Kevadel aprillis käsib seadus tõsta pensione kas riigieelarvesse laekub nii palju raha, et pensione reaalselt ka tõsta. Toimik number 93. Kas pensioniteks jagub raha? Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks Sõerd, Aivar. Rahvaliidu rahandusminister aastatel 2005 kuni 2007. Aivar Sõerd eksrahandusminister teile teadaoleva info piires, millises seisus on Eesti 2009? Aasta eelarve? No meile kõigile on teada informatsioon, et seis riigi rahanduses on, on järjest suuremasse ummikusse läinud ja kindlasti kehvem, kui ta oli aasta tagasi, no rääkimata sellest, mis ta oli headel aegadel ja siin ei ole ainult maailma majandus kindlasti, et siin on täiesti olemas põhjuslik seos viimasel kahel aastal tehtud valearvestuste vigade ja siis tulemuste vahel. Ma muidugi olen kuulajale võlgu, selles mõttes te olete rahvaliitlane, te olete endiselt praegu partei liige, kabel. No ma, see on küll liialdus, et ma nüüd aktiivselt poliitikas oleksin, aga eks ma erakonda nõustanud Tähendab, te räägite praegu rahvaliitlasena meile rohkem või, või rahandusspetsialistina? Ei, ma ei hakka kellekski ümber kehastuma, ma räägin täpselt nii, nagu ma asjast aru saanud. See on väga kena. Kui suureks te praegu seda eelarve, noh, nagu räägitakse auku hindade või ehk teisisõnu, kui palju sellel praegu veel kehtivat riigieelarvet, millest otsast hakatakse kohe vaikset lõikama, õige pea. Kui palju seal tegelikult kokku läks, vaja ära võtta? Noh, hästi informeeritud koalitsioonipoliitikud on rääkinud üle 10 miljardilisest defitsiidist, noh, mina ennustasin juba eelmisel aastal, et ilmselt defitsiit tuleb kuskil viie miljardi kanti ja ja isegi hoolimata lisaeelarvest oligi riigieelarves viie miljardiga miinuses. Rahandusminister Päevalehes ütles, et selleks, et kolme protsendi, siis miinuse kiiresti see aga selleks on vaja kärpida viis miljardit vähemalt viisile Teie olete sellega nõus või tuleks rohkem kärpida? Alati on see risk, et kui nüüd sätt sättida täpselt seda positsiooni kolme protsendi piiresse, siis alati võib juhtuda, et sel hetkel, kui tuleb hindamine, erakorraline, tuleb tellida või kui see valmisoleku hetk saabub, siis võib juhtuda, et Eurostat mingeid asju hindab teistmoodi, kui, kui Eesti riigi vastavad institutsioonid on seda teinud ja noh, tavaliselt eurole Stat vaatab konservatiivsemalt, kui liikmesriigid ise seda teevad, nii et alati on, on risk ja soovitav oleks hoida mingisugust buffet. Ja loogika on ka selles, et seda enam, et Euroopa Liidu natuke kõrgemale tasandile on ka öeldud, et Eestil tõenäoliselt niipea asjamehe juurde. Kõige parem näide on see, et ütleme nii, et need hindamishetkel on see defitsiit kuskil niimoodi kolme protsendi piirimail, siis tuleb Eurostati ütleb, et vaadake, et teil on näiteks. Võtame sellise näite Eesti raudtee aktsiatesse tehtud investeeringule alla hindamata, kuigi firma väärtus on ei ole see, mis sellel nii kui, kui seda osalust soetati ja, ja hindab selle ümber ja olemegi kolmu protsendi piirest väljas. Tuletame meelde Leedu juhtumit, Leedu tellis erakorralise hindamise ja nende defitsiit, mis oli nüüd küll inflatsioonikriteerium, nende indeks või nende inflatsioonimäär jäi sinna statistilise vea piiresse ja ometi Euroopa Komisjon ütles, et ei ole kõlbulik ja üks argument oli ka see, et teie inflatsioonikriteeriumi täitmine pole jätkusuutlik. See küsimus tuleb ka defitsiidikriteeriumi puhul, et kui ma praegu Euroopa Komisjoni prognoos näitab, et 2010 ei vähene lifitsiit ka rahandusministeeriumi enda prognoosid ütlevad, et 2010 võib defitsiit pigem suureneda kui väheneda. Nii et ka see risk on olemas, et komisjon Euroopa komisjon, siis hindab selle selle defitsiidikriteeriumi, seal täitmise jätkusuutlikkust, aga siiski kulutav Sõerd. Kui suur summa teie nägemuses on, mis tuleks kärpida, süda oleks rahul just maleva ikkagi siis ma olen rahandusministriga nõus, et see algab viiest miljardist. Ja igaks juhuks oleks vaja natukene rohkem, sa võiks olla, ütleme, kokku kuskil kaheksa, siis saame tõesti rahulikult magada. No ilmselt ta jah, jääb sinna kuskile viie, 10 miljardi vahel. Kaheksa miljardit praegusest riigieelarves protsentuaalselt on siis kokku? Ta on ikkagi märkimisväärne märkimisväärne osa, nii et nii et tegelikult praegu oleme jõudnud sellisesse olukorda, kus tõesti on jäänud ainult halvad või ainult väga halvad valikud. Hakkame nendest halbadest ja väga halbadest valikutest rääkima, esiteks kuulajale nii-öelda asja jälgimise lihtsustamiseks Eesti riigieelarvest praktiliselt pool, nüüd see praktiliselt ei kõla küll hästi oleks vaja väga täpselt protsentuaalselt öelda on rahad, mis lähevad riigi poolt selles mõttes laiali jagamisele, et nad jõuavad mingite abisaajate taskusse. Ehk see on nii-öelda need sotsiaalrahad. Pigem pole siin noh, Eestil nagu millegagi väga silma paista tegelikult kui vaatame sotsiaalkindlustuse osakaal protsendina SKP-s, siis näiteks Rootsi Taani puhul on see osakaal tuntavalt suurem ja need on riigid, kes on väga tugeva rahandusega ja vähesed nendest riikidest, kes olid nüüd enne seda kriisi eelarvega plussis nagu Eestigi. Ja kõik, ühesõnaga sotsiaaleelarve on meil umbes kuskil 44 miljardit. Tun jah, see suurusjärk on õige. Ehk sisuliselt on see sinna nii-öelda kanti, järelikult me ei saa sellest summast minna praegu ümber, enne kui me tuleme nende sotsiaalrahade juurde. Millised on nii-öelda need ülejäänud poole rahad, kus teie nägemuse järgi oleks praeguses selles hetkes kus majandus on sisuliselt hangunud, mõistlik kärpe teha? Jah, vaadake opositsiooni käest küsitakse ju ka riigikogus, et, et öelge nüüd need kohad ära, kus peab märkima. Vaadake neil on väga raske öelda seda, sest et riigikogu saadikutel, kes on opositsioonis, nendel ei ole sellist ressurssi sellist andmebaasi, mis on ministeeriumides tegelikult kogu see eelarve sisuliselt ringina tuleb sisuliselt ringi teha, ehk siis mis tähendab seda, et kärpida tuleb praktiliselt kõigist valdkondadest. Aga see on ilmselgelt, et kõik, et tuleb kokku hoida sellise suure miinuse puhul, eks ole, kui null kuni kaheksa