Vabariigi president Toomas Hendrik Ilvese aasta kõige olulisem kõne on kõlanud milline on olnud presidendi poliitika tema ametiajal. Toimik number 98 president Ilvese poliitikast. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks Veidemann, Rein amet Tallinna Ülikooli kultuuriloo professor, ajalehe Postimees kirjandustoimetaja erakondlik kuuluvus puudub 1990.-st kuni 1995. aasta nii riigikogu liige Keskfraktsioon Ülekuulatav number kaks Jõks, Allar amet gruusia, õiguskantsleri nõunik, Eesti vabariigi õiguskantsler aastatel 2001 kuni 2008 erakondlik kuuluvus puudub 1988.-le aastal rahvarinde kongressi delegaat. Härra Jõks, teeme alustuseks päituseks kursi, millised on Eesti vabariigi presidendi võimalused teha poliitikat ja, ja oma poliitikat ellu viia? Vabariigi presidendi võimalus poliitikat teha tuleneb tegelikult põhiseadusest ja põhiseadust, sa oled väga palju võimalusi ei anna. Erinevalt nendest riikidest, kus on presidentaalne riik. No meie presidendil ainukesed sellised nii-öelda instrumendid ongi tema kõnetama avaldus, et tema seisukohavõtud sest ta ei saa kedagi väga palju mõjutada väidetud, see, et ta nimetab kedagi ametisse, kirjutab kuskile alla, aga see on kõik, sest ta reaalselt suurt võimuampluaad võimuinstrumentide ampluaa tal ei ole. Jah, absoluutselt ja seetõttu presidendi puhul saabki määravaks see, kuidas ta oma sõnumit ühiskonnale poliitilisele eliidile edastab, kuidas ta selle kaudu ühiskonnas hoiakuid Väärtushinnanguid soovib muuta, no siiski siiski presidendil, nii palju kui mina olen kõrvalt saanud, jälgida teatud võimalused ikkagi otse poliitikasse sekkuda on seaduste tagasisaatmisega parlamendile, tal on ka teatud ennetav roll selles mõttes, et ta võib ministrite kinnitamist pidurdada, valitsuse kinnitamist pidurdada. Ta võib ikka täitsa tõsiselt sekkuda oma nii-öelda isikuga ja, ja näiteks kadunud Lennart Meri pidevalt kompis neid piire, mis tal tõepoolest iseenesest neid on ju nad on väga-väga, väga kitsaks, aga, aga neid on võimalik vastavalt isiksusele natukene nii öelda nihutada ja, ja, ja proovida laiendada. Kuidas teile nihutamised laiendamisel? Ma siiski väidan, et, et põhiseaduses ettenähtud pädevused, millest Triin rääkis, need on tegelikult väike osa sellest, millega president saaks poliitikat teha. See on täiesti õige. Võib vaielda selle üle, et kas president on kasutanud kõiki võimalusi, aga, aga ma arvan, et suurem roll on siiski sellel, kuidas president suhtleb, millised on presidendi prioriteedid ja erinevatel presidendil on ju olnud erinevad erinevad stiilid, nii et ega põhiseaduse nendes pädevustes on võimalik igalühel oma roll kujundada. No seda enam siis me saame tegelikult nüüd aru ka, et selle nädala sündmused on olnud erakordselt olulised. Me oleme kuulnud presidendi aasta ilmselt kõige mõjukamad kõne kaks korda, ma julgen väita, nii presidenti tegelikult rahva poolt kuulatakse. Ühel hetkel, kus kõik on täis ja kõne on 10 minuti pikkune ja peale kõne lõppu algab saluut ja saabub aasta uus. Ja teine hetk on siis see, kus vabariigi president peab kõne vabariigi aastapäeval, kuidas teile selle nädala kõne üks selline väikene, selline isiklik küsimus, kuidas teile selle nädala kõne tundus? Vähemasti üks koht jäi mul seal küll meelde ja sellele ma kirjutaksin kahe käega alla tavakuulajana ja Eesti vabariigi kodanikuna ja kui öeldakse kaaskannatajatele meid ju kõik tahetakse kaaskannatajateks kaassüüdlasteks ja kaasvastutajaks kogu selles suures reaalses õnnetuses, mis on tabanud Eesti riiki. Ja seal ma küll ühes kohas olin, küll kikitsin kõrvu ja, ja ma olin rahul, et, et vähemasti või Eesti vabariigi arvaja esiarvaja siiski leiab, et meie majandusmudel on aegunud. See tuleb nüüd, nagu öeldakse, tuleb käivitada uutmine, uutmine. No kas teie jaoks sõnum mõrraks selles mõttes ei jäänud, et president küll sõnastas selle, et see majandusmudel, mis praegu oli noh, on oma aja ära elanud, aga ta ei näidanud meile, et millise uue mootorina peaks asemele võtma. No ta küll algul juba hoiatas ette, et tema pole see, kes seda teeb, et argu temalt oodata ka soovitusi, mis muidugi on minu meelest hinnaalandust omaenda enda visionäärlikkusele. Mul ta sellel vabal sooahelas, aga muidugi sellel hetkel väga keeruline edasi kõnet kuulates, et mis seal siis niisuguse veel tuleb, miks ma peaksin teda lõpuni kuulama? Ma tahaks presidendi kõne kohta öelda järgmist raskendada Nad tegelikult panevad inimesi, võtavad, panevad neid paremini tegutsema ja mina väidan, et see oli president Ilvese parim aastapäeva kõne, mis ei tähenda, et sellega võiks 100 protsenti nõus olla. See diskussioon, mis käib, on, on selle märk samamoodi ka peaminister pidas postitama arvamusliidrite lõunal. Ma arvan, et ühe oma parima parima parima esinemise presidendi kõnes oli palju asju, millega võiks mida võiks edasi vähendada, sest kritiseerida on seda raske, sellepärast et igalühel meist on oma kuvand presidendiks ja selle tõttu on ka erinevad ootused presidendi kõnele. Aga ma arvan, et väga palju asju on jäänud ridade vahele ja siit võiks nagu küll edasi minna, aga arvates oli, oli päris hea kõne, puudutas olulisi asju, mida võib-olla võiks teisiti teha, on see, et just jõulisemalt oma sõnumit edastada. Noh, ma olen kuu seas nüüd viimasel ajal palju seal on nii näiteks õigus, kantsler, kruus, õiguskantsler, peaaegu iga oma esinemist alustab sõnadega, et meie vabariigi president on kurjategija ja peaminister timukate kamba juht. Noh, see ei tähenda, et