Reisipalavik maaimarännakust raadioeetris. Meil on see jõud. Poole kalja toome, venitame Noor-läbirändajad vormis tekitanud õudu, täpsemaksifika joka, saame jõudu, maaelu ongi tegelikult eestlastel ei juhtu see, mis vahel rõõmu igal toosis on visa tulema ning veel on koemmoosi leppika saadamele. Härra näitab pealegi tõrviku ikka seda mente, kaua ülestõusu valetama jäävad kinnist kaua. Mõtlesid, et nüüd on käes joodikust edasi ei lähe vabaduse koju toon ja maa Kudygavatuseks teile. Siin käisid eile eestlane, mõtleb pikalt aeglane reaktsioon ka siis, kui jooma hakkab, piiska pildituks ei too läbi ajama ju harjunud vähem, aga ka suurt ei ole olnud kunagi paar pilti kõigi pistsin digineid ja paar paar peotäit mulda, mille osas peaks toimuma. See vaja leida, kuskil miskit toimub. Taaveti. Koja lendab. Kas NATO või oleme lihtsalt saksa härrad, need, kes me laua ära Carti, paganate Teo, selles valguses seda jama endast ka joka annab, tänapäeva orjapulli looma vaagub läbi. Kui sa oled eestlane, siis oled vanem, kui siis karatajad paluda. Kõik on läbi käinud, vanemate silmad kõikjale, kord näid, eestlane on jonnakas ja konarlik tuua sellepärast et nii kaua kinni hoidis muu rapolongi kontimööda ära vanem eestlane nii-öelda siis ta saab riik, mis on idanaaber olnud kogu aeg. Kogu aeg ja mitte kohe ei jälgi. Toiduahel on ju tunda vaid nii, et ka luubi all ei märka seda. Noh, see maarjamaal läbi pole nii, etendus kogu metroos. Soontes voolab ainult kui Meiga seeme tapab mitmeid kaugeid rehi. Me upume rahva meres. Kui planeedilt, ära püüdma. Onu aeglane, halvaldada vähemaga tunnetki, et vaenlane ja ma ei pane seda üldse pihta. Mõnikord. Seda perekoolikoha kätte näidanud. Kohal keegi tunda, aga kuskil miskit toimub. Et daame Vaja leida? Kuskil eestoas. Naabri. Poja leiva soetada. Kus mu väike linnukene kodumetsa meeleke lehekesed pudenevad, juba jõuab sügise ajan karja ära, koju lähen metsa otsima. Kadunud mu linnukene, jätnud kõiki leinama. Nüüd mu väike laulukene kõla kurvalt kaugele võtta. Muinasjututiivad tõuseb pilvi, ülestõuse, lenda lõunamaale, üle mitme meremaa. Toomu linnukene jälle kodumetsa hõiskama. Reisipalavikule on 91 põhjus täna koju jääda. Meie vabariigil oli sellel nädalal aastapäev ning Jõhvi kontserdimaja oli täitunud ülikonnas meestega, kes on enda käevangu kaasa võtnud kleidid, keda kuni tänase päevani meedias analüüsitakse. See selleks. Tähtis on see, et aga mis on tähtis see, et oleme iseseisvamad kui kunagi varem see, et me oleme aastasadu suutnud seista vastu kõikidele võõrvõimudele. See, et me hoiame kokku etteotsa valinud liidrid, kes üürivad meie laeva helge tuleviku poole või on kõik vastupidi, me oleme liiga sõltuvad välismaailmast. Meie niinimetatud võõraviha on hoidnud meid liiga kaua isolatsioonis ja pärssinud meie meeli. Või suundume koos ülejäänud maailmaga ülihelikiirusel valet marsruuti pidi. Eesti vabariigi 91. aastapäeva puhul oleme külla kutsunud Danielle montid shelli kellel on aastate jooksul olnud võimalus tutvuda nii eestlaste ja Eestiga ning tal on Itaaliast siia tulnuna olnud võimalus küpse pilguga analüüsida Eesti arengut viimase dekaadi jooksul. Vaatame. Lähemalt. Imelise ilmaga päikseprilliga katan silmad plätud jalga külvata ja Pärnu randa hullama teha saab ja saadab ainult positiivseid tuju rikkuda liiga kõrget lainet veest roiskub raibe. Hõiskab süda sees, pluss kokteiliklaas, mis seal laual. Merre jooksen jahtuma kolm korda tunnis, iga bikiinides tüdruk räägib ainult kehakeelt. Kahjuks rahast pole kahju ja tunnen nagu elu oleks midagi muud tahtnud kui naisi, maasikaid ja šampusevahtu, mis sest tulu pidevalt ära. Mul lahtub. Tavaline suvehommik eile urjatud sai kõhtu liiga palju hüpet, joodust hingeõhku, väike liiga. Tere, silmad nagu japsil, et elu oleks parem. Teeme väikse napsi aega küll, ära rapsi. Rapsis lohiseva randa ja lõbustame, lab huuled, kõhud paljaks, Stahlist Tarv kõndi veepiiril, teeme losse nagu väiksed põnnid, hiljem veeremi vette, sest kõndida ei jaksa. Tiina pole vaja ainult lahjat lagritsa. Ku vaatamine hõõruks siis silmad oleksid pillirood kurjaks ei läheks. Meil on päikseprillid, talvel tahaks abielu, aga suvel ei suuda. Kõndivad bikiinid. Kursi muudab Akaši sanatoorium ravib meretuul põues tinktuur, see on meie suvekuu. Ajavahemikus kui jää sulada kuulehti puskaks haarama tammepuust maketi kuraski. Õpin eesti kulla, liialdasin pokkeri, ükskõik kuidas pikkus, uimede petimull, mull, mull ja suhteliselt hilja päikseleegist kuivanud punased plekid kurjad saanud vast ei teki ainult parimast poisina potti Purga, just nii on enamus Riigikogus spets kuldaväärt, seda enam kui raha tasku, tühi pärnu kutsungi nagu presidendi jäätis, kuradi lõbu ja lusti, hotellid välja müüdud, kõik räiget valitsuste tehtu täitvat, kes peavad õhtubatuuriks tipuks, on veel õhtul klubi kuuba mures. Vastupanu poleks saanud löögirahana Raudi eiei, hoopis kutsun oma sõpru naised pääle väikestest vahistama lubadest lahti, kui saame lõpuks laagri valmis, on põhjus. See on üks vanu radiskus viibimegi, meie Karola oli talvel aega magada küll. Siililegi selge. Kas sa kuuled kaasa, kuuleb? Käes joostes kahekse loe kuuse. Tänane reisipalavikusaade on mõnes mõttes eriline, sest on ju tähtis päev see nädal olnud meile kõigile meie riigile vabariigi aastapäev ja selleks oleme kutsunud külla inimese, kes tegelikult on pärit hoopis mujalt maalt. Aga ta on elanud päris kaua juba Eestis ja miks me ta kutsusime, ongi sellepärast et natukene. Võib-olla oleks vaja vaadata ennast. Ja sellepärast on meil täna külas meie reisipalaviku saates Daniele Montytšelli. Tere. Tere. Sa oled pärit Itaaliast, kaua sa oled Eestis elanud? Eestis olen neelanud 11 aastal, nüüd tulin 97. Ja siis sellest aiast ja ainult pidama, ütleme kuigi Eestis esimene kord sattusin üldse 94 suvel, siis tulin külla lihtsalt Eesti sõpradele olime tuttavaks saanud Saksamaal. See oli lihtsalt selline puhkus, meeldis millegipärast. Ja siis tekkis võimalus siin töötada ka ja otsustasin tulla tagasi. Sa tulid siia tööle ja tulingi tööle õpetama. Esialgu itaalia keelt praegu õpetan igasuguseid muid asju ka ikka Itaaliaga seotud. Enamasti töötan praegu Tallinna ülikoolis itaalia keele ja kultuuri õppejõuna. Ennem kui sa ütleme oma eesti sõpru Saksamaal üldse kohtasid, millised olid sinu teadmised Eestist? Ma ei mäleta täpselt, nüüd on tulnud väga palju teadmisi ja ma ei mäleta, mis sellel ajal teadsin. Aga ma mäletan küll ühte sündmust, tähendab siis, kui ma sain eestlastega, no esimene kord elus kokku Saksamaal. Eks siis ma täiesti kuidagi riskisin ja ütlesin, et Eesti pealinn on Tallinn. Ja tulid Eestisse ja milline see esimene mulje oli, sellest eestist ütleme see, mis olid nüüd oma sõprade kaudu kuulnud ja see kui sa siia esimest korda tulid, kas need olid erinevad? 