Ülekuulamine. Peaminister Andrus Ansip on lõpuks märganud, et valitsus on teelahkmel. Valikuid on mitu, nende hulgas ka võimalus kogu koalitsioon koos ametikohtadega ümber vaadata. Koalitsiooni konid tekivad ja kaovad, ent riik peab jääma. Iseasi, kelle vedamisel ja mis sellest paremaks muutub. Toimik number 107. Kolmikliidu saatus. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino ülekuulamine alustab. Väljavõte toimikust kogutud materjalid. Ülekuulatav number üks Zahkna Margus amet riigikogu liige Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär. Ülekuulatav number kaks Michal Kristen amet Reformierakonna peasekretär. Ülekuulatav number kolm Nestor eiti amet Riigikogu liige Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Härrased, Andrus Ansipi valitsuses on 2007. aasta valimiste järel kokku pandud siniste silmadega optimismi valitsus, mis, mis lubas, lubas peale valimisi kõike kõigest, kui palju neid punkte on, mida praegu koalitsioonilepingu lubadustest. Mul on ka ellu viiakse, täidetakse ma arvan, et kõike, mida on võimalik ka viiakse, et ma möönan, et see ei ole kuidagi numbriline vastus, näiteks hea number seitse või midagi sellisteks. Aga ütleme kõike, mida on võimalik ellu viia nendes nendes tingimustes, kus pidevalt kärbitakse. Esiteks ja teiseks on ikkagi nagu selle koalitsiooni tänane minu meelest elus olemise eesmärk ja üldse Eesti eesmärk number üks, eurole üleminek ja selle käigus sellise tõsise finantsstabiilsuse saavutamine, et kui me vaatame ringi, siis ülejäänud riigid ju maadlevad siin juba ligi kümneprotsendise miinusega ja meie oleme üsna ikkagi selline ainulaadne Algne nähtus, kus kus inimesed täiesti nagu palehigis hommikust õhtuni töötavad selle nimel, et jõuda eurole ja seda on hakatud maailmas ka tähele panema, et suured majandusajakirjad juba kirjutavad, et ei ole midagi üks suurt balti riike, eks ju, et Eesti on ikkagi suhteliselt ainulaadne nähtus, nii et ma arvan, et hindame Mul on väga hea meel selle üle, Kristen Michal sõnastas ära kohe selle, miks praegu üldse Eestil valitsus on. Ehk valitsuse peamise eesmärgi, et me saime kohe seda teada, kõrgub ülejäänud sadu alguses. Kui ma tohin siia midagi lisada, et siis selles leppes on kahte laadi punktid, et ühed on siis need, mis nõuavad teatud kulusid ja teised, need mis on sisulised ja mis ei nõua, kulus neid õnnetunde. Ei, need ei ole õnnetunde punktid, need on ka vajalikud asjad, aga mida vaja organiseerida ja mida saab tänaste kulude raamides teha nii, et neid punkte täidetakse, aga mis puudutab neid, mis täiendavaid kulusid nõuavad, siis neid loomulikult on juba eelmise aasta. Ma ei tea, mis, mis kuust alates on selge, et neid ei suudeta täita ja selle asemel tegeletakse tegelikult kogu Koalitsioonilepe muutmisega antud majandusolule vastavalt jama siiski paneks, nagu kolleeg Mikkali jutustasin natukene vastupidises järjekorda, et minu meelest kõige tähtsam on finantsstabiilsuse tagamine siin riigis. Muka, mul on hea meel, et ütleme, muu maailm on aru saanud sellest, et Eestis on tegus valitsus tänastes oludes ja euro on nagu pigem selle finantsstabiilsuse tagamise üks nagu lisand ütleks, nii. Margus Tsahkna, olete te nõus sellega selle jutuga, mida on räägitud ja mis seal teie nägemus selles osas, et kui palju õpid reaalselt sellest alguses kokku lepiti, kui seal sinisilmade koalitsioon kokku tuli praegu hetkel öösel sinisilmade koalitsiooniks, sest et tulevad alles aru, et just nimelt heledad laksud alles hakkavad käima, aga aga IRL-i poolt vaadatuna ega me nii suure hurraaga, kui me vaatame neid valimislubadusi, siis ka välja ei lubanud, aga ega siin tagantjärele, kus on täppisteadus, et ega seda maailma majanduskriisi ja finants finantskriisi, mis sellele eelnes, ei osanud ju keegi ette ennustada, oli küll teada seda, et eks kinnisvarabuum natukene jaheneb ja majandus natuke jaheneb ja tegelikult kui ma tuletan meelde, siis selle koalitsiooni algusesse valitsus võttis juba päris mitmeid meetmeid ette, et seda majandust ise jahendada. Aga no nüüd on olukord palju tõsisem ja ma tahan siin tunnustada kõiki meie koalitsioonipartnereid, et keegi ole näpuga seda koalitsioonilepingu rida. Ma arvan, et see päris tükk aega, vaid me tõepoolest vaatame igakuiselt ja kvartaalselt nii-öelda riigilaekumisi ja ka prognoose. Ja tavaliselt me nüüd, eriti viimasel ajal, võtame neid prognoose eriti tõsiselt just nimelt need nii-öelda eriti negatiivsed prognoose aluseks ja ja neid, nii nagu ka eelmine Lähed ütlesid neid koalitsioonipunkte, mida on võimalik täita, neid me täidame, aga ma ütleksin, et euro on üks selline konkreetne eesmärk, mis on kokku lepitud, aga euro ei ole asi iseeneses, vaid mul on hea meel, et see eesmärk on olemas, et see tegelikult paneb meid ka olukorda, kus me peame hoidma enesedistsipliini ja meil on konkreetne number, ehk siis miinus kolm protsenti eelarve miinust ja selle nimel me kärbime, aga ma ütlen, et see aitab lihtsalt, nii nagu Eiki ütles meile jääda reaalseks, et me oleksime võimelised ka seda riiki käigus hoidvate suudaks maksta õpetajate palku, päästetöötajate, politseinike palku ja nii edasi. Arusaadav jõuame sellest eurosse mõne sõna ja mõne hetke pärast rääkida, aga tehke mulle, kui algajale demokraatiahuvilisele asjade kõrvalt jälgijale selgeks, miks sellises olukorras, kus kõik on muutunud, ei oleks mõistlik tulla ja piltlikult öeldes lasta see eelmine koalitsioonileping paberihundist läbi ja panna uus valitsus kas või nende sama osaliste poolt. Ja uus koalitsioonileping kokku, mida oleks siis võimalik nii-öelda reaalselt ellu viima hakata. Et olukord on ju põhimõtteliselt muutunud, kui see leping, mille alusel ta kõik kolm kokku tulite, tehti heal ajal ja vaadates tulevikku pilluga, kus ajad ongi jätkuvalt head, siis on olukord praegu on ju hoopis teist. Ega ma ei kujuta? Täna oleme valmis ütlema, et needsamad eesmärgid, mis seal koalitsioonileppes on kirjas tegelikult, et ütleme, ettevõtlikule inimesele oleks Eestis hea ettevõtlusega tegeleda, et emal oleks hea lapsega kodus olla või Isallaks ja lapsega kodus olla. Et kõik needsamad asjad ja pensionid endiselt, mis tõusid selle valitsuse ajal, eks ju, alles hiljuti veel, et et kõik needsamad eesmärgid on täidetud, et ma ikkagi küsiks nagu, et et kas, kas me