miljardit või isegi halvemal juhul kuni 10 miljardit. Aga kust me võiksime nii-öelda pihta hakata, mis on need valdkonnad? Teie, te olete tituleeritud ju maailma parimaks ühel hetkel rahandusministriks, mis teie süda sees ütleb, kust te näete, et kust me võiksime pihta hakata, kus on praegu selline eelarves puhver sees, mida kannatab, kas oodata edasi lükata? No ma ei, ma ei räägi praegu sellest muidugi, et, et nüüd, et need üksikud näited, mis on siin avalikkuses, on siin 18 1000. et ametnike mobiili kõnearved ja et noh, see muidugi ei anna seda kokkuhoiumahtu, aga mulle ikkagi on jäänud mulje, et, et käib ikkagi selline suhteliselt ülemäärane kulumine. Ka seesama eelmise aasta miinus viis miljardit, see tekkis ju praktiliselt detsembrikuus detsembrikuus, aga võib-olla detsembris oleks pidanud siis noh, rahandusministeerium, ministeerium, milline jälgib kulutamist, oleks pidanud seadusega antud võimalustes võimalustega sekkuda, aga noh, tundub, et tundub, et mehhanismid ei toimi või, või, või ei ole tahet ja suutlikkust neid kulusid kontrolli alla võtta. Noh, riik peab praegu täiesti minu hinnangul täiesti lootusetud ja ülikallist võitlust või Nende Sylvesteri endiste omanikega maksuvaidlus, mis, mis maksab või vist 250000 krooni ja intressikulu iga päev. Minu hinnangul lootusetu võitlus, paistab nagu riigil, nagu, nagu on ikka ministeeriumil seda ministeeriumide, seda puhvrit kus, nagu annab annab kokku hoida. Põhimõtteliselt ütleme, kui me vaatame, siis riigieelarves nii-öelda need valitsemiskulud ehk see riigi otsene kulu, see on ju riigiaparatuuri või selle riigi süsteemi ülalpidamiseks, seda ei ole rohkem kui kümmekond miljardit sealt pealt, et me ei kärbi kokku kaheksa. Ei? Loomulikult valitsemiskulude pealt seda mahtu kokku ei korja, mitte. Esimene asi on muidugi see, et riik peaks tegema sedasama, mida teeb erasektor kärpima palka ja vähendama. Nii et nii, et kõik valdkonnad on löögi all Tuleme siis selle kõige suurema valdkonna juurde või õieti sellest, millest me täna räägime. Kuidas teile tundub, Aivar Sõerd, kas Eesti riigil on raha selle jaoks, et aprillis täita seda seadust, mis käsib tõsta pensione? Kui me nüüd räägime jälle halbadest ja väga halbadest valikutest, siis noh see see näide minu hinnangul on, on, on küll see, mis noh, on see kõige halvem valik, kõige halvem valik, noh miks see nii on? Oskaksin põhjendada, kui me läheme natukene ajaloos tagasi ja vaatame, kuidas olukord tekkis, 2007. aasta sügisel muudeti indekseerimise korda, et kui varem oli indeksi arvutamise aluseks tarbijahinda indeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aritmeetiline keskmine, siis 27 sügisel muudeti valemit, ehk siis indeksist 80 protsenti on sotsiaalmaksu kas ja 20 protsenti tarbijahinnaindeksit indeksi kasv, noh, me teame, et eelmisel aastal sotsiaalmaks laekus veel väga hästi sotsiaalmaks laekus väga hästi, ehk siis kui nüüd riik ütleb, et pensionikasv vähendatakse või see, kas jääb ära, et mis seal siis, kuidas see tehniliselt siis nagu välja näeb, et muude muudetakse seda indekseerimise ma hästi ei kujuta ette seda, seda, seda tehnilist mehhanismi, kus peaks, sisuliselt on see oleks see siis su sõnum, et et kui nüüd noh indeks, mis indekseerimise kord, mis tegelikult annab selle süsteemi pikaajalise stabiilsuse, et siis selles selles indeksis need tegurid, mis nagu suurendavad indeksid nende kohta öeldakse, et me neid ei arvesta, aga järgmine aasta või käesoleval aastal, mis siis noh, me teame, et palkade kasv ei ole enam kiire ja kui on siis 2010 indeksi arvutamine, siis võetakse arvesse siis ainult neid tegureid, mis halvad tegurid nii ei saa, nii? Ei, nii riik ei ei tohi käituda, sellepärast ma ütlen, et see ei ole mitte halb valik, see on väga halvasti. See tähendab seda praegu, et põhimõtteliselt te ütlete, et riik seda pension ikkagi tõstab sellel aastal põhimõtteliselt lootes selle peale, et järgmisel aastal selle tõusu pealt nüüd, mis tekib ja nende palkade pealt järgmisel aastal indeks on sisuliselt null, ehk ehk ei kasva enam tükk aega mitte midagi. Mina ütlen, et kui, kui nii toimitakse nagu te kirjeldate, siis siis võib öelda, et valitakse see kõige halvem valik, ehk siis see viimane, mida, mida tõesti ollakse sunnitud tegema. Mida praegu peaks tegema, mulle ikkagi meeldib see, kuidas te muutusid ühel hetkel poliitikuks. Ei vastanud mu küsimusele. Kas Eesti riigil on raha selle jaoks, et pensioni aprillis tõsta, võidab tegelikult seda raha. Eesti riigil on raha juba praegu. Eesti riigil on raha juba praegu puudu. Täna oleme seisus, kus juba tuntav osa reservidest on läinud sest ma olen kogu aeg rääkinud et sel ajal, kui eelarvepoliitiline eesmärk oli valitsusel maksimiseerida üle ülejääki panna ülejääk, mitte kulutustesse, aga panna reservidesse, et tänasel päeval omab see samm palju suuremat ja laiemat tähendust kui tollal osati ette kujutada. Kui meil oleks reserve, siis me oleksime praegu IMF-is ja kutsuksime IMFi sisuliselt valitsuse eest eelarvepoliitilisi otsuseid. Nonii oli Lätis, meil jääb ka tänada ainult oma vähest haldussuutlikkuse, et me kõike seda raha ei suutnud läbi kulutada, sest väga paljudes olukordades jäise rahaga ainult reservi. Meil oli väga suured vaidlused nendega, kes ütlesid, et milleks raha reservi panna, meil on vaja ära teha palju neid, neid hädavajalikke asju. Sa oled, kui te praegu ütlete, et riigil ei ole raha, et me riik on praegu juba pankroti äärel, ta ilmselt ei ütle, eks ole, aga riigil on väga palju rahapuud siis tegelikult me kõik koos siin kirjutama alla otsusele, et kõik peavad püksirihma koomale tõmbama, kaasa arvatud ka need, kes elavad riigi poolt antud sotsiaaltoetustest, muuhulgas siis ka pensionist ehk pensionärid, hoidke alt, pension hakkab. Ma arvan, et praegu ei ole keegi selle üle rõõmus, et sisuliselt suure vaevaga kogutud reservid lihtsalt kuluvad ära riigi jooksvate kulude katteks. Aga mis on siis see nii-öelda pehme versioon vähem halvem versioon? No ei, no siin on, siin on terve terve rida valdkondi, terve rida artikleid kus noh, on võimalik