Eraldi on uus auto. Talle meeldib väga hoolitseda oma auto eest. Eraldi abikaasa helistab suvituskohast, ta palub eraldi kiiresti perede järele tulla. Lapsed tahavad uue autoga sõita. Eraldi ostab neljakümnehobujõulise mootori jaoks odavat bensiini. Liiklusummikud teevad ta natuke kärsituks. Kiire autoga jõuab ta aga õige pea tuttavale metsateele. Kogu pere on elevil. Hea veel, et pesamuna metsa ei unune. Ja ongi kodutee rataste all. Osta sinagi endale auto, jõuad kiiresti pärale. Püsi Zaporožetsi autokauplusest, Volga. Aegadest Meil sellised reklaamklipid eesti televisioonis jooksid, on minu arvamus Ta möödas umbes 25 aastat või nii ma ometi jõudsin mõelda, et olles vahepeal kogu sellest materjalist eemal olnud tundub ometi, nagu kõik oleks olnud eile, see tähendab, et ajupesu kui niimoodi võib öelda, nende reklaamidega oli omal ajal ikka päris korralik, mis väikesesse poissi sellise kustumatu mälestuse ele jättis. Nüüd on põhjust nendest reklaamfilmidest natukene põhjalikumalt rääkida, sest kõikide soovijate jaoks on need DVD-le pandud. Neid on päris päris suur hulk ja nende reklaamfilmide looja, stsenarist ja režissöör Harry Egipti on raadio kahes stuudios. Tere tulemast. Tere päevast. No ma ei tea, kui palju teie igapäevaselt Harrisin vahepealsetel aastatel või aastakümnetel selle oma looduga kokku olete puutunud või oli ka paus pikem, et nüüd, kus DVD materjal kokku sai pandud? Ta oli selline mõnus taasavastamise tunne. Kõigepealt, 92. aastal, kui reklaamfilmitöötajad koondati ja kõik kapitali tühjaks teha, siis tekkis selline võimalus, et sain osta ühe tuttava teleoperaatori kaudu sellise moodsa professionaal laose kaamera Lindy, mida tuntakse Beta SP nime all ja see maksis siis 420 krooni ja see oligi kogu kuupalk. Ja siis Eesti Televisioonis võeti kolm rulli, reklaamfilme selle sellele videolindile, mille pikkus oli 32 minutit ja, ja sellega oli siis osa nendest reklaamfilmidest säilitatud, aga nagu teise lindi ostmiseks raha ei raatsinud kulutada sellelt Beta lindilt, need filmid rändasid siis VHS lindile ja neid sai siis vahel kodus vaadatud ja kellelegi ka kuskil mujal näidatud. Aga, ja siis ajapikku, kui tuli internetiajastu, siis minu poeg Hanno Egipt sätised filmid üles juba internetti ja selle kaudu need filmid hakkasid rohkem vaatajaid koguma. Ja ühel päeval tuli üks kummaline kõne, mina olin just tänavale ka, ei saanud absoluutselt aru, kes tahab ja mida tahab. Aga pärast selgus, et Borat, teil oli vaja neid filme Kasahstani riigi ülesehitamiseks ja niimoodi siis katked nendest filmidest rändasid juba sellesse kuulsasse Borati naljafilmi ja nii nad kogusid populaarsust juurde, nii et ma arvan, et et neid on varemgi silmatud ja kõigile on olnud vaba ligipääs sellisele interneti aadressile nagu taimlasee. Kui seal siiamaani üleval. Aga mis pilguga ta ise vahepealsetel aastatel seda vaatasite, oli see selline mõnus nostalgiline mälestus, lihtsalt meenutus, näed, on ikka tehtud toredaid asju või oli mingi muu praktiline vajadus ka, et et need üle vaadata vahepeal, mis tundeid endasse materjal tekitas, sest olgem ausad, seesama Zaporožetsi klipp, mis siia jutuajamise alguses sai mängitud tundub