94 oli muidugi täitsa ammu ja selle laiali veel see vahe ja see erinevus ütleme Lääne-Euroopaga päris suur. Mina mäletan seda, et see oli hästi lahe see kuu, mida me siin nagu ühe sõbraga nagu vedasime, sest oli kuidagi selline mitte väljakujunenud, kuidagi elu mõnes mõttes ja sai teha väga palju asju, mida me praegu ma kujutan, et isegi Eestis oli, oleks väga raske teha. Ma mäletan näiteks, et meil oli vaja järgmisel päeval hakata nagu Eestis ringi sõitma, aga meil on. Me olime Lotus parajasti, me tahtsime kuskile maale nagu sõita ja lahedat kohta kohade nagu näha. Ja meil ei olnud nagu sõiduvahendid ja siis lihtsalt et meie, Eesti sõbrad käisid, raadius on just nimelt ütlesid seal, et meil oleks vaja homseks midagi nagu. Ja kohe tuli üks mees oma väikese sihukese furgooniga hästi halvas seisus ja siis tema oli nuus nagu meiega koos nagu kaks päeva sõita ringi Eestis. Ta ise magas nagu sealsamas autos ja ta küsis, nagu selle eest ainult bensiini rahand. Inimestel endal oli huvi ka nagu teha seda asja, mitte mitte lihtsalt, et oleks nagu mingi ärivõimalus. See avaldas muljet, aga teine asi oli see, millest kindlasti muidu sõpradega me ei olnud üldse rääkinud enne enne kui ma siia tulin, sest noh, siis ma ei tea, kuidagi ühishuvid nagu kippusid olema, aga on ka selle kultuurisfääris oli tegelikult see loodus siin on, et see oli mulle täiesti uus kogemus, et selline sellised suured-suured, alad, kus üldse inimesi ei ole nagu kus, mis, mis üldse asustatud Lõuna-Euroopas tulles selge, selge vahe, suured suured metsa on kindlasti esimene suur mulje. Aga praegu, nüüd siis rohkem kui 11 aastat hiljem, kui sa siin oled hetkel milline praegu Eestis tundub sulle sinu kui ütleme ikkagi ütleme, teisest kultuurist tulnud inimene, kuidas sa tunned praegu, kas Eesti, kui on praegu selline riik, et kas me oleme õiges suunas arenemas, oleme me arenenud üldse või on sul ikkagi, ütleme selliseid etteheiteid? Ei, ma niimoodi lähenenud asjale, et ma, ma ei usu, et see nagu suund, milles see nagu Eesti ütleme, niimoodi peab arenema, sellepärast et teised Euroopa riiki on, sinna on juba sinna jõudu. Ma ei usu, sugugi, oleks mingi õige suund. Selles mõttes noh, ma just mõtlen, et see see lahe nagu avatus, mis, mis sellel ajal oli nagu, kui ma esimene kord siia sattusin ja lahe kuidagi liiga loga solvuma selles mõttes praegu enam ei ole, aga ma saan täiesti aru, aga vot see on, see on normaalne, see on õige. Et praegu on siin kõik palju sarnasem ja nagu palju samamoodi nagu praktiliselt kui mujal Euroopas, aga mõnes mõttes ma arvan, et midagi on, selles protsessis on kui ka kaduma läinud. Et jah, see ühtlustamine muidugi viinud nagu parema elupuu nagu inimestel on võib-olla rohkem rahalisi võimalusi, aga kas neil on tõesti ka sama palju muid võimalusi nagu enne oli või on see elu juba no nii nagu Lääne-Euroopas on olnud juba juba ma ei tea, mitukümmend aastat väga nii-öelda üksluine ja, ja, ja kus on selged piirid ja, ja selged rööpad. Ma loodan, et ja, ja ma usun ka, et, et see päris nii ei ole, et siin Eestis on ikka natukene vabaduse määr, nagu suurem on ikka suurem. Mulle tundub küll ja selles mõttes on see minu jaoks olnud võib-olla kõige positiivsem nagu kogemus siin Eestis, et et kui inimesel on tahe ja nagu initsiatiivi, siis tal on võimalus teha nagu väga paljud mujal on palju rohkem takistusi. Sinu. Saara. Ei õua. Siin. Tava ei ma kord või. Ma iga lapsetuks vaatori Eesti ei pea ees, siis kes neid jõuaks lahuta. No siin. On ikka, ma korra tuli see teema mida lapselast sti. Kuidas sa iseloomustaksid, kutsa läheksid Itaaliasse keegi sidet iseloomustada eesti inimest, milline on sees? Lätlane võiks muidugi alustada sellest, et, et eestlane on niisugune kinnine põhjamaine, introvertne ja võib-olla tõesti esmapilk on see. Aga mulle tundub, et, et see on, see on andnud ainult esmapilk, et kuidas eestlaste ütlus on. Pagulase käima pärast ei saa pidama. Ja et mulle tundub, et eestlastega on natukene nii, et ütleme nii, suhtluses on muidugi sa lähen Tõnu itaallase juurde prantsuse juurde või isegi sakslase juurde Nova kohe väga hästi nagu no juttu puhuda ja nagu on teatud teemad, mis on nagu, no klassikalised ja milles saab rääkida ja on kogu aeg see kohustus rääkida nagu milleski, see teeb asja nagu mõnes mõttes lihtsamaks, sest sa tead, et sa, et sa pead rääkima nagu sa pead mõnes mõttes peaka pingutama, aga sa tead sama laiali. Räägime millestki nagu oluliseks. Või eestlastega on minu kogemuse järgi kui vastupidi, pigem et niisama tõesti ei räägi nagu väga, et seda juttu niisama et jutustada ja rääkida nagu noh, seda seda ei ole. Aga samas on väga võimalik, et suhteliselt. Juuda nagu inimesega, kes olid nagu, kes on alguses võõras nagu juuda väga nagu siukesed huvitava jutu nagu soone juurde ja ja tegelikult on, on selles mõttes eestlased mõnes mõttes ava tuumade vahel nad, nad räägivad täitsa ootamatult väga nagu isiklikest asjadest ja muna vahel raske nagu kuidagi kohe vastata, nagu et kuidagi mingi vastutused ütleme inimene rääkis mulle nii isikliku asja, ma pean midagi ütlema. Aga no inimesed alati seda ei ootanud, et ta midagi ütleks, aga aga siiski nad kuidagi see enese nii-öelda paljastamine on jah, rohkem, et ütleme, nende rahvaste juures nagu vähemalt minu kogemuse järgi nagu itaallased, kes kipuvad kogu aeg rääkima. Tegelikult noh, seitse pärisse tuum ja see isiklik moment väga tihti puudub ja see on väga raske selleni jõuda, et inimesed kipuvad hinnangu sõnade nagu udu nagu taga nagu Bei. Et eestlased võib-olla räägivad vähem, aga need sõnad tulevad kuidagi nagu mõnes mõttes sügavamalt ja ja jõuavad nagu palju sügavamale nagu kohale. Sa räägid väga hästi eesti keelt, eesti keelt, räägitakse, et on üks raskemaid keeli, mida üldse õppida. Kuidas sinul eesti keele õpingud läksid? Esimene keel, mida ma õppisin nagu enamasti