Eesti vabariigis alaliselt elavad mitte-eestlased on jaotunud kolme suurde gruppi. Esiteks Eesti vabariigi kodanikud umbes 218000 ehk pooled mitte-eestlastest. Teiseks Venemaa, SRÜ ja teiste riikide kodanikud umbes 100000 ning kolmandaks määratlemata kodakondsusega isikud umbes 115000 10. septembril 2008 ilmus ajalehes Postimees Martin arvamuslugu, kus autor küsib, et mis siiski juhtuks, kui anda Eesti viiendale kolonnile ehk viimasele neljale 1000-le mittekodanikule lõpuks passid selle asemel, et neilt eksameid oodata. Toimik number 80 Eesti kodakondsuse andmisest lihtsustatud pärast halli passi omanikele. Ülekuulajad on Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks kala marti amet kolumnist. Jää Martinga laguneb. Tervist Martin ülekuulamine tahab teada, miks te kirjutasite oma selle arvamusloo, kus nentisid, et Eesti halli passi omanikele tuleks anda lihtsustatud korras kodakondsus. Miks ma kirjutasin loo, ma arvan Ma saan aru honorari pärast seda muidugi, aga, aga võib-olla oli mingi materjalil taga. Ma arvan, et teisteni ajajärku, kus on on lahti rabeletud ärkamisaja suurest edu kinnidest ja nüüd on hakatud märkama ühiskonnas, et midagi on viltu. Ja loomulikult neid asju viltu ei ole palju, aga üks, üks üks asi, mis vajab lihvimist, on meie lõimumis. Lõimumise probleemist kirjutatakse palju ja ma olen ise enne varem kirjutanud softi kirjutavad nii mõnedki arvamusriided sinna Marju Lauristin või Juhan Kivirähk, et ikka ikka Kas praegusel hetkel on aeg kuidagi nagu eraldi eraldi või, või noh, nii-öelda põhimõtteliselt küps mingite poliitiliste seisude tõttu teie nägemuses et seda võiks nüüd just praegu teemaks võtta, jagada kodakondsust siis nii-öelda halli passi omanikele lihtsustatud korras? Ma ei oska öelda seda, kas nüüd praegune poliitiline olukord või eilne poliitiline olukord või homne politsei, aga ma arvan, et need on probleemid, mida, mida peab lahendama nii, ehk nii ja, ja kuhu tahan jõuda, on see, et et mõtlusestame jõudma praktikani, et me ei pea tõestama enam teistele midagi, vaid me teeme kõik enda jaoks, ehk et me ei pea näitama. Noh, ma ei tea rahvusvaheliselt kroonidele, mille liikmed oleme või Euroopa liidule või mingisugustele raportöörid, kes käivad Eesti olukorda kontrollimas, et me teeme seda teist või kolmandat, et mingit probleemi veerida või mingeid asju edendada, noh, võtame näiteks lõimumise, eks ole. Et teen enda jaoks, et kõigil oleks nii-öelda tore toredam elada. Aga ma mäletan, kui minu arust möödunud aastal käisid järjest mitmed inimõigus raportöörid ja siis puhuti üles probleem sellest, et nende seisukohad, eks ole, vastavalt täpselt kohalikele seadustele, ühesõnaga et need olid, need olid vigased, eks ole. Ja siis joonised eestlased alla uhkelt, et, et meil on tehniline pool on korras ja, ja ja neil oli õigus, tähendab, mees Nad ei ole lünkasid niivõrd-kuivõrd või noh, sabas nagu ütleme pilgud tegelikule probleemile, tegelikkus on midagi muud. Ehk et, et, et meid süüdistatakse ja siis me vastame, ei, meie teadvuses on kõik korras, aga see, mis toimub haaval või see, mis toimub, tähendab argielust, on midagi muud. Et ma arvan, et selle me peame jõudma selle praktikani ja see ei sõltu sellest kes on, on täna võimul või kes, kes on homme võimul, eks seda peab tegema niiehknii. Martin Kala kui suur siiski on see probleem nende nii-öelda halli passi inimestega Eesti ühiskonna jaoks on see reaalne oht, mingi risk, mingi selline takistus, mis segab reaalselt mingisuguse aspektiks ühiskonna arengut, edasijõudmist. Ei, ma ei arva, et siin julgeolekule meie julgeolekule midagi kantsed tähendab see on, ma ei usu, et need inimesed ise tahavad, ütleme, Venemaa selles, sellel viienda kolonni väljas olla, ma arvan, et siin me teeme, noh et siin, selles pole vaja kahelda, eks ole. Aga kuhu ma tahan jõuda, on meil tuleb hakata teistpidi mõtlema, siiani me oleme olnud sunnitud ja noh, mõtlema, mida peame meie nendele inimestele võimaldama nende halli passi omanikele ja nüüd antud välispoliitilistes oludes selles uues valguses sobib meilt küsida vastupidist, mida nemad saaksid meile anda probleemini selles, et selle passinud sümboolne tähendus, nagu seal artiklis ka ütlen, et et tänu Schengeni need inimesed saavad ringi, reisida Euroopas ja nii edasi, see ei ole takistusi. Eesti passi selleks vaja. Aga, aga seda passi läheb vaja. Et nad ei tunneks, on teisejärgulisele kui see, mida neilt oodatakse, passi saamiseks on midagi keerulist, eks ole, siis nad mõtlevad, et tegelikult ju ta ei ole vaja ja elavad edasi. Et ma arvan, et siin võiks nagu vastu tulla ja on mingi mingi võimalus seda jah, lihtsustatud korras. Seal artiklis on muidugi öeldud, eks ole, et et lihtsalt anda. Ma arvan, et lihtsalt anda, see ei ole mitte mingisugune poliitiline lahendus, ma ei ole ka integratsioonispetsialist, aga noh, muidugi lihtsalt anda kindlasti mitte, aga, aga sellele sellele võiks mõelda. Muidugi pingelises riigieelarve olukorras oleks seda lihtsalt