peaksime eesmärgid kuidagi prügikasti viskama, et mina seda vajadust esiteks ei näe ja teiseks on see, et ega inimestel kuna väga selge ülevaade, et ühte asja ma sellega koalitsiooni kiituseks ütlen küll, et ega neid siniseid silmi ei tehta kuidagi kinniste uste taga, et, et see selline alati kui debatiks läheb, siis lööma on ikka kuskil keset turuväljakut alati, nii et ma arvan, inimestel on täna väga hea ettekujutus, et kus see koalitsioonileping ja selle täitmine on. Minu meelest see teie poolt ette pandud või küsitud asi siin praegu tehti ära juba aasta tagasi ja siis, kui see krokodillide kuulunud kurikuulus töörühm kuskil eelmise aasta juunikuus kokku tuli, arutamaks selle aasta eelarvet, siis oli kõigil ka üheselt selge, et koalitsioonis on väga palju, et mida lihtsalt vähemalt sellel ja järgmisel aastal näiteks täitmiseks ei olda võimeline ja selles on nagu kindlasti juba kokku lepitud. Aga need teemad, mis on selles leppes veel ja mille sisuline täitmine käib, mille kohta ma ütlesin, et mis ei nõua siis uut ressurssi ehk pigem tänase ressursi selline ümberotsustamine, ega neid ei ole mõtet uuesti hakata vaidlema ennem kui on mingi konkreetne eelnõu laual täpsustatakse punkte, et kui ma ei tea, no mis põhiet, kui põhimõtteliselt lepiti kokku, et töölepinguseadust muudetakse koostöös tööturupartneritega, siis seda põhimõtet jälgime me siia Taani ja teeme koostööd. Loodame, et valitsus teeb ja ka kõik kolm fraktsiooni teevad koostööd nii tööandjate kui ametiühingutega, et see asi välja tuleks, mis sest, et see tähendab juba ette, teadsime ju kaks aastat tagasi, et see tähendab suuri vaidlusi ja debatte aga me usume, et nii on õige käituda. No me oleme ennast nüüd ilusasti niimoodi soojaks rääkinud, lähme nagu konkreetselt selle selle valitsuskoalitsiooni nii-öelda praeguse hetkeseisu juurde, et et kuulaja oleks ennem seda kui sukelduma Tartu muusikapäevade lainele, võimalik natukene paremini aru saada sellest, mis, mis elust riigis toimub. Margus Tsahkna. Ma saan aru, et kui Kristen Michal ütleb, et valitsus töötab selle nimel, et tuleks euro, siis ainukene nii-öelda Ta on kokkuleppe ja selle eesmärgi saavutamise nimel. Lühiajaline kokkulepe on see, et, et rahandusminister, Padarit me enne eurovalimisi mutta ei tambi ja, ja, ja teie näiteks olete lubanud, et väga ei luba rääkida. Taavi Veskimäe. Reformierakond on lubanud ka, et nad väga ka nagu ei, ei karga ja ootame valimised ära, on see nii? Ei, see ei ole üldse nii, kui me vaatame meediapilti, siis Taavi Veskimägi võtab pidevalt sõna ja ma pean Taavit tunnustama selles mõttes, et tema sõnavõtud kaks aastat tagasi. Kahjuks osutusid tõeks, mis meil täna käes on, need numbrid? On osundanud järjest tuleb. Just selles mõttes tema, tema teadmine on olemas, me ei ole tegelikult kuidas ma ütlen, öelnud kellelegi ükski koalitsioonierakond, et olge vait pigem, nii nagu ka Michal ütles, et kogu see protsess on ju olnud nii avalik ja ma sain aru, et seal on tekkinud küsimusi, et kas see koalitsioon on omavahel tülis ja mida iganes, et mulle meeldib see, et me räägime asjadest päris otse. Mis nüüd puudutab need sedasama koalitsioonilepingut eelmist teemat riigi poolt vaadatuna, meie ei pea nii-öelda vajalikeks kinni vaimu üheski valimislubadusest ja me peame tegema õigeid otseseid raskel ajal see on väga selge ja pissinud, viimase nädala sündmused on toimunud, et siin on on tekkinud väikseid küsimusi, et kas kas nii-öelda need ettepanekud, mida rahandusminister lauale pani, et kui tõsiseltvõetavad need olid nii-öelda, et ka reaalselt läbi viia, kuid tänane valitsuse kabinet oli jällegi väga töökas ja, ja ma arvan, et see suund on õige võetud, et kõik solidaarselt võtavad Eikile meelistasena kätest kinni ja kärbivad ühiselt, nii et et see on see, mis toimub. Kõigil on õigus sõna võtta ja öelda oma arvamust välja, et iga hea idee täna koalitsioonil on teretulnud, et ma ei väida seda, et need kolm erakonda teavad lõpuni, mis on kõige õigem, et kui opositsiooni poolt tuleb ideid, siis on alati need head head, me võtame need vastu. Margus Tsahkna, vägisi jääb mulle mulje, et teil ja siis IRL-il puudub üldse maailmavaateline positsioon, kui te olete nõus kõigest loobuma, nagu te ütlesite, kõikides oma valimislubadustest ei just nimelt ei pea kinni oma valimislubadustest, kuid me peame kinni oma põhimõtetest ja üks nendest põhimõtteliselt on see, et enne kui me ei ole lõplikult üle vaadanud võimalusi riigi kulutusi kärpida, me ei ole nõus tõstma maksa näiteks seda, mida on teinud rahandusministri ettepanekul näiteks tulumaksu. Minu väide on täna selline, et me ei ole lõpuni pingutanud vaatava vaatamast üle siis riigi nii-öelda jooksvaid kulutusi, ehk siis neid kohustusi, mis on riik võtnud Neil aegadel ja ja õnneks täna ka valitsuskabinet selle suuna võttis, et kõigepealt me vaatame ikkagi vilekulutused, seal maailmavaateline küsimus, enne kui me läheme nii-öelda Venemaa kriisis, kus tegelikult töökohti järjest kaob ja kaob inimese rahakoti kallale. Et praegune see ettepanek lauale pandi, tähendaks keskmiselt 20000 krooni teenivale perele ühe kuupalga loobumist aastaselt me, see on kõige viimane samm üldse, mida teha nii, et meie seisu Eks see viimane aasta on oluliselt muutnud loomulikult seda sõnakasutust, mis on ja kõige vähem ma usun seda, et kellelgi kolmel oleks üldse mingit võimalust oma Taavi Veskimägesid ja muid isemõtlejaid, noh, mingit pidi vaigistada, et keegi seda ei hakkagi tegema, keegi ei soovigi seda teha. Küll, aga loomulikult, et ma tahan juhtida näiteks tähelepanu sellele, et kui kuskil aasta tagasi minu halvas suust tuli, tuli välja lause, et kaks järgmise aasta eelarves me ilmselt läheme defitsiiti, siis peetiga seda patuks, öeldi, et ei tea, kas maksab niimoodi välja öelda veel. Täname räägime ju sellest, et me jääksime selles defitsiidis mingi mõistliku suuruse juurde, suudaks riigi kulud ja tulud tasakaalus hoida. Et ma isegi osanud kuidagi teistmoodi ette kujutada, kui see koalitsioon kokku tuli, et ju need erinevused maailmavaates erinevused aru saada omades mingit pidi ka võib-olla meie kahe parempoolse koalitsioonikaaslaste vahel omavaheline konkurents ega ütleme sellist ütlemist rääkimist no on ikka ja miks siis peaks seda tegema kuskil uste taga, kui, kui see asi paratamatult