Ülekuulamine. Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtt Eestis võib-olla lähemal ja reaalsem kui kunagi varem. Selleks et kroonid saaks eurode vastu vahetada juba 2011. aastal tuleb tagada, et riigieelarve defitsiit ei ületaks kolme protsenti SKT-d. See omakorda tähendab aga veelgi suuremaid kärpeid ja kokkuhoidu. Toimik number 88. Valitsuses soovist minna kiiresti üle eurole. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks Padar Ivari amet rahandusminister erakondlik kuuluvus Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Rahandusminister Ivari Padar möödunud või siis lõppema hakkava nädala sisse jäi teie seisukoht selle osas, et praegu menetluses olevat eelarvet on vaja veel kärpida 2,6 miljardi ulatuses ja teha seda eesmärgil, et Eesti võiks üle minna lähiaastatel eurole. Mis aastate mõtlete, kui te seda ettepanekut tegite? Ütleme nii, et eurole üleminemise kontekstis on selline väga oluline aasta 2010 seal 2010. aastal me peaksime tegelikult vastama kõikidele kolmele kriteeriumile see on siis valitsuse võlg, eelarve defitsiit ja inflatsioon, kõik nad peavad olema siis nii-öelda sellel tasemel, mille puhul siis on aktsepteeritav, et euro Eestisse tuleb käibel, valitsuse võlg sisuliselt ajastab siin ei ole küsimus, et selles suhtes, et, et valitsuse võlg on Euroopa liidus kõige madalam. See on 3,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist võiks olla kuni 60 protsent. Ja kui me võtamegi nagu siin kõrval leemseid riike nagu Ungari, kus on seal kuue, 70 protsendi vahel et riik ei suuda enam välisvõlgasid teenindada, noh, see on nagu probleem, riigi läks aga selleks, et sealt 2010. aastal kolme kriteeriumit täita ja uskuge, Eesti rahvas, et see on väga mõistlik, et need, need, et need täitmised ära teha ka selleks 2009. aastal on piisavalt stabiilne faas, selles suhtes oleks väga halb, kui selle 2009. aasta eelarve defitsiit läheks üle kolme protsendi, seda tuleb turvata ja selle turvamise nimel mõistlik tegelikult otsida siis selle kahe poole miljardi krooni ulatuses veel kärpekohti poliitilised otsused ja selles suhtes on niimoodi, et, et nende kärbetega peavad rahul olema nii-öelda kõik kolm koalitsiooni osapoolt ja siis nad tulevad, kui üks osapool juba Maltara siis seda ei tule. Ühesõnaga, kui meil aastal 2010 on nii, nagu me ideaalis näeme siis aastal 2011, esimene jaanuar omal euro. Kui kui me 2010 suudame kriteeriumid täita, siis on tõenäoline, esimene jaanuar, ma ei ütleks, 2011. Tõena. Ma olen 2011 2012 oleks võimalik eurole üle minna, nii et selles suhtes on nii, et et me oleme ühe korra pannud endale kindlat kuupäeva ette 2007. aastal näinud selle asja peale, et et need asjad ei lähe täpselt nii nagu täpselt paika panema. Et igal juhul töötleb selle nimel teha põhimõtteliselt iga periood peab olema, kus need kolm kriteeriumid peavad vastama nõuetele, selleks, et oleks võimalik. Selgete, et ega siis, kui me ütleme, eelarve kui me võtame 2010. aasta jooksul oleme, me oleme nendes kriteeriumites, kui me näeme seda 2011, me need kriteeriumid hoiame üks ja niimoodi siis ei saa olla ühtegi olla nagu ühtegi vastuväidet. Et miks me ei saa euro kasutusele. Nüüd ikkagi ütleme, üks eelarveaasta ütles, et see üks eelarve vastan raudselt see miinimum, mille peate, tuleb kohale kutsuda, nende hindajad, keeta ka Eesti rahvale need minister, seda, et praegu on väga vajalik just neid meetmeid katsele, võtad just siis 2011 12 üle minna eurole ja praegu valitsus lihtsalt ei kasuta ära nii-öelda madalseisu majanduses, mistõttu noh, nii-öelda looduse sunnil iseenesest on need kriteeriumid peaaegu kättesaadavad. Noh, ütleme nii, et on, on üks kriteerium, mille puhul meile tuleb appi noh, see on turusituatsioon, selle inflatsioonikriteeriumi, ülejäänud on ikkagi väga selgelt meie teha see, kui, mis puudutab kasvõi siis valitsuse koormust, see on ikkagi nii-öelda meie pikaajalised otsused, kus me pole ennast lõhki laenanud ega, sest lõppude lõpuks teoreetiliselt oleksid jõul võimalik võtta Eestisse Eestisse laena sisse poolteist, riigieelarve võetakse 150 miljardit krooni ja enamgi veel. Selge, et, et see oleks nagu väga rumal samm. Ja teiselt poolt, kui me räägime siis teist kriteeriumidest, kes siis eelarve defitsiidi teemat siis kas see on meie poliitiliste otsuste taga, kui palju me suudame kulusid kärpinud kulusid piirata? Samas on selge, et riigieelarve on alati oma oma miinimum allapoole ei saa minna sellepärast, et on ikkagi teatud tasand, kus, kus, kus peab olema garanteeritud inimestele kiirabi tuletõrjeharidus mise number aastal 2000 900 Eesti jaoks on selge, et et kui räägime 2009 eelarvest suurusjärk 198 miljardit krooni, siis, siis selles samas pakutud variandis kas või üks protsent sisemajanduse kogutoodangust kaks, pool miljardit krooni. Kärbet sellise kärpe puhul kindlasti selline nii-öelda riigi eksisteerimise miinimumtase ei kannataks. Kui kindel te praegu olete, et see on, on see kärbe, mida tuleb teha, et see ei ole suurem? Sest et aasta ei ole veel päriselt lõppenud. Ja tegelikult tulemusi ei ole me veel ju näinud. Ma võin olla kindel selles, et see võimalik defitsiit eelarves tuleb suurem kui kaks, pool miljardit krooni. Aga küsimus on selles, et teine laksust, millest me peame kinni hoida, siis on see nii-öelda miinus kolm protsent. Et väga mõistlik olnud 2009, et üle miinus kolmeprotsendiline defitsiit ei läheks? No ütleme, et erinevate majanduskriisile järgnenud riigil on ka Soome näite puhulgi kas või erinevaid täitnud. Kui Soomel oli suur majanduskriis nelja-viie eelarveaasta jooksul, kus, kus majanduslangus, siis siis maksimum mindi miinus kuue protsendilise defitsiidi. Tänasel juhul, kui me, kui me võtame ka need Euroopa Liidu hektareid liikmesriike