Te kuulate raadio kahte saadan kõik puhuvad ja meie külaliseks on Rein Taaramäe, meeste üks rattaproffide streim. Rõõm sind tervitada. Tere sinu elus, praegu on käsil periood. Puhkad jalga või juba on uus hooaeg käega katsuda. Uue hooaja nii-öelda ettevalmistus on juba käega katsuda, et mõnda aega on puhatud siin juba kaks pool nädalat, et nii nagu hakkan vaiksed, treenime, käin jõusaalis ja veeren natuke jalgrattaga, hommikuti võid minna Kadrioru pargis, särkimas meeldib joosta ka või see on lihtsalt see, mis ebameeldiv kohustus, mis käib kaasas ka siis meeldib, aga jooksev kasulik jalgratturile. Iga algnatuke sörkida ei tee mitte midagi halba. Palju see natuke on noh, 30 minutit. Selge, ma mõtlesin, et kui noh, ratta seljas, eks ole, sõidad sa maha sadu kilomeetreid, siis jookseb võib-olla 10 20 30, nii et see pole nagu mitte midagi. Spordiinimesed, või need, kes jälgivad sporti, ilmselt põhjalikumat sissejuhatust või tutvustust sinu koha pealt ei vaja. Küll aga need, kes sporti jälgi, olgu siis juurde lisatud. Rein on, ma arvan, ma ei tee liiga, kui ütlen, et täiesti üks tulevikulootusi jalgrattaspordis mees, kes juba on olümpiamängudel käinud Pekingis sõitsid nii grupisõitu kui eraldistarti, tegid seda väga hästi, eriti eraldistardist. Ma saan aru, mis ongi vist üks sinu trumpidest selles liinis ja kust sinul, et tulevikus eelkõige võib midagi loota, mis ise arvavad, kui ma niimoodi asja sõnastan. No ma ise ei usu, et ma päris eraldistardispetsialist siis kasvanud nagu nagu siin päris maailma tippu Cancellara, aga mõnel aastal siin, kui aastaid lähevad, siis ma võin üllatada, kuskile tiitlivõistlustel võinud mingi medali võtta, aga üldiselt ma ise usun rohkem, et ma suudan sõita hästi velotuur, et et ma jõuan lisaks eraldistardirajaga ilusti mäkke sõita, et jõudu juurde tuleb koju mehe juurde tuleb, mootor suuremaks läheb, siis on kõik võimalik. Põhimõttelisi spetsialiseerumise võimalusi sellisel jalgratturil, nagu sina oled üldse on eraldistart velotuuridel. Minu jaoks ongi just peaeesmärk velotuurid tulevikus, ma usun, et see ongi minu spetsialiteet ja seal on üheks eelduseks, et ta suudab eraldistardiga hästi sõita, eks, et muidu kõrget üldkohta küsida pole lihtsalt võimalik. Sa võid etappe võita, aga mis sellest kasu oleks? Just nii? Ütle, Rein, kas sa mäletad, kus sa siis olid või mida sa tegid, kui Jaan Kirsipuu võitis Tour de France'il oma esimesed etapid, mäletad sa seda momenti hoida siis juba rattaspordis sees ja ma mäletan seda, ma sõitsin siis siis mul oli juba sõidetud jalgrattaga peaaegu aasta. Mäletan, et jälgisin iga päev neid teleülekandeid ja kulutasin närve seal telekas, et väga põnev oli. Mis sõnadega sa, Eesti vaieldamatult üht legendi rattaspordis iseloomustaksid, nüüd, kus sa oled saanud tema endaga vahetult ka võistelda ilmselt nii tema käest pähe saada, kui talle ka ära teha, kuidas sa seda meest kirjeldaksid, ta nihuke, uskumatu, rätta spordimaniakk, et ta on küll tippspordiga lõpetanud, kui te treeni Wen endiselt peaaegu samasuguste koormustega nagu päris suured tippsportlased ja ta on väga tark ja alati aitab ja õpetab mind väga meeldiv inimene, võid sa teda oma eeskujuks ka nimetada. Kas tol hetkel, kui sa teleka ees talle kaasa elasite andis see sulle midagi juurde või sinust oleks saanud Prof nii või naa, jazz on alati mul eeskuju olnud, siiamaani on, et kindlasti