ikka, mida aeg edasi, seda muhedam. Mõnes mõttes veidram, naljakam, ja omas kontekstis seda ju ei olnud, et mis pilguga tagasi vaadata ja kuulata neid. Minule meeldivad nende reklaamfilmide puhul kõige rohkem need filmid, kus on kasutatud originaalmuusikat, originaallauluteksti ja kus on kaasa löönud tolle aja heliloojad Margus Kappel, Naissoo, Alo Mattiisen ja teised ja samas laulutekste on kirjutatud Ott Arder poolt, et kuidagi see muusika kannab. On filme väga kenasti ühest ajastust teise ja jääb ainult ja imestada, et miks, miks tänapäeval Iraasita väikeste ajakulu rohkem. Et samalaadseid niisugusi originaale muusikal põhinevaid filme ette võtta äkki on kallis? Ma ei usu, et on kallis, alati leiab mingi kompromissi, võib-olla tuleb lihtsalt paar nädalat rohkem oodata, enne kui pääseb nagu lõpusirgele ja pääseb selle filmi tellijale üle andma, et võib-olla väikene ajakulu, aga ma arvan, et see praegu välja tulnud plaat on, on paljudele tegijatele innustuseks ja eeskujuks ja et see asi hakkab arenema paremas suunas. Te alustasite nende tootmist Eesti reklaamfilmis umbes 40 aastat tagasi, eks. Ei minu algus oli 79. aastal. Siis nii palju ei ole, siis on kokku umbes 30 aastat. Kui suur võib põhjapanev tööklipi valmissaamine oli mulle kirjelduse põhjal jääb mulje, et, et see oli ikka väga tõsine ettevõtmine ja kui kerge oli inimesi motiveerida selleks ma saan aru, teil endal huvi olemas, eks ja hasart, aga lauljad, heliloojad, tekstikirjutajate, see on ikkagi suur meeskonnatöö. Kuidas te neid motiveerite. Tuli iga inimesega suhelda eraldi ja selgitada, milline idee on teoksil ja miks kellelegi panust sellesse oli tarvis. Et see, see protsess tuli igal juhul ette võtta. Viskab. Villast ja ta. Me räägime sellest, et kuidas reklaami tegemine üldse pihta hakkas. Kõigepealt pöördus siis reklaamfilmi pool näiteks ETK välja ja ütles, et meil on siin kokkuost et tundub, et sellel oleks vaja reklaami teha, et inimesed rohkem rohkem tooksid oma kapsaid, kartuleid ja kõike, mis nad ise on kasvatanud siis meile, kuidas edasi arenes. Väga lihtsalt lihtsalt telia koostas kirja, see kiri saabus äsja reklaamfilmi ja sealt rändasse kiri juba siis toimetaja lauale, kellele tehti ülesandeks see film teostada. Ja kuna mina olin tööle võetud ikkagi toimetaja juhatuses, siis minu ülesanne ei olnud otseselt neid stsenaariumeid kirjutada, vaid leida inimene, kes selle oleks võinud valmis kirjutada või siis ise kirjutada, nii et oli, oli selline nagu valikuvõimalus. Ja kui siis stsenaarium oli, oli ikkagi lõpuks nagu valmis saanud, siis tuli see esitada tellijale, kes pidi selle heaks kiitma. Stsenaariumi järgi koostati filmi eelarve, see omakorda kinnitati tellija juures ja siis algasid. Aga vahepeal käis ka parteitsensuur näiteks asjast üle, ütles, et totooted, see reklaamid, stsenaarium, päris näiteks ei lähe kokku meie ideoloogilise maailmapildiga, et ehitame kommunismi. Ei ei selliste mingisugust vaheaastat, mingisugust tsensuuri pole kunagi olemas olnud, reklaamsemis. Nonii, ühesõnaga lepiti kokku reklaami, küsija või tellija oli nõus stsenaariumiga, lepiti kokku eelarve ja siis hakkasite teie tööle leidma inimesi. No minu