Te kuulate raadio kahte saade on kõik puhuvad ja lisaks ennile Reimole on üks külaline ka meil siin stuudios. Tere päevast, Eiki Nestor. Tere. Jõudu kõigile, emotsionaalne mees rusikat veel natukene punased ja ei ole päris, mulle tundub transist väljas seoses oluliste päevapoliitiliste sündmustega. Ja eks selle laadilised hääletused on alati keerulised. See, mis suures saalis toimub. On vaiksem, viisakam, aga kuidas selleni jõutakse, on alati elavam ja tõsisem. Te ometi ei taha öelda, et reaalselt toimus ka noh, nii-öelda verbaalne pluss koalitsiooni sees teemal maripuu umbusaldamine või mitte umbusaldamine? Ei, verbaalne kaklus selles mõttes koalitsiooni sees toimub kuidas ma ütlen alati mingite teemade kaupa? Persoonidega on niivõrd mitte, sellepärast siin siiski kõigil neil erakondadel, kellel on kohustus, õigus ja vastutus oma ministreid postile panna, on see kõigepealt nende nende endi vastutus. Et see, et see asi sellisel moel lõpplahenduse leiab vastu oli näha kuskil esimesena kuskil kuu aega tagasi või poolteist. Aga et ta täna jõuab, seda igatahes ei teadnud ka näiteks meie fraktsioon, et näiteks täna pärast seda hääletud hääletust Maret Maripuu teatab oma tagasiastumisest Kuu aja pärast, mis muuseas kaunis tavatu, et reeglina otsekohe tagasi. Ma ei tea, kuidas selle Reformierakonda enda fraktsiooni kooli, no ju nad vast ikka teadsid. Aga. Koju tagasi astutaks? Ei, ei, eks me oleme niimoodi oma intervjuudes kommentaarides teatanud küll, et meie partneritel on loomulikult siin otsustusõigus. Aga noh, ma ei tea, ma olen korduvalt pidanud sind vastama küsimusele, et mida sotsiaaldemokraadid oleks teinud, kui meie ministriga oleks nii juhtunud. Ja ma olen öelnud ka, et meie kõigi eelduste kohaselt oleks oma ministri tagasi kutsuma üks selline huvitav küsimus, mis, mis mind huvitab. Ma usun kuulajaid, paljud ka on ju see, et ministri harilikult, et kui ta läheb ministeeriume juhtima, antakse kaasa öelda posu, juhtmeid, inimesi, kes erakonnaga sidet ajad, inimesed, kes teda nõustavad. Kas praegu see, et selline skandaal on tekkinud, probleem võib olla selles, et noh, loomulikult ministeerium ei saanud oma asjade töödega hakkama, aga et probleem avalikkuse ette jõudis, on, on lihtsalt see, et õigel ajal need juhtmed olid millegipärast nii-öelda umbes, et info ei olnud erakonda, kes oleks suutnud saata kellelegi saneerima ministeeriumisse asja korraldama, kui minister ise hakkama ei saa. Ma siiski arvan, et siin ei olnud juhtmete küsimus. Juhtmed kohustus on pigem hoida sidet ministri ja siis riigikogu fraktsiooni ja laiemalt erakonna vahel. Juhtmed ei sekku sellesse töösse, mida teeb majas kantsler riigiametnikega ja ausalt öeldes ei sobigi seda teha ja tal seal nagu puudub ka õigus seda teha, et kantsleriga siiski suhtub suhteliselt minister ja ja kantsler vastutab ministri ees, mitte ta nüüd. Ministri nii-öelda abilised, keda siin juhtaks nimetati, käiksid kantsleri näpunäiteid jagamas, et sellist praktikat minu teada ei ole kunagi olnud ja, ja ei ole ka õige, et nii on, et lõppkokkuvõttes on selgelt ministeeriumis olemas minister kursis oma abidega, see on nii-öelda poliitilise otsustuse ja vastutuse pool ja on siis ametnike pool, kes peab vastutama, et, et maja töötaks, et kõik sujuks, et asjad jõuaks õigel ajal punktist A punkti