on ta mulle oma eeskujuga kõvasti juurde andnud. Räägime natukene ajaloolisest taustast, ka Eesti enamus tipptegijatest rattaspordis on juhuste kokkusattumusena pärit Jõgevamaalt. Sina ei ole koos Tanel Kangert, ega te olete ühe kandi poisideks hoopis Vändrast? Just nii. Mis koht see Vändra need sealt kaks praegust profitulnud on? Vändral tore väikelinn Eestis. Et seal on tegeletud, tegeletakse jalgrattaspordiga väga aktiivselt, et see treener, kes seal on Errkbernerit et oskab noortega väga hästi ümber käia ja neid nii kaua asja juures hoida, kuni tuleb hakata tõeliselt tegusid tegema ja tõelist tööd tegema, et et võtab kuni kuni noorteaja lõpuni noortest ikka sellise lähenemisega, et kõik toimub mänguliselt ja noori hoitakse lihtsalt asja juures. Julgustab igatpidi noor ja oskan noori õigesti treenida, ma usun, et ta on parim noorte treener Eestis on selles üsna kindel. Kardan, et puhtalt treenimisest ei piisa, et ühel hetkel läheb isu ära, kui sul ei tule tulemusi. Kuidas sul noorteklassis oli, kui sa alustasid, olid sa kohe Eestis tegijate hulgas või pidid sa ikka õhtul kodus muide, nutt kurgus istuma ja viha pidama, et need ei tulnud välja, et ma teile veel näitan, kumb kumba liini pidi seal käisid? Ei, päris nii ei olnud, et starti tulin, ma hakkasin 200 hästi sõitma, et mul oli üsna hea mootor sees, et noorteklassides olid sõidud nii lühikesed ja enamjaolt pidin tunnistama vastaste paremust, sest ma olen küll suure mootoriga, kuid kiiruslik poon puududa, sprinterlikud omadused täielikult nagu puudusid ja igatahes lõika, sõitsin asena esiviite kuute ilusti ära ja esikolmega tihti, aga aga võitu tuli küll väga harva maitset. Mäletan, et seal juuniorite klassis viimastel aasta näiteks ma võitsin ühe võidusõidu, vist Eestis läinud. Kuid ma olin Eestis, olin toppis ja ma olin ka maailmas seal esimeste seas, see andis jõudu juurde, et, et kui sõidad, läheksid nagu raskemaks, et siis ma nägin, et ma olen nagu rohkemaks võimelised, kui paljud konkurendid muide, kes tol ajal võitsid Eestis, kui kui sina päris pjedestaali tipus ei olnud, kas need mehed, kes siis olid tegijad, on praegu ka tegijate hulgas? Jah, Tanel Kangert võitis ikka kogu aeg peaaegu ja Gert Jõeäär võitis päris palju, kuid Kert on nüüd natuke rohkem ära vajunud, aga ehk ta teebki väikseid hambakijad. Allar Karu, kes sõidab Kalev soklitiimis rohkem nagu ei tulegi ette, et juunioride klassis olin mina, Kangert ja jäär tegime nagu puhta tegureid. Needsamad mehed ikkagi, kes noortena tegijad on, need on tänaseni välja vedanud ja, ja see näitab midagi, eks juunioride klassis küll päris noortes olid seal veel teised mehed, keda ma enam ei mäletagi, päris täpselt. Sinu jaoks on kunagi küsimärke olnud, kas tippsport, tee minna või mitte? Neid küsimärke ei ole mul olnud, et nii kaua, kui ma mäletan, kui ma rattasport on teinud kogu aeg olen vaikselt teinud ja ainult üks eesmärk kanded rattaga võimalikult kiiresti hästi sõita ja kui ma läksin Audentese spordikooli, siis tekkis kindel eesmärk saada profiks. Ja kui see profiks saamise saamine toimus, siis siis tekkisid loomulikult uued eesmärgid, et, et mingeid küsimärke küll olnud ei ole. Jäi sul midagi tollest kooliperioodist või nooruse perioodist midagi kripeldama ka mis on jäänud puhtalt selle taha, et sul ei ole aega ja sa oled sportlane ja sa ei saa endale igasuguseid asju lubada