prognoose, mis, mis nendele on järgmiseks aastaks pakid, siis siis on selge, et on vaadet pea pooltes liikmesriikides, kus kipuks defitsiit minema üle kolme protsendi. Kuidas praegu tehniliselt on see planeeritud selles mõttes, et eelarve 2009. aasta eelarvet olles möödudes riigikogu, seda alles loeb, juba ütlete, et sellest käsitletavas teelakas tuleb kärpida. Oleks, oleks, oleks mõistlik ja ma usun, et see poliitiline kokkulepe leitakse. Valitsuskabinetis on eelarveteemade ees. Nii 26. novembril kui 20 seitsmendad novembril ja ma ja ma, ma usun, et me suudame teatud ettepanekuid juba siis enne riigikogu nende tavaeelarve kolmandat lugemist, opositsiooni suuremad jõud on öelnud, et nemad teid ei sega, nemad seda eelarvet selles mõttes ei loe, nad ei leia, et seal oleks midagi lugeda. See tähendab, et need kärped tuleb ikkagi omavahel kokku lepitud sisse viia, kus kohas need 2,6 miljardit kärbitakse, üks osa kärped kindlasti on, mis nende prognoosi muudatusest tuleb, et selles suhtes on eelarves terve rida neid artikleid, mis on seotud siis siis maksulaekumistega kõige otsesemal määral selles suhtes kasvõi siis sotsiaalmaksud maks, kaitsekulutused selgelt prognoosi korrigeerimine allapoole korrigeerima, siis sealt tulevadki parandad siis kui suurelt lahma, nii et et 26. me esitame selle, see, selle, nende vahearuande, sellega täna majas tegeldakse selle prognoosi korrigeerimisega ja selles suhtes ütelda. Aga, aga, aga, ja teine pool on lihtsalt siis väga tõsise töö läbi vaadata. Et see pool eelarvest, kus on siis olulised kasud sees järgmisel aastal. Et kas ma neid kasvasid ikkagi teen, vot need on nagu väga selgelt poliitilised kohadeks. Mis need kohad on, noh, hüva, et siin on selgelt palju räägitud, kasvõi siis vanemahüvitist, mille puhul on, on kasv on ligi 500 miljonit krooni. Täpselt samamoodi. Kas me jääme kaitsekulutuste 1,9 protsendi tõusu juurde või sellel selle selle nimel, et siis majandusstruktuure räägime läbi 1,8 protsendilist SKP-st, noh, need on need, need on need valikud, kas seesamamoodi, see, mis puudutab siis siis ka riigi investeeringuid selgelt mahukad investeeringud, vajalikud investeeringud, mis puudutavad, kasvõi näiteks teeks. Aga noh, nii on, aga ega siis riigieelarve kärbete puhul ei ole meeldivaid valikuid ainult ebameeldival tee. Seda on küll selles mõttes, et teie jaoks ei ole probleem need sealt otsast ära vedada. Hirmsal kombel on ära devalveerida sõna prioriteet. Ei ole nagu ühtegi valdkonda enam ei ole prioriteet selles suhtes nagu paika panna, mis on siis tegelikult Reardi tegelik prioriteet, tänasel juhul on Eesti jaoks, kui me oleme siin NATO-s ja Euroopa liidus, siis kolmas oluline teema on finantsjulgeolek. Finantsjulgeolekuväga oluline element on kasutusele võtta sellepärast, et, et meeldivaid kulutusi on meeldiv eelarves teha. Aga see, kui, kui majandus on ebastabiilne ja rahandus on ebastabiilne, siis see ei paku kellelegi rõõmu. Kas valitsuse reservi kasutamine on praegu ka sellepärast lukku löödud, et lihtsalt ei ole mõtet majandusse lisaraha tuua, et just inflatsiooni hoida? Ohjes? Jah, need asjad on seotud kindlasti, aga selles suhtes on, on ka selge, et kindlasti 2009. aastal valitsuse reserv hakatakse kasutama. Ja, ja see on ka kindlasti põhjendatud, et kui me oleme rääkinud valitsuse reservide kasutamisest, et et kõigepealt maksame märama kuludega ärgates ja siis me vaatame, kus tuleb nagu lagi vastu. Selgelt oletame, et, et et kulukärbete pealt jookseksime sisse riigi investeeritakse siis on mõistlik kasutada klaseks, kui suur maht võiks olla. Selles suhtes on nii, et kui me täna vaatame kahte majandusprognoos kas on siis siis rahandusministeeriumi suvine prognoos, Eesti Panga sügisene prognoos, aga kui vaatame seda rahalist vahet, rahandusministeerium oma oli 2,6 protsenti kasvu ja 2,1 oli Eesti Panga miinust. Kui me võtame nüüd need asja siis rahalises vääringus siis siis ütleme suurusjärgus kolm miljardit krooni. Kus on see vahe, aga samas on selge, et nii nagu on ka kõike skeptikud ütlevad, keegi ei välista, et loomemajandus võib veelgi laheneda näiteks selleks miinuseks tulla kuus miljardit krooni. Et, et igal juhul on niimoodi, et meie asi on ennast kõikideks nendeks olukordadeks turvat. Ma muidugi tahaks väga konkreetset küsimust, rahandusministeeriumil on oma nägemus olemas selgelt, millistest allikatest väga konkreetselt võiks ikkagi need kärped nagu teha, et me nimetasime Need asjad, mis, mis võiksid saada nii-öelda suurema kasu, et kasv jääb väiksemaks, aga mis on need kindlad kohad, kus näiteks õnnestuks võtta miljard kaks või kolm aga tegelikult lugesin ka, etendab väga konkreetselt neli-viis kohta. Mille puhul need võimalikud kärped tulevad, selles suhtes ei oletus, vaid need ongi need. Me teame, et ütleme niimoodi, et need on. Need on minu ettepanekut, kus me peaksime tõsiselt kaaluma. Ja need lähevad läbi sellisel juhul, kui kõik kolm osapoolt on sellega nõus. Kas praegu on valitsuses olnud ka muid ettepanek, lisaks nendele, mida teie nimetasite? Esmaspäeval on koalitsioon nii seisus, kus ma ootan kõikidelt oma koalitsioonipartneritelt nendepoolseid ettepanekuid, sellepärast et ega vaadake selliste umbmäärast juttu, et võiks, teeks, oleks paati veeretad, Alatriaid veeretada, selliseid juttusid, teeks mingi suure reformi, teeks, teeksime ära haldusreformi ja 2000 900 eelarvesse tuleks ludinal raha, siis aga opositsiooni poole pealt täpselt samamoodi see jutud. Me ei puudutagi seda eelarvet, et noh, see on nii mõttetu dokument. Samas on selge, et opositsiooni poole pealt ei olnud ühtegi ettepanekut, kus siis on see kärpedest mida teha, ehk siis selle all seda, et opositsioonil puudub võimekus sekkuda sellesse protsessi, nad näevad, et eelarve