Ärgaks piknikul tere päevast, head raadiokuulajad. Härra kahes raadio kahes on alanud järjekordne saade sarjast ärgaks piknikul. Mul on väga hea meel tervitada teid kõiki ja tutvustada tänast kuulajat. Tutvusta tänast külalist Teile, head kuulajad ja külaliseks tänases pikniku saates Tõnis Sahk. Tervist. Tõnis tenega, teine ärgaks piknikul Tõnis on selline saade, kus me räägime noortest inimestest, keda Raadio kahe toimetus usub olevat tegijat ka 10 aasta pärast, kes on meiega meie jutuaine 10 aasta pärast siin Eestis, kui vabariik tähistab oma sajandat juubeliaastat filosofeerimine, fantaseerime pisut. Milliste numbritega 10 aasta pärast Eesti kaugushüppe rekordit võidakse kirjutada. Selline fantaseerimine võib küündida päris kõrgete numbriteni, et ma ise loodan, et et see võiks olla ikkagi selline number, millega oleks uhke nagu nimetada Eesti kaugushüppajat nagu maailmas kaugushüppeaegselt selles mõttes, et praegu on kaheksakümmet Kaheksa, 10 ei ole väga kõva rekord, eks ju noh, Eesti mõistes on kõva. Eestimaist on väga kõva, aga samas, kui mõelda, et Erki Nool kümnevõistluse sees selle ärategija ja et ükski kaugushüppaja pole sinna nagu küünid, siis see on nagu natukene nadi, et ma arvan, et seda peaks ikkagi. Kas see käib kuidagi pehmelt öeldes või isegi lausa kõvasti öeldes ka kaugushüppajate au pihta, et kaugushüpperekord Eestis on kümnevõistleja nimel? No ma pigem ütleks, et ei käi sellepärast et Erki Nool on ikkagi olümpiavõitja, et et noh, eks ta on kõva mees ka olnud ja eks ta on suur legend kogu kergejõustikus. Tõnis, milliseid raamatuid sa loed, kas sellised elamise käsiraamatut, ma saan aru, ma usun, et sa mõistad, milliseid ma silmas pean, kuuluvad ka nagu sinu lugemislektüür. Ei, sellist esoteerikat ma päris nagu ei esitleda, aga ma pigem niisugust Paulo Kaljo ja praegu ma loena Ernest Hemingway, kellele lüüakse hingekella. Aga ma mõtlen näiteks selliseid, selliseid koolitajaid, inimesi, kes õpetavad, kuidas hakkama saada või kuidas läbi lüüa, selliseid, selliseid mehi oled, oled sirvinud kunagi filosoofia, raamatuid. Ma olen võib-olla Nad on filosoofia raamatuid natukene võib-olla nad, aga, aga ma mõtlen just noh, näiteks ütleme, et kui Peep Vain kirjutaks oma raamatu, Peep Vain koolitaja, eks ju, kes õpetab ja motiveerib inimesi, kui tema kirjutaks oma raamatu, kus sellised võiksid sinule? Kuulub ausalt öeldes, ega ma väga palju autobiograafilisi raamatuid ei loe, ma loen küll kunstnikest selliseid selliseid raamatuid, aga nemad on juba surnud ja selles mõttes, et noh, selle eluloo ma saan nagu sealt raamatust kätte, aga selliseid autobiograaf saadu raamatuid nagu minul, riiuli ta praegu ei kuule. Tõsi, Peep Vainu selline elu ja elamise käsiraamat on, on tõesti mõnevõrra autobiograafiline. Miks ma seda küsin, ma küsin seda sellepärast, et, et nendele koolitajatele on alati Schmidt või selle õpetus, mida nad, mida nad siis jagavad, see, et tuleb unistada. Ja, ja tuleb nii-öelda oma soovid tavat kuidagi enese jaoks väga konkreetselt visualiseerida, kui, kui suur unistaja sa ise oled ennem võistlust paar päeva? Laseb tihti silmad vidukile, vaatad pilvedesse ja kujutad ette, mismoodi pjedestaali kõige kõrgemal astmel nii-öelda medalit rahva poole fotograafidele näitad? Eks see kujutluspilt on, ma arvan, Mul terve aasta olemas ja ja noh, eks, kui mul need unistused üks kord lõppevad, siis ma pean ütlema, et ma olen oma kaugusib karjääriga nagu ühele poole jõudnud, et et sport on juba selline, kus sul on vaja palju ette tõde ja, ja kui sa seda ette ei kujutle, siis sai, sul ei ole mitte mingit ideed, kuidas nagu kuhugi jõuda. Et selles mõttes käib nagu sport ja kunst selles mõttes väga käsikäes, et kunstis on ka see kujutlusvõime, sa pead teadma enam-vähem, mis pilti sa teed, aga samas pilt varieerub samamoodi nagu spordi puhul, et igal treeningul ja treeningtsüklile, et see kogu see asi varieerub, et sa ei saa olla päris nii segane plaanipärane, et noh, et inimene on ikkagi selline keeruline loom, et noh, et. Kui sa ütled, et 10 aasta pärast on Eesti kaugushüpperekord ehk kirjutatud selliste numbritega mille väljaütlemine võimele ütlemine kolleegidele ei pruugiks tekitada nagu sellist tagasihoidlikku tunnet. Kas selle numbri juurde võiks olla kirjutatud Tõnis saha nimi ka? Ma annan endast parima, et see niimoodi on, et ma olen piisavalt kadainimene, et ma ei luba kedagi selle numbri juurde. Aga erano, me rääkisime nüüd praegu Tõnissaar, kaugushüppaja, räägime Tõnissaar maalikunstnikust, mitu näitust 10 aasta jooksul korraldada jõuab? Praeguse tempo juures ma arvan, et umbes kolm et seal näitusega läks mul viis aastat nüüd aega, kuni ma kõik need pillid nagu valmis sain, teha, aga järgmine näitus? Ma arvan, et tulevad veidi suurema formaadilised pillid, et nendega läheb ühtlasi kauem aega, aga neid pilte ei tule siis nii palju, kui ma praegu on. Mis, mida seal kursis, mida see tähendab, sul on kuskil sketšid olemas, järgmise näituse nii-öelda ideed on sul vaikselt juba olemas välja joonistatud, visandatud ja vajanud lihtsalt kolme aasta jooksul ära teha. Sellist plaani ei saa teha, mul on ainult üks väike idee olemas. 10 aasta pärast, kui me mõtleme veel selle selle numbri peale 10 aasta pärast, inimesed hangivad, otsivad, pärivad, uurivad välja kuskilt Tõnis saha numbri, helistavad sulle, siis paluvad loa kokku saada, siis räägivad, vestlevad, küsivad näha pilte ja lõpuks võtavad välja rahakoti, annavad sulle suure hunniku raha ja paluvad loa nii-öelda kaasa viia mõni maal. See perspektiiv tundub sulle adekvaatne. Noh, ma ausalt öeldes loodan, et see päris nii lihtne ei saa olema. Jah, et selles mõttes, et ma arvan, et neid tahtjaid võib, võiks 10 aasta pärast olla ikkagi nii palju, et ma ei tee kellelegi eeliseid, vaid asi, need maalid lähvad pigem oksjonile ja saavad selle kaudu just oma õige hinna. Kuidas praegu on, Ostjaid on? Ma arvan, et tahtjaid on, aga praegu ma ei müü. See on kindel. See on päris kindel. On sulle tehtud ettepanekud, Tõnis, ma ostan selle või selle või teise või kolmanda on tehtud. Me oleme rääkinud praegu Tõnissaar, kaugushüppaja, sest me oleme rääkinud Tõnissaar maalikunstnikust kiiresti siia nimme nimekirja saaks juurde panna veel ka Tõnis Sahk kui geenitehnoloog, tulevane, mis veel, Tõnis oleks siia nimekirja paslik panna, milliste tegevuste oskuste teadmiste kaudu sa veel võid julgelt ennast lahti mõtestada? Hoiabki neid tegevusi võib tegelikult olla päris palju, et ma juba olen selline inimene, kes on päris spontaanne ja tekivad aeg-ajalt selliseid lend, huvid ja võtan alati nendest nagu sabast kinni ja siis ma proovin nagu uurida ja puurida ja Endale nende huvid või need alad nagu endale selgeks teha, aga kees loogia on täpselt selline asi, et noh, et olla väga suur fänn, et seda nagu läbi-lõhki mõista, sellepärast et saan selline uus teadusharu, suhteliselt uus teadusharu ja sinna tuleb kogu aeg iga päev nagu midagi juurde, midagi uut, et praegu ma tõesti ei saa nagunii väga nagu sellega seotud olla, sellepärast sport võtab ikkagi nii palju energiat ära, et et maalikunst on selline lõõgastav pigem, aga noh, kui ma hakkaksin nüüd täiskohaga geen, loogid, õpime siis praegu see võtaks päris palju ikka seda energiat, mis praegu spordis. Tähendab, kui sa räägid, et sul on väga sellised lend, huvid, häkuubid, ootamatult huvid 2008. aasta suvehuvi on seotud ainult ja ainult spordiga või lased sa praegu ka veel midagi kõrvalt sisse selle jaoks, et et pakkuda oma oma vaimule võimalust terav olla. No ma pigem arvan, et see sport nagu pakub ise nagunii palju neid uusi ja huvitavaid asju, et käia kogu aeg võistlemas, näha teisi kaasvõistlejaid, kuidas nemad nagu soendus teevad just ja kuidas nemad hüppavad ja mis nende nagu see mõttemaailm on ja ma arvan, et see nagu värskendab päris palju seda vaimu, et sport ei ole mitte sugugi ainult füüsiline, et see on väga palju. Vaino. Nagu te kuulete, head kuulajad, on tänases R2 piknikul äärmiselt huvitav inimene ja meil seisab ees, ma olen täiesti kindel, vägagi põnevad kaks tundi. Me kuulame kõigele lisaks veel ka Tõnise enda poolt välja valitud muusikat ja alustame sellise esinejaga, kes mulle tundub, on kohati võib-olla isegi rohkem sport, kui muusika või, või igal juhul on, on nad omavahel osanud. Need kaks asja küll väga hästi siduda on Helenil on sinu jaoks selline tähendus olemas, vaevalt ta muidu oleks siia numbrina üks su plaadi peale sattunud. Ma just selle laulu, mis ma nüüd valisin sinna laulu oma leidsin mitte just kaua aega tagasi ja mis mind üllatas, oli see üllatus, oli see, et van Heileni kolm lugu, mis on jubedalt seotud kaugushüppega üks nõue, ma neile trump, teine on ma neile intriimse ja kolmas on panama sellepärast et Irving salaTiina on praegu maailma parim kaugushüpe ainest panama altarit. Nii et Ramzan seotud siis unistusega lennata kaugele. Kuulake sõnu, seal on päris palju hüppamisega seotud. Saade, mida te kuulate Anergaks piknikul ja täna on pikniku külaliseks Tõnis Sahk. Mitmekordne Eesti meister. Ei ole mitmekordne, ei ole ainult ühekordne, vabandust. Ulatasin sulle medali järgmisel nädalal juba varem, aga no ma olen kindel, et mõne aja pärast võib, seda, võib seda ka nii-öelda kaugushüppes. Tõnis, ma tahan sinu käest väga konkreetset küsimust küsida. Kuidas sa lepid väitega, et sportlaseks ei saada heaks sportlaseks ei saada, vaid tegelikult selleks sünnitakse? Vot see on natuke keeruline seletada, Ma ise ausalt öelda väga ei usu seda väidet, sellepärast et ma arvan, et inimene on nii võimas loom, et saada igasugune igasuguseid igasuguses alas tegija, kui ta ainult seda tahab, aga ma samas arvan ka seda, et kui noorest peast nagu ei ole hea mingis spordis mingi spordiala, siis samas ei taha ka seda teha nagu vanast peast, et noh, eks mingis osas ikkagi kattuma, et sul on vaja olla nii talendikas, vähemalt kooli ajal, et olla kiire, et siis kui sa kiire, siis on motivatsiooni saadaga sprinteriks või kui hästi hüpata, siis motivatsioon saada ka heaks hüppeks. Et sina ei usu seda, et, et et on olemas mingi x-faktor, mingi selline, mingi selline spetsiaalne spetsiaalne asi, suutmata seda kuidagi täpsemalt nimetada, mis teeb ühest inimesest võib-olla kolleegide-konkurentide seas täiesti tavalisest Eesti meistrivõistlustel pidevalt kolmandas või neljandas 