrra, et osad ostavad enda perre teise automajad või ka kolmanda auto. Aga miks nad seda ostavad? Mõned tõepoolest mugavuse pärast, aga mõned lihtsalt seest on paratamatus seisukorras, sest neil ei ole muud võimalust kui neil olema peres auto, lasteaed on teises linna otsas töökoht teises linna otsas mida iganes ja ühistranspordivõimalused vähenevad. Et kui esimene asi autostumise vastu, mida riik saab teha, on teha korralik ühistranspordisüsteem. Aga automaks ehk annakski seda ressurssi ütleme aastas kuni kaks, kaks pool miljardit krooni, mille arvelt saaks selgelt ühistransporti arendada. Kas poliitikud on kordki väitnud, et see maks läheks keskkonna ja ühistranspordi parandamisse siis seda oleks rõõm kuulda, siis ma võib-olla isegi loobutakse mingi krooni, kui, kui see tõesti läheks sihtotstarbeliselt, aga praegult on, pole küll kuulda minu kõrvu ametlikult öeldud, et kui maks tuleb, et see oleks sihtotstarbeline maks. Võib-olla Raivo, see on selline omamoodi Münchauseni nagu trikke, iseenda väljatõmbamine, rabastakse või soost nagu Münchausen seda tegi. Et selle pärast praegu pannakse kinni bussiliiklust ja suletakse ühistranspordiskeeme, et inimesed ostaksid rohkem autosid, maksaksid tulevikus automaksu, et siis saaks arendama hakata ühistranspordi ja maksta selle sisse. Ägedalt, kõlab. Kõlab lagedalt, aga mul üks vandenõuteooriad siiski ei usu, et. Ühesõnaga, sina väidad, et tegelikult Eesti riik tegelikult ja Eesti poliitikud silmakirjatsejad sellel teemal sellepärast et tegelikult ühistranspordi ei alandada. Absoluutselt see, et Tallinna linn on ostult mõned uued bussid, see ei ole nagu tervik, ühistranspordi arendamine. Kui väga paljud elanikud kolivad linnast välja, noh, see on nende loomulik vaba valik, aga noh, toome Tallinnas näiteks näite. Kui sa ei taha õismäel mustamäel magalates elada, siis enamikel ei ole võimalust osta korter või maja Viimsisse või nõmmele, siis ainuke võimalus ongi linnast välja kolida. Aga sealne ühiskondlik transport, no andke kannatust, ei kannata üldse kriitikat. See ei vasta üldse inimeste liikumisgraafikutel. Teiseks lasteaiakoht ei ole, on ju. Inimesed otsivad mööda linna, kuhu oma laps panna ja ainus võimalus autoga transportida. Ehk teisisõnu, riik ei ole ühiskondliku transpordi olemas, mitte midagi teid. Aga need inimesed, kes elavad väljaspool linna, kes siis ei taha elada madalates, nii nagu telekulutav murde, ütlesite siis need inimesed tegelikult koormavad neid linna lähi- Teide linna teid kõige rohkem, kas ei oleks õiglane, et need inimesed ka sedavõrd siis panustavad sinna läbi näiteks automaksu, et need tee tuleks kas kasvõi ETK juurde ühistransport? See ei ole õiglane panuseta, arvestaks selle, kui nad sealt õismäelt Mustamäelt Lasnamäelt linna piiri taha kolivad, et sellega käib kaasas teatav lisakulu. Nii selleks teedeehituseks on ette nähtud mootorkütuseaktsiis hetkes sõidavadki pikemaid otsi maksavadki, rohkem mootorikütuseaktsiisi. Ja nüüd, kui tuleme nüüd Tallinna ümbrusse, siis kõige kolmattuvad ongi Tallinna, ütleme ringtee. Aga millal seda on laiendatud ja ehitatud, tehakse Võrru tohutu mitme realisegi teid, kus mõni üksik auto sõidab loomulikult nende moes on regionaalpoliitika seal, kus tegelikult toimub põhiline liiklus, kus põhiline osa rahast maksetaks mootorkütuseaktsiisi siis nende teedearendusse ei ole praegult praktiliselt midagi tehtud. Ehk teisisõnu, minu meelest autojuhid maksavad seda, maksavad selle mootorikütuse aktsiisi näol ja tegelikult kui üldse maksustada, siis kõige õiglasem ongi kasutada mootorkütuseaktsiisi, kas seda siis nüüd tõsta, see on iseküsimus, sest et noh, mida rohkem sa sõidad, mida rohkem sa kütust kulutad, seda rohkem ladu maksab. Sa kindlasti Euroopas ringi sõitnud inimesel on, teab väga hästi, et Eestis on üks kõige väiksemaid aktsiise ja kütuse eest maksame vähem ka nendes riikides, kus tegelikult elatustase on oluliselt madalam inimeste ostujõud ka sellele madalale See on tõsi ja ka tõsi, on see, et see mootorikütuseaktsiis nagu liika tõuseb ja, ja noh, see on nagu paratamatu, paraku ei saa, nagu seda maksukoormust ainult selle peale panna, sest kõik muud hinnad