Tere päevast, head sõbrad, suur hea meel teiega koos jälle veeta. Ilusat imeilusat, ma arvan, isegi, võib öelda julgelt. Nii päeva alanud on selle suve viimane saade sarjast R2 piknikul saade, mis räägib noorte inimestega, kellest Raadio kahe toimetuse usub. Ta on Eestis juttu ka siis, kui meie armas vabariik tähistab oma sajandat juubelit. Ja tänase saate külaline on Rasmus Merivoo filmilooja telerist Rasmus, tervist. Tervist. No filmikümne aasta jooksul üks režissöör jõuab ära teha ilma et ta peaks kartma seda, et et ta, et ta peale seda vaimuhaiglasse toimetataks. Ma mõtlen seda, et teda ennast nagu lõplikult tühjaks ei pumpaks. Ma ei tea, nüüd, kõvad mehed teevad siin aastas kaks filmi tulistavad puusalt. Jah, aga see tähendab seda, et seal on kohutav. Nad jooksevad võttele, jõuavad kohale siis, kui juba kaamera käib, neil on seal neid abi Mehilist väga palju, kes kõik ära teevad nende eest, et nad saavad ainult selle põhilisele tegeleda. No ma saan aru, et sa nüüd endast räägidki, eks kõvematest meestest rääkides Enn, miks mitte teha film kaks filmi aastas, aga ma arvan, et natuke vara veel selleks et kõigepealt tuleks teha võib-olla võib-olla aastas üks filmi ajal juhul või kahe aasta peale üks. Nii, ühesõnaga, et, et ütleme niimoodi, kui sa ütled kahe aasta peale veel üks, siis me selle 10 aasta kohta võiksime arvestada, mingi selline kaheksa, seitse filmi oleks, oleks, oleks hea, oleks kaheksa. Väga hea, paneme 108 ankeeti kirju praegu Oskar nende eest. Mitmekohta tuleb. No seitse võiks äratada. Eks nad siis oleks enam-vähem rahul, siis ei peaks selle esimesega kohe nagu tõttama Brookeani järgmistega teha. Sul kamin on olemas või see sims kamina sims, kuhu peale hakata ritta? Ei miks sa saad aru, et selle taga asi ongi, kõigepealt tuleb muretseda koht, kus neid hoidma hakata, nad saaksid tulema hakata korralikult. Ma mõtlesin, et ikka enne saaks selle mehe kätte siis ei, ei, ei, absoluutselt teistpidi käivad need asjad tavaliselt kappi, kapp on selgelt jälle kapipealne, sinna sobib panna vanu kapi endasse luba panna, siis akadeemia sulle need ei väljasta. Kui nad selle teada saavad. Memuaare sa praegu juba kirja paned seal mingit väikest päevikut, pead selle kohta, mismoodi esimene täispikk film näiteks valmis, saab mingeid mõtteid üles kirjutatud kuskile paberinurkadele. Peaks tegema tegelikult muidu unustad ära, kui ajuvaba see kõik oli? Ega ma mõtlesin, et vähemalt ma olen rääkinud sellest paljudel inimestel juba teavad vähemalt kui pärast ise ära unustanud küsida, et kuule, kuidas see oligi kogu kutsuda lihtsalt jah. Tal on saada, tuleb erakordselt huvitav, ma olen selles täiesti kindel, seda enam, et ma palusin Rasmusel kaasa võtta ka tema enda muusikavaliku ja nii põhjalikult. Head kuulajad, Ma luban, teil ei ole ette valmistanud selles saates veel mitte keegi. See plaadi nimekiri on väga põhjalik, ma saan aru, et me võime alustada täiesti järjest mängida Laneid. Võib täitsa vabalt jah. Sa pead arvestama muidugi sellega, et mu, palun, võib-olla lugude juurde sul natukene rääkida, sa saad lihtsalt ainult küll valida selle juures, saad sa seda, et kas sa räägid ennem lugu või pärast lugu. Ei, ma ei tea, mis ma sellest ikka räägin, ma lihtsalt vaatasin oma oma muusikavalikut ja mõtlesin lugude peale, mida võiks raadios mängida, mida ei ole vist kuulnud enne. No väga hea siis esimene lugu, mida arvatavasti raadios kuulnud ei ole, tuleb nüüd kohe siit selle pealkirja, ma ütlen sisu ise ära. Ei, ma ei oska seda. Ärgaks piknikul. On saade ja tänase ärgaks piknikukülaline on kultusfilmi tulnukas, režissöör Rasmus Merivoo Rasmus. Kui palju sa ise filmi vaatad? Vaatan, kusjuures väga palju neid. See ongi naljakas, et vahepeal teed filmi ja siis, kui esimene vaba hetk on, siis lähed koju, vaatad filmi või lähed kinno. Ongi kõik, kogu elumil. Oled sa ise suutnud endale nii-öelda kokku sebida suurev videoteegioga? Ta ise on kogunenud jah, et ma lihtsalt tuleb. Et jah, meil on vajadust uut riiulitelt ka jälle, et Venemaalt tulin siukse suure koti siukse spordikotitäie filmidega. No mis see tähendab suurkogu või, või et on kogunenud natukene, kui palju need ühikutes on, oled sa, oled sa niimoodi üle vaadanud, arvutanud, seinatäis seinale, siis see võib olla siis mingi 1000 paar-kolm 1000. Ei tea, ma tegelikult ei tea, ausalt öeldes siin lisaks on kindlasti veel igasuguseid Diviksid ja ja siis on mul vanast ajast veel videokassette terve, terve toatäis. Õnneks mul oli niuke värk, et kuna ma töötasin korra nädalas ajakiri Nädal oli nii ja siis siis seal jäid üle videokassetid, ühel hetkel. PVD tuli julmalt peale ja ja siis ma vedasin need ära sealt, kõik need videod tegid. Videokassette, on hästi-hästi, halbu filme. Ma olen kuulnud, et Põhja-Korea praegu valitsev diktaator on tohutu filmifännidel, on olemas meeletu filmi kogu noh, kus on, kus on ikka paarikümne 1000 filmi kaupa erinevates tubades, ruumides. Noh, see on natuke juba, see on tase omaette. Oled sa nad kuidagi nagu äraga katoli kata logiseerinud, on sul nagu teada, kus mingi üks või teine film asub. Ei, need on nagu noh, see on täitsa võimatu hakata niimoodi. Ma kunagi proovisin, et panen režissööri järgi ritta ja siis panen nagu tähestiku järgi nagu nime järgi, aga tal nagu esimest vaatamist läheb kõik sassi sellest univiits tagasi panna, siis on nagu mingid virnad on igal pool ja siis hakkan neid sorteerima pärast. Õudne. Sõbrad käivad sinu juures laenamas, oled sa selles mõttes nii-öelda lahke filmi omanik, et, et väljas on, on pidevalt kümnete kaupa filme. Ei, mul on ainult kaks teeveedeed laenult praegu Uku Uusbergi tagasi toonud. Jah, et mul ei käi väga palju sõpru, külasest ka. Nii kurb. Filmid siis see nii-öelda need, see koht, kus saad, hoiad, on siis kuskohas see nii-öelda see videote ehk siis praegu on, suures toas on mul suures toas ja ja see koht iseenesest on mustamäel ja mustamäele täpselt öelda ei no ma saan aru, muidugi loomulikult siis nad hakkavad laenutamas käima seal kohe. Nii et Kuusalus on neid filme vedanud, ei ole. Videokassetid on mulle selga emasemal keldris on, ma olen videovaatamisruum keldris, kus saab videokassette valt Veehaaessid. Seal vaatamas käid ainult sina või, või, või käib emaga, tead sa, keegi, mitte keegi? Hetkel ei käi mitte keegi, aga ma plaanin seda ette võtta, minna, vaadata VHS-i vahelduseks. Kui palju sinu sellisesse filmi menüüsse või valikusse, mida sa vaatad uuesti, saadab eesti filme. Ikka olen üritanud ikka, see ongi naljakas. Mulle väga meeldib testimine iseenesest, selles mõttes, et nad on eesti filmid ja tahaks ilusti vaadata neid kogu aeg, ma ikka üritan nagu endale hankida. Aga poes ei müüda väga palju. Ei müüd jah mingil põhjusel ma nägin näiteks mõned ajad tagasi, ETV näitas filmi stereotäie, mul olemas täiesti kuninglik film, aga ma mõtlesin, kuskohast ma võiksin selle nii-öelda endale sebida, sest et loomulikult ma ei salvestanud nii-öelda seda, kui ta sellel hetkel telekast näidata, ehkki oleks võinud. Aga aga ei märganud, väga hea film oli. Ei stereo on minu meelest Peeter Simmi üks parimaid stereo meelte eriti see muusika ja kuidagi nii värske film. See on nagu nii lahe võrreldes siin nagu hilisemate filmidega, mis on väga siuksed tehtud ära, nagu see on hästi lahedalt lahtine. On sul mingi retsept, kuskohast need leida võib siis või kus kohas sina stereo nagu endale said? Sõbra käest kirjutasin, sõber oli kuskil pärast olnud. Siin käibki nii, et kui sa lihtsalt näed, et kellelgi on midagi kuskil, siis küsida ka koolist näiteks laenud, filmi vaatad, sealt ei oska öelda, aga paljudega. Kui palju sinu nii-öelda enda hinnangu järgi, kui ma siin juhatasin sisse peale muusikapala sind kui kultusfilmi režissööri, kui palju sinu arvates on Eesti filmide hulgas neid, mida, mida saaks tiitliga kultusfilm markeerida ei tähista see nii keeruline värk, sinu enda. Viimne reliikvia. Kultusfilme minu meelest peaks tähendama midagi sellist, mis meeldib nagu mingitele pooltele inimestele pooled vihkavad seda, et see oleks nagu niisugune lahendus sellele, et muidu tuleks lihtsalt lahe film. Aga kultustataks selles mõttes, et seal on mingi eraldi kultusinimesed, kes vaatavad seda ja ootad seda palju ja ülejäänud ei vaata ükski. Ma ei tea, liiget vaatavad kõik vist. Tegelikult Marwan stereo võiski olla täitsa vabalt. Eelmise ajal lihtsalt näinud seda, muidu ta vabalt võikski olla tõsi. Jah ei no ma arvan, et mõned inimesed on näinud. Mina näiteks vaatas tereot üle päeva. On nende filmide hulgas, ma mõtlen siis Eesti filmide hulgas selliseid ka, mis mille, mille puhul sa ise tunned, et sa võiksid olla vabalt seal autor siia alla, ma oleksin kohe nõus kirjutama. Ma ei tea, see on nii keeruline värk, jälle. Keegi küsis mu käest ka südamest, Kristiinale videntsid, mis filmide autor? Ma olen väga liigutatud sellest samasuguse küsimuse. Aga ma hakkasin mõtlema selle peale, et noh Enda filmide autor tahakski olla, sest et noh, see on täpselt seal, kus teed, film, mis on nagunii vaatan praegu mingeid teisi režissööride tehtud filme, siis. Ei no väga head filmid on enamus, mis ma vaatan, vaatan jõudnud, aga, aga aga see on ikkagi midagi, mis on, mis on täpselt see, et ma teeks teistmoodi. Hakkab sul nagu filmi vaadates pea nii-öelda raali vara iseenesest, et et seda asja oleks võinud nii või seda asja oleks võinud teisiti lahendada. Nii naljakas. Ja mida aeg edasi, nagu jälle enne Buratino filmi algust üldse. Ja noh, enne filmikooli tapper veel rohkemalt vaatad ühte filmi ära, saad aru, et oi, see on niimoodi tehtud, siis läheb edasi aeg-ajalt, et oi, see on niimoodi tehtud sedasama filmi kohta ja üks siis ongi nii, et ühed filmid lähevad vähemaks kogu iga korraga, seal, näed, kui geniaalne see on, kuidas see on ikka geniaalne ja see ongi nii ja läheb ja läheb ja läheb, mõned filmid kaovad ära vahepealt, kuskilt kurvidest. See on nüüd nii huvitav vaadata, kuidasmoodi, kunagi tundusid kõik James Bondi näiteks ühesugused, et noh, kõik on lahe. Tegelikult ikka ei ole küll. Mõni on ikka täiesti kehvakene, mõni on ikka väga hea. Ma pean nüüd ikka kohe seda küsima ka siis, et millised need väga head džinspondid sinu arvates on tõesti, tšenkondi filmi austajad peaksid nii-öelda teha endale Rasmus Merivoo lemmikute ülevaatamisega. Kõiki neid üle vaadanud, sattusin nägema mõtlema, mida ma vaatasin, just. Goldfinger oli endiselt ja aga samas näiteks. Pagan, ei mäleta seda nime mul nimedega üsna halvasti, muidu mul nimetavad peast ära James Bondi-fännid kindlasti teavad seda filmi, kus kus kukub valge auto vette ja muutub allveelaeval täpselt välja. Mis film see täpselt oli. Taimele. Need, kes praegu näpupüssitasside ütlesid, et aa, see oli ju see siis võivad endale lubada kohe topelt sidruniga tee praegu rahulikult selle aja sees, kui me kuulame järgmist muusikapala. Me paneme nüüd järjest ikkagi vahemaad, tahate, ma mängisin esimese ära? Sovene järjest paneme järjest praegu. Panin ka järjest selle siia sisse. Ärgaks piknikul ja tänavuse piknikukülaline on Rasmus Merivoo Rasmusel. 