tegevus niisugune meetod oli natukene teistsugune, et kõigepealt see, et kui telia oli heaks kiitnud stsenaariumi, siis mina ei sokutanud seda stsenaariumit kunagi raamatupidamisse võtta raha välja vaid ütleme, selle stsenaariumi honorari ma vormistusin ära alles siis, kui film oli lõplikult tellijale üle antud. Et mitte mitte kunagi enne ja ka filmis, siis seda eelarvet ei tehtud enne, kui kõik võtted olid lõppenud, siis oli täpselt teada, kuhu raha kulus, kui palju ja kuidas seda teha. Et selles mõttes oli taktika veidikene erinev. Nüüd, mis puutub nendesse vahe hindamistesse, et kas see stsenaarium oli oli ideoloogiliselt küps, siis seda valvas tegelikult kunstina, nõukogu koosnes viiest inimesest ja kes vaatas iga kuu läbi kõik reklaamfilmis toodetud filmid kinosaalis ja selleks läbivaatuseks kulus umbkaudu kolmveerand tundi või tund aega ja iga film sai endale hinde kas siis väga hea, hea või rahuldav ja sellest hinde skaalast. Tus omakorda režissööride ja operaatorite honorar. Kuidas teie ideed sündisid praegusel ajal reklaami vallas ma ei tea, kas see on, tähendab, et on lihtne töötada või keeruline sest eeskujusid ja näiteid maailmast võtta on ju nii palju, sa pääsed ligi kogu materjalile, sa saad jälgida, mis toimub sinu ümber. Aga tookord Nõukogude liidus Eesti NSV-s. Kui teie hakkasite ideid välja mõtlema ja neid teostama, siis kus kohast te ammutasite mõtteid või oli mingisuguseidki eeskujusid tollal võtta? Teedega on selline asi, et eks need ideed lihtsalt ise ronivad pähe, kui inimene annab endale ülesande, ta teab mingisuguse idee välja, kui ma siis ei ole vaja kaua oodata, ta lihtsalt ise tuleb sinu juurde ja pakub ennast ise. Ja, ja siis omakorda võib arendada omaenda mõtet edasi kellegi teise ideed nagu näiliselt kummutades selle vastu võideldes, et dialektiliselt nagu nagu ülesannete käsitledes jõuab selle ideega edasi. Ma arvan, et mina oleks läinud halliks peast, kui mulle oleks öeldud, et poiss, sina, selle kaamera ja näiteks abiline ka tehke midagi, et kanahakklihal poes paremini läheks. Teie ei läinud halliks, räägi. Juhtus nii, et mulle saabus ühe tollel ajal tuntud ansamblid Kinkrimpsoni verivärske plaat ja selle esimene lugu oli lausa all lummav. Nii et ma siis salvestasin selle ilmselt kuskile lindile ja läksin seda siis tutvustama Alo Mattiiseni-le ja ütlesin temale, et kas ta saaks samalaadse muusika luua tulevase reklaamfilmi siis kanahakkliha jaoks. Ja loomulikult helilooja ei tee kunagi sama muusikat, mida ta pakutakse, eeskujuks, vaid teeb täiesti teistsuguse ja niimoodi Alo Mattiisen tegigi sellise raskepärase muusika ja esialgu siis sinna lauldud sõnad Kadiselte poolt olid, olid veelgi raskepärasemad, nii et ma arvan, et keegi maailmas ei olnud kunagi kunagi enne reklaamfilmile sünget muusikat teinud ja tuli sellest kuidagi nagu olukorrast välja pääseda. Siis läksime tagasi raadiomaja stuudiosse mõne aja pärast ja natukene siis laulsime selle teistsuguseks, selle laulu ja muusika oli valmis. Siis tuli tegeleda selle tellijaga tolleaegse Tallinna linnuvabrikuga praegused tallegiga. Nemad tahtsid nimelt, et nende kõige uuem roostevabast terasest, siis tehnoloogiline liin