ka kohapeal nagu elades ja inimestega suheldes minu õpingute juures on olnud ka tähtis osa keeleteadusele keelefilosoofiale, nii et ma olen lähenenud nagu keeltele ja võõrkeeltele väga teoreetilisel muidu ja võtnud kätte mingit grammatikat ja õppinud ja, ja see on ka toiminud, aga, aga eesti keelega oli see, et noh muidugi mul oli mingi raamat, aga tulin siia, hakkasin rääkima, suhtlema ja siis see tuli kuidagi. Aga on ta raske keel või ei ole? Jah, oli küll nagu raske alguses, nagu ütleme selles süsteemis nagu siseneda, aga keskkond olla soodustav, siis see läks. Aga no ma mäletan, et alguses kuidagi alguses väga, no nii-öelda suurde või täiskasvanud inimestega rääkida julgenud. Alustasin tegelikult hästi noorte inimeste Perekonnas oli, eks õde noorem õde kellega oli väga hea rääkida, jah, üks poole aasta, aga nagu no ma sain aru ja siis hakkasime suhtlema muidu sõpradega ma suhtlesime. Teistes keeld. Kes poole aastaga praktiliselt eesti keel omandada niimoodi, et sa võid vabalt rääkida, see on ikkagi suhteliselt lühike aeg, paljude, ütleme rahvused on elanud siin aastakümneid ja ei ole suutnud ikkagi eesti keelt ära õppida ja see on teinud mõningal määral võib-olla eestlase natukene selliseks ksenofoobia ks, ega talle eriti ütleme ei meeldi, ei oma naabrid, ei keegi, kes on sisse tulnud, kuidas sind, kui välismaalt mahlast nendes 90.-te lõpus vastu võeti? Jah, mul meelde üks anekdoot, mis puudutab otseselt lindrinova, tihti jutustan siis, kui mis on seotud just keeleõpe käe ja mitte ksenofoobia. Aga noh, ikka suhtumis sega nagu võõras. Ma näitan, kuidas ükskord käisin poes ja see oli just alguses, kui ma proovisin, katsetasin selle keelega ja ma olin väga uhke, ma sain ikka küsida leiba, aga siis tuli täitsa minu jaoks ootamatu küsimus. Tol ajal müüdi leiva niimoodi, et ta oli ka lahtiselt. Aga noh, oli võimalik saada ka seda kile, siis ta küsis, kas, kas kilega või kileta. Seda ma küll ei aru ei saanud ja. Ta läks automaatselt üle vene keelele, sest noh, eeldus oli see, et kui nüüd tol ajal, kui nüüd eesti keelt ei oska, siis vene keel pika. Ja siis ma ütlesin ikka, kuidas palun, nüüd noh, ma ei saa aru vene keelest ja sissenaine küll vihastas, ütles ma ei tea, kui inimene üheski keeles nagu aru ei saa. Tõnu, nagu pähe kuidagi, et inimene võiks nagu mingid teisesse kategooriasse kuuluda, mitte eestlane ja venelane. Ei, aga noh, minu kogemuse järgi oli, eestlased on väga sõbralikud ja aitasid väga, kui nad nägid, et ma pingutan ikka ajama, tahan seda keelt rääkida, siis olin nuus nagu innuga vaeva nägema, mõnes mõttes. Aga puudutab nüüd seda suhtumist nagu venelastesse või mida mina olen küll märganud väga tihti seda, et et eestlased väga kannatlikud ei ole. Kui nüüd venelane üritab seda eesti keelt rääkida, siis ja kui ta ei tee seda nagu päris hästi kohe siis pigem eestlane läheb üle vene keelele, ta joota ei aita. Mingi erinev suhtumine vist oli nagu selles. Oled sa täheldanud eestlase juures mingisuguseid veidraid käitumisnorme või maneere või kombeid, mis sinu jaoks tunduvad või tundusid siis algul imelikud või naljakad. Praegu on hästi naljakas sellest rääkida, sest mulle tundub täitsa normaalsed, aga mäletan väga hästi, esimene kord, kui ma pidin sauna minema, see oli Muhu saarel sõprade juures ja kahekesi olime itaallased. See oli see 94, siis kui esimene kord siin oli. Siis kui meile näidati seda termomeetri, mis oli näitaja 100 kraadi õeldi, et teab vihtlema kadakapuuga ja ja et peab sinna sisenema täitsa paljalt ja koos nagu võõraste inimestega, ainult siis siis me küll mõtlesime, et küll on need eestlased veidrad, aga noh, praegu on muidugi saun üks tähtis osa minu elus. Praegu on meil ja, ja kõik need asjad tunduvad mulle täiesti normaalsena. Nii et kõik kaasmaalased, kes meid kuulavad, et kui tahate, ütleme välismaalast üllatada mingi veidra kombega, siis kutsuda ta kohe sauna. Depressiivsed Eesti väikeliin. Keldripoodides jube kõrge siin ringi jalutada, noored. Ja nende ema, kes pole enam, keera. Depressiivsed Eesti väikeliin. Õhtupoole mitte ei lähe, mil elu kuulis. Kuid eirama ja tuul suu. Ma elan luuretuuril. Et ja olid tol ajal ei saanud keegi lõnga kraana teenida. Meil on väga tihti, pole leitud. Iraagi. Kaubandus põeb Kuut. Juttu ei ajanud naerma, kuuldes mõnda nime, me ei taju USA vere. Kui. Sul on üks. See tunne on nime. Ja daam ja gruusia peasaare. Seal lemmik spordiala meeleheide. Meie reisipalavikusaade on siis täna võtnud erakordselt lähedase sihtma, selleks on ka põhjus, meie vabariigi aastapäev, meie vabariigi sünnipäev ning sihtkohaks ei ole midagi muud kui meie oma Eesti vabariik. Ja meil on siin külas Daniele Montytšelli, kes on tegelikult juba eesti asjadega ära harjunud, kuna 11 aastat on ta siin elanud, aga pärit on ta siis Itaaliast, kus kohas, täpsemalt Itaaliast, Milanost, kuidas itta Kallasele, et siis kui sa siia tulid, tundus eesti söök. Kui nüüd rääkida sellest, mis mulle tundub alguses väga imelik, oli see see oli seotud nagu keeleõpe ja söökiga nagu üheskoos, ma mäletan seda sõna Apunis nii palju söökides, nagu esines hapukapsas, hapukoor, hapukurke. Ja siis ma ei saanud aru, miks kõik peab olema hapu, aga praegu ma. Ma saan täiesti aru ja ma väga naudin neid, sest jah, nagu selle Eesti köögi juures on ikka olulised mulle Need, põhineed Eestit sööki nagu eesti köögi nagu põhiasja, nagu hästi lihtsad asjad, nagu kasvõi lihtsalt mingid seapraad kartulitega hapukapsa väga meeldivad ja väga-väga ma väga naudin näinud. Ma ei ütleks, et ma söön neid igapäeva kodus tööd meil on, ma ütleks, eklektiline väga noh, mul on noh, võib-olla see itaalia oma domineeriv, aga lihtsal põhjusel, et see on, see on lihtne ja kiire teha. Väga tihti on see ettekujutus, et on, see on midagi väga peent, aga note kirikult nii-öelda, kui palju kuulub ühele korralikule sea Praatile või ühele korralikule pastanenud, vastan palju, palju kiirem ja see on jah, eelis. Verivorst verivorstiga. Verivorstiga on selline, et aastal 94 oli üldlaulupidu? Jah, muidugi seal oli üks koos, ütleme selle loodusega oli see minu jaoks teine hästi tugev emotsioon, nagu ütleme nii. Siia laulupidu ja laulupidu ja miks see seostub verivorstiga, sellepärast vaatasime laulupidu eesti sõbrannaga, kadusid ära korraks kuskil putkas ja siis tulid tagasi just nimelt verivorstiga mõelnud, mis