Tere, mina olen Grete Treier ja te kuulate uunikumi. Vaatamata sellele, et Grete Treier on eelkõige ema ja abikaasa, tunneb enamik meist teda hoopis Eesti naiste esiratturina. Tal pole küll ette näidata suurte tiitlivõistluste võite, ent ometigi on Grethe nõutud kiidetud tegija Euroopa tippratta klobida silmis. Kohe saame teada, mis muusika mängib pretel kõrvas siis kui rataste all veereb maantee ja sadula maitse keelel. See laul on minule elus väga oluline, sellepärast et ma sain tuttavaks oma abikaasaga sellel ajal. Ja kuna ma sain abikaasaga tuttavaks, siis ka hakkasin spordiga tegelema. Ja et me üldse nii kaugele olen jõudnud, et see laul oli siis väga populaarne, oli Terminaatori juulikuu lumi. See oli 95. aastal, tutvusime ja siis ma leiate siinsete raadiotes ja mul oli kassett kodus, nii kuulasime seda kogu aeg. Alati, kui raadiost tuleb, seal laulsime, seostub sellega, et ma sain oma abikaasaga tuttavaks, ma naudin Eesti muusikat, et ilma Emmdeegolmeta niisama trenni ei lähe, et need peavad kõrvas olema, kuigi mitte väga valjult, sellepärast et auto liikumist tuleb kuulda, nii et, et see peab teatud volume peal olema. Juulikuu lumi on vaieldamatult terminaatori kuulsaim lugu, mida kuuldes teavad kõik, millega ja kellega tegemist. 1995. aastal sai sellest raadio kahe aasta hitt. Minaator ise on aga praeguseks tegutsenud rohkem kui 20 aastat ja nende edulugu Eesti popmuusikas imetlusväärne. Laulus juulikuu lumi räägib selle autor, terminaatori laulja Jaagup Kreem. Aastal 1994, kui ma suvel kirjutasin Juulingul lume sügisel ma läksin sellega proovi mängisin selle poistele ette ja, ja bändi ütles, et no kuule, mees, et et selle looga nüüd küll ei ole midagi teha, et sellest loost küll kindlasti mingisugust hitte ei saa, tast ei raadiolugu asjadest mitte midagi ja see lugu läks riiulile. Aga siis 95. aasta alguses lisandus termikale Elmar Liitmaa ja siis ma mängisin uuesti selle loo ette ja ta mõtles välja selle geniaalse kitarrikäigu seal. Nii see lugu meil kavasse võeti ja plaadi peale kallak ja teine asi, mis on mul väga eredalt meeles, nimelt 95. aasta rock summeril istusime rock summeri baktereid siis laulukaare all ja oli tol ajal selline ülipopulaarne Meie saade nagu seitse vaprat, mida juhtis Mihkel raud. Me istusime selle ajasime mingit bändi asja ja siis tuli Mihkel raud sinna laulukaare alla, oli pühapäeva õhtu ja siis ta ütles, et noh, poisid, palju õnne, see lugu oleks esimeseks oma, istusin Saaremaal oma suvilas. Ütleme niiviisi, et ma olin õrnas eas ja, ja hing oli kogu aeg haige ja ja kuna seal Saaremaal minu suvilas, kus no enam lugudest kirjutanud, kuna seal on selline hea aura siis seal mõistsin lõkke ääres ja mõtlesin, et mis juhtuks, kui hakkaks just lund sadama praegu ja praegusel hetkel, sest talv mulle on alati meeldinud. Siis kuidagi nende Kokkulangevus seal sündiski, seepärast ma imestusega avastasin, et selline väljend on inglise keeles täiesti olemas nagu nõunud ja seda ma sain teada aastaid hiljem, et ju siis kuskil ala tead, ma olin seda kunagi kuulnud ka, et ega ma ei, ma ei saa, mõned mõtlesin selle välja ja inglastel on selline ütles juba olnud, teab mis ajas.