ka. Nii et oleks mõttekas ka autosid täiendada. Otsustasin ja see tuleb nii nagu me oleme tänases saates juba aru saanud poliitikud tegelikult nii-öelda vaidlevad ainult aspektide üle, kui sa võtaksid lõpetuseks kokku situatsioonis, kus me teame, et see maks tuleb ja ma pakun siinkohal kihlvedu, et see on meil olemas 2009. aasta lõpuks, nii et me 2010. aasta eelarvet täidame selle maksuga. Mismoodi sinu arvates olukorras, kus jah see tuleb, tuleks seda maksu rakendada? Selles mõttes kõige õiglasem on siis CO2-põhine maks, aga minu nägemusele ei tuleks seda mitte teha kõikidele uutele autodele, vaid ütleme siis näiteks kehtestada uutele autodele 200 grammi kilomeetri kohta see piirmäär, et kui on nagu üle selle CO2 väljaheide, siis proportsionaalselt see suureneb. Samamoodi siis ütleme esmakordselt registreeritud pruugitud autod, neil võiks piir olla näiteks 180 grammi aga teiseks saastavad, kui me räägime CO2-põhisest maksud, siis saastamaks aga saastavad keskkonda tegelikult just vanemad autod, siis võiks ka mõelda selle peale näiteks vanemad kui kaheksa aastat autot, kuni ütleme siis mingisuguste uunikumi näiteks kaheksa kuni 20 aastat vanused autod hakkaksid siis edaspidi maksma nii-öelda saastemaksu vastavalt nende oma saastenormidele. Ja see ei oleks enam ühekordne, vaid see oleks siis regulaarne, tasub. Polaarne tasu ja see nagu sunniks siis tõesti väga ebaökonoomseid autosid väga saastavad autosid vahetama uute vastu sest uued autod, mitte see, et ilgelt tore on uue autoga sõitavaid uued autod on turvalisemad ja riik peaks seda soosima, et inimesed ostaksid turvalisemalt. Vähem saastavad oks. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Teie pooldate automaksu käib sellepärast, et ma maksan kõikide muude maksudega juba kinni kaudselt selle bensiiniaktsiisiga ja kõige muuga. Ma olen Saksamaal, ma olen sakslane ja seal on ju automaks olemas, et no ma olin päris õnnelik, kui ma kolisin Eestisse ja siis ei olnud siin automaks. Aga samas Ma tean ka, et tegeliku tänavahooldus maksab Ege Paju ja nii edasi, nii edasi, kui oleks automaks, siis niimoodi, et nad kasutavad seda ja selle jaoks, et tänavad korda teha ja liikluskorraldustoode teha, siis ma pooldaksin küll. Ma ei leia, et see nagu teema oleks minu jaoks, et ma pooldaks seda, ma ei leia seda eraldi, peaks nagu diferentseeruma, et eks siis ehk siis see on ju mitmel moel ja niikuinii maksustatud ühelt poolt suurem auto kulutab rohkem kütust ja, ja sealt laekuvad ka lisa lisaressursid kõigi katlasse, et ei ole nagu aga ühegi maksutõus tõstmise poolt maksu kehtestamise poolt. Ei no minagi, maksumaksja loomulikult ei poolda automaksu, aga kui see raha nüüd võiks minna tõesti nüüd mingile väga kindel tegevusele, millest siis nagu üldsusele kasu on, siis noh, elame üle. Oleneb, milleks seda kasutatakse, et juhul kui seda kasutatakse sihipäraselt ja ainult tänavate remondiks Tallinnas, siis pooldan mõõdukal määral. Ei poolda auto kodujale, kas siis moodu nii huvituga, vana olen küll, aga mitte nii otu ei pooldu muidugi. Muidugi riik on hädas linnu. Kõigest aru, aga sellegipoolest ei poolda. No ei no mine jaoks peab kõige pärast kõige eest maksma, nagu selle eest saaks paremat teed ja rohkem parkimisvõimalusi, võib-olla siis see võiks olla. Kui ta läheks teedeehitusse, teede remont ja puhtalt, siis võib-olla veel, aga üldiselt. Ei ma ei oskagi põhjendada makse niigi palju selles suhtes pooldan külla, et võiks küll säästlikumalt elada. Eesti rahase viieliitrine mootorit toetab kõvasti rohkem kütust kui ühe koma kuuene, mina sõidan väikse mootoriga on väga rahul meest öelda. Ühekordne on siis kannatab ära. Sõiduautodele kindlasti no sellepärast, et iga omanik, kes oma laudad ta peab maksma selle eest, et näiteks noh, ütleme see õhkkond, mis meil on, eksanide rikub või rikub näiteks tänavaid sõitmine näiteks man Nendel sõiduautodel, mis on näiteks suuremat kindlasti need pead peaksid kindlasti veel olema. Ungarlaste laudad tõstsid, bensiini on niikuinii ju? Aktsiis on niikuinii, milleks automaks? Mina arvan, et ei pea. Ei poolne. Ülekuulamise toimik number 85. Automaks toimik avatud uurimine jätkub. Kuulamine.