10. olevast sportlasest maailma. No see X-faktor, ma arvan, pigem peitub kõrvade vahel kui jalgades et just seesama asi, et paljudel on motivatsiooni, paljudel on seda, seda, seda, midagi, mis sind ajendab nagu taga, et noh, et kui sul seda ei ole, kui sa oled nõus, oleme ainult Eesti meister, siis noh, siis Eesti meistriks saada on juba päris raske. Et kui sa nagu tahad olla kuskil maailma tipptegija, siis ma arvan, et Eesti meistritiitlini jõuda on tunduvalt kergem, sellepärast et sul on eesmärgid lihtsalt niivõrd palju kõrgemale seatud. Oskad sa kirjeldada seda, mis asi see x-faktor, mis tegur siis tegelikult on, mis, mis paneb janune maja tahtma? Eks ta on selline paras uhkuse küsimus, et sa tahad olla kogu aeg, esimene, et noh, et kui sa lähed väljakule, siis noh, sai lepi nagu teise-kolmanda kohaga, et sa kogu aeg pingutad, et olla parim, et noh, et see on selline. See on just selline, pigem uhkuse küsimus, midagi muud. Kui me räägime spordist, anne versus töökus, kui palju sinus neid neid kahte on? Annet võib võtta ka niimoodi mitmekülgselt. Ma arvan, et minu anna ei peitu pigem selles, et, et et ma nagunii füüsiliselt andekas on, sellepärast, et noh, et ma võiks olla ju mingi meeter 90 pikk, eks ju, ja ja niimoodi loomulikus poolest seltsi, kerge kondiga ja hüppevõimega seda kahjuks ei ole, et mul oli päris pikka aega siin tehnikaga nagu logises, et saime selle treenerile ilusti korda ja nüüd on hakanud nagu tulemust paremaks minema. Anne on niisugune kahe otsaga asi või et anda sulle tõesti hüppes juurde, võib see seda arengut väga palju rikkuda, et et kui arvatakse, et noh, et manni nii andekas, et ma ei saa, ma ei peagi nagu tegema eriti palju tonni, et see on kindlasti vale väide. No räägitakse sellist ka ja, ja, ja noh, kasutatakse sellist mõtet, et kui kui annet jääb väheks, siis tuleb seda kompenseerida tööga. Seda selle, selle, selle väite peale mõeldes tundub mulle alati, et kui annetanud vähe, siis tuleb üles otsida pigem pigem see on, milles on palju annet ja mitte püüda kompenseerida seda, mis nii hästi väljaande järgi ei tule kui, kui miski muu ränga ja ropu tööga, mis lõpuks ei pruugi viia muuni kui armastuseni, aga mitte soovitud tulemuseni. Jah, aga nagu, kui niimoodi mõelda, siis ega neid andekaid sportlasi, andekaid inimesi ega neid leiab ka siis üles, kui nad mingeid tulemusi teevad, kui neil mingit tulemust ei ole, siis keegi ütle, nende kohta on andekad. Et selles mõttes, et noh, et, et ma arvan, pigem andekaks saadakse kui andekaks nagu sünnitakse, et noh, et kui sa oled ühe aastane, siis keegi ütlevad näiteks sportlane, kunagi. Need, mingi selline lihvimise protsess on vaja, on vaja nii-öelda noh, selliseid pärlikasvatajaid, kes oma töö õigesti ära teevad. Täpselt, et on vaja teada, on vaja seda kindlat ideed, et, et noh, et võtame selle isiku kätte ja teeme meisterdama temast midagi, meisterdada midagi nagu suurt. Ja kui palju seal peab olema ikkagi seda nii-öelda eelsoodumust, millest seda teha annab? Kindlasti peab olema, et selles mõttes, et ega noh, väga raske on hüppeks saada inimesele, kes on nagu loo poolest just niimoodi lühikene ja nii suure kondiga laia ja ei saa nagu midagi süüa, ilma et tal ei tuleks mingisugused kõhtu, et selles mõttes seda hüplev idee korras olema ja kerge ja Kiive hea hüppevõimega, et muud moodi ei saa ja kui sul seda antud ei ole, siis noh nagu ma ütlesin, et ega kui kui noorest peast ei ole nagu hea sellel alal, mida sa tahad nagu teha, siis noh, siis see lihtsalt ei taha seda teha. Millal sina aru said, et sinul võiks olemas olla see mis, mis süsteem nagu hea hüppaja või, või mis sulle annab võimaluse unistada kõrgemalt kui, kui, kui esmapilgul julgeks. Et see on tegelikult läinud niimoodi sammhaaval, väga etapiliselt piisavalt jonnakas inimene, et ma ei kuule neid inimesi, kes ütlevad, et, et nagu ei saa asja, et, et noh, et see on selline ennustamise asi, kui keegi ütleb, et noh, et sinust ei tule midagi, see on samasugune ennustamine nagu keegi ütleb, et sinust saab kunagi üheksa meetri hüppajad selles mõttes, et noh ennustamine on selline tänamatu tööd. Harva kui sa saad oma oma kätega, eks sa pead ikkagi oma saatusemeister olema. Jonnakas. Maanyanekas vägeneks. No see sinu tee kellani selle rekordini, mis, mis sul praegu teenistuslehel ette näidata on seitse 99, ei ole olnud ka mitte selline noh, lihtne kulgemine, eksju sa alustasid treeningutega aktiivsemate treeningutega. Parandage, kui ma eksin, siis kui sa oled kuueteistkümneaastane, eks sellest siis on läinud üheksa aastat, see kõik ei ole olnud, et noh, kindlasti nii lihtne kui on selline unelmate sportlase karjäär, sa oled oled olnud kõrval sõna otseses mõttes vaadanud tippspordiga kõrvalt vigastustega mis on olnud nagu see, mis on aidanud sul vaatamata kõigele selles sadulas püsida, see ei saa olla ju siis ainult jonnakus mis toob uuesti uuesti tagasi ja paneb nii-öelda jälle ja jälle pooleli jäänud edasi arendama. Eks see natukene seotud ka rutiiniga selles mõttes, et noh, tõesti, sa kogu aeg kogu aeg ei saa nagu tahta esimene olla, eriti siis, kui sa Sa oled Eesti meistrivõistlused tagumises, 20., et noh, et siis natuke raske ette kujutada, et sa oled Eesti meister, eks ju, et noh, et siis siis nägi see, Eesti meistrid on väga niisugune kauge välja. Aga eks ta on natuke niisugune rutiini küsimus, sa oled harjunud kogu aeg seda tegema, seal staadionil, teavad mida teha ja eksju, sa teed soojenduse ära, sa teed oma hüppeharjutusi ja ja eks noh, ega samas pole mõtet ka niisama teha, sa ikkagi tahaksid nagu võistelda ka tahaksid oma ennast proovile panna. Ja tõesti on vahepeal niisuguseid perioodki perioode olnud, kus on nagu suve Otson olnud vigastused ja ja oli periood, kui ma olin sõjaväes ja ei olnud üldsegi treenerit, pidin sõjaväe kõrvalt naguniisugust treeningut tegema. Eks neid rasketest aegadest, kui väljud välja tuled, siis eks tuled ikkagi tugevamana kui enne, valinud. On sul selle jaoks on nagu mingi oma selline retsept ka, mida sa teed selle hetkel, kui sa tunned, et et kui ei ole see või, või eesmärgid kipuvad minema hägusaks, see on see tüüpiline hetk, kus, kus inimene noh kas siis otsib abi või, või, või teeb midagi, mis aitab tallele tallel nagu rööpa peale tagasi saada. Ma arvan, et see, see hetk on väga ajutine, ma arvan, et see läheb umbes kahe päevaga vähemalt minu puhul ma tean, et aeg-ajalt on tõesti siin tunnen olnud, et noh, et okei, mul on veel nii palju tegelikult juurde panna, et täpselt samamoodi, et praegu on küll seitsme 89 mees, aga siin sama omas Irving Saradino hüppasengelaseks ju kaheksa 73, et noh, et et noh, et mul on vaja, eks ju, 74 sentimeetrit juurde panna, et kuidas seda saab. Aga kahe kahe päeva pärast lähedki roma trenni sul on hoopis teine tunne ja seal on positiivne tunne, tulevad kõik asjad trennis välja ja sa aga unustanud selle ja samas hakkasin mõtlema teistmoodi, et noh, et kui, kui nüüd salevadino hüppas selle tulemuse ta tegelikult esitas niisuguse väljakutse, et noh, et et mina olen see inimene, kes viib selle kaugushüppe nagu uuesti sellele kõval tasemel, mis oli Carl Lewis ja Mike Powell ja et, et noh, kui sa tahad kaugushüppe ajal olnud, pole muud võimalused, on vaja, see väljakutse on nagu vastu võtta ja tegelikult olla mees ja, ja noh, näidata milleks sukeldujad. Kui palju on sul endal autoriteet selles seltskonnas, kes kes praegu hüppavad, kes praegu maailma kaugushüppe kõrgemasse liigasse kuuluvad? Autoriteet mõtled eeskuju, see? No praegu sellist kindlat eeskuju mul päris ausalt öeldes või olen, ma võtan igalt ühelt midagi ja, ja töölt õpin midagi, et et ikka noh, ma olen iseenda nagu peremees, et selles mõttes ma ei saa päris matkida ühte inimest, et kui mina kunagi jõuan, eks ju, maailma tippu siis ikkagi mina olen, mina seal seal ei ole mingisugune teine on Carl Lewis või teine Irving saavad siin-seal Tõnnist sahkelt, siis siis on jälle teistpidi, et inimesed võtavad nagu minut mingit šnitti, et. Mida see tähendab, kas see tähendab seda, et sa ka vaatad kuidagi või, või on, sul on sul olemas kodune video teeks sellest, kuidas on hüpanud kalevis, kuidas on hüpanud sama mainitud saadina mitu korda sa oled üle vaadanud seda, kuidas popim on, lendab oma oma uskumatut lendu sellel olümpial, kus ta, kus ta maailmarekordi purustas ja Tsementeeris enda nimel üsna pikaks ajaks. Ma arvan, et neid kordima jõuaks kokku võis lugeda sellepärast et noh ma arvan, et see, minu eelis just ongi see, et see on ja minu jaoks see, mida ma teen, siis on minu jaoks niisugune objelse nauding, et ma lähen koju ja siis ma võin vaadata neid hüppeid kasvõi hommikust õhtuni ja ma ei tüdine selles mõttes ära. See, see ongi see pluss minupoolne, et, et ei teki sellist tüdimust, et mõnel võib tekkida see tüdimus ka, et okei. Ma hüppan selle seitse meetrit ära, eks ju, kuhu edasi. Okei, ma ei viitsi, ma olen juba 22 23 aastat vana, mul on vaja tööle minna, mul on vaja seda teha mul oma teiste. Aga mul ei ole sellist tunnet, mul on tunne see, et noh, et ma lähen koju ja ma tahan teha seda, mida ma teen. Mismoodi see videote, eks sul olemas on, on see võistluste kaupa konkreetsete hüpete kaupa, mismoodi sa vaatad neid klassikuid? See on kindlal aadressil videoteegis wwwdy Youtube from. Nii sisestad seal hüppaja nimevõistluse Just otsisid üles, vaatad jälle, lihtsalt mingi teise hüppaja nime Ivan veel roosa, vaata tema hüppeid. Siis sa ladina nime, vaat tema ütles, et Ivan elab. Kes kõige nagu sellise artistlikum videopildi ja, ja etenduse mõttes kõige kõige parem vaadata. Noh, et tipptegijad on tegelikult kõik, nad pakuvad nii fantastilise etenduse, ma olen mitu korda vaadanud sedasama Tokio võistlust Tokyo 91, kus Mike Powell hüppas ja maailmarekordi. Et see on ikkagi nii fantastiline võistlus, seal oli neutribüünindavaid paksult rahvast täis, inimesed tulid trummidega kohale ja lit trummidega rütmi. Kõik rahvas elas niisugune fantastiline elamus. Ma arvan, et kui mina kunagi sellist enamus kogu aeg, siis ma arvan, et see oleks ikka midagi, mida ei unustaks mitte kunagi. Sa tunned need videod ära ka niimoodi tunneksid need võistlejad, kui kui seal üleval nii-öelda nägusid ei oleks, on nendes hüpetes midagi sellist isikupära list, mida, mida sa nii-öelda profina mitte ainult jälgimisest, vaid ka ise