kärpida. Tänaseks muidugi oleme jõudnud sellisesse olukorda, et et noh, võimalused on suuresti mööda lastud, võimalused on suuresti mööda lastud, noh ma olen praegu kuulnud ka, et ka eelmistele valitsustele heidetakse ette, et et noh, eelarve kassas liiga kiiresti ja ülejääk oleks võinud olla veel suurem, et siis oleks meil 20 miljardi asemel 40 miljardit reserve. Vaadake 2007 eelarve planeeritud ülejäägiga ja noh, tegelikult riik säästis veel rohkem kui üüri planeeritud. Nüüd uus valitsus selle, seda 2007. aasta lisaeelarvet tehes sisuliselt ütles, et ülejääk on liiga suur, seda tuleb vähendada. Lisaeelarves oli kulu ju kolm miljardit, see oli, see oli esimene esimene selline tõsisem kriitika ja, ja 2008 eelarve tehti 25 protsendise kasu, osa kulusid kirjutati 2007. aasta lisaeelarvesse. Apsu säärased ja ma arvan, et praegu ei ole ühtegi vabandust, ühtegi inimest ei ole, kes usuks, et ütleme, praegune valitsus on tegelikult majanduspoliitikaga hästi hakkama saanud? Ei ole, siis on selge, me tahame teada, mida praegu tegema aitame neil praegu Eesti riiki hoida, senikaua nii vee peal, et me saame aduta ära järgmised riigikogu valimised, vaatame siis, mis saab, eks ju siis otsustage, mida praegu tegema. Meid huvitab see ikkagi lihtne inimene kuulab kodus raadiot, ta tahab teada. Kui tema pension tõuseb aprillis, mida see Eesti riigi jaoks tähendab ja kui tema pension ei tõuse, siis mida see Eesti riigile annab, millise võimaluse see Eesti riigile annab? Sellepärast et selge on see, et täna me oleme olukorras, kus keegi tegelikult seda tunnistada ei julge. Aga justkui seda sammu teha tuleks. Ma küsiksin kohe vastu, et miks peaksid pensionärid, need tehtud vead ei pinimaks absoluutselt. Jah, aga ma olen teiega täiesti nõus. Kui raha ei ole, siis ei aita ka Ansipi siniseks löödud silm. Ma olen teiega täiesti nõus, et ah nii jätkata ei saa, olukord on läinud järjest hullemaks, riigi rahanduse seis on läinud järjest kehvemaks ja noh, lõpmatuseni enam edasi lükata nende probleemide lahendamist ei saa, ühel hetkel saavad reservid lihtsalt otsa ja siis tuleb hakata SMS-laenutingimustel kuskilt maailma finantsturgudelt laenusid otsima, et riigi jooksvaid kulusid Kas ma saan õigesti aru, tegelikult nüüd ma tõesti palun kuidagi jah või ei tee emotsionaalsuse pinnalt sellel kevadel pensioni tõsta ei tohiks riik. See oleks kõige viimane koht, kust otsida kokkukassale defitsiidile katteallikaid. Ülekuulatav number kaks Savisaar vilja Keskerakond. Vilja Savisaar, Eesti suurima opositsioonierakonna fraktsiooni juht riigikogus. Ma usun, te olete nõus, siin enam ei ole küsimus, siin enam ei ole vaidlust, kes on süüdi meie kehvas majanduslikus olukorras, et niimoodi on läinud ja selles, et riigieelarves laiutavad suured või isegi öelda väga suured augud. Et põhiküsimus on see, kus me hakkame kokku hoidma ja ma usun, te olete nõus, tunnistate, et aega sinnamaale jõudnud olukord on nii halb, et me peame hakkama ära hammustama juba ka sotsiaalrahade otsast ikkagi summasid, et päästame riiki. Olete nõus? Ei, sellega ma ei ole nõus, et kui me vaatame ükskõik ümberkaudseid riike või, või põhjamaid läbi läbi ajaloo, siis tegelikult kriisiaegadel oli, oli sotsiaalvaldkond just see, kuhu raha juurde pandi, kas siis riik võttis laenu või müüs kas või riigiobligatsioone või tegi mida iganes, aga see oli nüüd see koht, kus, kus tegelikult kärpeid kärpeid ei tehtud. Sest see on see valdkond, mis peab võtma kõik need, selle majanduslanguse, tööpuuduse tulemid, tegelikult enda kandma, maksma töötutele abiraha, hoidma oma inimeste elusid. See on tõsi. Näiteks ütleme väga konkreetselt, et sellel aastal selles riigieelarves nende laekumiste juures meil lihtsalt ei ole raha, et tõsta aprillis pensionär. Selle. See on noh, see see valitsuskoalitsioon niimoodi otsustanud, ma toon teile paar näidet ajaloost, et kui riigil oli parimatel aegadel parem, tuleme laekumine ja kõik ülelaekumised pandi seni pensionikassasse, vot nüüd selle aasta lõpus otsustas valitsuskoalitsioon, et ei, me võtame selle kasutusse, täidame ära 2008. aasta eelarvepuudujäägid ja pensionikassasse raha juurde ei pandud, sest ju võib ju alati võtta ka pensionikassareservist ja siiski maksta välja see seadusega ette nähtud pension, mida, mida vanad inimesed on välja teinud ja mida nad tegelikult ootavad. Aga siin ei ole seda kohta, et kui me niikuinii kõikjal peame kokku hoidma, ma usun, te olete nõus, eks ole, et igaüks peab püksirihma pingutama, olukord on, on piisavalt hull siis kas ei oleks aeg panna siin praeguse pensionitõusule käsi ette öelda? Hoiame nii-öelda ka selle pealt kokku, sest niikuinii hinnad ju langevad pensionid kui, kui jätame samale tasemele, mis nad olid aastal 2008 tegelikult noh, mingil määral teatud kohtades elukvaliteet peaks tõusma seeläbi, et hinnad langevad, pension jääb samaks. No ma ei ole näinud küll ühtegi toidu hinnalangust, sest mida see pensionär ikka muud muud ostab, kui maksab oma korteri Kinni oma elamise kinni ja ostab süüa, ega rohkem sellest pensionist ei jätku. Kui meil oleksid Euroopa tasemel võrreldavad pensioni, siis me võiksime rääkida, et võtame siit ja kõik peavad võrdselt maksma ja maksma ja kannatama. Aga ma ütlen ka seda, et kui, kui me jälgime, pensioniseadus siis tegelikult kui majanduslangus jätkub, siis nii või teisiti hakkavad pensionid langema sellepärast et sotsiaalmaksu ei laeku nii palju ja praegu kehtiva pensioni indekseerimise järgi 80 protsenti indeksis moodustab sotsiaalmaks ja 20 protsenti tarbijahinnatõus. Nii et tegelikult võib tekkida kaekus täiesti loogiliselt. See aga seaduse järgi seadust muutmata kunstlikult vähendamata ka pensionid ei tõuse. Aga ma ennustan, see juhtub tegelikult aastal 2010 kindlasti sellepärast et praegu sotsiaalmaksu juba ju ei laeku. Järelikult järgmise aasta indekseerimise juures mingeid probleeme ei teki. Kas ma võin aru saada õigesti, teie hüpotees on selline, sel aastal pensioni siiski tõstetakse võetakse selle jaoks laenu, teades, et järgmisel aastal see summa kahaneb vähemalt sellele samale tasemele, mis ta