müüa. Just nimelt tähendab ma ütlen gruusia kohta nii palju, et ühesõnaga Euroopa liidus ja, ja noh, näiteks ma jälgin Euroopa parlamendi tegevust valitsevad erinevad nägemused, Venemaa, Venemaa teemalikud, juurdusid, Gruusia sündmused siis siin ikkagi ikkagi tuli kuskilt pinnale see nii-öelda osade riikide ettevaatlik lähenemine Venemaasõja siis osade riikide noh, ütleme nagu nii-öelda aus, aus lähenemine ja, ja siis tekkis mul küsimus, et kui kaugele peavad sündmused arenema. Ma mõtlen üleüldse nagu mitte ainult mitte ainult gruusia lõikes, vaid vaid üleüldse, et miks peaks veel juhtuma vaata nende inimeste silmad Venemaa suunal, kes on siiamaani olnud väga ettevaatlikud. Oma asju võib tuua Eestis, et kui kaugele peavad need konfliktid arenema, välised probleemid jõudma, et meie hakkaks mõistma, et me peame kodus midagi ära tegema. Ja noh, see on see, millest nagu ma ütlesin, Marju Lauristinil, Juhan Kivirähk ja ikka palju räägitud. Ülekuulatav number kaks Lauristin, Marju amet Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Professor Marju Lauristin kui oluliseks teie praegusel hetkel Eestis nii-öelda halli passi omanikele siukest? Halli passi omanike küsimus on sedavõrd oluline, et meil on üle 100000 neid inimesi, kes ei ole Eesti kodanikud. Ja meie uuringute järgi korduvate uuringute järgi on näha, et noh, ütleme ligilähedaselt pooled neist on huvitatud Eesti vabakontsert ja teine pool on umbes 50000 ei ole tegelikult huvitatud Eesti kodakondsuse saamisest mitmetel põhjustel näiteks kasvõi see, et nad sugulased Venemaal ja Venemaal rännata ringi eesti passiga, eriti praegusel ajal. Noh, ei ole just väga meeldiv. Nii et neil on omad perekondlikud ärilised põhjused. Aga nüüd nende inimeste hulgas, kes ei ole ja kes tahaksid saada, ma tõstaksin esile, siin on väga oluline see, et lapsed, meil on siiski üle 4000 lapse, kel isegi seaduses ärge oleks võimalik kodakondsust saada, aga kelle vanemad näiteks ei ole noh, vastavaid avaldusi andnud või on ka veel lahendamata nende inimeste või nende nende beebide, nende laste probleem, kes siin sünnivad, aga näiteks üks vanem on teise riigi kodanikke, kes selle seaduse järgi saadavastanud tähendab minu meelest vaatama erinevaid rühmi plahvatava lapsi eraldi ja minu meelest see on juba roolastekaitse laste õiguste konventsiooni järgi tegelikult on, on tagatud, et peaks olema laps, vabandust, kui ta sünnib kuskil. Vot minu meelest me peaksime vaatama neid, kes tahaksid saada Eesti kodakondsust, on tõesti siiralt Eesti noh, nii-öelda Eesti riigiga ennast samastanud, kel näiteks kõik lapsed ja lapselapsed on kodanikud, aga ütlema on, on vanaisa vanaema noh, kes tõesti vanas eas ei suuda seda eksamit sellisel testi kujul niiviisi teha, tähendab Ma arvan, et see tuleb uuesti seda mitu korda tuntud. Tõepoolest noh, ennustus on üle 70, kas eksami vorm just selline peaks olema, võla võiks olla vestluse puruks löönud teises, teisel kujul ja kindlasti on neid, kes ütlevad, et noh, nemad lihtsalt põhimõtteliselt ei taha, sest neile ei meeldi, neile ei meeldi üldse mingeid eksamit teha, avaldusi anda, aga siis on nende vaba valik. Tähendab, Kunime, isand negatiivselt häälestatud või annab niisugust öelda Kauna Eesti riigi peale, siis, siis see on tema positsioon. Ongi nii. Kuidas suhtute sellesse ideesse, mis aga välja pakutud, et Eesti riik peab olema aktiivsem nii-öelda nende halli passi omanikke Eesti kodanikeks muutmiseks? No minu meelest päeva on Eesti riigiaktiivsuse nisugune fookus tegelikult hoopis mujal. Nõiaandmed näitavad, mis ta, meie sotsiaalteadlaste statistika, andmed ja migratsiooni ja kodakondsusameti andmed näitavad, et praegu juba Eesti kodanike hulgas viiendik, kes on naturaliseerunud kodanikud, kes on, eks ole, noh, mitte mitte eesti kultuuritaustaga. Kui me vaatame ka meie avalikku sektorit, vaatame riigiametit, vaatame riigikogu saali siin, eks ole. Vaatame meedias, eks ole, kes meil esinevad arvamuskülgedel, kes esinevad vabariigi kodanike saates ja nii edasi. Siis ma arvan, et meil just nimelt selle juba eesti kodanikuks olemine selleks oma jõupingutuse teinud eesti keele ära õppinud inimese kaasamine, nähtavaks tegemine, see on praegu põhiline probleem, usalduse küsimus on siin põhiprobleem, sest ma arvan, et väga paljus ka nende halli passi inimeste motivatsioon eesti kodakondsust saada on praegu madal ka selle tõttu, et nad iseendast ei näe. Tõendid selle kohta, et Eesti prantsuse saanud noh, on Eesti ühiskonnas mingis mõttes auväärsem usaldatavam kui temal, kel seda passi. Ülekuulatav number kolm. Sõtnik Olga amet riigikogu liige, Keskerakonna fraktsioon, majanduskomisjon, vähemusrahvuste saadikurühm. Tere päevast, Olga Sõtnik, tere päevast, Olga tõote Riigikogu liige, Keskerakonna liige ja ühtlasi olete teiega, kui teie CV'd vaadata töötanud rahvastikuministri nõunikuna ning ma usun, et järgmine küsimus, mis ma teile esitanud peaks olema teile üsna selge Arusaadav ses mõttes, et probleemidega