Ülekuulamine. Elukultuuriinstituudi esitatud järelepärimine õiguskantsler Indrek Teder yle kas abordi riiklik taastamine vastab põhiseadusele, tekitas lainetuse teeklaasis. Tormiks, paisus teema peale Indrek Tederi vastust. Õiguskantsler leidis, et abordi legaliseerimine ja riiklik rahastamine võib sisaldada põhiseaduse riivet. Toimik number 86 pordid riiklikust rahastamisest. Ülekuulajad Reimo Sildvee ja Urmas Vaino. Ülekuulamine alustab. Ülekuulatav number üks Haldre, Kai amet naistearst. Tunnistaja Kai Haldre, enne kui me asume objektiivse ja kõige selle juurde, mis puudutab numbrite, maailma ja, ja fakte, ma küsin, et ühe väga isikliku küsimuse selles mõttes, et, et kuidas teie vaatate sellele, mis praegu on Eesti avalikus ruumis käimas sellele abordi diskussioonile, millesse teie arvates tekkinud on? Mul on väga raske seda kommenteerida, et miks sa just praegusel ajahetkel muidugi ütleme, needsamad diskussioonid, kui ma mõtlen ütleme sellele ajaloole millal ta naise soovil abort legaliseeriti Ida-Euroopas toimus legaliseerimine seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel, et ma usun, et samasugused diskussioonid olid võib-olla sellel perioodil näiteks noh, ühel hetkel need jõuavad Eestis ei ole ju tegelikult sellisel tasemel võib-olla tol korral ju ammugi ei olnud, et, et võib-olla see on nagu mingi märk sellest, et me hakkame jõudma oma mõttearendustega samale kaugele, kui võib-olla mõned maad olid siin mõnikümmend aastat tagasi ja arvan, et see ka Eestis on nii, et kui on diskussioonidesse, käivitab ühtiti siis suurema panuse uurimustöödele. Et niimoodi on see olnud paljudes maades, kus omal ajal oli võimalik, et end Liidusse kahjuks niimoodi ei olnud, et et see on nagu üks asi, mis ma arvan, aga teine asi on see, et noh, ma tõesti tahaks väga üles kutsuda ja panna inimesi mõtlema, et, et see aborditeema näiteks on üks nendest teemadest, millega on võimalik ühiskonda väga põhjalikult lõhestada, poliitikuid lõhestada ja noh, niimoodi lõhestada, et, et ei anta märgi või ei suudeta konsensust leida ka väga paljudes teistes küsimustes, et ma arvan, et see noh, et teha Eestis nii, nagu on Ameerika Ühendriikides. Et sellel tasandil nüüd hakata lõhesid tekitama, seda hüsteeriat tekitama ütleme, nagu panema kedagi veel mingisse sundviskes, et ma arvan, et see ei tule küll absoluutselt mitte kellelegi kasuks. Ja et oleks positsioonid ka selge, et teie selles diskussioonis jääte, kuhu poole te teie näete seda. Millisest vaatenurgast olete nii-öelda toetajate-vastaste leeris? See on niisugune küsimus, et alati oleneb sellest vaatenurgast, et kuna mina olen selline inimene, kellel on meditsiinialane haridus ja ütleme kuna ma töötan igapäevaselt mures naiste tervisega tegelevas asutuses, kus käib tuhandeid naisi nii sünnitamas kui rasedust katkestama ja olen seal töötanud juba varsti 20 aastat ja teisest küljest olen teinud uurimustöö Tartu Ülikooli naistekliinikus, ütleme, ülikooli raames ka publitseerinud siin ja seal, et et mina, Ma olen paraku läbi oma identiteedi sellel positsioonil, et mina saan sellele küsimusele vaadata eeskätt läbi tervise teema tervise ja ütleme seksuaaltervise ja ütleme üldse nagu noh, inimeste nii naiste kui meeste, seksuaalsuse, seksuaalse identiteedi prisma, mina, mina ei saa arstina vaadata läbi religiooni või läbi sellise fundamentalismi, sest sinna ei ole lihtsalt midagi parata, sest minu juures vastuvõtul käivad igasuguste uskumustega igasuguse haridusega, igasuguste hoiakutega, igasuguste elu, saatustega kogu läbilõige ühiskonnast, et ma, ma saan ainult lähtuda nii-öelda tõenduspõhisusest ja, ja sellest, kuhu nii on maailma teadmine just terviseprisma läbi jõudnud. Sellest tõenduspõhisusest me nüüd räägimegi. Kuidas on Eestis elavate naiste suhtumine aborti muutunud kai, olete te seda nii-öelda oma tööde käigus vaadelnud? Ma arvan, et väga põhjalikult nüüd konkreetselt seda niimoodi otseselt ei ole vaadeldud, aga seda ja noh, saab järeldada mitmetest arvudest, mida meile annab statistika. Ma tahan vahele veel öelda seda, et Eesti statistika eelmisel aastal ilmus länsetiseks suur ülevaateartikkel legaalne abort maailmas, et selline iga mõne aja tagant ikka kuskil publitseeritakse kogu maailma ülevaade, nii palju kui teada on, et Eesti kuulub ka, ütleme länsertiimsonis üks tunnustatumaid, kas sinu arvates siis ikkagi täieliku ja nagu usaldusväärse statistikaga maade hulka. Et Eestis on olemas raseduskatkestuse andmekoguja ja kui nüüd vaadata seda suhtumise asja, siis ma arvan, et üks selline näitaja ja mis näitab suhtumist, rasestumise ja suhtumist oma seksuaalsuhetesse ja raseduse temaatikas üldse, on selline arv, mida nimetatakse abordi saarlasest 100 elussünni kohta, indutseeritud abortide arv, et et me näeme, et see abordi määr alates 2000-st kaaslast ei ole meil enam nii, nagu oli kogu nõukogude aja ja kuni 2000. aastani, kus enamus rasedusi katkestati ja vähemalt sünnitati ja see nagu suhte muutus on niisugune hästi järsk ja kiire. Nii et see näitab ühest küljest suhestumist rasedusega muidugi, Eesti noh, piirkonniti on see number erinev ja ka vanus, grupiti on see number erinev, et ma ise analüüsisin seda, et kuidas suhestuvad teismelised ja üle 20 aastased naised siis oma raseduse just läbi selle abordimäära seal oli, ütleme selline murrang, et kui 90.-te alguses teismeline alla 20 aastane raseduse korral siis pigem sünnitas võrreldes siis üle 20 aastase naisega, siis alates 97.-st aastast on see, ütleme nende vanusgruppide vahel nagu selline erinevus, et ütleme, see rasedus teismeliste grupis, ebasoovitav see katkestatakse ja üle 20 aastastel on see rasedus pigem siis soovitud ja see sünnitatakse, kui neid vanusgruppe nagu omavahel võrrelda, üldistada mõnes mõttes küllalt rasked, ma usun, et siin piirkonnitise suhestumine ja ütleme niinimetatud abordi normaliseerimine või selle kasutamine või iseenesestmõistetavat meetodit selleks et oma lasteaeda. Kui valida, et millal need lapsed sünnivad või, või siis, kui on juba soovitud lapsi käes, et siis enam ei soovita siseneda, reguleeritakse abordiga, et neid inimesi on, aga kuna abortide tase on vähenenud, sünnituste arv on vähenenud, siis praegu hakkab küll tõusma, et siis peab olema ka rasestumisvastaste vahendite kasutamine ikkagi tõusnud, et see ei seisa teisiti kuidagi olla. Ja, ja ma arvan, et nii enamuses võib-olla eriti nooremas põlvkonnas on ikkagi vaated oma viljakuse reguleerimisele läinud selles suunas, nagu see on Põhjamaades ja arenenud maades. Nii et objektiivne taust sellele, miks abort on vähemaks jäänud, saan ma aru, ongi lihtsalt see, et rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus, teadlikkus neist ja, ja võib-olla ka vahendite see spekter on laienenud. No see peab olema nii, sest et kui me vaatame alates 92.