oli 2008. Ei, ma seda ei usu, et tegelikult selline suur pensionitõus tuleb nagu Reformierakonda välja lubanud ta lubanud 14 kuni 17 protsenti selles vahemikus tegelik tõust tuleb tõenäoliselt seitse protsenti. Ma eeldan, midagi, kuna ma ei, kahjuks ei kuulu valitsuskoalitsioon, ma ei oska. Ma võin arvata, mida nad võiksid teha, et see oleks, et mitte nii kõrgeid pensione välja maksta. Nad tõenäoliselt lähevad indeksi muutmise kallale. Jah, aga selleks tuleb tulla riigikogu seadusemuudatusega, et noh, näiteks kas nad võtavad indeksid ainult 0,5 protsenti arvesse, mis ka omakorda vähendab seda pensionite väljamaksmise summad ja sedavõrra ikka pensionid langevad ja üsna suurel osal inimestest nii või teisiti langeb juba selle võrra see pension 1060 krooni ära Eesti postile maksma, siis see on ju ka pensionilang ja langus ja kui me vaatame läbi aastate, siis mõnikord ongi see pensionitõus olnud 60 krooni aastas või siis paar korda aastas 60 60 krooni, niiet et nii või teisiti mingi mingi osa võetakse ka sellest äramis indekseerimisega juurde tuleb. Aga ma ei usu, et et nad nii palju lugu peavad pensionäridest, kui nad juba lastetoetused lubavad. Ta kõik kõikide lastest, et pensionite, pensionäridest on elanud eelmise valimistel reformierakonnal on olnud mingi no mingi mõte, et nende pealt võiks hääli teenida. Vaadates, mismoodi asjad on varasemalt toimunud ajaloos inimene õpib ikkagi ajaloost ja kordab neid samu asju, mis ta kunagi teinud siis mäletades ühe ministrivahetust siis ma pakun, et uus sotsiaalminister, kes kahtlemata Reformierakonna ridadest leitakse, tühistab selle 60 kroonise kojukande, mistõttu vähendatakse seda ka kasvavat pensionit ja näidatakse, et näete, milline heategija on teile saabunud. Nuusutajad. Esimesi ta ei usu, arvutit ei tule. No sellepärast, et. Ehk kas ei kõla hästi, kas kas Ansipi tulnud majandusministriks kunagi enam-vähem samamoodi leppides kokkuvõttega Leeduga ja kogu see asi ei olnud samamoodi kui sadamast välja vahetas? Seda ma ei oska kommenteerida seda, mismoodi, mismoodi Leeduga või mis seal toimetati, aga aga sellel majanduslikku kasu Reformierakond ei käitunud nii, see pole siiski tema käitumistaktika ja vaadates kogu seda kahekuulist või tegelikult tihedamalt kolmenädalast tantsu sotsiaalministeerium ümber kui raskelt, et kõik käik kätel võidetud ja Maret Maripuu veel oma, siis poliitilises avalduses tegelikult tunnistas ja väitis, et keegi pole vaidlustanud neid reforme sisuliselt, mis sotsiaalministeerium ette võtnud. Ja üks reform ka pensionite kojukandereform ja minu meelest Andis see ajatada. Uus minister tuleb ja. Jah, see võimalus täiesti on olemas, sellepärast et see eelnõu on juba riigikogus üle antud küll rahvaliidu poolt tähendab natuke valet poolt saali riigikogu saali, aga mis seal salata, seepärast siis ära, nii et võib-olla võib-olla sellepärast nad ei saa ka seda toda, et noh, ei saa ju öelda, et me tuleme sama sama mõtlev mõtlemisviisiga välja. Nii et ma siiski usun, et, et väga suuri selliseid tagasi tagasivõtmis heidule. Aga teie nii-öelda nägemuses, kui teie oleksite selle koha peal, kus praegu on meie valitsuse liikmed võimalus lahendada seda küsimust, et sotsiaalrahadest võib tekkida puudujääke, on laenata juurde ülikalli protsendiga kuskilt maaturult. Ei, ma ei arva, et ülikalli protsendiga peab laena odavalt, tänapäeval ei saa ja praegusel hetkel ei saa odavad, lähen, see on õige, et tegelikult laenu võtmine on praegu praegu raske. Aga võib leida ka muid võimalusi, kasvõi müüa riigiobligatsioone. Sama üritas müüa, praktiliselt kukkus läbise emissioon. Jah, aga kusagilt Merkel ikka selle raha sai, sest tegelikult Ta ju käivid ikkagi käivitas infrastruktuuride ehitamised ja, ja lõi väikseid töökohti juurde, tema majandusprogramm oli selline, nii et võiks natukene vaadata ja mõelda selle peale, et kust seda raha leida. Aga samas mõtlen ka seda, et tegelikult ametiasutustest on võimalik kokku hoida siiski veel kokku tõmmata, halduskulusid. Üheksa miljardit sealt 108 kokku ei saa. Mida meil tegelikult riigieelarvest maha vajan. Jah, siis ma ma ei tohi küll jälle rääkida sellest pühast ja puutumatust, vanemahüvitise aga, aga ülempiiri võiks sellele seada. Teil on arvutused tehtud, kui palju annaks kokkuhoidu see palju seal, kus praegu on kolm 30000. Ei ole veel sellel aastaks, ta tõuseb 25000. 300, nii tõmbame selle 15 peale, te teate, kui palju sa annaks säästud. See ei anna, see anna küll miljardit, kus annab sadades miljonites, on see sääst tegelikult? Seda seda kindlasti ei tule, aga see oleks, see oleks koht mis oleks kõige võib-olla vähem valulisem, sellepärast et sellest on tehtud elukvaliteeti kinnimaksmise viis. Aga kahtlemata see oleks jälle oodatud õiguse järgi nendele nendele naistele, kes praegu on justkui rasedad ja hakkavad sünnitama ja loodavad, et nad saavad sellise vanemahüvitise. Nii et see päris endale ka ei tohiks nagu kehtida külmakaaluks on kindlasti seda aastast 2010 siis jõuavad kõik mõelda, kas tsükkel on üheksa kuud. Ainult üheksa kuud, jah. Üks võimalus on see, et me tõstame pensioniiga, et me väldime tänavu aasta juurde tulevaid inimesi, ütleme neile, et kaks-kolm aastat, tehke veel tööd, olge kenad ja siis me lubame teid pensionile. Teil lõpuks makstaks kinnise teie töö, mis sa oled teinud aastate jooksul. Jah, aga selliseid reforme ei tehta päevapealt, et inimene, kes arvab, et ta saab sellel aastal pensionitele, teatatakse ta peab veel kaks aastat edasi, et tema, sellise reformi ei tehta ka päevapealt, neid võib teha, aga neid võib teha nii, et see hakkab kehtima. Võime olla viie aasta pärast või jumal teab millal. Aga me ei saa enne tõsta pensioni, kui meie keskmine eluiga tõuseb. Pensioniiga võiks ikkagi olla madalam kui meie keskmine eluiga. Te räägite, et sa oled väga suurtest kategooriatest, kui seal, vaatame seda aastat. Kas opositsioon toetab seda mõtet, et lihtsalt tehase pensioni kasv kahes järgus torpedeerimised teda sedasama moodi nimetaksid samatuks poliitikaks või näeksite selles mingit ideed, mis võiks teie poolt ka mingit toetust