saaks üle üles võetud filmikaameraga ja näidatud, kuidas siis sulgedes kana ühest otsast liini sisse läheb ja teisest otsast hakkliha välja tuleb. Ja siis vahepeal muidugi suled lendasid ja veri lendas, aga, aga nad pidasid seda ikkagi niivõrd märkimisväärseks saavutuseks, seda tuleb nagu tarbijatele demonstreerida ja minul õnnestus siis kogu see kogu sõjatehnika nii-öelda välja jätta piirduda ainult selle lõppfaasiga, kus siis niisugusest veidi suuremast, kui tavaliselt koduperenaisel hakklihamasina sellest suudmest siis see hakkliha välja tuleb, need, see on meil filmis olemas. Miks te vere ja sulgedega kaasa ei läinud? See oleks olnud liiga brutaalne, liiga vägivaldne, et ma püüdsin sellest osast lahti saada ja ja me leppisime muidugi. Kas sel ajal, kui ta neid reklaame tegite oli olemas ka mingi adekvaatne rekla pommiteooria või midagi seesugust, noh, nii nagu tänapäeval ülikoolis õpetatakse, et kuidas reklaami teha, mismoodi mingid asjad inimestele mõjuvad ja mis ostma kutsuvad, kas ka teie tol ajal lähtusid mingisugusest teooriast või tegelikult te tegite ikka sellist rohkem kunsti kunsti pärast filmi, mille kõrvalprodukt oli see, et ta toimib reklaamina ja inimesed pidid siis tänu sellele midagi ostma. Meil oli kaheksakümnendatel kaunis huvitav niisugune süsteem mis hoidis meid pinges, mis meid motiveeris ja see oli festivalide süsteem. Nimelt toimus igal aastal praeguses tehnikaülikoolis üliõpilaste filmiklubis nii aasta jooksul valminud mängufilmide dokumentaalfilmidega kui reklaamfilmide hindamine üliõpilastel poolt. Ja me esitasime sinna, on siis umbes 30-st filmist koosneva sellise bloki samasugune protseduur leidis aset kusagil teises Eesti otsas, kas siis Türil, Vana-Võidu sovhoosis või kusagil mujal pidevalt nagu kaks hindajate grupi rahvas hindas Eesti reklaamfilmi toodangut ja meil oli alati võimalik kõrvutada, et millised olid need erinevused üliõpilaskonna ja siis ütleme tavaliste kuskil jälle provintsi maainimeste hinnangutes ja võib öelda niimoodi, et need esiviisikud olid ikka alati kattuvad. Et kui need tegijad vaatasid neid pingeridu, siis nad said nagu teatud märguandega saad, on õigel teel või mitte, et kas need filmid rahvale üldsegi meeldivad ja on need talutavad publiku poolt või mitte? Aga oli teil omal ajal näiteks mingit tagasisidet samane reklaami, aga mida me siin äsja kuulsime, see hakkliha hakklihareklaami ja et siis andis teile Tolonen linnuvabriku head tagasisidet, tõesti, hakkliha on hakanud rohkem minema või tegelikult seda ei olekski saanud teha, sest kogu nende reklaamfilmide nii-öelda siis tagasi mõeldes selline naljakas pool on see, et ega ju kaupa väga palju poelettidel ei olnud. Ma arvan, et see kanahakkliha oli nii uus toode, sellist ei olnud kunagi enne keegi valmistanud ja, ja nad kindlasti jäid selle reklaamiga rahule, sest tollel ajal räägiti jutte, kuidas koolilapsed koolis hüppasid ringi, laulsid seda laulukest kana ja kana ja kana, nii et see jõudis muidugi igasse kodusse ja teadvustas sele tooted on olemas ja et ta on maitsev ja, ja ma arvan, et sellel firmal läks hästi. Raadio kahes stuudios on legendaarne reklaamide looja Harry Egipti. Kas tookord