-st aastast on meil niisugused usaldusväärsed andmed olemas, et et noh, kui me vaatame, raseduste arv on üldse vähenenud ja kui me teame selle taustaks seda, et ütleme alla kahekümneaastaste seksuaalne aktiivsus on pisut tõusnud, kui see oli võib-olla eelmistel kümnenditel, siis noh, vaevalt, et inimesed nüüd vähem seksivad, et kui kokku summaarselt vähem rasedusi seksuaalne aktiivsus on sama, siis peab olema tõusud usaldusväärsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine, et me peame aru saama sellest, et ütleme, see käsitlus ka meedikute seas ka õpetajate seas ütleme, kõrgkoolides käsitus päevastest, rasestumisvastastest vahenditest ja nende kättesaadavus on ju Eestis olemas sellisel normaalsed või tänapäevasel tasemel alates 90.-te aastate algusest, kui mina õppisin ülikoolis, siis noh, meile räägitud ja mina hakkasin arstiks, eks ju, mida ma siis pidin oskama oma patsiendile rääkida? Mina mäletan väga täpselt, mis hetkel tuli, kuidas need vaated muutusid. Kuidas nad kaldusid ühest äärmusest teise ja ütleme ka see noh, nii-öelda meditsiinipersonali, aga õpetajate harimine, kuidas see algas? Kuidas see oli kaheksakümnendatel ja missugune see on üheksakümnendatel, et noh, see on nagu võrreldamatu pluss informatsiooni kättesaadavus. Millisesse leeri nii-öelda kuulume, kas me kuulume? Proovin, võib-olla kasutame värvidesse valgesse leeri, oleme sinna teel või oleme me nii-öelda ikkagi kinni selles ajaloos, kuskohast tulema? No seda on jah võrreldud, et niinimetatud nagu Ida-Euroopa areng, mis on olnud N Liit ja paljud endised selle mõjusfääris olnud maad siis erinevana, siis Lääne-Euroopast Ameerika ühendriigid on siin natukene teises positsioonis, et seal on suhteliselt kehvad seksuaaltervise näitajad nii suguhaiguste osas kui soovimatute raseduste osas, eriti teismeliste raseduste osas on emade suremus, et see arenenud maadest on seal kõige kehvemad näitajad. Aga mis puudutab seda noh, Eesti ja üldse noh ma olen sellest enne ka rääkinud, aga võib-olla lihtsalt veel kord üle korrata, et aru saada, kuidas see areng on olnud, et et kui nõukogude liidus legaliseeriti abort 55. aastal ja muideks selle kohta on väga huvitav Raamat sellel aastal ilmunud. Kui keegi on lugenud kukodski juhtum, Ulytskaja on autor, see, see üks liin, mis sealt jookseb, on just nimelt see aborditeema. Muideks Eestis on vaadatud ka tagantjärgi professorile Margit Tiit on teinud Mudeli sündimusele, sellel mingit mõju ei olnud, et oleks nüüd sündimus kukkunud, et see sellist mõju ei olnud. Aga seal on inimestel soov ju väiksema perekonna järgi tegelikult see perekonna vähenemise soov, see hakkas juba Eesti vabariigi ajal enne sõda, et suured perekonnad, need sündisid ka 100 aastat tagasi. Et, et siis ainus võimalus seda oma viljakust öelda reguleerida oligi siis raseduse katkestamine, aga see olukord oli teistsugune Lääne-Euroopas, eriti näiteks Hollandis põhjal maades, kui saabusid need pillid, ütleme kuskil 60.-te alguses pluss selline seksuaalne liberaliseerumine, seksuaalrevolutsioon, mis muutis väga oluliselt tervete põlvkondade seksuaalkäitumist, ütleme seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel, et seal oli, oli, ütleme, see võimalusega viljakust reguleerida nagu enne olemas just nimelt nende rasestumisvastaste vahendite näol. Ja nagu ma juba enne ütlesin, siis abort legaliseeriti alles seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel, et ei saanud toimuda sellist asja nagu nii-öelda abordi normaliseerimine, et et kui te loete näiteks kuuekümnendatel või seitsmekümnendatel ilmunud perekonnaalaseid raamatuid, mis N liidus olid ilmunud vene keeles on nad ka meil raamatukogus kättesaadavad, et te näete, et see suhtumine aborti on selline halvustav ja hoiatav ja ka suguhaigustesse ja inimesi püütakse panna mõtlema, aga ei ole ühtegi alternatiivi, et mis sa siis tegema pead, ei leia sealt raamatust mitte ühtegi asja selle kohta. Ja, ja ütleme, et ühest küljest negatiivne hoiak, aga, aga normaliseerimine oli nii-öelda kõige kõrgemal tasemel, sest kui mina õppisin ülikoolis ja ja lõpetasin selle, siis meie elasime sellises seadusandlikus ruumis, kus abort oli väga paha asi ja seda ei tohtinud teha sagedamini kui kord kuue kuu jooksul. Et, et te saate aru, et on üks täiesti välditav siiski nähtus on pandud nagu sellisesse seadusandlikku raami, et see muudab paratamatult igasuguse tasandi mõtlemist ja oled veel kinnises ühiskonnas nagu me tookord olime ja meil ei olnud ka muideks kuni 90.-te alguseni sellist nii-öelda horisontaalse statistikat, et Eestis mingeid andmeid koguti, aga see läks otse Moskvasse ja seda aga nüüd enda riigis kuidagi mingeid järeldusi, et noh, me muidugi me tajusime, et see olukord on ju ebanormaalne, aga mida teha mitte mingit infot või asja selle selle kohta. Sama seis on muideks praegu Kuubal, kus on kõige üks hullemaid suhteid elussündide ja abortide osas. Nii nagu see oli kunagi meile. Et noh, et kui aadreid trende, ütleme mingeid seaduspärasusi, et siin on muidugi võimalik näha, kuidas see on olnud Lääne-Euroopas see areng, väga negatiivne suhtumine, aborti, laialdane rasestumisvastaste vahendite kasutamine näiteks Hollandis, kus on kõige madalamad abortide tase üldse saavutatud. Ja samal ajal on see noh, ütleme kõige liberaalsemad seadused, mis puudutavad abordi kättesaadavust, et see on ikka mõtteviisi küsimused Kai Haldre, kas abortide vähendamine ja kui me räägime siin üldse koguarvust, valikabortide vähendamine on taotlusväärne eesmärk ja, ja mis võiks olla need vahendid, kuidas seda taadelda? Kõige