leida? Ei pensionite kallale mina ei läheks ja me kindlasti võitleksime selle vastu ja ma küsin ikkagi lõppkokkuvõttes, et mis siis juhtub, kui tegelikult meie riigieelarve läheb miinusesse mõned mõnedeks aastateks, kui on olemas selge plaan ja, ja pensionid tuleb välja maksta. Sotsiaaltoetused tuleb välja maksta nendele inimestele, kes peaaegu sellest ainult elavad. Lastetoetus ei tohi puutuda. Väga vabalt võib minna kaitsekulutuste kallale, minu meelest on sealt võtta päris palju. Me saame minna sinna kallale, siis ainult juhul, kui me võime kindlalt öelda, et sõda ei tule. Kas me saame seda öelda? No kellega me sõdime No praeguselt seda kärbet ju ka kaheksamiljardilist või sarnast sellest riigieelarvet plaanitakse ju selle õigustusega, et see annaks võimaluse meil lähiaastatel minna üle euro oleks võimalikult kiiresti kasutades seda situatsiooni ära, ei näe, et see võiks olla praegu see põhjendus, mille pärast siis sotsiaaltoetusi Ei, ei, kindlasti ei, kindlasti mitte sellepärast, et noh, minu loogika on kohe alguses seletasin, ütlesingi seda, et kriisiaegadel toetatakse kõige nõrgemaid nõrgemaid inimesi ja püütakse leida jätkusuutlikku majandust ja miks meie ei võiks siis ka IMF-ilt laenu saada, nii nagu sai Läti ja Läti praegu täiesti kindel selles, et ta läheb 2011 12, mis ta on lubanud minna üle eurole. Et ta selles selles rütmis võttes vastasele IMF-i laenu lastes need enda enda majandusega finantssüsteemi arutama ja analüüsima. Jah, Läti tõepoolest peab 15 protsenti vist langetama ka avalikus teenistuses palkasid ka see on võimalus, aga see, meie, see ei ole võrreldav kolme-neljatuhandelise pensioni ka avalikus teenistuses, siiski meil on õnneks palgad kõrgemad. Et ka see on võimalus, nii et kõiksugu muid võimalusi on, aga sotsiaalkulutused on küll leed, kus mina nagu kallale läheks. Te näete, et Eestis tuleks ametnike palku kärpida. Saatejuhtidel, eriti ülekuulajatel on populism lubatud. Mul on hea ettepanek keskerakonnale fraktsioonile, tehke see isekeskis ära ootamata mingit seadust. Mismoodi me seda siis raha kokku ja lihtsalt annate riigile tagasi? Väga sümboolne ilus akt oleks usutav. Oleks vist usutav, aga see näiteks ei päästaks ristida kogu riigi majandust kui keskklassi hääli koos hääli toogsada. Noh, ma olen siiski üritanud hoiduda populistlikus poliitikast, ma olen ikkagi rääkinud. Süüdistage, kui te teete seda süüdistage või anti nõu. Tühja nõu ja, aga ega kõike võib ju kuulama ja tegelikult me ellu viima. Põhiseaduskomisjon arutab veel praegu kõrgemate riigiametnike palgakorraldust, noh me räägime küll tegelikust keskmisest palgast lahutamist. Selle eelnõu raames saab seda teha. Varsti on lubanud lang tuua ka avaliku teenistuse seaduse riigikokku, ka seal on mingid võimalused. Aga see on, need on, need on tegelikult reaalselt kokkuhoidmise kohad, sellepärast et 2007, kui tehti eelarvet ja meil oli väga hea majandusseis. Majanduskasv oli üüratult suur, ju siis ju läksid palgad kiiresti üles, p rääkisime, tähendab Keskerakond rääkis, et läheb nelja-viie aastaga jõuame sinna 20 25000 palga peale. Aga Reformierakonna oma selle suure majanduskasvu valguses tegi tegelikult avalikus teises ministeeriumi ametnikele ühe aastaga. Et no siin on tegelikult võimalusi ja ma arvan, et me peame minema sellele tasemele, kus me olime 2006 lõpp või siis 2007 algus. Nii oma nii oma palkade ja muude väljamaksetega. Et see on see raha hulk, mulle tundub, mis me tegelikult maksudega kokku saame 2009 2010 ja lähtuma nendest nende, selle eelarve Bulls, kas või võtma siis selle eelarve ette ja vaatama, mis populistlikke lubadusi valimislubadusi selle järel pandud on nendest siis loobuma ja võib-olla me saame siis oma eelarve sellise normaalsesse piiridesse tagasi, nii et kui tuleb majanduskasv ja siis eelarve kasvab ka nii nagu ta seni on kasvanud, võib-olla neli, viis protsenti, vahel mõningatel aastal seitse protsenti ja kõik, mis on rohkem kogutud, on kogutud reservidesse täidetud ka pensionikassat. Aga see, et 2007 seitse tõsteti 25 protsenti 25 piljardi tõusis eelarve. See on, see ei olnud väga nutikas ja seadus on eelarve tasakaal paigast löödiga, nüüd me selle siplema. Ülekuulatav number kolm Rõivas, Taavi Reformierakond. Taavi Rõivas kas ülekuulamisraamatu praegu tunnistusi Taavi Rõiva sõna kodanikuna või või Reformierakonna esindaja Taavi Rõivasele Noh, kindlasti ei õnnestu mul kehastuda kellekski muuks, kui ma olen, et ma töötan riigikogu liikmena ja kuulun Reformierakonda. Teil on kogu informatsioon olemas, mida Reformierakond evib. Kindlasti mitte, ma usun, et ühelgi inimesel ei saa olla kogu kogu informatsiooni, mis 6000 organisatsioonis. Seal ma mõtlen küsimustes kõike seda, mis, mis on meie tänase ülekuulamise teema pensionit, see sõdade teadlane Ma loodan küll, et ma olen kaks aastat töötanud sotsiaalkomisjonis. Ehk ongi baldan teemad selles olukorras praegu, kus me oleme, kus on riigieelarve ehk teisisõnu reservid sulavad sellepärast et me nüüd peame kasutama, kus riigieelarves haigutab hetkel prognooside kohaselt umbes 209 miljardi suurune auk. Kas aprillikuu seas tõusevad Eesti vabariigis pensionid või mitte? Et meil on kehtiv seadus, mis ütleb, et pensionid tõusevad ja pensionid tõusevad ligi 14 protsenti. On see kindel, mille arvelt, kui raha ei ole, siis kust tuleb see neidest protsenti pensionäridele lisaks? Noh, selge on see, et kärpeid tuleb teha selleks, et Eesti tuleks sellest majandusse seisust võimalikult väikeste kadudega välja ja ja me oleme neid vaid väga tõsiselt juba arutanud, aga Reformierakond on otsustanud, et et meie jaoks on kaks kohta, mida me kindlasti ei soovi Kärt, mis alla või külmutamise alla viia, need on vanemahüvitis ja pensionid. Vanemahüvitis seetõttu, et nagu on uudistest võinud lugeda igal aastal peale vanemahüvitise kehtestamist, on Eestis sündide arv oluliselt tõusnud ja see on asi, mis, mis võib meid pikas perspektiivis päästa rahvana väljasuremisest ja pensionärid seetõttu, et me võlgneme vanemale põlvkonnale teatud sellise kuidas öelda põlvkondadevahelise solidaarsuse, et me