on tihe, kuidas te loobite või milliste sõnadega. On ka enda poolele veenate, neid, kes on praegu veendunud, et tegelikult Eestil oleks vaja oma üsna sellist väikest majandust üsna nõrka majandust tegelikult turgutada just sellesama lisarahaga tervist aidata, tegelikult majandus on see raske aeg üle elada ja, ja, ja seejärel nii-öelda võtta ette nii-öelda järgmine samm paremuse poole, selle kaudu, et saavutada majanduse stabiilsena hoidmiseks euro, aga praegu on vaja hoida see pisikene nii-öelda imik ikkagi mingi piimapudeli otsas. Inimesel peab olema teada, et näiteks kas või täna kõik võimalik üldehituses hinnad oluliselt langenud, olulised investeeringud riigi jaoks, kasvõi siis tõesti teedeehitus, infrastruktuuri arendamine on praegusel juhul selles hinna mõistes väga hea valguses, kindlasti tuleks seda olukorda kasutada kindlasti mõistlik riigieelarvest siis siis nii-öelda lisajõudu, majanduse vannet, aga siin on teine pool, on see defitsiidi oht, ehk siis me peame hoidma seda ühte Maastrichti kriteeriumi kolme protsendi defitsiiti kontrolli all. Kas me ikka peame, kas me peame eurole ülemineku nüüd ajastama sellesse raskesse periood? Jah. Ma näen, et kuna nende selle rongi mööda lasen 2000 1000 2012 siis see ei pruugi meile tulla nüüd neid võimalusi tulevikus niipea kätt, millele Dublinisse, seda ütelda, see kasvõi see, kui me hindame võimalust, kuidas me oma inflatsioonikriteeriumi täita. Tänasel juhul on selge, et, et et institutsioon kriteeriumi täitmisele tuleb appi ja selline nii-öelda väljastpoolt tulev surve, olgu see siis kasvõi siis kütusehindade korrigeerimine. Olgu see siis kasvõi see, et toiduainete hinnad tegelikult ei tohiks teha väga suurt hüpet lähiaegadel ja lihtsalt ja rahakott on vastas seal nagu selge ja kolmas pool kindlasti on see, et, et ma usun, et lähiaegadel ka taltub palgakasv, mis on ikkagi väga konkreetselt selged eelised praeguse rahasüsteemi ja, ja võrreldes sellega, mis võiks olla euro. See, ütleme niimoodi, et tänases majanduses on, on üks suur probleem usalduskriis totaalne usalduskriis finantsinstitutsioonide vahel usalduskriis ka tegelikult riikide vahel ja selgem, et, et riik, kes vastab eurokriteeriumidele, on sellesse usalduse mõõdupuus väga kõrge reitinguga. Ehk siis selge, et riik, kus on need kõik need eurokriteeriumid täidetud tahab ka siis väljastpoolt olev inimene, kuid stabiilset piirkond piirkonda, kuhu ta julgeb oma rahakotiga tulla piirkonda pigem investeerida. Ja see on meie jaoks äärmiselt oluline, sellepärast et et, et need usaldusriikide vastu ja oleme ausad Euroopa riikide vastu. Tegelikult on, on mõranemas ja selgelt, et et eksperdid arvavad, et eks need on euro kasutuselevõtt või majandusele Eestis kasutada kuni kaheprotsendilist kasvu. Mis on tõsine teema. Inimese seisukohad loomulikult kõik arveldamine muutub mugavamaks, valuutavahetus märksa vähemaks, kui ta on seni olnud kolmas kindlasti emotsionaalne teema. On see ikka visatakse üles. Et mis eesti kroonib, juhtub, kas eesti kroon säilib, püsib meil täna, ütlevad, et Eesti tugev ei juhtu mitte midagi. Te tahate öelda sellised ikkagi, kuigi Eesti kroon on korraga, eks ole tugevalt seotud ja, ja meil on üsna selline omapärane rahasüsteem, mis meie krooni tagasi hoiab, on siiski olemas risk, et selles majanduskriisi languse olukorras eesti kroon ei pruugi püsida. Ei, seda riski ei ole, eesti kroon püsib, küsimus on lihtsalt see, et vaadake, usk ja emotsioonid mängivad majanduses väga olulist roll. Ja selles suhtes on niimoodi, et, et kui ma rääkisin, et nii-öelda euro boonuseid siis on selge see, et, et olla ühe maailma tugevama valuuta osa on majanduse seisukohalt ja selle usu emotsiooni seisukohalt ka, palun kuhu emotsioone seisukohapeal tahaks lõpetuseks küsida Ivari Padar väga sellist keerulist küsimust, te olete viimasel ajal lõppenud nädalal andnud signaali, et te olete valmis loobuma niiselt ministriportfellist kui ka sisuliselt ju erakonna esimehe ametikohast ning need valimised soodsa tulemuse korral minema ära europarlamenti. Kas ta mureliku kodanikuna ei pea ma sellest välja lugema seda, et see on omamoodi hinnang rahandusministeeriumis tehtud tööle erakonna juhina tehtud tööle? Väike põgenemine, võib-olla on eelarve teie jaoks ka piisavalt tihe, et selle juurest käisime ära selle, et küsimus on selles, et, et et, et paika pandud see teema, et järgmise aasta juuni, kus on täpselt need europarlamendi valimised ja selge see, et ka Europarlamendi valimistest täiesti tõsiselt suhtuda, et selles suhtes on ju niimoodi, et kui ma rääkisin ka sellest teatud usu mõranemise Ida-Euroopa riikide suhtes, et selles suhtes on nii, et, et see ei ole niisama suu kõlbsu, et selles suhtes on niimoodi, et kas sotsiaaldemokraatlik erakond väga tõsiselt ja teil europarlamendi valimistele vastu minema ja eks meie nimekirju tegelikult pannakse kokku alles märtsi kuus, selles suhtes on justkui minu käest on küsitud, eks ju. Mis on mu seisukoht, siis on, oleme ka ütelnud, et et kui, kui erakond leiab, et ma pean kandideerima osutunud valituks, et siis tuleb ka minna, selles suhtes on nii, et ega siis mis puudutab rahandusministeeriumit ja tema juhtimist, siis selleks on meeskonnatöö ja sealsamas on selged erakonnas olemas kindlasti tublisid inimesi, kes sellisi minu tööd jätaksid, nii et et ma ja üldse sellise näoga mees, kes lusikat nurka selles suhtes on nii, et jah, midagi teha seitsmendal juulil Europarlamendi valimised ja seda tuleb tõsiselt võtta? Ilmselt kindlasti. Kas sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmete nimekirja teavad peast halvasti, küsivad, et kes need inimesed võiksid olla, kes Ivari Padari ametikoht on valmis ülevad? Eks seda on ju selles suhtes vara ütelda, et näitleja tublisid. Neid inimesi on, kes on, kas on selles meeskonnas ta tööd teinud, nii et et siis iga asi omal ajal käivad ministeeriumis või sisselammas. Kui nad on minu meeskonna liikmed, siis, siis tähendab seda, et ministeeriumi uksed on neile anda. Ei ole häda. Ülekuulatav number kaks Ligi Jürgen amet, Riigikogu liige, rahanduskomisjoni esimees, erakondlik kuuluvus Eesti Reformierakond. Ülekuulatav Jürgen Ligi, kuidas teile tundub plaan võtta ülemaailmse rahanduskriisi varjus Eestis käsile euro väljavõitlemine? Euro väljavõitlemine on veel olulisem, kui, kui ta on rahulikumalt aegadel, sest riskid on veel suuremad, samas nende tingimuste täitmine on raske. Rahandusministri välja käidud ettepanek vähendada praegu juba menetluses olevat riigieelarvet 2009.