asi see on. Aga jah, maitsed küll imelikult, tookord. Praegu noh, ma ei ütle, et ma sööks seda. Ei tea, kui palju, aga jõulude ajal jah, ma mul täitsa maitsev. Et eestlased ise ka seda eriti minul ajal ei söö, kuigi võiks rääkida veel, ütleme söögikultuurist, et siis võrreldes Itaaliaga, et Itaalias alati on söök niisugune suur, pikk, tähtis protsess, kus süüakse väiksed kogused, mitu, mitu käiku, et aga meil on niisugune, pannakse suur kartulihunnik ja soust ja liha sulle taldriku peale, et kas see tundus ka seal alguses natukene imelik. See on tõsi jah, et noh, siiamaani ma kipun suhteliselt eraldi hoida noh, ütleme niimoodi vähemalt nagu seda soolast ja magusad, et et jah, et keti kääne pigem söön soolast pärast magusad ja siis ma ei alusta uuesti nagu soolane, mis puudutab söömise nagu kombeid, hoopis see, mis mul oli raskem alguses oli vist see, et siin kiputakse süüa kuidagi väga erinevatel aegadel, et siis kui juhtub või kui on aega ja kiputakse süüa nii, et igaüks sööb siis kui tal nagu nälg tuleb, siis oli mul tol ajal nagu Itaaliast tulles ikka tähtis söömiseni. Ent kui inimesed saavad kokku nagu istuvad koos ja söövad, ajavad juttu. Aga ausalt öeldes praegu mulle tundub see Eesti nagu paindialeik nagu söömise viis nagu selle noh, ütleme kiire päeva nagu või töögraafiku nagu juures. Nojah, sobilik. Mida sa soovitaksid nendele, kes Itaalias tulevases, minge sinna, sööge kindlasti. Proovige seda. Eestis sööki siin siin Tallinnas näiteks vanaema juures on minu meelest väga head söögid ja ja teine on see, et noh, mis minu minu meelest on väga head talaedaga üldse ma pean ütlema, et noh, üks asi juba valmistatud toit, aga kui vaatanud tooraine liha on väga hea, ma arvan, noh, Itaalias on tihti nagu raske ja ta peab teadma koht, et saada nii hea liha nagu, nagu siin Eestis on. Ma mõtlen, toorainena valmistatud ja kartul muidugi eesti kartul on ikka väga hea. Kartulile võime ja liha üle võime uhked olla. Ja ma arvan küll, kuigi noh, ma kuulen, et tegelikult, ega palju nagu seda sealiha näiteks enam Eestis jätkub, teda imporditakse viskama. Ja kuidas seal töökultuur Eestis sulle sobib ja kuidas sina kui sündinud itaallane selle kultuuri peale vaatad? Tõesti nagu sellele paindlikkusele paindlikkusega kaasnevad sellised head ja halvad küljed, et nüüd on hea on see näiteks, kui on vaja, ma ei tea, arsti juurde minna lapsele järele, kuskile ei ole nagu probleemi, tee nii nagu küsivial ja lähed, ma ei tunne kogu nagu Eesti töökorraldusele. Suhtun oma oma kogemusest ja Itaaliasse on täitsa nagu kohe mingid nagu mitu päeva enne mingit eriluba küsima. No halb külg on muidugi see, et kui on paindlik töögraafik ja, ja töö paindlikkus tähendab ka see, et sa lähed koju ja võib-olla töötan nagu kuidagi noh, ööl ka ei ole ka hea arvestada sellega, et noh, Eestis kiputakse nagu, ütleme niimoodi võtta nagu selle põhitöökoha kõrvale ega ka muud lisand, kuna see on minu meelest väga tavaline või palju tavalisem kui Itaalias. Ma arvan, et see paindlikkus on üldiselt hea, aga no peab oskama nagu piire nagu panda, panna ise nagu panna sellele. Ja võib-olla see, mis on nüüd minu mees, probleeme Eestis ja, ja mis nüüd tuleb väga välja selle kriisiga, on see, need töösuhted ei ole reguleeritud ilmselt piisavalt, et kui nüüd vaadata, kui lihtne praegu on koondatud Ta nagu inimesi. Kui lihtne on palku nagu vähendada midagi, noh, ma ei oska, nüüd ma ei tunne seda seadustikku täpselt, aga noh, ta ei ole päris korras seal, et seni kuni nagu kõik kasvas ja nagu palgad kasvasid nagu töökohade, nagu alles tuli juurde ainult tuli juurde ja juurde, nagu see sobis. Aga nüüd, kui on raske olukord, ilmselt kogu see paindlikkus on, võib mõjuda nagu inimestele väga-väga rängalt, et neil ei ole nagu piisavalt õiguseni. Et võrreldes teiste, ütleme siis eeldusi Lääne-Euroopa maadega, siis siin on üks suur suhteliselt auk jäänud, et midagi on tegemata, et nii lihtsalt ei tohiks tegelikult inimesi saada. Mulle tundub küll noh, minu meelest Eesti on kiidetud väga palju, nagu just selle dünaamilisuse pärast ja selle oskusega just orienteeruda ümber, aga mulle tundub, et praegu on väga suured raskused seal taga ja minnakse pigem seda kergemat teed. Rääkides siin reisipalaviku saates siis meie sihtmaast Eestist meil külas Daniele Montytšelli, kes on pärit Itaaliast, elanud siin 11 aastat, tulles tagasi veel eestlaste juurde, eestlastele heidetakse ja kõigele, ütleme soome-ugri rahvastele heidetakse ette seda, et eestlased tarvitavad väga palju alkoholi. Oled sa sellega nõus? Itaaliasse kuulub veini joomine noh, sööki juurde ja, või siis nagu mõõdukal viisil nagu ka nagu õhtu, nagu jätkuks on siin seda takse jah, eraldi ja, ja, ja suurtes kogudes. Muidugi ma arvan, et see on see, et see on probleem. Ma arvan, et see on probleem ja ma arvan, et see on probleem, sest seda ei ütle mina nagu vaid ütlevad tervishoiu spetsialistid näiteks. Selles mõttes mind ei häiri nagu seda. Et ma ei noh, kui on Noomapidine Harjumaa muidugi natukene alguses jah, kui kohtab tänaval väga-väga palju purjus inimesi. Alguses ammutab, et ikka peab midagi kuidagi tegema, vaatama ja suhtlema, aga noh, pärast harjud ära. Käskluse nagu põhimõtte pärast või lihtsalt sellepärast, et mulle ei maitsenud eriti. Nii et hakkasin seda väga imelikult nautima just just siin Eestis ma ei mõtle, et see oli negatiivne, siis oli väga positiivne. Ja ma arvan, et teinekord see on sihukene käivitaja küll ja ilmselt paljudel inimestel on ta on, ta on sellepärast vaja, et jah, et väljuda natukene sellest oma pesast, et suhelda. Ja teinekord hakkab tõsiselt häirima nagu ka. Meil on suur vahva üritus siin õllesummer, mida reklaamitakse ju ka, et kui skandinaavia kõige suuremat õllepidu õllesummeril käinud, seal on ikkagi ju Eesti vaatamisväärsuste selline. See mulle ei meeldi mitte lihtsalt alkoholi pärast või lihtsalt sellepärast, et ta on labane ja ei noh, tegelikult ei tohiks. Ma ei ole kunagi seal käinud, aga mulle tundub Jah, räägitakse väga palju, öeldakse sellepärast alkoholi, et ilm on kuidas sinule kui ikkagi ütleme, suhteliselt Lõuna-Euroopast tundnud üles kasvanud inimesele, Eesti ilm tundus, kui sa siia tulid, kuidas meie talv, meie olematus, huvi, nii-öelda nädala pikkune suvi, kuidas ilm sinusse suhtuda ja sina silmasse? Mis segas mind kõige rohkem oli