B. Et kellelgi ei jääks toetus saamata õigel ajal. Et seal rohkem tõesti siis ametnike vastutusala. Kas uus nimi, uue sotsiaalministri nimi on ka juba läbi kõlanud? Ei ole just, vastasin siia tulles ühe Online'i telefonikõnele ja vastan samade sõnadega, kui tohib. Et ma ei ole näinud ühtegi reformierakondlast, kas nina püsti või nina, norus Toompea lossis ringi käimas seetõttu, et temast sotsiaalminister saab, aga usute, et reformierakonnal on pink piisavalt pikk, et sealt oleks võtta keegi uus ja parem? Mis ma siin usun, et ma soovin, et see inimene, keda nad selle koha peale panevad omaks sellest valdkonnast varasemat kogemust. Ja oleks ka, kuidas ma ütlen poliitikuna, teatud sellise tugevusega taustaga inimene võib olla väga omal spetsialistidel, sageli ma ei tea, portaalides unistatakse spetsialistide valitsusest. Et ma võin teile öelda, et tema kõrgeausus ametnikkond või spetsialistide valitsusega teha kõik, mis ta tahab, tegelikult peab alati olema. Poliitik peabki tundma seda ala, et see oleks, see oleks ideaal, et kui, kui ka inimene on väga hea omala tundja. Ta võib ära eksida seal valitsuses ja poliitikategemises, et tal läheb väga keerukaks, mis sõnadega te maripuusaagat ja reformisaagat nii-öelda sellel perioodil hindaksite, et maitse teile suhu sellest jäänud on? No mina ütlen, et tõesti ma ei eksi kuupäevaga, see oli kuskil oktoobri keskel, kui see teema tekkis ja meie fraktsioon hakkas juba asju arutama ja ja meie esialgne ka arusaam oli, et noh, et ju seal on mingi viivitus, et see asi peaks lahenema ruttu. Ja olime pärast aga väga üllatunud, et, et muidugi on ka ministritel sellised poliitilised valikud, et näiteks see teema, mis praegu puudutab seda pensionide kojukannet mis on ka tundlik ja väga värvikas. Et hinnates alati ka poliitikuna riske, mis, mis on mingi lahenduse plussid-miinused. Kui ma kuulsin sellest plaanist, minu esimene reaktsioon oli, et kas seda on ikka mõtet teha, et noh, et see isegi kui üle 100000 inimese see on küllalt suur hulk peavad lühikese aja jooksul vastama mingile küsimustikule mingeid ristikesi tegema. See on niivõrd keerukas periood, et vajab pika-pika ette seletamist, et kõik saaksid aru, miks tehakse, mida tehakse, kuidas tehakse, et mina, näiteks ma usun, et oleks pidanud mõistlikuks sellist riski mitte võtta, aga minister leidis, et seda tuleb teha. Mis siin selle kohta veel öelda, et ma kardan, et kuskil on hala hinnata. Mis puudutab seda puuetega inimeste toetust, et kuskil on alahinnatud seda tundlikkust, mis ühiskonnas on, et võib-olla vaadati, et neid inimesi, kes seda toetust saavad, on ju ka üle 100000 kuskil 117000 inimest. Et see hulk, keda see puudutab hinnati võib olla väga väike, kes, eks, ja siis ei nähtud ka probleemi selles, et see asi hilineb, et tegelik, nagu väiksem patt oleks olnud see, kui oleks tuldud septembris seaduseelnõuga Riigikokku ja öeldud, et me palume selle seaduse jõustumise edasilükkamist. Vana kord oleks kehtinud, kõik oleks vana korra järgi toetusi edasi saanud. Minister oleks saanud nüpeldada selle eest, et ta ei saanud asjadega õigeks ajaks valmis, aga probleem ise oleks olnud väiksele ja selle selle mõttes väiksem, et inimesed ei oleks jäänud mitte millestki ilma, et see oleks olnud tõesti selline, ütleme nüüd täna lõpplahendusena. Ta on