-ks aastaks veel 2,6 miljardi krooni võrra. No ma ei kahtle hetkekski, te olete nii-öelda toetada seda ettepanekut. Ma ei ole seda näinud. Ma ei tea, mis on selle sisu, sest et samamoodi ja siis ongi see, et 2,6 tuleks kohe igal juhul kokkuhoida. Noh, see ei ole sisu, see on ainult üks number ja samamoodi ei oska ma toetada Mart Laari ettepanekuid, anda rahandus ministeeriumitele rahandusministril lisa voli ja, või, ja kirjutada seadusesse mingi automatism sisse, mis mis tegelikult on kõik olemas, kõik need tegutsemisvõimalused on olemas, rahandusministril on praktiliselt piiramatud volitused, ta saaks kõike teha, aga nagu näitas, kevata ei taha teha ja see ongi keeruline, poliitiliselt. Nii et Need, mõlemad ettepanekud on minu jaoks sisutuks sisutud, küll aga on mõlemad kantud kindlasti siirast murest ja ja, ja tegeleb õige asjaga lihtsalt see, et rahandusminister ütles 2,6, ma ei ole näinud, et Alex, mida nad on, kust kohast on võimalik lõigata setud? Minu teadmine praegu piirdub umbes miljardiga, kus lõikamine või 1,1 miljardiga, kus lõikamine meil on enam kui tõenäoline, et me saame sellega hakkama, aga kuidas me saame poole teisega, seda lihtsalt tahaks näha, kus kohas teie väljapakutud kas tullakse ja need on sellised noh, sellised poliitilised lihtsalt läbi rääkitavad asjad, kuigi äärmiselt valusad, need on seotud otseselt sihtotstarbeliste maksude vähem laekumisega nagu, nagu siis sotsiaalmaksu vähemlaekumine, kütuseaktsiisi, tubakaaktsiisi ja nii edasi. Need puudutavad siis kahe kahe erakonna haldusala, üks on sotsiaalreforme, seal on sotsiaalne kultuuriminister ja teine on siis kaitse ja siin ei ole küll tegemist mitte niivõrd maksulaekumise, vaid vaid SKP-protsendiga, eks ole, see 1,9 on siis väiksem ja, ja, ja muidugi teedeehitusega, kuhu lahmitakse nüüdsama eelistatult raha nagu, nagu tervishoidu pension praeguse, praeguse seaduse järgi tegelikult peaks selle seaduse ära muutma, aga noh, kui ta seadus on n endine, siis sedapidi, et see automatism annab võimaluse automaatselt kärpida. Räägin praegu kuulaja teest tõesti loodan, et kuulajad kindlasti saavad kõik aru, aga ma pelgan siiski, et nad võib-olla ei saa aru millestki enam. Selles mõttes olete te rahandusministriga selles idees ühes paadis, et kärpida tuleks. Nii et Eestis saaks 2011 hiljemalt 2012 euro kasutusele võtta. Absoluutselt, mina ütlen, et see on meie riigieelarve ja maksupoliitikalehe aja põhiline prioriteet, tagada tagada tasakaalu kriteeriumi ja inflatsioonikriteeriumi täitnud ja see 1,1, mis teie välja pakute, mida siis Pearson üsna lihtne kärpe, nagu ma arvan ja politsei ei ole just siis see tagaks ka selle, et me täidaksime maasturitega. Ei, see tagaks selle ainult. Noh, ütleme mitte kõige mustema stsenaariumi korral ja Neid kriteeriume hakatakse alles mõõtma 2010, kui mitte enne, siis 2009 Veli mängilisada teeb kergemaks 2010. aastal toime tulla tulemise, kui me praegu hakkame juba juba pitsitama, et sel aastal pitsitasime ju ka, aga, aga uudised tulid nii kiiresti peale need negatiivsed et lagunes koos kogu koos. Kogu see asi ja prognoosid ei pea kuidagi paika täna laupäeval, kui me räägime, meil on kasutada veel selle 2008. aasta kolmanda kvartali tulemus, mis räägib seda, et majanduse kasv on miinus 3,3 protsenti mis tähendab seda, et kahe koma nii-öelda kuue protsendise kasvu pealt kokku kirjutatud kõigepealt riigieelarve, mis enam ju sellises mahusky ei ole. Tegelikult seda ennast tuleb pida tegelikult suuremas summas kui seesama veel puudujääv 1,5, mida, mida nii-öelda Padari küsib. Muide, kas me räägime nüüd ühest aastast, et eelarve puhul on mõtet praegu rääkida 2009.-st saagasvud käivad sel aastal andmete kohta, eks ole, ja häid, no ma lihtsalt eeldan, et need prognoosid selle nii-öelda viimaste tulemuste valguses võivad olla tegelikult nii, rahandusministeeriumist pole üldse mõtet rääkida, aga Eesti panga poolt esitatud prognoos võib osutuda väga optimistlikuks. See ei ole jah kindlasti kõige pessimistlikumad prognoos, mida nad on välja pakkunud ja aga, aga teisipidi, et kaks koma ei ole väga, väga nii ettevaatlikult pakutud, see on kindel, et see 3,3 protsenti langus käib nende selle aasta kolmanda kvartali kohta. Nii sisulistel põhjustel, mis on turgudelt tuleb kui vaadata kohvikut, seda, siis on nagu ülimalt tõenäoline, et tegelikult jõuab, käimasolev kvartal on veel suurem langus ja taandumine peaks ikkagi järgmine aasta toimuma, et ta käib ära kuskil seal ma nalja pärast pakun, et nelja koma seitsmel protsendil viimases kvartalis oli noh üldiselt kunagi tee selliseid, aga kui ma kuulen, et kolleegid võistlevad selles täppisteadusesse, siis, Neljas kvartal majanduslangust statistikaametile ka teada anda, aga et see käändub järgmise aasta jooksul küll. Et näiteks seda ma hästi ei usu, et ta neljandaks kvartaliks tuleval aastal vussi jõuab, aga, aga et see keskmine on kaks koma, et see ei ole nüüd see ei ole võimatu ja see ei ole samas ühtiga testi, võib linna