mõistlikum? See on kõik meie eesmärk, et ma arvan, et see rahva hea tervis igas igal tasandil saab olla ühe riigi üks põhieesmärk, et ükskõik mis, mida me siin silmas pean. Mis on kõige tõhusam vahend, mis, mis aitaks kõige paremini seda teostada. Tehinguid? Mina saan põhineda, nagu ma juba ütlesin siis ainult olemasoleval nii-öelda evidentsid olemasoleval. Ma arvan, et ikkagi abortide arv on madal, seal, kus on väga hea seksuaalharidus kohustuslik seksuaalharidus, mis ei ole seksuaalharidusest, on siin ka kahjuks väga primitiivne ettekujutus, oleks üks ja teinekord, et see on see, et näitame, kuidas kondoomi kuskile kurgile peale panna ja see on, see ei ole, see on ikkagi suhete ja ütleme ka arutlus sellest, et mis asi on identiteet, mis on naiselik, mehelik, et kust need, ütleme, mallid ja mõttemaailmameistri tuleb, et see on selline väga holistiline lähenemine seksuaalharidus, et kust see on nagu olemas pluss hästi kättesaadavad teenused, informatsioon ja, pluss see, et noh, ütleme, riigi niisugused sammud põhinevad ikkagi analüüsi ja nii-öelda inimeste seksuaalkäitumist on uuritud ja seda nagu teadvustatud, et see on see, mis pannud siis näiteks Põhjamaades madala tasemega, samas on meil hästi hea praegu, või noh, nagu ütleme, mitte korrata teiste vigu. 90.-te alguses oli näiteks Soomes ja Rootsis tõesti üks teismeliste abortide kõige madalamaid näitajaid maailmas. Ja ometi majanduslanguse tingimustes tõmmati koomale just nimelt sedasi hariduse osa ja, ja, ja võib-olla teenuste kättesaadavust ja, ja nii ja läks ainult mõni aasta ja abortide tase hakkas tõusma, nii et kuigi meile trendid on kõik õiges suunas ja ütleme, need näitajad lähevad selles suunas, nagu nad on olnud Lääne-Euroopas, kus on väga madal tase siis ma ei tea, kuidas avaldab mõju, saabub majanduslangus, sest me teame väga hästi, et on olemas niinimetatud vaesuse haigused, mis näiteks Eestis lahvatasid 90.-te alguses, nagu oli tuberkuloos, nagu oli süüfilis. Samamoodi nagu tekkis narkot maania puhang ja läbi selle Hiffi, et see, mis kindlasti võiks saada takistuseks ja seda on ka võrreldud, et kus oli sellist sotsiaalset ebavõrdsust ütleme ühiskonna sellist polariseerumist rohkem, seal on ka neid hädasid, rohkem, pole mitte midagi parata, kui toetatakse perekondi näiteks perekonna hakkamasaamist riiklikul tasandil, siis seal on selliseid negatiivseid, sotsiaalseid tingitud tervisehädasid palju vähem, sealhulgas ka aborte. Doktor Kai Haldre, mis juhtuks siis, kui täituks Eesti, nimetagem neid kuidagi siis ühtlase nimetusega radikaalide soovid teha abordi kättesaadavus keerulisemaks kas see siis maksustada tehase abordi tegijale tasuliseks või siis lausa keelatud hoopis millised protsessid võiksid käivituda? Noh, väga raske ennustada, sest noh, ega ütleme, praegu on naise omal soovil raseduse katkestamine on ka praegu tasuline, et olenevalt meetodist kas 500 või 700 krooni noh, oleneb ju alati, mis hind kujuneb ja, ja mis muud sündmused hakkavad selle taustaks toimuma, et noh, kindlasti selles mõttes lõhe nagu siin mõne teenuse puhul on ka varasemalt olnud, et need, kellel on raha, nende jaoks, on nagu noh, ei ole probleemi, on ju, et et see kättesaadavus ja turvalisus ja kõik on nagu parem, et ütleme, tekib lõhe nii-öelda vaeste ja rikaste vahel, kas tekib müüd massiliselt nii-öelda raseduse põhjusel nüüd naiste sured must või seda, seda raske ennustada, aga ma ütleksin, et isegi noh, kuna see arenenud ühiskondades, raseduse tõttu naise surm on väga marginaalne nähtus, näiteks Rootsis, Soomes see on noh, niisugune, et seda esineb aastate jooksul võib-olla üks kord mingite asjaolude kokkusattumisel. Et kui näiteks Eestis hakkaks nüüd niinimetatud enamus kordaja või see tõusma selle piisab paarist juhusta. Et kas need paar juhtu eesti peale tulevad, ma, ei, mul on raske ennustada, aga see ei ole välistatud. Teine asi, mis noh, ütleme niisuguse noh, nagu Poola läks seda teed, et Poolas siin võib kalentsetist lugeda, kas nad kirjutasid, sa oled sadanud, 31 aborti on siis Poola mitu miljonit seal inimesed on 50 70. Et noh, kas te usute seda, et mina seda isiklikult ei usu, eks ju, et, et noh kui asi teha niukseks nagu stigmatiseerida ja nagu problemaatilise maks, et siis hakkab ka see statistika kannatama, et ehk siis arst on ka hea inimene. Paljugi, mis igal inimesel võib lõpuks mingi häda leida, eks ole, noh põhjendus leida, et kui me leiame, et näiteks mingil meditsiinilisel põhjusel, et noh, see on lihtsalt spekulatsioon, et, et et ja nagu läbipaistvam, ausam ja ütleme, niisuguse nagu pragmaatilisem see lähenemine on, seda kasulikum on see kõigile nii analüüsi mõttes. Nii selles mõttes, et noh, et inimesed ei tee mingeid lollusi. Kui ohtlik on naise tervisele abort, et üks argument abordivastaste seas ongi ju see, et see on ka sellele naisele. Väga ohtlik tervise mõttes ja see on väga ohtlik naise tervisele, kui seal illegaalne tähendab nendes, kui te vaatate, eelmine aasta oli üks artikkel, mis puudutas legaalset aborti ja teine oli siis abort kogu maailmas, et seal on ka toodud, et need maade võrdluses, kus abort on illegaalne Algne versus legaalne siis esinemissagedus on sama, kui noh, niuke globaalne pilk sellele on aga samas kõik need hädad, 95 protsenti nendest hädadest, mis on seotud abordi tagajärjel või nagu terviseprobleemid, need esinevad ikka nendes maades, kus ta on illegaalne. Nii et, et ütleme, kui tõesti selline vastus on, et on soovimatu rasedus ja mingit muud varianti sellega ei ole, kuid see tuleb katkestada, et siis ikkagi võimalikult väikses raseduse suuruses, ilma selles mõttes takistutest haigla tingimustes ütleme, kontrollitud tervisega, et siis on ta ju ohutu. Muidugi igasse meditsiinilise protseduuri on sisse programmeeritud mingi probleem, et see, see, seda ei maksa arvata, plus, seesama eetiline, moraalne ja legaalne rahvamajanduslik teema, et et mida vähem, seda parem, see näitab meie kõigi suhtumist oma seksuaalsusest, oma suhetesse ja nii edasi. Ülekuulatav number kaks vooglaid Varro amet üks elukultuuri Instituudi asutajatest, abordivastane. Varro Vooglaid kas abort kui seesugune Eesti ühiskonnas tuleks keelustada, aga teie kui üks