inimesed kaotanud ja lõppkokkuvõttes on ka minister tagasi astunud ja on ka Reformierakond karistada saanud, ütleme nii. Usutad sellest karistamisest on nii-öelda kasu tulevastel valimistel Europarlament, kohalikud valitsused, kohaliku omavalitsuse valimised. See mõjub tõesti rahva poliitiline mälu ei ole teab kui pikk, et suveks-sügiseks on ehk juba unustatud ja no on asju, mida mäletatakse kauem ja on asju, mida mäletatakse vähem 10 miljonit näiteks on asi mis ja eales ei olnud täpselt nii et ega siis antud reformi puhul ka ju kõige-kõige, nagu paradoksaalselt on see, et kõik need muudatused, mis tehti, tehti tihedas koostöös puuetega inimeste kojaga ja see nende poolt nagu heaks kiidetud kava, kuidas siis muuta seda sedakorda sest siiamaani. Kehtiva korra järgi puuetega inimeste toetus sõltus sellest, kui mitu tundi ööpäevas inimene täiendavat abi vajab. Nüüd hakati läht Tööealiste inimeste puhul teistsugusest korrast, lastel ja eakatel jäi see samaks. Tööealistele tuli uus kord, mis lähtub sellest, kas inimene, mis ta tegelikult inimese nii-öelda vajadused on selleks, et aktiivset tööelu elada, tööl käia, et kõigile näisse muudatusi mõistlikuna, et seadus ise seoses selle saagaga sai täpselt üle vaadatud, võeti Riigikogus vastu nii, et 87 inimest olid poolt, mitte ühtegi olnud vastu, et nagu mõistlik muudatus, aga jõustumisega jäädi kimpu. Jäädi hätta ja nüüd on see lugu nii, nagu ta on. Vahetame natuke teemat. Räägime üldisest olukorrast Eestis usute Eiki Nestor, et noh, kas või too ta maripuu saada need pensionite teema, üldine tööpuuduse suurenemine võib olla ja siis sarnaste rahutuste nii nagu on olnud Lätis, Leedus, Islandil aluseks initsiaatoriks. Väga keeruline ennustada seda kõike. Et mõned arved tahaks küll ära õiendada, kasutades raadioeetrit, et Eestis on üks Päevaleht, siin majanduse kõrgperioodil ilmus seal mitu juhtkirja millel oli üks sisu, et töötuskindlustus on mõttetu värk. Et miks sotsid ja Nestor selle kunagi tegid, et see on mingisugune jama, seda ei ole kellelegi vaja, miks me seda maksu maksame? Ja nüüd see lehte kirjuta, seda, et ma loodan, et need juhtkirjade autorid saavad nüüd ka vist ise aru, et miks seda kindlustust vaja on. See on asja üks pool, asja teine pool on see, et meil pole küll mingit põhjust ennast sellega rahustada, aga oleme realistid, et kõigi paratamatult täna me oleme ka rohkem võib-olla kursis isegi Läti ja Leedu olukorraga, kui me tavatingimustes oleme. Et vaadates kasvõi olukorda Lätis, siis on, siis on ikka suur erinevus, et et meie oleme siin mitme erineva valitsuse ajal püüdnud koguda mingeid reserve ja hoida neid teatud kindlas ehitusega, näinud neid ette ja püüdnud ka riigi tulusid ja kulusid niimoodi sekki mööda ajada. Et lätlased on käitunud noh, teistmoodi ütleme nii, neil tegelikke reserve ei ole ja ka riigi tulud ja kulud on olnud defitsiidis pikka aega, et, et see on nüüd löönud niivõrd tõsiselt tagasi, et kui me mõtleme selle rahanumbri peale, saab ju hirmu nahka, et kokkuvõttes raha abi, mis Läti riik täna ju saab, on võrdne Eesti aastase maksulaekumisega, et et see ei ole, see ei ole väike asi. Ja teine on muidugi olukord ka meil panganduses näiteks, et ega Ma arvan, et see ei ole olnud teadlik poliitika. Mitte ükski valitsus ei saagi seda ajada või ole ajanud. Aga sellist