Raadio kaks on endale külla palunud Aleksander Tammerti, Sass, rõõm kohtuda, aitäh, et tulid. Tere, mõtlesin, millise tiitli Mosele külge kleebin, kõige kõlavam sinu tippsportlase karjäärist ikkagi olümpiapronks segama üle ümber ei saa vist? Jah, peab nõus olema nõus olema. Üldiselt need inimesed, kes ja võitjaks tulnud väga armastavad rõhutada seda, et nüüd nagu koorem on pealt ära langenud, et Euroopa meistri ja maailmameistritiitlid kaovad nagu kuhugi ära hiljem olümpiavõitja tiitel jääb. Kuidas sulle tundub siin Eestis ringi käies, kas olümpiapronksi omamine on ka inimestele tähtis, kas see tiitel olümpia pronksimees on jäänud selle külge? Ma arvan, et seda on jah väga tihedalt rõhutatud, et võib-olla mõni üldiselt ei ole olnud nii pildis, kui siin on olnud Erki Nool ja teised meil olümpiavõitjad, et on rõhutatud olümpiapronksi, aga noh, eks mingil määral võib-olla on see selline omamoodi väiksem tiitel, aga otseselt üle tähtsustaks. Kas seesama olümpiapronks Ateena aegadest? Sass on aidanud sul majanduslikult oma elu nii korraldada, et, et ta Sadala suhteliselt rahulik, kas pronksile on kettaheite pronksile, olümpiapronksile on selline väärtus olnud? No ütleme nii, et peale Ateenat Ta on saanud rahulikult keskenduda spordile neli aastat ja ja ei ole olnud erilisi probleeme, aga eks tulevik näitab, et mis edasi saab. See ei ole nii kindel, et sa võiksid pärast rahulikult jalad seina peale panna ja mõelda, et sul ei ole vaja midagi teha. No kindlasti on vaja igal inimesel tööd teha, et kas ta olümpiavõitja või mitte tööd sellepärast, et igav ei oleks, aga, aga ma mõtlen majanduslikust küljest just õige, ega neid auhinnaraha siin nii palju ka ei ole olnud, et viskaks jalad seinale elu lõpuni, aga ma arvan, et see oleks aus nii enda kui kõigi vastu, et annad oma panuse ikkagi ühiskonda tulevikus. Aga ametikutse on ikka olemas, et kui vaja on nii-öelda tööle asuda reaalselt raha teenima tööga, siis mõistaks midagi ära teha oma kätega. No oma kätega jõuab nii mõndagi ära teha, aga, aga minu amet on pigem peaga seoses, et ma olen lõpetanud rahanduse finantserialal ja siis selliseid spetsialiste on vaja küll, aga tundub nii, et hetke majandusolukorras on ka nende koondamine. Et et eks lähiaeg näitab Ja samas inimesi, kes rahaga mõistavad ümber käia ja oskavad arvutada, vaesel ajal läheb just väga palju vaja, sest et kokkuhoidu. Oma teha, no kindlasti firmad peavad oskama enda kulusid kärpida ja õigesse kohta investeerima, nii et ka selliseid spetsialiste, aga, aga ma arvan, et Eestis neid vähe ei ole. Muidugi võib-olla paljud on sellised olude sunnil hakanud finantsidega tegelema, kui see suur majandusbuum oli, aga aga kindlasti headest spetsialistidest on alati puudus. Me võime rahandusest muidugi natukene teise külje alt rääkida, vihjates sellele, et sinu karjääri jooksul on väga sageli turvafirmade embleeme sponsolitena riietel näha olnud, siis kas see ampluaa näiteks mõne inkassofirmast tegutseda. Võlgade sissenõudena? Tuleks teemal jumala eest, sa oled ju eesti mehe kohta ikka keskmisest märgatavalt vingemate gabariitidega ja jõunäitajatega? Jah, võib-olla tegelikult ei oleks viisakas hakata füüsiliselt neid võlgu sisse nõudma pigem ikkagi kui vaja läheb siis just nimelt nõuga olla abis, aga, aga ma ei poolda vägivalda. On seal sellega kunagi mingisuguseid kokkupuuteid olnud kasekoolipõlves või läinud