inimene, kes on seotud elukultuuri instituudiga ja inimene, kes hiljuti õiguskantslerile kirjutas kirja, milles te küsisite, et kas on põhiseaduslik üldse, et riik maksab kinni valik abordid, siis, siis ongi küsimus, et kas abort kui seesugune tuleks üldse keelata? No kõigepealt peab eristama nende kahe küsimuse vahel, et üks on siis abortide riiklik raha vastamine, millest konkreetselt praegu jutt käib ja teine andis abortide, kui selliste keelustamine kriminaliseerimine ühiskonnas. Et ma vastan konkreetsemalt sellele küsimusele, mida te küsisite, kas tuleks keelustada, kuigi sellest hetkel jutt ei käi? Õiguskantsleriga suheldes? Ma arvan, et sellele küsimusele ei ole võimalik, vastavate ilmad, vastaksin eelnevalt ühele teisele küsimusele, mida abort endast kujutab. Ja kui me vaatame seda, vastame ausalt, ei passi, ei hoia kõrvale sellele vastamisest ja vastame ausalt öelda, post kujutab endast väga varajases arengustaadiumis oleva nende tapmist siis hakkab selgemaks saama, mida peaks vastama. Küsimus on selles, kas tuleks keelustada? Jah, põhimõtteliselt ma olen absoluutselt veendunud, et see tuleks keelustada. Samal ajal ma ei arva, et tuleks keelustada ülehomme vaid sellele peaks eelnema väga ulatuslik selgitus kogu ühiskonnas läbi haridussüsteemi riiklikul tasandil ja liikuma selle poole nii kiiresti kui võimalik, aga seda ei tohi teha järsult, sest sellega kaasnevad omamoodi halvad asjad. Varro Vooglaid, kas te olete nii-öelda oma seisukohti välja kujundades uurinud ka seda, millised on abordialased näitajad nendes riikides, kus see on lubatud neid, kus on keelatud? Kahtlemata kahtlemata on uurinud seda küsimust. Millised on nii-öelda need riiklikud näited või konkreetsetes ühiskondades töötavad näited, mis annavad teile kindlust ja, ja teie teie veendumusele tuge selle osas, et abordi keelustamine võiks tuua Eesti ühiskonnale tervikuna head? No seda on võimalik vaadata nii geograafilises plaanis kui ka ajalises plaanis, ütleme, et kui me näiteks ajalises plaanis tagasi, siis me leiame terve tuhandete aastate pikkuse Euroopa kultuuri kus abort kui selline on äärmiselt marginaalne nähtus. Need ütleme viimased 1000 aastat eurooplasena aborte toimunud väga-väga vähe, ütleme ainult 20. sajand on see, kus see hullus on lahti läinud. Et kui me vaatame geograafilises kontekstis, siis ka Euroopas on olemas riike, kus on piiratumad, abordiseadused, kus on konservatiivsem kultuur, kus on ka religioosne kultuur, kus abortide arv on oluliselt madalam kui liberaalsete seadustega riikides. Näiteks võib tuua Iirimaa, Poola ja Malta, jaga Portugali, kus nüüd alles hiljuti tegelikult aborte, abordiseadused, liberaliseeriti et nendes riikides on abortide sagedus esinemine oluliselt harvem kui Liber vastavate seadustega kõigile seejuures on täiesti vale see, mida me oleme kuulnud meedias teatud huvigruppide suust. Maret Maripuu ütles Kuku raadios ministreid. Õnn või mis on, et kõige madalam abortide arv on kõige liberaalsem seadustega riikides nagu Holland või Põhjamaad, see on lihtsalt vale. Ei vastada. Te tahate öelda siis, et minister valetas või omas lihtsalt valasid andmeid ametkond endale vale statistika ette söötnud. Selleks, et ma saaksin öelda, ta valetas, peaksime suutma tõestada, et tal on tahtlus, valetas, et seda ma kindlasti ei suuda ja sellepärast me seda ka ei ütle. Küll, aga ma tahan öelda seda, et mida ta ütles, ei vasta tõele. Valedel. See on omamoodi muidugi väike paradoks on, ma saan aru, et see on selline usu küsimus, väga paljuski ühte usub minister ja teist usub, usute näiteks teie loogika mulle lihtkodanikuna ütleb läbipaistvam, arusaadavam ja mõistetavam on see, statistika räägib. Selles riigis, kus abort on nii-öelda seadusega lubatud loomulikult selles riigis, kus öeldakse, et abort on seadusega keelatud, siis see statistika ei saa mitte kuidagi kajastada. Vaata mida tehakse pimedas keldris, doktori kodus, doktori, ämma suvilas ja nii edasi, et see, see, see lihtsalt, mitte kunagi statistikasse ei jõua. No esiteks ma ei nõustu sellega üldse, et see on usu küsimus, see on fakti küsimus. See, kui palju aborte toimub, ei sõltu mitte kõige vähemalgi määral meie usus. Küsimus on ainult selles, usk on selle osas, milliseid, millist statistikat uskuda oli ja see on usu küsimus. Ja selge, esiteks ma ei saa sellega nõustuda, et nende, need ei jõua statistikasse ka Eestis Eestis koostatav statistika seovad abordid, mis seal väljaspool seadust nende poolt, kes ei ole veel erilist põhjust, kuivõrd niikuinii, et teaduslike niikuinii maksumaksja raha taotakse kinni. Nii et inimesed ei ole põhjust kuskile nurga taha seda tegema minna. Aga, aga on, põhimõtteliselt statistikat vaadates on ka ebaseaduslikud abordid on see, et need, mis on näiteks tehtud küll meditsiinilise personali Ühelt poolt võib-olla aga pärast lubadeta lõpunüüd teistes riikides samamoodi, et ega kui see on kuritegu kuriteona, samamoodi fikseeritakse samamoodi kandeks statistika. Kui on seda võimalik fikseerida, kui nii-öelda see saab avalikuks, eks ju, need need ikkagi, mis tehakse, ja neid on ju selge, et nendes ühiskondades on väga palju, mida tehakse nii-öelda statistikasse, mitte ulatuvas sfääris, siis neid arvestades mitte kuidagi olla ei saa. No selge on see siis, kui see on kuidagi tõestatud, selge, ennem see kuidagi selge olla ei saa. Ja ma väga harva olen, võidakse, mitte kunagi ei ole näinud viiteid ühelegi uuringule või mingisugusele allikale, mis võimaldab öelda, et on selge, et just nimelt ongi selline eelarvamus, et no see on ju selge kõigile, kuidas see selge on, kes seda kunagi tööstus, kus et mina näiteks selliseid andmeid ei ole näinud. Vaat nende poolt, kes seda ütlevad. Nad ei noh, neid andmeid ju lihtsalt ei olegi, neid ei saagi olemas olla, sellepärast. Saame öelda, et, et see kindlasti niimoodi on, kui te isegi ütlete mulle, et neid andmeid olemas olla. Et kuidas me teame, et see niimoodi on seda ma öelda tahangi. Teine asi on muidugi see, et loomulikult, kui on keelatud, siis paljudel juhtudel inimestel tekib kiusatus aborti teha ja siis nad teevad aga seadusevastaselt. Aga selle juurde sellel pühade kaks punkti üks on see, et sellisel juhul