Parex pangatüüpi panka meil ju enam ei ole, eks ole, et meil selles mõttes praegu me ütleme tänu taevale, eks ole, pangad maha müüdi küll siis nutta, küll siis nuteti, et see on andnud võib-olla teistpidise efekti. Pangad ise siin on olnud väga aldid omavahel konkureerima ja odavalt raha pakkuma, on ka üle pakkunud seda seda majandusbuumi võimendanud ja nüüd me oleme siis selle nii-öelda teistpidi selle löögi tagasi saanud ja peame sellest välja rabelema. Aga vähemalt sellist meil ei ole. Ja Leedu on rakendunud täpselt samamoodi väga kurje meetmeid ja isegi neid, mida, mida me siin Eestis oleme terve eelmise aasta vaielnud ja vaidleme ka ilmselt nüüd jaanuaris ja veebruaris veel, et näiteks Leedu uus paremkonservatiivne valitsus ilma pikema mõtlemata vähendas oluliselt oma sõjalisi kulutusi antud võimaluste juures ja ja ütlen ausalt, et meil ka suur vaidlusteema, et me oleks olnud neid juba juba siis eelmisel aastal, vaidluste käigus olime valmis aru saades, et teatud kulutused kindlasti peavad olema ka hoolega järgi mõtlema, et kas nad ikka nii suured peavad olema. Ja näiteks ma usun ka, et meie kolleegid NATOs saavad aru sellise majandusolukorra ajal, nagu praegu Eestis on. Me võiks nendega ümber hinnata, et neid lubadusi, mida on Eesti andnud näiteks mitu protsenti sisemajanduse kogutoodangust peaks kaitsekuludele minema, aga SKP niikuinii langeb, need reaalrahasse on ju väiksem summa, seda küll, aga sellest jääb veel kõigest väheks, kui me vaatame tegelikult, et neid kohti, kus ühiskond nagu nõuab kulutusi pakilise, eks ole, siis mujal valdkondades, paraku me näeme, et neid kohti on nagu rohkem, et kust nagu seda punast pliiatsit, millega kärpeid teha, no mitte kuidagi kohe ei tõuse, punane pliiats sinna peale. Aga kaitsekulutustes tõesti nii investeeringute kui mõne teise poole pealt võiks ikka tõsiselt arutada, et et noh, kuidas ma siis ütlen, et kui me siiamaani oleme ilma mingi asja, Ta on saanud, no võib-olla saame veel kaks, kolm aastat siin on ainukene tingimus selle puhul, et sõjaoht tõesti hetkel ei ole akuutne ja see nii ka jääb. Jah, ja on ka teine tingimus, et me peame olema ausad, et oma NATO partnerite suhtes nendega need küsimused läbi rääkima ja vastavalt kokku leppima. Vähemalt mulje, et hoolimata sellest, et me kuulume eest Läti ja Leeduga noh nii-öelda hot spot või kuuma kohta Eestil on võimalik sellest loost tulla välja puhtamalt. Jah, on võimalus. Ja ma arvan, et juba noh, tänases seisus mõnevõrra me Me oleme paremas positsioonis, et kurvaks teeb see, et ega see muu maailm meil meil on väga avatud majandus olnud väikesele riigile kohane mõistlik poliitika olla avatud majandusega riik. Aga ega need muud regioonid kui palju suurt vahet tegema, et mida kaugemale me siit Tallinnast jõuame või meie lähiriikidest seda vähem osatakse ka vahetada, teha? Seda nii-öelda viga või puudust ei ole võimalik nii lihtsalt parandada. Ja kui nüüd ütleme, Läti puhul on selgelt tegu sammudega, mis on suunatud sellele, et Läti, Läti lati puhul ei saaks seda vana vana luuletust kasutada, et lips läbi nagu läti raha või kuidas see oli. Et et ka muu maailm sellest aru saaks, et me paratamatult arenguks vajame uusi töökohti nende asemel, mis täna ära kaovad uusi investeeringuid ja ka selleks on vaja uut uusi rahalisi vahendeid, on