jõuab kuskile, et kas või seesama siis need ettepanekud, mille nüüd rahandusministeerium tegi tasakaalu viimiseks Eiki Nestor, kas need meediasse rutt absoluutselt, kas need ettepanekud tulid, kas need ettepanekud tulid rahandusministeeriumist või nad tulid sotsiaaldemokraatide peakorter? Kaks kogenud siin meil on tõesti erinev arusaam, kuidas oleks pidanud antud oludes käituma, et eelmine aasta Me alustasime krokodillid ega siis krokodillide töö läks valitsusse ja see võttis väga pikka aega. Teine kogemus on sellest aastast veebruarist, kus ka tuli tegeleda kärbetega ja seadusemuudatustega siis võeti kokku nii-öelda poliitiline erakondadevaheline töörühm, kes sisuliselt leppis kokku koalitsioonile muutmises ja pärast seda valitsus selle alusel tegi tööd ja esitas ettepaneku riigikogule. Meie ettepanek oli ka nüüd nii käituda, meie partnerid leidsid, et ütleme, need nii-öelda koalitsioonilepingu muutmise läbirääkimised on seekord õige pidada valitsuses, et võib ka nii, minu meelest me kaotame sellega aega. Partnerid leiavad, et nii on parem. No hea küll, mis, mis vahe seal tegelikult on, et selles mõttes ei ole ühelgi ministril, kaasa arvatud rahandusministril õigust ühepoolses korras muuta seda, mida erakonnad on omavahel kokku leppinud. Ja meie soov oli, et erakonnad lepiksid ennem kokku kui rahandusminister selle alusel omaette paneb, kuid teed. Nii et praegu olid need loomulikult ühe osapoole ettepanekuid, kuidas olukorrast välja tulla ja sellisena saabki neid võtta. Nii et see ei olnud mõeldud kuidagipidi. Ma ei tea ülejäänud partnerite solvamiseks või millekski muuks, et ma. No see on juba aru saanud, et absoluutselt ei no ma võiks siis ka, no ma ei tea, et kaks korda. Uus kabinetis ma võiks öelda, et Rein Lang on mind solvanud, no mis kasu sellest on, eks ole, me saame tõesti asjadest erinevalt aru, aga ma ei hakka selle pärast. Et ühes nutma avaliku Kartaago tuleb hävitada. Noh Eiki, seda oskab üsna lähemalt seletada selles mõttes, et milline see pilt nende poolt on, et noh, mina, seda supermaksutõusu idee, mis siin nüüd hiljuti lauale toodi, peaks ikka suhteliselt selliseks, kuidas öelda heas seltskonnas öeldakse, on piinlik vahejuhtum, mis tuleb lihtsalt unustada, et ma tulin, ei peakontorist seda äiki oskab paremini, aga nagu ta kirjeldab, et jaa, seda küll ma selle juures küsiks, eks ju, veelkord et ma ei esita ühtegi nõudmist, aga ma kindlasti küsiks, et noh, et kas ikka on nagu mõistlik, et minister oma ametikohustusi täites eriti rahandusminister tegelikult kuhugi kandideerib ja töö tegemise asemel tegelikult tegeleb kandideerimine. Urmas kandideerib ka Euroopa. Aga ma küsikski, et kas minister on suutnud seda vahet teha, et noh, mina näen nendes ettepanekutes maksutõusu ettepanekutes, kus soovitakse inimesele peale lauda ikkagi metsik maksukoormus, ei ole üldse väike, eks sa näen ikkagi väga selgelt soovi oma valimiseelsed profiilid eraldavat teravdada mingites sihtgruppides, kellele meeldivad tõusvad maksud, kellele meeldivad automaksud, kellele meeldivad igasugused muud maksud. Et, et, et see on ikka väga selgelt nüüd valimiskampaaniat europarlamendi valimistel on jäänud 38 päeva või ma ei tea midagi sellist lähedalaegsete, seitsmes juuni? Jah, just, et noh, ütleme, et need loetud päevad tegelikult ja noh, mina ütleks, et see on küll nii-öelda viimane kampaania öelda paindjuuning, et ega kõik on ju arvestanud, Padar kaob pildist niikuinii, eks, et kui ta, kuidas puha saab, läheb ta sinna, eks ju, kui ta ei saa noh siis tagant ministri kohalt minema. On küll nüüd räigelt vastu, meie pakkumine oligi ju, et käitumine oleks teistsugune, nii nagu veebruaris ja siis oleks ennem poliitikates kokku lepitud, keegi oleks, oleks, ei oleks saanud öelda, et et ma ei tea, mis, mis kampaaniat keegi siin teed. See oli meie pakkumine, ei sobinud, partnerid arvasid, et seda peab nii-öelda koalitsioonilepingut muutma valitsus ja sellest selline konflikt. Ivari Padar ühe asja, et et kui paks peab olema kellelegi pead, saad aru, et sellele koalitsiooni lauale tuua nagu maksutõusu ettepanekut, et see ei ole hea idee. Ja mis siin imelikku on antud olukorras muuseas ka valitsus täna ja siis, kui see idee välja käidi, on tunnistanud, et seekord ei saa ainult kärpida, vaid tuleb mõelda mõlemale poolele. Nii tulude suurendamine kui kulude kärpimisest. Kõik suurepärane selles mõttes tänases kabinetis kõik ministrid, praktiliselt ma saan aru, jõudsid selleni, et nad üritavad kärpida, et nad saavad oma protsendi kärpeprotsendiga hakkama. Ja veel kord selle protsessi juurde tulles, et minu arvates ikkagi kuni tänase ministrini on olnud rahandusministeeriumi tööpraktika on olnud selline tegelikult rahandusministeeriumi ametnikud eesotsas kantsleri või kellegi teisega räägivad läbi teiste ministeeriumi majade ametnikega, siis pannakse need kärpekohad lauale, siis istuvad laua taha poliitikud ja ministrid. Ja, ja siis nad hakkavad arutama, et ei ole loogiline, tegelikult ministrid istuvad kokku ja arutavad selliseid asju, mis tegelikult tuleks nagu kõigepealt ametnike käest ära täpsust. Täiskogu see protsess on nagu valet pidi pööratud, eks absoluutselt vale arusaamine. Ametnikel pole mingit õigust muuta koalitsioonilepingut siis ametnik kes tulevad sealt, eksivad sedasama endalgi ju. Absoluutselt. Ja numbrid tulevadki lauale. Sul ei ole nii, et sa tead, et sa pead kärpima, sulle tuuakse lauale rahandusministeeriumist pakett, öeldakse, et see on ainukene võimalus, kõik on läbi, numbrid. Tulevad selle kohta, mis poliitikud kokku lepivad ja siis saavad ka ametnikud anda numbreid. Ametnikel puudub võimalus poliitikutele pähe määrida. Ja numbri, ilma et oleks poliitikud. Sina oled väga hea poliitik ja sina ei lepi kunagi kokku midagi ilma numbreid teadmata. Mina ei lepiks, eks absoluutselt, see tähendab seda, et me küsima numbreid. Head sõbrad, ma ütlen paar sõna ka, et see protsess on väga huvitav, kindlasti inimestel kuulda, kuid tegelikult on oluline see, mis tulemus ja missugune on etteheide. Rino Padarit, Padari ja tehingu puhul tulemus oli see, et ma vaatasin üle, kas minu tuttav rahandusministeeriumis, kes nii-öelda protsessi seal teab, kes on aastaid aastaid seal töötanud on ikka elus, ma kartsin, et on äkki deporteeritud, sellepärast et tema käes