hullemini võib minna ka nii palju paremini ennast külile. Kas üks põhjus, miks valitsus ei taha oma reserve kasutada praegusel juhul, kui eelarve auke võiks ju sellega täita, ongi lihtsalt see, et kui me tooks raha majandusse, siis me ei suudaks inflatsiooni ohjeldada sellisele tasemele, nii nagu me tahaksime, et euro kasutusele reservi reserve lihtsalt läheb vaja füüsiliselt, et mida hiljem need käiku lähevad, seda kauem neid jätkub, me ei tea selle miinuse pikkust ja selle languse ja eelarve eelarvepingel pikkust igal juhul reservid võiks olla viimases järjekorras noh, või ühel ühes järjekorras laenudega, mis ei ole ka välistatud, et noh, kombineeritakse mingit varianti, nii et praegu ei ole see murdepunkt kätte jõudnud, et võiks selle hoiupõrsa puruks lüüa. No kui võtta tegeliku olukorra hinnangut, siis ausalt öeldes see ei, see aga, aga kuna kuna kärpe valmisolek oli niivõrd vilets ja osutas vastupanu kärpimisel nii tugev, siis siis peaks ikkagi proovima seda murda seda vastupanu, teiseks seda vastupanu, mida nad panevad, mille seadused mingit seadus, et jagavad maksuraha, et sellised või mida nad jagama peaksid, tekitavad siis selles väikses eelarvenurgas, mis on umbes kolmandik eelarvest nagu tohutu pinge, mille pärast kogu see häda on mingid valdkonnad saavad automaatselt sorin, raha, asfalt näiteks või kultuurkapital ja teised siis kohutavalt kiluvõi, noh need on küll, selguvad ka kulka, eks ole, mida ma hoiatasin, et headel aegadel olnud tore küll, kiita seda süsteemi, aga et kui hasartmängumaksu enam ei tule, siis siis te saate aru, mis ma räägin, et siis te saate aru, et tuleb ikkagi üldisemalt rahastada ja nüüd on, kas sotsid teinud selle teele avaldasin meil noh, mul on hea meel öelda, et, et see teadmine levib poliitikute hulgas ja ka tegelikult asjaosaliste hulgas, et nende huvigruppide hulgas, et see jäikus eelarves on üks kõige hullem asi. Ma tulen ikkagi oma küsimuse juurde tagasi, küsin sulle siis küsimuse teistpidi, Jürgen Ligi, kas see, et sotsid koos oma esimehe ehk rahandusministriga on asunud praegu seletama kärbete vajalikkust justkui euro saabumisega või euro võimaliku tulemusega, on see, on see aus mäng, käib see nii-öelda praegu krundil? See on aus mäng kui sellest otsida mingit sellist poliitilistene nahahoidmist või kombineeri, mis asi on see, et konkreetset sisu ei ole antud asjale aga, aga noh, esmaspäevane koosolek, mis meil oli koalitsioonile, et seal oli nagu positiivne õhkkond. Ma usun, et Ivari on Ivari Padar on missioonis järjest rohkem sees, et noh, ega sotsina ei ole lihtne olla rahandusminister ja, ja, ja mitte rahandusi või majandusinimesena, aga ta on, Jürgen Ligi tuleb kiruda seda päeva, millal ta oma parteikaaslastele ka selle kohaliselt käest ära andsite või teha midagi muud või, või vastupidi. Siin ongi hea küsida. Aga miks ei ole Reformierakond, kui vaatame ajalukku tagasi, väga palju rahandusministrilt meile pakkunud, te olete sellest kohast hoidunud, Siim Kallas meenub mulle viimati sena KES VEEL, kas meil on? Meil on erakonnas see arvamus, et seda nii enam teha ei tohi, et varasematel kordadel tehti ikkagi seda, et et seda missioonitunnet tekitada erakondades, kellele eelarveseisund tegelikult ei ole oluline sotsidel, kindlasti on see väheoluline olnud. Väga hästi mõjus rahand rahvaliidule näiteks et Aivar Sõerd siis rahva oli Aivar Sõerdist on saanud veendunud reformierakondlane, kuigi ta kuulub teisse parteisse ja, ja selle parteid millegile kauaks. Nad räägivad tegelikult juba juba juttu, mida kõrvad kannatavad kuulata, et noh küll küll küll õelal maa elada sisuliselt sisuliselt nad enam vastu puid ei sõida kogu aeg ja enam ei saa seda nimetada ka tasuta koolitundide jagamiseks, sest et me maksame seda lakkamatult kinni. Jürgen. Ma tahan, kui küsida see. Ja paluda täid tulla Ivari Padarile appi. Teie enda nägemuses, millised on need kohad, kus tuleks väga selgelt jahtida seda puudujäävat ühte koma viite miljonit asfaldist? Me oleme rääkinud, see on kohukesed, on kohutavalt raske öelda, sest et noh, ma, ma näen, tehke süda kõvaks. Näen seda, seda vaeva ja, ja, ja ausalt öeldes ma oma erakonna ministrite puhul võin öelda, et sotsiaalministril lihtsalt seadused seaduste tõttu juba ei ole seda võimalik teha, et ta on, tegelikult on tal seal praegu puudust seadusega ettenähtud raha kultuuriministrile järgmiselt vagur kuule keskkonnas minister oli äärmiselt vagu vagun, läheb ta Nende meeleolusid ega neil hea ei ole, aga lihtsalt erakondliku distsipliini tõttu ja, ja kust võtta, noh justiitsi suhtes ma nii kindel ei ole, et, et tema on põhjani ammutanud. Aga IRL-i ministrid, tal on kõigil olnud sihuke sihuke jõuline vastupanu ja juhatas avaldused täiesti selgelt, nemad hoiduvad kärbetest sotside puhul. Noh, oli siin Laguna sisene võitlus siseministriga, mul on seda raske hinnata, aga kui, kui me kokkuvõttes ikkagi kuulen, et ainuüksi tegelikult ametnike osa on kogu väga tilluke rahvas arvab, et ametnikke liiga palju ametnikke arvel lihtsalt pole seda kärpimise, noh, see summa ise on väike, mis nende peale läheb, aga kui vaadata, et isegi ametnike koondamine oli minimaalne, siis ma usun, et seal siis ka on varusid. Jaa, jaa, ja, ja siis need seadustega lahti sidumisel vaatamise plaani on tegelikult seda asja on kõige rohkem näha rahandusministril rahandusministeeriumil mul ei ole kogu seda andmestikku, ega ma selgelt näen, et see tahe on tugevnenud, mis seadused need on, mis tuleks kõige kiiremini lahti. Kas aktsiiside sihtotstarbeliselt seal see on jama, et, et me ei saa üldse mängida, aga me peame tegema need valusad otseselt sellepärast et euro tuleb ja, ja mõnes mõttes nii-öelda päästad meid või aitad meid või mis need argumendid on, miks see euro nii