kismaks löömiseks. No ütleme nii, et kooliajal olin tõesti kogu aeg enda klassikaaslasest kaaslastest ja paralleelklassi meestest nagu kogu poolest üle ja jõu poolest üle ja seal selles vallas ei ole olnud probleeme, aga alati on võib-olla selliste väikeseid probleeme olnud vanemate klassidega, kuigi me olime, käisime suhteliselt rahulikus koolis, et selliseid kismas ei olnud, aga väljaspool kooli noh võiks öelda, et elu on olnud rahulik, et pigem võib neid mitte nimetada kihmadeks. Millest see tuleb, kas sellest, et ta, sinu iseloom ongi selline leebemat laadi? No ütleme nii, et kui oli puberteediaeg, siis ma paar aastat elasin ka sellist natukene tormisemateluja kärsitumad ja oli selliseid momente, kus natukene võib-olla kasutasid jõudu, aga aga õnneks tuli mõistus kiirelt koju ja sain aru, et tänapäeva ühiskond ei ole selline ühiskond, kus kus tuleb enda positsiooni välja võidelda, rusikatega ja, ja võtsin endale selle, kuidas öelda tõsiasjaks ja, ja olen ka püüdnud teistele kärsitumatele meestele abiks olla, et ühiskonnas peaks kõik asjad toimuma ilma füüsilise vägivallata ka spordis selline lähenemine, et hoida, hoida rahulikumat tooni ja, ja olla keskendunud sel viisil tuleb pigem kasuks või oleks selline lähenemine, et no särk ees puruks ja rusikatega rinnale selline julm peale minek, käki tõhusam lähenemine, kuidas sulle tundub tagantjärgi? No raske öelda, on siin olnud edukaid mehi, et ma arvan, et iga inimene peab tunnetama, mis talle sobib ja ja kui sobib enda tegusid ja tulevikutegusid niimoodi rinnale trumpides kuulutada, siis aga palun, aga ma pigem eeldan. Ja enda koha pealt vaadates olen rahul sellega, kuidas ma olen käitunud, aga noh, võib-olla natukene võiks olla vähem tagasihoidlik, aga, aga see on pigem voorust. Aga kui sa oled ikkagi võistlustel, kas paremini läheb lendu sinu spordivahend siis, kui sa oled tõeliselt vihane tüüp tõeliselt nii-öelda vihaga, paned asja teele, või kui sa kaalutledes mõttega väga täpselt oled läbi mõelnud, kuidas sul see käsi liigub ja kuidas igal lihas elab oma viimase tõuke, et ta läheks lendu. No kindlasti on vaja kaalutleda ka enne selliseid vihapurskeid ja kui sa oled tehniliselt 100 protsenti valmis, et siis võib-olla selline endast maksimumi andes nii emotsionaalselt ka on, tulemused võib olla Nemad, aga kui sa näiteks püüad anda endast 110 protsenti nii emotsionaalselt füüsiliselt karjudes röökides ja sa natukene järgi tehnilisest küljest, siis võiks öelda nagu eitevahendite seisukohalt, et kui nad kõversi lendavad ega nad lendavad palju vähem ja pigem oleks vaja väikest kaalutlemistega suuta endast pigistada maksimum hoides lihased lõdvalt. Nii et viha mõnikord võib siiski jõudu anda, rahvakeeli öeldes. No ma arvan, et jah, tuleb osata seda vihana Nendest tekitada, et, et pigistada endast natukene rohkem välja. Raadio kahes on külas kettaheitja Aleksander Tammert. Kui sa oma algusaegadele ketta heitena tagasi vaatad, siis kuidas sulle see minek tundus, on see sinu jaoks läbi elu olnud sujuv ja see ei ole tekitanud küsimärk, et kas tippspordile ikkagi tasub panustada, said sa sellised head ja paljulubavad tulemused kiiresti kätte, mis lubas helget tulevikku ketta heitena? Ei ütleks, et varakult siin kohe head tulemused, et sellel ajal, kui mina hakkasin pühenduma kettaheitele, võideti Eesti meistrivõistlusi 50 meetri ümber, mõned meetrid, võib-olla