sellised numbrid sellise ettepaneku jaoks ei saanud tulla. See oli tulemus. Neil on, haarates nii ongi, aga mis ma heidan ette, on see, et tegelikult me oleme aega kaotanuna, tuletan sellega ka Eiki meelde seda, et kolm nädalat tagasi oli nii-öelda see tore pimesiku mängimine, kui räägiti teisest sambast, et rahandusministril ehk siis sotsidel on ettepanek, aga me ei ütle seda teile, me ütleme seda teile esmaspäeval ja esmaspäeval ka ei öelnud, et tegelikult me oleme kaotanud terve kuu ja kuhu seda võimalust kärpida. Ehk siis jooksev eelarve käib, meil on sajad miljonid kroonid või isegi või ma arvan, et täna juba mingi miljardi jagu, et mida ma praegu heidan ette, on ajakadu tegelikult aga see mäng käib ja, ja teine asi, mis ma tahan võib-olla Michalile nagu täienduseks öelda, et me kutsusime mõlemaid koalitsioonipartnereid üles mitte panema ministreid nii-öelda kandideerimise Euroopa Parlamendi kandideerimisnimekirjadesse, sellepärast et okei, see on nagu fakti üle vaidlemine, kas sega või mitte, aga vähemalt see annab täna tõlgenduse, et näiteks kas Padar teeb kampaaniat või mitte või kas paeti kampaaniat või mitte ja IRL jättis oma ministrit kõik seda rasket tööd tegema ja tegelikult ka isegi erakonna esimees, kes ei ole minister, täna otsustas kandideerimisest loobuda selleks, et panustada sellele raskele olukorra lahendamisel, mis täna Eesti veesel, see ei ole põhiteema, ma tahan veel öelda seda, et ma olen natuke nõus Michaliga selles küsimuses, et, et mindi ikkagi sotside poolt valimiskampaaniasse. Ütlen, et noh, see, see koalitsioon tõesti ei vii sisse astmelist tulumaksu, siis pandi lauale tegelikult astmelise tulumaksu teema, mis tegelikult toob sisse ainult 75 miljonit krooni, mis ei lahenda absoluutselt mingit küsimust, et see on puhas, selline. Kallid sõbrad, et kui te niimoodi süüdistate meid, sind, mind siin alusetult, siis ma pakun välja sellise variandi, et mul on ka öelnud, et mõlemad itsitasite pihku ja lootsite Pagarduv viis miljardit kärpeid, et siis ta saaks võimalikult vähe. No ma ei hakka niisugust juttu uskuma, eks ole. Eiei Eigi uskuma igiaga ma ütlen sulle väga lihtsalt, et mulle täna tundub, et näiteks Juhan Parts on parem rahandusminister, sellepärast et ma saan aru, tema suutis teha valitsuskabinetis ettepaneku, mille järgi valitsuskabinet täna juba teeb reaalseid arutelusid kärpeid. No vot, sul on niuke arusaam. Ettepaneku tegi Juhan Parts, mul on natuke teistsugune arusaam, et selle ettepaneku kõige tulisem korralduse andja oli siiski peaminister, kes peabki valitsust juhtima, et keegi teine No küsimus on aeg panna uus valitsus. No just, et, et kogu see mäng tundub otseses kõrvaltvaatajale sellisena, et ei olegi olemas valitsus konkreetset juhti, kes, kes paneks paika töökorralduse, kuidas asju tehakse, vaid on mingi imelik laiali vaju triumviraat või isegi veel suurem kogu, kes, kes asju ajab, et noh, peaministri roll kui seesugune ajutist siis pressikonverentsil käimine ja riigi esindaja. Milline valitsus juhtub kindlasti mitte, et peaministri töö on valitsuse juhtimine, peaminister? Ma arvan, keegi ei kahtle, juhib seda valitsust, aga ütleme rahandusministri töö, nagu igas asutuses on seltsimees, kes toob või ütleme, kodanik, kes toob lauale paberinumbritega kirjeldab ära erinevad valikud, ütlevad, et mida mingi valik tähendab ja siis istuvad kokku need inimesed, kelle ülesanne on otsus. Aga miks ei ole peaminister suutnud seda nii-öelda ettevõtte finantsjuht korralikult tööle panna? Jah, minu hea küsimus on selles mõttes, et mina ütlen ausalt, et neid märkusi on tehtud rahandusministeeriumi suunas ka varem. See ei ole kellelegi olnud saladus, et tegelikult rahandusministeeriumi töö on olnud üsna kehv, eks ju. Ja ütleme, kõikide nende kärpimise juures ega siis mida Eiki ütleb, et krokodillid tulid kokku ja poliitiliste põhjal arutasid, et ega päeva lõpuks tegi selle töö ära, toovad Aare Järvan, kes on peaministri majandusnõunik, eks ma küsiks, nagu seda, et ega siis me võime nagu päris kaua seda nägu teha, eks ju. Aga noh, täna on ikkagi olukord, kus tänane rahandusminister lahkub, eks ju. Ja ja selles olukorras ma arvan noh, on lihtne küsimus, eks ju, et kes see järgmisena on ja kas ta saab oma tööga? Mööngem seda tõika, et ise panite õhupüssist paugu põlve, et sotsiaaldemokraatidele jätsite rahandusse. Ei, aga noh, minu arvates see iseenesest pole viga, sest ma tean sotsidest väga häid tarku inimesi, üks istub minu kõrval, Eiki, eks ju. Aga aga noh, ütleme nii, et ega siis inimestel on erinevad võimed ja noh, eks ajalugu hinda nutma. No mul ikka ühe ma paneksin nagu selliseid spekulatsioone püsti, et et Kristen Michal äkki vastav Eiki Nestor peale europarlamendi valimisi sotsiaalministriks muidugi eeldab väikest nii-öelda vangerdus. Lisaks sellele võtate ühe nii-öelda oma mehe nagu tagasi ja toote Siim Kallase, kes ka ütleme vorsti Euroopas ei ole üldse tema platsiks sügisel väga kindel. Siim Kallas tuleb rahandusministriks, toob Eesti rahvale euro ja Reformierakond teeb jälle järgmisel järgmistel valimistel nii-öelda tabeli otsas puhtalt. Tundub usutav, eks ole, ei tundu. Et selles mõttes esiteks, poliitikas on ikkagi täna on väga selge, koalitsioonilepe on kohta, teaduskohtade jaotus on väga selge, sotsiaaldemokraatidel on rahandusministri kohta. Ja, ja see jaotus peab paika, et kui te tahate sellel teemal spekuleerida. Eiki on õige mees spekuleerima, kes see mees, naine või pikk või lühike on, kes tegelikult järgmisena seda kohta täidab. Kas meie vabariigi kodanikud tõesti peame teadma seda, et me järgmised kaks aastat ehk järgmiste valimisteni näeme sama struktuur täpselt valitsuses, et ehk siis sotsiaaldemokraatidel on rahandusministri koht? Ma tahaks ühte ühte asja öelda siit Tartust vahele, et meil on kõrval Lätti Nemad, vintsklevad väga tõsises kriisis ja ja üks selle põhjuseks tegelikult on see, et nende ei ole mitte ainult majandus ja finantskriis, vaid on ka poliitiline kriis, ehk siis see pidev kõikumine, koalitsioonide vahetamine, ministrite väljavahetamine, et see annab ka oma nii-öelda oma oma märgi sellele, et kas suudetakse otseselt langetada või mitte Eestile täna see võimalus, et et kõik ministrid võtavad ikkagi ennast kokku ja teevad selliseid otsuseid ära sellepärast et kõige halvem