tuleb teha riiklikult pingutusi selles suhtes, et ei saaks tegutseda sellised inimesed, kes saavad seadust rikkudes sündimata inimesi tappa ja seeläbi ka nende emade elu ohtu seada. Selle vastu tuleb võidelda, teise kuriteo vastu tuleb võidelda. Kui sulle vastu midagi ei tee, siis loomulikult sellised asjad saavad toimuda. Teine asi on see, et põhimõtteliselt, kui ma mõtlen bioloogilises plaanis, siis see, et keegi seadust rikkudes, tehes midagi, mis on ise ebamoraalne, teaduse vastane võib seada omaenese elu ohtu või oma tervise ohtu ei saa olla kuidagi õigustuseks sellele, et seesama tegu, mis jääb endiselt lebama pealseks tuleks seadustada. Näiteks see, et võib-olla natuke utreeritud näide aga loogiline struktuur on sama, et see näiteks terrorist kui tema aktidele seaduslikud siis ta võib kalduda, on tekkinud olukord, kus ta peab oma eesmärke saavutades kasutama vahendeid, millele, mida võib iseennast vigastada. Ega see ei saa olla kuidagi õigustuseks temaktile seadustamiseks. Küsimus on ikkagi selles, mis on selle konkreetse teo moraalne tähendus ja moraalne kvaliteet. See on põhiküsimus. Varro üks põhiküsimus, kui me räägime moraalist, siin on ikkagi see, et moraali on väga mitmesuguseid ja moraal sõltub raalihoidjast, ehk et teie, ma saan aru, olete selgelt siis kristlike katoliiklike vaadetega inimene ja teie jaoks On abort selgelt moraali rikkumine, aga Eesti ühiskonnas on ju selgelt inimesi, kes leiavad, et see, see ei ole moraali rikkumine, vaid see on üks võimalus soovimatut rasedust katkestada, soovimatut last ära hoida. Absoluutselt ütleme jällegi, sellele küsimusele on mitu punkti ja tuleb silmas pidada, esiteks esiteks olgu kohe öeldud, et ma ei arva murale, mitu see, mis amoraalne ja mis ei ole moraalne, ei sõltu, kuigi vähemalgi määral ei arvamusest. Moraal on ikkagi selline nähtus, nüüd räägime objektiiv objektiivsest maailmast ja objektiivsetest maailma seaduspärastest. Nüüd seda, et väidetakse, et morale on palju, see on loomulikult läbi ajaloo kogu aeg olemas olnud. Ma võisin küsida teie käest näiteks naise vägistamine on moraalne või ole, moraalne, sõltub sellest, kas teie või ütleme enamik ühiskonnast arvab, et see on moraalne või ei ole. Ma arvan, et te vastaksite. Ja samamoodi ma arvan, et et see, kas genotsiid ehk terve ühiskondliku grupi mõrvamine üksnes seetõttu, et selle grupi liikmed kuuluvad sellesse gruppi, on moraalne või mitte, ei sõltu sellest, kas arvame amoraalne või mitte. Ja loomulikult meile tänapäevases ühiskonnas üritatakse seda relativistlikke dogma igast igast suunast peale suruda. Aga selles ei ole iseenesest mitte midagi objektiivset. Relativistlikud dogmast ei saagi olla tema enda kohaselt. Sakslanna. No aga mida te ütlete nendele inimestele, kes, kes ütlevad siis seda, et jah, abort on täiesti normaalne võimalus viis ja vahend ära hoida soovimatuid lapsi, kes on nii-öelda kas siis tänu vägivallale ja ohustatud või, või tänu sellele eostatud, et mõni rasestumisvastane vahend on nii-öelda alt vedanud. Mida ma ütlesin, neile, ma ütlen jällegi, mitut asja võiks öelda, esimene asi on see, et aborti ei ole võimalus lapse ärahoidmiseks. Sellepärast et laps on juba olemas. Abordi läbi tapetakse laps, mitte hoitadega, ära hoitakse ära tema sündimine, selgus et see on ka põhimõtteliselt teine asi on see, et ei ole olemas soovimatuid lapsi. Soovimatus ei ole midagi sellist, mis iseloomustaks last. See iseloomustab tema vanemate suhtumist tema suhtes. Ja huvitav on see, et väga harva otsitakse probleemile lahendust vanematest ja nende endi suhtumise muutmisest ja nende käitumise muutmisest kui siis lapse, kui siis abordid. Üha teadlikumaks muutudes on tegelikult abortide arv Eestis vähenenud. Ma arvan, ma tahaksin hetkeks nii-öelda meie jutu sellist peamist teemat vahetada ja küsida kontekstis, mis on meile, kui ühe kuulajatele saanuks selle saate ettevalmistamisel selgeks ja mis tegelikult on, on tegelikult tõsine küsimus. Kui palju on elukultuuri instituut teinud oma teavitamistööd venekeelses keskkonnas. Inimesed, kes ei saa sellist statistikat oma suu kaudu edastada, on kinnitanud, et Eestis kõlavate muukeelsete inimeste, eelkõige siis on mõeldud venekeelseid inimesi. Nende teadlikkus kogu aborditeemas on dramaatiliselt teistsugune kui eestlaste hulgas eestlaste hulgas. Need näited lähenevad pigem Mandala lähenevad pigem Lääne-Euroopa riikidele. Samal ajal kui Eesti venekeelne elanikkond elades hoopis teises inforuumis on kõik väga hästi teame, on oma suhtumiselt absoluutselt sarnane Venemaa käitumisele, kus, kus abordi tegemine on, on, on hoopis teine suured suurusjärku Eestis. Ja tõsi ta on, et ütleme, kõige kõrgemad abordimäärdeid on Ida-Virumaal ja nii edasi. Ta võib olla püüate nii-öelda kala vales kohas, te teete, te teete küll kulutate õige energia, aga see läheb, see läheb nii-öelda selle jäneselaskmiseks, kes juba praktiliselt niigi on lastud. No esiteks ma selles jänes ei ole lastused, see meil ikkagi toimub sedavõrd palju aborte Eestis ja ka eestikeelse elanikkonna hulgas on väga tõsine probleem, et me oleme endiselt Euroopas ja maailmas üks kõrgema spordiarvuga riik, kuigi arvan, et kõvasti langenud. Teiseks ma tahaks öelda seda, et tõepoolest me ei ole teinud väga palju venekeelse elanikkonna suhtes erinevatel põhjustel, esiteks ressursside puuduse tõttu meil ei ole mitte mingisugust stabiilsust, sissetulekuid, teiseks meie seas ei ole inimesi, kes valdaks väga hästi vene keelt. Komandat muidugi, mida rohkem silmas pidama on see, et Venemaal on selliseid ressursse palju juba tekkinud ja on palju inimesi, kes nende ressursside tekitamisega tegelevad, samal ajal kui Eestis neid inimesi praktiliselt ei ole. Ja no ütleme noh, loomulikult paljud Eestis elavad venelased ei oma ligipääsu internetile, mis võimaldaks nüüd neid materjale vaadata Venemaalt, aga paljud siiski ka omad ja on palju paremad materjalid Venemaal olemas, kui meie oleme suutnud Eestis luua. Aga kahtlemata teil on õigus. Loomulikult loomulikult oleks palju rohkem teha pingutusi selleks, et jõuda ka venekeelse elanikkonnani Eestis. Vastasel korral võib juhtuda see, mida on paljud inimesed tegelikult ajaloos kasutanud