peaksid olema kursis, kui suur on see mure siin Eesti vabariigis, et meil elab umbes 115000 inimest, kellel ei ole kodakondsust, ei Eesti oma aega teise riigi kodakondsust. Ma arvan, et see on üsna suur probleem, sest siiski 115000 inimest, see on peaaegu üheksa protsenti meie rahvastikust ja, ja muidugi see, et, et need inimesed ei ole ennast määratlenud ühtegi riigi kodanikeks veaks. Oleme väga suur probleem just meil kõigi meie riigimeeste jaoks, sest need on inimesed, kes potentsiaalselt võivad võtta Venemaa kodakondsuse ja siis sellisel juhul on meil Eesti riigi territoorium 200 vene vene, vene passiga inimest, mis on mingil määral ka sise sisejulgeoleku küsimus. Nii et see on probleem, see on suur probleem ja sellega tuleks tegeleda. Kas see on probleem ka nendele samadele inimestele, kellele see kodakondsus puudub või on nemad oma valikus olnud vabad ja see on nende tahe, et meil ei ole ei Eesti ega Venemaaga mõne muu riigi kodakondsust? Aga kindlasti on see probleem nende jaoks, aga, aga kui nüüd rääkida nendest inimestest, siis ei ole homogeenne mass seal on erinevad inimesed, kellel on erinevad põhjused, miks nad seda valiku teinud kindlasti üks osa on need, kes on kibestunud Eesti riigi peale, kes on võib-olla siin sündinud kogu oma elu elanud, töötanud Eesti riigi heaks, võib-olla isegi oskavad eesti keelt, aga Eesti riik ei taha neid aktsepteerida oma kodanikena. Ja, ja nad ootavad, et, et siiski riik tuleks neile vastu ja annaks selle kodakondsuse, sest no tõesti nii palju on teinud Eesti riigi jaoks keegi on seda valinud. Seda teed vaim pragmaatilistest põhjustest lähtudes, sest halli passiga lihtsam, lihtsam reisida näiteks Venemaale nüüd kui Venemaa võttis vastu otsuse, et nad üldse ei vaja viisat, nüüd on see veelgi lihtsam ja ja nad saavad sama, sama hästi nii 100 ka Euroopa riikidesse, nii et nende jaoks on üldse mingit probleemi, ei ole keegi. Võib-olla on seda teinud sellepärast, et hiilide, näiteks armeest nooremad inimesed, kes, kes ei pea seda tegema, kuna need ei ole Eesti kodanikud, nii et igaühel on omad mingisugused põhjused, miks nad ei ole seda teinud ja ühtse massina neid võtta ei saa. Kas need inimesed, kes on Eesti riigis pettunud ja loodavad, et Eesti riik tuleks neile vastu ja annaks neile kodakondsuse, mis nendel inimestel on siis see, mis on, on pannud neid pettuma, et on see nende kultuuritaust, mis ütleb, et riik peaks väga palju asjade inimesest ära tegema, et selline kollektiivne tegutsemismudel nende kultuurisüsteemi siin mõtleme siis maailmas või, või on seal ikkagi konkreetne, mingi pettumus? Vanasti, nõukogude ajal sain ma niimoodi elada, nüüd on olukord kord teine ja ma ei saa enam nii elada, nagu siis. Ma arvan, et nad on pettunud selles mõttes riigis, et nad tõesti on, on siin sündinud, võib-olla need on siin töötanud, nad on seda keelt ära õppinud ja nad neil kõik, kõik nagu eeldused peaksid olema, et neil oleks lihtsustatud korrusumi seda kondsust saada, aga riik nõuab veel midagi, et et näita meile, kuidas sa oskad seda keelt, näita meile, kuidas sa tunned seda põhiseadust, võib-olla samas võib-olla mõni eestlane ei tunnegi seda põhiseas nii hästi nagu nagu, nagu need venelased, kes on selle selle eksami ära teinud, nii et need lisatingimused ajavad inimesi vihale ja, ja seetõttu meil ei olegi seda soovi. Aga juhul, kui inimene oskab eesti keelt, on Eesti riigis elav, töötav ja asju ajav inimene ei tohiks olla väga raske seda kodakondsuseksamit ka teha. Jah, ei ole raske, aga see on nagu põhimõtte küsimus. Ja siis te usute, et probleemi lahenduseks võiks olla see, et nendele nii-öelda halli passiga inimestele anda täiesti lihtsustatud korras või nii-öelda nullvariandina sinine ehk Eesti vabariigi pass. See on üks võimalikest variantidest, kuidas sellises olukorras käituda, eks selle teemaga on välja tulnud erinevatel aegadel erinevad inimesed, erinevad erakonnad ja nüüd hiljuti oli üks artikkel Postimehes, kui ma ei eksi sellel teemal, kus ka eestlane inimene, kes ei ole poliitikaga väga seotud, kuigi, kes jälgib poliitikud, aga ütleme niimoodi, et tava tavainimene pakub samasuguse variandi ehk see see tähendab, et, et ka massidesse jõuab see arusaam, et nende halli passi omanikel tuleks midagi ette võtta ja kuidagi pöörete ühed Eesti riigi poole, mitte mitte anda võimalust teistele riikidele meie potentsiaali endale ära võtta. Meie meil teravust. Aga te usute, et see, et kui need inimesed, kes praegu kannavad taskus halli passi, saavad endale sinise või noh, tegelikult räägime ausalt, võib-olla on see juba Porpurne, eks ole, Euroopa Liidu pass, et kui nad selle saavad, et siis midagi muutub nende käitumises midagi, muutub nende riigi lojaalsus, nad elavad ikkagi edasi ju selles venekeelses infosfääris, mida, millest on neil päevil palju räägitud ja mida neil päevil palju ka kirutud, eks ole. Kas tõesti siis midagi muutub ainult sellest, mis värvi pass sul parasjagu taskus on? Ma võib-olla läheks natukene tagasi