peale oli aeg, kui Kalev Külv veel võitis, siis käis kemplemine külveti ja kiisa vahel. Nii et selles mõttes nagu erilist taganttõuget sellisteks suur tulemusteks ei olnud. Muidugi käisime isaga. Reali, kus siis võistlesid nii Joe kui Ubartas kui Teelis ja, ja see pigem süstis sellist soovi püüda maailma tipu poole, aga kindlasti. Et esimesed aastad ei, ei olnud nii libedad, et millestki nüüd ütleme puudust ei oleks, et pigem tänapäeval on sellised võimalused palju-palju suuremad. Nii treenerite poolest kui finantsilisest küljest ja ka ütleme finantstagab selle, et sa saad käia pidevalt laagrites, et et meie ajal oli enamus noorust möödus ta talviti väikeses hallis ja võrku loopides, et isegi ilma kettaheite ringita. Aga ma ei ütleks, et ma väga palju kaotasin, kui saaks uuesti teha, siis kindlasti saaks paremini teha, aga kahjuks ei saa aega tagasi kerida. Kas sinu isa pidi kõvasti pingutama, et sind spordi juures hoida, oli selliseid hetki ka? Absoluutselt mitte. Ta oskas teha spordihuvitavaks ja põnevaks ja ja ei olnud kunagi sellist sundi. Läheme lähme nüüd trenni ja vot nii palju on vaja teha, naa palju vaja teha, sellised tulemused on vaja näidata. Pigem oli asi nooruspõlves selline mänguline ja, ja kui ei õnnestunud ühe ühel alal teha kas isiklikku rekordit või midagi, siis võtsime käsile mingi muu asja ja tulid seal paremad tulemused. Püüdsin väga laia profiiliga teha noorena sporti, oli kettaheitel tõsiseid, arvestatavaid konkurente ka sinu jaoks. Esimest aastat võistlesin siis kindlasti oli, et Eestis oli selliseid noori mehi, kes olid juba pikalt nagu kergejõustikus olnud ja heitealadel, nii et esimesed aastad ei läinud kuigi libedalt, aga ma arvan juba aasta-kahega, ma olin Eesti tipus ja, ja siis siis läks see asi nagu libedamalt ja tekkis endal suurem huviala ala vastu, et tehnilised nüansid ja nii edasi kogu treeningprotsess, niiet põnevus tekkis aastatega. Sinu jutust jääb mulje, et Eesti tasemel tippu jõuda on suhteliselt lihtne või vähemalt sinul oli või mitte enam. Selles mõttes, et nüüd, kui Eestis keegi noor tahaks tippu jõuda, siis kindlasti peaks arvestama sellega, et tuleb üle 70 meetri heita. Nii see õnneks või kahjuks on, aga kui me vaatame natukene laiemalt Eesti spordile, siis ikkagi ma usun seda enam-vähem nõustuda, et Eestis paljudes kohtades on suhteliselt kerge jõuda näiteks meistrivõistluste esikolmikusse ei ole teab mis ränk töö isegi kergejõustikus ja nii et kui on vaadata laiemalt, siis kindlasti paljud mehed jõuavad isegi hobi tasandil Eesti meistrustel kolme hulka tulla, nii et et jah, see Eesti meistrivõistluse tiitel eri erialadel ja spordialadel on suhteliselt selline laialivalguv mõiste, et ütleme kettaheites nüüd Eesti meistrivõistlustel medalile tulla peaks olema sellel tasemel, et olümpial 14 hulka pääseda ja ta aga mõnel teisel alal kindlasti on see palju lihtsam. See ongi huvitav moment minu jaoks. Paljud Eesti sportlased lepivadki Eesti tipptasemel olemisega. Ma ei tea, kas nad teevad seda tahtlikult, kas neil puuduvad ambitsioonid või ei luba, neil võimed ei luba neil töökus, seda sa ilmselt on persoonide erinev. Mis sa arvad, mis aitas sulle sellest ringist välja tulla, ehk sina ei leppinud Eesti tasemel olemisega, sa murdsid välja nii kaugele, et olla tipus maailma mõistes. Kuidas sul see õnnestus, tänu millele tänu on treenerist isale, et ikkagi suht