siis, kui teie töö kõrgperiood oli Harry, kehtisid samasugused terminit reklaamimaailmas nagu täna, peamine näiteks, et see müüb või see ei müü. Kas olid teada sellised kindlad sümbolid nagu näiteks ilus naine, mida palliam, seda parem. No kui nad kehtisid, siis kus nad ikka nii väga kirja olid pandud seina peale, eks seal oli nagu tegijat ja pieteedi Nende küsimus, kes kuidagi neid filme lahendas ja kui mina reklaamfilmi tööle asusin. Tollel ajal enne seda ma töötasin Eesti Televisioonis, seitse aastat olin olnud telekaamera taga, oli nagu selle meediapoolega ikkagi kokku puutunud. Et reklaamfilmide niisugune üldine nagu käekirja iseloomulik joon oli Lev genitlev siis niisugune kaunistav. Niisugune pehmeid ealiseeriv, võib-olla isegi võiks öelda väikekodanlik. Et ma arvan, et, et need minu filmid lihtsalt veidikene läksid nagu teist teed. Tuli kuidagi sellest ühe turvalisuse ja, ja igavuse maailmast leida väljapääsu. Eks reklaamifestivalid andsid ka vajaliku tagasisideme ja andsid ka julguse edasi toimetada. No teie reklaamidesse reklaamfilmidesse sattusid naised ja kenad naised väga tihti isegi episoodiliselt tõesti paljalt, kuidas see sai juhtuda sellises ühiskonnas, sellises? Riigikorralduses? No eks nende filmide teema lubas kasutada siis kogu selles kollektsioonis on vist ainult kolm filmi, kus on veidikene paljastatud kehad ja eks teatud nagu, nagu ootusärevus oli ka, mismoodi publik reageerib või kuidas see reklaamfilmi kunstinõukogust läbi käib ja mis, mis siis edasi saab. Aga ei juhtunud midagi. Läks film eetrisse ja elas oma elu seal, et keegi lausa pahaks ei pannud. Nii et kui ikkagi oli vaja šampooniga pead pesta ja selle juures tuleb istuda vannis vee sees, kas riietega sinna ikka läheb? Ja aga seal vannis istumine oli siis ühe filmi puhul Kiievile toodetud film teisel puhul siis meie vanalinna neli parfümeeria kauplust. Et seal ei näidata ju neid noori tütarlapsi siivutult, see on niisugune piiri peal. Esitlus On keegi ei solvunud sellest ei siis ega täna ka mitte. On ka head närvid, need. Read purgi. Tuppa. Kui meelsasti näitlejad ja muusikud kamba solid, Ivo Linnat, olete te sageli kasutanud klippides lauljana, miks sattus tema selleks inimeseks? Kas te saite toonastelt tuntud tegijatelt ka? Ei, vastuseid. Ettepaneku peale. No meie esimene koostöö, Margus Kappeli ka ja Ivo Linnaga ja rock hotelliga oli selle kalevi nääripidu filmimuusika tegemisel, millele Priit Aimla kirjutas sõna, see on ka siis üks kaver reed kriigenit, kriigeri tantsugrupp oli kasutanud seda originaalmuusikat ühe oma tantsu lavastamisel ja nii see see muusikapala siis rändas sellesse filmi koos Ivo Linnaga. Ja kui siis hiljem tellisin Margus Kappelilt uusi ja uusi muusikapalu, siis ta ise tegi valiku, milliseid lauljat kasutas ja tavaliselt ta kasutas ikkagi Ivo Linna. Nende klaverite puhul, kas noh, tänapäeval on hästi oluline nii-öelda autoriõiguste küsimus, aga, aga tal on Nõukogude Liidu Sist läänest sisse toodud lugude kasutamine oli selles mõttes vaba, et et keegi ei küsinud ja keegi ei teadnudki mõistet autorikaitse ja nii-öelda autoritasude maksmine. Täiesti vaba meie ei olnud kohustatud mitte kellelegi mingisugust