25, mitu aastat sa oled elanud teadmises, et et sinust saab filmirežissöör või, või et, et sinust saab filmirežissöör. Tahtsin saada alles meil tegelikult see on täpselt see, et ma noor olin nagu koolis ja endised ajad. Siis ma tahtsin ka filme teha, tegelikult, aga see oli nii ajuvaba mõte on selles, et mitte keegi ei teinud, filmiilmses mõttes ei teinud filmi mitte minu tuttavatest, ei mitte keegi filmi, see tundus nagu, niiet. Ma mõtlesin selle peale juba näiteks tisler filmi eelarves on miljoneid. Keegi annaks mulle miljoneid, ütleksite film, siis ma jääks jänni, seal ei ole võimalik. Üldse nagu ei kujutanud ette, et see noh seda võiks õppima minna või midagi. Noh, väike olin nii väike ja siis kui Ühel hetkel tuli hakata mõtlema, mida siis õppima minna või klassijuhataja vastatakse tunnis. Olin tahtnud filmi teha, mul alati meeldisid just eriti sellepärast meeldis mulle igast filmid, mis olid nagu suht sitasti tehtud või halvasti niihästi raadios et võib-olla siit lastega väga hea, kui sa ütle kellegi kohta ei, sellega kellegi kohta. Igastahes filmid, mis olid, võid näha kohe, et ta on tehtud. Et noh, muidugi Hollywoodi filmidega on see luik nii üleprodutseeritud ja tehtud et tavavaatajale nad on lihtsalt niisugune suur laks, ei saagi aru sealt, kus lõige toimub või mis seal juhtub muusikas. See on nagu liiga vänge esimeste sammude jaoks, nagu aga mingisugused filmid Vidzee filmil tõi traumaklassikat siis vaatad, et täitsa ise võiksid filmi teha ju. See see nagu ilgelt meeldis isenesest üldse. Mingi saade oli kuskil mingis ETV-s. Kas aitasite Pedasub, öeldakse filmi, et sihukeste sihukeste filmikest kus oli kass, kes kõndis, siis keegi luges peal, et kas läheb sinna teeb mingeid asju lapses ja see oli täielik, sihuke, täitsa lõpp, sellega saaks hakkama. Ei, mitte seda, isegi see, et ma saan võtta pildi. Ma saan lõigata täpselt nii, nagu ma tahan, ma saan filmides panna sinna teise heli taha, nagu see oli nagu tase. Väetan kunagi ostsime kosmoscontrollist siukse Eesti filmi nagu draak staar, mis oli, ja ma arvan, et need VHS oligi umbes üks, mida tehti. Keegi oli seal müüki pannud, ise teinud, see maksis 100 krooni, vildikatega tehtud, kaas peale kirjutatud. Palun vaadata Keeaa televiisor mustvalgeks. Ise ise ei olnud isegi seda suudetud teha. Ja sai sellest kaks versiooni veel seal peal. Kaamerat ei olnud kellelgi monteerida vanasti võimalik. Et noh, ma kujutan ette, kui Vene ajal oli vähemalt filmilint oli niisugune, et noh, kui sa oled huviline, siis seda. Ma olin Kuusalust ka, ma ei teadnud, noor filmi olemas näiteks. Videokaamera oli siis tulnud juba tükk aega tagasi, aga inimestel seal Kuusalus nagu eriti olnud, kellel oli siis see nagu ei taht laenata. Mängu proovisid mängida sellega, nagu ei saanud kuskil. Siis me otsustasime kohe filmi tegema, sest ma olen täitsa kindel, et siis, kui filmikooli sisseastumine on, siis on vaja ette näidata üks film, muidugi keegi ei võta sind jutul. Siis me kirjutasime stsenaariumi, mis oli nimi, potsataja tagasitulek. Mis. Lühidalt rääkis sellest, kuidas metsaseas mingi mingisugune kuri asi, mis tappis inimesi ja lõpuks tuli välja, et selle potsataja. Segane lugu oli. Aga ilgelt lõbus oli, mõtlesime, et hakkame tegema kohe esimesel päeval tegime ära. Statiivi meil ei olnud, siis me tegime ise mingisuguse kõlari standist statiivi. Filmisime üles esimese stseeni, kus potsataja pisara ühe tüdruku. Kasutasin palju ketšupit. Ja siis sõber vist kolis ära või, või Kaamerat teist päeva ei näinud. Ja sinna see asi jäigi. Nii et see ei ole valmis saanud? Ei ole, käsikiri on alles sul, käsikiri on alles esimese võttepäeva materjal. Võtame materjal peaks olema alles, kui ma juhuslikult ei lugemata, ei salvestanud üle seda. Siis kui me isa ja vanaisa võitlesid eri lastega, siis ma filmisin neid. See oli ka päris lõbus, aga ma loodan, et seal see Aga sinu esimene film on sul kusagil alles see, mida sa nii-öelda noh, päris ise esimesena ikkagi valmistage, mis ei rääkinud küll potsataja. Võib-olla rääkis sellest herilaste võitlemisest. Esimene film, jah, esimene animafilm animatele lihtsam teha, sest siis arvutid olid nii võimsad, et kui sa tegid tikutopsi suurused kihv, animatsioone, siis sellest sai täitsa teha. Ja siis, aga ma tegin isegi mingi teise programmiga ja mul on olemas üks, üks üks DVD, kus ma olin, ma olen kõik oma asjad peale pandud. Järjest, mis ma olen nagu teinud. Meeldib sulle seda vaadata, mida sa oled kunagi teinud, vaatad sa seda, vaatad sa seda rõõmuga? Ja ma olen küll seda tüüpi inimene, kes nagu mitte nagu vahiks, et issand äge lihtsalt vaatad, et jumal küll. Mulle meeldib iseenesest siukene, piinlikkuse moment asjadel et noh, siis kui natuke piinlik endale siis nagu läheb nagu päev kordad. Sihuke tunne. Ma loodan, et produtsent, praeguste filmide produtsent seda ei kuule. Ei noh, see ei käi selge nende asja nõnda asjade kohta. Majja jäi. Üldse. Aga seda fakti või nii-öelda seda verstaposti oskad nimetada mille, mille pealt see filmi tegemise isu tuli või äkki on see hoopis mitte, mis vaid hoopis kes kes sind, kes sind niivõrd inspireerisid, sa tundsid, et tahaks ikka tõesti filmi tegema hakata. Mul oli nii, et. Ma tahtsin arheoloogiks saada, väiksena käisin isaga koos paekividest välja raiumas igast usse ja teogar. Mul oli hästi palju neid. Ja siis, ja siis ma nägin Indiana Jonesi, mis läks ilgelt teemasse sisse ja tundub, et nagu enamus inimesi ratsioonisi kunagi vaadanud, nendest tekib huvi saada arheoloogiks siis mul nagu täpselt vastupidi, arheoloog, mis asja filmi teha, sellepärast et see suur kivi tuli sealt veeres alla ja kogu aeg oli lahe ja siis ma mõtlesin küll, et tahaks ka teha niisugust asja, sest ma nägin isegi mingit meigikohvri sellest soome kahe pealt. Indiana Jones on mulle ikka kogu aeg meeldinud. Mul siiamaani vaatan aina paremaks läheb. Vaatasin neljanda osa ka ära, nüüd selle uue. Tuli jaam käisin, käisin Venemaalt, organiseerisid oma hambaarsti päeva, ainukene, kui Eestis käisin sellel päeval, et saaksid Yaratsioonis esikale tulla. Aga see oli pettumus, kahjuks. Ei olnud enam see ja tundus küll Traist järgmise Indiana Jonesi peamist ise tegema. Tahtsin teha ja ka Indiana Jonesi sellest, noh selles mõttes üldse tahaks teha niisugust filmi nüüd järgmisena vähemalt nii saaks hästi palju äksenit tempot teha. Vot. Väga hea aga ikkagi need inimesed, kes on olnud need põhilised, kes, kes võiksid vaikselt heietada lootust, et kunagi, kui, kui Rasmus teeb ühe väga suure filmi, siis siis nii-öelda nendes ma ei tea, kas need algustiitrites filmides vist ei panda raamatutes analata esimestele esimestele sõnade peal ekseemi, selliseid tänk filmis on täpselt see jah, see tänu, tänu lihtsalt nagu lõpus seal, kes võivad vaikselt arvestada, et, et oma nime nagu suured linad sealt üles otsida Taskari kõnes, keda tänan Oscariga, no seal seda, nad teavad ilmselt sugulasi ja siis selle filmiprodutsenti, aga siis laulan Eesti ja mulle meeldib, et see on sul valmis mõeldud, mis sa laval teed? Ma mõtlesin juba välja, tegelikult selle juba ammu. Millegipärast Buratino kirjutamise ajal on väga palju huvitavaid, et sellisel hetkel, kui sa oled nagu kaks päeva järjest kirjutanud, näed vetsu ja siis vot siis tuleb, siis tuleb täpselt kõige paremini teed mõelnud. Aga see vist tegelikult ei olnud, aga mõtlesin, et ilgelt naljakas oleks. Oleks öelda, et võib rääkida soome keeles. Ma ei tea, miks. No seal tseremoonial soome keeles Ei, muidugi, loomulikult ja Soomes on, vaata et rohkem, nad saavad sõnumi kätte. Sa pidid rääkima need, kelle nimed sinna tiitervidesse lähevad või Tänks lahtrisse. Kes mind nagu filmi juurde aitasid või sa seda nii ka, et miks ma filmikooli tulin kani? Ja siis ma peaksin. Keeruline keeruline. Sest see on nagu hästi loogiline valik, oli samas nagu ka filmi teha, sest mulle mulle väga meeldis. Näiteks joonistasin koomikseid sõpradega koos ja siis mõtsin lugusid välja mõelda igast ajuvabasid ja värki ja ja ma olen nagu kasvanud kõigest bee filmide peal üles igasugused John Carpenteri ja ja kõike seda Soome kolmandast tuli nõmmelt ja siis ühel hetkel pandi filmi sisse, siis läks veel päris huvitav. Aga jah, igasugused ei oska nimesid öelda üldse nimedega kordlanele nimede peale. Aga Eestis noh, inimesed, kellest sa Eestis oled väga palju õppinud või kes on JÜRI Sillart on vaja tänada raudsetena. Jüri sillalt on minu meelest üks väga ja väga suur õnn, et me just Jüri Sillarti kursuse sattusin. Mul on selle üle väga hea meel. Sa pead muidu üldse rääkima, natukene inimesed ju väga hästi lavaka nii-öelda kursuseid ja lenda, teatakse ju väga hästi peast, eks ju, ja ja kes kelle juhendaja kuskil oli, mismoodi, mismoodi see nii-öelda Pedasel filmi filmikoolis on samamoodi, et mingi kamp käib siis mingi kursusejuhatajaga koos põhiliselt või? Ma ei ole kindel, kuidas nüüd nüüd käib pärast, sest et nüüd on meil ju filmikooli kõik balti meedia filmikool kus on natukene nagu tõsisemalt on see värk ära lahterdatud ja nüüd võtsin. Aga siis, kui mina astusin, siis oli jah, võeti võit üks kamp kokku, kes noh, ma ei mäleta, kas seal 10 nähtavat vahet, kui, kui Kilmi ja nemad nende nende kamp lõpetas, vahepeal ei olnud režissööre nagu võetud, sellised inimesed ootasid seal järjekorras ja siis sattus sinna väga huvitav kamp inimesi, kes olid nagu üks vanaema oli meil kursusel näiteks. Samas mõni üks nooremaid vist oligi niimoodi 20.