ja ma olen üsna vankumatut üsna külma närvi kandnud, et mitte millegist kripeldama küll pole jäänud, et midagi taga küll ei igatse. Ma olen kõike teinud täpselt nii, nagu ma olen tahtnud ja kõik on läinud väga hästi, et ei tea küll, et oleks mingit pidu või tüdrukut või mida iganes kedagi igatsenud, et kõik on väga super olnud üks nime, kellest me rääkisime eeskujuks olemisega seoses Jaan Kirsipuu, kes sulle veel rattamaailmast üldse tol ajal muljet avaldasid? Keda sa jälgisid, kes olid sellised nimed, keda kuuldes sa mõtlesid, et see on, see on nii-öelda minu mees sellele sa hoiad pöialt. Mäletan, et tuvastage Jaan võitis Tour de France'il appi, siis hoidsin pöialt Eerik dekrive Hollandi jalgrattur, kes seal iga päev üksi ja kahekesi ja ma ei tea kellelegi veel eestra. Jack'i türandil hoidsin pöialt pidevalt. Prantslane Lans Armstrong, ameeriklane rohkem nagu ei tulegi etta sellesse seltskonda ei sattunud nimesid, kes hiljem on sattunud dopingulõksu ei sattunud jah, selliseid nimesid, mis meeskonna dressist sa riietusest vormist sa unistasid, praegu oled sa profitiimidest kandnud Cofidis jama. See on üks asi, aga millist sa tale oma selga ihkasid, kuna ma olin jaani sõõrändis ikka, ma arvan, et enamus minuvanused ikka soovitused harjakseri vormi selga, saadet, neid Vormsaid Jaanilisega ostetud omal ajal nendega ringi sõidetud, päris uhke tunne. Nüüd vaatad, et anal kambajõmmid on see ka profina seljas, sul ei ole, et on selline momentis nagu Ameerika ei ole järjed. Tanel erisninaga püüdised, nagu väiksena mõtlesin, et prooviks ikka jube, äge ja lahe, aga nüüd on lihtsalt, et see läks niimoodi ja ma teen oma tööd maksimaalselt edasi ja et midagi erilist küll ei tunne. Meie stuudios on külas jalgrattaproff Rein Taaramäe, Rein, kuidas sinu koduste toetus või vaated sinu sporditegemisele läbi aja on olnud, et ilmselt üsna toetavaks või, või on nad mures ka selle pärast, et sind ikkagi juba lapsest saati suhteliselt vähe kodus on olnud, sest reisid on tulnud nii palju ja võistelda mujal? Kindlasti kodused ikka tunnevad puudust ja aga nagu seda väga välja pole näidatud, et ma ei vaja ka nii väga suurt lähedust, et midagi nagu taga igatseda. Et ma läksin kodust ära ju, kui ma kooli läksin, põhimõtteliselt see oli juba kuus aastat tagasi. Need nii-öelda koduigatsus ajad on üsna kauges minevikus. Sa oled selles selles mõttes nii-öelda Euroopa kodanik, et sul ei ole probleemi olla, ma tea nädalate ja kuude kaupa kusagil Prantsusmaal vahepeal ikke tahaks olla kodus ja näha sõpru, aga. Aga see vist käib eksjalgrattaspordiga kaaslased, kui sa eestist tahad saada profiks siis ainuke tee ongi minna keskel. Just nii, just nii, et minna Euroopasse, et kus on paremad ilmad talvel tehasel maksimaalselt palju ja hästi igasuguseid harjutusi trenni ja kui sa oled seal üksi, siis sa üritad kõike maksimaalselt toituda enne trenni pärast trenni, et kogu päev on tihtipeale kui kõik suure, et ette planeeritud ka spordi jaoks, et seda hästi teha. Et sul on põhimõtteliselt paberi peal eeskava, ma ei tea, kas või kuudeks juba ette, sa täpselt tead, mis kellaajal, mida sa sööd, mis vahekorras ja mismoodi? No umbes nii, aga see paber on pähe kulunud. See on nagu vangi elu, ausalt, seda paberit ei ole. Aga mingi kurat on sees, kes käsutada, kogu aeg teha, et tahaks ikkagi võimalik kaugele ära ta ei lähe ka, eks ole, ei lähe. Kuidas