sotsiaaldemokraadid arutanud seda asja, on teil nii-öelda oma majanduse positiivne programm olemas, mis pakuks välja mõningate meetme oleks lihtne rakendada, aga mis tooks töökohti kohe juurde? Lihtne neid rakendada ei ole, ühtegi. On minu meelest osa samme, mis on juba tehtud, huvitaval kombel avalikkus ei ole nendele suurt tähelepanu pööramist, on, teeme nii tavaline, näiteks, võtame ühe. Et see oli väga mõistlik otsus, ehk sisuliselt, et järgmisel nädalal võetakse üks vastu üks seadus mis oli, kes juba aastal 2000, aga mis siiamaani mitmel põhjusel oli tegemata, et näiteks uute riigi nii-öelda tööhõivepoliitika meie meelest peaks olema juhitud sellisel moel, et üks ja sama suurus oleks huvitatud sellest, et Reimo või Eiki saaks võimalikult ruttu uue töökoha. Ja samal ajal ka kohustatud välja maksma meile töötuskindlustushüvitist, kui nad ei ole meile suutnud seda uut töökohta leida, uut ametit. Et see oleks nagu vastutus oleks selgelt ühes kohas. Ja. Nüüd see protseduur, mille kaudu sisuliselt tööturuameti õigused ja kohustused lähevad üle avalik-õiguslikule töötukassale, et me need kaks suurust ühendame, on muuseas üks samm sellise akti riigi tähtsus keeles aktiivse passiivse tööhõivepoliitika ühendamiseks, mis peaks tegelikult viima täna töö kaotanud inimesi rutemini uuele töökohale, aga selle eelduseks on see, et see töökoht reaalselt ka ju olemas on, sest inimesi ei võta ju täpselt nii. Aga ma tahan alati korraldada ühte fakti, mida kahjuks peale sotsiaaldemokraatide mitte keegi ei korda. Kui te lubad, täna on selline tõehetke saada, täna on niisugune tõehetke saada ja seda mitte ei keegi korda ei ole võimalik õppida uut ametit tühja kõhuga, see ei ole reaalne. Seda ei juhtu, kui seda ei ole mitte kuskil maailmas juhtunud, ütlema, et see vaeste mõne inimese jutust mulje, et ainult nälg on see, mis kedagi tööle paneb või õppima paneb, ei ole niimoodi täiesti terved, aktiivsed tublid inimesed võivad jääda ilma tööta, nagu ka täna jäävad, nad vajavad selles mõttes tuge ka selleks ajaks, kui nad seda uut töökohta otsivad. Ja kui seda tuge neil ei ole, siis nad ei leiagi seda mitte kuidagi, aga mingites midagi seesugust, mis aitaks ettevõtjal töökohti pigem praegu luua, koiku kärpida, kokku hoida, nii on on ka muid asju, mis on nii-öelda juba menetluses, nagu et kasvõi oma töötajate tasemekoolituse kulude mittelugemine erisoodustuseks, mis on olnud selle uue ettevõtete tulumaksukorra sünnist saadik, meil suur vaidlus Reformierakonnaga, nüüd paistab, et me jõuame siin jaanuarikuu jooksul nagu selgusele, et meie peame seda mõistlikuks, nüüd peavad nemad ka, aga nendel on ka võib-olla põhjendatud, et seda seadusesätet keegi hakata kurjalt ära kasutama, et ega lõppkokkuvõttes seda keegi ei taha. Et noh, saaks mingit pidi pätti mängida seal. Et ma arvan, et me jõuame selles kokkuleppele, suudame selle seaduseelnagu jaanuaris menetlusse esitada. On rida mõtteid. Mis ei olegi ju noh teab mis maailma naba, et ütleme, see, mida eila arutati siin valitsuse poolt, et minu teada Kaubandus-Tööstuskojaga, Tööandjate Keskliiduga pangaliiduga ja mis on sellised majanduse elavdamise Uute võimaluste loomine, mida kasutavad väga paljud teisedki riigid, aga siis on ka rida nagu ütleme, selliseid näiteid, mida täna ka Euroopa riigid kasutavad, mida