-st eluaastast, kuni siis mingi. Ma ei tea, ma ei julge öelda, vana eve oli 30 raudselt. Ta tegi selle 30 kolmekümmet, just. Ma arvan, et ta oli isegi võib-olla rohkem, aga ma ja see on juba ele enda enda teada, teinekord ma küsisin tema käest pisike isegi kõige pärast. Ja siis tahtsid kohale igasugused igasugused veidrad mõtlevad sinna. Ja oligi nii lahe, et. Jüri Sillart esimese hooga panigi sõnni tore. Mina, kes ma olin just tulnud nagu ka sellest noh, audiovisuaalse meediakatsetest, kus oli täpselt vastupidine, kus või rohkem selline. Ma ei tea, kas see õige sõna lavaka meeleolust. Mul pole lavaka sisseastumiswhen käinud, aga seal oli selles mõttes, et inimesed pidid koos töötama, kõik pidid esinema, see oli niisugune vaba kõik need sõbraks omavahel, selle, selle sisseastumise käigus siis filmi sisseastumine oli niisugune, et igaüks lohises omaette kuskil kõik siuksed, vanad targad mehed ja naised kõik istusid seal, ajasid mingit tarka juttu. Siis ma tulin seal niukse lõbusa meeleoluga sealt teistest katsetelt ära ja läksin ikkagi filmikooliealine. Jüri Sillat esimeses loengus näitas meile mingeid klippe mingitest filmidest. Ja siis küsis siukse väga Jüri Sillartliku küsimus, mis laadi silmanud? Keegi ei saanud aru, mis tegelikult küsib, sellist väetus, filmide näitasime vahetult. Igastahes, mina ütlesin kohe esimese ulmekas. Ja siis ma sain sealt siukseid mäleta täpselt, mida ta ütles, aga see oli täpselt nii, et peale seda nädal aega täiesti vait lihtsalt kuulasime ja teised inimesed. See, mis mina räägin, see ei ole üldse mingisuguse jutu point kõrva taha kõik ja sain aru sellest, kui, kui ikka tyyp värk see oli tore, see meie kursuse noh, nii palju kui ma olen näinud neid järgmisi kursuseid. Uued inimesed on ka muidugi kõik inimesed, kes on nagu hoopis vabamad ja inimesed, kes on kes hakkavad kohe esimesest tunnist peale vaidlema õpetajaga. Meil seda nagu ei olnud. Sest noh, sinna olid tulnud siuksed inimesed ka, kes väga tahtsid juba 10 aastat filmidele teha, umbes kuulasid ja panid tähele ja kes siuke hästi niisugune vaikne ja analüüsida. Samas hästi lahe. Et see on nagu tore See kursuse mõju sulle, oled sa ise selle peale mõelnud, kui palju need sinust vanemad siin on kõige noorem? Nii-öelda, kui palju nad sulle tegelikult andsid, mis asjad need olid, mida sa nende käest õppisid? See oligi, ma arvan, et see, et ma esimese asja hakkasin kuulama, nagu ma ei hakanud kohe käinud kohe oma mingisuguste ideedega peale, ei hakanud kohe-kohe rusikatega vastu nägu taguma kõigile. Moden nii filmit, noh mul oli, mul oli see plaan küll, et kuna ma filmikooli tuline mind Euroopa filmi absoluutselt huvitanud, selles mõttes Euroopas filminud diilid. Kuradi hämarad filmid, meeldis, värviline ja loll ja kiire ja amatöörlik, ma mõtlesin, et et ma tahan bee filmida, kui keegi küsib mu käest selle sisse midagi, mida ma teha tahan. Kohe diabee filmi. Kas ma tahan ju eesmärk on minna Hollywoodi mitte tegema suuri, kas aitavaid kõige neid kuradi odavamaid, jurasid see oli minu plaan. Vot võib-olla see ongi nii. Tänase saate külaline Rasmus Merivoo, me kuulame järgmist muusikapala. Oled sa jätkama jälle järjest nimekirja? Tekkinud võtame ühe vahele, sest natuke aeglane lugu hommikul. Siis me võtame nelja neljanda. See oli väga hea tempokas tõesti vot vot küttis üles praegu väga hästi. Kuule, muusikafilm on ju tegelikult? Ma ei tea, kas, kas, kas nad on ühe ühe sama? Ma ei tea, idee, kaks erinevat lihtsalt otsa või, või kaks erinevat väljendusvormi ehk siis film nagu muusika ja muusika, nagu ei muusikali. Seal on ka puhtam, on muusika on ikka nagu noh, üks kanal. Film ongi selles mõttes ilgelt tore, et seal on need ka nii palju. Ei pea olema nii perfektne, sa saad rahulikult. Ja seda vaid vastupidi, et sa saad just noh, selles mõttes ongi nii naljakas, näiteks tulin täna siia raadiosse, onju ja öeldi, võta kaasa muusikat. Siis see on ikka väga veider, mõtlen just raadiost seotud ja see, et sa lased mingeid lugusid siin. See noh, filmis on hästi-hästi konkreetne, sa kontrollid seda õhkkonda. Sa tead mida, lihtsalt surun oma tempot, sul on oma, see on väga konkreetne koht, kus kohas seal mingit muusikat laseb. Aga inimene, kes sõidab autoga, või inimene, kes tõuseb üles või inimene, kes seal öö läbi joonud, need on kõik täiesti erinevad filmid kõik ja sa lased sedasama muusikat sinna taha, siis töötab või ei tööta, sellepärast ongi vist raadios siuksed, noh, kus sa kuulad raadiot, enamus lugusid on selliseid lugusid, et põhimõtteliselt noh, see muusika kõlab nii nagu et tõusin täna hommikul üles, värske on olla väga hea olla, pesin hambad ära, nüüd hakkan kütma. Kõik see sihukene, sihukene Virk, kuuled, raadio, loodetavasti virgats. Ma olen just Inglismaale, mis oli väga huvitav ja mõtlesin seal, sattusin ühte suurde tehasesse ja ma sain aru, et täpselt needsamad lood, mida kunagi lauldi paar sajandit tagasi või, või isegi rohkem neli, viis sajandit tagasi, see oli nii-öelda need töölaulud. Et tegelikult tänapäeva briti muusika on täpselt samasugune töölaul, mis aitab inimesel nii-öelda oma siinset igapäevast tööd väga rütmikalt ilma optimismi kaotamata tegelikult teha. Ja see on selles mõttes, et raadio ei teagi, kellele sa raadio kaks täpselt suunata on teil need, kes kuulavad seda praegu? Seda küll, aga kes on see sihtgrupp, noored, noored inimesed, noolega ärksad siis on jah, see on ikka enamus noori. Sarnane film käib tava. Siis on nagu sellest tuleb kõik. Ma ei tea, mis ma tahtsin teile rääkida, väga keeruliseks läks. Ei, nojah, selles mõttes on filmis väga tore, et praegu täiesti naljakas on kohe siin olla, lastelugusid. Kui palju sa ise nii-öelda filmi ette mõeldes, kui sa rääkisid sellest, mismoodi sa kirjutasid Bratiinud kaks ööd lähevad järjest, läksid siis eksju oma toimetusi toimetama kui palju vetsu, kui palju sa tegelikult selle filmi kirjutamise ajal? Tunned peas muusikat või nii-öelda tajud mingit muusikalist keskkonda selles kirjutamises? Filmi juurde muusikast ikkagi. Et mul oli jah. Enne filmi mõtlesin, ma mõtlesin ikka, et ma lähen õppima muusikat, midagi proovisin sisse ka saada ja proovisin trummi. Ja siis ma ei saanud sinna sisse. Panin solfi täiesti uus, sest seal lihtsalt ei osanud. Käisin küll muusikakoolis, kunagi õppisin klaverit, mulin väike. Ja siis ühel hetkel, kui ma hakkasin bändi tegema, siis ma õppisin vist ühe aasta kitarri ja siis õppisin ühe aasta veel klaverit ja siis õppisin vist ühe tunni saksofoni, ka. Solfedžo jäi vahele, kõikide asjade juures seisuga. Ei ole väga sõber. Oskad sa kuidagi seletada seda ära, miks sa just trumm oli või miks see sind nagu see niukse trummi aksin? Ma täiesti noh, see sai vist alguse sellest, et igatahes oli lugu, oli nii, mina kogusin raha, et osta endale elektrikitarr, sest minust pidi saama bändis soolot kitarrist ja laulja. Ja siis oli teine tüüp, kellest pidi saama basskitarrist ja siis oligi kolmas tüüp, kellest pidi saama trummar, noh nagu ikka bändi alguses ikka noh vaataks, et sa oled see mees, see mees ja siis ühel hetkel õnnestus meil saada mingitki narrid ja mingid trummid, mis ei olnud aga trummide moodi, aga nad olid midagi. Ja siis avastasime, seal tuli välja see tõsiasi, mis tavaliselt koolibändides juhtub, on see seis, peaks trummi mängimas, ei saa mängida, ei oska trummi mängida, et tal ei ole mitte mingit rütmitaju absoluutselt. Ja siis oli jama ja siis, kuna, kuna mul oli see värk, et ma olin juba alates mingist 13.