hüppamises kohe ära tunned. Just seesama ongi, ma arvan, et see X-faktor, millest sa rääkisid, et see on see, see üks asi, mida keegi teine ei saagi teha, sellepärast et see on selline isikupärane. Et noh, et sa ei saa minna üheski ühelgi spordiala, ma arvan, et ei saa minna nii tehniliseks, et kaotad täiesti selle sellise iseloomuliku sära, et sa pead ikkagi jääma inimeseks. Kuis inimeseks jääd, siis tuleb see inimfaktor sisse, eks ju. Et see siini faktor võib samas nagu vähendada seda tulemust, et siis kui sul on kehva tuju, siis tahes-tahtmata sul ei tule nii head tulemust, kui sa tahaksid. Aga kui see inimfaktor nagu on just vastupidi, kui ta nagu annab rohkem jõud annab sulle rohkem powerit sealsamas jooksurajal, siis noh, siis võib tulla mida iganes. Ma ei taha, et sa seda nimetad, aga tead, sa on see sinul olemas selline iseloomulik asi. Et keegi, kes samamoodi tunneb ja sama teravat huvi kaugushüppaja vastu, kes võib-olla tõmbab alla Youtube'is sinu mingi video seal olemasolevat tunneks ka sinu selles selles hüppas ära nii, et ta ei jääks nime ja ta nii-öelda ülemist otsa ei näeks. Absoluutselt ma arvan, et minul mingisugune läbiv tehnik reeglid on ikka, see on igast võitlusest võetud video üles võtta ja mingi lambitegur on kogu aeg sees, kui vaatad Kui palju seal niimoodi õpid, et sa ise vaatad enda hüppeid ja tõesti nii-öelda samm-sammult või hetk-hetkelt kaader, kaadrilt otsid, otsid sealt võimalust kruttida, midagi juurde mõista, parandada, edendada. Ainult niimoodi õpibki ega selles mõttes sa võid vaadata teiste hüpet küll, aga ega ega sa ikka kõiki asju ei saa teistelt nagu päris ära varastada selles mõttes, et sa pead ikkagi endalt vaatama, et missuguseid asju, saadeid, mida ta, mida sina tahad, paremaks läheks. Ja siis võib-olla võrdlus, eks ju, siis sa võtad selle Youtube'i pidi lahti, kus Carl Lewis näiteks, eksju. Ja siis võtad enda enda pildi lahti, võrdled neid, et nad vaatavad, mis näiteks mida teeb näiteks levis teistmoodi, kui sina teed, et mis võib sulle nagu rohkem juurde anda, aga seda isikupära, seda sa ei kaota mitte kunagi. Kui palju sul iseenda kohta kogutud videomaterjali on, oskad sa seda kuidagi tundides väljendada? No seda on palju, aga seal on ära kustutatud, sellepärast et noh, selliseid seitsme kahekümneid hüpide eriti pole mõtet, nagu. Aga uuesti vaadata tulevad uuesti jalga, muidu muidugi. Tänases R2 piknikusaates on külaliseks Tõnis Tsahkna, räägime kaugushüppest, aga mitte ainult. Tõnis on maha saanud ka oma esimese isikunäitusega. Nii et kunsti ja spordisõbra jaoks on kindlasti Tõnis väga põnev. Väga põnev materjal, kui, kui, kui nii võib inimese kohta öelda, kuuleme järgmist lugu. Oskad sa seda kuidagi sisse juhatada ka, kui ma võtan siit nimekirjast pala number kaks mille pärast see sinu siia nimekirja sattunud mängitavate muusikapalade hulka on sattunud? See on vimmertensis traglus, Forplesi ääres on üks klaveripala laulu ei ole ainult muusika. See oli mu näituse avamisel oli see üks taustalugudest lugudeks ja, ja seda ma olen kasutanud ka paljudel maadel. Saade pealkirjaga ärgaks piknikul jätkub ja kõlanud pala oli siis Tõnise poolt valitud Tõnis sahka meie tänase R2 piknikul, saatekülaline Tõnis. Kuidas planeerida oma hooaega, mis nendesse plaanidesse, mida sa aasta alguses teed eelolevale mõeldes mis sinna kuuluvad, kes on nende koostamisel osalised? No kindlasti on mu treener, et paneme nagu treeneriga pigem plaani paika ja siis arutame läbi, et missugune see hooaeg võiks nagu välja kujuneda ja missuguste võistlusest osa võtta. Ja kuidas, no mis see, mis see põhieesmärk võiks olla, et aga noh, kui nüüd igat hooaega võtta, siis ma ise arvan, et see sport kui selline on nagu pikaajaline projekt, pigem et ei saa niimoodi võtta, et et okei, võtame see aasta olümpiamängud ja siis on kõik, eks ju, kui olümpiamängudel ei pääse, siis on elu läbi ja kõik ikkagi niimoodi, et tegelikult ei ole, et et noh, Ma arvan, minult küsitakse vähemalt iga päev päris palju, et noh, et noh, millal olümpianormid ära tuleb. Ja noh, ma ütlen sama moodi, et tulebki, tulevad selles mõttes üle oma varju ei hüppa ja mul on noh tõesti, ma olen kuus, kuus sentimeetrit ainult puudu, aga noh kui sinnani ei küündi, siis tähendab seda, et mu tase praegu seitsme 89 peale, et noh, et ma ei saa mitte midagi sinna tegelikult teha. Mulle meeldib, kaugushüppe puhul kõlab see kuidagi eriti eriti ilusasti üle oma varju ei hüppa eest väga, ilmselt ongi kaugushüppaja kas selle välja mõelnud või augus hüppajatest rääkides. Tippspordi puhul räägitakse väga palju meeskonnas, kes sinu meeskonda kuuluvad, on sul oma meeskond? Noh, nii-öelda olemas, kes, kes on need, kes kuuluvat Tiim, Tõnis Sahk. Praegu on neid inimesi vähe tegelikult ja ma arvan, et selle meeskonna kokku kujundamisel ma arvan, et sealt saab juba päris palju sellele tulemusele, mis täna on otsa liita. Et käin, eks ju, Gerd Kanteri massööri juures Indrek Tustit juures massaaži saamas teda ei ole kogu aeg võtta, see on täiesti arusaadav. Arstlik järelevalve on ka selline, nagu ta on, et selles mõttes, et noh, tuleb kindlasti vaeva näha meeskonna kokkupanekuga, et eks, eks ta kujuneb ka niimoodi aasta-aastalt, et kui mida paremaks nagu tulemus ajab, seda lihtsam on seda meeskonnaga kokku kokku panna. Praegu jääb see ikkagi selle taha, et ette on näidata seitse, 99. Noh ma veel ei tea, sellepärast et hooaeg on täies mahus käimas praegu. Et seda meeskonda ikkagi pannakse kokku pealauaga. Et arvestades siis sügisene-kevadine kevadine Aga kes see põhimõtteliselt on, see ei saa ju olla niimoodi, et et sa ise helistad mehed läbi ja ütled, et teeks nüüd teeks nüüd tiim Tõnnist sahad, ma panen teie nimed auto peale ja, ja siis kuidagi see asi niimoodi kokkugi, kuidas selle asja asutamine käib või, või mis see mehhanism. No mina pean oma tänusõnad ütlema siin oma kallitele vanematele, sellepärast et nemad nagu ise proovivad mul seda asja nagu niimoodi ajada, et võimalikult vähe nagu stressi selle jooksul tekib. Et noh, eks niimoodi peabki tegema niimoodi, peab otsima neid inimesi ja teab läbi rääkima, arutama seda asja ja kes on nõus nagu kampa lööma, et siis siis nendega tegema mingisuguse diili mingisuguse kokkuleppe, et noh, et ta ei ole sugugi lihtne asi ja õigeid inimesi leida on jube keeruline. Aga. Ma arvan, et sellest ei saa ka kuidagi ümber vaadata, seda asja tuleb lõpp lõppes ikka ära teha. Sa nimetad oma vanemaid, kui suur roll neil tegelikult praegu sinu karjääris on sellel hetkel, kus sa, kus sa, kus sa siin oled praegu seitse 99, eks ju, ja ja, ja, ja kui, kui, kui jäägitut tegijad nad sinu heaks on? No spordi seisukoha pealt just vanematena absoluutselt arusaadav. Päris mõõtmatu roll sellepärast, et nad on sellised selline taustajõud, mida praegu on väga paljude sportlaste tegelikult puudu, et noh, et just selline psühholoogiline kujundamine ja ja, ja ka finantsiline pool, kui ikkagi olen olnud niimoodi hädas, siis on ikkagi abiks ja ja noh, see on selline taustajõud, mis on täiesti asendamatu tegelikult. Käivad ise võistlustel vaatamas, on nii-öelda täpselt käekäiguga asjadega kursis. Igal võistlusel käinud, kas ma ütlen, et tulge, tulge või mitte, aga nad on seal kohal. Siis Eestis või ka käivad aeg-ajalt piiridega võistlustel kaasas. Seal, kus suitsu, seal nemad on kohal, ei pruugi mulle isegi öelnud lihtsalt ilmuma. See on tõsi. Me salvestame seda vestlust, kui teie head kuulajad kuulate, laupäeval me räägime kolmapäeval neljapäeval ees, on sul võistlus Roomas, sa oled kindel, et vabandust reedel. Ehk siis noh, nii-öelda, kui nüüd vaadata, siis täna laupäeval rääkides on nad eile kohal. Oled kindel? Ma 90 või 100 protsenti kindel ei saa olla, sest oleme praegu Šveitsis, aga ma arvan, et nad teavad seda, et ma võistlen. Roomasin, et ma üldse ei imesta, kui nad ennast kuidagimoodi sealt Šveitsist Rooma proovivad saada. Kuna me täna, laupäeval, kolmapäeval salvestades ei tea, mismoodi reedel läheb, siis sellest võistlusest ma rohkem ei räägi. Niivõrd-kuivõrd, ma tahan lihtsalt kohe siin selle koha peal ära küsida, et kui on kaks päevavõistluseni, kui peas see võistlus sul on? Noh kuidas ma nüüd sellele päris niimoodi vastata saan, et eks ta on ikkagi peas selles mõttes, et ma proovin võimalikult vähe tegelikult mõelda sellele, et ennast mitte päris ära põletada. Et Rooma kulliga etapp tuleb väga põnev, just kaugused palasest seal kohal on praktiliselt ma arvan, et olümpiafinaali koosseis neli ameeriklast pluss sama Irving saadino ja kulliga praegu juht also bee, et et, et eks see kindlasti niimoodi on, aga ma proovin enda nagu seda meeleolu hoida võimalikult rahulikke, võimalikult stressivaba, et ma saaksin Roomas ikkagi maksimumtulemust saada. Selge sellest sellest võistlusest ei räägi. Sellest räägivad tänased ajalehed, ma väga loodan, et ühel või teisel kombel tuleme tagasi vanemate juurde, kui sageli sa ise jõuad? Haapsallu olles praegu treenides Tallinnas enamus ajast kui kaua, kui, kui, kui sageli on see hetkel sa saad minna koju? Noh, ma olen nädalavahetusel ikka niimoodi on, aga, aga suvel on seda natukene keerulisem teha, sellepärast nädalavahetustel on tavaliselt sellised võistlused, et keegi tahab võistlust korraldada ka nädala keskel, et et nädalavahetusel on inimestel vaba päev ja on rohkem külalisi ja aga noh, siis kui võimalust on, siis on alati amine haapsalusse saunas. On see kuidagi nii ka korraldatud, et et kui on teada, et Tõnis tuleb siis siis kodus miski ees ootab? No taas küsitakse, et mida ma õhtul süüa Nii, ja mis see nii-öelda klassikaline tellimus on? Õhtuti, mul on vaja ainult salatit süüa, rohkem ma ei saa. Antakse salatit andeks mitmel erineval moel või on enam-vähem juba teada ka, et tuleb see oh johhaidii, ma ei taha ette kujutada, see lõuamine käib seal iga päev. Rohkem tuleb keelata ja keelduda absoluutselt kogu aeg. Kes oli see, kes siin üldse spordi juurde suunas on selge, et muidugi lapsed teevad sporti, aga, aga keegi on see, kes aitab spordile lähedale. Mu vana kehalise kasvatuse õpetaja. Ma tõin kehalise kasvatuse tunnis, hüppasin kaugust mainimist 15, keppisin kaugust, noh viis-kuuskümmend, jooksin sadat meetrit 12 50 ilma igasuguse treeningute, siis kehalise kasvatuse õpetaja ütles, et kuule, et kas sa lähed trenni või ma räägin su papsile ära, et