näiteks Ameerika Ühendriikides mustanahalise populatsiooni suhtes et sihilikult just luua näiteks abordikliinikut kõike mustana linnaosadesse, et nemad oma lapsed ära tapaksid, selle läbi oma populatsioone piirasid ja siis valgete populatsioon seeläbi protsentuaalselt omandaks suurema osakaalu ühiskonnas, et südame kindlasti Eesti ühiskonnas ei tahaks näha, juhtuvad et see meede, kus on ikkagi lähtuvalt veendumusest, et iga laps on ühtemoodi väärtuslik, olgu tees venelane ja selles mõttes ma olen teiega nõus, et just nimelt pingutasid, jõudnud, et jõuda ka venekeelse elanikkonnani. Võiks konkreetne küsimus veel ülekuulamisele on allikad viidanud seda, et Eesti elukultuuriinstituudi nii-öelda need seisukohad on paljuski ja väga mitmetes faasides praktiliselt otsetõlge sellest, kuidas propageerivad Ameerika selliseid juhtivamad ja säravamad jõud. Ja Ameerika ühendriigid, nagu te teate, ei ole seksuaaltervise osas maailmas sugugi mitte juhtiv ja nii-öelda heade näitajate riik, vaid vaid on riik, kellest eeskuju võtta ei tohiks. Ma pean küsima otse, kas teie vahendid on kuidagi pärit Ameerika ühendriikidest ja nendest ringkondadest, kes on kes on sealse sarnase liikumisega seotud? Kui ma oine ennem konkreetsele küsimusele vastamist öelda seda, et kui Ameerikas need vaated, millele viitate, oleksid õiguse aluseks, siis oleks Ameerika tõenäosuslikus parema seksuaalkultuuriga riike, maailm. Reaalsus on kahjuks see, et kuigi selliste vaadete esindajad on Ameerikas palju, väljendatakse tugevalt Ameerika kõige liberaalsema abordiseadusega riike maailmas. Ja sellepärast on kuidagi kohatu sealset olukorda kanda Nende vaadete arvel. Nüüd teiseks vastus küsimusele konkreetselt on väga lihtne, sõltub, mida ta vahendida vaata, kui me tegime portaali abortees. Me saime pildimaterjali näiteks ühest öelda, Ameerikas asuvad organisatsioonilt, kui te peate silmas rahalisi vahendeid, siis me ei ole saanud ühte ainsat senti. Nii et et sellele mul jõledust Räägime veel korra sellest teavitustööst, kas varr teie ja teie kaasmõtlejad ei usu seda, et mida rohkem teha teavitustööd ja ma mõtlen mitte ainult abordi vastu või abordi ka seoses vaid üleüldse, kui me räägime seksuaalkasvatus seksuaaltervisest, siis annaks märgatavalt paremaid tulemusi kui puhtalt brutaalne keelustamine seadusega piiritõkkepuu ette panemine. Ma ei arva, et neid peab käsitlema, alternatiivid on ainult üks või teine kahtlemata haridusse panustamine, see on äärmiselt oluline, on loomulikult, nagu ma ütlesin, alguses oleks abordi järsk ärakeelamine tõenäoliselt kahetsusväärsete tagajärgedega, sest inimesel puudu üldised teadmised selle kohta, mida tähendab ja nii edasi. Et loomulikult tuleb haridust teha väga suuri pingutusi, aga põhimõtteliselt peab liikuma selle poole, et me elaksime riigis, kus seadus kaitseb iga süütu inimese elu, olgu ta nii noor või vana, kuitahes, olgu ta puudega, olgu ta vene keelt, räägib eesti keelt olgu ta sündinud sündimata, mida iganes. Põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus elule ja, ja siis ainuke küsimus, mis mul tuleb küsida, kas sündimata inimene on inimene või on ta keegi teine ja kui ta on inimene, siis on kaetud mõistega igaüks, nagu ütles ka endine õiguskantsler Allar Jõks. Ja tema elu peab olema kaitstud. Põhiseaduse teine oluline printsiip on see, et igaüks on seaduses võrdne. Nii et kui elu peab olema kaitstud, see peab olema kaitstud võrdsetel alustel. Nii et ma ei ütleks, et ühest saab loobuda teise kasuks või teisest loobuda esimese kasuks. Need on asjad, millega tuleb tegeleda paralleelselt. Väljavõte toimikust tunnistajate ütlused. Mis te arvate, kas riik peaks kinni maksma valikabordi? Ma arvan, et jah, sellepärast, et inimesel võiks olla valikuvabadus ja kui ta otsustab aborti teha, siis riik võiks toetada sellepärast et toetatakse ju ka muid muud tervisehädad, siis makstakse kinni ravida. See küsimus on esile kerkinud küllaga ja sellele eelne mingid kalkulatsioonid, missi või kiin täiesti head selgitused. Põhjendused, miks te teete, tahetakse muuta ja mis selle vahetuse tingis. Praegu jääb selline mulje, et kuskilt jälle mingit raha ära võtnud, et pigem nagu peaks esitama koos selle Mõttega, aga head argumendid, miks seda tahetakse muuta? Ma olen sellel teemal tegelikult varem kuulnud ka raadios. Selle looga ma arvan, pigem mitte, pigem riik peaks ikkagi toetama sündimust mitte abort, aga see oleneb täitsa sellest juhtumist endast, et pigem arvan, et peaks ikkagi toetama sündimust ja mitte toetama partner. Mina arvan, et peaks sest ei saa ju lubada sündida lastel, kes on sündinud armastuseta niisama lihtsalt kui laste peale mõelda, kes kasvaksid ilma vanemateta, ilma armastuseta, siis nende laste suhtes ta on võib-olla õiglane. Muidugi siin on teine asi, et kas on õigust, et tappa last. Aga mina arvan, et võiks. Mina arvan, et mingis ulatuses ikkagi riik võiks finantseerida, et, et seda ma-ei-pooldajate täies mahus seda teeb, et, et see on ikkagi nagu naise oma otseses, eks ole, aga aga, aga sellisel kujul nagu praegu, siis minu meelest võiks küll jätkuda. Kui naine ise tunneb, et, et et seda peab tegema, et miks siis vastu olla, et eksnaine ise teab seda, ma arvan, et see on tal alati kõige viimane otsus, sõitke lapse sünnitada, aga kas seal tegelikult selleks valmis sa oled ja oled valmis vastutust kandma ja kes teab, mis nendest lastest siis edasi saab? Inimesel peab jääma ikkagi valikuvabad, sest et kas ta on valmis seda last üles kasvatama või mitte talle hea elu ja korralik kodu pakkuda? Minu seisukoht on ikkagi selline, et ei peaks küll jah. Et pigem juba seda kusagil loogiliselt peaks seda ennetama, kui, kui juba elusat organismi tapma hakkama. Kui juba organism on juba juba põhimõtteliselt juba elusorganism olemas juba, siis on ju abortonil seosetu teema toppimine. Sellest ei oleks midagi halba ja mina leian küll, et võiks seda teha. Kui naisterahvas ise otsustab lasta, siis teeb, see inimene võib oma kehaga teha, mis tahagi. Olge, olge tolerantsemad naistega. Ülekuulatav number kolm Pikhof, Heljo amet riigikogu liige, sotsiaalkomisjoni esimees Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Pakule Heljo