-st aastast Tee muusikat sul oli nagu see etapp läbitud, et ma teadsin, mida trummid tegema peavad. Konkreetselt ma teadsin, mida pead tegema, mida peab tegema kräsu, millal Tigmaraid tegema soolotrumm, bass, drum. Aga ma olin kõike programmeerinud arvates ma ei teadnud üldse, kuidas päriselt nagu laivis mängida peaks, aga vähemalt ma teadsin, mis nad peavad tegema ja see kõik oli väga loogiline minu jaoks. Ja siis mõistsin ise sinna taha, hakkasin mängima. Ja siis ostsin kitarri asemel endale trummid. Meid on odavamad kui kitarr või väga hea kitarr või. Väga head trummid on ikka väga kallid. Õnneks oli see, et noh, ma kirjutasin kuldsesse, börsikuulutused mul 3000 krooni eest ostan, trummid helistas mulle mingisugune niisugune vene aktsendiga mees. Ta trumme kolme tuhanded ja hea küll, tule täna kell kuus laste maailma ette. Sõitsin laste vahel vete isaga Kuusalust. Jaanus vaatas ringi kutsus mind lähedal, tegi ukse lahti, seal oli kohutavalt suure hammati mati komplekt. Mis on siis vanavanatsehhi komplekt? Seal oli 10 trummi ja seal oli meeletu kogusk, täielik radarikomplekt oli. Ostsin selle kolme tahtlega ära, viisin koju ja siis oligi kõik. Süda valutama jäänud, kus vana selle ära nüüd kohale tõi või kust ta selle ära ahistas? Muidugi mitte. Ma ikkagi arvan, et see oli ta enda komplekt. Ma olen ka täiesti kindel. Edasi mitut bändi sa oled nagu mitu bändi sa oled nagu ise püsti pannud või mitut bändi sa oled ise kokku kutsunud? Meil oli koolibänd, nimi, vahetus kogu aeg ja sellest ei tulnud midagi välja kunagi sellepärast et koolibändidega on see keeruline asi, et tahad bändi teha ja bändi tegemises läheb, siis tuleb välja, et igaüks erinevat muusikat teha, üks tahab seda teha, ühte-teist teha. Ja siis noh, olles trummar, siis on keeruline öelda kitarristide, mida sa mängima pead või ta laulma peal või siis juhtuski see asi, et me mängisime teiste tehtud lugusid. Mõni mõni väike omatehtud lugu tuli sisse. Kondoomi laul näiteks, mida inimesed on laulnud mujal ka. Aga see selleks ja siis ühel hetkel ma sain sellest nagu villand, et nii ei saa ju bändi teha ja siis ma panin kuulutser kuldsesse börsi. Kuldne börs on mu sõber. Tead, ma olen ikka saanud ühtteist. Vot, ja siis võttis minuga ühendust kaks bänd, mis kuulus manitseda. Et olen trummar, otsin bändi. Just niimoodi. Helistas mulle kaks bändi, üks ansambel, Stoun, Graystone, T4 ansambel Fairdinku. Ja siis ma läksin mõlemasse Nissani Fairdinkumiga oli see asi, et Bayrdinkumil oli kontsert tulemas, samal nädalal helistasid, aga eriti hästi läks. Ja kohe kraalis ja see oli mingi sihuke. See oli väga põnev bänd, tegelikult mulle väga praegu meenutan ikka, et seal ikka väga lahedat mussi tegime, nüüd see see koosseis, kes sattus sinna koos minuga, seal oli üks flöödimängijast otsa kooli tudengist mingit passi, niisiis oli seal üks endine sportlane üks naisterahvas, kes mängis kitarri ja laulis kiledaid oma õhtud, lood, mis, mis tegelikult olid väga lahedad lood. Ja see lahedus tuli just välja selles, et nagu nad enne seda, kui mina bändi tulin ja siis mõni teine tüüp veel enne seda oli. See bänd tegi sihukest sihukest, ma tea Bonjoviliku siukest imelikku rokini, mis poolstaadione, roki, mis mulle nagu üldse ei meeldi. Ja siis me sattusime teiega indiks kätlasekseks ilgelt lahe. Ja siis me käisime, esinesime sellega kohe Krahlis samal nädalal. Ja see oli väga veider Nevaid esineda seal võib-olla kunagi mänginud ühelgi nagu suuremal laval nii-öelda selles mõttes, et kui see oleks pealtvaatajaid. Oled sa pabistasid ka hirmsast oletusega, Pablo. Kindlasti lobistasime, mäletame, mängisin seda või ma ei kuulnud eriti monitorist midagi, mis tuli vahetunud Villu Tamme seisis seal, vaatas mulle otsa. Kütsin aga ei lahe. Muidugi läheb indiks väga proove, ilmselt teha jõududeks. Ei, no enne seda nädalat ikka jõudnud küll. Jah, ja siis ma seal mängisin natuke aega, muide suhteliselt ära läksin. Vist vist läksid kõik ära, midagi juhtus sellega. Praegu mõtlen, et need lood, mis me tegime, lahedad ja siis ma läksin, sain, läksin Kukisesse mingi venna loos olevat. Sinna ma sain niimoodi, et ma lihtsalt käisin muusikapoes, ostsin hästi palju trummi, kõlava kogu aeg. Ja siis müüja, kes ise mängis Kukis suhteliselt kurat, mees tuleb ikka vist hea mängija olemast, ostabki palju asju. Ta käis nagu müügipaketi sisse, et saad ka kuhugi, sest sa ostad selle ära, siis saad. Mäletan, ma olin see mees, kes, Müüsin oma trummikomplekti maha selleks, et osta, endal kardaan, kahe basstrummiga mängida või ühedastumiga nagu kahe jalaga mängida, sest mulle tundus, et ma pean selle ära õppima, sest et noh edasiarenguid toimunud. Ma ei õppinud seda korralikult ära, on siiamaani, ei oska seda siseselt sidet kardaani. Ja siis ma sain Kukkidesse mängima, sisse läks kohe ka suured, siis tulid suured lavatseri nagu lahe. Siis oli. Esimene kontsert oli ka umbes mingisugune nädal aega hiljem oli pühajärve Beach partil, seal oli veel ilusam kui seal. Ja siis tuli kohe õllesummer laheliselt. Tore on mängida suurel laval. Sihuke kuradi. Kui kaugele mingid väiksed inimesed lööduma bass, trummid, näed, nad kuulevad seda. Trummar on selles mõttes lahe. Kui teisedki kitarrist on neli tükki lavale kinnistanud midagi, siis keegi ei saa aru, eks trump on hästi konkreetne. Kui ma hakkan venima või mööda löön, siis on kohe aru saada. Publik vaatab üle õla vahepeal hetkeks kas sa oled seal šõumees, selles mõttes paras kontserdi õllesummeril läksid ikkagi visklesid kuradi trummipulgad rahva sekka või. See on hästi ohtlik asi, tegelikult. Trump eriti Eestis vist kui inimesed seisavad, mäletan, meil oli koolituuri ja siis oli mingi eriti lahekontsert oli täiega nagu see täpselt. Eriti trummel, ma arvan ikka täiega peksad seal sa oled niisugune energiapulgad, viskad rahva sekka, siis ma mäletan seal seisneks prillide tüdruk. Kas terve terve see kontsert oli vaadanud niimoodi bändid nüüd täpselt vastu pead selle bulla. Siis ma olin kahju, nii kurb. Aga ükskord oli, see oli veel lahedam võrdselt, mäletan Saksa gümnaasiumis. Meil lugu algas sellega, et pidin mängima, eks trummi Philly. Kogemata niimoodi pulk läks katki. Pool pulka lendas mulle vastu huult, nii et hambad lõid sees tuule täiesti katki. Ja verd hakkas purskama niimoodi, et mängisin trumme edasi, loomulikult mõtlesin uue pulga ja mängiks edasi. Ilge kütmine käis seal. Ja siis ühel hetkel venna vaatuses. Verd voolasid vahele, suu oli sooja soolast jura täis. Ehmatasid kõik ära, mis toimub. Foton trummarale, sahia, verise suuga trummast. Kui palju sa praegu tunned sellel ajal, kus sul nüüd enam nii palju, ma kujutan ette, väga palju bändi tegemiseks otsest aega ei jää, aga sellist sisemist kihu, et tahaks jälle nagu haarata ja ja minna minna, kitarr kitarri, mängijate selja taha. Ma ei, kogu aeg on ikka täielik puudus, on, pole mingisugune aasta-paar nüüd teinud bändi nagu otseselt ma olen käinud mängimas stuudios erinevad lugusid stuudios, siis mingit ja me oleme ka teinud natuke ta bändi teinud, esinenud esinemas, olen käinud ainult kogemata, nimodi. Ilge puudus, mäletan Peterburis kõnnid Troitski silla, vaatad seda avarust, mõttetu raiskamine, tahaks. Tahaks bänd teha siinsamas, praegu. Tahaks kyll. Peaksid sa praegu kuldsesse börsi, vanema või soovi, kumb see sinu lemmik oli, soov? Ei, kuldne. Kolmandal, siis peaksid sa praegu peaksid sa praegu panema uue kuulutused, trummar otsib bändi või saaksid kuskil rahulikult uksest sisse astuda ja öelda, et nüüd ma tulen. Paneksin rada seitsmesse hoopis. Ma just panin ka. Ja siis võtsime Parmandi ühendustega, siis ma ise ei olnud aega jälle, ma tean juba, et mul ei ole aega, tegelikult. Ma nüüd plaanin siin hirmsasti ehitada stuudiot mitte midagi väga head, jälle. Esmatarbestuudio. Üks saaks, saaks ise mängida, sisse asju, salvestatud, siis oleks korras. See 3000 tuhandene komplekt, ma saan aru, selles on, müüsid maha. Ja seal on meil siin 6000-ga maha jah. Olles sinna sisse tagunud enam vahepeal kui palju umbes noh, igal juhul tõenäoliselt oluliselt rohkem. Mul on kogu aeg asju müünud odavamalt või kallimalt. Triik algas muidugi ühest asjast ja siis on nagu. Aga praegu on komplekt olemas, ühesõnaga praegu saaksid rahul. Mul isegi kaks trummikomplekti või rohkem isegi mungaks tavalist trummikomplekti kaks elektrikomplektid, noh, mängin kogu aeg. Tänagi lähen mängin mingi kõlli sisse, kui nüüd jõuan seal ka, aga seal Buratino, Buratino muusikale mängin ka trummid ise. Buratino sõjaväekoha peal rääkida mõne hetke pärast teeme praegu väikese imepisikese pausi ja oleme siis koha tagasi mänginud. Viimase loositundja. Paneme siis hoopiski, kui trummidest paneme selle Gunnar Grapsi loo uuenda. Vaga Ena Palamusel lavastasin Gunnar Grapsi enda jaoks. Venemaal. Venemaal ja seal oli plaadilt kaasas lihtsalt või kuidagi venelased, leidsid. Laps siis mingi lugu, kus ta ei lauludes. Mis asi see nüüd on? See kõlab ilgelt nagu järgmise filmi soundtrack. Siis ma võtsin siit ühe lauluga loost, me oleme ikkagi raadios ja ma ei tea, mis filmiinimesed oma peas praegu näevad. Paneme number kuues, ütled sa pealkirja ka ära, siis juba kuulen öös sunneliku naer. Järgrošeiklikul on saade ja teine tund algas siis looga, mille Rasmus isendeid välja valis. Ma pean selle loo alguses kohe kiiresti küsima seda, et kui sa teadsid filmide osas kooli astudes väga täpselt seda, milliseid filme sa teha tahad, ehk sa tahad teha, tahtsin teha, eks ju, p filme ja see on kindel nagu selline soo. Kas muusikas oskad ka nagu öelda, mis muusikat sa täpselt nagu teha tahad see bee music bee muusikat ütleme selle loo autor oleksid saanud hea meelega ise, kui oleks vähegi võimalik olnud. Et see on selline huumori Ahaselga miks ka mitte, ses mõttes mulle meeldib naljalugusid ka teha ju siuksed, mis see ei ole mitte mingi koha pealt tõsised. Sina see mees ei ole, kes muusika osas üldiselt nagu sellist nalja tegemist nagu väga ei kannata. Ei, mulle meeldib, kui on nalja, mulle meeldib nagu teha. No ma tean, et on olemas muusikut, kes silmaotsaski ei salli selliseid naljalugu. Tegijaid, kes ütleb, et huumor on, tead, saadanast film peab olema tyyp. Minu meelest on see ilgelt vajalik, kui on väike huumor ikeses kuskile. Huumorikilluke. See on nagu see, et sa ei saa. Sa ei saa tunda mingisugust. Naudingut mingist tõesti noh, ma ei tea kurvast asjast, kui sa ei ole enne naernud või nii edasi. See peab olema nagu tasakaalus. See laks, üks, üks, üks üleval tinalt. Need, kes