ja, ja räägiks sellisest asjast, et see eelne inimene inimarengu aruanne, mida esitleti riigikogus, seal oli üks huvitav tabel kus küsiti mittekodanikelt, et kas te tahaksite saada Eesti kodakondsust 2000. aastal sellised, kes ütles, et jah või pigem jah, oli 81 protsent ja 2006. aastal 72 juba ehk see arv on, on langenud. Ja nüüd ma arvan, et kui me küsiks sellel aastal 2008. aastal käest, kas teie tahaksite saada kodakondsust, kui teile ja see oleks tagatud, siis ma arvan, et see arv oleks veelgi väiksem, siis siin vahepeal on toimunud mitmed-mitmed, sündmused, ala pronksi, Gruusia sündmused ka, aga see Venemaa samm anda halli passi omanikele võimaluse viisata reisida Venemaale. Nii et muidugi. Ma arvan, et kõik ei hakkaks kohe hüppama püsti ja kargama korra kontsentratsioonid, tisse, Harr suure hurraaga ja võtma seda kodakondsust. Sest jätkuvalt jääb see see osa inimestest, kes, Kes tunnevad, et neile on ülekohut tehtud ja ma arvan, et see on sügavam probleem, sest palju räägime sellest, et mitte-eestlased ei taha, et nad on halvad ja nii edasi ja tihti unustame. Aga ühesõnaga ma segan nüüd vahele, kas me ikka räägime, et nad on halvad? No võib-olla selline ametlik joon on, on see, et, et kõik on okei, meie aktsepteerin, et võrdsete kaaskodanikena, aga kui lugeda neid igasuguseid kommentaare telkides, kui. No kuulge, Olga, ärge nüüd öelge, et te ometi olete laskunud sinna delfi lõks võiks kõik, on ta siis Eesti venekeelne, sest teate, need, need kommentaarid ei ole ju ikkagi päris see, mida inimesed arvavad. Mitte ainult delfis, aga Postimehes ja nii edasi ja mõnikord ka isegi riigikogu saalis. Kahjuks peab tunnistama, et ka riigikogu saalis kui tulevad sellised väga kummalised kummalised kaaskolleegid. Arvamused nende nende küsimuste kohta, et, et kui me lähme ühe sammu võrra tagasi, siis me, siis me näeme, et et mingil määral probleem on ka see, et, et me ei ole piisavalt palju tegelenud meie eesti poolega, kellel jätkuvalt on mingisugused eelarvamused meie vähemuse suhtes, kes ei võta neid võrdsete partneritena ja kellega tuleks võib-olla isegi rohkem tööd teha, et et kui venelasele kogu aeg öeldakse, sina oled võõras, me ei taha sinuga mängida ja seda näitavad uuringut, see samane eilne uuring, seal on rida rida neid tabeleid, mis näitavad, et eestlastel on jätkuvalt probleemi, aktsepteerime seda, et nende kõrval elavad inimesed, kes võib-olla ei valda nii hästi eesti keelt, kellel on natukene teised väärtushinnangud ja, ja selleks, et sellest suletud ringist välja pääseda, peame kusagilt alustama selleks, et et inimesed tahaksid dialoogi luua selleks, et nad tahaksid omavahel suhelda. Et nad aktsepteeriks, et 11 ja kuulge, kõik need aastad. Me oleme ainult rääkinud sellest, kuidas mitte-eestlasi integreerida, aga integratsioon on ju kahepoolne protsess, kus peab mõlemad pooled. Suhtlema ja mõlemad pooled nagu panust andma ja noh, on küll siin olnud igasugused avalikkuse teavitamise kampaaniaid, alatunnet pis piitsad või, või, või naaber Vasja ja nii edasi, aga see aitama. Ma arvan, et siin tuleks, tuleks siiski ka reaalselt midagi ära teha, et näidata eestlastele, et, et vene inimene siin ei ole, ei ole vaenlane, vaid sõber. Mida, mida teha, sest olgem ausad, kui te võtate keskmise nii-öelda eestlase, kes kes nägi, kuidas pronksiajal, eks ole, Venemaa lippu siia karjudes lõhutakse Eesti pealinnas maju siis lõhuvad, eks ole, mitte väljast tulnud inimesed, vaid siinsamas elavad inimesed, keda meile öeldakse, et need on meie head sõbrad ja naabrid, siis. Pilt tekib ju selline, et nad ei ole meie head sõbrad ja naabrid. No neid, kes niimodi kehtisid seal ja lehvitasid, neid ei olnud, ei ole õnneks õnneks palju, sest see on marginaalne osa. Aga ma arvan, et selleks, et et, et näidata, et me isegi oleme head sõbrad ja me ei ole vaenlased, vaid see on meie kodumaa nagu ka eestlaste oma, et siis näiteks sellised väiksed, lihtsalt sammukesed la terevisiooni panna üheks saatejuhiks venelase, kes võib-olla hakkab rääkima väikse, eks see vene aktsendiga, aga siiski on arusaadav, et ta on venelane. Et noh, ma ei tea, kutsuda rohkem venelased, tantsud veel seal saatesse tantsud tähtedega või näiteks rohkem kutsuda teiesugustesse saatesse saadetesse just vene inimesi, kes hakkaksid rääkima mitte ainult integratsioonist ja nendest vene probleemidest, väikes räägiksite kõigest muust, spordist, muusikast, majandusest ja nii edasi, et näidata, et, et meie ühine ruum ei ole nüüd see integratsioon, vaid vaid kõik teised elualad on ka ju meie ühised elule ja, ja seal nad peaksid ka rohkem rohkem kaasa rääkima rohkem vene ajakirjanike Eesti lehtedesse, kes jällegi kirjutaks mitte ainult integratsioonist vene küsimusest, vaid vaid muudest muudest teemadest. Et sellised väiksed sammud, Ma arvan, aitaksid nagu luua luua parema imago vene inimestest siin Eestiski. Salavad. Ma tean, et see on selgelt provotseeriv küsimus, aga mõelgem korraks nii, võib-olla on meie Eesti riik