on siis hakata seda võim ümber jagada. Mina tahan täna väita seda, et me laseme Keskerakonna praegu võimule, siis me lähme võtame kuskilt nii-öelda SMS-laenust võtame tohutu intressiga laenu, jagame raha laiali ja siis me oleme poolast pärast kummuli, et vähemalt see arusaamine sellel koalitsioonil täna on selgelt olemas, et me peame pingutama kokku tõmbama selleks et edasi eksisteeriks ja teine pool on see, et ega kärpimisest ainult ei piisa, me peame ka rakendada neid meetmeid, mis toetaksid ettevõtjaid. Ja siin on üks eide konkreetselt justiitsministrile, et üks üks ekspordigarantiide meede on seal seisnud kolm kuud, onju, ma loodan, et me saame sellest lähinädalatel üle ja ja me saame edasi. Meil on ka, aga Margus Tsahkna, midagi ei juhtunud peale seda, kui Maret Maripuu asendati teise ministriga movie, pakun kihlveo, et ei juhtu ka midagi, siis Eesti vabariigi poliitilises kultuuris, kui selles koalitsioonis vahetatakse ära nii-öelda asjad loogilisse maailmavaateliselt sobivasse, nii-öelda sobivates rollides, ehk siis sotsiaaldemokraadid tegeleksid sotsiaalküsimustega suure närviga ja, ja inimesed, kelle, kelle nii-öelda ülesanne on jagada matsu rahandusmaailmas siis tegelenud rahandus Aga siin ma tahan öelda, et mul on tegelikult hea meel, et sotsiaalministri positsioon kuulub Reformierakonnale ja rahandusministri positsioon kuulub sotsiaaldemokraatidele sellepärast et see tasakaalustab just nimelt seda võimalust minna maailmavaateliselt ainult oma asju tegema, et ma arvan, et praegune see lahendus on hea. Räägi absoluutselt sellest, et kas konkreetsed inimesed seal on õiged või valed, need on iga erakonna enda otsustada, ma räägin sellest, et see nii-öelda praegune, see on loogiline, seda hakata muutma ei ole mõtet, kuid samas eesmärgid on paigas ja ma loodan, et tänane valitsuse kabinetiistung vähemalt väljendas seda, et kõik ministrid saavad aru, et see võimumängud ei ole väga mõttekad, et tuleb ikkagi ennast kokku võtta ja kärped äratada. Kuule, kuule, mulle tundub, et üks asi peab paika, see kokkulepe valitsuses olemas, et me Padarit enne valimisi mutta, see on tõestatud, ma tahaks öelda. Et kui te panite tähele, siis sellel nädalal kaks rahvusvahelist reitinguagentuuri hindasid Eesti seisu paremini kui meie naabrite oma ja põhiline põhjus, miks nad seda tegid, on, et Eestis on valitsus, mis koosneb Parempoolsetest kui vasakpoolsetest, kes on võimelised omavahel küll vaieldes, aga siiski kokku muid suuri erinevusi kolme balti riigi vahel täna sisuliselt teevad. No ajalugu pole, pole tõsi, numbrite osas on ikka suurt numbrit, meil on reservid olemas ja juhtub, et ma ei kahtleks, et senine valitsuse toimetamine on ikka olnud pinnasel. Asja. Kui sa lubad, et, et Eiki, ma olen sellega täiesti nõus, aga, aga siin on vaja nagu tunnetada ka seda seda värvi, ehk siis meil on, lasub kõigil ühine kohustus Eesti riik sellest raskest olukorrast läbi viia ja siin ei ole kohta nii-öelda valimiskampaaniateks ja me oleme kõik mõistlikud inimesed, me saame aru seda või tullakse valitsuse laua taha ja pannakse lauale Misso mingeid ettepanekuid, me saame aru ühest osast, mis on väga hea ja põhimõtteline, ma tahan kiita Padarit sellest, et vähemalt miljardi jagu oli seal avalike kulutuste kokkutõmbamist, kuid kõik see muuseum, mis sealjuures oli see lõhnas isegi mitte avalikult, siis vähemalt koalitsioonipartneritele sellise kampaaniamaigulised ja see ei mõju nagu sellele tervele nagu heale heale nagu tunda ja väga hästi. Ja võib-olla näete tonti seal, kus seda lihtsalt ei ole, te eeldate, et seal on olemas valimiskampaania eesmärk kui taotlus, aga võib-olla seda seal ei ole. Kas te olete selle peale mõelnud, et testiga ennast ja oma kriitikameelt? Ei no ma tahan öelda seda, et me teame neid numbreid, me oleme just nimelt Eikiga istunud sealsamas krokodillide seltskonnas koos päris pikka aega ja meil on noh, tegelikult ju teada, mis need numbrid on, et kust koha pealt on võimalik kärpida ja ja me teame ka väga hästi seda, et lihtsalt maksukoormuse ränk tõus praegusel hetkel, kus töökohti kaob, suurendaks töökohtade kadu veelgi. Ei ole see mängimise koht ja ma tean ka seda, et ega ja ei olnud ka mingisugust arusaamist rahandusministri poolt, et jah, et see ettepanek võetakse nõnda vastu, aga okei, praegu me oleme protsessis, millele on antud uus suund, tõesti, Juhan pani selle idee üles, peaminister võttis selle nii-öelda vedada ja, ja praegu on suund ikkagi kärpida eelkõige ja siis vaadata, kas on vaja veel mingeid liigutusi teha, nii et see suund on nüüd lõpuks paigas. No ma küll nüüd vaadates eriti seda kriitikat, mis on tulnud nende ettepanekute kohta, et peaks ikka küll olema naiivne mõelda, et keegi tegi neid ettepanekuid selle nimel, et populaarsust koguda. Et tegelikult on ju seal ettepanekuid, millele on tõesti nii poolt kui vastuargumente ja kõike saab arutada. No ma ei tea, kuni sinnamaani välja, et, et lõppkokkuvõttes, mis vahe siis on, et kas lähme vähendame riigitöötajate palka või siis suurendame tulumaksud, et nii-öelda kättesaadav rahasumma on ju nendele inimestele ikka ühesugune, nii et minu meelest Ega oska mina nendest Ettepanekutest küll lugeda välja mingisugust valimiskampaania maiku, et küllap on siin nagu tõde vaataja silmades ju igaüks vaatab oma rikutuse astmelt antud oludes tõesti, kus poliitilised lepped selles osas puudusid. Minu meelest ei olnudki rahandusministri teist võimalust ja ma oleks ka selle vastu, kui ükskõik milline teine minister mingist teisest erakonnast tuleks välja ideedega selles mõttes, mida enne kokku lepitud ei ole, et nii ei ole ju mõtet käituda. Meil on siin ka selle koalitsiooni on näiteid, kus nii on püütud teha ja peale suure madina omavahelise Madistamisel ei ole sellest mitte midagi tulnud. No ma ütleks nagu selle juurde ikkagi seda, et kui Eiki küsib, et aina ettepanekutel vahet, et noh, minu arvates riik on ikkagi midagi rohkemat kui riigitöötajad, riigitöötajad on kahtlemata tublid ja töökad inimesed, kõik, eks või vähemalt osa neist, aga aga riik on ka suur hulk inimesi, kes tegelikult tegelevad ettevõtlusega, inimesed, kes iga hommik lähevad kuhugi tööle, loovad töökohti või lähevad sellele loodud töökohal, eks ju. Et kui me nüüd kujutame ette, et mida tooks selline järsk maksutõus nii