piklikku saatega just praegu liitusid, esimest vestlustundi ei kuulnud, siis teile rahustuseks ma ei ole jõudnud rääkida veel põhjalikult ei siis Buratinos ja me ei ole rääkinud praktiliselt mitte mis sinusugustele kana kordagi kõlanud sõnaga veel või filmi tulnukas kohta, nii et me jõuame kohe ka selles tunnis sellest rääkida. See, et tulnukas sai paljude noh, nii-öelda kriitikute ja arvustajad teha ja vaatajate arvates kohe kultusfilmi tiitli mõjus sulle, kuidas. Kohe kutsumise mõjus ilgelt, ma hakkasin juba kartma selle peale. Tõsiselt mõtlesin, et no selles mõttes, et hästi, hästi keeruline on alati see, kui noh, sama hea, kui inimesed lähevad eurovisioonile ja siis hakatakse kohe rääkima, et nad võidavad. Ütlesin, et alasti võidab. Või siis spordikommentaatoreid meil ka samasugused. Et noh, tekkis tunne, et no nüüd nüüd küll kultusfilmi ei saa. Ma ei tea, kas sai, ma ei oska seda hinnata niimoodi, ma ei tea, tegelikult kui palju seda vaadatakse, vanasti oli näha seda seal internetis siis olid päris suured numbrid küll. Ma proovisin see nüüd enne vestlust ka vaadata, seal praegu vist ei saa kuidagi, ma küll ei leidnud seda akent üles, kuskohast selles videos? Huvi pärast jälgisin, et kui kaugele sa lähed, ise jõudsin ära oodata, niimoodi, et vist oli 800000 oli kohe tulemas. Ja siis oli see süsteem millegipärast ära kodustatud, palju inimesi seda ühte faili vaatasin? Ma ei tea, DVD küll keegi ei osta, seisab päästa, noh, ma ei tea, mina ei ole küll selle selle nagu noh selle eest oma kopikat saanud äkki sõnalist levitaja igavest ei tea, sest reklaami muidugi ei ole olnud, aga noh, see DVD tuli välja ka umbes aasta pärast seda, kui ta internetti levis. Natuke vale järjekord, tegelikult. Üldiselt käivad asjad teistmoodi natukene. Aga noh, ega ma raha peale väljas nagunii olnud Mille peale sa, kui sa nii ütled, siis, siis pea nüüd vastad taga, mille peale sa selle filmiga väljas olid? Lihtsalt saada oma nii-öelda lõputööna see asi nagu paika ja. Ei, no tegelikult see oli hästi konkreetne oli see, et ma teadsin, et me saame raha selle tegemiseks. Ja tavaliselt raha ei saa, väga keeruline on, raha, saad üldse nagu. Ja just see ongi see, et mina ütleksin raha tegelikult meil noh, üsna no mis, me saime kõik aru, et see on üsna-üsna ainult kord. Me saame väga vabalt filmi teha, et järgmine kord või noh kui järgnevat raha taodelda, siis see tähendab seda, et sa käid läbi mingisuguse meeletud väravate igalühel tõestama, miks seda vaja nii teha. Teistmoodi. See lõputöö oleks seal nagu selles mõttes, et vabadus et sa saad, sa saad teha ropp ropendada filmis näiteks. No ma usun, et mingis muus variandis oleks see ehkki natukene ärakatitud sealt samamoodi ka need igasugused montaažiteema ka, et niimoodi lõigata, et seal nagu oli, oli vabadus. Ja sellepärast me mõtlesime ka, et milleks meil oli nii, et just teine stsenaarium üldsegi alguses plaanis teha. Ja siis üks päev enne enne seda, kui pidime Jüri Sillat käest allkirja saama, et noh, et Jüri seotud nõus seda filmi võib teha. Siis ma hakkasin mõtlema, et see on niisugune, see on niisugune lühifilmi stsenaarium, et seda võib nagu pärast ka teha sellest juba seal samagi raha. Et miks me praegu seda teeme, et äkki teeks midagi nagu natuke natuke karm nimelt või natukene vängemat või midagi niisugust, mida ei saa iga päev teha. Ja siis me siis mul oli see tulnuka mõte oli mul juba enne olemas, pidin seda tegema ühe teise operaatori lõputööks, nagu tema tema siis valis endale mingi teise režissööri. Ja siis meil jäi süleja, siis ma mõtlesin, et teeme selle hoopiski, ma kirjutasin ühe ka selle stsenaariumi. Järgmine hommik, läksime JÜRI Sillarti juurde, saime ta käest allkirja ja läkski. Kust me tulime, jutu võtad uus sõber. Ma küsin, ma käisin mingi teise küsimuse praegu nüüd kui selle filmi tegemisest on vist umbes kaks aastat möödas, eks ju, või selle filmi tulemisest või, või nii-öelda saamisest vist vilja, eks juhet kaob nii kiiresti. On ju, oled sa nii-öelda mõeldes sellele filmile kui rahul või kuidas see nii-öelda võtad selle, selle filmi saamist selleks, milleks ta sai selles mõttes, et me teame ju küll väga hästi, isegi kui me ei näe nagu seda Tountarid selle videote vaatamise vaatamise juures, et noh, rahvas räägib selle filmikeeles ja, ja see see seal on, kui inimesed ütled kellelegi tulnud, kas nad saavad aru, millest jutt käib. See on väga tore, sulle meeldis, oli see plaanitud, nägid sa seda ette, et see võib nii minna? Et see on, et see, et see on nii-öelda Kui ma seda kirjutasin siin küll ma mõtlesin, et trass seal lahe, ma näitasin näitlejatele, seda. Süttisid sellest eriti dialoogist. Mäletan Nad tulid kohe-kohe olid teemas, teadsid juba enne seda, et nad tahaksid niisugust asja teha ja suuremate sattus nii et ta oligi see, mis nad tahtsid nad omavahel mängida ja see sütitas mind ka tunnused. Mõtlesin, et siit võib tulla millegist näitlejate selget rahul ja tegid väga hästi, kõik seda läks, proovid läksid päris lahedalt. Aga siis, kui see võtteks läks, siis, siis läks kõik metsana absoluutselt, siis meil kogu kogu kadreering, kõik plaanid, kõik, mille optikali vigane, no kõik asjad, raha oli vähe, ikka läks, kõik läks nii nagu läks. Ja siis, kui montis Monteerinud seda juba tükk aega. Mulle tundus, et see projekt, mis läks teisel poolel aga siis siis ma ikkagi lõpuks vaikselt pidin seda tegema, sest mul oli vaja kool lõpetada ja siis tekkis see, et eelmine film oli mul olnud see armastuse film. Ja see siis nagu mingid mingid tüübid siis rääkis nomissanile, järgmine kord siis näitab, kas ikka saab teha samasuguse laheda filmid. Siis siis ühel hetkel tundus küll, et vist just ei saa. Siis mõtlesin, et pingutad nüüd täpselt lasen täitsa vabaks ennast, ei mingit mõtlemist sellest, et kas tal populaarne või mitte, teen täiega, lihtsalt teen ise ära, nii nagu nii nagu meeldib, ei mõtle üldse absoluutselt selle peale, mis teine arvab ja siis tuligi lahe. Sellepärast et siis hakkas mängimiseks lõikama, nii nagu tekkis energia just sellest, et vot niuke materjal praegu. No ütleme nii, teistmoodi ei saa, paneme, paneme siia vahele, nüüd need tiitrid ja see kõik kuidagi läks, läks nagu kokku. Ja siis, kui ta lõpuks siis nagu inimesteni jõudis, siis oli see oli hea meel küll. Et nii läks. No inimesed, sa enam-vähem, kirjeldasid eelmise, eelmise tunnises sellist kultusfilmi kultusfilmi publikumenu poolt pool on need, kes armastavad pool, need, kes südamepõhjast vihkavad su sinu enda. Nii öelda lähikond, ma mõtle endavanuseid, ma mõtlen siin sugulasi, nemad on, on, on seda filmiga vaadanud otsa nendega koos, näinud seda filmi emaga, oled sa koos vaadanud. Muidugi, ema, ema, mul on väga noor inimene selles mõttes, et ta ikka ema, emad ei ole vaja. Mida, seda huvitavam sa mõtlesid mu ema ema emaks ja ema mul kõigest arumi, mõtlen, vanaema vist ka nägistasin, vot see on juba tase omaette. Peaks järgmisena vanaemad-vanaema laulmas. Laseme oleme, laula, sa ütled, et ma mõtlesin. Vanavanaema laule vanaema laulab 12, vanaema, kes on sügavalt usklik inimene, kes käib palvemajas ja kes palvetab minu meelest kogu aeg minu tegemiste eest ja see on väga tore kõik. Ma mõtlesin ka, et mis nüüd saab, vanema näeb. Aga ta sai aru sellest. Lahe. Oled sa pidanud nagu ise vahetult inimesele seletama, kes seisab sinu vastas, keda sa selles mõttes noh, austad, kes on sinu jaoks noh, nii-öelda noh, olemasolev inimene, Sa tunned, tead sa tead teda, eksju oled sa pidanud nagu seletama ka kuuleta äkki sa saad valesti aru sellest, et ma, ma tegelikult ju ei tahtnud seda või teist või kolmandat, ma tahtsin hoopis seda, või teist või kolmandat. Ma ei tea, mul, mul ei ole siukest sõpruskonda, väga suurt, mõtlesin, ma tunnen hästi palju inimesi, kõigiga saan hästi läbi, mul on üsna vähe inimesi, kes on nagu selles mõttes, keda võiks, võib öelda, sõber, võib-olla kellegagi, kellega suhtled. Ja siis need inimesed küll ei ole sellised, kes aru ei saa. Aga jah, mäletan, Prangli olime vist oli, palun mulle kinobussiga lisanud pildi, millest see film räägib. Just film oli jooksnud ära, et siis tekib kohe trotsisid vihma, seletan sulle, kui sa aru ei saa. Tegelikult mulle ei meeldi eriti seletada. Nagu et millest see film räägib, mis, miks ma peaksin? Sätavad keegi teine kui muidu ise ei mõista. Olid seal natuke pettunud ka selles, et neid inimesi ikkagi nii palju oli, kes sellest aru ei saanud, kes ütlesidki peale filmi läbivaatamist, et noh, mis seal oli labane ropendamine ja selline nõmetsemine käis. Nendest inimestest aru alguses aru ei saanud, pärast said teised said aru ja ma ei tea, kas nad aru said, aga kuidagi läks. Esimene reaktsioon muidugi oli kohe see, et mis asi see nüüd on, siis miks see niimoodi on, see küll nii ei käi. Selliseid inimesi pole olemas, see mulle ka väga meeldis, ma mäletan. See oli mul see kooli hindamine, oli see filmi lõputööks, siis läks täiega vaidluseks. Pooled inimesed ütlesid, et see üldsegi hinnet väärt. Teised ütlesid, et see peab olema. Ja siis oli seal suur vaidlus. Mäletan, see oli nii armas kui kaks stsenaristist. Valentin Kuik ütles, et selliseid inimesi on olemas. Selle peale tõusis püsti Olev Remsu, kes ütles, et mis mõttes ei ole, mul on pojad. See oli nagu tore. Ja siis, kui Olev Remsu pojad olid sellised, siis ma arvan, valettingu ikka, mõtlesin, et äkki tõesti on, siis on nagu teine saksad uuesti vaadata. Sest esimene, esimene saatsin oma selle stsenaariumi Peeter Simmile lugeda, siis ka. See on täpselt see, et sa loed esimese roppu sõna ja sa juba eeldada, et see on mingi siuke jura. Siis ei saagi olla rohkem. Nii