autorikaitse raha saatma. Sellest ei olnud kunagi. Tuli teil ette olukordi, kus uuest ideedest rääkides ka teie pead vastu seina hakkasid seda kommet mida teha, mida teha. Et noh, ei, ei tule peale seda tunnet. Ei sellist olukorda nüüd ei kujuta küll ette, et mingisugune ideega pähe ronib ja eks see muusika kasutamine ongi nagu paljude teemade puhul, nagu nagu siis olukorrast väljatulek. Et muusika originaallaulu tekst kannab ikka selle teema kuskile välja, et see on nagu, nagu päris lollikindel ettevõtmine. Elukeemia need näitlejad. Ja kui oskad tonni meelde tuledki remont. Kui ainult kullake, sirvitservaldada plekke koolitada. Väga praktiline lõigukene, eks. Väga praktiline, kaua ühe reklaamfilmi tegemine kokkuvõttes Aegottis. Ma arvan, et üks kuu sellest hetkest, kui tellimus, siis seal kirjutuslauale asetati, aga muusikaga filmide puhul võis olla isegi isegi poolteist kuud. Siis oli ta valmis, kõik olid, eks ole oma nõusoleku andnud kunstinõukogule ära hinnanud reklaami tellija oli asjaga nõus. Mis siis selle reklaami edasine saatus oli? Edasine saatus oli selline, et kaks filmikoopiat tuli toimetada Eesti televisiooni selleks, et nad oleksid seal valmis eetrisse minekuks. Üks koopia läks reklaamfilmi tellijale ja üks koopia jäi Eesti reklaamfilmile. Reklaamipausid olid lausa saatekavas ettenähtud minutilise täpsusega. Ja kui Eesti televisioonil juhtus mõni saade oodatust lühemaks jääma, siis täideti need lüngad alati varu reklaami niisuguguse blokiga. Kui tihti või kui palju sai üks reklaam mängukordasid? See sõltus tellija suvast, telia võis millal tahes ühe telefonikõnega saada oma filmi ükskõik mitmeks korraks eetrisse ja nii nagu apelsinifilm oli, nagu öeldud, et kui Tallinna sadamasse saabub apelsinilastis laev, siis oleks seda filmi ka võib-olla nädalas paar korda mängitud ja see oleks kõlvanud mängida võib-olla 10, võib-olla 20 aastat, nii et selle, nagu eluiga oli määramata. Nii et põhimõtteliselt võis kasti kanahakklihaga ETV valvelauas osta jälle kanahakklihareklaamaega. Eesti reklaamfilmide eetris olemise minuti hind oli väga väike, 80.-te 80.-te alguses oli see minu minu teada 24 rubla minut ja 80.-te lõpus 36 rubla minut. Pooleminutiline film, siis 80.-te alguses 12 rubla ja pudel konjakit, maksis seitse rubla. Kas peale teie toodangu midagi veel näidata, kas teil konkurente ka oli? Filme toodeti Eesti reklaamfilmis keskeltläbi 300 350 filmi aastas. Nendest osa olid kümneminutilised, mõni võib-olla isegi 20 minutiline film, enamuse lühifilmid, Es reklaam, filmil olid oma toimetajaskonnad Riias, Moskvas, Peterburis ja kõik need tellimused käisid siis läbi Eesti reklaamfilmi raamatupidamise, nii et see oli Euroopa kõige enim filme tootev reklaamiorganisatsioon. SR klamber. Kuidas see nii kujunes, miks just Eestis? Oi, see on ilmselt Peedu ojamaa teene, tema oli täiesti geniaalne ideede generaator. Väga laiahaardeline, et ta oskas sellise organisatsiooni kokku no ja koos hoida, palju sahtlisse, Tootsita või kui üldse sahtlisse juhtus küll üks film minema nimest roheline sibul. Et kui see film oli valmis, siis tellija teatas, et paraku me ei olekski pidanud seda filmi tellima. Roheline