tegelikult pimedust, mitte külma, sest noh, mina olen pärit Põhja-Itaaliast, ega seal nagunii väga ilus, kas ei ilmne ei ole talvel. Aga pimedus küll sellega tuli harjuda ja hetkel kolm mingil hetkel mingil aastaajal on, on juba pime. Üks ruttu, sest praegu enam ei jõua üldse seda märgata, läheb mööda nagu ruttu aega, aga talv, ilus talv, mulle meeldib siin ma mäletan esimesel aastal, kui ma siin olin, ma mäletan, kuidas ma väga ootasin seda lund ja, ja siis, kui hakkas tulema, kuidas ma kaua seisin seal akna juures ja vaatasin, kas ikka tuleb seal tänavalampi nagu kohal. Kas see sopp ja seal lörts ja see hämaruse pimedas? Ei noh, see häirib, ma arvan, igaüks kõigepealt eestlases kõige rohkem minu meelest tahavad Eesti ilma kohta just nimelt eestlased ja teised võib-olla käega, vähe vähem kui eestlased ise. Ja ei noh, see aeg on jah, kõige kõige koledam, selles ei ole kahtlus, aga siis jälle kui kevad tuleb, on see muutus nii suur, et ei anna võrrelda sellega mis näiteks Itaalias toimub sellele laiale, et mäletan jah, et esimestel aastatel on pidi väga-väga pingutama, et sellel ajal üldse midagi teha, kui see kevad tuli, sest see oli nii ootamatu ja nii uus jälle ja kuidagi pea nagu jooksis kogu aeg nagu mujale. Ei suutnud üldse tööd teha. Tonni. Põlisrahvariiet. Laulu Läänemerre. Patjade. Või? Ridala ja tipa-tapataba väga kätte mikrofoni täide õllekaba Võrus, Tartus või Tapal, kõik inimesed tulevad rääkima, hakkan teile Eestimaaelust. Melus, mägesid ei ole. Ma ei tea, vaatan kusagile kadunud kommuni südada. Ma iga päev. Kooli seinal on, jahutage meile külla. Jahutage meile külla. Kuulge meile külla, tulge meile külla. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeri Saadet foorumis R2. Raadio kaks. Reisipalavik maailmarännakust raadioeetris. Osa rahvast uhkelt ropp. Oskan lugeda ühes olen kindel, et nad on head inimesed, nad meeldiks sulle ka. Ma ei usu, et sa kõiki neid tunned ja vaevalt nad üksteistki tunnevad, äkki tõesti klapi, samas äkki on tegu pelgalt halva esmamuljega? Nad mõistavad ja peavad endast lugu ka siis, kui neil puudub kontaktis sinuga. Kui teid on okkad siduvas jagades iga mure. Ehmatas selle tõsidust ja vahe, piisab pilgust kaalu pole tundeid sõnadesse tõlgitud. Nad ei karda hooli. Ei hoia häid emotsioone alla kunagist soovinud halba ja kui juhtub, siis juhtus kogemata juba möödas, unustatud, nad on kõiges sünges, süleargipäeva mured rõhuvad ümber, nende omavahelisi suhteid tegelikult ei mõjuta üldse, või ma eksin, siin on minule teiste eludes segi läinud. Kui päriselt ongi teisiti, paremaid, siis kõik oleks mängult, kuigi on igalühel. Hammas salaja galaktikas, selles osa moodustavad rahva, nad on minu inimesed ja mina olen nelja. Inimese. Süda. Siis on vahemaad väiksed, head sõbrad, võib-olla mujal ongi parem seikle, aga ära jää võõraks koos kaas koos koos vallandame talgusaid koos palkame spetsialistid, kuid keegi ei tee meie eest otsuseid, kui puruks kisti verstapostid on ikka keegi läbime juuri. Tean, kes ma olen, kui mäletan, kes ma olin Elarnit Aini võtta ruumi. Isegi kui tuul rannaliivalt uhtus jäljet inimene, ükskõik kui suur, kui väike järjest kukkunud järje on inimene, ükskõik kuhu lähed. Sa võid liigita neid nagu muusikat, tema nahavärvi vaimu, tema religiooni, rikkuste, hariduse, mis iganes, mille järgi sa võid unustada maha, jättes selle nime ainult uppunud laevale. Sa võid öelda, et seesama maa, mis elab ja hingab tegelikult, kuulub pangale, aga kuskil raamatus on see rida või keegi ütleb, laulab ja ei hoia ainult endale, mõtleb nii nagu kas sina seda teeks iga päev, näe, mis koht on maailm tihti, millised võivad olla teised ikka päris suur. Minul tahan, et nad teaksid, et ka mina olen nendel 10 minul. Seisab seal igal pool. Vanematele inimestele, kes on ühendatud, see on pühendatud kõigile, kes tunnevad, et neile pühendatud otse kontrollkeskusest kasutamata ütleja hääle privileege, pühendatud kõigega, mis, Palju, kui paju tähendab kõige kõrval üks inimene, räägin, sest nii hakkab kergelt kuningatele küla keeles lihtsalt tänan võimalusest näidata, mis meelel südamel kirjas tooret ausalt, ma kirjutan alla, see on rahvale, mitte ei lähe mehega hauda teenindama. Inimesi jäid erandit, ütlen veelkord minu inimesed ja ma ei unustanud mitte kedagi. Eestlaste ristiisaks nimetatakse 22 aastat pärast Kristuse ristilöömist sündinud Rooma ajaloolase Cornelius takitust. 98. aastal valmis tema raamatuid tseremoonia, kus oli kirjas järgnev. A eestide hõimud paiknevad Suebi mere paremal kaldal. Eestit sarnanevad oma kommetelt ja välimuselt kisuebidega. Keelelt on aga lähedasemat brittidele. Suebid olid germaanlaste, aga kes olid arstid, kelle keel ei sarnanenud Suebi keelele ega muudele ümbruskonna keeltele. Kas sa eestid on otsesed eestlaste suured ja mõjuvõimsad esiisad, kellest rännumehed rääkisid isegi rooma ajaloolastele. Muistsed skandinaavia saagade räägivad maast nimega Estland mis on lähedane saksa sõnale Estland. Varased ladina ja teised muistsed versioonid sellest nimest olid eest ja, ja hästi ja 1930.-te lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Estonia. Fakt on aga see, et esimesed inimtegevuse märgid on 11000 kuni 13000 aastat vanad siis kui lõppes viimane jääaeg. See on Sindi lähedal paiknev pulli muistne asula. Ja ausalt öeldes teeb see ajalugu mind uhkeks ja uhke olen ka nende inimeste üle, kes maailmas meie lipu all midagi on korda saatnud. Kirjanikud, kunstnikud, arstid ja geenitehnoloogid, suusata head maadlejad ja maletajad, muusikud ja poliitikud, ärimehed ja mu lapsepõlve suured eeskujud, maadeavastajad ja meresõitjad, Krusenstern, Bellingshausen ja Kotzebue-Aga kaburis kabur, mees, kes tegi maailma esimese mootorsae kiigingu maailmameister Andrus Aasamäe ja naisekandmise maailmameistrid, keda on Eestis muideks kaheksa paari nendest osad veel mitmekordsed ning 2006 aastal tegid Margo, Georg ja Sandra Kullas ajaga 56,9 sekundit sellel alal maailmarekordi ning miks mitte ka helgarava mees, kes 2007. aastal valmistas maailma kõige parema iiri kohvi. Me oleme väike maa ja meile teevad rõõmu väikesed asjad. Meie pindala on küll suurem kui Belgial, Taanil, Hollandil, Šveitsile, aga populatsioon on kordi väiksem. Oleme rahvaarvult maailma 221 riigi seas 148. kohal. Kui välja jätta Euroopa miniriigid nagu Monaco, Andorra, Vatikan, San