ma ei viitsi midagi teha. Siis ma võtsin sõbra oma klassikaaslasi, siis läksime kergesti, kui trenni ja ja niimoodi ta läks steppi. No kuule, selge on see, et sellised tulemused ei saa tulla siis, kui sa oleksid istunud päevad läbi arvuti ees, arvutid olid sellel ajal juba olemas, eks ju, ja ja kodus satelliidipanni kaudu nägi juba Emmdeeviid ka oleksid vedelenud diivani peale söönud stroodet joon coca-colat peale, selge see, sellised tulemused niimoodi ei sünni. Noh, ma kusjuures kaugustel on hüpanud juba tegelikult väga väiksest saati, sellepärast et meil oli perekonnas ka üks teine poeg ja minu vend, vanem vend, kes sündis südame Uuderlikesega ja kes oli jube suur spordifänn, et tal olid märkmikud, olid Naskaris, jalgpallis isegi malest teadis igast spordist praktiliselt kõike ja aga ta ise ei saa nagu seda kaasa teha, et meil oli maakodus oli selline väike liivakasti, siis mina, mina kogu aeg hüppasin, tema oli kohtunik, tema kirjutas nagu tulemusi üles. Et siis, eks sellest tegelikult ma olen ilmselt oma vennale päris palju võlgu just see selles osas, mis, mis nagu täna täna toimub. Emotsionaalselt, kui palju sa mõtled? Noh, kiire elu jooksul ega väga palju seda mõtlemisaega niimoodi ei jää või seda tagasivaatamise aeg, aga eks alati, kui see mõtte peale tuleb, siis järjekordsest sabast kinni ja siis natukene keskendun sellele. Tänases R2 pikliku saates on külas Tõnis Sahk, Tõnis, meil on järgmine lugu muusikat kuulata. Ani, tahad sa kuidagi sisse juhatada? Jah, järgmine lugu on Tony Benneti I left my Hartin, San Francisco. Mulle jubedalt meeldib see sellist stiili muusika, et see tekitab hoopis teistsuguse miljöö. Ma kusjuures panen kodus ka niimoodi plaadimängijasse, panin just sellise muusikaga plaate, et nii nii seda kui ka kui ka palju teisi näkkinkovi näiteks ja niimoodi. Ärgaks piknikul piknikul saatekülaline on Tõnis Sahk. Tõnis Me oleme sinuga sportlased eest väga palju rääkinud, minu arust sport sporditegemisest ja spordiga seonduvast väga palju rääkinud ja need kõik, kes ootavad sinu sinu kokkupuudet kunstiga, me jõuame sellest rääkida järgmises tunnis. Kui tugev õpilane sa Haapsalu gümnaasiumi 80. lennu vilistlasena olid? Koolis olid, olid paberid nii-öelda puhtad, tulid välja ilma punaseid kollaseid kaarte saamata. Viimane enda küll, aga ega ma või ma arvan, et ma oleks võinud olla isegi parem, õpin nagu Molinud kolmed ikkagi jooksid sisse. Aga sinuga nagu selles mõttes sellist probleemi olnud, et, et need päevad, kui olid hinnetelehe ja, ja tunnistuse päevad, siis siis need dokumendid niimoodi viibima kippusid, et sa said nad ausalt ikkagi vanematele ära viia ilma ilma suurema probleemi ja südametunnistuse piinata. Seda küll, jah, ega ma midagi nagu varjate küll ei üritanud. Ma arvan, et sellist sellist põhjust nagu öelda Klassijuhataja Triinu Karolin tundis sinust pigem. Karolin tundis pigem rõõmu kui, kui, kui, kui, kui muresid valmistasid talle No ma arvan, et ma ei olnud nii problemaatiline õpilane, et ma ei tekitanud mingit peavalu. Et selles mõttes käitumise poolest, et isegi kui need õppetulemused olid sellised, et juhtiscolm sisse tulema, siis ma arvan, et siis mingeid probleeme nagu minuga selles mõttes joon. Oma klassikaaslastega, oma õpetajatega, kui sageli sa praegu kokku saada tunned, sa tunned sa nii-öelda puudust nende järgi otsid sa nendega kontakti? No raske on niimoodi öelda selles mõttes, et ega ma väga palju nagu kontaktis tõesti ei ole, aga aga eks see on selline, see elu ju on, et noh, et kogu aeg Need, seltskonnad vahetuvad kogu aeg, see elu läheb edasi ja kohtuda uute inimestega ja saad, lähed jälle uute Uudesse seltskonnale. See, et selles mõttes, et et noh, raske on selles mõttes väga kedagi nagu taga igatseda, kui keegi tänava vastu tuleb, siis ikka räägime juttu. Oma kehalise kasvatuse õpetajast juba rääkisid, tema oli üks, kes nii-öelda kägistas siin heas mõttes ja, ja sundis sind tegelema spordiga, eks ju. Kui palju olid teised õpetajad, need, kes sind aitasid, on sul meeles veel mingeid nii-öelda õpetajat, keda, keda sa julged praegu enda suunajatena ära nimetada? Ojopi eks tegelikult on ju niimoodi, et sellistes väikestes kohtades nagu Haapsalu on, et on te tegelikult iga õpetaja väga head tööd ja olgugi, et kui sa istud seal tunnis ja sa tunned, et ollakse sinuga ülekohtune, siis tegelikult ju suunatakse täpselt samamoodi ja ja soovitakse parimat, et keegi nagu meelega sulle küll mingisugust mäkra keere sul mingi mingi tunni ajal, et ei pane meelega sulle kahte või pane meelega selle kolme, et sa oled ikkagi selles mõttes ise ise vastutav, et missuguse hinde sa sealt saab. Ja ma arvan, Ma kiidaksin, ma arvan, kõiki minu kooliõpilasi, õpetajaid. Mis tunne sul nagu eraldi silma spetsiaalselt läikima panid särama õnnest ja rõõmust. Millised ained su lemmikud olid peale kehalise kasvatuse öelda? Ei ausalt öeldes ma lõplasegi oma kehale siis väga palju ei käigi, sellepärast ma käisin trennis ja need kattusid väga palju ajaliselt, et siis ma ei jõudnud ja siis minna, aga, aga inglise keel oli selline ja saksa keel on samamoodi, et kus ma olin suht tugev ja ei pidanud nii palju võib-olla vaeva nägema, mõned. Kui palju sa praegu veel mõtled mingite selliste noh, sul on ülikool pooleli mitu kursust, selja taga on hetkel kaks. Kui palju sa veel mõtled selle peale, et sa tahaksid ühte või teist asja õppida? Ma ei mõtle siin ülikooli jäänud kursuseid ja diplomitöid, vaid vaid asju, millega sa siiani kokku puutunud ei ole või ainult siis pinnapealselt. Tegelikult tahaks nagu väga palju õppida, ma praegu olen ka hakanud nagu ise prantsuse keelt võtma, ostsin endale sellise raamatu, kus Audioprogramm sees ja ja niimoodi tasapisi tiksunud niimoodi, et õppida see keel ka selgeks, et eks neid asju on tegelikult väga palju ja kogu aeg tegelikult peaks midagi õppima. Mitte selles mõttes, sest peaks, aga nagu tahaks, just et tahaks seda silmaringi nagu endal ka laieneda. Prantsuse keeles oli juhuslik valik või sulle lihtsalt meeldis maale või on see oli, kõlab sedavõrd romantiliselt sinu jaoks. Ma arvan, et pigem asi on selles, et kuna ma räägin praegu inglise keelt, saksa keelt ja mingis osas ka vene keelt, et prantsuse keel on selline romaani keeled, seda romaani keelt mul veel nagu nimekirjas ei ole, praegu. Absoluutselt süstemaatiline inimene, kõiges isegi keelte õppimine. Aga Jana, Tõnis, kuulame ühe pala muusikat ja siis juba järgmises saatetunnis. Jätkame, me oleme täiesti rääkimata siia teadlikult jätnud sinu tegevuse kunstnikuna, nii, aga juhata järgmine lugu sisse lööma. See on Gustavo Santa ool alla üks lugu filmist mootors taierised, seda lugu ma kasutasin ka päris mitmes maalis olen kasutanud. Lugu kasutanud maalis, mida see tähendab? Sa oled maalinud Austriale? Jah, et selles mõttes, et see lugu tuleb nagu taustaks, siis tekib selline väikene inspiratsiooni laine ja siis sa paned alati selliseid väikseid detaili, paned juurde ühte maali. Kui palju sa üldse nagu filmiga kokkupuuted on filmid nagu sinu suured sõbrad, väga suured strateegiad, milliseid filme sa naudid? Selliseid, mis nagu mõtlemapanevat. Tegelikult see jaguneb täiesti kahte lehte, et mõnikord sa tahad sellist filmi vaatama, mille jooksul sa ei pea nagu mõtlema, et oleks niisugune lõõgastus. Need on need filmid, mille peategelaseks on pruselise katki läinud maika. Pigem komöödiad. Ja, ja siis teised on sellised just sellised, kus tekib selline mingisugune emotsioon filmi lõpus, et siis see just hakkad mõtlema, siis tekivad ka sellised huvitavad mõtted. Tekkis selline tahtmine võtta nüüd paber või lõuend kätte ja siis hakata midagi tegema. Oskad sa mõnda sellist nimetada ka, mis sind on inspireerinud just konkreetselt filmina, mitte ainult muusikas. Forest Camp on mu üks läbi aegade lemmikfilm. Tõsi jah ja oled selle järgi maalinud ka. Vist ei ole, aga seda ma olen vaadanud oma üle 10 korra kindlasti. Mis sind selle juures võlub või mis see nii-öelda see? Just see lihtsused, et Forest Camp on ju teatavasti on peaosas Tom Hanks, ta mängis selliste vaimsete, mitte nii heade vaimsete võimetega poissi, kes kellel olid jube head jalad ja ja siis ta kogu aeg ütles selliseid väga lihtsaid lauseid, mis tegelikult nagu tegelikult tähendasid jube valja, jube laiahaardeliselt öeldud, aga, aga tema jaoks oli kogu maailm nii lihtne. Tegelikult, ja see oli selline asi, mis tegelikult ära palun. Väga kena tänase R2 pikniku saatekülaline on Tõnis Sahk mõne hetke pärast piknikusaadet. Ärgaks piknikul harvade Kakson piknikul ja tänane piknikukülaline on Tõnis Sahk, kaugushüppaja kunstnik, geenitehnoloogia, tudeng ja nii edasi ja nii edasi. Tõnis. Millal saab ühest lihtsalt joonistatud pildist kunst? Ma arvan, et joonist pildistatud kunstis, kui sellel pillil on mingisugune kindel ideedega kui see lihtsalt kritsendab midagi niimoodi, mida, mida sa ei oska nagu lahti seletada, siis on tegu lihtsalt tavalise kristlusega. Et kunst on ikkagi midagi sellist, mis milles peitub midagi muud, kui ainult see pilt, mida sa näed, nagu et selle selle pildi taga on väga palju, mis nagu seletamatu, mida peab see vaatleja nagu ise nägema. Millal sa avastasid, et sinu kriitsaldused võiksid olla kunst või et, et sa oskad siis teisisõnu sinna sisse panna midagi sellist, mis sul peas ideena olemas on? Ega ma pole siiamaani kindel, kas see on kunst või mitte keegi või keegi ei ole mulle seda nagu öelnud. Ma tean, et mu maalid on Haapsalu kuursaalis üleval ja, ja inimesi inimesi on kes, kes nagu huviga neid vaatab, et. Mul on neid ideid tegelikult peas, liigub päris tihti ja päris palju, et kunst on selline väljendusviis, mis minul on nagu kõige mugavam ja kõige meelekohasem. Et noh, millal ma sellest aru sain, ma täpset kuupäeva ei oska öelda. Aga tõesti, keegi ei ole öelnud sulle, et Tõnis, sa oled kunstnik ja, ja see, mida sa teed, on, on kunst. Eks neid inimesi, ma arvan, et on olnud ja eks neid tuleb täna, eks neid tuleb veel, aga, aga millal see esimene inimene mulle seda ütles, seda tõesti ei mäleta. No ma lootsin, et ma saan äkki ise esimesena, sa oled kätte, ma olen siin mitu korda öelnud, nüüd ma vähemalt tean, et väga hea kirja panna. No mis asi see, mis asi see maalimine sinu jaoks on, on see, on see kuidagi põgenemine sellest absoluutsest maailmast, mis sport tegelikult on, kus