noorena võtsime Endal nagu võiduhobustel silmaklapid peast ära ja nägid nii maailma kui nägid vastaseid väljaspool Eestit, et tegelikult meie läksime ju ennast arendama Ameerika ühend ühendriikidesse ja õppima sealses ülikoolis treeneri käe all, nii et et ma arvan, et paljud võib-olla kardavad sellist sammu astuda ja kui isegi astuvad, siis on seal palju ahvatlusi, et tegeleda muude asjadega. Aga enda kohta ja võin öelda, et tekkis huvi õppimise vastu seal, kuigi mõtted olid Ameerikasse minnes, et kõik 100 protsenti spordi heaks teha. Aga Ma suutsin ka samas jätkata, jah, ikka kettaheidet sellel tasemel, et aasta-aastalt ikka väikeste sammude haaval ülesmäge rühkida ja, ja järjest sead endale uusi sihte, nii et et ma arvan, et tulebki minna samm-sammult ja vaadata sellise silma silmaringiga nüüd asjale, et sa vaatad mitte ainult oma tegemisi Eestis, vaid vaatad ka, mis toimub siin Baltikumis, Euroopas maailmas ja seada endale vastavalt eesmärgid ja otsida abiväge. Ma tean juba ette, et see küsimus kõlab väga ebaõiglaselt, Sass, aga kuidas sulle tundub, kas kergejõustikustaadionialad kettaheide sealhulgas on kergem tee tippu jõuda, kui näiteks jooksualad ütleme eestlasele kindlasti võib olla. Etioopia vaatab asjale hoopis teise teise pilguga, aga eestlane on olnud omal ajal jooksumees ja soomlased olnud jooksurahvas ja noh, meil näitavad ka suusatajad, et isegi pikkadel maadel osatakse vastupidavusaladel pujud, samuti jalgratturid, aga pigem jah, ma arvan, tänapäeval enam mustadele meestele nii lihtsalt vastu ei saa ja tuleb teha valik eestlasele sobivale alale. See on põhimõtteline lähenemine, aga reaalselt töömahtu mõõtes seda panust, mida sa pead andma, et tippu jõuda, mis arvad? No kettaheite trenn tundub mulle ei ole väga raske mina, kes ma olen seal palju käinud, hommikul ärkad üles, võimled seal natukene ja jooksma, jumal tänatud, ei pea minema, lähed rebid kangi natukene see tehnika osa, et kui selle paika saad, siis sa oled juba tegija seal minupoolne, väga lihtsustatud lähenemine. Palun paku oma versioon siia kõrvale, kuidas see tegelikult käib? Tegelikult on asi pisut ikka raskem, et selles mõttes, et olla heaheitja. Sa pead oskama sprinti joosta, hüpata Ta heita igasuguseid vahendeid ja siis lõpuks olema ka füüsiliselt tugev. Tõsta kangi printsi ja puutub sprint, on selline heitjatel päris tähtis harjutus, et kui vaadata nüüd kangi tõstmist näiteks, et siis sinu lihased liiguvad aeglaselt ja vaadata sprintereid, kui kiiresti nende lihased liiguvad sprindi ajal, siis on selge see et üks tähtis element on kangi tõstmine, aga pärast on vaja ka kiirusharjutusi teha. Ja samuti on heitmine tegelikult kõiki heiteid püüavad teha Enda heidet, sooritada maksimaalse kiirusega ja samas peab Suwema koordinatsiooni hoonet ennast kontrollida selle maksimaalselt kiire liigut liigutuse ajal heiti liigutuse ajal ja kõige lihtsam kiiruse harjutus ongi, ütleme selline jooks, kus lapsest saati oled õppinud jooksma ja siis maksimaalselt kiiresti punuda. Et see on selline üldine kiirusharjutus, aga, aga samuti mina väidaks jooksja kohta, et tema elu on ülilihtne. Lähed hommikul jooksma, jooksed tuled, puhkad natukene lähed õhtul jooksed, et ta ei pea midagi mõtlema, et peaks hüppama, peaks kangi tõstma, peaks mida iganes veel tehnikaharjutusi tegema, et eks ikka ole jooksul ka oma tehnikaga. Aga see jooksutehnika