Marino ja teised siis edestame rahvaarvult Euroopas vaid Küprost ja Islandit. Maailma paneb silmi pööritama nii meie tõesti väga kaunid naised kui ka võimalus näiteks deklareerida oma tulusid interneti teel ning võimalusi isegi hääletada interneti teel. Kas teadsite, et Eesti on ilmselt üks väheseid, kui mitte ainuke riik maailmas, kus kõik koolid on ühendatud internetiga? Tundub kaunis fakt tulevikku vaadates, kuid ainult siis, kui me seda õigesti kasutada oskame. Kui nüüd mina küsiks sinu käest, kui keegi välismaalane, et millised on need kõige lahedamad asjad Eestis, mida raudselt peab näiteks vaatama või tegema. Linn, et loomulikult vanalinn koguse no ütleme muuseumi, mis seal on nagu kunst. Aga, aga huvitav on minu meelest Tallinnas see, kuivõrd erinevad kihid siin on arhitektuuriliselt kultuuriliselt rahvatee nagu poolest, et mina soovitaks siis, kui on tehtud kohustuslik vanalinna vanalinnatuur natuke liiguda väljas väljapoole, nagu näiteks vaataks kindlasti kalamaja ja neid puitelamutega nagu rajoonid, aga miks mitte ka mingisugused kohad, kus muidu ja ei mõtleks käia nagu Lasnamäe, noh, see on ka osa sellest Tallina kihtidest. Mulle ta Tallinn meeldib, sellepärast et kohe kui väljuda, nagu kesklinnast on vahelusega palju, on tõesti, mida vaadata siin ja, ja kui, kui nagu tundub muidu paari päevaga nagu teeks kogu seda tavalist asja seal vanalinnas, siis, siis tegelikult kui olla nagu pikemalt tasuks just nimelt nagu igas suunas välja sõita natukene ja vaadata, mis seal, mis seal leiduv, et noh, turul käia näiteks. Huvitav miks mind balti jaama turg näiteks, et mis on võib-olla eksootilisem saate, tuleb tõesti igasuguseid asju ja kõige tähtsama tegelikult soovitaksin tulla külla minu rajooni, mis on uus maailm ja mis on Tallinn selle kogukondlikus mõttes minu meelest hetkel kõige huvitavana joon. Mina seal ei lähe, ma olen natukene patriootlik ka nüüd, et on selline suurepärane asi, nagu see uue maailma selts ja ükskõik millal sinna juhtuda. Nädala lõpus toimub alati midagi, tulge kindlasti uue maailma seltsimajja, seal saab alati kultuurilist ka kulinaarselt nagu elamust, mida see täpselt tähendab, uue maailma selts. Uue maailma selts on rajooni rajooni selts, mis mulle alustati üks, kaks kolm aastat tagasi, sellega sai kohe väga kuulsaks oma tänavafestivalidel ja mis on toimunud juba kaks aasta septembrikuus? Aasta nüüd 2007 on selts ja selle saanud aasta kultuuriteo nagu Preemia isegi rutiinselt. See nagu niinimetatud kodanikuühiskond hakkab ka siin tulema ja, ja see selts on tõesti minu meelest väga suurepärane näide sellest, nii et seal seltsimees on võimalik ööbida nii et kui keegi tuleb väljastpoolt, siis seal saab. No ma ise ei, kõik ei tunne need asjad, aga mulle tundub, et Tallinnas on just nimelt need rohujuures nagu initsiatiivid või on sihukesed huvitavad ja näete nii nii-öelda subkultuur, et väga palju on minu meelest väga ilus ja positiivne, kui need arenevad. Tulles tagasi baasturismiobjektide kohta, et vanalinna kohta tahtsin just küsida, et kui sa tulid siia, kas ta on tõesti selline asi, mille üle mäe üks välismaalane võib nagu öelda, et vau, et see on küll lahe koht, ütleme isegi kui sa tuled sellisest riigist, kus on väga pikk ja sügav ajalugu nagu Itaalia, et kas sa tuled ja vaatasid seda vanalinna, et see on küll üks lahe, väga lahe koht. On küll tõesti, sest see tervik on väga suur, väga muljetavaldav, et kõige rohkem võib-olla meeldivad müüriäärsed nagu alad ladina kvartal või siis teiselt poolt seal, kus Nunne nunnavärava juures. Kui ma peaks tegema väikse kriitika, on see mina, oleksin jätnud nagu palju rohkem seda Seal on vale, aga nii-öelda laguneda nagu et et mina üksi jätnud nagu rohkem sinna minevikku nagu märki ja aianagu märki, et, et see on kõik väga ilusaks tehtud, aga minu meelest oleks võinud olla selline nagu niisugune mulje, et siin on pikk ajalugu olnud ja noh, mitte nii muidugi, et asi on nagu kukuksid maha, aga ikka nagu saab teha niisugust restaureerida Asjoni minevikku märki kuidagi rohkem jäävad, aga nuhtlus on veel Tallinna vanalinnaga on mindud pigem seda teed, et kõik ja nagu see oleks uus, nägemata. Aga kui me nüüd läheme Tallinnast natukene väljapoole, et kas sa soovitaksid minna, vaadata midagi Tallinnast väljapool? Mulle isiklikud, kas kohta Eestis, mis on nagu sellised hästi lummavad ja no kus on mingid teatud võlu nagu oma maad ja sealjuures võiks, on taevaskoda. Ja teine on teisigi, kuidas seda täpselt nimetatakse hiiu maalse Kassari neempoolse läheb ja poolsaar nagu merre. Vaata, need on jah, minu meelest äge nagu võrratu kohad, aga noh, ma muidugi igal pool jõudnud välja igal pool nagu kahetsusväärsel, nagu käia nüüd ma ei ole kunagi kuremäel nagu käinud ja ta on väga minna kunagi ja mis mul nagu seal nagu südamelähedane on, sellepärast et seal on see maakoht, kus, kus ma käin, on voore, Vooremaad ja vooremaastik, see künkaline seal Tartu ja Jõgeva vahel ja, ja üldse kõik need kohad, kus saab matkata matkarajad nagu olgu need soos või metsas näiteks kõrvemaa nagu väga ilus või soomaa. Kui üldse keegi tuleks väljaspoolt, mina soovitaksin nagu no võib-olla Tallinna jah, kindlasti nagu, no kasvõi kasvõi põgusalt ja siis nagu nent loodus. No sa mainisid ka seda, et loodus on üks asi Eesti juures, mis sind esmakordselt siin olles võlus. Kirjelda seda loodust nagu, kuidas sina seda esimest korda nägid? Ja no no kindlasti metsad, aga noh, kas või kas või needsamad külade, kus inimesed tegelikult elavad, eks. Aga vaatame, millised nad on, nagu nad on, üks maja on siin üks maa ja seal ja no on ruumi nagu, et vandeta tüüpilist nagu ütleme ütleme niimoodi Euroopa nagu küla. Noh see on ikka selline oma välja küll seal ümber kõik nagu ehitatud ja siis ja siis on põllud, mis on ka väga kõik korralikult haritud ja. Aga noh, siin Need asi on nii, ühel pool nii tihedad ei ole ja teisel pool ka nii korralikud ei ole nagu et teinekord kole vaadata, kuidas võib-olla on, mingid tühermaad ja seal kasvab samas on, on, on minu jaoks hästi huvitav, kuidas nagu Eestis. Tendents on kogu maailmas see, et, et inimesed võtavad järjest nagu rohkem endale seda nagu ruumi, mis on andunud võidu looduseruumi, et siin Eestis on väga palju kohti, kus vastupidi nagu loodus, võta tagasi neid. Noh, minu meelest sutsukene rikkus siin, et, et