kohas seitse, 99 on väga konkreetne, seitse, 99, ta ei ole, ei kaheksa, null null eks ju, ja ta ei ole, seitse 98. Ta ei ole kaheksa, null viis, kaheksa, 20. Ta ei ole kangiga. Ma ei tea mitmekilose kangiga kükke teed. Sügavkükk on 40. Noh, sa ikka neljakümnese kangiga ekse tehtud kükiseeria ta on, ta on midagi muu, miks sa maalid? Eks need asjad nagu ei lähe selles mõttes kokku, et, et mul ei, mul ei ole vaja, nagu selles spordis mitte kuskile põgeneda võiks seda. Ma teen seda tegelikult sellest ajast peale, kui ma nagu hommikul püsti tõusen kuni magama minekuni, et noh, et kõik on mingil moel seotud sellega selles samas spordiga, et mida ma hommikus söön, mis kell mu üles ja niimoodi edasi, aga aga. Kas maalimine on ka selle komplekti sees? Ei ole, maalimine on väljendus, see on puhas väljendusviis selles mõttes, et seda ei saa kuidagimoodi seletada, et noh, et see on lihtsalt selline asi, mida ma teen. Siis on just see, et noh, et kui aeg-ajalt ma võtan oma hariliku pliiatsi visandi selle raamatu välja ja siis ma hakkan midagi tegema, lihtsalt panen käe sinna lehe peale, hakkab ise nagu liikuma, ise teeb selliseid pilte valmis, ei pea isegi midagi mõtlema, et selles mõttes, et see võib-olla natukene ka lõõgastus, eks ju, aga see on ikkagi pigem ma arvan, et see on minu viis nagu väljendada ennast. Kui ma vaatasin neid pilte ja olen vaadanud neid internetis, siis lugesin ma neid nendele juurde, sinna, neid kommentaare. Mulle tundub, et seal lahtimõtestamine või lahtiseletamine on sulle kuidagi väga oluline. Ühest küljest sa teed selle pildi ja teisest küljest püüad mõista, mis asi see tegelikult on, mis selle pildi peal olemas on. See on, see on jah, see on nagu pigem mu enda jaoks, et selles mõttes, et et ma lootsin neid jutte sinna alla kirjutades, et kui inimene seda pilti vaatab, et mul tekib küsimus, et mis see nüüd on, et ma annan mingisuguse juhtnööri võib-olla, mida ma ise nagu arvan, et see on. Aga samas ma olen kuulnud ka päris palju inimesi, kes on tunne, et minu juurde ütlen, et kuule, et see pilt hoopis seda ja mul on jube hea meel, kui, kui see juhtub, et see, see näitab nagu seda inimest just nagu et ta vaatab nagu oma vaatevinklist mitte läbi minu nagu prisma, et noh, et see minu prisma on küll väga tore, väga fain, aga see on nagu minule just pigem nagu oluline, see on see, mida mina mõtlen, mitte see, mida keegi teine mõtleb. Kui mismoodi need tekstid sünnivad? Kuidas, kuidas need kirjutad, võtad sa pildi ette, vaatad ja siis paned kirja, mismoodi, mismoodi see toimub. No see on väga palju nagu seotud asi, et see on niimoodi, et ma vaatan pilti, panen samamoodi ühe laulu, mis, mida te siiamaani olete isegi kuulnud, et panen selle plaadimängijasse, kuulan laule, siis tekivad sellised mõtted, mis see võiks olla siis natukene nagu hargnev, see asi lahti mõtestada. See kõlab kuidagi nagu meditatsioon. Ta ongi, ongi tegelikult mediteerimine tegelikult ma olen õppinud meditatsiooni mediteerimine, täpselt see sa keskendud ainult ühele asjale ja kõik teised asjad nagu haihtuvad nagu ümberringi, et see on täpselt sama asi. Keskendun sellele pildile, aga teisi nagu mure, siis samal hetkel nagu ei ole. Samamoodi on sport meditatsioon teatud teatud viisil. Seletada veel, sport ongi selline, et sa keskendud sellele ühe asjana kui hüpokaust, siis ma keskenduda sellele, kuidas ma seda teen, ma keskendun sellele tehnikale, aga mingit muud muid muresid ei ole. See, kas ma pean endale kommunaalarveid maksma või midagi sellist, sellist asja ei ole. Kõik haihtub ära, et sa, sa nagu tegelikult, aga ta on, pingestamisest on väga väsitav asi, aga samas ta nagu rahustab, selles mõttes ta tekitas sellise hea miljöö. No kui sageli sa põrkad kokku sellega, et sa pead sellest spordisügavamat olemust inimesele seletama, inimesed on ju teadupoolest noh, hooti mitte kõik, kindlasti aga, aga üsna sellised spordi põlgajad, kes peavad ütlema lihaste omavahelist konkureerimist selliseks odavaks, lihtsaks, madalaks, gladiaatorite võitluseks, millel, millel sellist sügavamat sisu tegelikult ei ole. Gladiaatorite võitlused on ka väga-väga sügav sisu, et noh, et nemad võitlesid ikka elu ja surma peale, see on kõige sügavam sisu, mida üldse võib võtta, et selles mõttes, et et noh, mina ma pidanud seletama ikkagi siis, kui kui keegi tuleb minu juurde, räägib midagi sellist mille vastu ma nagu hea meelega vaidleks, et väga palju on selliseid, kes ütlevad, et nad sportlased olid trennis, siis kui jõuan võistlust tagasi, aga aga noh, ütleks selle peale, et ega loll inimene sporti tegelikult ei saa teha. Mis lolli inimesega spordis juhtub? Ega ta ei oskagi seda teha, sellepärast, et see on nii metoodiline, see on nii selline tegelikult täppisteadused. Selle jaoks on treener Dennis Tõnis, treener mõtleb sellest ära ja jookseb 100 meetrit. Treener ei suuda mitte kunagi ühegi sportlase eest mõelda treeneri ja sportlase vahel käib koostöös, ei ole autoriteet, sportlane ei tohi olla kunagi autoriteet ega ei tohi olla treener. Selles mõttes on meil nagu Andrei ka väga hea klapp, et noh, et käib puhas koostöö, kui me tuleme mõlemad trenni, siis on niimoodi noh, et just tehnikatrennis, et on, minu ideed, on tema, ideediasime klapivad kokku ja siis tuleb alati midagi midagi positiivset välja. Kas kunstis on võimalik ka, et, et sul oleks treener on sul omad, ma saan muidugi küsimuse enda küsimuse mõttest nii aru ja, ja püüan seda sulle võib-olla nii seletada, et kunstis on ehk olemas mingid õpetajad või eeskujud, kes, kes aitavad. No ajalugu näitab, et neid õpetajaid on olnud, aga Ma tegelikult endale, kui ma võtaks mingisuguse sellise õpetaja, siis pigem see selles mõttes, et noh, et kuna ma pole kunstikoolis käinud, siis ta õpetas mulle, kuidas paremini näiteks värvi kasutada pigem kui see, et ta suunaks mind mingisse mingisse kindlasse gruppi, näiteks ma ei tea, Shanghai või kuskil niimoodi, et noh, seda ma päris ei taha, et ma teen ikkagi seda, mida ma ise teen. Selles mõttes, et seda ei suuda keegi mulle õpetada. Pigem seda jah, et kuidas nagu seda värvi või ruumilist kujundust, kuidas paika panna niimoodi. Kui sa sedasama Haapsalu gümnaasiumi lõpetasid, kui tõsine alternatiivkunsti õppimine sinu jaoks oli, sa oled mulle öelnud, et sa joonistad väga hästi või et joonistamine on sul täiesti käes ja, ja see oleks andnud sulle võimaluse võimaluse minna ka kunsti õppima. No ma loodan, et mul on käes, aga muidugi päris kindel selles ei ole, mõned võivad kindlasti vastu vaielda. Aga kunsti õppimine on selline asi, et noh, et ma nagu ei näinud seal kunsti õppima seda eriti nagu tulevikku, et ma kui ma mõtlesin tõesti selle peale, et minna kunsti õppima, siis ma ei teadnud kellestki, kes minust nagu saad, lõppkokkuvõttes et kas ma siis tõesti saab kunstniku ma seda õpin, eks ju, või või saab siis kui ma maalin, eks, et see on see piir, et noh, et ma nagu ei hoomanud seda viie ära, et millal saab ju inimesed, kunstnik, et kas siis kui ta maailma või siis, kui ta kunsti õpib? Selles mõttes. Ma nagu ei, ei osanudki seda nagu võtta, ma tahtsin midagi sellist ka ülikooli minnes, mis nagu mind nagu huvitav selles mõttes. Jevgeni loogia samal hetkel nagu paistis väga huvitav alama. Milline ambitsioon seal kunsti osas on? Mida sa tahaksid kunstnikuna saavutada, mida sa tahaksid? Mida sa tahaksid ära teha kunsti vallas, maalides? No kindlasti on selline seotus kindlasti nüüd samamoodi spordi vahel, et tahaks nagu kogu aeg paremaks minna. Iga iga maal võiks olla nagu parem kui see, kui eelmine ma sellest, et aga missugune. Millest sa seda paremus näed või milles see paremus võiks seisneda spordis on see väga mõõdetav maalis võib-olla? Ei, see ei tähenda seda, et kehval suuremat pilti sai. Lõpuks kataks ära, eks ju, ma tea, Haapsalu Haapsalu linnuse peaväraval Kui mõnele kindlasti see on väikene selline noh, kuidas ma ütlen, eesmärk, aga Ma ise tahaksin oma piltidesse midagi uut tuua, mida, nagu keegi teine võib-olla ei ole toonud senimaani, et noh, et see on selline otsimine pigem kui sportlane, selline edasi käimine kuhugi mingi tulemuse suunas, siis ma arvan, et kunst on minu jaoks selline otsimine nagu enda otsimine sellest maalist. Et kui ma selle endale üles leian, mida, mis nagu mina suudan kunstide juurde tuua, siis ma arvan, et ma olen midagi saavutanud. Kui sport on nii, nagu sa ütlesid, ikkagi teistega koosolemine, selles mõttes treener inimesed, sinu ümberkunst on üksinda olemine. On täiesti absoluutselt selles mõttes, et sa ei saa olla meditatsioonis siis kui sa oled siis kui sul tekib mingisugune ümbris ümbritsev seltskond, mis sind nagu laiali hajutab kuidagimoodi, et sa, see on ikkagi noh, keskendumine ühte asja. Sügav keskendumine pärast Kui oluliselt sinu jaoks nende tööde, mida sa oled siiamaani teinud nende maalide puhul on, on see, mida teised arvavad, mida nad, mida nad sulle räägivad tehnilises mõttes parandama kipuvad. Ega see eriti niimoodi oluline ei olegi. Et ma arvan, et olulisem on see, et, et see just mõjub inimestele, et kui keegi vaatab seda pilti, siis ta ütleb, et kuule, et mulle meeldib see pilt põhjustada, eks ju, et see midagi tuletab meelde või see tekitab mingi emotsiooni ja ma arvan, et see on kõige olulisem see, kui keegi ütleb, et talle kasse meeldiv, eks ju. Kas see on ilus pilt või kole pilt, see on maitse asi, et selles mõttes, et maitse üle ei vaielda. Ma ei taha, ma ei taha kellelegi vaielda selle üle, ma ise ka ei tea, kas mu pildid on ilusad või mitte, ma selles mõttes ma isa olen kõige kriitilisem enda suhteliselt, ma arvan, et ma olen suuteline paremateks. Mida ma saan aru kunstis, arvavad, see ei ole võimalik, on, on mänginud selliseid meistreid, kunstnikke, kelle juures sa tahaksid olla, osa saada. Ja ma ei mõtle siin ainult neid kunstnikke, kes siin noh, kohe Eestis kasutada või käepärast oleksid. Ma mõtlen, mõtlen kogu kunstiajalugu, kelle juurde sa hea meelega sellise paremaks saamise reisi korraldaksid enda jaoks. Kui sul on väga raske küsimus, sellepärast et noh, sellist ühte inimest kindlasti nagu ei ole, et noh nagu me eile ka rääkisime, siin Salvador, ta lihtsalt oli väga siin selline selline selline noh imelik inimene, sõna otseses mõttes, et tegi väga imelike asjade, proovis olla väga erineda kogu kogu maailmast, mis ta ümberringi oli selles