tähtis on, et just praegu selle ajal me peame selle peale mõeldes kärpeid tegema? Riskid meie riigi suhtes usalduse, näiteks paigutatakse juba riskantsete riikide nimekirja Läti vao, kuigi tema reiting on paar aastat vahele. Juba riigistab panku, eks ole, Rootsi on üle võtnud siin äsja investeerimispanga ja nende pankade suhtes antakse ka halbu uudiseid ümberringi toimub juba midagi ja, ja Eesti puhul tähendab see seda, et meile lihtsalt ei anta enam laenu. Meie ja kui antakse, antakse väga kallilt. Majandus käib alla, samal ajal oleme inflatsioonivõrgus, eks ole, mis on veel eriti halb. Kuigi tõsin langusega, peaks inflatsioon alla minema, aga põhimõtteliselt me kaotame konkurentsivõimelisele inflatsiooni seetõttu päris kiiresti, nii et isegi rahandusisegi rahasüsteemile surve ju ju aastatega suurenenud, kuigi see ei ole veel mille pärast peaksime paanitsema, aga me peaksime mõtlema ka aastaid ette, nii et euro võtaks selle pinge maha. Praegu on, võtab ta seda pinget, et meie meie valuuta ei kuku, nagu on kukkunud Rootsil või minu pärast Inglismaal isegi ja rääkimata siin kõigist Ungaritest Lätiga kulutab raha. Aga kui, kui kui me enam ei kannata majandus välja seda kurssi, no siis me oleme ikka täitsa untsus omadele. Igal juhul euro on. Euro on lähiajal era eriline prioriteet, kuigi see eriti süüa ei kõlba ja eriti seksikas ei tundu tegelevast. Enamik inimesi tahab ikkagi Koidula rohkem kui kui eurot. Jürgen Ligi viimane küsimus, kui sotsiaaldemokraatide juht rahandusminister Ivari Padar on öelnud, et Europarlamendi valimistel on tema nõus minema ära valitsusest on nõus minema valituks osutud osutas sekka sattudes europarlamenti, siis ma usun, et reformierakonnal avaneb lõpuks võimalus võtta endale rahandusministri koht, mida te sotsidele vastu pakkuda? Kultuuriministrit oli nali? Ei täiesti ei, noh, siis oleks halb uudis, kui rahandusminister kõige halvematel aegadel lahkuks ja on selge, et ta ei ole inimene, kes europarlamendis need lained läheks löömatama, natuur on natuke teine. Täiesti võimalik, et lähebki kaalumiseks ministriportfelli, et kui, kui sotsidel on selleks tahe, siis minule paistab küll, et meie erakond seekord tahaks seda, seda ametit endale, et olgu ajad millised tahes. Ivari Padar kinnitab, et sotside ridades on olemas inimesed, kes suudaksid rahandusministrina sotsiaaldemokraadina jätkata. Kas teie teate neid? Idea tähendab Eiki Nestor suudaks Eiki Nestori taha aga rohkem ma ei tea. Ülekuulatav number kolm Reiljan, Janno amet majandusteaduste professor, Tartu Ülikool. Erakondlik kuuluvus Eestimaa Rahvaliit. Janno Reiljan, Tartu Ülikooli majandusprofessor, aga mida te arvate sellest plaanist, et valitsus, praegusel säästuajal, kus niigi eelarvet kärbitakse, võiks eelarvet veel kärpida ja hoiduda ja siis ressursside kasutuselevõtust, mis valitsusel on kogunenud headel aegadel puhtalt selle eesmärgi nimel, et kasutusele võtta ja võimalikult kiiresti juba näiteks aastal 2011 EUR? Kõigepealt tuleb muidugi öelda, et euro kasutuselevõtt on vajalik, sellepärast et meie vahetuskursisüsteem ei ole jätkusuutlik ja jumala minek päästaks meid nii mõnestki suurest ebameeldivust. Kuid paraku ei aita valitsuskulude selline kärpimine või reservide mitte kasutuselevõtt Barakus sellele paratist üldse. Kaas ja põhjused on kahesugused. Esiteks see niinimetatud inflatsiooni indeksi arvutamise kohe on juba selline, et valitsuskulude üles või alla Nende lihtsalt niisama ei muuda selles arvutuses praktilist mitte midagi. Sellest arvutused, arvutut muudab tõesti maksude muutmine ja seda inflatsiooni arvestatud muudab administratiivsete hindade, noh näiteks siis aktsiiside ja selliste administratiivsete hindade elektrienergia või bussiregulatsioon tuleb nende muutmine ja tõttu lihtsalt kulutuste suurendamine või lihtsalt kulutuste vähendamine seda inflatsiooni arvestust ei muuda. See tähendab viibeib ligemale eurola ega ei vii meid kaugemale juhust. Nüüd teine pool, kui väidetakse, et valitsus hoiab paar miljardit kokku, et nõudlus pool sellest vähenes siis ma ütleksin niiviisi, et et see argument ei tööta sel lihtsal põhjusel, et kui me nõudlus poolest üldse räägime selle inflatsiooni juures, siis paar miljardit ei muuda seda inflatsioonikordajad võib-olla isegi mitte 0,1 protsendi võrra. See tähendab, et nende miljarditega mängimine ei anna vähemalt inflatsiooni osas. Kõige kõige väiksemadki tuleb põhimõtteliselt riigieelarvet tuleks teha ikka selle järgi, millised on riigi ülalpidamise vajadused ja nende järgi neid tulebki finantseerida. No peamine küsimus tegelikult ei ole ju praeguse kahaneva inflatsiooni tingimustes just inflatsioon, vaid küsimus on siis nii-öelda teine manseti nõue, mis puudutab eelarve tasakaalu. No vaadake, see eelarve tasakaalu küsimus on nüüd tõepoolest, et kui ta ähvardab üle kolme protsendi minna, siis see võiks nüüd argument olla, aga arvestame ühte asja, Need on eelarvet ju senised eelarve ülejäägid on meil tekkinud pidevalt sellest. Meie tubli riik, tema alluvadki asutused ei ole tulnud täitmisega toime. Ja nüüd oleks küll hämmastav, kui järgmine aasta on esimene aasta, kus äkki meie kõik asutused ja kõik tulevad toime eelarveplaanide täitmisega ja selle tõttu kõiki eelarves ette nähtu kulutatakse ära jäänudki praktilist viis, kuus protsenti pidevalt kulutamata eelarves eraldatud summasid. Ja selle tõttu on tekkinud ka parem ülejääk ja ma ütleksin, et ei lähe ja kuivõrd ei ole kuskil näha, et, et meie eelarve täitmises oleks mingisuguseid tohutuid muutusi paremuse poole toimunud, siis ma ütleksin jah, eelarve on planeeritud defitsiidiga. Väga erinevatel põhjustel. Veeremised küll, muude asjade tõttu jäävad osad projektid realiseerimata, osad kulutused tegemata ja selle tõttu