Eestis peaks seda kasutama ka. Tuletasin meelde, kuidas on, kuidas on Lennart Meri vabariigi aastapäeval esinenud ja siis üks väga-väga tuttav koht tuli, mida ma arvan, et oleks võinud ka täpselt sellel aastal kasutada, kui ühe skandaali kohta ütles Lennart Meri, et kas see on Eesti vabariik? Ei, see ei ole Eesti vabariiki, see on Eesti vabariigi vaht, mille riisume kulbiga kokku ja heidame solgiämbrisse, kui mitte varem, siis valimiste aegu. No see teine võimalus siin tekib kohe küsimus teile kui põhiseaduseeksperdile, kas põhiseaduse mõte eeldab seda, no ma ei eelda, et see oleks seal sõna-sõnalt kirjas põhiseaduses. Aga seda eeldab põhiseaduse mõte vast ikka, et president on meil nii-öelda autoriteetne sihiseadja riigis. Tema on see, kes võiks meile sõnastada või vähemalt anda meile mingi nii-öelda elamise ülesanne, kuidas oma riigi asju peaksime tegema. See ei ole nii ühene, sest president on küll riigipea ja riigipeal on kindlasti moraalne vastutus, moraalne kohustus. Aga ma ei julge väita, et riigipea peaks suutma anda lahendusi. Riigipea peaks suutma teatud hetkedel manitseda teatud hetkedel hurjutada teatud hetkedel korrale kutsuma, seda kindlasti. Sellel korral president ütles otse, ärme hurjuta, ärme otsi süüdlasi, tegeleme, tegeleme tulevikuga, ärme vaata, kes selles olukorras süüdi olla. No vot selle koha pealt ma jäängi presidendiga väga suuresti eriarvamusele ja mulle tundus just nimelt, et see on tema kõige nõrgem koht, nõrgim koht, et ta nimelt käis ka kohe välja selle et nagu, nagu oleks mingi kollektiivne vastutus, et ja ta ütles, et kõik valitsused on, on siin seda niisugust vahtu üles. Minu töö ja, ja, ja, ja tõepoolest, nüüd ma nendest teistest kommentaaridest, mis ma olen lugenud presidendi kõnele, olen ikkagi leidnud, et mitmed mulle väga olulised siis arvajad on, on seda meelt, et et president tegi ülekohut, tegelikult Priidi tegi ülekohut ka suurem osale rahvale, kes elab oma igapäevast elu ja, ja, ja, ja tunneb mind nagu, eks, tema elav täiesti vale, valesti nagu, nagu me kõik oleks valesti elanud. Taevas appi võiks öelda. Et on nagu meil olekski valitsust nagu ma ise valitseksime ennastaga valitsev valesti ja me oleme ise tarbinud, tarbisime valesti, võtsime laenu, võtsime valesti, läksime kaasa selle vahuga, kes siis seda vahtu küttis, kes, kus, kus need tulid siis see taevamanna lubaduste näol ja, ja selle näol, mida siis meile siin viimased ütleme neli-viis aastat on nii poliitikute kõnedes kui ka nende, nagu öeldakse, lõksude jahvatada Buste loomises. Selles mõttes on, on minu meelest oli president ülekohtune. Ma julgen siin natukene väidelda ja arvan, et presidendi kõnes just see osa oli kõige vastuolulisem just see kaasvastutus ja ärme otsime süüdlasi. Mina leian selles positiivse olevat, et et tegelikult demokraatlik riik ei end ainult demokraatlikku valitsust vaatlikult mõtlevaid valijaid ja mina olen seda oma esinemistes korduvalt korranud, et, et valija teadlikkus peab tõusma, et ei saa ainult süüdistada valitsusi. Valitsus ei ole probleem valitsusele lahendus, probleem seisneb ka selles, kuidas me oma hääle anname. Ja kui me anname oma hääle näiteks nendele, kes lubavad lõputut palgatõusu ja kes lubavad, et nad ehitavad pidevalt tulumaksu, alandades üles toimiva hooliva riigi siis ma arvan, et et, et seal on ka valija süü, natukene Kädan sellest parlamentaarses riigis valijaid härra vahetada. Aga valijad saavad, tegelikult peavad järgmistel valimistel siis nii-öelda, et süüdlased välja vahetama ja parlamentaarses riigis on vajalik, et oleks mingi vastutust selles mõttes süüdlane tuleb leida, aga mina arvan, et see leitakse valimiste ajal. President tegelikult kui kuigi ta ise ütles, et ärge otsige süüdlasi nii-öelda Hoostagem, siis süü poolia mingem edasi, tegelikult ta tõi välja söödud ehk siis need, kes valisid, ütleme, Reformierakonda ja Keskerakonda, sest noh, mõlemad ainult minu mälu järgi olid need, kes lubasid kõige suuremaid palku suuremat tähendab majandus. Mina sain presidendi kõnest aru nii et ta heitis kivi ka erakondade kapsaaeda, kes populistlikult on kõik võimaliku asju lubanud. Ja, ja teisest küljest ta juhtis tähelepanu ka, et see valitsus on tulnud demokraatlikul teel võimule. Mul on üks hästi lihtne küsimus, mis võib-olla tundub pealtnäha triviaalne, aga ma loodan väga siiralt ja südamest, et see ei ole selle kõne valguses ja mõeldes presidendi varasematele kõnede peale mis teile tundub, mis on president Ilvese poliitika mis on see, mida president Ilves püüab Eesti elus muuta või mis asja ta ajab, vabandust sellise väljenduse eest. Suur vaikus ka see tähendab seda, et, et presidendil ei olegi seda või tee. Ei, ma olen tõesti raskustes nüüd vastata sellele küsimusele, kui ma ka iseendale esitaksin, mis on siis tema missioon olnud siiamaani minu meelest nagu president oma tõelist president duaalset nägu ei ole veel jõudnud kujundada või ta ei ole tahtnud seda teadlikult kujundada, sellepärast et noh, on olnud võib ju tegelikult üles lugeda mitmeid fopaasid, mida ta on teinud oma presidentuuri ajal ja, ja, ja aga, aga mis on olnud see tõeline jõuline käik, mille tõttu ta hakkab noh, omandab niisuguse spetsiifilise kuvandi, mistõttu me räägime, et, et see on ilvese ajastu. Nii nagu me võime rääkida Lennart Meriajast rääkida ka mingis mõttes Arnold Rüütli ajast. Sest sest, et nii üks kui teine eelmine president nendel vastavalt oma iseloomule, eeldustele sellele sotsiaalsele sümboolselt, Vitalile