mõttes, et et saada osa Salvador Dali elus, siis oleks, ma arvan, et pea oleks päris sassis. Et, et noh see kunstnik on kindlasti, kes on, kes suudaks õpetada kindlasti ühte koma teist, aga sellist ühte kindlat inimest ma küll ei leia. Kuidas defineerida kunsti üldse, mis žanriliselt on, kuhu, kuhu sinu maalid vormilises mõttes või ka ideestiku mõttes kukuvad? Tegelikult on päris suur segu, tan segu sürrealismi ist, kuna mul ei ole päris reaalset kujutised mõne pildi peale, et nad on väga, väga sellised imelikud ei ole päris selliseid, mida sa näed iga päev tänava peale. Siis on sümbolismi ist sümbolism, ma arvan, et iseloomustab kõige paremini, kuna kuna iga pilt nagu tähendab midagi, et selles mõttes, et sürrealism tähendaks seda, et ma lahendaks siin ühte probleemi, mida on ise nagu välja mõelnud, mis tegelikult ei eksisteeri. Ja romantism tegelikult on täpselt samamoodi romantism nagu ilustab seda mingit emotsiooni, mingisugust elu hetke, et noh, et see on täpselt samamoodi tahad, Ma ilustan mingit eluhetke, aga läbi sümbolite. Nii et noh, kindlasti võib-olla sellest on natuke raske raske välja koorida, aga aga ma arvan, et see on segu. Kui palju sa iseennast leiad kunsti näitustelt mingi maalias seismas, vaatamas, tarbimas, osa saamas teiste kunstist. Liiga vähe, liiga vähe, praegu ei ole nagu selleks eriti vaba aega, kui vaba aeg tekib, siis, siis ma arvan, et need kohad, kuhu ma minna tahan, siis nad kindlasti sisaldavad galeriis ja luuri näiteks Hermitaaži kindlasti ma tahan seriaali. On sul rääkida praegu mingist sellisest kunstielamusest, mida sa oled saanud teiste töid vaadates või teiste töödest. No momendil ausalt öeldes ei ole, et ma olen täielikult käinud galeriides kusjuures mind üllatasid Jüri Arraku tööd, kui ma käisin neid vaatamas Estonia kontserdisaalis. Nad hoidsid üleval, mõtlesin alati, et mulle ei meeldi Jüri Arraku, nii kui ma nägin laineid lõi täiesti vapustatud selles mõttes, et väga-väga ilusaid, väga kihvtid ja ja ma tahaksin neid lähemalt tegelikult tundma õppida. Tõnis Sahk on tänase R2 piknikul saatekülaline. Me mängime ühe loo muusikat. Tõnis on kaasa võtnud. Ole hea, räägi ette ja, ja paneme loo käima. No see lugu on Jackson Brauni vaningonenti, see on filmist mu lemmikfilmist Forrest Gump ja see on üks selline lugu, mis ma arvan, et iseloomustab ka mind spordi mõttes kõige paremini. Argaks piknikul soovime kuulata märgaks piknikule. Mul on äärmiselt hea meel, et tänases saates Selles on Tõnis Sahk. Me oleme rääkinud spordist, jõuame rääkida spordis kindlasti veel tänases saates, aga sellest Tõnis, mida sa õpid ülikoolis geenitehnoloogia. Mille järgi sa keemiatehnoloogia valisid? Ma ei julge, ehkki ma võib-olla teen Haapsalu gümnaasiumi liiga arvata, et geenitehnoloogia sellest nii-öelda igapäevane teema oli ja, ja väga-väga väga sagedasti harjutatud või läbi räägitud teema abiturientide seas. Ei, absoluutselt mitte. Tahtsin mingisugust kindlat asja, nagu õppida selles mõttes, et ma ei tahtnud õppida mingit sellist pseudoteadust, et näiteks mingit majandust või niimoodi, et ma Majandus ei ole mingi pseudoteaduse vaesem riik, kus on raha. Helge tulevik. Okei, ma tahtsin midagi selles mõttes kindlalt õppida, et noh, et seal on mingisugune kindel asi nagu selge, samamoodi on täpselt selline asi, et sa õpid seda inimest nagu mikrotasandil tundma. Kui sa tunned inimest mikrotasandil, siis ma arvan, et on kergem inimest tunda ka makrotasandil. Et selles mõttes, et noh, majandus, ma ei kritiseeri üldse inimesi, kes õpivad sellist selliseid asju nagu majandus või või, või äri, ärijuhti, midagi sellist, aga, aga ma ise nagu valisin enda jaoks just selline kindla kindla aine Majandussiin selles mõttes ei huvita sinust ärimeest ei saa. No võib-olla kunagi Saabi taga, ma arvan, et kui minust ärimees saab, siis ma arvan, et ajapikku ajaga ma arvan, et ma ei pea seda õppima minema, ma arvan, et seeläbi kogemuste võib võib ka seda. Tahtmise läbi tee, eks ju, sest ta teadis ühte valdkonda konkreetselt, mitte lihtsalt abstraktsetest, teades, mismoodi liigutada käibemaksu. See on täpselt samamoodi, ma võin jälle sporist mets tuua, ega ega ma ei ole kuskil koolis õppinud kaugushüpet selles mõttes, et ma olen ikkagi läbi trenni läbi kogemuste läbi nende samade viga vigastuste õnnestumiste, olen selle asja endale selgeks saanud, et noh selles mõttes, et seal mingit kooli koolipraktikat mul bakalaureuse või magistrikaugushüppes Kui sul võimalus sinu jaoks oli üldse minnagi Tartu ülikooli, õppida seal siis nii-öelda sporditeadust omandada kohe ka treeneripaberid, nii nagu paljud sportlased teevad Ei olnud erilist huvi, ausalt öeldes noh jällegi, et ma ei näinud eriti sellist mõtet, miks seda teha Enda jaoks paberitega sportlane ja ma ei näinud eriti selles mõttes mõtet. Noh, kindlasti oleks kihvt õppida anatoomiat ja füsioteraapiat, sellist asja aga. Aga ei ole mina. Kui suur ambitsioon sul geenitehnoloogia ikkagi seotud on oma õppimise eriala õppimisega ma saan aru, et praegu tippsporti tehes on loomulikult väike paus sees ja nii süvenenult tegeleda asjaga ei jõua. Samas kaks kursust on läbitud, näed sa ennast kuidagi ja see on küll klišeelik ettekujutus, aga valge kittel seljas mingis laboris suur süstal või prits käes toimetamas. Ma ei tea, kas ma nüüd teen õppejõudude natuke liiga, aga ausalt öeldes eriti näe selles mõttes, et pigem õpin seda sellepärast, et saada midagi teada, midagi rohkem, et noh, tõesti, et õppida seda asja, mitte seda, et ma tahaks nagu mingit ametit sellest saada. Et noh, minu jaoks on õppimine pigem sellise kogemuse omandamine ja oma seda teadmiste ampluaa nagu suurendamine, et mitte, mitte see, et noh, et ma olen ülikool ja ma saan sealt mingisuguse ameti endale. Et sellist kavatsust mul lausuda. Ta ei ole amet, on sul sportlase amet? Praegugi son profisportlase töö tegelikult siiski praegu küll ja ma loodan, et järgnevad 10 aastat. Kui tihe see kontakt ikkagi keemiatehnoloogiaga on, on sul raamatut täiesti kodus kappi ära pandud, mingi pappkasti tõmmatud teibiga kinni kirjutatud peale geenitehnoloogia või on sul aeg-ajalt ikkagi mingi raamat käes, loed, sa hoiad nii-öelda ennast kuidagi nagu rea peal? Õppematerjali ma olen tõesti kodus olemas ja ma mingi aeg tagasi käisin isegi Tallinna raamatukogus. Rahvusraamatukogudes käisin õppimas, seal omaette, aga eks see on nagu keeruline selles mõttes, et ei ole selliseid kevadisi ja sügisesi treeninguid nagu minna edasi rahvusraamatukokku õppima, et siis jääb tahes-tahtmata. Ütleme, magama Tõnis, meil on seda pikka aega järel vähem kui pool tundi ja, ja mind naelutatakse ketserina seina külge, kui me ei räägiks olümpia-aastal sellest, et on tulemus. Olümpiamängud, mis kuupäeval Pekingis olümpiamängude kaugushüppe finaal on? Kuupäeva ma päris täpselt öelda ei oska, oled sa uurinud, selle ma olen uurinud välja ja see kindlasti on kirjas ka kodus, aga praegu mul kuupäevad sassis. On selle, ma võin sulle öelda, tuletan meelde, 18. augustil on finaal, 16. on kvalifikatsioon, kuue vaimumees käega kutsikat. On sul mingi nii-öelda graafik selle jaoks paika pandud, mismoodi see võiks olla nii, et sa sinna jõuad, siis ma kordan veel kord. Räägime seda juttu, vestleme siin, istume siin mõnusalt suvise päikese käes, siis kui on kolmapäev. Reedel on üks olulistest võistlustest sinu jaoks kindlasti. Ja täna siis kui teie seda vestlust kuulata, laupäeval me tegelikult ei tea, mismoodi elu ja asjad meid vahepeal juhatanud on ja kuhu kuhu rajale lükanud, aga ikkagi küsimuse juurde tagasi on sul olemas mingi selline skeem või kava, mismoodi siis need 16 ja 18 olla kohal seal, kus sa tahaksid kohal olla. No see skeem tegelikult oli juba ennem suvehooaega tegelikult meil paigas, et selles mõttes, et me tegime kogu selle töö, mis oli võimalik teha, tegime sügisel ja kevadel ära väga-väga suure mahuga töö. Selliseid põhjapanevaid vigastusi olnd peale talvist hooaega parema Hillevust tegi natukene valu, aga sellest lahti saadud. Ja noh, praegune tase on tegelikult selles mõttes tõusnud. Ma hüppasin oma isikliku rekordi ja ma olen teised hüpped ka teinud sinna eelmise isikliku rekordi, täheldame. Et, et ma arvan, et ei tohi nuriseda, aga samas noh, oleme nagu pingutama ka siin on veel kolm-neli võimalust jäänud järgi. Et seda normi püüda, aga noh ei tasu ennast nagu päris ära kõrvetada sellega, et et noh, kui, kui norm tuleb, siis ta tuleb, kui ei tule, siis tähendab seda, et see tase veel ei küündi, et siis on vaja veel teha aasta kaks tööd, et, et saada selle taseme just niimoodi, et kus sul ei ole vaja normi püüda lihtsalt võistlema ja see tuleb nagu loomulikult Kui sa hüppasid isikliku rekordi seitse, 99, valge lipp tõusis, sa tundsid, ilmselt hüpe on kuidagi teistsugune või noh, ma loodan, et see on tunda. Kui sa hüppad kaugemale, kui sa kunagi varem oled hüpanud, siis nähes numbrit seitse, 99 tablool või kuskohast seda või, või hüüdis kohtunik seda ma ei tea. Kohtri seitse, 99, mis oli esimene reaktsioon, mõtlesid sa vau, või mõtlesid sa kurat Ma mõtlesin, et lõpuks ometi sest mul oli oma võistlus, on, mul oli kaks esimest katset, on ainult seitse, 31, kolmas katse, seitse 45 ja ma hoidsin peas kinni, ma mõtlesin, et ma ei saa aru, mis praegu toimub. Neljas katse oli seitse 50, okei, rahu. Kaks katset on veel seitse, 83 on juba okei, siis oli kusjuures väga hea tunne, sellepärast et noh, et 83 see oli suve suve parim tulemus, siis mõtlesin, et okei, üks katse on veel, siis peab panema kõik, mis kõik, mis tuleneb ja siis ei tulnud seda taganttuult, siis oli 0,8 vastu. Vastutuur oli kogu aeg kyll sai otsa piimine vastutuules ja natukene punnitasin võib-olla üle natukese jooksjal kõige kõige ideaalsem, aga aga siis, kui ma tõusin, kas püsti ma nägin, kuskohast see jälgan, siis ma läksin suure huviga, läksin sinna paku juurde, siis kohtunik nagu hüüdis, et et seitse, 99 noh, mõnes mõttes kindlasti kerge, selline. Senine kuramus, tuli sisse, et ei ole seda kaheksat, et loodad ikka, et sa jälg, vaata seal kaheksa piiri peale ei ole seda kaheksat, aga noh 99 on muidugi, minu jaoks oli väga-väga suur pingelangus, tegelikult sellepärast, et ma olin selle seitsme 80 ringi maadelnud oma paar, kaks aastat, et et 99, see tähendab ikkagi mingit taseme tõusu. Kui ma paluksin sul nagu kirjeldada kuist