Tere, mina olen Urmas Eero Liiv ja te kuulate uunikumi. Urmas Eero Liiv on 1966. aastal ilmavalgust ainult dokumentaalfilmide režissöör, kes on oma filmides tegelenud nii Kaali kraatri saladusega kui teise Arnoldi ja pronksi mässuga. Kuid kooslustan Urmas võitnud ka saatejuhina, olgu selleks siis selgeltnägijate tuleproov või leiutajates nupumeeste otsimine. No neid vanu lemmiklaule uusi tuleb kogu aeg peale, aga mõned vanad hakkavad tulema sealt kuskilt kaugusest üles küll. Näiteks on mulle hakanud viimasel ajal meenuma ja meeldima väga uuesti ansambel apelsini varasem looming näiteks lugu Edison. Ja näiteks just see periood, vot siis apelsini ansamblist, kui seal laulis solisti rollis Ivo Linna. Ma võin nüüd pealkirjadega eksida, aga sellel perioodil, kui testis Edisoni laul, siis oli veel ka laul mingitest vanadest raamidest raamid, raamid, raamid, raamid, raamid, raamid, just et seal sellele apelsinid väga niisugused lahedad muusikasätted, et see, mis sinna helistatud muusika taustale on vägagi ja väga moodne ja, ja vot see mulle eriti meeldib ja selles Edisoni laulus on neid samasuguseid käike. Just kõige sümpaatsem ongi apelsini tolleaegne ja Ivo Linna selline noorem hääl sellest apelsiniperioodist mulle ainult tegelikult need mõned laulud meeldivadki sealt Ivo Linnaga. Siis oli seal veel Ivo laulis seal mingisugust mingi aeg meid muutnud on, ma ei tea, kas see oli tal apelsini või mitte. Ühesõnaga muus apelsinilooming, mind ei ole eriti eriti vaimustanud, et eesti muusikas kui midagi veel, mis mulle on meeldinud. On olnud ansambel Radar Miller väga lahedalt, niisugust muusikastiili on nad viljelenud ja ka väga lahedat. Äkki. Ansambel apelsin alustas 1974. aasta mais. Nime leiutas ansamblile Tõnu Aare, miks mitte apelsin hea, mahlane, rõõmsameelne, meeldib nii vanadele kui noortele ja saadaval tollases Nõukogude Eestis ainult pidupäeviti. Esimesse koosseisu kuulusid Tõnu Aare, Ants Nuut, Harri Kõrvits ja narder. Pärast Tõnu Aare naasmist sõjaväest Siberis. 1975. aastal lisandusid veel Gunnar kriik, Ivo Linna ja Mati Nuude. Tänase uunikumi laulu Edison muusika autoriks on Gunnar kriiki Nad, kirjutas Ott Arder. Loost räägib nüüd lähemalt apelsiniliider Tõnu Aare. Omaloominguline pala, millega nägime vaeva üksjagu, tead, eks ole, Jaan laulab seda vaheosa ja, ja siis kõik see saun ja kuidas see asi toimima saada, ma ütlen selle kohta nii palju, et punt nägi kõvasti vaeva ansambli koostöö, et ta nii selle loo kohta et ei ole, need oleks aga selle loo lõpuni panud laual, et teeme nii, siin ikka punt oma peakeses samas kõvasti. Kõigepealt otist otsivad Niuke, Dexter. Gunnar võttis asjast kinni, aga mõtlen, kuna tekst. Mul on väga hea tekst, on midagi öelda, siis lihtsalt tuli maha istuda terve pundiga ja hakkasime mõtlema, et mismoodi seda teha. Et oleks asjast asi. Selle loo puhul ma ütlen, mis sest, et Gunnar on autor, aga on terve ansambli lugu, saabki, igaüks pani pea tööle. Gunnari lugu näiteks reeglid, noh see on geniaalne siiamaani sisse raamid ja noh, ja kusjuures Gunnari nagu see lugudes põhines tema klaveri mängimise oskusele. Sest ta passi seal mängis pundis, aga oli klaverimängija. Vot seda ma ei mäleta, kas see on mingi tellimuslugu, seda ma ei mäleta, aga üldiselt otiga on pakkunud meile üksjagu neid ja isegi näiteks kui inimesed, salv on tühi, ei ole ott isegi kirjutasime Kingissepa laulukese. Mõlemad Henno Käo ja Ott Arder võltsimine hea pärandi, et meil on palju õhus, mis on tegemata, eksi, kõlas me tegelikult näeme ansambel, et meil niimoodi sellist, et, et kes on solist, sellist asja meil poolski mängisime alati mängul ansambel, meil ei ole kunagi olnud rõhk selle peale, et on solistid ja siis on saata punt huntide puit on puitjalgpallimeeskond.