Ma jäin teile võlgu, kallid kuulajad, lõgismao jutu lõppu ja mul on kombeks. Küllaltki küllaltki nõrgad ja lõgismadu kardab. Otsivad raiped, aga hea meelega ründavad madusid just nimelt lõgismadusid eelkõige lõgismadusid. Vaadake, mürk on ikkagi nõrkade rell. Ei ole midagi parata, on erandeid, kuningkobra, näiteks sellest veel kunagi oli juttu, kuid lõgismaod on tõepoolest suhteliselt aeglased ja. Peale röövlinde ja muuseas ka väga paljude kiski õliste imetajate ja peale metssigade, kes otsivad nimme ülesse ja söövad lõgismadusid seda sigade oskust kasutasid Ameerika kolonistid väga laialdaselt raiudes metsa ja valmistades siis raiesmikud põldude, eks nad lasid sinna sigu, kusjuures kodusiga sead otsisid ülesse ja õudsalt rõõmsalt sõid ära seal kõik lõgis muhud ära, kuid kõige hirmsamaks vaenlasteks vähemalt lõuna ja edelaosariikidest, ühendriikidest ja ka Mehhikos ja Lõuna poole veel Kesk-Ameerikas. Lõgis madudel on kuningmaod, kes ei ole mürgised, suured kuningmaod otsivad lõhna järgi ja leiavad ülesse lõgismaod ja lõgismadu isegi ei ürita kuningmadu hammustada, ta püüab luua muljet, et teda seal ei ole. Mõni kaevab ennast liiva sisse, vahest aitab, mõni läheb mutta ka see vahest aitab, kuid üldiselt me võime öelda, suured kuningmaod toituvad peamiselt lõgismadudest seal, kus neid suurepäraseid loomi ikka veel on küllalt palju. Inimene kardab seda jubedat märgilist looma nii väga et siiamaani, olgugi, et hariduse tase peaks maailmas juba tsiviliseeritud riikides vähemalt olla nii kõrge, et inimestel peaks olema selge, kuivõrd asetamatult tähtsad on. Vot kui väga eriliste nišide kasutajad, spetsiifilised kiskjad, kes suudavad minna uru sisse oma saakloomale järele seda ükski, kas rääkimata juba röövlindudest. Aga see selleks kahjuks jah, lõgismadude saatus on väga-väga problemaatiline ja õnneks me Ja mitmesaja vahest mitme 1000 isendi kaupa lähevad sobivatesse paikadesse. Neid päike ei ole palju ja neid leida hakkavad lõgismaod otsima talvitumiseks sobivaid päike küllaltki varakult, sügisel, kusjuures muutub nende sotsiaalsus märk. Tavaliselt iga lõgismadu suvel elab küllaltki üksildases, jäi taha teiste lõgismadude seltsi sügise poole, nad nimme hakkavad teineteise tegevuse liikumisjälgi peamiselt lõhna otsima. Ja nende sotsiaalsus, nende tolerantsus, sallivus ja huvi teineteise vastu kasvab tohutult ju, erinevalt paljudest inimestest näiteks, kes harrastavad kasinad ju lõgis madudel on kuidagi evolutsiooniliselt selgeks saanud tõenäolisus et keegi, kes otsib sedasama, mida sinagi, tõenäolisus, et see otsija leiab seda enne, kui sina on väga suur tõenäolisus.