selgeks õppimine on palju lihtsam selles mõttes, et kõik inimesed jooksevad ja, ja sa võid vaadata, ütleme, Keberse lassi, jooksu või kellelegi jooksu ja võtad seal snitti, aga, aga paratamatult, et nüüd saada heitetehnikas endale pilt selgeks selleks, sul on vaja väga tugevat abiväge, kes sinu meelest kaasaegsetest kettaheitjate, sest kui me võtame viimased 10 kuni 20 aastat on olnud kõige parema tehnikaga mees ja kes on olnud füüsilistelt eeldustelt kõige parem mees, kui me räägime tuttavatest maailma tippu kuuluvatest nimedest? No ma arvan, füüsiliselt on, ma arvan, see on kõige lihtsam näide, on Alekna. Ta on gabariitidelt esiteks ideaalne heitja ja ta suudab olla väga tugev suhtelise keskmise treeninguga. Aga tehnilisest küljest on raske öelda, on õige mitmeid olnud huvitavaid viisiga, et nii Sult kui riidel jalavahetuseta heitmisel on väga head näited ja jalavahetusega heitjat. Raske öelda, nüüd kõige paremat, aga aga no ega parimatel päevadel viskas ka Alekna väga ilusti. Nii et noh, see, need oleks sellised, kelle kohta ma ütleksin, on head tehnikamehed. Püüa selgitada spordikaugele inimesele, kuidas saab tehnika niimodi ära laguneda. Et sa ühel hommikul heidad 70 meetrit, järgmisel hommikul on seal keeruline 60 meetrit kätte saada. Kuidas see saab juhtuda, et sa unustad justkui heitmise ära? Üldiselt minu jaoks tundub, on see päris raske, aga kindlasti rohkem võiks näiteid tuua odaviskes, kus meil isegi eesti oma mees on siin heitnud visanud 87 meetrit ja siis enne seda vaevles seal 70 meetri ümber. Et on igasuguseid põhjuseid, et kui näiteks füüsiline vorm langeb väga palju, siis paratamatult sul ei ole piisavalt jõudu, et võtta võib-olla reaalseid heiteasendeid sisse. Sul tekib selline tühja kesta tunne ja sa võib-olla ei suudagi. Pigem keskenduda heitmisele ja sa teed üleaisa ütleme niimoodi. Aga kettaheites tõesti ei tule nii suurt kõikumist. Raske jah meenutada, et pigem on see sellisest psüühilisest pingest ka olnud, et et noh, kui vaadata isegi Gerd oli noorena siin Eestis päris heal tasemel paugutas ja siis kõik imestasid, et miks suurvõistlustel ei suuda kokku võtta, aga pigem on see selline. Põhjus on läbipõlemine ja, ja lihtsalt ei suuda ennast kontrollida, aga aastatega sa suudad treenida ennast ütleme nii füüsilises kui siis mentaalsel tasandil piisavalt, et jõuda selleni, et sa suudad ka tippvõistlustel anda endast parima, nii et nagu meil siin ongi see näide, et nüüd on meil olümpiavõitja kettaheites Tammert ja Kanter, need nimed on Eesti kettaheitest juba aastaid ja aastaid tuttavad Märt, Iisrael on sinna lisandunud. Mis seisus on Margus Hunt? Meest, kellest oodatakse mulle tundub väga, väga palju ja alust Kansest juunioride juunioride hulgas tegi ta ikka uskumatuid trikke siin vahepeal, aga täiskasvanute hulka ta ei ole jõudnud. Kuidas sulle tundub, ma usun, sa oled enam-vähem tagamaadega kursis, kas me saame täiskasvanute seas tema näol veel ühe tugeva tegija või on midagi natukene kehvasti? Kui passima vaadata, siis on Margus täisealiste hulka jõudnud, aga tõesti tulemuste poolest võib-olla tõesti on nii pikale veel ka juhtmed pisut pikemad kui keskmisel kette heitajatel ja tal kulub pisut rohkem aega, et nüüd võrdväärne tulemus saada meeste vahendiga. Aga ma siiralt loodan, et ta ükskord jõuab siis kas väikse ringiga või suurema ringiga nende tulemusteni, kuhu tegelikult füüsilised