on paljude asjadega, et nagu pärast kuidagi nagu siis, kui see ma ei tea, see ärritus on mööda läinud, siis hakkad nagu vaatama seda nagu teise pilguga, et sa ei pea vett. Hästi-hästi keeruline on see ka, et kui sa kui sa vaatad seda üksinda või kui sa vaatad seda kellelegi koos, kui sa pead näitama oma oma arvamust sellest, sa pead olema keegi, kes iganes või vaatad lasteaia koos pead, ütleme, Iisan halb nii ei tohi teha, siis, siis tundubki, võib esialgu nii. On sul inimesed tulnud hiljem nagu ütlema ka ma ei tea, kas või needsamad, kes seal komisjonis alguses seda külge ei saanud või, või, või mis siis ka SIM, eks ju, või on nad nii-öelda tulnud pärast oma korrigeerima oma seisukohta? Ei ole, aga Valentin Kuik küll tervitab mind ses mõttes naeratada ei ole kuri mu peale ega midagi. Väga tore, laseme nüüd vanemal laulda. Ärgaks piknikul piknikul on saada ja tänase saate külaline on Rasmus. Merivoo filmilooja ja see, et tagasi lauale vanaema oled sa olnud hea poiss ja vanema meelest pill oled olnud ja nii, aga, aga omaenda nii-öelda vanemad ema-isa. Ei, ma olen ikka tegelikult üsna hea poiss. Sinuga probleem Ma ei ole olnud, vanemad ei ole pidanud koolis käima klattimas mingeid asju ei, ma olen ka ikka saanud. Käskkirja, milles rohekas kerja. Käskkirjas seisab. Kuidas täpselt oli? Mingisuguse ebaviisaka käitumise eest koolisööklast väljumisel. Mõtlesin leiba ka täpselt, tõsi, jah. Oli bändiruume ja varusime leiba, bändi tegime, siis läks kõht tühjaks. Me sõime leiba seal vedelat leiba lihtsalt ei müüdud sellel ajal, eks ju. Noh, me ei joonud seda. Ja siis. Võtsin mingisuguse pätsi sealt umbes. Ja see minu emakeeleõpetaja Sirje Päll tervitasid alla, tema oli parasjagu seal vahis ukse peal olevat hõbe ja ja tal on selle kanali Rasmus, ütles ta. Ei, ei, ei, tal olid üldse minul kana kitkuda, sest arvasid, et ma olen andekas, aga laisk ei olnud tegelikult laiskusest ei tahtnud teha need mõnda asja, mis pidi vähemalt tema, okei, igastahes ja siis. Ta noomis mind ja siis ma ei kuulanud teda ja siis ma näitasin talle midagi. Ta sai väga vihaseks seda, mida teie arvasite muidu, mida Rasmus võis näidata, ta ei näidanud midagi muud, ta näitas midagi muud seedu v jus vahele ja Sirje Päll. Vot oled sa oma, no kasvõi sellesama Sirje Pälliga hea emakeele õpetajaga oled sa nagu hiljem nagu ära leppinud. Ei, me ei ole üldse riius, ei olegi tegelikult ja ta neil oli sihuke sõbralik nöökimisendsega roolis aeg-ajalt praegu käid Kuusalus vaatamas, inimesi üle ei ole saanud käia, viimasel ajal vahest ikka olen käinud nats võinuga peale seda tulnukafilmi tulemust nende kohtumisõhtu korraldasid. Rääkida filmis ei ole kohta, Kuusalu inimestega olen käinud mujal, aga mitte seal, näeb siin niigi, mis oma külameest, ma ei tea. Mis ikka oma külamehest kutsut. Hinnetega oli nagu selles mõttes kõik korras koolis olid, sa olid sa millise flou peal. Kui ma väike olin, siis ma käisin ka usinalt. No mulle mulle alati probleemalt koduste töödega kunagi ei leia aega ning teha alati midagi muud teha. Kuidagi tüütab siiamaani mul see probleem, et kui kodus olema midagi ära teha, siis saate viimasel hetkel või või jääb üldse tegemata ja siis tuleb lambist. Väiksena mul ka ei tahtnud koduseid töid teha. Ja siis mul keskastmes nagu ikka, siis läksid hinnanguliselt kolme kolmandaks. Kuni siis ema avastas kavala nipi, mõtlesin telekamängu saada telekamäng kõva sõna. Ema lubas mulle anda 600 krooni, kus on aasta jooksul kindlad näideteks viitaks, saingi. Üldse raske ka. Ja siis ma sain telekamängu tagasi, sealt. Aga muidugi keskkooli lõpetasin neljade-viitega. Kolme ei olnud. Selles mõttes ei olnud online'is hakkama, said jäljes kogu aeg hakkama. Sul ei olnud sellist veerandi lõpus jubedam rabelemine õpetaja juurest, õpetaja. Ma ei ole väga siukene järjekindel asjadest nagu mulle, kui mul oli keskkoolis üldse käisin rohkem bändiruumis või kui koolis ma mäletan, mul oli mingi rekord, puutume selliste järjekorra isegi täitsa vabalt ja siis mul ühel hetkel oli see värk, et oma hommikupoole tulid mingid ilgelt huvitavad filmid, näiteks kuidas sa saad kooli minna. Siis siis kui veel veel nii väike olin, ise koju jääda ei saanud, siis ma lihtsalt ütlesin, mu kõht valutab. Siis või, või palavik või mis iganes, vaatasin, vaatasin traumaklassikat Filmnetest. Ja siis pärast ma siis hakkasin julmalt lihtsalt puudume, läksin vahest kooli õhtul, alles. Viimaseks tunniks on bändi vaja. Te olete praegu, et sa tahaksid õppida veel midagi, mingeid selliseid asju, mis, mis on sul nii-öelda hinge peale, et vot neid asju võiks sõna otseses mõttes õppida, sest ma eeldan lihtsalt 25 aastase inimesena juba sa tead, et õppimine tegelikult on äge. Ei, minu meelest keskkool võiks üldse peale ülikooli olla. Täpselt ülikool selles mõttes ilgelt tore. Keskkoolis on see, et sul on 100 inimest, igaüks oma ala peal ei saa üksteisest aru, ikka oleneb keskkoolist. Muidugi, kui sa lähed mingisse spetsiaalsesse. Niukses keskmises keskkoolis on ikka inimesena, selles mõttes mõnes mõttes jälle tore. Et näete iseseisvust ülikoolis on see, et esimene laps oligi, see, tähendab kõik inimesed tahavad sama asja teha, siis konsulteerida. Ma arvan, et haridusminister Tõnis Lukas kuulab seda juttu, praegu kaalub seda tõsiselt, seda. Ma pole selles mõttes, et ma ei ole laisk tegelikult selles suhteliselt ma ei viitsiks teha midagi, vedeleda matustele. Admelist huvipuudus on mõnikord ja siis ma ei suuda nagu teha neid asju, mis mind ei huvita. Siukene needus mul. Kui mind ikka kvindika filmi tegemine ära tüütab, ega ma ikka filmi teenu tulevikus sa hakkad bändi tegema uuesti, ma ei tea, mis ma teen siis seda, mida, mis huvitab. Aga oled sa mõelnud mingite asjade peale, mida tahaks õppida või kasvõi sedasama filmi tegemise juures? Ma usun, et Tallinna ülikool, noh, on hea lävepakk, kindlasti aga, aga pakub võimaluse just teada saada, mida kõike võiks saada. See on nagu ahelreaktsioon plahvatab igalt poolt tuleb seda, mida õppida. Nii palju ja kogu aeg on nii huvitavat. On sul mingid asjad sihikul, ma püüan ikka konkreetselt teada saada, mis mõttes nagu selles mõttes, et ei, et tahaks minna Londonisse aastaks või pooleks õppima seda või teist filmi tegemisega seoses või, või sina Sai muidugi ma tahaks minna Lonüüms, ma tahaks minna Hiinasse ja ma tahaks minna Austraaliasse ja ma tahaks minna Soome ja igale poole ei ole korraldanud enda jaoks lihtsalt veel. Käisin Peterburis, praegu oli väga hea. See oli väga tore kool, eks vaikselt, lähme ikka sinna jälle kiiret. Praegusest Peterburi asjast ka see on sinu esimene film selles mõttes täispikk film ja nii palju, kui mina profaanina arv on vaid või vaid mõistan asjadest, siis, siis see ilmselt on midagi hoopis muud kui, kui noorte asjast enesest väga-väga huvitatud näitlejatega öö läbi ja siis hommikul varavalges, eks ju kuskil kuskil kellegi sauna juures filmi teha, see on, see on hoopis teine maailm. Kõige naljakam. Täpselt samasugune, tõsi? Jah. Ma arvasin ka. Noh, Venemaale, seal suur tehnika, suur, kõik on suur seal paviljonid ja tegelikult täpselt samad põlve otsas nikerdamine. Noh, see oleneb ka muidugi praegu meie meie väikse Buratino filmi peal. See juhtus ikka olema ikka väga sarnane tulnukavõtetele. Päev algas alati sellega, et midagi oli täiesti tuksis, midagi pidi absoluutselt ringi tegema mingid igast üllatused iga nurga pealt sa võid ühe asja nagu enda jaoks kindlustada, et see asi on korras ja siis sa näed, et sel hetkel, et teine asi on absoluutselt, kuskilt on ära kadunud mingi mutteriale. Et see oli väga-väga põnev, oli selles suhteliselt Kui ma selle Buratino juurde kohe lähemalt või nii-öelda lähemale astuma, ma arvan, et oleks paslik tegelikult ära mängida teine sugulane, kes sul selles nimekirjas on, sest me räägime sinu õe, loomainime, kaera. Räägin ka majast, räägi oma perest natukene, noh, ma arvan, et kui me 10 aasta pärast Eesti Vabariigile sünnipäev ja mis minust midagi kuulda, Maran Mõestunid kuulanud. Aga me veel ei tea täpselt, mis alal nagu ma olen täitsa kindel. Millega kogub jõudu. Oe praegu töötab ta muuseas, õpib ajalugu ja siis teeb muusikat, vahest käib võõres oma lugusid salvestamas, mis stuudiovi, asi, mul paar pille ja e-kaart ja siis ta käib, mängib ise sisse, laulab siis ma aitan teda natuke, ajutan reki nuppuja. Aga tema geniaalsus sinu jaoks seisneb? Tema on täpselt see, kes läheb nagu täiesti põhjalikult läbi igast asjast, ta nagu teeb ühe asja endale väga-väga selili. Miks sa siis asub teise juurde, mina nagu hüppan ühel külje pealt teise peale üritanud, nagu need Leanidest kinni hoida maha pudeneda, sõita täie hooga, tema nagu läheb mööda seda tehnikut, seal analüüsib neid lehti. Väga huvitav selle teadmise valguses loo pealkirja ütles õe nii-öelda bänd kaeras muidugi. Täna ta, tal ei ole veel bänd, bänd ei ole ta, ma ei tea, miks ta pani selle loo tuhvel ju ta siis on oma põhjus. Aspeklikul on saade ja see, kes laulis, oli siis Maarja Merivoo ja, ja ma mõtlen, et siin Mark Twain vaid peab olema küll praegu väga mures, sellepärast et ma ei ole sugugi kindel, kes, kes peale selle laulu ärakuulamist. Naislemmik häält edetabelis esimest kohta hoiab pagar, väga äge oli, mulle ka meeldib talle täheldada trumm, trummi, trummimängu käigu ma tundsin ära või ei. Ei, ma ikka aitan teda mingites kohtades. Aga ta ikka püüab väga palju ise teha, see on väga hea laste muidugi jah. Kui hea meeskonna nii-öelda tegija sa oled või kui hea meeskonnamängija sa oled, kui heaks sa iseennast pead. Filmi tegemine ei ole kunagi sooloprojekt. Võib-olla võib-olla ainult siis, kui sa