oli, kujunes välja juba esimese aasta või pooleteist aasta jooksul kujunes välja käekiri ja, ja, ja, ja, ja, ja, ja see oli tunda. Aga ma pean praegu nii eksprompt teile vastates pean ütlema, et ma ei tea seda. Aga sellest ajast, kui ma olin õiguskantsler, oli mul kokkupuuteid president ilvesega rohkem ja minule jäi siis muljet. Tema selliseks üheks ideeks on see, et demokraatlikud institutsioonid, toimiksid, valitsemine oleks aga uus rahaasjad, erakondadel, läbipaistvad piilitamist, klanni majandust oleks vähem ja, ja minu arust on ta seda ajanud, seda joont ajanud. Iseasi jälle, et kas piisavalt jõulised, kas piisavalt selgelt, sest. Ärge küsige, leian, ma tahan teie käest kohe küsida, kuidas teile tundub, kas piisavalt jõuliselt. Ma ütlen, et jõulisust saab hinnata tulemuste järgi mõjud mõjususe järgi, ma arvan, et president ei ole veel ammendanud kõiki oma võimalusi ja, ja võib-olla see kõige nii-öelda kriitilisem hetk tuleb veel, kui president peab nii-öelda viienda käigu sisse panema. Et võib-olla praegu ei ole veel olukord piisavalt alguses, kui president igal igal hakkaks ütlema, et noh, nüüd on demokraatia kriis läheb Aktuaalse kaamera otsestuudiosse, siis varsti võta jälle keegi teda tõsiselt. Üks koht siiski oli, kus ta oleks võinud öelda, et demokraatia kriis on ikka lausa juba oma eheduses välja kujunenud, see on see, kui tegelikult noh, see kärbe, mis siin nüüd tihti ju praktiliselt tasalülitati opositsioon riigis tervikuna ja, ja juba enne seda tähendab kärbete ettevalmistuse käigus oli opositsioon tasalülitatud. Nii et siin oleks president juba enne sekkuma sellesse protsessi. Esiteks, ja teiseks presidendijõuline mis võimalus oleks praegu tegelikult, nähes et Eestis on tegelikult süvenemas partokraatia partokraatia, see tähendab partei tagatubade, millest siis võimendatakse mingisuguseid Sa oled, kantakse üle riigikogusse ja lahendatakse seal jõud meetodil. Presidendi võimalused oleks praegu esiteks partokraatia süvenemise võimalust ja nattipidi tuua parteid silmitsi kodanikeühendustega väljaspool siis mitteparteiliste kodanike laia seista kodanikuühiskonna eest, mis on meile kõigile olulisem ja minu teada president Toomas Hendrik Ilves oma kogemusest teab, mis asi kodanikuühiskond London, kes ei kirjutanud sellest ja minu meelest on ta kodanikuühiskonna suuri toetajaid, nii et ta peaks tegelikult võitlema higi pisaratega just nimelt kodanikuühiskonna saavutamise eest. Mis ma arvan, et ma loodan, et oponeerida selles mõttes, et riigieelarve kärbe on ikkagi sedavõrd kiire protsess, kus nagu väga pika jututuba ei ole aega korraldada. See on jälle selline koht, kus ei ole must-valgeid lahendusi ja, ja ma olen nõus selle kriitikaga, mida president kõnes tegi, et see ei olnud läbipaistev protsess, seda võib ükskord teha, seda võib ükskord teha, aga, aga ma kardan, et seda hakatakse tegema mitu korda veel põhjendusega, et on kiire, AEG nõuaks kiireid otsuseid, ei ole võimalik jututubasid teha ja sellisel juhul peaks tõesti president väga jõuliselt Kuuma, mis oleks jõuline sekkumine, mis instrumentaal on, et jõuliselt sekkuda, sellisel puhul? Aga me ju ei tea seda, milline on presidendi jutuajamiste sisu peaministriga, riigikogu fraktsioonidega, seetõttu ma ei tea, võib-olla seal kasutatakse karmimaid sõnu. Kuid lisaks sellele on tõesti võimalus läbi erinevate meediakanalite oma oma seisukohti avaldada. Mina pean tunnistama, et üks asi mind presidendi poliitika juures hämmastas seoses viimase aja poliitilistest sündmustest oli sotsiaalministri küsimus, kus noh, presidendi enda reaktsiooni sellele, mis tegelikult toimus korraga valitsuses, noh ei tea, me siiamaani muul kombel kui ainult et ta kinnitas uue ministri ilma ühegi nii-öelda kaassõnad ta avalikkuse ees vähemalt sellesse ametikohta. Ja tegelikult see on nagu küsimus täna puudutab ilmselt iga leibkonna enam-vähem või vähemal määral. Mind samuti üllatas või õigupoolest enam ei üllatanud. Mulle tundub, et Ilves on kas väsinud või, või ta on ka nakatatud mingisugust fatalismi. Meenutagem tema kõne esimesi lauseid, kus ta teatas, et me oleme mingisuguses keeris, et me ei suuda seda mõjutada. Kuidas nii ei suuda mõjutada ometigi vastupidi, ainult julgustama meie suudame mõjutada, siin Eestis oleme alati suutnud. Me oleme suutnud ja suudame ja loetleme üle just nimelt need kanalid, need viimased meie käsutuses olevad võimalused, mis, mis, mis siiski toovad tagasi usu meisse endisse taastuvad meie eneseväärikus ei muuda meid selle niisuguse üldise keerisesse kaduvateks osad osakesteks, mis puutub siis kolleeg Allari viitesse sellesse presidendi võimalustesse? Jaa jaa, et tõepoolest, ma olen nõus sellega, et seal kärpe tegemine oli tõesti väga kiiresti, oli vaja teha seda, eks ole. Aga aga presidendi siin kohapeal õigus tõesti tehase hoiatusmärk üles tõsta ja ma väga loodan, et ta võtab, et ta edaspidi niisugust niisugust ma ütleksin, pauku ei lase sündida, sest et nii palju meil ajaloolist mälu on ju ometi on kõigil olemas, me teame, mis juhtus Eesti vabariigis 30. aasta lõpus parlamenti elimineeriti kõikidest võimalikest otsustest või siis antud juhul president tookord ise oma lähikonna otsustas, et me kirjutame alla siis ja MRP baaside lepinguga ja riik anti ära sisuliselt, kusjuures parlament juba tolleks ajaks oli täiesti tasalülitatud. Seda ma kardan rohkem, et see juhtub jälle Eestis. Peaks avalikult Sis tekitama sellise olukorra, kus ta, kus ta noh, nii nagu see oli Lennart Mereajal, et