see päev välja nägi, ja see moment, kui sulle tehti ettepanek liituda profiklubiga Cofidis oli üks ja ainus küsija või oli sul muid otsi kõhus? Noh, seda konkreetset päeva ei olnud, sest sest kui me 2006 aasta Prantsusmaal läksin, võitsin seal nii palju mainekaid sõita, et, et see toimus niimoodi. Võitsin ühe sõidu, teise, kolmanda ja siis nagu, kui oli juba selge, et nagu niisama seda asja jääda, et et varem või hiljem tuleb, tuleb keegi selle lepingu või jutuga või keegi helistab või saadab meile või, ja nii oligi, et tulid meilide ja kõnede ja kui ma ei eksi, siis kõik prantsuse profiklubid, et olid valmis minuga käed lööma, et on hea tunne, on, ja jah jah, siis ei saanud aru, nyyd mõtled küll, et jah, päris päris hea tunne ja mille alusel sina oma valiku langetanud, mis sinu jaoks on või olid tol hetkel need otsustavad momendid mis saab veel olla, palk on kõikidel noor profidel ühesugune, et seal nagu vahet ei olnud ja nendest viiest klubist olid vist kolm või neli olid nagu kõige suurem kategooria klubid, et siis nagu ei oleks olnud vahet, millise lugema neist valin, et taust on meil niikuinii ise nagu väga ei teadnud ja ma ei uurinud ka kuskilt, aga aga minu valik tuli selle järgi, et ma sõitsin amatöörklubis, mille peasponsoriks sai Cofidis. Nii et mul pikalt mõelda ei andnud, kui ma sellele amatöörklubile ei tahtnud ka nii-öelda mingit jama teha, nagu hiljem, et seal sõitsid paar eestlast koos minuga ja nii et sa oled lihtsalt lojaalne, mainin, lojaalne, kas see sind ei seganud, et Cofidis oli suhteliselt enne seda, kui sina selle mütsi alla nii-öelda läksid? Päris korralikes dopingujamades sees, kui mu mälu ei peta? Jah, oli küll suuremast jamast möödas kaks, kolm aastat ja siis 2006 vist oli see, kui jäi seal üks itaallane vahele, kuid kõige õnneks ise rääkis, et see oli täielik tema rina ja tiimine sellega seotud ja vabandust kõige eest, et tavaliselt aetakse muid jutte, et pole pannud ja ei tea midagi ja ei tea, kus veri mul teise inimese veri mul käes ja sai, ma ei tea, mitte midagit mõistlikult, vabandas see kutt nagu kõikide ees ja ja ma arvan, et tänu sellele see klubi võib-olla alles jäigi. Ma nagu väga ei kahelnud, et sinna minna. Aga praegu oma klubikaaslasi usaldad sa sajaprotsendiliselt, selles küsimuses usaldan sa tead nii kindlalt. Ei, ma ei, ma ei tea midagi, kunagi ei saa teada, kui te Ma saan kõigiga väga hästi läbi, kõik omavahel räägivad, siis tundub kõik aus ja puhas, kui kunagi ei tea just, et et rattasport on juba selline, et suur velotuur saab läbi ja need mehed, kes tänavu suvel Tour de France'il vabandust väljenduse laiasid, eks neid võetakse nüüd vahele järjest kukuvad, et enam ei julgegi kedagi tõsiselt võtta, sest kõik lõpuprotokollid tuleb pärast ümber teha. Ajalugu muudetakse käigu pealt, sest mehed, kes võitsid, selguvad hiljem, ei olnud õiged mehed, täielik bordell on rattamaailmas. Kas te siseringis? Ma ei tea, no üks asi on, kas suudad seda tõestada või mitte, aga sul näiteks on enam-vähem teada, mis vennad. On, kahtlased vennad või sa ikkagi tuleb sulle ka tagantjärgi täieliku üllatusena nääleta. Stefan Schumacher, suur kõva vend, jääb vahele või, või on näiteks sellised asjad õhus teada, vaikselt rattaringis seisma, et see vend midagi teeb? Mina nagu siin täpselt ei tea midagi ja ei hinda nagu tavaliselt ei räägi nagu ei tee nagu kedagi enneaegselt