ütleme tulude osas kui tööjõukulude osas, siis tegelikult tähendaks seda, et meie töötute hulk suureneks, käsuhted kujutage ette, täna on ju tegelikult selline olukord, kus ettevõtjad panevad ikkagi töökohti kinni, sellepärast et neil ei ole võimalik neid töökohti pidada, sellepärast et nad lihtsalt ei tule ots otsaga kokku. Kui me tõstame neid makse, siis on meil tänavatel uued töötud inimesed, et noh, mina ütleks küll, et see on ikka väga selge rahanduslik rumalus tegelikult tänasel ajal selliseid ettepanekuid teha üheski üheski Euroopa riigis ei ole keegi tulnud tänases olukorras sellise ideega välja, et, et noh, see on väga rumal idee. Ma tõesti vabandan, et riik ei ole ainult riigitöötajad. No ettevõtja maksab meil maksta siis, kui ta dividende ettevõttest välja võtta, kui ta oma teenitud raha sinna uuesti Rääkida selle Kristjani jutu täienduseks seda, et minu kogemus väga paljude inimestega rääkides nii ettevõtjate kui ka kui ka nendega, kes töötavad eraettevõtetes tegelikult paljudes ettevõtetes on kokku lepitud palga alandamise 20 protsenti ja nii edasi just nimelt selle nimel, et et töökoht säilib, et kedagi peaks lahti laskma. Ja nüüd see sõnum, et me võtame teid veel ühe palga nagu aastas vähemaks, noh, see, see lööb tegelikult just nimelt seda iniminimeste seltskonda, esiteks ettevõte ja teiseks need, kes käivad tööl ja maksavad seal tulumaksu lisaks veel karistame neid veel. See see ei ole nagu eriti just nimelt langemas majanduses nagu terveks. Ma lisaks nagu tehnilise poole pealt Margusele Eikile nagu sellega ka, et noh vaadake, mina näiteks ütleme isiklikult ei ole kuidagi valimiskampaania vastu, eks ju, et minu meelest valimiskampaania on tore, eks vahel jagades õhupalli, kas muud värki. Aga okei oleks, kui rahandusminister seda teeks kuskil, eks, ja ta ütles, et temal ongi ideed, tema tahab tõsta inimeste maksukoormust, tahab täiendavalt maksustada, võib-olla vähendada töökohta, võib-olla tahab midagi veel teha, eks ta ütleksin välja, eristaks seal oma põhitööst aga oma põhitööd töökohta kasutada selleks, et teha mingisugusele sihtgrupile kampaaniat. Vaadake, noh, ega ma ütlengi, et ega mina ei oska, tänasele hinnatakse. Lubage lüüa lihtsalt siinkohal Haamerile tuletada meelde, et ega siis see olukord, kus väga kiiresti otsuseid vastu ei võeta, see on kandnud vilju varasematel aegadel ka siis, kui, kui Euroopa Euroopa kodades valitsesid kuningad, eks ju, siis vahetevahel nende strateegia oligi venitamine, ootamine, vaatan, mis ajab nagu tulevad, et see, see on võimalik variant, räägime järgmisest asjast euroga on põhjendatud väga paljusid asju eurotulemise või euro ootamisega on põhjendatud väga-väga noh, praktiliselt kõiki samme viimasel ajal. Mismoodi see härrased, kuidas teile tundub koalitsioonist mõjub Eesti krooni usaldusväärsusele ja mainele? Väga hästi, tänan väga, hästi mõjunud jah, ja ütleme ausalt, et ega siis paljudele välisanalüütikutele noh, ütleme, tahame või ei taha. Me võime olla hingelt ja, ja ütleme, vaimsused siin suured rahvalt ja ütleme, territooriumilt me võib-olla nii suured ei ole, et ega väljastpoolt on Eestit ikka tihtipeale vaadatud ikka ühe niisuguse balti riigina koos siin öelda küsitud, et ahah, te olete sealt Riiast või kuskilt mujalt, eks ju. Et noh, selge eristumine, et Eesti riik täna tegelikult kogu muu maailma taustal eristub ja on võimeline Kärt ja ma ikkagi väga rängalt oma kulutusi, mida on tegelikult ka koalitsioon teinud, et ärge selles nagu kunagi, nagu ma ütlen, ma meenutan, et eelarve oli meil vahepeal 100 miljardit, nüüd ta on juba kaheksa. Meie juures järjest väheneb, et ma ei kujuta ette ühtegi teist või ühenduma, ma ei suuda meenutada ühtegi sellist aega, kus Eestis oleks nii drastiliselt tegelikult käitutud, et et selles mõttes ei maksa sellele koalitsioonile kuidagi nagu venitamist ja viivitamist. Et need otsused on tehtud, aga. No see üsna halb jutt Kui vastu peame hakkama ei saa, me peame saama võimalikult kiiresti. Ei ole sellepärast, et see on, see on selles mõttes väga nagu väär ettekujutus, et täna on Eesti riigi majanduslik usaldusväärsus selle tõttu ainult tõusnud. Ja nüüd, kus me oleme Euroopa Liidu liikmed, soov liituda Euroopa nagu majandusruumiga eksrahandusmehhanismiga ongi ju väga mõistlik, ega see on ainult suurendab usaldusväärsust Eesti nii-öelda kaupade tootjate ja nii edasi arveldamise ma tahaksin. Kohal nüüd öelda üht, et kõigepealt ma arvan, et ka kõik need, kes makse maksavad, soovivad ka järgmisel aastal meele meieni jõuaks kiirabi, kui me abi vajame või maja põleb tuletõrje sinna jõuaks, et sellepärast on vaja tegeleda kulude kärpimisega, tulude tõstmisega. Aga mis puudutab euro tulekut, siis siin on üks huvitav tähelepanek, et minu meelest on ikka äärmine demagoogia vastandada, nagu ütleme seda tasakaalu otsimist ja euro saabumist, et umbes nii, et et mis te selle eurole viimisega tegelete kõige parem töökohti ja, ja see on üks kõige Heilane, vulsin sellel nädala Foorumi saates näiteks oli selline mulje seal paari opositsioonipoliitiku jutust ja see on ikkagi kohutav teadmine, et kui inimesed nii mõtlevad, et, et inimesed on ära unustanud, et töökohti luuakse selle nimel, et keegi teeniksin raha ja kui ta ei tea Selle väärtus, mida te siin teete, siis te ära saju pärast diplomi see ongi seesama eraettevõtlusmillest, me rääkisime. Kuid kui nad ei tea, et mis, mis raha nad siin teenivad või mis on selle raha väärtus, siis nad mõtlevad 10 korda ennem, kui nad neid töökohti siin loovad, laienevad, midagi muud teevad, nii et tegelikult ütleme, see, see on nagu esimene baastingimus, et meil on finantsstabiilsus saavutatud ja kui meie euro-ga veel saavutame, see on esimene aasta selleks, et need töökohad üldse tekiksid, et muidu ei hakka kõigile antud oludes tekib 10 küsimust, mida nad ei peaks küsima, kas nad siia loovad neid töökohti või mitte. Tuletan meelde ka seda Eesti panga analüüsi ja prognoosi, mis nüüd viimati välja tuli, et tegelikult oli seal ainult üks järeldus, et et euro ülemineku nimel tuleks meil ajaliselt taluda raskusi, aga pikaajaliselt oleks alus, mis tõmbaks meie nii-öelda majandustõusule, et võib-olla nokka üles. Kuulge teate, et õnn ei peitu rahas, usute seda? Ja usun absoluutselt, sest et ka mina suhtlen päris palju ettevõtjatega, kes