teeme kõik endast sõltuva, et pension oleks inimväärne ja võimalikult suurt. Väga tore sõna on väga rõõm kuulda ja sellist sõnumit me tahtsime saada. Nüüd tahaks lihtsalt teada, millised on need allikad millistest rahadest kavatsetakse need pensionid välja maksta. No kõigepealt koalitsioonil ja ma loodan, et ka opositsioonil seisavad ees väga rasked nädalat, ma usun, et negatiivse lisaeelarve kokkupanek on nädalate, mitte enam kuude küsimus. Ja, ja me peame tegema väga raskeid valikuid, et ühtegi kohta, kust võiks leida kas 10 või 100 miljonit, mis ei oleks valus kärpimine sellist kohta, mina julgen väita, riigieelarves ei ole, kõik kärped peavad olema valusad, aga ma usun, et kõik erakonnad, mitte ainult koalitsioonierakonnad, vaid kõik erakonnad saavad aru, et Eesti majanduse võimalikult kiire kriisist välja aitamine nii läbi euro kui selle, et, et me ei ei sulata oma reserve läbi selle, et me ei võta suuri laene, mis, mida meie lapsed peaksid kunagi kinni maksma. See on, see on kõige suurem eesmärk ja seetõttu tuleb kärpeid igal juhul teha. Ma ei saa Taavi Rõivas aru, kuskohast see raha tuleb, seda on kaheksa miljardit vaja 44 sisuliselt pool riigieelarvest moodustab seesama sotsiaalraha, mille kõige suurem osa on pensionil. Ülejäänud rahadest seda teha reaalselt võimalik ei ole. Teie lause, et pensione ei kärbiti, tähendab seda, et näiteks riigiaparaat aparaati peab ees ootama vähemalt 20 protsendiline või sinna suurusjärku jääb palgakärbe. Ka palgakärbe on, on kindlasti laual, ma ütlen, täna lihtsalt ei ole veel poliitilisi otsuseid, kus need kärped tulevad. Kui te küsite, millise, kus mina näen neid võimalikke kohti, mida, mille üle võiks arutada siis kindlasti üks oluline neli pool miljardit läheb Eestis põllumajandustoetusteks. Osa sellest väga suur osa sellest on eurotoetused, aga circa pool miljardit on seda, mida siis Eesti ise vabatahtlikult juurde paneb. Pool miljardit. Ma võin selle panna kirja, praegu on see koht, kus kohas te võtate põllumajandustraara? Ma ütlen veel kord kokkuleppeid, mingeid ei ole, ma lihtsalt. Kui kuna te küsite, et kus on võimalikud kohad, mille üle peaks avalikus arutama, mille üle peaks erakonnad arutama, siis, siis see on üks koht, mille, mida tuleks arutada minu arvates. Niisiis teede investeeringute maht on viimasel ajal paari aastaga umbes pooleteistkordseks tõusnud. Samal ajal viimase paari aastaga me kõik teame, on, on teedeehituse kulud või teedeehituse hinnad oluliselt odavnenud. Täpselt samamoodi nagu, nagu muud ehitushinnad võib-olla isegi rohkem on väga suure küsimärgi all, kas peaks raskel aastal ehitama kolm korda rohkem teid kui näiteks paar aastat tagasi? Jällegi euroraha igal juhul tuleb ära kasutada täiesti väljaspool igasugust küsimust. Aga, aga muus osas peame väga kriitiliselt suhtuma, et, et võib-olla mõnda objekti on võimalik edasi lükata neid investeeringuid, mida peaks tõenäoliselt edasi lükkama, leiame ilmselt veel. Aga selle kohta ei ole sellest teie nii-öelda plaanis sees, ükskõik kui või mis kõrgel tasemel te praegu räägite, kas isikuna või erakonna esindajana, et peatame pensionitõusu, et see 14 protsenti, et me lihtsalt ei tule seda, lükkame selle edasi. Tõstame 77, seitse kevadel seitse, sügisel. Või kasvõi nii me oleme otsustanud, et meie jaoks on on pensionit viimane piir, et see me peame enne absoluutselt kõik teised võimalused läbi kaaluda. Et see on, ma usun, ma usun, kõik mõistavad, et see on, on õiglane lähenemine, et enne otsime igalt poolt mujalt, muuhulgas siis ka laenamisega. Ei, me praegu ikkagi räägime kärpimisest, et kui me, kui me laename, siis on väga suur tõenäosus, et selle me ei saa eurot laenama, sõltub nüüd, mis ulatuses me räägime, et see, mis, mis on see miljardit, selleks, et eelarve tasakaal jääks teatud piiridesse, see tuleb saada ikkagi kärpimisega kokku. Laenamine juba ise tähendab defitsiidi katmist, et siin laenamine ei saa olla lahendus selle defitsiidi piiri piiri mahtumisel. Laenamine võib tulla kõne alla ka selles osas, et kui meil defitsiit on lubatud piirides näiteks kaks protsenti SKP-st ka selle katteks. Me peame kaaluma variante, kas siis reservid või laenamine või, või. Me jäime härra rõivas pooleli selle koha juurde, kus me jõudsime rääkida läbi põllumajandustoetused, kus on võimalik kärpida teedeehitus, kus kohased reaalsed rahad veel on, meil on vaja kokku 108 miljardit ja ka siis tegelikult ei ole kindel see, et me suudame pensionid õigel ajal nende summadega, mis planeeritud on tegelikult välja maksta. No ma ei pretendeeri mingile lõplikule tõele, et nüüd mina ütlengi, kõik selle näiteks teie pakutud kaheksa miljardit vuristan siin ette, ütlevad, nii, nii jääbki. Et millest me veel oleme rääkinud, millest peab hakkama avalikult ja, ja ilma midagi sarja materjalist, tema on see, et, et riik peab iga oma toetuskrooni väga tõsiselt kaaluma, et see kindlasti läheks abivajajale. Mitte mingil juhul. Ma isiklikult ei toeta, et lastetoetusi saaks kärpida paljulapselistele või ütleme kaks kolm ja rohkem lapsi. Mis võiks kõne alla tulla või millest peaks avalikult ja ausalt rääkima, on, on see, et, et meil võiks olla võimalik kahe või kolmelapseliste perede toetusi tõsta kui osa jõukamaid elanikke, riik oleks valmis loobuma oma esimese lapse toetust. See on nüüd küsimus eesti rahvale, kas me oleme valmis olema raskel ajal solidaarselt? See on küsimus kas kultuurikatel või või Linnateater selles küsimuses me oleme näinud. Ei seda, seda ta ei ole, ta ta on, ta on pigem see kultuurikatel versus Linnateater, on muidugi teine teema, aga see oli algusest peale selline objektid omavahel tülliajamise asid. Antud juhul on asi hoopis tõsisem. Ülekuulatav number neli Nestor Eiki Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Eiki Nestor, teid on üldiselt peetud pensioni indekseerimise süsteemi selliseks isaks või see on, see on olnud nii-öelda teie lipukiri või, või, või ma ei tea, loosungi peale kirjutatud suured sünnitasite ja nüüd näete ära ka selle süsteemi pankrotti. Ei näe ära, Ena Eina süsteem ka ei lähe pankrotti. Ja riiklik pensionikindlustus valdavalt sündis 90.