kahjuks me kasutada ei saa, et noh näiteks me ei saa ja minu teada britid on nüüd otsustanud oma majanduse elavdamise sees ka teha teatud muudatusi käibemaksustamisest mille mõte üldriiklikult on sisuliselt see, et kutsuda inimesi rohkem tarbima ja turgutada selle kaudu majandust. Et mis on selle asja, kusjuures nad teavad väga hästi, et peale selle, et selle kaudu ka majandus nagu saab turgutust, saavad sellest turgutust ka hinnad. Ehk siis ka inflatsiooni kaudu mõjutatakse, seda meil kahjuks. Tänastes oludes on see vahend, mida me kasutada ei saa, sest me ootame eurot, eks ole, täpselt nii, ehk on vaks vahet omal ehk siis ütleme, riigilgus kehtib dollari, kus keegi Ma ei tea mitte kunagi ei tulegi ilmselt mõtte peale euroga ühineda, näiteks põrgu päralt, meil seda eurot siis nii ruttu kohe vaja on, et me täna raskes olukorras peame nagu kõhu pealt veel kokku hoidma, et seda saada. Väga paljud, et kokkuhoiumeetmed võib seostada tõesti sellega euro nimel tehtav, aga, aga ilmselt on ka kokkuhoiumeetmeid, mida euroga põhjendada ei saa ja ei tohigi. Ja ausalt öeldes sisuliselt ei olegi see põhjendus, et pigem on ka osa kokkuhoiumeetmed selle laadilised, mis peaksid meid panema mõtlema nii-öelda Läti eeskujul läti kurval eeskujul, et ei ole ju mõtet mingitel ilusatel seaduse sätetele või paragrahvidele sellisel juhul, kui riigikassas on nagu tühjuse, sa ei suuda neid paragrahve täita. Et on mõned mõtted, mis on euro puhul vajalik teha ja tõesti on mõistlik ka teha kõik selleks, et käesoleva aasta lõpuks inflatsioon Eestis oleks näiteks kaks protsenti, mida täna ennustatakse ja ilmselt ka need suurused, mida nagu euro nimel ei tasu selles mõttes nagu eriti vaidlusi pidada. Aga, aga, aga kui tekib küsimus tõesti sellest, et kas Eesti riigil on raha, et oma kohustusi täita inimeste ees, siis tuleb olla aus ja öelda, et kuulge, et seda raha ei ole ja me peame siin midagi muud ilmselt tegema. Niiet. Mina kipun uskuma nende majandusinimest välja pakutud, et euroga ühinemine iseenesest peaks tähendama sellist kaheprotsendilist, SKP kasv? Ilmselt on, meil oleks meil kõigil väga keeruline niimoodi võidu arvutada nende teadlaste poolt välja pakutud numbriga ja mine tea, kas seda vaja ongi, aga kui sa kuulad nii-öelda potentsiaalselt investoritelt seda nendega rääkida, siis küsimus, mis selgelt, et kõlama jääb, on üks, millal Eesti eurole üle läheb, eurole üle saan ma aru siis põhimõtteliselt iga inimese rahakotti peaks tulema no euro või paar juurde võrdles harilikult ümber vahetada, haletseda piltlikult kunagi? Siin need vaidlused on ju ka varasematel aastatel olnud, et et tegelikult mäletame seda debatti ja mis meil oli ennem rahvahääletust enne Euroopa Liiduga ühinemist. Ja ma usun, et nüüd aastal 2006 seitse näitasid inimestele, et need, kes ütles, et astume Euroopa Liitu, et need inimesed jäid nüüd nüüd uskuma, mida neile ennem seda räägiti ennem rahvahääletust. Et tegelikult see andis hea tõuke. Ja paraku on vot kui see, mis selle riistapuu nimi, resiin jah, et mis nagu rööbastel liigub ja raudtee peal, et kui ta mingi hoo sisse saab, siis ta kipub niimoodi vaibuma, see hoog, ta vajaks nagu uut tõuget uuesti uut liikumist uuesti. Ja tegelikult see euroga liitumine oleks kindlasti ka juba varasem liitumine oleks selle oleks selle nõksu juurde