sellepärast praegust eelarvet kärpima hakata. No ei ole küll mingit mõtet. Ja ma saan teie jutust kuulates praegu aru nii, et teeme, mis me teeme või ei tee, mis me ei tee, euro tuleb appi 2011, nagu mürinal niikuinii. Vaat seda ma ei ole. Kuigi valitsus on isegi teinud väga palju selleks, et oma 2011 tuleb kõik hinnad, tõsteti kõik aktsiisid, kõik maksud tõsteti ühe kohaga. See tähendab administratiivsete hindade muutmine enne kahte tuhandet ühteteist kätt aastat tõepoolest ei pea vajalik enam olema. Nii, aga teeme nalja siis see, mis nii-öelda takistab praegust valitsust praeguse valitsuse poliitika juures 2011. aastal meid rahakotis eurosid näpuga sirvimast Jah, see on isegi üldmajandusega, siis inflatsioon ei tulene valitsus poliitikast. Tähendab inflatsiooni ei tee kunagi, ei pidurda-kiirenda valitsus, vaid seedemahapoliitika küsimus selle Eesti panga küsimus, kui tema saaks ka midagi eriti teha, aga ta on meil nagunii vaatleja ainult siin Eesti riigis. Et kui me lasime ikka sellise rahamassi laenurahamassi oma turule, siis me pidime arvestama selle tohutu inflatsiooniga. Hinnad üles lähevad kergelt alla nad kergelt paraku ei lähe. Selle tõttu see kohandumine selle protsessiga võtab paar aastat aega kuid nähes neid selliseid jõupingutusi, ma ütleksin, et, et mis peaks piisama, et 2011.-ks aastaks oleksid kaetud 10.-ks aastaks oleks inflatsioon tasemel, 2009. aasta oma tõenäoliselt veel mitte. Ja, ja see tähendab 2011.-ks aastaks oleks võimalik jumala üleminekut kavandada. Aga mida teeks üks hea ja korralik valitsus killustada seda üleminekut, millised oleksid valitsuse käigud, sammud, vahendid, võimalused? Et. Kui me oleme valinud meie valitsused, meie liberaalsed valitsused valinud senini mittesekkumise poliitika ja vähendanud kogu aeg riigi osa majanduses siis oleks niukene imestama panev, kui äkki nüüd avastatakse, et äkki saab valitsus midagi teha, nii on väidetud, valitsus hoidku ennast kõrvalejärgus, eraettevõtjaid, nende tegemistes ja kõik on, läheb hästi. Nüüd äkki tahetakse väita vastupidist? Valitsusel oleks nagu midagi väga tähtsat suurt teha, mida ta saab teha mis just praegu väidetakse, et valitsus peaks tegema seda, mida ta ei saagi teha. Inflatsiooni ei saa valitsus oma poliitikaga ära sisuliselt hoida rahapoliitika inflatsioonipoliitika, sisuliselt keskpangapoliitika ja üldise rahamassiliikumise poliitika, kui me oleme Euroopa Liiduga ühinenud mitte liikumine vaba. Ma ei taha elada, ma ei taha teid segada ka valitsuse rahandusminister ütlebki, et ainukene probleem, mis meid Maastrichti kriteeriumite täitmisel võib kummitada, ongi eelarve tasakaalu küsimus see, et inflatsioon, milline see number on, selle osas on neil nii-öelda külmamaad. Jah jah, kummitada võib ikka kana, iga asi võib kummitada, kui ma ütleks, niisiis ma ei näe seda kummitust reaalsus. Nii et sellepärast, et, et meiel senini tulnud toime eelarve kasutamisega ei tule ka edaspidi toime, nii et sealt ma ei näe erilist probleemi. Need, kes asuvad praegu päevast kerge tund tegema janu, saavad erakordselt hea une teie jutu peale. Suur aitäh teile. Soovin teile head, aga kui soovid vaid päeval magada selleks et saaksid täidetud inflatsiooni, tuleks selleks tuleks praeguses hoolega väga tööd teha. Ülekuulatav number neli Pillesaar ja amet infotehnoloogiaärimees helmes AS nõukogu esimees. Ettevõtja ärimees Jaan Pillesaar. Millise pilguga teie praegu vaatate vabariigi valitsuse majanduspoliitikat, ärimeestele suunatud poliitikat, olete te sellega rahul? Aga rahul ei saa olla, et ta saab ilmselt, kus siis oleks targemini juhitud siis oleks meil puudutav majanduskriis madalamalt võtta. Üsna tõsine ülekulutamine on toimunud viimastel aastatel. Jälgida valitsus kasvu versus näiteks ekspordikasvu, siis on vahe 1,7 korda valitsuskulude kasuks viimase seitsme aasta jooksul, ehk siis Eesti riik on selgelt nagu valitsuse tasemel elanud üle oma võimeta. Ettevõtjad ei suuda nagunii palju ettevõtteid luua, töökohti luua, kaudu väärtust luua, et seda riiki ja valitsus sellisel kujul ära toita. Arusaadav, no selline olukord on ja siia juurde veel lisaks olukord, mis toimub maailmas kokku, on selline puder ja kapsad, mis meil kõigil koos tuleb ära süüa. Lõppenud nädal tõi kaasa teate selle osas, mismoodi viimase kvartali majanduskasv möödunud aastaga võrreldes oli 3,33 miinuse, sest kui ma ei eksi seda täpset arvu veel lihtsalt enne, kui ma jõuan euroteema juurde. Kuidas te seda numbrit kommenteerite? Väga nõrku, null vas oli ka enne teada, noh nüüdne rahanduskriis tegelikult oletegi algusest tegelikult lihtsalt võimendab seda numbrit, et Eestis on selles mõttes ebaõnnestunud nagu olukord, et üle võimete elatud nagunii, eks ole, buum sai läbi ja noh, lisaks sellele, kui kuskil maailma majandus nagu ilmselt sajandi suurimas nagu rahanduskriisi ja kaks mõjurite koos taga olla üsna tõsiselt järgmisel aastal ma arvan, suurema majanduslanguse kui siin praegustel kuudel nagu näol Mulle tundub jälle teisest küljest, et mingi selline rõõm rahulolu kujunenud olukorrast ometi valitsusel on sellepärast et praegu julgemalt kui kunagi varem viimaste aastate jooksul räägib valitsus sellest, et Eesti on võimeline lühemas perspektiivis paari järgmise aasta jooksul täitma Maastrichti kriteeriume ehk teisisõnu on valmis eurole üle minema ja selle valguses just on võetud ette nüüd menetletava 2009. aasta riigieelarve lisa kärpimine. Ehkki riigikogu on juba asunud seda, seda eelarvet lugema, on otsustanud valitsus teha lisakärpe. Kuidas teile tundub idee või mõte praegu sellises kriisiolukorras, kus on Eesti majandus, on raske aeg kasutada hetke selleks, et hoida reservid endiselt puutumatuna või puutudes neid nii vähe, kui võimalik. Et oleks võimalik lähiaastatel