sibul ei lähe poelettidele puu- ja köögivilja kaubastu kaudu siis seda filmi kunagi ei näidata. See oli see klipp, mille visuaalis on näha veduri ratadeks ja siis samas rütmis lõigatakse lõikelaua peal rohelist sibulat, siis umbes samas stiilis või põhimõtte järgi on valmis saanud Seeglip. Lausa kahju, et tänapäeval sellistele asjadele tähelepanu ei pöörata, selle konkreetsed ette mängitud sidrunireklaamfilmis. Ma mäletan suusatajaid ehk viide spordile. Kuidas see idee teil sündis? Tollel ajal, kui me filmis näeme, olid talved veidi karmimad. Peeti veel Tallinna suusamaratoni ja üks minu klassivenna Tiit Nuudi vend Aarne nuudi oli selle Tallinna maratoni rajameister ja kui ma sain selle tellimuse ja siis ma hakkasin mõtisklema, et me võiksime Londonis osavõtjatele sellises söödaväljak Kuda, et kui me näeme siin neid osalejaid haaramas sidrunilõike või, või klaase kuuma teega, siis midagi sarnast ei ole mitte kunagi ühelgi maratonil mitte kellelegi pakutud, et me lihtsalt seadsime saue mõisa ette laua, katsime selle ja kutsusime lahkesti sisse, mööduvad maratoni võistlejad siis osa saama sellest lauast ja, ja niimoodi meil õnnestus nagu hankida väga niisugusi loomulikke kaadreid. Ja kui need kaadrid on filmitud, siis sai see materjale ette näidatud Ott Arder ele, kes siis tegi ka sobilikud sõnad ja Margus Kappel omakorda jällegi originaal. Palju teil tuli üldse Nõukogude reaalsust lisaks juurde lavastada, ilustada? No see on iga reklaamitegija esmane kohustus ikkagi midagi niisugust välja mõelda, et inimesed püsiksid reklaami juures ega ei haaraks puldi järele ega rändaks teisele kanalile, aga ma arvan, et meid tiivustas selline omavaheline võistlus, konkurents, et me saime nagu rinda pista nendel iga-aastastele festivalidel. Ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis minu vastasmängijate tiim koosnes Olav Osolin-ist ja Peeter Simmist, kes siis käsikäes tegid ka väga toredaid filme ja ootasid ka esimesi kohti nendelt festivali delt. Ja siis kuidas, kuidas õnn kergele naeratas. Oli selline verine võitlust et tänaval, kui sattusite ühele pool, läksite teisele poole teed või, või tegelikult ikkagi, et üks selline noh, lõbus seltskond, aga lihtsalt töö mõttes olite te konkurendid? Ja me olime töö mõttes konkurendid ja me töötasime ühes ja samas majas raekoja plats 16, et me ei käinud tänaval ainult üksteisest mööda, vaid me nägime iga päev, istusime selles vahvas kohvikus, mille nimi praegu on troika. Kui te vaatate selle DVD-materjali üle, mis nüüdsest kõigile kättesaadav on siis tõepoolest need kaheksakümnendad aastad tunduvad ikka väga rõõmsate ja muretutena ning lausa kahju, et need nii kaugele jäänud on. Mängin ühe klipi siia vahele ja siis jätkame. Tänapäeval reklaamide tegemisest olete te natukene eemale jäänud, saan ma aru igapäevaselt reklaame, valmise vormi? Ei-ei, sellega kokkupuudet igapäevaselt ei ole, aga paar filmi on siiski tehtud ja üks nendest on selle kollektsiooni viimane film. Tervis oli soojustusplaadid. Aga kuidas sa suhtled tänapäevast reklaamidesse, olete kriitiline? Ma arvan, et ma ei ole mingit seisukohta kujundanud, et kuna meie ekraanil on nüüd nii palju välismaiste