andnud. Eestis ei oleks olnud sellist majanduskasvu, nagu ta meil siin oli varasematel aastatel, kui meil oleks Euroopa liitu astunud ja kindlasti juba meie majanduse avatuse tõttu oleks see samm vajalik. Ma ei tea, kas me peaks ka siin minu, mina, muuseas arvan, et võiks ka pidada tõsist Euroopa Liidu sisest debatti. Et see maailma majanduskriis, alates lehmani vendade ja kõigi muude selliste kokku varimisega võiks minu meelest euroop poliidraid panna rohkem mõtlema, et see riikidevaheline koostöö tegelikult on ikka tunduvalt vajalikum. Kui ta täna reaalselt eksisteerib, et me oleme kõik loomulikult uhked Euroopa Liidu liikmesriigid käime nina püsti selles mõttes nii Brüsselis kui oma valijate ees. Aga tegelikult, kui me nüüd vaatame, et mida on siiamaani otsustatud näiteks rahanduspoliitik, kas siis peaministrid üksmeelselt, sõltumata oma parem-vasakpoolsusest, euro optimismist euroskeptik skeptitsismi on teinud siiamaani kaks otsast. Ja esimene otsus oli, et ühtlustada üle Euroopa tagatud hoiutisel hoiuste määra. Ka Eesti tegi need asjad ruttu ära ja teine oli, et peaks. Kuna kapital liigub vabalt, eks ole, üle piiride finantsinspektsioonid on igas riigis omaette, tuleb leida tõhusad moodused selleks, kuidas need finantsinspektsioonid teeksid koostööd. Et kui me vaatame nagu reaalseid samme, siis liigutakse sellise suurema koostöö poole ja, ja võib-olla need sammud isegi, mis või, või see, mis maailma majanduses toimub, peaks nagu viima nagu mõttele. Et nad võiksid olla veelgi julgemad, et mulle tundub, et hea näide on Läti, eks, et see, mis Lätis toimub, et sellest nagu kaotavad kõik naabrid, kuigi Lätil on oma raha, meil on oma raha, Rootsil on oma raha ja peale selle on veel euro, ka kaotavad kõik Rootsi kroon euro, Eesti kroon, kui Läti mulle tundub, et meie ees räägib siin mees, kes võiks vabalt seda on ta ka tiitlit Euroopa Parlamendi saadik. Oi, ma ei teagi, meie nimekirja alles tuleb seitsmendal märtsil, kinnitas esinumber, on teada ja, ja selles ei ole kahtlusi, eks ole. Erakonna esimehe. Ma väga vabandan, viimane mõttekäik ei olnud mul kuidagi selleks. Aga, aga siis erakonna esimehe tool teid ei oota ees ikka Jüri Pihl on kindel kandidaat. Meie erakonna juhatuse üksmeelne ettepanek oli jah, et Jüri Pihl võiks olla kandidaat. Erakonna esimeheks tuleb alati valida neid poliitikuid, kelle joon poliitikas on tõusev. Mitte neid juba, kes on, seal kuskil kõiguvad või veel vähem neid, kes alla liiguvad, et ta ei taha ometi öelda, et teie või, või siis Padari joon on väga allapoole liikuv. Padari joon on tõusev. Ma arvan, et seoses sellega, et Euroopa parlamenti valida takse saab veel tõhusamaks. Aga mina ilmselt juba oled nii kaua poliitikas olnud, et mul on heal juhul niukene võnkumine seal. Aga te peate siis ka uue ministri otsima endale? Jah, peame küll. Tänaseks jään nime võlgu, meil on kandidaati mitmeid, ma tean ka, mis ilmselt on järgmine küsimus. Aga oleme siirad ja selged, et selles mõttes ei ole otsust, ei ole, kes järgmine minister saab olema, näeb jällegi, me ei saa ju õlikindlad olla, et teil läheb eurovalimistel nii hästi, kui te loodate, et teil läheb. No me ikkagi loodame, et meil läheb võib-olla veel paremini kui üks koht. Nii võib loota, aitäh, Eiki Nestor, et läbi astusite oli väga meeldiv teile, aitäh, jõudu.