Tere, mina olen Tarmo Männard. Ja te kuulate uunikumi? Kirju saatusega Tarmo Männard on elu jooksul jõudnud pidada aknapesija ja seatalitaja ametit. Usutavasti on hooned ja farmid ilma jäänud kuldsetest töökätest, ent pole, Tarmo Männard ei söö. Et aga laval näitlejana hästi hakkama saab. Nii ongi ta selle tööga kauem seotud olnud kui mõne teisega. Tema kultusrolliks jääb ilmselt siil, kes leti tagant piiludes kaardiga maksta soovitab. Siin ja praegu, räägib Tarmo oma lemmiklaulust. Kaalseid lemmiklugusid tuli päris mitu tükki aga esimese hooga tuli meelde akvaariumi lugu rock n roll, Artur. Kuivõrd ta nüüd muidugi nii unikaalne on, aga ma mäletan, et esimest korda kuulsin sõjaväes mida aastad edasi ja mida vanemaks ma ise olen saanud, et seda kuidagi Päevakohase, mis tundub, et seal on Lähen, mis eesti keeles kõlab, et rock n roll on surnud, aga mina veel mitte. Rock n roll surnud, aga mina elada? No ega ma palju muusikat ei kuula, aga vahetevahel ikka panen akvaariumi peale ja, ja see on niisugune tore kuulda, et kord paari-kolme kuu takka minu häda on see, et ma koolis õppisin saksa keelt selles saksa keele, mis ma koolis õppisin, olema suuresti ära unustanud ja kuna inglise keelt ma ei ole õppinud inglise keelest, ma ei saa aru. Elementaarse vestluse tasandil muidugi saan, aga lauludest tihti jääb nagu see sisu, jääb hämaraks, et on lihtsalt tore helirida vene keele, ma sain vene sõjaväes üsna selgeks ja seetõttu mul kuidagi vene muusika on sellest ajast peale kangesti meeldinud. Ansambel akvaarium loodi 1972. aastal Leningradis, kui kohtusid matemaatikatudeng Boriss Grebryntšikov luuletajana. Tooli Kurnitski ajal, kui akvaarium alustas, oli rokkmuusikanõukogude liidus rangelt kontrollitud suund ja vähestel õnnestus jõuda nii kaugele, et riiklik plaadifirma meloodia nende albumi välja Selle hetke ootuses kujunes akvaariumis tõeline kvartirnik ehk korteri kontserdibänd, kes esines sõprade ja tuttavate kodudes enamasti plaact versioonis, sest liigset müra tuli naabrite ja miilitsahirmus vältida. Pisikeses ja väga intiimses atmosfääris kogus akvaarium endale väga tugeva ja lojaalse fännibaasil. Kaasaegsed on meenutanud, et akvaariumi muusika oli paljuski mõjutavad tiitlitest Bob Dylanit, David põuest ja Tšetro tallist. Väga erudeeritud Gˇˇrebintšikov juhtimisel lõi akvaarium üsnagi keerulisi muusikalisi kontseptsioone. Laulutekstide sisu oli väga laiahaardeline. Kuni aastani 1987 salvestas akvaarium oma muusikat põhiliselt live'is ja põranda all. Alles 80.-te teisest poolest saabunud glasnost laines pääses akvaarium põranda alt välja, trükkides nii suurte kontserdi rollide lavadele kui ka riikliku televisiooni. Nende esimene meloodia alt tulnud stuudioalbum müüs paari kuuga üle miljoni koopia. Pärast seda bändi koosseis muutus. Ansambel proovis inglisekeelset loomingut end 80.-te keskpaiga populaarsust enam ei saavutatud. Muide, ansambel akvaarium täis juba 1979. aastal, esimene mass Tartus, kui nad esimeeste Tartu levimuusikapäevade kõrvalürituse rahvaste sõpruse päevade raames TRÜ klubis lavale tulid. Hea mäluga inimesed räägivad, et kontsert oli päris radikaalne, kus lasti muuhulgas lendu fraas, et me ei lenda Petrosawotski kohal ehk kogu selle sita kohal.