Pikhof, öelda, kui palju on teie enda erakonna sees nendel päevadel viimasel ajal räägitud abordist ja kui on, siis mis küsimused on tõstatunud? Abordist oleme rääkinud eelkõige naistega, see tähendab siis sotsiaaldemokraatide naiskohus ja oleme tänud seda, et need küsimused, mis tänapäevakorda on tekkinud, et justkui oleks põhiseaduse vastane, abordi rahastamine ja nii edasi, et me oleme täiesti nagu õiguskantsleriga eri meeti, naised leiavad, raport, on ikkagi viimane meeleheitlik iibe reguleerimise vahend, mida õnneks tehakse ka järjest vähem. Kui muidu ei saa, siis kuidagi ikka saab, et meeleheitel on naised ikka leidnud sellise võimaluse, et aborti teha. Nurgatagused aborditegija see on meie mure, sest sageli noored inimesed kuulavad ühe või teise sõbranna juttu ja see võib hävitada terve nende elu. Ma mõtlen seda, et kui meil pole piisavalt raha võimalik aborti teha Heljo Pikhof praegu riigieelarve arutamise faasis, kas ta sotsiaalkomisjoni esimehena julgete öelda, et need rahad, mis on nii-öelda viimaste aastate sees olnud eraldatud Eesti seksuaaltervise parendamiseks edendamiseks, on olemas ka nii-öelda selles majanduskriisi valguses koostatud riigieelarves. No tähendab, me oleme seda küsimust sotsiaalkomisjonis tõesti arutanud ja oleme arutanud, et ülioluline on heal tasemel terviseõpetus koolis ja see on isegi tähtsam, vaat kui ükskord üks ja põhitõed tervishoiust ja terviseriskidest peavad kujunema just lapse eas ja selle nimel me saatsime ka haridusministrile kirja, et tema oma eelarverea peal näe ette piisavad vahendid. Ühesõnaga kiri on, aga raha ei ole. No haridusministri otsustada, sest et sotsiaalkomisjon tegeleb sotsiaalvaldkonnaga muret meile, see tegi, sest terviseõpetuse nagu rea pealt läheb Ülekuulatav number neli treial May amet, riigikogu liige, sotsiaalkomisjoni liige, Eestimaa rahvaliit. Tere päevast, Mai Treial, kui palju on Eestimaa rahvaliidu fraktsioonis ja rahvaliidus erakonnana olnud viimastel päevadel jutu abordist ja kui, siis millistel teemadel? Me oleme rohkem rääkinud oma sotsiaaltoimkonna liikmetega et fraktsiooni liikmetega võib-olla pisut vähem oleme olnud eelarve lainen ja, ja samuti ka siis seaduseelnõude muudatusettepanekuid teinud, mis on eelarvega seoses. Aga mis puudutab meie fraktsioon toimkonna arutelusid, siis ausalt öeldes on tänuväärne praegu niisugune arutelu ühiskonnas toimub. Seal ei olnud varem aga millegipärast ikka ilma mingisuguste tagajärgedeta vaibunud. Kui te olete arutlenud nüüd oma toimkonnas, kas mingi seisukoht on seal välja kujunenud, kas rahvaliidul on mingi oma konkreetne seisukoht, mida te oskate praegu väljendada, saaksite seda teha? Jah, meie peame väga oluliseks seda, et on vaja teavitamist parandada kaasa arvatud seda, et näiteks koolist praegu vaieldakse selle üle, kas nüüd õpetada ja kui tahad õpetada seksuaalkasvatust koolist ühtviisi läbi viia, kuidas näiteks pereplaneerimine lõpetada ja alati seonduvad sellega ka, et ikka ei jätku selle jaoks raha. Arusaadav, kas see küsimus, mida on praegu tõstatatud ja millele on andnud õiguskantsler oma hinnangu mis puudutab abordi, riigi poolt rahastamist? Millise seisukoht on rahvaliit laudas võtnud? Me arvame, et sellele nii üheselt vastata ei ole võimalik. Sellepärast et ei ole meil kasutada ka mitmesuguseid analüüse, mida kindlasti tuleb teha, mis juhtub siis, kui riigi poltimpsa partneri rahastatakse, palju siis inimesed kannatavad, eks ole, missugused on need tagajärjed, mida me peame diis välja maksma. Aga olgu juba ette öeldud, et tegelikult toetame üldse aborte. Aga mis seal salata, eks ühiskond ei ole ju veel nii kaugele arenenud, et aborte ikkagi teha. Nende pärast tuleb alati arvestada ka nende tagajärgedega, mis juhtub naisega või, või mis juhtuvad lastega, eks ole. Võib ka ju niimoodi juhtuda, et et appi ei kujunenud ja konflikt, vaid, vaid on hilisem mingisugune väärareng, eks ole, lastel ja nii edasi ja nii edasi, et sellepärast me leiame praegu võib-olla poleks aeg veel lõpetada ka haigekassa kaudu abortide rahastamist nende appide rahastamist, mis tehakse muidugi tervishoiuasutustesse, on selge. Ülekuulatav number viis lumi, ott, amet riigikogu liige, sotsiaalkomisjoni liige, Isamaa ja Res Publica Liit. Tere kas Isamaa ja Res Publica liidus on toimunud viimastel nädalatel ühiskonnas aktiivselt üleval olnud teemal ehk abortide teemal, mingeid arutelusid? No ma julgeks öelda, et on olnud öelda arutelusid väga ametlikult ja la erakonna juhatuse tasemel, et ja erakonna noorteorganisatsioonist on küll mõned inimesed siin meedia vahendusel avaldanud mõtteid selles osas, mis puudutab siis riigipoolset abordikulude hüvitamist ja see on erakonna liikmete vahel mingit diskussiooni tekitanud, aga aga noh, kui rääkida näiteks Saala mõttest aborti Eestis keelustada, siis noh meedia vahendusel. Ma olen pannud tähele, et siin on ka paar arvamuslugu on selles suunas siis siis ma arvan, et see on sedavõrd jabur mõte, et isegi nagu ei vääri vääri arutamist Nii et selles mõttes oma oma liikme Priit Sibula, kes on siis Põlva maavanem ja oli see, kes kirjutas sellele avaldusele alla, mis esitati ele kultuuri instituudi poolt, õiguskantslerile, seda te nimetasite ka nüüd ma saan aru, siis jaburaks. Ei, ei ma siin teen vahet nagu kahe asja vahel üks on üks on siis nii-öelda abortide keelustamine ja teine asi on siis temaatika ja arutleda selle üle, mis puudutab nii-öelda riigipoolset abordi-ga seonduvad kulud, sest hüvitamist mina tean, siis Priit Sibul on nagu sellel viimasel teemal arvamusi avaldada, eks ole. Kuigi ma pean ütlema, et ma ka isiklikult pean seda seisukohta nagu ülimalt küsitavaks selles mõttes, et ja noh, ütleme niimoodi pehmelt öeldes radikaalseks, et ma sain aru, et sellega on tahetud teatud probleemidele tähelepanu juhtida, aga aga vaatame aborditeemat poliitik, selles kontekstis siis ikkagi on päris selge, et erinevad uuringud on nagu tõestanud, et selles mõttes abordi keelamine viib nagu väga erinevate väär nähtudeni isiklikul kui, nagu tasandil, et pigem me näeme täna seda, et selliseid Lõuna-Euroopa maad, kus on selline domineeriv katoliiklik eks ole, käsitlus poliitikas maadlevad täna sellega, et nad saavad