reklaami, siis puudub meie vaatajal selline soe suhe nendesse raamidesse, mis võis olla siis kaheksakümnendatel, kui kõik need näitlejad, kunstnikud, lauljad, olid meie enda inimesed. Et kui me nüüd kujutame ette, et mingisugune läänes tehtud reklaam sama süžee järgi siin kohapeal ümber filmitakse siis ma arvan, et meie enda inimesed suhtuksid nendesse reklaamidesse palju soojemalt ja reklaamide vaadatavus oleks ka suuremaks tõenäoliselt küll, aga see ilmselt rahaliselt ei tasu lihtsalt ära. Et need filmid teevad oma töö mis nad peavad tegema ja kutsuvad siis vajalikke kaupu ostma. Et siin kindlasti mingit muudatust ei tule. Päris huvitav oleks teada, kui paljud meie kuulajatest praegu selle kolmekümnesekundilise lõigu peale ära tundsid, mis reklaamiga tegemist oli, ütleme siis ette, selle pealkirjaks on noor suitsetaja, visuaalselt oli seal, mis, Seal olid surmapõlgavad noored tütarlapsed, kes leidsid sigareid, sigarette, kes suitsetasid. Ja eks selline nähtus on täpselt samamoodi alles ka meie kaasaegses ühiskonnas. Jällegi üks materjal, mis võiks võib-olla teises visuaalis, aga sisu mõttes samasugusena joosta meie ekraanidel praegu ka kindlasti. Miks see noor suitsetaja on reklaam, mis on teid viinud ju ka välismaistele festivalidele kanni, kui ma ei eksi? Just nimelt jah, et selle filmi teekond oli kõigepealt Moskvasse, kus ta sai mingile festivalile kolmanda koha ja kõik need kolm esikoha filmi lähetati siis Bradele Londonis kus nad siis said endale Khalifa filmifestivalil näitamise õiguse, kuna toimkond, kes seda festivali organiseerib, asub Londonis ja juhtus niimoodi, et mina palusin siis sellelt organiseerijat toimkonnalt kutset kanni kogu perekonnale ja nad saatsid lihtsalt faksi peal mingi kutse, mis ime küll, toimis näiteks prantsuse saatkonnas Peterburis hästi, nii et sain neljale inimesele viisa ja võimaluse sõita ise kohale autoga. Ja siis nägite kanni suurel ekraanil ka oma reklaamimise võis küll uhke tunne olla. Ja täpselt nii see oli. Istusin hommikul siis kinosaalis, kus jooksid vastava valdkonna filmid, tütar oli süles, abikaasa ja poeg olid kusagil linna peal ja ennäe imet, sealse film tuligi. Aga need filmid, mis enne ja pärast teie klippi jooksid, mäletate seda emotsiooni, mis muu maailma tegemisi vaadates teisse jäi? No seal jooksis kindlasti mingi tunni ealine selline kollektsioon sotsiaalteemade filmides, et raske nüüd öelda, mida seal veel käsitleti kindlasti samalaadseid niisugusi pahesid nagu see suitsetamine. Et neid filme jookseb seal kanis nendel festivalipäevadel tuhandeid ja tuhandeid mitmetes saalides korraga, nii et nende nende vaatamine on ikkagi tõeline vägitükk. Raadio kahes oli külaliseks härra Harri Egipti. Me rääkisime legendaarsete Streklaam filmidest, mida ehk vanemad kuulajad mäletavad ise ekraanilt ja mida nooremad võib-olla on tänu internetile juba avastanud ja mida kindlasti me soovitame DVD vahendusel, mis äsja müügile on jõudnud üle vaadata, nagu korraks jutust ka läbi lipsas. Aeg, mil nad reaalselt valmisid ja mil nad eetrit täitsid jätab väga rõõmsaja muretu ajastu ilme ning venitab naeratuse suule. Meil oli rõõm teid küsitleda, härra Egib, aitäh tulemast.