patuseks või midagi sellist, aga Stephane oli küll sihuke kahtlane tüüp, et ta oli juba ennem paar korda siin mingite väikeste asjadega vahele jäänud ja oli autoroolis seal igas kokaiini asjadega tabatud ja päris mitu korda. Nii kahtlane vend juba, et kui ta seal Tour de France'il kaks korda võitis, et siis telepildis nagu näha oli, et kuidas ta seal sõitis, et see oli nagu veits seitseteistsugune, teistsugune inimene, et, et see oli näha, et see, et selle poisiga naised kahtlased kui paljudel nendest lendudest hiljem kuulata näiteks. Taanlane Michael Rasmussen, nüüd me läheme, ütleme, et eelmise või üle-eelmise Tour de France'i juurde mees, kes pani mägedest üles samasuguse kiirusega nagu Erika Salumäe treki peal sõitis. Kõigil olid karbid lahti, vana võeti rajalt maha ilma tõestusmaterjalita vist minu meelest. Aga mis temast näiteks saanud on, kas need mehed kaovadki kuhugi ära ja neid ei ole võimalik enam usaldada ja neile tööd ei anta? Prantsusmaal kindlasti nagu, kui sa juba vahele jääd, siis enamasti ikka sa tööd ei saa seal. Mujal maades ikka võetakse mehed siin igal pool klubides, et et see ongi nagu niisugune jama, et kõigil võiks olla ühesugune mentaliteet, et kui keegi vahele jääb, et siis seda meest enam ei usaldatakse, teda ei võeta, kuid Rasmussen kodustasin ära, et ta mingi Kambeki midagi üritanud. Panin endale sihukse papi taskusse ja naudib kuskil elu. Üsna masendav. Mäletan sinu suust sellist lauset, et pigem sa jääd töötuks või et igasuguste mutantidega koos võistlusnojah, et kui kaugel see asi Läheb meeskonnad lähevad laiali, lagunevad ärasest, sponsorid kaovad tagant, aga lõppu ei tule igal aastal, mehed kukuvad aga järjest. Et et see on täitsa võimalik, et on aja küsimus, millal, millal siin tuleb mõneks aastaks täitsa vaikus, et ühtegi lube enam ei ole, et, et kui asi niimoodi jätkub seal sponsoritele, nii väsitav, mis toimub mutantide koha pealt. Ma ei taha lihtsalt rahadenud rattaspordiga, et ma tahaksin ka tegusid teha, et et kui asi niimoodi jätkub, siis lihtsalt ei ole võimalik neid tegusid teha sinu lepingu mõttes, kas dopingust on juttu, et et mis juhtub, kui näiteks vahele jääda, kas sellised asjad on tööandjaga kokku lepitud? Muidugi on, et kui vahele jääd, siis mingit palga tagasimaksmist kahjuks ei ole, et võiskallasen reegel, et kes vahele jääb, ütleb kogu palgad kõik tagasi maksma, et siis nagu lõpeks asi ükskord ära, võib-olla võiks tulla, mingeid selliseid mehi hakatakse vangi panema, et siis siis nagu, et praegu saad ainult kaks aasta keeluja keelduja puhkad kaks aastat ja siis aktsel trendidega tuled tagasi ja paljud mehed panen talle uuehooge. Et reeglid tuleks natukene muuta, et, et praegu on ainult kapsast, keeldu klubist välja, et see pole nagu mitte midagi. Pluss veel noh läbi mis kõik tuleb, et, et seda ei oleks ka siin lihtne taluda. Kui mina siin näiteks vahele jääks, siis Eestis mind selle järgi tunneksid, et siis ei julgeks küll siin mitte kuuli minna ega midagi teha ei suudaks taluda, ennem sööks rekka kuskil mööda Poola vahet peaks mingit banaane kuskil. Et see ei ole. Ehk et ühesõnaga rattamaailmas praegu olukord on siis selline, et need karistused, mis dopingute eest määratakse, on kõvasti väiksemad kui see tulu, mida potentsiaalselt üks rattasportlane võib teenida, kui ta dopinguga sõidab ja võidab siis velotuure ja. No muidugi, kui