võib endale lubada isegi seda, et lasta loodusel jälle nagu võtta see, mis Solei nagu. Kui päike, kõrged kaared taeva kiireda ja kontorilaua ääres ei meeldi mulle mitte. Ei tea, mina paika ilma, annaks päev või paar. Vähemalt pool, aga võita. Teavita label. Marvellarretzi või Toompeale? Aga vesi. Aga vee. Vaheda pilusse Rauplerveti. Võõrastama vaevalt et ta olla võib raha ikka rohkem kui. Ja kui siis ära läheb, talla keeb või paar kõrvulukustav kära ja kodurran paistab ta. Val kui. Käed ära puistavad. Kaeraveel. Ära veel kartulikoore taekesele mureväele lutti. Unive kooleb kõik mustikametslõik lõka aiaräbal, terraja, äikest. Kui päikene kõrges kaares teeb taevale piirata ja kontorilaua ääres ei meeldi mulle mitte kollaseks jalga, kuid sinna, kus looma. Ja peale, et nemad ilmakärast on ilu. Aga veel? Vahelgi abielus härra. Aga võõrastama vaevalt rõõmustada olla võib raha ikka. Päikest. Tähekese. Kallal Jakule väikestele kuule Kommunive. Postiga mets, rannalõik, naerused, rööva, Verraja, päike. Meie reisipalavik on täna kodus oma armsal Eestimaal, sest on ju Eestil, see nädal on olnud väga tähtis päev ja meil on külas Daniele mondi jelly. Tema on küll Eestis juba kaua aega elanud, aga siiski teisel maal üles kasvanud ja teisest kultuuriruumist tunud, et me ei ole tavaliselt reisipalavikus eriti poliitikast rääkinud, aga aga on tulnud paar korda ette. Sina oled poliitikas suhteliselt kodus, inimene, selle poliitika sind huvitab ja sa oled jälginud Eesti poliitikat ka. Kuidas tundub, võrreldes ütleme mõndade teiste maadega, oskad sa tuua välja mingeid iseärasusi. Ma arvan, et üks sarnane tendents, mis on nüüd süvenenud kindlasti selle kriisiga, On see võõrandumine rahvas nagu kipub suhtuma väga skeptiliselt järjest skeptilisemad poliitikutesse ja noh, samas on huvitav ikka siiski see, et Eestis ei ole veel aga noh, kes võib-olla ei jõuagi nagu sellise äärmuseni nagu Lätis, kus nagu lausa loopima, aga kas see juba poliitikud või või võimu nagu sümboleid. Et ma ei tea, võib-olla Eesti poliitikud on seekord osanud nagu paremini või kuidagi osavamalt kavalamad sellest olukorrast välja tulla. Ma arvan, et noh, ilmselt järgmistel valimistel tegelikult toimuvad teatud muutused Vasakpoolsemad parteid nagu saavutavad natukene suuremat edu, Jane parempoolsemad natukene väiksemad kui, kui eelmine kord ma nagu praktilisem oleks, siin on, on see, kuidas on poliitikud siin kuidagi minu meelest suhteliselt vastutustundetult kasutanud inimeste rahvuslikku nagu tundeid, et kui nüüd vaadata see, mis on juhtunud seoses selle pronkssõduri nagu asjadega ja kuivõrd on seal noh, tegelikult selle teatud erakondadel nagu toetuse nagu suurendamise, nagu nagu astutud, väga kuidagi ohtlikud ja väga selliste Albane nagu minu meelest tagajärgedega nagu sammud, et on olnud selline mäng nagu tulega, et ei tohiks nagu kasutada, nüüd tunned, mis tekitavad nagu ühiskonnast tugevad vastandused. Et poliitik peaks olema vastutustundlik, üritanud pigem minna natukene edasi, sellest mitte mitte seda suurendada. Praegu on selgesti nagu ilmselt nihkunud kogu see tähelepanu sellest noh, nii-öelda rahvuslikus küsimuses, selle majanduslikule ja sotsiaalsele, nii et album muidugi see juhtum kriisi ajal, et see on seotud kriisiga. Aga Ma leian, et üldiselt on positiivne, nagu see on see noh, ütleme meie kõikide mure nagu siin, kes siin elame ja see, mis mis on meie kõigi huvides, et võimalikult kiiresti ja hästi nagu laheneks. Nii et ma loodan, et see toob nagu kuskile, et mulle tundus, et see teine nagu noh, see üleideologiseeritud nagu rahvuslikus kuskile. Sa mainisid pronkssõdurit siin ja arvad, et see tegu, kuidas see tehti, oli ikkagi täiesti vale. Selle laiem ma olen mitu korda rääkinud Itaalia ajakirjanikega ja raadiost, sest too oli väga suur huvi selle asja kohta, et Ma olen üritanud just seletada seal, et tegelikult on oluline aru saada, et eestlastel on teistsugune ajalooline mälu. Et noh, see, mis on olnud Lääne-Euroopa jaoks lihtsalt sõja lõpp, suur vabanemine on olnud eestlaste jaoks okupeerimine. Ja see sest oluline, et teadvustada seda nagu seal Lääne-Euroopas ja ja ma arvan, et selles mõttes on õige, et eestlased nagu nõuavad, et tunnistatakse, et, et siin asjad on olnud teistmoodi nagu ja, ja, ja eestlastel on täitsa õigus nagu mäletada, nende asi on nagu teistmoodi. See pronkssõduri nagu lahendus, lõhnas natukene ärategemise nagu järele, et nüüd me näitame, et me saame ka, et me võime ka ja see, kuidas nagu Moskva ja kuidas Venemaa nagu reageeris ja see oli noh, nagu alati Venemaa puhul päris mõttetu ja need küberrünnakud ja, ja saatkonna nagu lugu seal ja selge, et ja muidugi Venemaal on oma huvid ja ja need huvid on Eesti jaoks. Ei saa aktsepteerida neid ja see on täitsa õige, aga teine asi on siinsed venelased ja, ja minu meelest kõige kurvem selles loos oli just see, et, et Eesti poliitikute, aga Eesti meedia poolt ka oli oli selline soov kuidagi samastada siinsed venelased ilmtingimata Moskva nagu poliitiliste ambitsioonidega ja tegelikult minu meelest ei ole üldse nii. Mina puutun kokku eestivenelastega kogu aeg ülikoolis ja inimesed on igasugused täpselt nii, nagu eestlased on igasugused ja, ja, ja need on, neil on igasugused meelsused ja see nagu pronkssõduri asi lükkas neid pigem sinnapoole, et mis on nagu Eesti jaoks nagu kahjulik, et et pigem nagu oleks Eesti ja Eesti riik, Eesti valitsus peaks üritama neid lükata jälle nagu teisele poolele. Selles mõttes ma arvan, et see oli vale otsus, vale, seda, kuidas sõida, tehti, et sõdur oleks võinud jah, võib-olla eraviia mingil hetkel, aga mitte nii. Noh, me teame kõik, et Eesti on väike rahvusriik, Eesti on päike, rahvus ja tänu sellele identiteedile oleme siiamaani nagu püsinud ajaloos, et kuidas sinule kui itaallasele tundub Eesti praegune ütleme patriotism sa rääkisid siin, et laulupidu jättis väga sügava mulje sulle, aga kuidas sa tundnud, kas praegune eestlane on uhke selle üle, et ta on eestlane või ta ainult laulab? Miks mulle jättis sügava mulje, oli sellepärast, et ja ma arvan, et see on eestlaste üks põhiline nagu omadus ja võib-olla kõige ilusama omadusena peaksin ütlema, et läheb nagu risti vastupidi, nagu sellele stereotüüpide, et eestlased on sihukesed. Individualistid on see, et eestlased nautivad seda koostegemist ja. Ma arvan, et