peaminister käis igal kolmapäeval vist lõunatamas Kadriorus. Eks ole, et kas, kas sedasama nii-öelda presidendi avalikkuse kommunikatsiooni selles valdkonnas, mis räägib päevapoliitikast reaalpoliitikas parandada sellega, et taastada mingid traditsioonid olgugi et iga kord ei pruugiks teada, mida täpselt räägiti, aga meile jääks mulje, et president on otseselt informeeritud ja on asjadega seoses võtnud vastu mingeid otsuseid, mingeid seletusi annab või juhendeid meie peamiseks. Ma loodan, et sellised kanalid töötavad, aga, aga tõesti ka aimu ka ei ole, sest otsekontakt presidendi peaministri vahel ma arvan, et teinekord parem kui avalik kriitika avalik kriitika peaks olema kõige viimane vahend, aga jälle selleks, et saate, saate kuulal. Huvitav oleks ma natukene oponeeriks, ütlen, et tegelikult selles kõnes mõned tulevikku suunatud visioonid olid ja mis minul oli kõige positiivsem oli see A president ütles väga selgelt, et maksupoliitika tuleb ümber vaadata, sest oleme ausad, oleme ausad. Üks põhjus, miks kodanikuma riigist võõrandunud, on ka see, et tema tulumaks väheneb. See on nagu imelik seos, tundub, aga kui ma vähe maksan, siis mul ei ole õigust nõudes nõus Nive hallata. Odav hiina kaupmeestele väikese raha eest vastu saanud temaga. Garantii ei ole tähtis, seda esiteks, teiseks ütles president väga oluliselt olulise asjana, et avalikke teenuseid ei tohi väheneda, kuigi see tundub mingil hetkel väga mõistlik, et seal saab kokku hoida. Ja selles valguses on mul siiamaani arusaamatu justiitsministri katsed, kohtud kohtunudki arvu Eestis vähendada tulevikus olukorras, kus praegusel hetkel vajadus kohtu liku kaitse järgi pidevalt suureneb kõikvõimalikud töö, kaotused, vaidlused, pankrotid ja nii edasi ja nii edasi. See oli teine oluline asi presidendile, kolmas see, ta tõi tegelikult väga selgelt välja, et erakonnad näitama siin eeskuju, solidaarsust, mitte nii, nagu nad oma rahakoti kinnipanemist näitasid. Ja ei, ma olen sellega päri ja ja tunnustan tõepoolest nende aspektide esiletoomise eest presidenti, aga tulles tagasi sotsiaalministri määramisel, millest meil see väikene praegune mõttevahetus edasi läks, siis tõepoolest ta oli täielik võimalus teha avaldus selle määramisega seoses ja. Ja nad on Rainer Vakraga kaasa. Vabandust, Hanno Pevkur, jää, Hanno Pevkuri väike kaaskerima Vakra on tema Pevkuri kolleeg nõme linnavalitsuses lihtsalt kivi kaasa nii-öelda avalikkusele nii-öelda väike signaal selle kohta, mismoodi selle koha peal teist korda järjest läbi kukkuda ei tohi. Ma olen sellega täiesti päri, seda enam, et et nendes avalikes esinemistes, milles ma olen saanud jälgida uut sotsiaalministrit on ta silma paistnud niisuguse erilise arrogantsiga ja, ja loomulikult sotsiaalminister ja arrogantsus ei kuidagi ei lähe üldse nii-öelda keemiliselt ei sobi. Sotsiaalminister peab olema minu meelest kogu aeg ääretult murelikke ja tegelikult noh, peab nõrgemate poolel, sotsiaalminister peab oma olemuselt nõrgemate poole, ma ei räägi seda ka, president peab praktiliselt vanema ühiskonnast nõrgemate poolel, sest et jaka vähemuse poolel ta, sest et tegelikult ma ise olen mõelnud, et võib-olla siin jälle kolleeg Allar Jõks, vaidled minu vastu on mul hea meel seda, kui ta teeb, aga näiteks president võiks väga vabalt initsieerida praegu Eestis olukorra, kus Eestis ükskord ometi hakkaks valitsema Eestis vähemusvalitsus, tõsi küll, Mart Siimanni valitsus oli viimati, kes tegi, mis see tähendab, see tähendab seda parlamendi roll otsemaid tõuseb kohe ja parlamendi kokkulepped hakkavad tegelikult parlament kaotab kohe tuut kummitemplifunktsiooni, milleks ta praegu just nimelt selle koalitsiooni nii-öelda ripatsionaalne. Et president siin on jälle jätnud kasutamata võimaluse No ma ütlen, et see on retooriline retooriline president Võim ja paraku ongi peaaegu retooriline, sest tema ülesanne on pidada kõnesid ja anda seadmele signaale ja juhendeid. Ma usun ka, et ma praegu natuke võib-olla pingutan üle, no missis. Mina läks praegult presidendi kõne ka vastuolulise kohani, kus ta ütles, et nendes riikides, kus poliitikat tehakse tänavatel, majanduses enam midagi suurt ei tehta. See võib olla õige, aga see ei ole absoluutne tõde, sellepärast et sellised välistame tegelikult tänavademokraatia. Vaatame, mis juhtus Lätis. Lätis on valitsus aasta jooksul kaks korda kukkunud selle tõttu, et inimesed tulid tänavale. Selle tõttu on nüüd võimalik seal ka majanduses midagi hakata. Uut, viimati seetõttu alahindaks tänava demokraatia osa ja see, kui mõned aknad lähevad, siis on see väike hind selle demokraatia demokraatia eest maksta ja mida mina siiralt ootan, et millalgi Eesti inimene, see, kes näiteks on peitunud netikommentaaride taha ja sealt solvab, tuleb tänavale, ütleb, et meeldis see, et erakonnad oma rahakotti ei lasknud puudutada. Meile ei meeldi see poliitika, mida valitsus ajab, aga millal meil tullakse tänavale väga-väga väikestel nii-öelda isiklikel materiaalsetele põhjustele. Ja siis tulevad tulevad need, keda tembeldatakse väga kiiresti radikaalidega äärmuslastega. No meil tänavademokraatia muidugi ei ole välja kujunenud ka seetõttu, et Eestisse algusest peale tegelikult blokeeriti laialdane ametiühingu liikumine, ametiühingud on ikkagi väga nii-öelda niisuguse niši nišifunktsioonis, kuigi meil on mitmeid tugevaid ametiühinguid. Niisugune tõepoolest massiivne ametiühinguliikumine ehk siis tegelikult ühiskonnas organiseerunud ühiskonna organiseerunud üks tase