ikkagi üks üks tipprattur paneb ikkagi 15 miljonit eurot aastas taskusse ja mõelge, mis summas enne ja pärast saab sellest kaks aastat keeldu, et et panija sellist pappi teenis kuskile midagi tagasi maksma. Et see ei ole tegelikult mitte midagi. Tippude palk on 15 miljonit eurot, lah sinna lähedale, Tour de France'i võitja saab kindlasti viis miljonit eurot aastas, ma julgen pakkuda ma väga pikalt. Ta ei taha sellel dopingu teemal jahuda, me oleme rääkinud, aga, aga teema kokkuvõtteks hispaanlased lammutavad meeletult, praktiliselt kõik tiitlivõistlused, kui me nüüd viimase MM-i välja jätame. Hispaanlased panid kinni tuurid Vueltat siirot, olümpia, sealt ei ole veel keegi vahele kukkunud, mis arvad, on see aja küsimus? Taanlased ongi väga tugevad ja andekad kindlasti need on väga tugevad ja andekad ja neil on väga head arstid ja nad teavad kindlasti kõike õigesti. Ma julgesin spekuleerida midagi, aga kindlasti sealt tulebki kõvasti talente, sest Hispaania on selline maa, kus on palju mägesid ja juba noortest peale toimuvad paljud võidusõidud mägedes, et et sealt tuleb kindlasti neid talente rohkem. Täitsa võimalik, et nad kõik on talendid. Kuidas sinu kodaniku elu nii-öelda Euroopas kulgeb? On see näiteks probleem ka, et tuleb õppida prantsuse keelt, mida sa koolis näiteks ei ole saanud õppida või see käib kõik nii-öelda töö käigus ja see ei ole peavalu, et sa õhtul enne magamaminekut õpiku kätte võte, te hakkate väljendit pähe taguma seda viimaste asja ma pole kunagi teinud ta koolis mitte? Ei. Et prantsuse keel on nagu sellise suhtlustasemel, nagu mul seda vaja on, et nii paljud on mulle praegu külge jäänud. Et siin iga aastaga kindlasti ära ja nii edasi päri, päris selge see keel veel ei ole, aga kõik, mis vaja, et saan ikka hakkama eurospordile, prantsuskeelse intervjuu annaksid ära täitsa võimalike. Alati kui keegi intervjuu frantgeski sinna, siis praegu on veel niimoodi, et kahtled endas kõigi selliseid logeen selle intervjuu ära siis ikka räägib ilusti ära, mida vajame. Et ei ole hullu. Aga alati ikka kripeldab, et ma kindlasti ei oska. Kuidas see prantsuse elu on, mis tingimustes sa elad seal meeskonnaga ühes kuskil majas on teil üüritud mingi hotell, mingi süsteem? Et see käib niimoodi, et rattur ise valib endale koha linna treeningtingimused, kus ta elada üürib, seal korteri, elab seal võistlustel käiakse niimoodi, et kõik tulevad võistluspäeval nagu sinna lennujaama ja seal saavad kõik kokku ja neid transporditakse ilusti hotellidesse. Aga muidu see elu on täitsa tavaline poissmehe elu oma käe peal. Ise vaadata, palju maksab üüri, see on su enda mure. See on kõik minu enda mure. Kas siis poissmehe elu, aga midagi sinnakanti jah, profisportlase pigem, et kõik tuleb teha maksimaalselt hästi. Õhtul, kui süüa tahad, lähed kööki ja hakata meisterdama või eelistatud astud poest läbi, ootab valmistoitu. Ei ise meisterdanud õhtuti mingi väike salat või midagi. Oled selline aretaja tööd ka, et retseptid ees või lähed kindla peale välja, mis, mis, mis käe sees nii-öelda on, et see on see, mis käes on, see ikka tuleb. Ema kodust kotlette kaasa paneb tohid sa süüa ikka niimoodi ikad õhinaga. Jah, vahepeal paneb küll mingeid vorstide kaasaga, kui palju neid seen. Aga kui nohu tuleb näiteks medikamentide arstirohtudega? Sinusugusel mehel vist ei ole nii, et läheb apteegist, võtab sodafeedi, paneb