üles ehitatud, kui me hakkasime teda uuesti siis taastama, üles ehitama üheksanda aasta alguses valesti üles ehitatud valele alusele, meie põhiseadus ütleb, et Eesti riik on loodud siis puhtalt ainult ju, eks ole eesti rahvakultuuri ja arusaamade eestluse kaitseks ja püsimajäämiseks. Võib-olla peaksime me selle põhiseaduse preambuli ümber sõnastama nii et see on loodud selleks, et siin elavatel inimestel oleks hea mitte ainult ühel rahvusgrupil. No see, mis, mis, mis tehti 18 aastat tagasi, seda tehti, seda enam muuta ei saa, et, et see ajalugu läinud nii kui ta on nagu läinud ja nüüd me peame vaatame siiski tulevikku ja ja, ja mitte oletama, mis juhtub, oleks juhtunud, kui et need alates oletused meid, meid ei aita. Nüüd me oleme selles konkreetses situatsioonis, kus, kus meie ühiskond seal kahjuks lõhestatud lõhenenud ja, ja, ja, ja me peame seda kokku nimesi siduma ja. On see põlvkondade küsimus, on see lihtsalt see, et me peame ära ootama, et tuleks peale nii-öelda otsustajate põlvkonda see seltskond, kes on sündinud uuesti vabas Eestis, ma mõtlen nii eestlased kui ka siis venelased ja vene keelt. Jah, kindlasti aeg ravib kõik valu ja, ja see, kui võib-olla 20 30 40 aasta pärast ei ole enam väga palju neid inimesi, kes mäletavad, kuidas elu oli nõukogude ajal, kellel võib-olla ei ole seda isiklikku kogemust. Vene ajal elamises see see kindlasti lihtsustab, lihtsustab suhtlemist ja. Jah, aeg aitab meil neid probleeme lahendada, aga, aga noh, tahaks ju, et ka praegu elu oleks parem ja ilusam, kui ta on. Mis te arvate, kas aega aitab meil selles küsimuses või peaksime me ise kiiremini tegutsema? Mõtlen, et piirata seda Vene riigist tulevat info välja, mis üsna selgelt ja otseselt ei ole ju eestisõbralik. Me oleme, elame demokraatlikus riigis ja, ja sellise selline piiramine nagu nagu Lätis on seda pakutud, et paneme kinni kõik vene kanalid ei lähe kõne alla. Ma arvan, et et see on noh, inimõiguste piiramine, ütleks ma selle peale. Pigem peame looma alternatiivi ja võib-olla tõesti jala ma venekeelse kanali mis pakuks sama häid saateid, nagu pakuvad praegu Vene kanalid, kuigi see on väga raske, see on väga kallis, sest Venega näiteid tase on väga kõrge. No mis siin salata, ma ütlen ka ise otse välja, et mina vaatan eesti kanalite pealt ainult ainult uudistesaateid ja mõnikord veel mõnda meelelahutusliku saate, aga ülejäänud asjad ma vaatan ikkagi enne ka õieti peal, siis see, see tase on kõrge ja, ja selleks, et et vene vene inimesi panna vaatama Eesti kanaleid, me peame hästi palju pingutama ja kui me ei karda neid raske, siis me võiksime selle asja ette võtta ja ühe venekeelse kanali korraliku üles ehitada. Ülekuulatav number neli Mihkelson, Markko amet riigikogu liige Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees. Marko Mihkelson, kas Eestis oleks vaja praegu muuta halli passi omanikele kodakondsuse võimaldamise korda viisi? Ma arvan, et Eesti kodakondsuspoliitika oma järjepidevuse, see on küll see tugi tegelikult kogu ühiskonna sidususest, mida nii-öelda uisapäisa muuta ei ole vaja ja, ja ma arvan, et ka selleks poliitilist konsensust. Ma ei kujuta ette, et praegu hetkel võiks küll nagu leida, et ma tean, et on liikumas mingisuguseid jutte sellest, et äkki annaks nagu kõigile halli passi kodanikele või neid passi omavatele inimestele äkki kohe nagu siis eesti kodakondsus. Et see samm kindlasti ei ole kuigi hästi läbimõeldud. Esiteks ei oleks sisuliselt nullvariandi kehtestamine, millest Eesti poliitikud on ju sisuliselt 90.-te aastate algusest rääkinud kui mittesobivast vahendist tegelikult siis ühiskonda paremini lõimuma. Aga teisest küljest, ma arvan, et tänasel päeval, kui me vaatame seda trendi, mis on olnud viimase 15 16 aasta jooksul siis tegelikult vaatamata kogu selle protsessi keerukusele on see olnud edukas protsess. Et kui me rääkisime 91. teisel aastal 32-st protsendist kodakondsuseta inimestest Eestis, siis tänaseks päevaks on see protsent seitsme, kaheksa protsendi vahel ja nende inimeste võimalused vabadused nii Eesti riigis kui, kui näiteks siis Euroopa Liidu kontekstis onju avarad. Et pigem peaks tegelikult mõtlema nendele võimalustele ja meetmetele, mis aitaksid nendel inimestel võib olla olla senisest paremalt valmis sisenema Eesti tööturule olema konkurentsivõimelisemad. Ehk siis näiteks üks meede, mida praegu haridus- ja teadusministeeriumi kaudu pilootprojektina ette valmistatakse, on tasuta keelekat võimaldamine eriti nendele piirkondadele ka, kus võib-olla mitte-eestlaste osakaal on pisut suurem kui, kui mõnes teises piirkonnas ja ma arvan, et just nimelt selle keeleõppe kaudu on ja selle võimaldamise kaudu just sellisel meetodil on võimalik ka inimestele anda võimalus siis tõesti olla pisut paremini konkurentsivõimeline näiteks Eesti tööturul. Kas see, et Eestis elab umbes 115000, siis inimest, kes ei ole valinud poolt nii-öelda ei ole valinud Eesti kodakondsust, ei ole valinud tema kodakondsuse või mõne muu riigi