Tere, ma olen Heini Vaikmaa ja te kuulate Kummitagasihoidliku mehena pole Heini Vaikmaa oma sõnades ja väljaütlemistes kunagi popi või rokirindel eesliinil olnud, kuid muusiku ja heliloojana kuulub ta kahtlemata ei oska kõige teravamat tippu. Tema kuulsaimad saavutused on sündinud koos maha vokiga Entel lisaks levima Kalev on ta edukalt kätt proovinud ka näiteks rokkmuusikali tega. Üks lugu võib-olla, mida ma paari aasta tagant uuesti üle pika aja voolasin, kuna juhtus vinüülplaat mulle ette, nii et, et see on võib-olla Emerson lekkinud Palmeri lakkimann. Mis aja selle nagu külmajudinad üle selja ja seal sündi, soolakala ja põhi on niivõrd hõre ja minimalistlik. Samal ajal ka paljud muud need vanad asjad, mida nüüd ei ole ju võib-olla mõnda lugu 10 20 aastat kuulnud, et tekitavad täpselt samu tundeid. 70.-te asjad üksteise pealt salvestasin kõikidega, eks ju, neid asju ümber plaate sattus ju väga vähe siia ikkagi. Siis sai oldud igast asjast praktiliselt vaimustuses sest asju oli vähe, iga iga iga plaat, mis ilmus, mille kätte said oli täielik sündmus, mida sai ikka korduvalt koos käidud ja kuulatud. Ma kui videomakid olid Need riigid, lääne filmid, mida käisime koos ja lihtsalt vaatasime Plaati muusika plaate, samamoodi kuulasime ka väga palju just teise kidramäe Christian kirmega, kellel nagu oli ka väga palju kast jess, Tseenesist ja kõike sellist kraami. Ma ei saa aru inimestest, kes kuulavad mingit ühte stiili või, või on mingis ühes stiilis kinnisena. Kõigis stiilides on midagi huvitavat. Kantrimuusikasse. Vahel on juhtunud neid soome pealt aastaauhindade jagamise vaatama. Sellega oli huvitav juhus. Neli-viis aastat tagasi vist oli viimati kui ma vaatasin ja tahtsin kutsuda tütarde, et ole nüüd vaata kuidas lauldakse ja bäkkida, mismoodi kõlavad noh, niuke, kaasaegne Katri seal ei olnud, võib-olla see ei ole enam kantri, noh ma ei tea, mingi popdžäss ja kõik seal kantrisegu. No vot ei tule tütar teisest toast välja kontriani jama ja kogu lugu. Tambitud terved 90. ei tuleta ei tulnudki, kuulavad telekat. Ta ei tulnud vaatama, mis toimub. Aga loomulikult ma kuulan igasugust muusikat, nii palju kui aega on. Kuul on aeg-ajalt raadio kahest õhtuti just Koit raudselt laseb vahel huvitavaid asju, Raul Saaremets. Kuulan eelkõige ikkagi üldmuljet, ilmselt enamus inimestest, vot seda häbi tunnistada, aga mu inglise keel on väga vilets, praktiliselt loe ainult niisugust tehnilist, mis puutub stuudioasjandus jaganud neid terminit, et ma pean tihti laste käest küsimus, et kui mõne laulu kohta pean huvid, milles lauldakse, millest siin juttu on siis ma küsin poiste käest kellegi käest, alati. Inglise progressiivrokkmuusika supergrupp, Emerson, Lake ja Palmer sai kokku tänu õnnelikule juhusele. Nimelt sattusid giid Emerson ja Greg Lake 1969. aastal kaks korda esinema, samal laval siis küll veel erinevates bändides. Emerson mängis klahve Ingliste nais- ja Leic basskitarr Kinkremdonis. Mehed proovisid koos musitseerida ja sattusid sellest nii vaimustusse, et otsustasid oma gruppi teha. Trummari otsingul pöörduti kõigepealt Jimi Hendrix bändi kuulunud Mitchelli poole, kes polnud huvitatud, ent kes pühendas teemasse Hendrik Siiendab. Viimane oli oma bändist tüdinenud ja soovis proovida midagi uut. Kui vikatimees poleks vahele seganud, saanukski temast tõenäoliselt uue koosluse ametlik liige. Bänd sai siiski kokku, trummariks leiti kaal. Palmer. Ürikutes seisab, et Greg Lake pani esimesed read laulust laki mänd paberile juba 12 aastaselt. Kui ta koos Emersoni ja Palmeriga 1970. aastal debüütalbumit ette valmistas, leidis trio, et üks balan puudub. Mitte et see neid endid häirinud oleks, aga leping plaadifirmaga kohustus vinüülplaadi mõlemad pooled tegema vähemalt 21 minuti pikkuseks. Niisiis olid mehed selg vastu seina, tee või tina, aga üht pala on veel tarvis. Lahendus tuli üsna ootamatult, nimelt sattus Emerson ühel päeval stuudiosse hetkel, kui Greg Lake üht vana lapsepõlve viit akustiliselt kitarrilt helistas. Väidetavalt Emersonile ega kappaal. Merile see ballaad eriti ei istunud. Ent olude sunnil istus, kas on oma äsja soetatud muugi süntesaatori taha ja mõtles välja muusika ajaloo ühe kihvtima muugi partii, mida kuulete laulu lõpus. Lakki männ ilmselt Emerson, Lake ja Palmer aegade kuulsaim palav oli sündinud. Album Emerson, Lake ja Palmer tõusis USA edetabelis 18.-le kohale. Singel laki männ saavutas 48. positsiooni.