teeksid pulmavideot, võib-olla siis oleks keegi. Näed Kesseri. Väga hästi ütles. Just kuulsin seda nii-öelda kahte asja, mis filmitegemine on hästi toredad. Üks on see, et filmirežissöör nagu kunstnik kes maalib pilti niimoodi, et pintslit hoiab 80 inimest ja siis ta ütleb oma raadiosaatjas nüüd vasakule, natuke natuke punast. Põhimõtteliselt niisugune värk. Et noh, ja neid inimesi, kes teeksid seda. Aga meeskonnamängija ma olen, ma ei tea, mul on ikka alati, vähemalt siiamaani on see, et tahaks, tahaks ise teha, sest mulle meeldib seal lihtsalt, aga ta on ise muusikat Jaama filmile, ma tahan ise monteerida. Ma tahan stsenaariumi ise kirjutada. No nii asjad ei käi suure filmi tegemise juures. Noh, ikka käivad, käivad, oleneb muidugi jah. No näiteks Robert tulud, riigi, kõik asjad ise. Ma olen täitsa täitsa nõus filmi teha. Noh, mulle meeldib. Taseme produtsent on rahul, kulud, kulusid hoitakse kokku nagu sellega, et ei ole monteerijate, ei ole vaja rezis või stsenaristi palgata. Jah oleneb täpselt, mida sa täpselt teed, kui sul on vaja teha. On, ma ei tea. Iseenesest on väga põnev. Näiteks Venemaal oli meil operaator selline mees, kes oli väga konkreetne sellelt, mida temalt ehk siis teha ja see läks üsna vastuollu vahepeal, mis sellega, mis mina tahtsin teha. Ja kahjuks ei saanud nii teha, nagu mina tahtsin. Mõnikord. Tegid tegite nii, nagu tema tahtis. Tegime nii nagu tema tahtis, pärast seda keerati valgus kinni, lihtsalt oligi kõik. Aga mis see tähendab, no tähendab seda, et meil oli väike vaidlus, näiteks milline kompositsioon on mina, kes mul, kes ma ei taha teha kohati asju, mis on nii-öelda professionaalsed, ma tahangi teha, et oleks näha, mingisugune, natuke nõme, natuke naljakas on see et see ei pea olema alati nagu lihvitud. Tema oli sihuke vana kooli mees, kes oli hästi konkreetne. Siin ma ikka nii ei tee ja ja paneme selle kompositsiooni nii, et oleks tasakaalus. Ma tahtsin, et oleks ilgelt kaldu ühele poole. Siis vaidlesime. Ja siis, kuna meil oli viis minutit aega võtle lõpuni, Venemaal käib asi vesti konkreetset, vähemalt selle filmi puhul, et kell saab kaheksa, siis valus läheb kinni, lihtsalt, kui sa selle aja jooksul ei ole võetud saanud sisuliselt ilma. Ja siis me vaidlesime. Ta ütles, et tema tahab enda oma, mina, mina olen enda tiim kompromissi, okei, teeme siis nii, et teeme sinu oma enne Eesti on minu oma. Ei olnud sellega nõus. Seal on siis millise sa paned Montaažis. Ja siis mõtlesin, et hea küll, ärme praegu vaidle, teeme sinu oma ära siis vaidlema edasi nagu tema varasema teha pandi valguses kinni. Ja siin oma tegemata minu oma ei tehtud. Aga mis see siis tähendab, kuidas sa nüüd hakkama saad, sisse monteeritud, mingit hullemat? Kõigi asjadega seal hakkama. Selles mõttes Venemaal filmi tegemine, see on ikka täielik seiklus omaette. Ma ei kujuta, vaata, kuidas Puustusmaa vastu peab seal. Et noh, viimane päev lihtsalt tuli meelde praegu. Me olime tankipaviljoni selles paviljon polügoonil, kus oli sihuke järv, mida see kontrollida, kui sügav see vesi on, käisime seda vaatamas seal siis seal oli kaks meetrit sisse osta, et seal on niisugune nagu külje peal siuke ei olnud. Ja meil pidid näitlejad kaheksa meetri kõrguselt umbes. Jaa, Nad lubasid meil, et paneme neli meetrit sisse selleks päevaks. Normaalne. Loomulikult, kui me võttele läksime, oli seal pool meetrit vett ja mitte keegi vett sisse rohkem ei lase, midagi muud teha ei ole, siis ongi see, et me peame filmima seda, mis me teeme. Lõpuks kaskadööri hüppasid kõhukaid sealt kaheksa meetri kõrguselt, nii et muud üle jäänud. Kartul. Kuidas sa ennast kehtestanud platsi peal, sa oled selles mõttes 25 aastane, justkui täiskasvanud inimene ühest küljest teisest küljest ju tegelikult alles algaja, seesama vana kooli mees, kes istus kaamera taga. Ma nüüd ei tea täpselt, palju temal aastaid oli, julgen arvata, et võis vabalt olla ju ka kahekordne hulk sinu omi, eks poeg saama nagu mina. Ei noh, on see asi, mille üle sa nagu noh, kuidagi nii-öelda või millest sa mõtled või mis, mis? Noh, mul mingit eraldi taktikat ei ole küll nüüd ma teen siukse triki ja siis aga vahest ikka mõtlevad. No tavaliselt on see, et ei ole probleemi tavaliselt võttemeeskonnaga. Inimesed ikkagi ju, no meie meie probleem siis oligi ainult see, mida sa lihtsalt ei olnud absoluutselt aega ettevalmistuseks, me ei suutnud, lihtsalt ajab lihtsalt läbi rääkida, kõik asjad on meil kogu aeg, muutused, asjad siis oligi täpselt see, et igaüks tegi enda asju, mis ta oskas ja võimalikult hästi ja siis ei julgenud eriti riskida mõne mõne koha pealt ja raha ka ei olnud ja pidi kõik ära filmima. Selles suhteliselt operaator, väga hea. Ta oli, ta oli hästi kindel endas, ei olnud seda probleemi, et teeme või kuidas valgustada. Hästi kiirelt ja meil oli aega ei olnud ka. Sellest tekivad siuksed asjad, aga millest me rääkisime? Selles mõttes, et kuidas seal platsi peal kehtestatud, kuidas tunnedenad ennast ennast seal olles meeldib tegijatest palju noorem. Ja see ei ole nagu probleem, tegelikult. Põhiline on see, kui sa tead nagu, mis sa, sa üritad saavutada siis mis, mis siis jalad, probleemid, võitud, kõigele seletada. Venemaal on muidugi see värk, et esimesena ilusti räägid seal seisul õppimisele ära, seal on need kõik on harjunud kuulma. Karjumistatud kui keegigi sõimasin, siis seda nagu pole olnudki enam Venemaal peab olema ta kirjalikke avaldusi gaasia. Kas muidu seda? Me ei ole sellest rääkinud. Venemaal sa nende kohalike tegijatega said suheldes hakkama vene keelega alguses ei saanud, nii ei osanud üldse, sest erialalektüür oli täiesti puududa. Ja mul oli paberi peale kirjutati brigatoviliseks jonke igast asjad, siis ma lugesin sealt mikrofoni pärast pärast juba pidasin lõbus kõne vene keeles, tänasin neid vene keeles, mis on päris tore mulle, noh. Venemaa on ikka nii naljakas koht ühest küljest nagu ilgelt armsaks saanud, tahaks tagasi või teisest küljest on ikka hullumajas. Saab lapsepõlves ei olnud õitsvat sündinud lausa vähemalt kui palju seal, nagu sellest esimesest perioodist mäletad üldse? Viidi ära üsna varsti sealt, aga ma ise arvan, et ma mäletan, aga ma ei tea, kas see võib olla mälestusjuttudest, mis ma räägin, ma olin väike ja ma mäletan mingeid asju vahetada torusid mis olid maa peal nagu niuksed. Kas sa mäletad mingit mingit silla moodi asja või mingit mingit maja meenutega? Aga, aga eriti nagu ei mäleta, ma ikka olin lavastaja. Tallinna korterit, kuhu elama läksime, seda ma mäletan küll. Siis ma olin ka beebil. Üsna hästi mäletan tegelikult oma lapsepõlve. Sest hästi konkreetselt mäletan. Mäletan seda, kui ma olin. Ma sain kahe aastaseks. Mäletan, et ma olin maja nurga peal. Või oli see kolmas, raisk. Ma sain aru siis, et ma olen nii palju aastaid vana. See oli sihukene. Üksik hammasratas hakkas liikuma. Oled sa unenägude mees ka selles mõttes, et kui me tuleme filmi tegemise juures korraks nii-öelda läheme mäletamise ja, ja, ja mälu juurde on sul, on sul mingeid selliseid unenägusid, mida sa hommikul kiiresti paaniliselt üles kirjutad? Seda ei ole. Ma näen vahest veidraid asju, küll. Aga ma üles kirjutab mõni unenägu, mis mul on olnud kogu aeg. Üks on niisugune, kus seda pole nüüd viimasel ajal näinud. Mingi hetk, ma olin kogu aeg tunded, olime Kuusalus meie esimene või teises kord, eks me olime. Ja siis äkki hakkas mul tekk, ma olin seal väikses toas seal mu ema, mu tädi tekk värisema. Ja siis ma ehmatasin ära siis emad ei olnud, see oli niimoodi vihma hakkas sadama äkki tuppa. Siis mõtlesin, mis värk on, siis nad ütlesid, ära muretsed, Talon kõrvad peas ja siis oli niisugune üldplaan majastuselt kõrvades vihma sisse. Ja siis ma ütlesin siis maksed mulk teki all värisema, siis mu tädi muutus muhviks sellest. Nüüd. Seda ma nägin päris mitu korda, ma ei tea, mis tähendab. On sul, jääksin nende üle mõtlema või nii-öelda otsima seda seletust mingite mingite unenägude üle, miks sellised? Seda nagu ma ütlesin, see on päris maailmas on niisama juba neid kokkusattumusi liiga paljud siin selle üle mõelda. Rohkem. Oled sa suur müstik tunduvad sulle nagu asjad, mida sa näed mõnikord sedavõrd tähenduslikud, et sa püüad mõelda, mõisteta nende tähendusest. Usun ikka väga palju igast jura selles mõttes, nii et noh, minu jaoks ei ole mingi probleem sõita mööda tõesti Kohtla-Järve Kukruse Mäestu arvata, et seal all on püramiidi. Kujutan ette õiget asja selleks, et nad tulevad ise rumala põnevad mõtted. Tean, et seal ei ole seal lahe mõelda. Miks, miks sa tulema nüüd filmi juurde tagasi, miks Buratino, miks hakkasid tegema? See oli sinu enda vaba valik selles mõttes, et keegi ju ei palganud, see on, see on sinu mingi teaduks teadlik selline enese eneseteostamise otsing, kui sa lubad niimoodi väga suurelt öelda. Ja see oli mu kaval plaan, nii. Selge plaan, et sain, kutsuti, tahate teha Venemaal filmi, suured võimsad paviljonid tehnika ja Venemaa üldse, noh, Venemaa on kogu aeg olnud terve elu selja taga. Tankid ära, läksin võõras näos teisele poole, vaatasid, mis sealt saab teha, maati plaanin, lähen Soome filmi tegema või kuhugi mujale, mitte Venemaale. Sest Venemaal esiteks keeltest, kõik tundub nii võõras. Tundub täiesti ajuvaba käiku minna Venemaa filmi tegema, samas nagu ilgelt loogiline, nägisi pettud, raisk, sina pead minema, et see ongi see, mis ma pean tegema. Ja siis ma võtsin ta vastu nagu ikka, osutus ikka palju raskemaks, kui ma arvasin. Ka. Autor kirjutas sinu sinu filmist rääkides selle teater, muusika, kino vist, või sellise lause. Ja nüüd on sul armas Merivoo raske alalati alt läbijookse. Meie rullnokad, ootame. Ei