kodakondsus, on see meile julgeoleku risk, konnad, nii-öelda viies kolonn, kes ühel õigel hetkel siis õige küll jutumärkides valib poole ja siis pool ei pruugi olla meile enam kasulik. Ja ma arvan, et sel juhul tuleb ikkagi meeles pidada pigem seda, et et mitte kui isegi käsitleda neid võimalik nagu noh, nii-öelda probleemi allikana siis pigem võib-olla on selleks rohkem need, kes täna on juba nii-öelda valinud ja valinud vene kodakondsuse ja neid on ka kusagil 100000 ringis. Et pigem, ma arvan, et jällegi on tähtis mõista, et ilmselt mitte ainult selle kodanikutunnistuse ja paberi kaudu ei käi siis see mõõde selle järgi, kuivõrd olete lojaalne ja, ja, ja altide nagu tunnetama, et see on su kodu ja see on su riik, kus sa elad vaid, vaid pigem ikkagi jällegi nende võimaluste kaudu mida, mida sulle pakutakse ja minu arvates üks väga oluline teema, mida on aastaid ja aastaid räägitud juba üheksakümnendatel aastatel, rääkisime sellest, et see info välja küsimus, et kui palju inimesed tunnetavad oma sidusus selle riigiga, nende sündmustega, mis siin riigis toimub poliitikaga, ettevõtmistega ja maailmavaatega lõppkokkuvõttes et see on olnud nagu selline teema, mille suhtes, nagu me oleme näinud aastate jooksul kääride suurina suurenemist paljuski just selle tõttu, et et kahjuks see meediaruum, mida, mida tarbiti nii see, kes on kas kodakondsuse valinud või mitte valinud, hakkab suuresti mitte mitte eesti keelt kõnelev inimene, on, on selles inforuumis, mis Eestist ja Eestis toimuvast kas räägib, väga vähe või räägib siis väga moonutatult. Aga mingi märksa siiski on, et ta ei ole valinud poolt, et tegemist on nii-öelda ebalojaalse või siis lojaalsust, mitte üles. Tavakodanikuna ma arvan, et isegi võimalik, et küsimus ei ole konkreetselt selles, et kas ta nüüd lojaalne või mitte, et tegelikult need arvamusküsitlused on ikkagi väga paljuski näidanud seda, et esiteks absoluutne enamus üle 90 protsendi Eestis elavatest inimestest tahavad Eestis elada, ei ole avaldanud mingilgi viisil, soovisid lahkuda näiteks kas või viimasedki need numbrid, mis räägivad sellest, et kui palju siis on vastanud näiteks Venemaa presidendi või Venemaa valitsuse soovile ta kutsele tulla tagasi elama Venemaal, siis neid need numbrid ikka äärmiselt väikesed. Eelmisel aastal, kui ma ei eksi, oli see number 14 14 inimest, et et ma ei usu, et see on nagu näite ja teiseks see, et tõesti see nii-öelda lojaalsus, küsimus, kas kas Eestit tunnetatakse kodumaana, siis kolm neljandikku inimestest kõigist vastanutest on väga selgelt seda seda määratlenud. Ma tuleksin veel kord väga konkreetselt tagasi nende hallimasse omanike juurde, kas on olemas mingi poliitiline seisukoht poliitiliste jõudude vahel. Ma arvan, et see võiks nii-öelda see Eesti kodakondsuse saamine halli passi omanikele võiks olla lihtsustatud kuidagi näiteks seoses kas vanusega või siis seoses kuidagi nii-öelda Mastega. Kas, kas see, kas nii-öelda see protsess nendele lihtsustatud kodakondsuse andmine võiks olla kõnelus? Ma arvan, et see, et lapsed Eestis sündivad lapsed on, saavad kodakondsuse, et selleks oleks siis vaja vanemate vastavat sooviavaldust, see on minu arvates väga noh, avatud võimalus tegelikult ja lihtne võimalus siis tõepoolest Eesti kodakondsust omandada. Teisest küljest jällegi see, et, et nagu ma enne ütlesin, et lihtsalt puhtalt automaatselt kodakondsuse jagamine ilma ilma mingisugust noh, sellist reeglistikku seadmata ei ole, ei ole kohane ja minu arvates lihtsalt seesama meie enda kogemus näitab, et et Eesti kodakondsuspoliitika, mis on ju tegelikult Euroopa kontekstis väga liberaalne täiesti sama, mis ja, ja mõnes mõttes veelgi liberaalsem kui paljudes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Et ta on töötanud ja lihtsalt meil tuleb selles suhtes olla kannatlik, et veel kord need protsendid on muljetavaldavad, mida me näeme, et Eesti kodanike arv ikkagi on üle 80 protsendi, arvestades, millisest ajaloolises situatsioonis me tuleme vaevalt 20 aastat tagasi. Kas selle 20 juurde tekitamine 20 protsendi juurde mine ja ma pean silmas just seda, et nende halli passi inimestele anname Eesti kodakondsuse, kas sa võtaks ära Venemaa käest teatava trumpkaardi, mida nad on alati kasutanud, rääkides siis sellest, kuidas Eestis nende kaasmaalasi halvasti koheldakse ja antud neile kodakondsust, õigusi valida, demokraatlikult, valitsust endale ja nii edasi? Ma arvan, et see on väikene, selline soovmõtlemine, et nüüd justkui sellega laheneks see probleem päevakorrast, et näiteks Venemaa loobuks rääkimast, et et siin no mitte-eestlaste huve või õigusi rikutakse ja nii edasi ja ma arvan, et noh, see ei ole kindlasti see võlukepike, mis näiteks ka olulisel määral soojendab suhteid Eesti, Eesti ja Venemaa vahel, et paraku me näeme tegelikult ka nendest viimastest sammudest, mida, mida Venemaa on teinud, et et enam ei ole jutt ju ainult nii-öelda halli passi omanikest, vaid praegu no jaotatakse või kavatsetakse jaotada niinimetatud