-te aastate lõpus, siis kui meil oli Koonderakonna valitsus, kus võib-olla tänase rahvaliidu mingi osa oli, Endel Eero oli seal suur, esimese samba tegi, aga riigikogu kiitis need mõtted, mis riiklikus pensionikindlustuses on üksmeelselt heaks, et vastutus langeb nagu kõigile tänastele erakondadele. Hiljem tõesti mina olin see inimene, kes hakkas rääkima sellest, et pensioneid tuleb indekseerida, mitte tõsta enne valimisi poliitilisi loosungina, siis kui raha on. Ja selle mõttega, et pensionid tõuseksid sõltumatult muide valitsuse koosseisust näiteks, aga ka kindlate reeglite järgi, ehk see pensionide indekseerimine peab meile andma selle, et pensionid tõusevad samas taktis keskmise palgaga keskmised palgad tõusevad, pensionid. Me enam-vähem kõike teame seda, me kujutame ette, kuidas sa seda räägid. 2009 näitab ära selle indekseerimissüsteemi nii-öelda selle nõrga koha, mis tegelikult ma julgen pakkuda mõne aasta pärast selle meie jaoks ka ümber teeb, ehk tegelikult 2009. aastal selle indekseerimise süsteemi järgi pensionite tõstmine on eesti riigile pehmelt öeldes rahanduslik enesetapp. Ei, ta ei ole rahanduslik, jänesetapja ma ka ei arva, et see süsteem peaks muutuma. Sellel lihtsal põhjusel, et me tõstame pensione 2009. aastal enam mitte selle tõttu, et keegi tahab, et keegi midagi lubas, vaid selle tõttu, et palgad 2008. aastal tõusid. Ja vabandage mind kurva uudise teatavaks, et kõik oleks selge, et kui nad 2009 ei tõuseb, siis 2010 ka pensionid nii palju ei tõuse. Et selles mõttes see süsteem töötab ajalise viledega eelmise aasta tulemuste põhjal, kuna peavad tulema kindlad alused indekseerimiseks. Sa ei saa ette mõelda välja, mis indeksit tulla, sul peavad olema ikka kindlad numbrid ja tõesti, mis on keerukas, ega siis puudujääk pensionides ei ole tekkinud sellest indeksist. Puudujääk pensionides on sellest, et me teeme pensionireformi. Et osa vahenditest lähevad kogumispensioni fondidesse täna töötaval põlvkonnal, mis on keerukas ja mis on tõesti õiget, rahaliselt keerukas, keerukas on asjaolu, et meil, nagu öeldakse, see kõige-kõige sellest kogumispensionist tekkinud defitsiit on sellel aastal üks suuremaid ja, ja ta langeb nagu majanduslangus aastasse, vot see teeb asja keerukaks. Ehk tegelikult selge on see, et sellel aastal teie jutu järgi pensionid tõusevad nii aprillis, teie ei kahtle selles, et ta aprillis juhtub. Jah, ei, ei kuule kahtlete praegu. Ei, ma pean aus olema, nii, ega ma ei hakka, kui ma ütlen, jah, ma ei ole aus ja kui ma ütlen ei ma ei ole aus. Ainult ainuke, mis on selge, on see, et 2010 nad ei tõuse mingil juhul ja 2010 tõenäoliselt nad langevad, sellepärast et 2009 indeks ajab, ajab nutma, isegi kivikujud. 2010 nad ei lange sellepärast pensioniseadus on üks paragrahv, mis ütleb, et lange raisanud jah, langeda ei saa. Et puhtteoreetiliselt võiks. Seadused on täitmiseks ja muutmiseks. Ei arva, ma arvan, et ei ole ka põhjendatud pensioni langetamine ka 2010. aastal, et seda peaks eesti riik suutma suutma täita, olgu see mis 2000, üheksas siis, et mis võib tõesti nagu mõjutada seda oleme räägime asjad kõik selgeks, et näiteks ütleme euroga ühinemise kontekstis minu meelest siin probleemi ei ole, et ainukene kontekst, kus siin võib tekkida probleem tõest ja kus Peab ausalt järgi mõtlema ja ausalt pensionäridele seda rääkima, on see hetk, kui meil ühel hetkel võib-olla riigikassa totaalselt tühi, et meil võib-olla pensioni indekseeritud ja oi kui ükskõik kui kõrge, aga meil ei ole lihtsalt seda raha, mida välja maksta, et sellist olukorda ilmselt ei taha ka pensionärid ise. Ehk neil ei ole sellest nii-öelda indekseeritud pensionist midagi kasu. Aga see olukord On siis meil käega katsuda, kus indeks tõuseb, aga rahakotis auk suureneb. See olukord on selles mõttes käega katsuda, et peame vaeva nägema selleks, et meil see raha oleks, et see välja maksta. Kuidas teile tundub, kas see on praegusel hetkel loogiline üldse arvestades seda, et rahavajadused on ju olemas ka mujal, tegelikult peaks see raha praegu turgutama tegelikult seda majandust, mis ühel hetkel seda indeksit jälle täitma hakkab, ikkagi neid pensione tõsta nii-öelda vägisi saada see kulu lisaks juurde ja kaotada Nonii see raha, mis võiks tegelikult Eesti majandusele mingitki eluvaimu sisse pumbata ja vereringet uuesti käima. Kas on loogiline fikseerida pension? Et, et on loogiline nii-öelda seda indeksi järgi tõsta. On küll loogiline, sellepärast et see pole majandus uuesti käima selles, selle eesmärk ei ole majandust uuesti käima panna. Pensionäridele makstakse pensionid selle eest, et nemad juba aastakümneid hoidsid seda majandust elus ja käivitasid seda, nemad on oma töö teinud meie teiega, tööealiste inimeste asi on hoida nende pension korralikul tasemel. Nii et pensionide arvelt majandust niikuinii keegi kuskil kunagi käivitama ka Eesti riigis ka ei maksa. Nii naiivne olla, et see on võimalik. Aga süsteem ise on ju aus, et kui on palgad tõusnud, siis tõusevad pensionid, mitte vastupidi, eks ole, et me tõstame pensionit ja selle järgida. Ei läheks paraku ei arvesta seda hetke lihtsalt praegu seda raha tegelikult ei ole. Indeks see probleem ei ole tekkinud indeksis, see probleem on tekkinud sellest, et me teeme pensionireformi ja et me kanname teie pealt makstud 20-st protsendist sotsiaalmaksust, kaks protsenti teie pensionikontole, nii et see probleem on tekkinud kuskilt mujalt. Kes seda tegelikult valitsuses ütlema peaks praegu selgelt välja, et aprillikuu pensionikasv ei ole midagi kindlat. Kas see peab olema sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium? No ma ei näe siin nagu suurt vahet, et minu meelest Mina näen väga suurt vahet, ühe ees on sotsiaaldemokraat ei, sees on Reformierakond ja nad ei ole üks partei, vähemalt noh, nii oldi ametlikud. Oh kui hea küsimus, tänan selle eest, kui valitsus midagi ütleb, siis ütlevad kõik kolm parteid korraga. Tähendab sellist valitsuse sõna, mis oleks reformierakondlik Sotsiaaldemokraatlik või Isamaa ja Res Publica liitlik ei eksisteeri. Kuis