täna kurdavad seda, et lepingud, investeerimislepinguid, ehk siis see raha, mis tuleks väljastpoolt Eestist Eestit Eestisse sisselooks, töökohti, täna seisab selle taga kinni, et ei olda kindlad, mis juhtub krooni kursiga ja see on seal üksainus punkt, mis nii-öelda on läbi, rääkimata. Ehk seesama lause ikkagi viitab sellele, et ega see kroon ilus ja armas, nagu ta meile ka kõigile tundub, eks ju rahakotis eriti kui ta on seal rohkem siis siis tegelikult ega sellega väga suurt midagi peale hakata väga pikas perspektiivis. Ei, no ega ikka on ekso nakata küll, aga see nõuab nagu erad eri pingutusi, aga sellel ei ole mõtet. Meil on vaja Eesti majandusel nõnda väikeses Euroopa liidus, et meil on vaja saada sellesse otseselt sellesse klubisse sisse, et usaldusväärsus on olemas, selle üle keegi ei vaidle. Ma nagu lisaks lihtsalt Margusele seda, et noh, vaadake ka Eesti nagu edu on ikkagi aegade algusest peale olnud ikkagi avatud majandus, eks ju, ja ja kõik, need ütleme välismaailma positiivsed negatiivsed mõjud, et omal ajal need välismaised otseinvesteeringud, mis tegelikult Eestis tekitasid suure hulga sellise nii-öelda buumi hiljem juba laenud, mis tegelikult siis ühel hetkel muutusid negatiivseks ja täna on koormaks pigem, eks, et et ega siis oled ka mingisuguse nii-öelda poliitilise ruumi või, ütleme, ühisruumi liige siis ka loogiline noh, majanduseta ka siis seesama, mis Margus, just mainisite ka ettevõtjad ütlevadki väga tihti, et nende käest küsitakse, et noh, me võime siin kaupa teha küll ühte, teist kolmandat vara osta, müüa või midagi muud investeerida. Aga kust me teame, eks ju, et krooni devalveeriti noh, ütleme on ikkagi kogu see euro püüdlus, see, mida Eesti riik teeb tegelikult andma sama usaldusväärsus selleks ja kui me saame, jõuame ka eurole, siis tegelikult see annab ka investoritele selge, nagu aru saama, et ahah, see on see Euroopa Liidu liige, majandusruumi liige No ega tegelikult ei ole suurt vahet, kas me hoiame nagu krooni võime liitume euroga, et puht piltlikult on lihtsalt küsimus selles, et ennem kui jõuda mingile investorile ära seletada, et meil on valuutakomitee süsteem ja Eesti kroon on seotud kindlate euroga ja nii edasi ja nii edasi siis ta kui mõelda, et kuule, need mehed räägivad nii kaua, et lihtsam on öelda, et siin on nii tugev finantsstabiilsuse tehakse nii tugevat poliitikat, et meil kehtib euro ja siis on ta 10 küsimust, jääb esitamata aeg kaotamata, et et selles mõttes ei ole, ei ole suurt vahet, kas me, ma ütlen veel kord, et me tegelikult tegeleme meie finantsstabiilsuse tagamisega ja kui sellega kaasneb ka euro on see suurepärane ja selle nimel tõsist tõesti tasub vaeva näha. Ja ma olen nagu Eikigi täiesti nõus ja üks väike asi, mida, mis tegelikult on väga suur ja puudutab kõiki inimesi, kes on võtnud näiteks eluasemelaene, need ju enamusele on ikkagi eurodes omamoodi meie ettevõtjad ju rahvusvahelisel tasemel ikkagi arveldavad eurodega. Et kui tekib see olukord, kus me jääme rongist maha seetõttu, et me ise oleme olnud lohakad või me ei suuda ennast kokku võtta ja küsida nii-öelda nendes kriteeriumites siis siis poolest võib-olla juhtub see hetk, kus näiteks vaatame läti kukub kõrvalt, et ära ja usaldusväärse Eesti riigi vastu nii kõvasti langeb. Me ei suuda oma majandust liikuma panna siis siis kui lastakse krooni kurss need liikuma. Mai tea, evalvatsioon võib-olla liiga palju öeldes siis tegelikult kannatavad ja need inimesed, kes saavad kroonides palka, maksavad oma laene eurodes, et noh, see on ju tegelikult on see väga tõsine sotsiaalne kriis samamoodi et Eesti inimesed saavad sellest kõik väga selgelt aru, kes iga kuu teevad ülekandepanka ei vaatavad seda kuidasmoodi, euribor liigub üles-alla, praegusel vallal Margus, kui ma tohin sind natuke kiusata, et sul on öelnud, et, et see variant, mis praegu rääkisid, oleks igatahes igatahes. Traagika kui näiteks tulumaksu protsendi tõus ühe protsendi võrra No absoluutselt selles mõttes ma olen nõus, onju, aga see küsimus oli seal väga hästi pandud, aga ma näen seda, et meil on võimalus enne seda, kui in inimeste nii-öelda tasku kallale ikkagi tõmmata riigi kulutusi kokku, et siis veidi me võtame jälle sinuga kätest kinni ja koos teine tööd, ma arvan, terve nädalavahetuse, et kolmapäeval valitsuskabinetis siis seda arutada. Tähendab see seda, et valitsus põhimõtteliselt on jaotuslikkeid kahte leeri on, on need inimesed, kes hoiavad parem poole ja need inimesed, kes hoiavad vasakule poole, aga järjest rohkem rohkem iga sammuga tegelikult liiguvad paremerakondade suunas, saame aru. Oh ei maksa tõsta ei saa. Ei, ma arvan, et ega sotsid, sotsid ei astu kumbagi erakonda ära, et ma arvan, et nad jäävad ikka nagu oma poliitikat ja meelega. Ja ma ei usu ka, et ütleme ei taha Meie ja vastupidi, hea meelega võtaks tarku inimesi on palju, eks. Ma ei usu ka, et meie parempoolsed partnerid kuidagi selles koalitsioonis sotsiaaldemokraadiga muutuksid. Aga noh, selline maailmavaateline vaidlus on ju Eestis käinud kõikide koalitsioonide ajal, ei jõua, jääb ka tulevikus kestma ja üldiselt ma usun, et ega see ei tulegi kahjuks laias laastus, et on. Juba täna on ainult häda see, et see takistab kiiret edasiminekut ja kiireid otsuseid. Ega ma küsiksid, mis kiire nüüd, et mul on nagu tundub, nagu, et inimesed on nagu vaevalt et noh, selles ettekujutuses nagu börsi selline nägu halveks, Maksmine telerit uudistatakse all jooksma, et see otsus nüüd tehti valitsuses viis minutit möödas, uus otsus tuli, eks ju, et noh, sõpradega siis need on nagu miljarditesse ulatuvad otsused, mida heal juhul tuleks ikkagi võimalikult suure info võimalikult suure nii-öelda ressursi ütleme nende juures teha selliseid otsuseid ei ole, ei tule teha viie minutiga, et kellel on ettekujutus, et näiteks pensionisüsteemi toovad otsused tuleks teha viie minutiga, näiteks nagu teise sammu otsus, eks ju. Või see, et näha, kui me näiteks mingisuguseid hüvitisi vähendab blogis enam-vähem. Ma usun, et see pole mõtet, mõte on tegelikult see, et need otsused tuleb teha võimalikult kiiresti nii kiiresti kui saab, aga neid ei tohi teha tulemata ja seda ma ütlen ausalt, et mina ootan kindlasti Eesti riigis ma nüüd rohkem ei mainige, kellelt me ootame, aga, aga ootaks selgelt nagu sisulist analüüsi, eks