pseudoefedriin sisse ja kõik on korras. Sa ikka suhtleb meeskonna klubi arstidega ja nemad annavad seda rohtu muidugi suudab, teda on ju keelatud aine sportlasele on jah, väga paljud sellised, täiesti lihtsad asjad, mille peale või tulla, et on keelatud ained, et alati midagi tuleb arstile helistada, arst ütleb, mida sul vaja on. Siis lähed apteeki ja küsi neid asju. On sul mingit jama sellepärast kunagi ka tulnud? Jah, sest kui ma eelmine aasta siin käisin operatsioonil, siis mulle anti mingi väike kogus kokaiini, kuid see on ka keelatud ja, ja kokaiin tuleb juuksekarvade proovist tervelt aasta aega veel välja, et siis ma unustasin esialgsel paberi küsida, kuid Janek Tombak oli teada, kes mulle ütles, et kuule, hull poistelt, küsi, küsi paberit. Et tead, et sa võid niimoodi positiivne olla ja pärast on suured jutud ja nii ja naa ja siis ma küsisin arstilt tõestuse ja kõik oli korras ja pärast on väga raske seletada, eks ütled. Arstid, tegid, arstid andsid, seleta lollile muidugi lehe seikluse suur pealkiri, et Taaramäe pani dopingut ja siis. Ja veel narkomaani Taaramäe kõlas uhkelt, eks seal õhtulehe esikaanel oleks täiesti olemas. Mida veel kõike. Kuidas dopinguproove näiteks sinule tehtud on, pagan, me oleme jälle seal dopingu juures tagasi, aga tülitatakse sellest küsimusest tihti vä? No muidugi, et see on praegu nii aktuaalne teema Rate spordis, et et kogu aeg ikka tiimisiseselt on juuksekarvade provongak kaks korda aastas. Sealt võetakse kõik asjad välja DNAd, kõik asjad, et võistlustel tihti pakun, et ma olen mingi 10 korda seast võistlustel käinud, pluss veel käiakse kodus, koputatakse ukse peale. Ja veel klubilaagrites. No kuidas see on, siis koputatakse ukse peale selle, et meil on tahes topsik, palun. Palun helistage täis, siis nad võtavad vereproovi, mis nad teevad. Mõlemaid võetakse, et peab siristaja verd andma, et nii palju, kui sinu töö kõrvale mahub muud elu, näiteks Prantsusmaal, milleks seda täidad, mida sa hakkad peale linnas Prantsusmaal, kus sa elad? Ma elasin pausega, kolisin Nizzasse. Nii, mida sa seal õhtul peale hakkad, kui on vaba aega? Lähed hängima linna peale või, või ei lähe tavaliselt, et et treeningutest ja võistlustest tal on tavaliselt nii väsinud, et puhkan kodus, istun diivanil, olen internetis, räägin sõprade-tuttavatega, loen uudiseid, vaatan telekat. LähiPlayStationit, sõbrad, kui sul need külas käib, on pigem rattamaailma seest või väljast, jah, pigem on ikka rattamaailmas eestla mõned naabrid on ka, kes on päriselt tuttavad ja vannid, et ratta pahvi Prantsusmaal on vist päris tuntud ja hinnatud tegelased, eks seal osatakse nendest väga lugu pidada, eks. No ikka jah, et Tour de France on nii suurüritused, ikka, küsitakse rattur, siis küsitakse, kas oled proff, siis räägitakse Tour de France istet. Kuigi Taaramäe naaber on, siis see on ikka juba nendele meestele seal selline uhkustamise asi, et ilmselt no mitte veel, et selleks tuleb midagi veel ära teha. Kui sa räägid õhtul läbi internetisõprade-tuttavatega, kas selles ringis on ka teised Eesti rattaprofid, kas nad on nii head sõbrad sulle, et nad on näiteks listis? Jah, muidugi kõik ratturid on ikka mul head sõbrad ja väga paljud on head sõbrad, sõbrad, et kooliajast tunnen veel väga palju neid rattureid, kes mulle parimad sõbrad, kui peensusteni teie omavaheline jutt läheb, sest lõppkokkuvõttes olete te