võimed lubavad heita ja noh, kui rääkida natukene tema hetketegudes, siis ta õpib Ameerikas ja õpib heitma sama treeneri käe all, kus minagi õppisin, nii et et ma tahaks loota, et ta suudab tema käest informatsiooni samamoodi vastu võtta, kui mina võtsin ja saab peagi jalad alla. Mis seisus on Aleksander Tammert sügisel 2008? Sa oled alles alustanud juba valmistumist uueks hooajaks? Me ütleme nii, et hetkel veel ei ole, et on aktiivne, kus ja ma käin treenimas, aga mitte veel heitmis trennis, et ma liigutan ennast, sõidan jalgratast, jooksen krossi, liigutan natukene kangi, aga tõsiseid treeninguid ei ole veel alustanud, et püüan tuleval hooajal rõhuda sellele, et augustikuus vormis olla ja ja eelnevalt, et mitte haigeks jääda pärast isa lahkumist, kui palju enesetunne tippspordis muutunud on? Vaata, see on mingis mõttes nagu üksi jäänud sellesse seltskonda ja sul on keeruline. No kindlasti on keerulisem, kui oli 2006. aastani, aga põhimõtteliselt noh, peab hakkama saama ega ei saa. Järgnevatel aastatel, kui ma veel plaanin sporti teha, taga nutma seda, et teda mul kõrval ei ole, et, et sellega peab leppima ja, ja kindlasti on palju raskem, et ei ole sellist meest, kellele 24 tundi päevas võid jääda lootma, et tuleb sulle appi, kuna iganes trenni teed. Et pigem jah, on ka sidemed pisut nõrgenenud ameerika treeneriga ja, ja tänu sellele ei ole pidevat sellist tehnilist konsultanti kõrval. Aga ei ole midagi teha, tuleb jääda lootma enda kogemustele ja, ja võtta siis abimeestelt niipalju, kui võtta annab ja, ja ja teha sporti x aastat edasi, et võtan, võtan hetkel aasta-aastalt iga erinevad, et tiitlivõistlust ja, ja vaatame, mis sellest välja tuleb. Kas see, mida sa praegu rääkisid, ongi selle näiteks lõppenud hooaja paari-kolme-nelja meetri hind, mida sa oled tagasi andnud? Ma arvan, et sellel aastal oli põhjuseks ikkagi nõrk tervis, et ei suutnud suurtele treeningkoormustele vastu pidada ja, ja mingisugune viirus puges organismi Aafrikas treeninglaagris, aga kui suudan jagu saada sellest, ütleme nii, et praegusel ajal, kui ma teen rahuliku trenni ja võib-olla sellist tippsportlase kohta väga väikest trenni, siis siis organism on, töötab nagu kellavärk, et ei ole mingisugust probleemi, aga just suurte koormuste stressi ajal mul õigi välja see viirus, nii et raske öelda, mis ees ootab, aga aga seda näitab see aeg, kui hakkavad tõsised treeningud. Sinu abikaasa on samuti endine tippsportlane? Endine ikka on ju? Võib nimetada endine, sest teine laps on veel väike ja, ja enne teist last oli tal põlveoperatsioon. Mis muda viskajatel üks valu valulaps, aga, aga ta mõtleb veel asja üle järgi, et isegi käis palgatööl ja ja ei ole hetkel sellist pilti otseselt, et, et ta hakkaks jälle tippsportlasena oda viskama. Vähemalt tema tausta, ma eeldan, lubab kodurahu justkui paremini paigas hoida, et ta ei käi sulle närvidele küsimusega. Kuule, jälle pead sa sinna trenni minema või et lõpeta ära üks korda ole kodus, seda juttu ta ei aja ilmselt jah. Ja selles mõttes, et ta on tippspordis ise sees olnud ja saab aru, et, et trennis tuleb käia ja nii palju, kui sa suudad trenn treenida, et kas vahest kord päevas vahest kaks korda päevas, et see, see ongi see asendusaine sellele, et sa käid üheksast viieni tööl ja ja see on lihtsalt elukutse. Aleksander Tammert oli meie külaliseks, said sa aitäh tulemast, aitäh kutsumast?