ju, et et iga otsuse juures peaks olema ka selle otsuse mõju ja võimalik mõju, noh, ütleme erinevatel elualadel, et see on ju tegelikult loomulik. Et kui hiljem poliitikute käest küsitakse, et miks te sellise otsuse tegite, siis on ka võimalik öelda, et nendel otsustel on selliseid mõjusid. Ma siin natuke vaidlen vastu, et okei, tõesti, kas viis minutit, 10 minutit või kaks päeva, et pole vahet, oli aga, aga ausad, et kui see krokodill alustas oma tööd siin eelmisel aastal, et siis eelmise aasta lõpuks oli ikkagi suhteliselt selge, et me peame rohkem kokku tõmbama, kui me tegelikult aasta lõpus tegime. Et siin võib küll, et oleks võinud teha julgemaid otsuseid, aga ütleme niimoodi, et võib-olla kõigile ei jõudnud selle asja tõsidus niivõrd reaalselt kohale. Võib-olla ongi, et läbi raskuste õpitakse, et kui, kui laksud käes Margus, aga ma arvan, et selles mõttes meil peaks olema ülekohtused ju, et ega ega noh, sa ei saa süüdistada ja mina ka ei saa süüdistada rahandusministeerium, et nad teevad oma prognoosi nii hästi, kui nad oskavad, eks, et kes ei oleks prognoosid mööda pannud ja ega selle nende prognooside järgi veel arvet tehakse. Süüdistage näite näiteks seesama töölepinguseadus, mille üle praegu vaidlus käib, et noh, oli selge, et, et suure tõenäosusega me ei suuda neid hüvesid kanda sellise maksukoormusega, nagu tööandjad ja töövõtjad kokku leppisid, aga siin me usaldasime ja ta kodanikuühiskonda ja kogu seda poolt, mis on väga õige tee. Täname tegelikult klatime seda kokkuleppeta. Need on veel, on ju, tegelikult märgid olid õhus, aga, aga me nagu lootsime, et äkki ikkagi läheb karikas mööda, ei lähe. Nende meeste kaitseks ma tahan küll nüüd välja astuda, et need läbirääkimised toimusid aasta tagasi isegi rohkem ja kõik need arvutused, mis siis tehti, tehti nende teadmiste põhjal, mis siis oli ja, ja siis ju isegi mitte ainult meie rahandusministeeriumi analüütikud, vaid ka paljud teised arvestasid veel, et näiteks sellel aastal on Eestis toimub niukene väike majanduskasv, see oli ainult aasta tagasi. Nii et tegelikult ei pruugi riielda nende meestega, et nemad lähtusid ametlikest prognoosidest, mis olid nüüd on olukord muutunud, tõesti, tuleb ümber mõelda ja kui need kohustused, mille töötukassa endale saab, on üle jõu käivad, siis tuleb mõelda, milline lahendus leida ja minu meelest on võimalusi, kaks. Üks on siis see, et kui jäetakse antud maksemäära piirides, seaduseelnõu lükkub edasi. Teine võimalus on kompromiss, kompromiss saab olla ainult kahel tee lepitakse uuesti kokku, mida siis töötukassast loodetakse esimesest juulist alates saada selle maksumääraga ehk kokku kolm või ollakse nõus sellega, et tööandjad ja töötajad maksavad sinna rohkem kus ka minu poolest ei peaks olema meil mingit erilist pirtsutamist, sest maksavad ju nemad sinna ise ja saavad ka nemad sealt ise. Aga meil millegipärast poliitikud siin tahavad trampida jalgu ja leiavad oi küll ikka vaat mis paha kokku leppida, et ei, see oli minu meelest täiesti normaalne, kokku. Mul on lubatud üks hästi konkreetne küsimus ja loodan, et nagu vastate ka ja ma kujutan juba loodan, et vastus ei tule väga üksmeelne. Kas valitsus vajaks nagu sellist väikest kiiret remonti selle jaoks, et teha ikkagi neid otsuseid kiirelt, nii nagu nii nagu praegune ajahetk seda tegelikult? Ei mina ütleks, et ega see eilne päev tegelikult või mõni päev, eks ju, kus need ettepanekud, mis kaevast unustuse hõlma vajuvad, eks ju ajaloo prügikasti lähevad tõenäoliselt, et noh, need ettepanekud. Ma arvan, värskendasid seda omavahelist suhtlust, et Tupolesti natuke värsket õhku ja kõigil peatseid külmemad, et ma arvan, et ja, ja noh, kui ütleme siin niikuinii ministrite vahetusi seisab ees Paratamatus, eks sisuliselt me ju elamegi seda protsessi üle, et me peame seda valitsusliidu lepet, mille alusel see valitsus on kokku tulnud, pidevalt värskendama ja kahjuks värskendama, nii et meil ei ole valida niimoodi vähem halbade ja halbade valikute vahel, meil on jäänud ainult väga halvad valikud ja tegelikult selline, ütleme tõsine töö käib ja ma usun, et millest nagu kõik kolm erakonda, ma olen tõesti siiralt usun mitte ainult oma erakonnast, vaid meie partneritest. Et kõik kolm saavad aru, et kõige hullem asi, mida Eesti täna vajab, on üks valitsuskriis, et seda on meil kõige vähem vaja. Ja ta ei pea tegema kriisi või seda võib teha ei seda et valitsus. Kriis on ta igal juhul, et valitsuskriisi kindlasti selles mõttes vaja ei ole, et kellelegi kolme pole ka, nagu pääsen sellest kohustusest riiki valitseda ja keegi ei soovi ka seda seda teha. Ühesõnaga, kui ma jään kuulama Michali ja, ja Nestori juttu, siis saan, ma arvan, Tsahkna, teil järgmisel korral parteiga ei ole valimistelt midagi võtta, sest kui need positsioonid jäävad, need kokkulepped jäävad siis vastu rinda, ei ole järgmiste riigikogu valimiste ees küll millegiga lüüa. Vaata viimase ajanumbreid, siis tundub, et IRL-il läheb järjest paremini, et aga noh, see ei ole tegelikult täna oluline, oluline on see, et me suudaksime välja tuua Eesti riigi sellest olukorrast ja ja mis on nagu igasuguste selliste suurte ümber mängimiste tulemusel ajakadu selles mõttes, et. Ajakadu võib-olla tuleb, aga saaks haldusreformi, võib olla tehtud. Noh, kas haldusreform või noh, see on eraldi teema, sellest võib rääkida tundide kaupa, aga mis ma tahan öelda, on selles, et täna tegelikult ütleme ministrini ennast ikkagi sisse töötanud ja nad teavad, kust mida võtta, kas on üldse võimalik ja nii edasi, et ja erakondadel on tänase teadmine olemas, et kuidas asju ajada. Loodan, et et saadakse üle nendest kiusatusest, eks. Iga erakond peab tegema oma järeldusi sellest viimasest nädalast, et et kui see kriitika, isegi kui ta ei ole põhjendatud, aga seal olema selle ja see hakkab tööd seilama segama, siis peaks tegema ise neid otsuseid, et saada nagu jõulisemalt edasi minna. Ja seda, seda valitsust juhib peaminister ja ja siin IRL-i seisukoht on selge, et me toetame Andrus Ansip peaministrina tema juhib seda meeskonda, kui ta näeb seal mingeid loogilisemaid kohti, mida iganes, siis tema peab tagama, et see asi töötaks ja meie panustame oma ministrite poolt maksimaalselt. Need. Ülekuulamise toimik number 107. Kolmikliidu saatus, toimik avatud uurimine, jätkub. Ülekuulamine.