minna üle eurole. See on selge, et halbadel aegadel on lihtsam seal muudatusi nagu valijatele maha müüa, et nagunii on kõik nii halvasti, siis mõned kannatused veel ei tundu nagunii drastilised, eks ole, et aga selge on, et hetkel pärane aega eurokriteeriumid täita, nagunii inflatsioon kiiret pidurdab, isegi deflatsioonioht on nagu õhus, et. Ja päris kindlasti seal valitsus võtab su, tõi lõik, et töötada, eurokriteeriumid täita vähemalt siis mõneaastase kannatamise hinnaga, nagu tagada rahvale kindlam ja turvalisem tulevikku. Selles olukorras sellist ideed või mõtet ei võiks kaaluda, et praegu oleks ju tegelikult vaja suurele osale Eesti majandusest valitsuse-poolseid tellimusi, raha selle jaoks põhimõtteliselt on ju olemas. Kui need õnnestub välismaal osakutena hoitud reservidest kate saada, siis põhimõtteliselt oleks võimalik ju kasutada neid selle jaoks, et teatud majandusvaldkond ei kukuks nii sügavale põhja, kui, kui see tõenäoliselt seisab. Noh, mida riik peab tegema majanduslanguse korral õpiku õpiku retsept on ju see, et sa pead vähendama oma opereerimise ja majandamise kulusid riigi tasemel, samas pigem suurendama investeeringuid, investeeringut võidavad majandust, annavad inimestele tööd, suurendavad majanduse efektiivsust, kui nad on mõistlikud investeeringud, eks investeeringud teedesse näiteks. Ja, ja selle tulemusena ütleme, kogu ettevõtluse erasektori koormus mõnevõrra kergeneb rikkadesse puhver seda nagu üle aitama sellest raskest ajast paratsetamooli. Nii käitutakse arenenud riikides nagu Eesti riigi kard mõistlik tegelikult teha investeeringuid kas siis kasvõi nagu riigireservi arvelt või üritas laenu võtta täna tõenäoliselt Eesti riigile keegi laenu ei anna mõistlikke tingimustel siis punkt üks oleks, et vähendame valitsemise kulusid, tähendab mitut väände, õpetajate või politseinike arvu, vaid vaid üritame nagu keskvalitsuse kulusid vähendada nii-öelda tõesti avalike teenuste osutamist võib olla kas see tuleb nagu kokku tõmmata, kui muudmoodi kulusid vähendada ei õnnestu. Ja siis teiselt poolt ja nagu anda majandusse raha juurde läbi nagu riigipoolsete investeeringute eksis, tellides haiglaid, koole ja, ja teesid mida iganes, mis, mis annavad tööd nagu Eesti erasektorile, sest noh, olgem ausad, Eesti erasektorist umbes pooled ettevõtted töötavad puhtalt siseturule. Siseturul juhtub see, mida siin kõik ennustavad, et järgmine aasta juhtub, eks ole, noh siis pankrottide laine ja töötute oruga, see on vältimatu. Nii et isegi praegu sellises olukorras, kus valitsus loodab ainult ja loodab, ei ole ju kindel, et need kriteeriumid kõik täidetakse maha tõmmata ka kõiki investeerimisrahad. Tegelikult ei ole päris õige. Absoluutselt valitsus ei tohiks mingil juhul investeeringuid poolt või? See on tõesti poe käitumine noh, iga majandusõpiku järgi Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Kas te oleksite nõus kokkuhoidlikumalt elama selleks, et Eesti saaks kiiremini üle minna eurole? Loomulikult. Kas ta nõustuks, et ega näiteks valitsuse eelarvekärbetega teie jaoks? Kindlasti peame kuskilt kärpima. Riigi raha? Kiiremini euro kokku võib isegi ilma eurot hoida. Et igal juhul tuleb tervitatud, et niisama laristada pole mõtet niikuinii. Ütleme nii, et kui see majandusele kasu, siis seal euro võib täiesti olla. Aga Eesti raha või selles mõttes ka olla ta lihtsalt väga ilus raha ja midagi nagu teistmoodi, et selles mõttes ei ole päris ühele poole teisele poole samas rahana mulle meeldib ka Eesti mingi oma asi, kõik need piirid kaovad niikuinii ära, on juba vabadus ja nii edasi, kui raha läheb ka üheks kõik, et siis väga hägustunud rahvused, asjad. Kui need kärped on vaja teha ja õigest peetakse, siis noh, siis ma pooldan loomulikult, ega midagi midagi teha. Eks me oleme kõigest sõltuvad, meil ei ole ainult oma majandussiin, vaid kogu Euroopa majandus- ja faasis on, me oleme kõik kogu aeg eksporti ei lähe ja nii palju ja nii edasi. Üheks tuleb kokkuhoid igal juhul siin vaadates poest osta ja naise jalaväe, kui lapsed on muidugi siis, aga jah, peab vaatama rahakotti, igaühes teenistus ei ole nii suur ja vähemaktiivsemad tervemad. Et peaks apteegist rohtu ostma ja see ju kõik. Need oleneb, mille arvelt võiks olla pakette või laste või pensionäri kärbet. Kapeediakse nagu võib-olla ei ole väga hea, aga mingil määral kindlasti pesasid teha. Mingil määral ikke tuleb, tuleb nagu mõelda, et, et kas, kas on vaja või mingil määral ikke niigi kokkuhoidlik kuidagi jube kaugel. Üldiselt pooldan. No mul peavad olema mingid konkreetsed asjad, millest ma peaksin siis kokku hoidma niimoodi abstraktselt ma ei oska kokku hoida mingisuguse suure sellise Võrdlemisi minu jaoks abstraktse eesmärgi nimel, kui on kokkuhoid, käib pigem siis mingisuguste riigi poolt minule osutatavate teenuste kaudu näiteks oli haridus, transport mingisuguseid riigi teenuseid, aga, aga niimoodi, et ma ostan endale selleks vähem toitu külmkappi, et Eesti saaks minna üle eurole. Noh, see ei näe mingisugust mõtet. Ma olen nõus läbi mõeldud läbikaalutletud ja, ja inimestele. Arusaadavalt põhjalikult selgitatud majanduspoliitikaga. Pool 1000 eurot. Hanila niigi kokkuhoidlik oleksite nõus kokkuhoidlikumalt elama selleks, et Eesti saaks kiiremini miljonile eurole. Ma arvan küll. Ja kokku hoida saab kindlasti oma igapäevaste kulutuste pealt targemalt elada ei maksa hulludel päevadel shopata ja ongi korras. Isikutel ei ole veel kokkuhoidlikumalt, siis võib-olla küll noh, siis peaks loobuma võib-olla raamatutesse või valima siis. Mida osta? Ma ei tea, kas ma tahakski, et meil ei ole enam nii, kuidas meil on võimalus? Ülekuulamise toimik number 88 valitsuse soovist minna kiiresti üle eurole. Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.