ikkagi mõjusal määral puudub, sest kui me vaatame kas või väliskanaleid, eks ole, kus põhilised suured massiliikumised, ametiühinguorganisatsioonid, need on just nimelt põhi põhikorraldajad ja, ja, ja, ja, ja loovad selle selle niisuguse altpoolt tuleva surve, sest ametiühingud ümber omakorda jällegi saab kodanikuks ühiskond, palju tugevnes tunda. Nii et noh, sotsiaaldemokraatliku taustaga. Nii, vähemasti on mulle jäänud mulje. Siiski jällegi president võiks ju tegelikult rõhutada oma kõnedes Eesti ametiühingute liikumise väljakujunemist õhutada konsolideerida. Noh, siin on toodud näited ja kirjutatud sellest, et näiteks siin ajakirjanike tabas ju täiesti katastroof, eks ole, juba paarsada ajakirjanik ilmselt on, on, on, on jäänud tööta. Siis, aga see tuleneb sellest, et enamus nendest on seotud ainult individuaallepingutega mistõttu ei kollektiivlepinguid ajakirjandus üldse ei eksisteerigi nagu välja arvatud vist Eesti Televisioonis Eesti raadios. Nii palju, kui ma olen aru saanud, aga, aga sellest erameedia on sellest täiesti kõrvale jäetud. Kas põhjus on lihtsalt selles ka, et Eesti valitsus ja ma mõtlen natuke laiemalt kui vabariigi valitsust lihtsalt tegelikult kardab sellist tänavademokraatiat me ei oska inimestega otse ja vahetult suhelda tribüüni nii-öelda tribüüni poliitika ajamise kunst on vanades kätes. Mina väidan, et rohkem suudaks poliitikad Eestis poliitika tegemist mõjutada, see mina pole, tuleb tõesti 20000 inimest, kes kritiseerivad Ameerikas valitsusel mingit poliitikat või ühte ministrit või, või Tallinna linnavalitsus mida iganes. Aga see, kui kogutaks internetis allkirju ka positiivne asi, aga, aga sellest ei muutu midagi, poliitikat lõppastmes tehakse, tänavatel teevad reaalsed inimesed ja seetõttu kogu see internet indus on väga ja, aga ta teeb inimesi mugavaks, ta ei sunni tegelikult nagu vastutust võtma ja, aga mina tahan siit minna edasi ajakirjanduse rolli, sest tegelikult ajakirjandusel on just sellistel hetkedel nagu rahva koondamisenu viliseerimisel väga oluline roll kahjuks eelmine osta oli üks näide, ainult, kus rahvas läks, kus ajakirjandus suutis rahvast mobiliseerida, oli riigikogu liikmete palga vastu vales kohas minu arvates vales kohas. Iseenesest oli hea näide, inimesed tulid, andsid allkirju, aga kui küsida, et kas see oli 2008. aasta kõige olulisem teema, siis ma ütlen, et ei olnud. Ja kui me nüüd vaatame riigikohtu otsust, siis on nii, et noh tööd on tehtud tulemustele. No see oli oluline teema erameediale, kes sai rohkem klikke rohkem reklaami müüa, rohkem raha teenida, eks ole, ja teenida raha siis mitte meie omanikele või eestlastele, vaid siis kuskil kaugel Norras või Rootsis, eks. Nii et ma mõtlen seda, et näiteks sedasama ametiühingud kasvõi ütleme küsimus on mitte ainult selles, et et siin antud juhul võidelda oma palkade pärast vaid olgu mistahes ametiühingud, näiteks ma kujutaksin ette, kui kas õpetajad tuleksid välja, eks ole, kui ma praegu täna lugesin statistikat, õpetajad on endiselt Eesti keskmisest palgast kui vist 20 kuni kuni 20 protsenti madalamad keskmisest palgast. Tutvustatakse Eesti vabariigis õpetajaid ja tehakse sellest suur number, et nüüd isegi natuke sai nendele juurde. Aga mitte ainult siis palga pärast, vaid tegelikult peaksime meelt avaldama, sellepärast et kuulge, poliitikud. Me tahame osaleda nendes diskussioonides debattides, miks meie esindajad ei ole kaasatud nendele, tähendab ma kujutan ette niisuguseid loosungeid. Tähendab just nimelt selles mõttes, et meie hääl peab olema ka nendes otsustustes kuuldav, vastasel juhul me ei saa vastutada. Kas president võiks siin võtta nii-öelda kanali rolli, et, et olla see, kelle poos? Kas me räägime praegu kodanikuühiskonnast rohkem ja meediast, aga mina küsiks sinu käest, et kas sina läheksite hommepäev Raekoja platsile või siis Toompeale lossi ette, kui öeldakse, et see on küsimus olemasoleva valitsuse usaldusväärsuses, tema majanduspoliitika usaldusväärsust ja ma läheks. No ma julgen öelda, et ma tuleks kaasa. Aga kas president, aga ma küsin uuesti oma küsimuse, kas president võiks olla kanali rollis selles mõttes, et, et kõik need, kes tahavad millegi vastu protestida, kirjutaks öelda tõlgi Türgi sultanile kirja ehk presidendile president oleks siis see, kes kasutas ära oma võimu, mis talle on antud oma neid vahendeid saaks siis valitsevat seltskonda, valitsust, parlamendiliikmeid, mõjutada. Mina väidan veel kord, et otsedemokraatia on kõige kindlam tee otse demokraatiat saab teha tänaval meelt avaldades ja see on parem kui kõikvõimalikud rahvahääletused eelnõu algatamisel rahvahääletuse kaudu. Ja et selleks peab läbi president tegema. President peaks muidugi sellistest sellistest meeleavaldustest siis tegema omad järeldused, nii nagu mis juhtus? Mis juhtus Lätis? Lätis, ütles president, et peaminister on tema usalduse kaotanud. Pärast seda Allar küsis, et kas ma läheksin, ma natuke pean põhjendama, miks ma läheksin, tähendab, miks tõepoolest oleks vaja siis ilmutada tõepoolest laiapõhjalist usaldamatust valitsusele. Valitsus naudib praegu seda mandaati, mis ta on saanud mitu aastat tagasi, eks ole, selles tohutu lubaduste ja reklaamiga Haanja harjal, eks ole, see 23000 häält, mille peaminister sai, mille seljas ratsutas, eks ole, aprillikriisini mille järel mina sain pun punaprofessori tiitlit. Ja ka, aga asi on selles ka need radikad, kaalsed, drakoonilisi lõiked, see, see tegelikult tagasi tõmbunud, mis kõik meid puudutab. Ma olen