täpselt, sa suudaksid kirjeldada seda seitse 99 hüpet. Rääkida sellest konkreetsest hüppest, mismoodi see algas, mismoodi see lõppes? Tegelikult jah, et vaat, kui paljud sportlased räägivad, et neil läheb nagu aju läheb täiesti tühjaks, ei mäleta seda siis ma mäletan päris täpselt, et ma tean, et mingi kuus, seitse sammu ennem pakku mul lekkis, mingisugune kerge tõrge, kus ma, mul on üks kindlasti märkus, ma nagu kiirendan, seal tekib kerge tõrge, et noh, et ma ei lähe sujuvalt päris. Ja siis on niimoodi pea püsti ja siis tekkis selline jõnks tekib sisse, seda hakata kiirendama, siis mäletan seda väga hästi, et see on, see oli kindlasti tingitud ka sellest vastutuulest. Oleks taganttuul, on selline stabiilne ja, ja oleks nagu isegi soojenduskatsetel oleks saanud sellega oma samu niimoodi ilusti ilusti paika, et siis oleks kindlasti see hüpe natuke teistsugune väljend. Aga, aga noh, ma sain ilusti üles pakult, noh, eks ma natukene politsei on rohkem ka sellepärast, et mul oli tõesti niisugune suhteliselt siiber ees sellel nendest seitsme, 37 40-st stest hüpetest, ma teadsin, et ma olen tegelikult suuteline palju enamaks ja Andrei ütles, et noh, et kuule, et hakkame jooksma ja siis ma võtsin, jooksevad teisendused, läksin nagu seal samu märgist, läksin natuke aktiivsemalt minema. Ei noh ma arvan, et mind rõõmustades pigem see, et me nägime väga palju seal hüppes varu ja, ja kui see näed juba seitsme, 89 juures varu, siis tähendab seda, et noh, see võib-olla ei pruugi kellelegi teisele tähendada, aga see tähendab nagu minu enda jaoks, et noh, et, et on veel vaja tööd teha, aga samas töö kannab vilja. See, mida me teinud oleme, see, mida me tulevikus teeme. Kui täpselt sa endale seda ette kujutad, seda vahemaad kaheksa meetrit ja, ja, ja kaheksa, 15 828 50, kui ma küsin sinu käest, et me istume siin ühes väikeses valges toas, kui paljusid ühest seinast teise seinani on, oskad sa seda? Oskad sa seda nüüd, sa vaatad kavala poisina kohe laeplaatide järgi ära ja oskad öelda, et ta on 50 sentimeetrit. Et kui palju seda vahemaad on, on see sul nii-öelda silma ees see, kuhu sa tahad lennata. Kusjuures see 80 meetrit nagu staadionil ei paista üldsegi. Väga suur, see on suur ala, eks ju. Ei staadionil juhatada väga suur staadionile lähed, siis sa vaatad seda, kas nad pakuvad kaheksa meetrit, noh, et see on täiesti võimalik, kui sa lähed siseruumides, siis mõõdud 181 välja, siis on päris päris kihvt esineja. Siia tuppa sa ilmselt ema lendaksid sellest toast üle rahulikult. Ma arvan küll, jah. Ei siin siia, ma arvan, et see oleks väga ebaõnnestunud. Aga ikkagi kaheksa see, see, mis on nii-öelda sul jalas olemas, kas või tulevikus, teades seda, mis tööd sa teed, seda, seda nii-öelda pikkust oled sa välja iseenda jaoks mõõtnud? Kusjuures iga enne igat võistlust ma vaatan, kus kaheksa piirema vaatan sammudega üle kõnelema isegi siis, kui ei ole seda märklauda, kus on nagu et numbrimärgid on need, kus on seitse, kus on 68 sest et isegi siis mõõdan nagu jalgade välja, kus on täpselt see kaheksane hetk, kus on joones ma kujutanud nagu enam-vähem ette kuupäev nagu maanduma. Kas ma olen alati tahtnud küsida need liigutused, mis seal ennem hoojooksu algust on mida, mida siis erinevad erinevad atleedid teadest erinevalt, lisades sinna, kas siis mingit sellist teatraalsust või, või, või, või või siis mitte, kui, kui olulised nad on, mismoodi need välja kujunenud, et kas see on nii, et ühel hetkel mõtleksid teks natukene show'd, teeks sellise liigutuse enne? Ma mäletan, et on, on olnud mehed, eks ju, kes astuvad tohutu pika sammu taha, kes see oli, kes astus tohutu pika sammu taha niimoodi tõmbas kere nagu kõrvale natukene, siis hakkas minema Carlevi, seal oli vist mingi enam-vähem sarnane. Suht suht rahulikult minema, keegi oli selline täpselt, kes astus paar sammu ja siis pani minema ja nii edasi, Mike Powell, kes astus paar sammu taha. Aa ei see oli Ivan ved roosada väikse sammu taha oma keha, täpselt. Siis ta eksis, kaks sammu läks minema. Ei, see tegelikult ei ole väga show asi, see on välja kujunenud, see on rütm, mis üks sportlane saab nagu hoojooksult minema, mine stardime stardi stardi sellest märgist, et mõned, mõnedel on see lihtne, et ma arvan, et Lewisel oli lihtne tulema, oli ka 100 meetri sprinter, et ta sai nagu sealt kohapealt väga lihtsalt nagu minema mu enda jaoks koha pealt minek nii lihtne ei ole, sest mul tekib kehasse väikene nurk ja nõrk kogu jooksu vältel jääb sisse pakkus ei saa enam nii hästi minema, kui kui, nagu sirge käega. Niisamamoodi on teistel ka, et noh, et need, kes ei saa nagu samu märgist niimoodi koha pealt minema minna, need, neil on vaja teha mingi ker keeloog. Et see, see ei ole, sa ei ole soo, siis on pigem selline rütmi kujundamine. Nii, ja teine asi on see, kus kohas on nüüd pakkunud avatud ja nüüd sportlane, siis teeb sellise tõukeliigutus ja nüüd, mis nagu edasi edasi, nagu järgneb ka see on tegelikult hästi ju erinev. Ei ole, ei ole sugugi nii, et kõik lendavad või, või nii-öelda selle hüppe ajal on ühesugused. No, mul on kolm ja poolkäär ja ma tegin kolm ja pool sammus see on nii-öelda jookseb ja nii edasi ja nii edasi. See on välja kujunenud samamoodi, et Andrei mulle soovitas seda teha just siis, kui ma läksin tema treeningusse, tema treeningrupi, astusin ette et see on minu jooksul nagu kõige iseloomulikumat, ma saan nagu ennast nagu rohkem edasi lükata, just see tegelikult tulemusele ei anna juurde, kui sa teed siruõpetajaid, kolm poolkäär ja kes on mugavam, mugavam minule, seal on kolm pool ka. Sest mul on lõpus jooksurütm, on lihtsalt nii-nii suur, et ma ei saa neid jalgu päris rahulikuma nagu hoida, et nad mingeid liigutusi ikka teevad. Et Andrei vaatasin, mõõtis, ütles kolm pool kääripoiss. Kui esimese treeningu sellest tõsiselt esimese treener ütles, et proovi seda ja esimest korda proovisin väga imelik, aga tuli välja. Siis hakkasin proovima, tegin teine, nüüd on suht normaalne. Enne seda oli, mismoodi seda nimetataksegi, lihtsalt jalad üles tõstetakse, niimoodi etendust tõmmatakse. See on, no oleneb, see on poolkäär, siruv ja puhas siru, hüppa koos seal võib-olla on see kui seedejalgadega mitte ühtegi jooksuliigutust, vaid kohe tõmbad jalad taha ja puusa ette ja ja kohe-kohe vaimselt nagu maandumiseks, et. Sina enne kolm pool kääri tegid, mida? Ma tegin vist poolteist siru. Sellega ma tegin ühe sammu, siis poo sammusime, tulid jalad taha ja siis ma suutsin nagu maanduda. Aga see ei olnud päris õige. Kas seal on kuidagi omad mingid trendid ka, et praegu tehakse rohkem nii ja praegu tehakse rohkem naa ja, ja, ja vaadatakse, et kellel noh, mingid asjad, edu toovad. Kusjuures ma arvan, tegelikult need trennid on täiesti olemas, aga see ole mingi stiiliasi, see on pigem see, et missuguseid hüppajad on. Et samamoodi oli Carl Lewis ja Mike Pauli ajal olid kõik hüppajad suhteliselt sprintereid, et ta väga kiired mehed. Et Mike Powell ise ka, kuna ta oli pikk, aga tal oli hooajaks on kiirus oli lõpus ikka väga tohutu ja ega too sellise kiire rütmiga kiire hoojooksuga ei saa siruhüpet sellepärast et need jalad ei jää sul rahulikult, sa pead kuidagi maandudes nagu jalad ette saama. Ja see kolm pool oli kõige loogilisem asi, mida nad tegid. Praegu on ka niimoodi, et on kahte lehte, jagunevad need hüppajad, et kes, kes jookseb natuke rahulikumalt peale, kes loodavad selle peale nagu pakult võimalikult võimsalt nagu minema minna. Väga paljud vene vene hüppajad teevad seda vene hüppeid ei näe üldse nagu kääre kärpima, sest nad teevad enamjaolt sinu ütelda. Aga ameeriklased moodi on, praegu ma tean, et Dvaid, Philips, olümpiavõitja, maailmameister teeb praegu käärhüpet, on väga hea, kiirus on vist isiklik rekord, 100. meetris on 10 10 või on natukene isegi parem. Oh, ma parem ei ütleks nii kaua aega tagasi. Tõlge veel üks asi, mis mind alati selle võistluse juures on jälgedes mode kaugushüppevõistlus on huvitanud, kui oluline ikkagi on tegelikult see kuidas sulle staadion kaasa elab. Kui palju on selles omakorda jälle show'd endale mingi rütmiandmist, et sa nii-öelda kutsud publikut kaasa rütmi lööma, sellepärast et tegelikult publiku rütm, mis seal tekib, see, see lihtsalt on selline massirütm ja seal ei saa ju olla nii-öelda mulle sobivat takti ja selles sees üldse. Ei, selles mõttes, et see on puhas, so asi, ei, kui mõnelt ei laksuta nagu plaksutada teiste rütmi, kui tavaliselt niimoodi niimoodi niimoodi siis paned nagu mingisuguse rütmi sisse, see on puhas, so asi muidugi. Aga publiku kaasaelamine aitab nagu selles mõttes, et et sa ei pea ennast üles kütma selles mõttes. Sa võid mõelda, mõelda sellele tehnikale mõeldud tehnika spetsiifiliselt läbi ja rahvas aitab sind kaasa, sul tekiks adrenaliin, et sisse sa läheksid nagu võimalikult võimsalt minema. Et selles mõttes, et mulle hästi palju see, see läheb korda, kui publik kaasa, sellepärast et publiku tähelepanu, mul on seda tähelepanu jube palju vaja. Et noh, see on selline, see, see ei ole nagu pigem tähelepanu vajadus on selline asi, et just, et noh, et publik suunab oma energiat, seda energiat, nad ootavad seda head õpetajad suunavad nagu minu pihta ja siis ma tunnetan seda ära siis mina ei pea mitte midagi tegema, see, ma pean lihtsalt oma hüppe peale mõtlema, selle tehnika peale mõtlema ja siis läheb kõik oma rada. Millised on olnud sinu sellised fiilingu mõttes kõige paremad kogemused, tuli sealt nüüd siis hüpet või ei tulnud sellist, mida sa lootsid, aga, aga kus meeleolu oli kõik õige, kus, kus olid loodud justkui sellised väga head tingimused selle unelmate või väga hea hüppetulemiseks. No seesama Tallink 2008 mul hästi meeldis, kuidas ma vaatasin pärast seda videomaterjali, kuidas paar inimest juba kisasid enne seda, kui ma maandusin, et ta selle selle märgiks, et nüüd tuleb hea hüpet. Et mulle jubedalt meeldib see, et no eks inimesed näevad, et kuhu ma enam-vähem maandun. Et kui nad näevad kuskil kaheksal ligidal, siis kõik ikkagi elavad tuliselt kaasa. Jube, jube kihvt asi. Noh, see see on, see on ilmselt üks põhjus, miks ma seda asja tegelikult teen. Et just see, et sa saad nii palju tegelikult rahvalt tagasi. Räägi natukene sellest rutiinist ka. No ma saan aru sportlaselt sportlasele, selge oma hommikune graafika, mingid mingid asjad, mida tehakse, mida, mida võistluspäeval