kaasmaalase dokument ega nendele, kellel on Eesti kodakondsus. Et selle alusel siis oleks võimalik viisavabalt näiteks ületada piiri Venemaale. Et see on tunduvalt nii-öelda laiem küsimus kui konkreetselt nüüd ainult selle ühe probleemina näiline lahendamine võiks olla. Milline võiks olla selline pikem perspektiiv, kui me vaatame nagu 15 20 aastasest perspektiivist, kui palju võiks olla näiteks 20 aasta pärast Eestis neid, kes ei ole tegelikult mitte ühegi riigi kodanikud, kes on nagu selline hall mass või hall tsoon, mis iseenesest on küll arusaadav nii-öelda Eesti poliitilises kontekstis kui vaadata nagu Euroopa keskkonnas, siis tundub olevat nagu ikkagi selline noh, absurdne või kummaline situatsioon. Ta ei ole kummaline situatsioon, impeeriumid ei lagune iga päev ja iga aasta ja see, et Nõukogude impeerium on selliselt lagunenud ja selliselt rahulikult on tegelikult kogu see lõimumisprotsess toimunud on on iseenesest väga suur saavutus, et loomulikult, et me alati võime näha siin nagu probleeme ja, ja, ja miskit kindlasti annaks alati parandada mingites detailides ükskõik keeleeksamite kontekst või on mõned muud pisikesed nõudmised, aga aga, aga suures pildis tegelikult ma usun, et ka selles aja lõikes 15 20 aastat see number, mis meil täna on 7,8 või isegi alla selle protsendise, kindlasti on, on väiksem, kastan null või on seal nulli lähedal, aga kindlasti ta väheneb, ta ei saa ju kasvada ja, ja ma usun, et ikkagi need võimalused, mis on avanenud praegu halli passi matele inimestele, eriti peale Eesti liitumist Schengeniga. Jah, tal on võimalus ju mitte ainult siis valikut teha Eesti kodakondsuse suhtes, tal on võimalus õppimise töötamise kaudu tegelikult ka taotleda passi kusagil teises Euroopa Liidu liikmesriigis vastavalt seal kehtestatud reeglitele. Marko Mihkelson lõpetuseks ma küsin väga konkreetse küsimuse, kas nendel inimestel, kes on nii-öelda kuulama jäänud neid hääli, et Eestis oleks võimalik näiteks vanematel inimestel halli passi omanikel saada lihtsustatud korras Eesti kodakondsus, on see asjatu lootus ja tõenäoliselt see asi nii kunagi ei lähe. No ma ütlen selle kohta ainult seda, et kodakondsuspoliitika põhimõttelisi aluseid ma ei kujuta ette, et vähemalt see koalitsioon, kes on praegu võimul muudaks, ma ei välistaks teatud küsimustes teatud sellistes meetodites või meetmetes, nagu me siin rääkisime lastest ja nii edasi samme, aga need peavad olema väga hästi ette valmistatud ja kindlasti ei tohiks lähtuda nii-öelda mingisugusest kas poliitilisest populismist või või lihtsalt loota, sest et need on vahendid, millega aitab lahendada mingeid muid teisi probleeme. Et meie kõige tähtsam eesmärk on see, et, et Eesti ühiskonna sisemine sidusus ja siseturvalisus oleks tagatud, kui selleks vajalikud mingid sammud siis tuleb poliitikutel nende üle väga tõsiselt vaielda. Ülekuulatav number viis. Tower Nikolai amet, sportlane, lestaujuja, mitmekordne Eesti meister. Tere päevast, Nikolai Tower. Tere päevast, Nikolai, ma tahan küsida, kui palju on sinu tuttavate hulgas neid inimesi, kellel on hall pass. Ega ma täpselt ei oska öelda, nagu ma ei küsinud, kellel missugune boss on, aga ikka on, neid inimesi ikka on jah. Kui palju on halli passi omanike hulgas, kui palju oled sa kuulnud seda, et nad sooviksid ühel või teisel lihtsamal moel saada endale Eesti kodakondsust? Ma tean, mõned inimesed rääkisid niimoodi, eks need passiivselt ootavad, millal endal annavad seda kodakondsust, kuna need saavad aru, et selle halli passi lugu varsti peab lõppema. Noh, kas niimodi samamoodi, aga noh, midagi peavad selle välja mõelda, see igaveseks jätta niimoodi, et skalbass on ja ongi kogu no kes oma näolaulu, neid näiteks vanad inimesed, kes lihtsalt on juba nii-öelda Sulev osa oma elust ära elanud niimoodi, nagu seda elasid. Ja need no need on lihtsalt on raske mingeid moodused ette võtma ja mingi keelt õppima või seadused selgeks õppima. No ütleme niimoodi, et nendel on mugavam selle halli passi omandanud, kui seal mingi eksamitele minna, kui sa oled mingi seitse, 10 või 80 aastane proua või härra ja terve elu oled, räägivad vene keeles või isegi sa tead eesti keelt, aga ikka see iga eksam tekitab stressi vähem või rohkem, et need lihtsalt juba noh, arvavad niimoodi, et palju meil on jäänud elada, et eks me elame niimoodi, nagu ta on. Kui meil annavad sinist passi, siis on väga hea, aga kui anna, siis me lihtsalt suurema niimoodi nagu surema. Kas need vanemad inimesed ootavad seda, et Eesti vabariik annaks neile Eesti kodakondsuse? No ma ütleks niimoodi, et kohe oodavad iga päev, ma, ma räägin nendest kogemustest, mida mina tean, jah, need inimesed, kellega mina olen suhelnud et lihtsalt elavad oma elu niimoodi keelavad ja see küsimus eriti neid ei on ja kuidas paremini öelda. Kuigi näevad siis Venemaal vist suurem osa nendest. Aga siis on isegi plussiks, kui nendel on sall passis, need saavad ilma viisata Venemaale minna. Mis sulle tundub, mis on need peamised