see nagu laulupidu on üks näide nendest. Jah, no ma tean, siin paljude eestlase jaoks muidugi see seostub kõigepealt rahvustundega, aga mulle tundub, et palju eestlaste jaoks seostub ka nagu pigem just sellega, et me oleme koos, me teeme nagu midagi suurt, suurte nagu koos ja see ole juhus, minu meelest just need kõige ilusamad asjad, mida eestlased teevad mõnes mõttes siis kujundit, teevad midagi koos, et kas või seesama muusika nagu koorilaulmine, on see nagu no eesti tugev nagu trump ikka või kasvõi see siukese üksikud tegevused ka või initsiatiivi, nagu eelmisel aastal oli see, teeme ära nagu prügi nagu koos suur prügikoristus. Et inimesed naudivad seda nagu koostegemist, et ma ei tea, ma ise seostan seda nagu teistsuguste tundega, kui lihtsalt see, et no rahvusliku onu ühtekuulumise. Aga ja ma arvan, et jah, et inimestel on ka vaja nagu see koostegemine see on väga tähtis osa, nagu ma arvan, inim inimolemusest inimese olemusest olemisest. Kas sa tunned, et eestlane on patriootlik või ei ole? Ja muidugi ta on Eesti iseolemise juures on olnud see rahvuse oluline aspekt, aga noh, kui nüüd me hakkame mõtlema, mis see rahvus on ja siis on see probleemegi poliitilises teoorias on selle kohta väga-väga palju kirjutatud, on kindlasti ta ei ole selline olemuslik omadus, et sina oled eestlane, sellepärast et ma ei tea, sa oled sündinud eestlane, sul on eesti veri vaid võib-olla sellepärast, et sa räägid eesti keelde, et sinu nagu maailmavaated ja sinu horisondiga määratletud nagu Eesti nagu kultuuri nagu alustest mitte sellepärast, et sa oleksin nii lihas ja veres eestlane, sest siinne rahvastik on väga nii-öelda segavereline. Aga noh, see ei ole halb. Aga noh, kui me nüüd mõtleme identiteedi küsimus, selle ma arvan, et igaüks meist ja kaasa arvatud eestlasi nagu no meil on jube identiteet ju, siin sooledaadio mees nagu, no koju saad jälle keegi teine. Noh, sul on, ma ei tea, võib-olla oma kultuuriselts spordiklubi kogukonnad on väga palju, mille üle me tegelikult kuulume ja nendes kogukondades me puutume kokku väga paljude erinevate inimestega, et näiteks Eestis väga konkreetse me me puutume kokku inimestega teistest rahvustest, aga teinekord, kuna noh me mõlemad mängime samas, ma ei tea, jalgpalli võistkonnas noh, see on mingil hetkel olulisem kui see, et noh, et üks on eestlane ja teine venelane. Kui me räägime sealsamas internetis, kogukonnas on mingil hetkel jälle nagu olulisem kui see rahvus, mis meil on, nii et rahvus on üks nendest komponentidest on ka mitte mitte ilmtingimata kogu aeg see kõige olulisem ja mulle tundub, et eestlaste jaoks on tegelikult ka nii, nüüd. Tallinna ütleme, subkultuuride jaoks on kuulumine oma ringkonnale igapäevaelus nagu olulisem kui see, et, et ma olen eestlane. Nii et kokku võtta sinu jutt, siis on mingi seletamatu jõud viib meid koos laulma, mis ei pruugi olla, ütleme, rahvuslik see tunnetus, et ma olen eestlane, mingi asi viib meid koos terve Eesti prügist puhtaks tegema, et me ei tea veel täpselt. See on see koht, kus me elame, eks ju, nagu miks ma lähen. Ta on metsa nagu sellepärast, et see on see koht, kus ma elan nagu no ma tahan, et see oleks ilus ja puhas. Samamoodi saab teha koha nagu ilusamaks siis, kui nagu lauldakse ja mitte nagu juuakse nagu õlut. Ja inimestel on, on ma ütleksin nagu ei vaja, aga muidugi loomulikult, kui, nagu mindi 80.-te aastate lõpus, see oli poliitiliselt nagu laev, et see asi ja see oli muidugi selleks, et et tahame nagu iseseisvust, aga noh, miks, miks. Ma tahan iseseisvust oma tahan jälle sellepärast, et oleks nagu parem, ilusam ja õnnelikum elada seal, kus ma elan, et oleks nagu, no et ma oleksin vaba nagu, et saaksime öelda, mida ma mõtlen, nagu saaksin osaleda selle riigi valitsemisel valimiste kaudu, kasvõi mitte lihtsalt. Seda ma tahtsingi just nagu sinna jõuda, et need inimesed tulevad kokku, mitte sellepärast, et nad tunnevad, on üks Eesti rahvussellepärast, et nagu ma enne mainisin ka, et eestlane on väga individuaalne, et siin tekib hästi suur rääkimas, et kuidas need niuksed individualistid mingi ajendil lähvad kokku ja teevad koos asju. Et siin on niisugune päris suur mõtlemismaa meile kõigile. See on jah, huvitav, aga mina, ma olen jah, veendunud, et tõesti ilusamad asjad mis siin eesti eestlased teevad, teevad neid tõesti koos, et, et see on jah, tõesti nagu mõtlemiskoht tõesti. Meie reisipalavikusaade on pühendatud täna Eesti vabariigile ja ma arvan, et kellelegi ei ole vaja öelda, miks ma küsisin restaniele, et mis on sinu jaoks, ütleme Eestis kõige kõige, mis sa oskaksid selle peale öelda. Eesti võiks olla tulevikus kõige lahedam koht, et kus elada Euroopas siis kui eestlased ja üldse inimesi, kes siin elavad, oskavad olla edaspidi sama avatud, sama uudishimulikud ja sama valmis teistest pida ja teistega jagada oma kogemusi, nagu oldi laulva revolutsiooni ajal või kohe peale seda Nii et praegu on seal ütleme natukene muutunud Jah, mulle tundub, et on olnud teatud enesesse nagu sulgumine, mis on muidugi tingitud ka välisfaktoritest või välismõjudest. Aga see on sellisele väiksele riikide nagu Eesti nagu ohtlik, et nüüd ma lugesin paar päeva tagasi, et keegi, kes välja ideega, et Eestile kuluks ära praegu diktaator, kuigi hea südamega diktaator minu meelest sellised jutt on täiesti absurdsed. Mis mõte on saadava vabaks iseseisvaks selleks tihaleda värv, mingeid diktaatori Eestil on väga raske ennast balansseerida selle nagu vajaduse vahel nagu ennast kuidagi kaitsta ja, ja vajaduse vahel arendada kogu oma Vabaduse nagu potentsiaali, et risk on see, et kui keskenduda obsessiivselt sellele kaitsmisele julgeolekule siis kaotatakse kogu seda, seda vabaduse potentsiaal. Siin oli väga suur ja, ja mis ma arvan, saab olla väga suur. Siin on natukene riskida, aga saan aru, et see risk on ka suur, nii et et jah, et elame-näeme. Suur tänu sulle, Daniele, et said täna tulla siia reisipalaviku Eesti aastapäeva erisaatesse. Ma loodan, et sinusuguseid toredaid inimesi tuleb ja aitab meil ülikoolides omandada neid teadmisi, et need ilusad asjad, mis sa välja paljud ütlesid, et need asjad ka ellu viia. Aitäh. See oli reisipalavik ja minu nimi on Henry kõrvits. See on raadiokakk. Rammu. Ja kas ma üldse mäleta millal see kõik Nüüd ainult. Meeles vaid üks kuju. Armuda. Ta tahab ta Wave noort viib kitarr hoopis.