järelikult seda vastust ei tule, kui see otsus tuleb, siis selle teevad kõik kolm erakonda korraga, kaasa arvatud ka selle, et näiteks niisugust asja ei tule. Nii et siin ei, mina nagu kategooria. Keel. Küsime siis niimoodi, kes peaks algatama valitsusele ettepanekud, just, kas sotsiaalministeeriumi pool peaks aru saama, et kuulge, meil on rahakotis suur auk, seda raha ei ole või peaks rahandusminister ütlema, et hakkame seda asja arutama? Et kes peaks arutama seda, et meie riigieelarves on selline selline selline seis, et meil raha ei laeku nii ja nii palju ja meil tuleb Tuleb välja kolmainsuse otsused, siis, kes peaks algatama? Võin ma selle niimoodi kokku võtta, selle peaksid algatama kolme erakonna liidrid. Emas võimalik, no kuidas kolm meest ei tule tuppa alguses vait, siis peab keegi alustama, keegi peab olema see, kes ütleb, et teeme. Poliitpropaganda ja vaidlus praegu, et sellel ei ole nagu suurt tähtsust, kui see otsus tehakse, tehakse see kõik kolme erakonna poolt korraga ja selles mõttes ei ole nagu vahet, et kes selle nagu välja ütleb, vastutavad selle eest ikkagi kõik, nii et siin ei maksa nagu panna patu, ütleme sellele olukorrale, et raha võib napi napiks jääda sellele indeksile, vaid küsimused on natukene keerukamad. Ja, ja tõesti, et kui need otsused tehakse raskelt, siis see sõltub kõigepealt näiteks sellest, et kuivõrd on valmis valitsusliidu erakonnad mujal kokku tõmbama teistes valdkondades. Ja ma usun küll, et don, et miks, miks nad ei peaks olevat pensionide muutmine selles või pensionidest indeks indeksit muuta ei ole mingil juhul mõtet, see oleks täielik rumalus, ei ole, selle jaoks ei ole mingit vajadust, valemit uuesti mitte. Absoluutselt kindlasti seal ei ole, selle jaoks ei ole mitte mingisugust vajadust, et tegelikult me peame vaatama, no meie ütleme rahalist toimetulekut tulude ja kulude poole pealt pikema aja peale ette, et see on ju tegelikult on seal nagu ühe aasta küsimus ja pensionide indekseerimine on mõeldud siiski 40 aastat ette. Et kuidas me siis lahendame selle olukorra, et lihtsalt ei ole raha, mida pensionäridele välja maksta, me oleme rääkinud praegu palju sellest indeksist, süüdistanud seda või mitte, süüdistanud seda, eks ole, antud olukorras, aga jätame selle praegu kõrvale augu juures olevas lahe välja maksta, kui selline on, on see lahend, et see raha oleks inimestele välja maksta? No siin on võimalusi palju, eks ole, ega siis ka ja noh, kõige lihtsam on see, mida ka juba täna tehakse, eks ole, et meil on riigis reservid, kus need kulusid välja makstakse? Sellest ei pruugi piisata, sõltub sellest, kuidas meil aasta jooksul läheb, nii, võib minna, nii järgmine võimalus on siis vähendada neid kulusid, mis täna näiteks on planeeritud, teha ja riigi nii-öelda üldtuludest näiteks leida nendele võimalikud laenud. Pikaajalised infrastruktuuri investeeringud. Eesti riigil kui riigil on Euroopaski olemas sellised pangad, näiteks kus, mis on spetsiaalselt spetsialiseerunud riikidele infrastruktuuriobjektide ehitamiseks mõistliku ja soodustingimustel laenu andmiseks nii-öelda ärasöömiseks või raha äratarbimiseks, ei ole mõtet kunagi laenu võtta. Kui on mõtet laenu võtta, siis järelikult oleks mõte seda mingi kindla infrastruktuur struktuuri objekti ehitamiseks. Et need on sisulised küsimused millele me peame, saame vastused järgmise kuu jooksul. Kujundlikult siis tee-ehituse alt me tõstame raha pensionitele ja tee-ehituseks laenama raha. Tee-ehituse jaoks laename raha ja kui me selle laenu saame, siis selle võrra on meil võimalusi muude vahendite osas käituda vabamalt, ütleme nii. Nii et senikaua kui Heiki Nestor on sotsiaaldemokraat, sotsiaaldemokraadid on valitsuses, pensione Eestis ei vähendata, ei kärbita. Pensioniindeksit keegi ei muuda ja, ja seda paragrahvi, mis siis ütleb, et pensionid ei tohi. Kui indeks tuleb selline, et pensionid peaksid kukkuma, seda keegi muutma ei hakka, ma olen selles päris kindel, isegi. Ma olen kindel, et sõltumata sellest, kas valitsuses on, et need on nii mõistlikud asjad siin ükski jahupea ei peaks nendele kallale ronima. Teemasse midagi küsimus, ehkki natukene teise nurga alt IMF-i nii-öelda abipakett Lätile seadis tingimuseks kaks asja, kas evolutsiooni või siis sellise jõulise palkade kärpimise. Tõenäoliselt nõutakse täpselt samasuguseid asju Eestilt kui, kui, kui Eesti peaks laenu küsima. Väga õige, et ma arvan, et Eesti püüab teha kõik selleks, et mitte sellist abipaketti. IMF. Saad sellepärast, et ametnike palka ei taha vähendada. Ei küsimus ei ole ametnike palga vähendamises, tegemist on ju alati väga lihtsa valikuga, mida ka sellel aastal juba tehtud on, mitmetes riigiametites eelmisel aastal. Et sul on mingi number palga maksmiseks. Sa võid seda numbrit vähendada ju kahelda, üks tee on, see töötajate arv jääb samaks, aga nad saavad vähem palka ja teine tee on see, et see väiksem palganumber palgavahendite number tähendab ka väiksemat arvu töötajaid ja see on nagu selles mõttes, kui ma teen toote, teie olete mina, olen ainult selle variandi pooldaja, mida täna Eestis kasutatakse, mis on aus, et palganumber inimesele vähe nagu töötajate arv võib väheneda küll. Ehk lõppkokkuvõttes see teenus, mis me saame, on natukene nadi, aga need ametnikud, kes on, saavad väga hästi Jah, aga siin tuleb alati öelda, et see ütleme, see surve, avalikkuse surve on alati mulle nagu mõistmatu, et ka siin on kuskil nagu piires, et ei ole võimalik lõpmatuseni vähendada nende inimeste hulka, kes meil siis neid avalikke teenuseid pakkuvad üks kõikkonnad politseis tuletõrjes kuskil ministeeriumis. Tervishoiuamet, siis ma ei tea, kus veel, et need inimesed teevad ka vajalikku tööd ja ma kutsun kõiki üles suhtuma ka nende töös austusega, mitte mõtlema, et need on need mingid põrgulised ametnikud, kes meie teiega makstud maksud endale pintslisse pistavad, et nii see ei ole, need kõik need ametid, kaasa arvatud muuseas avalik-õiguslik ringhääling, mis maksumaksja rahast toidetud Ülekuulamise toimik number 93. Kas pensioniteks jagub raha? Toimik avatud uurimine, jätkub. Ülekuulamine.