sellega nõus, aga ma pean teadma, et seda inimene, keda ma usaldan, kes vaat see, see inimene kellel on, võin usaldada tema võit tõepoolest ütelda, et kuule, anna sina käärele kalm, kolmandik oma palgast neli, neljandik. Tere nüüd. Sest me, sest sest, et, et, et sa pead mind usaldama, ütles, et, et ma võin sulle selle ettepaneku teha, aga praegune valitsus seda teha mul ei saa, sest et et, et see selles ongi selle asja tagapõhi, miks nüüd tahetakse, nagu öeldakse, laiali kleepida ühisvastutust, millele minu hea kolleeg, samuti punaprofessoriks sõimatud Rein ruutsoo tänases delfis osutab tähelepanu. Kas siin on president justkui valitsuse käepikendus, selle ideoloogia? Ja Rein Ruut viitab otseselt, et ta tegelikult on omamoodi diili teinud valitsusega selles mõttes, et, et et ta on jah, kuna seal on koalitsioonis on ju erakond, kellele ta võlgneb ja kaks erakonda lausa, kellele ta võlgneb oma presidendipositsiooniga koha. Kas siin Allar Jõks ei näe mingit sellist põhiseaduse tasakaalu küsimuse eiramist, president, kes peaks riigis olema kogu süsteemi mõttes ka üks tasakaalupunkt, on, on selle maine ja selle võime minetanud, kui ta valitsusele seisustiilidega. Vaata kõigepealt tuleb küsida, et kas see diil on toimunud. Osavõtu või presidendi kõne järgi on selliseid järeldusi tehtud, mina julgeks niimoodi öelda. Muidugi, võib-olla on küsimus selles, et president ei olnud piisavalt jõuline. Mina lugesin siit kõnest välja küll väga suure kriitikaga peaministripartei ja, ja koalitsiooni suhtes ka opositsiooni suhtes. No president natukene keeruline ka teravalt valitsus kritiseerida tema poliitika pärast viimastel aegadel on sellepärast, et president siis aasta tagasi rääkis, kui, kui hästi meil kõik on ja mismoodi viriseja, et ei tohi nii-öelda mõjule pääseda ja kritiseerijad peavad, peavad mõõdukalt kritiseerima, eks ju, ja täna on olukord hoopis teine, mistõttu ta kõnes pidi ka nii-öelda vabandust paluma juhtima tähelepanu, et ka tema ise ei ole olnud piisavalt, nagu ta kõnes olles piisavalt innukas oma võimalusi ära kasutama. Aga siit ongi järgmine huvitav küsimus, et kui president ei ole see, kellel on rahvamann Paat öelda, et meie järgmine nüüd siht on see koonduma selle taha, siis kes on riigis peab olema keegi, kellel on võimuvolitused? Sotsiaalministri parteil ma seda võimekust praegult ei näe ega ka teistel erakondadel, sest nad oma loomikestes proovivad kindlad jälle oma poliitilist nägu säilitada. Nii on Reformierakonna praegune nii-öelda see kollane mullane kamp On ja teised parteid teevad ka, aga, aga, aga mis on valitsuse, mis on valitsusidee? Ma saan aru vene koalitsiooni, kui sellist Ma ei näe seda, mis nüüd koalitsioon hakkab võtma globaalses maadluses puhkepäev ei ole. Eelmine reede võeti lisaeelarve vastu, praegu peaks juba uus töö teemat. Kas me järgmine aasta vähendame makse, suurendame neid, mis me teeme sotsiaaltoetustega, see töö peab käima sellest tööst peab olema ka ülevaade avalikkusele. Jah, seda enam viimases foorumis, mida ma jälgisin, Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar otsesõnu ütles, et tuleb jätta kõrvale need utoopiat, mis puudutab maksuseadustiku muutmist või kogumaksuga vormi. Nii et noh, tema tituleerib seda utoopiat, kui nad erakonna esimees, järelikult me võime öelda, et siis endistviisi tegelikult IRL on seda meelt, et et, et, et maksupoliitika on, on, on paigas ja, ja ratsutama ka sel viisil edasi. Me oleme muidugi jõudnud väga sellise poliitilise teema juurde. Me oleme kaugenenud sellest, milline on president Ilvese poliitikaga ja tema panus konkreetselt võib-olla naaseb selle juurde tagasi. Kuidas te hindate, milline on olnud presidendi kommentaarid selle osas, mis puudutab ajakirjandust, president noh, kes on võtnud tegelikult üsna sõjaka positsiooni ajakirjanduse suhtes, ta on mitte võib-olla otseselt sõimanud, aga, aga, aga kritiseerinud ajakirjandust üsna erinevates üsna erinevates seisukohavõttudes, viimane, mis tuli oli, oli siis nii-öelda eravestlustes, aga, aga sealt ikkagi ajakirjandusse jõudnud väited. Moody Eesti ajakirjandus ei tule oma oma rolliga toime, kas, kas see on kuidagi? Kas on kuidagi poliitika ajakirjanduse suhtes, mida president ajab? Mina pakun välja, et võib-olla president ei eristanud väga täpselt või võib-olla tema sõnu ei, ei, ei võetud õigest kontekstis, aga ta ei eristanud. Mida ta täpselt silmas pidas, sest kui me võtame ruumilist meediat, siis seal on tõesti valitseb klikimajandus ja kui, kui olla Eestist kaugel ja kui vahepeal nagu lahti lüüa, mis sulle ette hüppab, siis sa siis jääbki mulje, et Eestis on kõige tähtsam kaputi arvu tõedge iiliti vabadust, hammas, noh, see oli eelmise aasta septembri pilt. Samas on ka väga kvaliteetset ajakirjandust. Aga mida mina päevalehtedele Eesti omadele võiksin ette heita, on see nad ei ole piisavalt analüüsivad ja nad ei ole piisavalt protsisse ette nägevad ja nad ei ole piisavalt valijate inimeste harivad, vaid nad jooksevad kirjeldavate protsesside järele. Aga, aga see ei ole kõigi kohta ja seetõttu oleksin ajakirjanduse kritiseerimisega lauskritiseerimisega ettevaatlik. Sest see annab hoova või nuia nendele, kellele ei meeldi avalikustamine ja neid poliitilisi erakondasid või inimesi poliitilistes erakondades on väga palju. Hakkasid, et ajakirjandus oleks tasalülitatud. Ja seda te ütlesite, testi see klikimajandus, see jäi mulle kohe väga hea, kui nad selle kohta ja, ja ma ise oma kommentaarides, mida ma minu kolumlide