ei tehta. Jook ja söök, ma ei mõtle seda, mõtlen seda, mis saab siis, kui kui sa oled staadionil mismoodi ühe sellise kõval tasemel võistluse nii-öelda see päevakava paari tunni vältel seal staadionikatlas seal ümbruses on. Noh, eks ma arvan, et põhiline on säilitada seda sisemist rahu ja seda enda, seda sisekliimat nagu hoida, et mitte liiga nagu ärevaks minna, et vaadata, vaatanud ümberringi, joosta laiali otsas ringi, et et teha oma asju. Mul on hea, et ma kogu aeg kasutan endal pleierit kõrval, klapid kõrvas, muusika kõvasti peas, siis ma suudan nagu endasse natuke süveneda ja, ja natukene sellest melust nagu kõrvale kõrvale hoiduda, muidu ma arvan võib-olla liiga liiga palju, hajutab see natuke tähelepanu, see kogu see rahvamasse kogunenud head sportlased, eks pead, ikka peab suurvõistlusel käima ka, silmad avatud peas ringi, et selles mõttes, et kui on, kui on ikka tasemel sportlane, siis sa pead midagi ikkagi juurde õppinud temalt, et noh, et muidu ju neid harjutusi läbi teleri ei näe läbi telefonid hüpidega, selle, selle ta tegelikult peitub päris palju asju. Oled sa võtnud konkreetselt kedagi kelleltki midagi üle, mida sa oled näinud tegelikult staadionis, kuidas üks või teine tuus üks või teine äss nii-öelda kõrgliiga mees. Võistluseks valmistub? Staadionil veres mitte, aga treeninglaagrites küll, jah. Neid ikka, neid hetki on ikka päris palju, kui treeningut midagi, noh, niimoodi heatahtlikud, varastada. Mis on kindlasti selles mõttes ei ole tegelikult margusse, on omandamine, on või noh, teiste tead, ma ei tea, ma väga keeruline, ma arvan, et klassikaline vargus ei ole meile käeraudu, kartma või, või südametunnistuse viina. Aga võistlus ise siis, kui ollakse juba platsi peal, kas seal on sees ka mingi selline loogika? Mis, mida, mida sa jälgid või millest sa kinni hoiad, mida sa, mida sa teed, mida sa ei tee? No kindlasti kinnel soendus soojendusharjutused, et mida ma pean nagu, nagu nagu lõpuni tegema, siis, kui soendus jääb poolikuks, siis ma tunnen, et, et üks asi jäi tegemata, teine asi tegemata jätnud kõik soendus, asjad, soojendusharjutused tegelikult ju noh, on eel eelliigutus sellele võist võistluse hetkele, kui sa tegelikult oled hüppe tegema, et noh, et kõik need soendusjooksud, et põhimõtteliselt särades, mis seal iganes on. Need kõik nagu juhivad sind nagu heal hüppena üks asi jääb tegemata, siis on niimoodi, et siis tekib, siis on juba enda tunne see, et okei, mul jäi üks kirjandus tegemata, aga noh, aga siis nagu jooksurajal ei ole nii hea tunne, kui sa oleksid seal tegelikult. Kui palju sa võistluse ajal vaatad, jälginud seda, kuidas teised hüppavad? No ma pole ausalt öeldes nii palju sellistel kuumadel võistlustel käinud Stuttgardis käisin ise võistlusel, siis ma ausalt öeldes väga väga ei jälginud, sellepärast et ikkagi noh, nagu ma ennist ütlesin, ta ikka oma asjadega, me oleme nagu olen suht ennast süvenenud oma oma tehnika peale mõtlema, et selles mõttes, et väga niimoodi pea laiali otsas ei tohi, prügi rakendatakse, ei tohi. Muusika, mis seal klappides kõrvaklappides pleier mängib, on iga kord üks sedasama. No ma ei tea, mul on playlist, on see pleilis praegu on, mul on mingi paar-kolm kuud on. Selge, ütle üks lugu, mängime selle ära, mis sul, mis sul tavaliselt on kindlasti võistluste ajal ja me saaksime teada, mida, mida Tõnis seal klapid peas siis staadionikatlas kuulab. Okei, see on üks lugu, on linking, pargin lamm. Ütleme, et ma saan selle järgi jälile, kuues lugu, aga hea siis ta tuleb ka. Mitte et see lugu mulle meelde Tõnis, aga me ei saa seda rohkem kuulata, sellepärast aeg on liiga vähe. Ühest küljest ja teisest küljest ma kardan, hakkab ta hüpata. Ja minema hüpatakse, muide see lugu praegu, kui sa kuuled seda, tuletas mingit konkreetset võistlust sulle meelde ka. Ei, ausalt öeldi, tuletan, sellepärast ma ütlesin juba see lista mul tegelikult umbes kolm kuud on man enne igat võistlust sellist need lood tegelikult läbi kuulanud. Nii et ütleme ka oma isikliku rekordi hüppamise päeval, tõenäoliselt seda kuulasid. Ma ei mäleta, kas see just tuli, aga midagi sellist Küll jah, räägime natukene sellisest müstilisest asjast ka lihtsa inimese inimese jaoks, kes tippspordiga tegelenud ei ole nagu, nagu nii-öelda kohustusekoorem või, või, või seal läbipõlemine, millest see tekib. Noh, see on selline selline asi, kui sa tõesti nagu kujutada ette tegelikult seda suurt inimeste hulka, no kes, kes sulle tegelikult kaasa elab ja kes tahavad, et, et sul on nagu hästi näeksid, kes tahavad tegelikult sa nagu selle võistlused tegelikult kinni paneksid, et selles mõttes, et kui kui sa tead ise, et sa ei ole päris nii kõva tegija, et sa kuulud oma maailma 20 20. lõpu, eksju ja siis, ja siis mõtled selle peale, et noh, et kui palju tegelikult paremaid vendasid sul ees hüppab või jookseb või heidab, eks siis siis tekib selline kerge trump, et noh, et siis mõtled, et mis, mis ma siin teen, eks ju, et jube palju inimesi vaatab, et ma ei tohi nagu ma ei, ma ei tohi kehvasti esineda ja siis tegelikult lõppude lõpuks ei ole enda nagu üleshaipimine, see on pigem nagu närvitsemine ja siis siis ongi läätsede jooksurajale jalgu ei tunne, eksju ja siis tehnika läheb käest ära ja. On see läheb, tundub see sulle, et see on nii või oled sa rääkinud ka teiste sportlastega jagavad nad sedasama arvamust. Ma mulle pigem tundub, et see on niimoodi, sest mähet nähes teisi ekstundes ennast ka natukene, ma ausalt öeldes ei ole nii suur närvitsejanud, eks ma teen igal võistlusel seda, mida ma paremini oskan ja see tuleb välja. Lugesin paar päeva tagasi sellel nädalal Eesti päevalehest väikest sellist nuppu, kus, kus, mis lõpetati sõnadega tundub, et Eesti olümpiakoondisest saab jälle koondis, mis on koostatud kvantiteedi printsiibil, mitte aga kvaliteedi printsiibil. Milliseid mõtteid see sinus tekitab? Natukene vastastikuseid mõtet sellepärast et iga sport tegelikult on jõudnud sinna tasemeni, kus tegelikult ta lunastab selle olümpiapileti ja see, see juba tähendab midagi, et noh, et eks kui sa lähed sinna olümpiavõistluste saada oma 30. koha, siis sa pead arvestama sellega, et see 30. koht on ka tegelikult koht selles mõttes, et noh, sa ei saa ju sportlast niimoodi maha teha, kui okei, võib-olla ei lähe kirjeldama seal võistlusel ei lähe kõige paremini, aga eks mida võistluse edasi, seda, seda enesekindlamaks tegelikult üks sportlane muutub ja eks me peame tegelikult hoidma ikkagi neid, kes meil on, et meil on poolteist miljonit inimest ainult ja meil on tegelikult päris palju häid sportlasi ja kui, kui me neid ei hoia pöialt ei hoia, ei kaasa ei ela siis noh siis meil, millel ei ole sedagi, et siis pole mõtet üldse olümpiat vaadata. Lõpuks. Väljend olümpiaturist, saad sa sellest aru ajaksusel karva nii-öelda turri. Ei, see ei ajamine karva turri, aga ma saan aru ka ei saa selles mõttes, et noh, me teeme ikkagi oma tööd ja olümpiale jõudmine on jube keeruline asi. Ja olümpial veel esikolme hulka jõudmine on seda keerulisem, nii et noh, osad inimesed jõuavad sinna, osad mitte. Ja selline see elukene on, et selles mõttes, et et sa ei saa kedagi selles mõttes taga sundida, et öelda nüüd. Okei, sa lähed olümpiale, sa nüüd pead minema esikolme siis sa pead arvestama sellega, et ega teised inimesed tahavad ka saada siin igaüks, kes laevolümpola tahavad kõrgemat kohta saada kõik püüavad selle järgi ja ja noh, kõik ei saa olla esimesed, keegi peab ikka viimane. See on arusaadav ja keegi peab olema 20-st, keegi peab olema 30. ja tahaks näha, milline Eesti spordiajakirjanik. Juhul kui koostataks ülemaailmne spordiajakirjanike edetabel püriks ja, ja pääseks esimese 1000, siis seda ma arvan, et võib-olla õnnelikuna pääseksid esimese 10000 sisse. Seda on ka natukene nadi öelda, sellepärast et eks spordiajakirjanik teeb ikkagi oma tööd ja tema, tema nagu tal on teistsugune töö, kui sportlase sportlane peab tegema võimalikult hea tulemuse suurvõistlusele, aga spordiajakirjanikuna on kohustus teha võimalikult adekvaatne reportaaž sellest, et noh, et kui, kui ta tõesti näeb seda, siis ma arvan, spordiaednik peaks olema pigem nagu erapooletu, ta ei tohiks olla liigkriitiline ja ta ei tohiks olla liiga optimistlik, vaid võtta asja nagu ta tegelikult on. Aga tavaline, lihtne televaataja peaks ikkagi tundma rõõmu selle üle, et inimene juba on olümpiale pääsenud. Ma arvan kindlasti sellepärast, et noh, kui mõelda selle peale, et üks Eesti sprinter näiteks kunagi pääseks 100 meetri kasvõi teise ringi või kolmandasse ringi, siis mõelda selle peale, millal Eesti sprinter on üldse olümpiale pääsenud, see on ju, see on ju muidugi kaugushüppega samamoodi viimane kaugushüppaja, kes pääses olümpiatuli, Tõnu Lepik. Ja see oli 68. aastal. Nii et noh, paar aastat tagasi, see on 40 aastat tagasi ja noh, ma ei vabanda sellega sellega nagu ennast sugugi välja, selles mõttes, et ma ei peagi vabandama selle pärast, et ma, sportlane, mul on vaja nagu saada võimalikult head kohta, et ma ei ole, ma ei lepi mitte kuidagi sellega, kui ma lähen suurvõistlusele, ma saan seal 20. koha, sellepärast et iga võistlus, mis sa pead ikka püüdma seda tippude tippu. Ja noh, ma arvan, et seal, sportlane kui sa seda ei tee Tõnis, suur aitäh sulle, oli erakordselt meeldiv sinuga tuttavaks saada ja siin piknikutekil kaks tundi istuda. Aitäh. Ma tahaksin midagi kangesti soovida, aga ma ei tea, mis see võiks olla. Mis on see, mida sa tõesti iseendale soovid? Ma soovin, et et mul tuleks sellel hooajal üks kas või üks võistlus selline hüpe välja, nagu tegelikult planeerisin seda hooaja alguses, sest senimaani ei ole seda juhtunud, et kogu aeg on kuskil mingisugune varu jäänud. Päevikus või selles nii-öelda plaani raamatus on see number konkreetselt kirjas ei ole? Ei ole, ei ole, aga seal on kuidagi kirjeldatud seda. Seda on kirjeldatud, ma nägin seda hüpet seitsme 89 juures, aga see ei realiseerinud seda äragi. Ma mõtlen selle kirjelduse peale ja soovin tõesti sõda ja ma usun, et seda teevad ka kõik, kes selle saate ära kuulasid, et see sul täide läheks. Selle hooaja sees aitäh. Tänases saates oli külas. Tõnis Sahk. Sportlane kaugushüppaja, kunstnik, tulevane geenitehnoloog ja kõike veel ergaks. Piknikul on kordusena eetris pühapäeval ja me kohtume järgmises saates juba nädala pärast, laupäeval kell üksteistlaga, hästi.