tegelikult aru, et aborti lubada, aga ühiskonda mingid tabud, nii et noh, ma ei pea tegelikult ma olen üldse üllatunud, et selline teema on Eesti ühiskonnas sellisel kujul tõusetunud, et ma arvan, et on kuskil 125 akuutsemate asja arutleda. Tänases ülekuulamisest nimetab naistearst Kai Haldre, et võtmeküsimus on siin seksuaalterviseteadlikkuse rahastamine või nii-öelda selle õppetöö või selle teavitustöö rahastamine. Sotsiaalkomisjon on saatnud haridusministrile teie erakonnakaaslasele kirja. Kas te teate, et võite kinnitada, et järgmise aasta riigieelarves seksuaal tervise teavitustööle eraldatud summad on sama suured kui varasematel aastatel? No ma olen üritanud ise selle seista nüüd ja et need summad oleksid võimalikult suured, me teame seda, et siin kerge auk tekkis eelmine aasta seoses sellega, et nii-öelda Global Fondi AIDSiennetus rahad kadusid ära ja siis tekkis küsimus, et nii-öelda kas kas on tagatud piisaval hulgal spetsialist poolt läbiviidavad nii-öelda koolitus noortele. Nii palju kui mina tean, on haridusministeerium järgmiseks aastaks uusi täiendavaid meetmeid kavandades, aga eks eks seda asja tuleb muidugi vaadata kogu selles nii-öelda eelarve kitsikuses, mis meil täna käes on. Aga ma arvan, et me teeme kõik endast oleneva, et Eesti noorsugu saaks seksuaalselt haritud, sest ma arvan, et see on selle temaatikaga võtmeküsimus. Ülekuulatav number kuus, kõiv Tõnis amet, riigikogu liige, sotsiaalkomisjoni liige, Eesti Reformierakond. Tõnis Kõiv, milline on Reformierakonna seisukoht aborditeemalises arutelus, mis Eesti vabariigis viimased nädalad käinud on? Reformierakonna poolt saan mina öelda nii, et praegune olukord, mis on, on meid täiesti rahuldus. Meil on olemas vanemahüvitis, mis annab kindlustunde noortele vanematele. Meil on olemas ka riigipoolne tugi erinevateks prelvaneerimise vahenditeks, sealhulgas siis ka abordi tegemiseks, kui see vajalik peaks olema. Ja, ja selles mõttes, et olukord on hea. Kuidas te hindate õiguskantsleri seisukohta, mida ta on väljendanud vastuseks elukultuuriinstituudi poolt saadetud küsimusele, et abordi rahastamine riigieelarvest võiks olla põhiseadusevastane Õiguskantsleri seisukoht ei olnud ju ka selline lõplikku tõde kuulutavad, et see oli täpselt sellises sõnastuses ta võiks olla ja ma arvan, et eks siin ole juristidel vaidlemist ja seisukohtade ühtlustamist küll, et, et siin on nagu, ütleme, mingisugust sellist erakondlikku positsiooni ühe või teise õiguskantsleri arvamuse kohta nüüd kindlasti Me ei oma ega ei hakka võtma. Kui me nüüd kujutame ette, et mida siis? No mida siis need noored inimesed, mida need noored naised peaksid ette võtma olukorras, kus näiteks riigi poolt enam midagi kinni ei maksta, enese soovi järgi tehtava abordi? Maailma praktika ju noh, sama Euroopa praktika näitab, et noh, sel juhul naiste tervisenäitajad halvenevad, naiste suremus kasvab, sest et aborte see ikkagi ta tehakse kuskil mujal, mingis uus, muudes tingimustes, mis, kus naiste tervisele halvasti mõjuvad, võivad mõjuda ja siis no kujutame ette, kui, kui, kui raha pärast nii-öelda või raha tõttu võib jäädes abort tegemata vahet, kas sa siis tahame, et need noored inimesed läheks nagu SMS-laenu võtma ja sellega siis seda aborti rahastama võin, et, et noh ma ei näe seda, seda halba olukorda, mida me peaksime nüüd siis nagu lahendama tormama, et, et minu arust on see tänane olukord on hea uuesti veel üle korrates ja tendents on selles suunas, et üha rohkem ja rohkem kasutatakse kõiki muid pereplaneerimine vahendeid. Abordi asemel ehk aborditegijate hulk väheneb aastast aastasse. Ülekuulatav number seitse tuus Marika amet riigikogu liige, sotsiaalkomisjoni liige, Eesti Keskerakond. Hallo hea Marika Tuus kuulata. Marika Tuus viimasel ajal on Eesti ühiskonnas olnud enam juttu kui tavaliselt abordi teemadel. Kas need jutud on jõudnud ka keskerakonda ja kui on, siis nii-öelda millised aspektid on teie omavahelistes vestlustes kõlama jäänud? Me oleme tõesti arutanud siin, noh, nii-öelda väiksemate sotsiaaltöögrupis seda temaatikat natukene ja ja oleme tõesti leidnud, et noh, kui küsimus oli nagu rahastamise poolt olemas lihtsalt et. Ma arvan siiski, et nagu riik peaksin ikkagi ikkagi abistama leid ja neid inimesi tavaliselt, millal see juhtub, niisuguseid soovimatuid rasedusi olnud, eks ikka päris Looremus. Ja ma arvan, et see läheb riigile lihtsalt edaspidi palju kallimaks, leiti laps üles kasvatada ja toetad ja hüvitisi maksta. Ja ma arvan ka seda, et ilmselt saab selle noore inimese elu rikutud, kui ta nüüd tõesti otsustab selle lapse alles jätta, ta tuleb koolist ära. Temast ei ole ju veel tegelikult õiget EMO ja ja selle inimese elu on pooleldi nestusega, ta seda lovski väga hästi veel kasutada ei oska. Nagu niisugune raske probleem, eks ole, see on psühholoogiliselt raske, igati raske mure. Täiesti nõus, Keskerakonna kiituseks on öeldud seda, et Keskerakond on Eestis praktiliselt ainuke Meie erakond, kes suudab edastada sõnumit venekeelsele elanikkonnale ja vene valijatele. Ma usun, et see ei ole teie jaoks uudis, et Eestis on enam aborte just venekeelsetes piirkondades. Kas Keskerakonnal on sellel olukorra ebanormaalse olukorra likvideerimiseks mingi oma poliitika? Ei noh, võib-olla tõesti, eks nende teadmatus on natukene suurem ja ja paratamatult on, ta on niimoodi kujunenud millegipärast jah noh, võib-olla võib-olla siin ongi see temaatikat peaks ka nagu meestega võib-olla niimoodi psühholoogiliselt rohkem rääkida, et ka mehed oleksid hoolivamad ja hoiaksid rohkem naisi pruute. Kallimaid või mister lehe naise arvates. Ma küsin ikkagi konkreetselt mehena selle üle, kas teil on nii-öelda enda plaan või nägemus ka praegu koalitsioonis olevatel parteidel nõuda rohkem tegevust selles suunas, et Eestis ei jookseks ebaõiglane piir rahvuste järgi. No ma arvan, et siin võiks rahvustevahelist õigust, piir ei ole see probleem ikka puudutab kõik ükskõik, mis rahvusest need inimesed on. Aga loomulikult on see hariduse ja harituse küsimus ja ikkagi see pidev teavitamine, eks, eks see ongi see, see temaatika Ülekuulamise toimik number 86 abordi riiklikust rahastamisest toimik avatud uurimine jätkub. Ülekuulamine.