noh, see on täpselt seesama värk. Kui armastusfilm tuli, siis räägite küsitlusest sama juttu õnneks ei lase ennast häirida sellest. Ja selles mõttes seda ma olen küll õppinud, näiteks, et enam nagu kommentaare ei tasu lugeda või artiklid üldse tegelikult ajakirjandust. Üritan võimalikult mitte ennast kursis hoida, mis minust kirjutatakse selleks et rahulikult oma valikuid teha. Sest muidu tekib igasugused igasugused probleemid, mitte millestki. Hakkad tegema konkreetsele sihtgrupile, ise rahule jääma, isegi. Buratino osas praeguse nii-öelda faasiga oled rahul? Ma ei oska niimoodi analüüsida praegu et sellest filmist, aga ma olen väga rahul sellega, et selle ära tegime. See oli ikka täiesti võimatu. Me läksime ikkagi võttesse, nii et meil on põhimõtteliselt olnud stsenaariumit ikkagi lõpp, oli lahtine ja ma kirjutasin ikka hommikul bussis võtteplatsile minnes stsenaariumiks kogu aeg platsil ringi tegema, sellest avastasime jälle. Plats on konkreetselt teistsugune kui kokkuleppima. No kõik asjad olid, mingid asjad olid puudu, mingid asjad ei töötanud nii nagu pidi ja siis kogu aeg läks ringi tegemiseks, aga, aga mis on lahe selle asja juures on see, et mitte ühtegi võttu päeva ei olnud. Kus ma oleks ka mõelnud, et raiskamine läks küll tuksi. Nii ma küll ei tahtnud, vaid tuligi nagu täiesti lambist olukorrad, mis ei oleks kunagi sündinud paberil. Sündisid ainult tänu sellele, et kõik videe tuksis. Ja, ja väga tore, suur tänu näitlejatele ikke, kes nagu Need olid ikka väga vaprad. Noh, pool tundi enne võtet saada tekst üldse. Et see on nagu üks asi on see, et pähe saada. Teine asi on see, et seal niimoodi ära mängida. Lahe, see on ikka tase. Et sa ei ole nagu selles mõttes pikk pikkade filmide kõrval, sa ei ole seda näinud, aga, aga varasematel kordadel, kumba sa rohkem naudid seda, kui sa oled platsi peal või siis seda, kui, kui juba on nii-öelda pimedas toas monitori ees Saatus on nii erinevad asjad. Aga rest arutasime Uku Uusbergi ka Venemaal, tema on teatriinimene täiesti konkreetselt mina filmiinimene ja me vahe ongi selles, et mina pean nagu üksinda nokitsema kuskil pimedas toas. Mul on vaja seda hetke ka, kus ma ise teen. Et mul ei ole kõrvaldanud kedagi, et ma lihtsalt teen ise seda ja siis näitan näiteks või siis ma siis on midagi valmis, midagi nagu ma nagu ma nagu sünnitan. Niimoodi, et ma ise ise olen üksinda mate ja platsil, mulle meeldib ka väga mul viimasel ajal hakkan tulnukale ka, et asjad olid nii. Mõni päev oli seal, üks päev oli, kus me pidime ringi tegema kõik. Ja kus juhtus niisugune asi, et et näitlejatel ei olnud teksti ja siis me saime nagu konkreetsed ülesanded, nii et sa pead seda ütlema. Siin Need, need laused on oluliselt, see emotsioon on oluline ja see on oluline ja siuksed teekonna läbi tegema. Davai läks ja siis nad hakkasid elama nagu ja selle Buratino filmi päevad olnud väga palju seda oldud. Territi Uku Uusberg kassifilmis ütles, et tema dialoogi oli täpselt nii, et Rebane ütleb, et mis sa arvad, kas siis on kassil kolm punkti sodik, täielik jobu. Ja siis see, mis kolm punkti selle mätsin rohuga, uppuja tee räägi ja siis ta sai kohapeal enne võtet muidugi seda läbi mängides tekkisid jumala lahedad asjad. Et see on nagu peaaegu samasugune kui see, et sa oled üksinda toas ja. Aga nüüd on jälle. Kõik ning kogu see filmi tegemine nii lahe asi lihtsalt ei saagi võrrelda, kuuluta lahedam. Muusikat sa pead ütlema mulle numbri. Palju neil aegadel on, meil veel, on, mitte palju enam jah. Paneme aa, aa, vot ma leidsin toreda loo nii. Mille andis mulle mu sõber Magnus, sa võid sellest rääkida, kütte mulle number, palun kaheksa nii väga hea. Aga sellest midagi rääkinud, Ma tahtsin öelda, et Magnus andis mulle loo. Tere, Magnus. Saatekülaline on Rasmus Merivoo ja et ma ei saa selle, pole sugugi nii palju aega enam lõpuni, et ta saaks seda rahulikult lõpuni kuulata. Kes loosalu tõi? Magnus andeks, aga, aga kui sul on kodus olemas, ma arvan, et sa oled ise ka, imestan, et see oli ikka väga hea. Rasmus, mis asjad on need, mida sa, kuidas kaasa võtad nendes paikades, kus sa käid, on sul selliseid asju, mida sa, mida sa nii-öelda kogud, mida sa, mida sa nii-öelda iseenesele märkamata või siis lausa teadlikult alati juhul, kui näed kaasa, võtad. Ja ma ostan alati. Esiteks ma kogun Coca-Cola pudeleid, nii Coca-Cola pudeleid ja täis, meenutan et neid ma ostan igalt poolt, kus ma käin, erinevaid, ma ei tea, miks kunagi kunagi. Üks mu õpetaja tõi mulle usast Coca-Cola pudeli, siis kuidagi hakkas pihta. Sul ei tekkinud hetkekski pähe mõtet, et äkki ta tõigi sulle selle jaoks lihtsalt, et sa selle lahti teeksid. Kuulaksid ära sellep. Tahtsingi saada teada, mis maitsega Ameerikaga kala mitte see tavaline, vaid see, mida kaheksakümnendatel ära lõppeti tootmise ja siis ameeriklased hakkasid protesteerima, et see uus Coca-Cola ei kõlba kuskile ja siis tehti Coca-Cola klassik antise vana uuesti müüki. Meil seda siin ei müüda. Tahtsin teada, mis pagana maitsega, mis maitsega, see oli? Siuke minagi teravamalt, Aagi natuke sihukene. Happelisem nii. Ta tõi mulle selle siin ära, ei ole, põnev oli, siis ma mõtlesin, et huvitav, mis teiste maade õhuga kuulatakse maitset erinevalt kuidagi. Ja siis hakkasid teised inimesed loomul erinevates maades. Muidugi alguses jõin neid. Ja nad olidki erinevad, erinevad. Ja siis ühel hetkel ma avastasin Coca-Cola pudelit kogutakse üldse ja siis ma ei tea, millegipärast hakkas huvi tundma. Ja siis mul on erinevate erinevatest maadest Coca-Cola pudeleid. Nüüd on jumala kinnised või lahtised, siis ikka kinni enam ära joo. Jah fanaatiline koguja ei ole nagu vahepeal. Ma helistasin saatkondades, küsisin, et äkki saate mulle Coca-Colat uueveskil oli selline periood ka ja, ja ma tavaliselt kui ma nagu satun mingisuguse uue teema ohvriks, ma lähen täiesti hullusti, mäletan, käisime Itaalias kooriga. Kogu see aja, kui me seal olime vaadanud ühtegi maja, ma ei käinud üheski huvitavas kohas, ainuke asi, ma vaatasin maha, otsisin, käbisid, mul oli vaja leida kõige suurem käbi Itaaliasse, siis ma suudan leida. Ma tõin koju mingi terve kuhja, mingit jura, mis läks hallitama ja sind ammu ära juba kõik kogume, Itaalias-käik seisnes selles, et ma otsisin, käbisid ses mõttes natuke keeruline. Aga mis ma kogun vene süntesaatoritega üldse muusikainstrument, Väike-Vene süntesaatorid, üritasin Venemaalt leida ka Vene Venemaalt on väga raske leida vene süntesaatorid. Nad esindajaks on see, et venelased eriti ostnud neid kaasmaksid palju, eks ostsid, nendel nendel on, aga need ei müü. No siin Baltimaades on rohkem neid levimas. Ja siis teine teine grupp venelasi on aru saanud, et kui sa neid läände mütsi saad, korralikud papusid nagu erilised. Või siis teine variant on see, et nad tahavad sellest lihtsalt nii palju raha saada elus esion, nõus maksma selle, sellest. Põhimõtteliselt oleksid sa valmis kokku panema kaks näitust vähemalt või ütleme tegema sellise üks Coca-Cola erinevate pudelite näitus, ma saan aru ja siis põhimõtteliselt oleks võimalik süntesaatorid näitust teha. Põhimõtteliselt on mul nüüd väga palju, ei ole, vist on klahvpille mingi 20 on kukkunud? Ei ole tõesti panna. Võiks rohkem olla, need on tegelikult rohkem. Et ja, ja Coca-Cola pudeleid. Oi nüüd nüüd on, noh, ma ei oska öelda nagu numbrites kapitäis ja veel. Ma arvan, et kaks kapitäit oleks ära, ei ole kuskil hoida tegeleda ka Kuusalu Kuusalus on üks partii, siis igal pool vedeleb neid, kus kohtama keegi toob mulle siis mul on nagu igasuguseid. Mis piirkonnad sul praegu nagu puud on? Kui keegi nüüd kuuleb ja keegi läheb kuskil, kuskohast ta võiks olla kaasa tuua? Coca-Colat? Puududa ma ei teagi, mul on ikkagi üsna üsna üle maailma on ikka nagu praegu praegu isegi ei ole kindel, sest et ma olen lihtsalt on neid nagunii palju, et ma pole nagu jälle pidanud mingit. Teravat arvestus ja ma ei kujutagi ette tegelikult, mis mul puudu võis olla. Jääb üle oodata näitusteks, siis saadigaks, spetsiaal. Indoneesias on üks tüüp, kes kogub ka pudeleid. Kunagi sai kokku lepitud, et ma kogun nagu talle ka, et mulle ka, et ta nagu aeg-ajalt mulle, et mul on sulle veel need pudelites. Aga ma ei tea, millal me neile järgi lähen. Aga tore saatekülaline oli Rasmus Merivoo ja rääkisime filmide tegemisest. Rasmus, kui palju sa ise tuleviku peale mõtled, kui palju sa, kui palju sa mõtled ette selle peale, mis, mis aegade jooksul muide, järgmise viie või 10 või 20 aasta jooksul saab või võiks saada? Noh ikka mõtlen selles mõttes, et ma ikka unistan ja teen igast naljakat, vahest vahest tõesti tuleb mingi naljaks niisugune olukord pähenevad nagu, et kuidasmoodi ma saksa hakkama või noh, ma pean dialoogi mu peas mingite huvitavate inimestega. Kellega sa, kellega, kellega sul on olnud au oma peas vestelda? Ma ei tea kõikidega ikka vahest räägin nendega. Ma ei tea, miks. Väga tore, ma usun, et need on väga põnevad ja huvitavad vestlused. Igatahes ma siiralt loodan ja soovin, et kõik need kõige pöörasemad unistused ka ühel hetkel sulle võib-olla endale ka ootamatult, aga, aga igaks juhuks ära täita. Need on nagu unistused, aga tegelikult elus on ikkagi see, et lähebki hoopis teistpidi, läheb absoluutselt. Poleks aastaga tagasi või mis aastal ma olen kaks aastat filmi teinud veel enne seda filmi ma poleks elu sees arvanud või Venemaal. Käisin ärasel. Vaatame, kuhu ma järgmisena siis ei plaani minna. Jääme põnevusega seda ootama ja vaatama. Väga hea, aitäh sulle, palun tänase saate külaline Rasmus Merivoo. Sellega on sellesuvised raadio kahesaated piknikul sarjast läbi suur aitäh, et te kuulasite ja hoolega jälgisite.