ja sõnavõttude kommentaare ma aeg-ajalt küll korraks piilun, aga, aga siis saan oma oma sahmaka kätte ja kohe kiiresti loobun. Tõepoolest ja selle vastu ma olen kogu aeg võidelnud, et ma tahaksin, et oleks aus mäng, see tähendab seda, et tõepoolest siis identifitseeritud inimesed oma nimede, oma positsioonide järgi, et meil tekiks tõepoolest aus mõttevahetus, on üks osa avalikust on nüüd peitunud mingisugusesse anonüümsuse ja tegelikult on see üpris tavalise fašismi taimelava, kusjuures ma olen pannud tähele, et see, mida seal anonüümsetes kommentaariumides võimendatakse c tegelikult peegeldub tagasi ka üldises vihkamise fooni kasvus tähendab mitte otseselt valgel veel niisuguseid, noh ma ütleksin, jälki rünnakuid tuleb harva ette, kuigi ma ise olen aasta tagasi selle ohvriks langenud, isegi protsessidele Ja põhimõtteliselt ma vabandust, ma eksitan, olete põhimõtteliselt presidendiga nõus, et Eesti ajakirjandus. Ei, ma ei ütleks, et Eesti ajakirjandus on, on teatud lõikudes on ta väga tugev, tähendab, mis puudutab tegelikult paratiivsust kiirelt ja just nimelt korruptsioonihõnguliste nähtuste üles otsimisel selle avalikustamisel. Ja, ja, ja, ja sealjuures on ka presidendi endale kannale astunud, ilmselt ka sealt on tipppresidendi isiklik niisugune väikene aru saama, aga aga tõepoolest kõne all oli ka nõus. Selles osas, et on puudu järjekindlusest, on, on puudu sellisest, ma ütleksin, ajakirjaniku enda väärikusest võimalusest Ekspress ja mitmete ajakirjanikel silmas ühte premeeriti vist Vahteri või nii, et vaat need on kvaliteetajakirjanikke, meil on aga, aga see, nende, nende arvukus võiks olla suurem ja, ja vaat nemad võiksid moodustada nüüd ajakirjandusliku eliidi. Ma ütleksin, et meil puudub ajakirjanduslik eliit. Aga see võiks olla vasta vastu seista just nimelt sellele üsna nii-öelda kitsarinnalisus muutunud poliitilisele eliidile. No kui teha selline kiire subjektiivne analüüs, lehitsedes meie väljaandeid tsementringe ja siis mulle tundub, et presidendiproua on rohkem nii-öelda teema kirjandus ükskõik mis valdkonnas, president ise, et kas, kas siin on nagu ka mingis mõttes lihtsalt särava presidendiproua jätnud preili enda varju ja seetõttu me räägime täna siin problemaatilised, et president oma sõnumiga ei jõua kohale või meil isegi tundub, et seda justkui ei ole. Poliitikuna. Ja see tuleb. Aga üldiselt ma olen nõus lihtsal põhjusel, et et eks see meelelahutuslik dimensioon ajakirjandus on ju väga tugevalt esiplaanil ja ja, ja peamiselt seetõttu, et, et ajakirjandus tervikuna ei ole selles mõttes sõltumatu, et tal oleks kõigepealt endal piisavalt kapitali. Ma ei väsi tuuma toomast näitest oma oma oma lemmiklehte kunagistest aegadest, millele ma isegi aastat tegin. Põhja-Soome suurim ajaleht Kaleva mis oli väga väärikas tänu sellele, et ta oli väga võimas kapital, ta ei pidanud teenima oma põhiosa reklaamist, kuigi on selge, et tänapäeva meedia teeb tegelikult pool või natuke üle selle, teenib reklaamist võis luba tants näiteks kolmandiku ainult, mistõttu toimetuse sõltumatus selle vara kasvas. Nii et küsimus on toimetuste sõltumatust, mis tähendab seda, et toimetused ise peaksid olema tegelikult võimsad ajud, Rustid või toimetustes peaks olema ajutrustil, kes siis kes siis poolest esindaksite toimetustest sõltumatust, seisukohti. No võib-olla ei ole küsimus ainult toimetustes, küsimus on ka selles lugemisoskuses, iga kirjapandud tekst ei ole tegelikult ajakirjandus. Ja, ja siin tuleb lihtsalt vahet teha, tuleme presidendi poliitikate juurde tagasi, mis võimalused praegusel hetkel, kus me oleme võib-olla jõudnud nagu sellisesse olukorda, milles meil kogemusi tegelikult ei ole, me, Eesti vabariik ei ole olnud sellises majanduslikus situatsioonis sellises kriisis väga pikka aega poliitiline kultuur on väga terava luubi all ja, ja justkui piltlikult öeldes tundub, et murele on väga paljudes kohtades, millised võiksid olla president Ilvese võimalused tegeleda selle poliitikaga, millest me oleme ka täna siin rääkinud, mis tema poliitika on ehk siis demokraatia edendamine ja, ja kasutamine Eestis. Demokraatia on selline kahe otsaga asi, et täis kõhuga sa ei õpi ja kui sul on tühi kõht, siis sa võid teha ebaratsionaalseid otsuseid, noh, tuletan meelde, et kui me läheme kunagi poodi ja meil on kõht väga tühi noh, ütleme rahand kõht on väga tühi, me teeme ebamõistlikke otsuseid ja, ja, ja seetõttu see demokraatia tasakaalu hoidmine, hoiatamine, ohtudest. Ma arvan, et saabki olema või peakski olema president Ilvese agendas üks olulisemaid küsimusi, sest majandusasjades ta ei saa kaasa rääkida, aga demokraatia on ju midagi enamat kui majandusel ei ole juura, seal eetilised väärtused, hinnangud ja läbi nende kujundamise, palgaläbi kurjutamise manitsemise. Ma arvan, et presidendil lähiaegadel enne valimisi on, on väga palju teha. Mina näiteks loodan, et president võtab mingis vormis sõnakas valimisi välja kuulutades või mõnes teises vormis ausate valimiste teemal, sest ma väidan veel kord me head valijad, teadlikku valijat, kui meil ei ole ausaid valimisreegleid, ausaid valimismänge, kui ma kordan veel kord valimiskulutustele piir üks miljon võib iga erakond kulutada, siis kaob ka see valija aju komposteerimine ja, ja mingid sellised sõnumid võiksid presidendilt nüüd sellel aastal kahed valimised tulla. No sa tead ise väga hästi, et sellisel hetkel, kus see piir pannakse, saame endale kas uue kohukese või uue limonaadi. No ma loodan, et, et et ei ole võimalik