põhjused, miks halli passi omanik hakkab üldse Eesti kodakondsust taotlema, sest tegelikult halli passi on ju mugav omada, nii nagu sa ütled, saab minna rahulikult Venemaale ilma viisa taotlemata, saab tegelikult sõita rahulikult ringi, Euroopas ilma viisat taatlemata. Et tegelikult on, on ju iseenesest mugav, miks inimesed vahetavad või püüavad vahetada oma halli passi Eesti kodakondsuse, sinise isikutunnistuse vastu. Ma arvan, et üks põhjus on see, et kui need haavatavad aktiivselt osaleda nii Eesti kui Euroopa poliitilises elus siis need ikka peavad omada Eesti kodakondsust. Sellepärast paljud ei ole rahul tänase poliitilise olukorraga. Aga selleks, et nagu oma sõna oma häält anda, need ikka peavad selle pead sinist passi omama. Kuidas sulle tundub, kas Eesti vabariik peaks andma teatud gruppidele näiteks just nendele samadele vanematele inimestele või siis lastele kuidagi lihtsustatud korras Eesti kodakondsuse just neile, kellel on praegu olemas hall pass? Ausalt öeldes noorte seas ma ei näe selle probleem, sellepärast suurem osa noortest on Eesti kodanikud. Kas need ise süü deklaamid ära? Said seda kodakondsust, aga noh, seal ei ole probleem, et vanemad inimesed ja see on nagu riigi otsis. Mõnedele isiklikult ei ole mugav, kui tekib hulk inimesi, kes toetavad. Noh, võib arvata, millised erakonnad toetavad. Väljavõte toimikust tunnistajat. Plused, kas teie arvates peaks halli passi omanikele lihtsustatud korras Eesti kodakondsus andma? Ei pea. Ma arvan, et nad peaks ikkagi tegema selle testija. Õpime natukene. Kui ta on väga vana siis mul on vanad tuttavad inimesed, kes on väga vanad, kes ei õpi selle keele ära, jah, ma saan aru. Aga noored ei, mitte mingil juhul. Peaks keele ära õppima, see ei ole nii raske. Mina arvan, mina oskan vene keelt. Ja õppisin ära. Palun. Ma olen kuulnud venelastelt, et keeleeksam on küll üle mõistuse raske ja neid asju, mis need Eesti ajaloo kohta küsivad, ei tea pooled eestlasidki, isegi need, kes on keskkooli lõpetanud ja kõike seda õppinud. Aitäh, Ma arvan, selle eksamitingimused võiks fiks veidi üle vaadata. No mina arvan ikka teenete järgi, et kui nad on selle ära teeninud täiesti ausalt, miks mitte? Mina usun, et sellega peaksid tegelema pädevad kes teavad, kuidas iseseisev demokraatlik riik oma kodakondsus annab. No ma ei tea, ma ei oska seda seletada, kindlasti mitte lihtsustatud korras, praegu nad teevad keeleeksameid ja ma ei teadnud, keele eksamid on muidugi rasked, aga aga ikkagi mitte lihtsustatud korras niisama ei saa. See on keeruline küsimus minu arust, et lihtsalt sel lihtsal põhjusel, et inimesed peavad olema kodanikuks olemiseks valmis, siis on väga lihtne põhjus. Selleks ongi vastus lihtne vastus. Nii lihtsalt niimoodi, et anname Eesti passis ja eesti passi omanikud on Eesti vabariigi kodanikud ja halli passi omanikke vähemalt kas ta tahab olla Eesti vabariigi kodanik, ei võta vastutust Eesti vabariigi eest. Isiklikust muidugi tundub, et ei peaks aga aga kodurahu huvides tas trahvi küsimus. Ma arvan, et ei peaks. Ei tea, millal, ma arvan selle kohta praegu ka mindi, kindel kaarde määrused, et need on õiged. Ma ei arva, et peaks. Kas teie arvates peaks halli passi omanikele lihtsustatud korras, Eesti kodakondsus on? Ei peaks minema? Ma arvan küll nii, sellepärast et näiteks kui eestlased lähevad kusagil kas Soome või Rootsi või näpivad kohe oskama keelt. Mul läks sugulane rootsi ja ta pidi kahe kuuga keele ära õppima, aga meil on 50 aastat siin olnud ja mis mitte midagi ei oska öelda. Lähed poodi näiteks maine enam hästi ja ma küsin, et palun, kus teil on söögisooda, ta ei teagi, mis seal siis on, ta ei, ta ei tule üldse selle vaevugi seda ära õppima, et need materjalid olema teada. No sellepärast ma mõtlen, mõtlen, et las nad kannatavad, näevad vaeva, aga kui nad tahavad elada, eks ole, ja või, või te ei arva nii? Võib-olla ma olen ka väga sõrmesid, aga ma ei tea, kas õiglane isegi ma ei tea isegi seda praegu ütelda, aga mina ei läheks oma kodumaalt niimoodi ära jätma võõra Rafage hulka, et ma nende keelt ei oska, mina õpiksin selle keele ära ja siis läheksin. Neile, kes soovivad ja lihtsalt me nägime, mis, mis sel suvel toimus Gruusias äkki selle peale mõeldes, et muidu keegi teine neile passid ja siis tuleb neid kaitsma ja äkki sellepärast kuid lihtsalt inimestele nagu parem elu olema, kui nad ise tahavad, eks ole. Ma ei ole nagu selle peale väga palju mõtelnud. Tegelikult ma arvan, et ei pea, sest kui nad on nii kaua juba siin elanud. Meil on kõik võimalused olnud endale kodakondsus ka tavalist vene keelt räägi nagu saada, kui nad oleks natukene kokku võtnud. Nii palju kui mina neid inimesi tean, siis neile oma tahte taha mitte nagu riigi asjaajamise taha. Aitavadki teemadel oh ei mingil juhul. Klassika õpivad eesti keele selgeks ja olgu digikodanikud. Ülekuulamise toimik number 80 Eesti kodakondsuse andmisest lihtsustatud korras halli passi omanikele. Toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.