enam mitu korda siiski eesti valijaskonda lollitada, aga tõepoolest presidendi üks võimalus on tegelikult aidata kaasa elektoraadi harilisel ja selle sinuni ka oma oma oma tohutu suur tööpõld ka ajakirjandusel tervikuna. Tegelikult me peame kuidagi mitte niivõrd ironiseerivad ühtesid või teist poolt vastandades ja, ja, ja, ja, ja mõnitades lausa noh, ühte või teist erakonda, eks ole. Naeruvääristama valijaskonnas, sest see tegelikult on, me õõnestame sel juhul ise demokraatiat ju mis, mis ikkagi toetab esindusse tähendab huvidele huvid esindatusele erakondadele kaudu aga küll, aga tõepoolest peaks või võiks ja minu meelest see võimalus presidendil on olla üks aktiivne osaleja elektoraadi harimisel. No kui ma nüüd allar õieti aru saan, tegelikult vabariigi presidenti ei saa keegi takistada käimas kord kuus Riigikogus istungit avamas, tähendab, see ei tähenda ju kõne ja minna sinna mingisuguse olulise momendi osas kõnet pidama, vähemasti ta saab ka näiteks televisiooni tellida endale selle tähendab temast tema meeskond, tema tiim saab seda teha. Samuti ootaksin seda, et president rakendaks temale nii-öelda retoorilisi instrumente tugevamalt. Milleks, kas presidendi akadeemiline nõukogu, kes võiks ju aktiivselt sõna võtta? Noh, ja teine Eesti koostöökogu mille kaudu saab ka president kui selle institutsiooni algataja ja eestvedaja, üks eestvedajaid, tähendab saax aktiivsemalt sekkuda ühiskondliku dialoogi. Ja miks mitte tegeleda uute tulevaste valijate harimisega? Selles mõttes on sümpaatne presidendi ideed, tuntud inimesed läksid kuu ja, aga kui nad läheksid sinna näiteks nüüd enne valimisi läheksid erinevad arvamusliidrid läheksid ja räägiksid, et kuulge näitavad, millised on need valimisnipid, millised on alatud võtted, mida valimistel on just kasutatud Tuues eluliselt vanemate klasside õpilasteni sest ma arvan, et on teatute elektoraat. Oleme ausad, kelle, kelle puhul ei ole mõtet vaeva näha tema harimisega. Rong on läinud juba lihtsalt pakun välja. Jah, seda, seda küll ja noh, nad tegelikult noh nüüd vot niisugused tähendab reklaamipiiramised ja need Need kõik teenivad just nimelt seda, et tähelepanu koondub sisuliste matele küsimustele, et et meil ikkagi enam sihukest ajupesu ja lihtsalt reklaamilõks ja ma loodan, väga niisugune või see 15 aasta pärast viie rikkama riigi jaoks on nüüd me oleme noh, kus, kus me võtsime oma silmad oma häbisse panna, võiksime, me võiksime tegelikult presidendil, muide president võiks, oleks samasugune roll nagu on peapiiskopi kuna meil on siiski kirik lahutatud riigist, siis tegelikult president võiks väikest viisi võtta üle kiriku niisuguse rolli rõhutada seda, et, et ühiskonna tervise tõeliseks märgiks on seda, kas on häbi, kas, kas kellelgi üldse veel häbitunnet siin. Mis asi on häbi ja mis on häbi, aga mis sul häbi või madin, mis ägeneb? No häbi on selles, et ei, ma teen häbi. Tõsi on minul ja minu käest võid küsida, mina minu aeg-ajalt. Ta nägi, kuidas ma võisin nii loll olla. Tuleme veel hetkeks, ma palun teil härrased keskenduda endast rolli, milles võib-olla ei ole ennast lihtne avastada, aga põhimõtteliselt Eesti Vabariigis, kus peale iseseisvumist on olnud kaks presidenti, esimene, kelle selge poliitika oli eestiviimine Euroopasse viimine tagasi maailma nii-öelda riikide sekka. Ma pean silmas president Meri, president Rüütli, selline sõnastatud ja, ja tegevuse missioon oli, oli sotsiaalsete lõhede vähendamine ja, ja nii-öelda see teise eesti probleemi käsitlemine, mis võiks olla praegusel hetkel, vaadates seda demokraatlikku olukorda, kus me oleme seda seisu, kus on Eesti oma 91. sünnipäeva pidanuna president Ilvese suur poliitika Mina arvan, et kui president Ilves suudaks taastada usalduse ja usalduse kui sellise usalduse kodaniku ja, ja riigi riigivõimu vahel siis oleks see väga suur panus, sest vaadake, usaldus ei ole mingit kaasavara, mida sa sukasäärde kogud, mis ta nüüd seal püsib. Usaldus, sa pead, igal hommikul hakkame ele taastootma ja siin on minu arvates väga suur roll ka sellistele põhiseaduslikele institutsioonidele nagu troll, õiguskantsler ja riigikohus, kes peavad aitama kaasa teinekord saaki kaasa aidata läbi kriitika läbi õpetamise läbi vigadele osutamise ja usalduse küsimus oleks minu arvates väga hea ja seda on ka võimalik mõõta. Kas presidendil oleks võimalik moodustada mingi selline selline, siis sisuliselt mingi komisjon, kes seda asja tegelema, kellega tegema hakkab nendesamade institutsioonidega koos, mida te nimetasite just. Ma arvan, et mingis vormis koostöö käib aga ja erinevaid uusi kogusid, ma arvan, et ei ole mõtet teha neid vorme, on seal presidendi juures erinevaid, kehandeid on palju, aga, aga see võiks olla üks eesmärk kaardistada ära, miks usaldus on väike, mida saaksid riigi erinevad harud teha. Ja ma olen kuskil kirjutanud, et tegelikult eesti põeb hirmsasti eliidi kriisi ja meil ei ole tegelikult sisulise autoriteeti, keda rahvas üldse oleks nõus veel kuulama. Ma arvan, et presidendi suureks missiooniks tema missiooniks võiks saada nüüd ikkagi koondada eesti vaimueliit ja, ja, ja, ja lasta siis selle vaimueliidi nii-öelda inimeste kaudu siiski öelda, et Eestis demokraatiale alternatiivi ja näidata ära siis missugused on need, need sammud, need, need teed, mis noh, eesti suhteliselt noorel demokraatial laseksid juurduda ja mitte ei kallutaks meid kaosesse. Ülekuulamise toimik number 98 president Ilvese poliitikast toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.