omavahel ja siis kõik konkurendid, vähemalt need, kes profileeri kuuluvad, et et te ju kõike lõpmatuseni paljastada ei saa. Ei ikka saab, et kõik üritavad kõik alati näidata, et kui see oleks parem, kuidas oleks efektiivsem, mille mingi keegi on väsinud või mida iganes, üle trenni siis ikka ta ikka räägid sellest, et kuidas saaks paremini, mida sa tegema pead ja mis sa arvad, mitu eestlast tulevast hooajast produri meeskondades sõidab? Ma julgen pakkuda. Kolm meest, sina, Kangert ja mandri mandri ehk Pütsep on mees, kes ei jää sellele karussellile enam, jah, no see ei ole küll 100 protsenti kindel, kuid kuid see on üsna rasket ratt, mujal maailmas on rasked ajad ja Pütsep on nagu midagi väga suurt seost ette pole näidata. Kuigi kõik on võimalik, kes teab, et võib-olla on tal head kontaktid seal keegi hea sõber, kes ta räägib, et Pütsep on väga hinnatud töömees jalgrattamajandus. Tal on jube keeruline näiteks minusugusel mõista, et kui sa vaatad lõpuprotokolle ja vaatad, et noh, mehed on seal 123. kohal näiteks jäävat, ütleme, finiš finishis näiteks võitjast maha mingi 15 minutit ja et mille järgi siis seda, seda mehe väärtust hinnatakse, et kas selle järgi, et kas ta jõuab autost pudeleid järgi vedada või, või need ülesanded on seal väga erinevaid. On ju, mida keegi tegema peab, ja ülesandeid on ikka palju, et näiteks kirjeldan ütleme ühest klubist näiteks Cofidises on ühel Touril väljas, noh, ma ei tea, ilmselt sealhulgas kaheksa kuni 10 meest, midagi taolist. Siis kuidas ülesanded jagatakse, lepitakse kokku, et nii see mees on kõige paremas vormis või see trass paremini mängima talle niimoodi tavaliselt asi tihti käib ka niimoodi, kuid kuid ka 50 protsenti juhtudel on niimoodi, et esimene tapan läheb seal asi paika ja siis tekib see tiimi liider, nii-öelda mees pärast esimest etappi ürenud etapid tuleb nagu südamest abistada. Et võib ka niimoodi olla või kui, kui on mägine sõit, siis on niimoodi, et ikka ikka teatakse ikka, kes mäge jõuab ja on seal mõni eraldistart sees, et siis teatakse, et noh, et see mees on kokkuvõtte peale mäge eraldistarti, et noh, et seda meest tuleb aidata iga hinna eest talle seal pudeleid vedada. Tihtipeale alustatakse sõitu näiteks pikatagiga, sest on külm, hommikupoole pärast läheb soojemaks, siis üks mees viib neid sinna gruppi taha kuskile ja siis on seal näiteks kuskil küljetuul grupleb ribadeks. Siis on nagu teiste meeste ülesanne see töö ära teha, et see nii-öelda tiimi liider sinna ette järgi vedada. Näiteks enne enne tõususid toimub meeletult suur positsioonivõitlus ikka ja siis on nagu teiste meeskonnakaaslaste ülesanne abistada seda nii-öelda liidrit, et ta oleks võimalikult heal positsioonil, kui sinna tõusu alla jõutakse. Mis see hea positsioon on? Normaalne ikka esi 20 peaks ikka olema, et midagi kuskile jõuda ikka ilmselt telepilti ei jõua, aga kuulda on olnud, et seal käib ikka räige trügimine. Ikka räiged. Ribid on sinised, ma kujutan ette pärast. Ei no mitte päris niimoodi, et päris kätega lähevad seal üksikud üksikuid siukseid nahaalid kaklema ka üldiselt nagu ikka kätega üksteisele kallale minna, kõik tunnevad kõiki ja kõik saavad kõigega tavaliselt läbi ja kui see iga iga päev samade meestega võidu, siis nagu ei ole mõtet nendega nokkima minna, et järgmine päev võib-olla oled selle mehega selle eest ära, et siis tuletage sõber olla ja et ikka lihtsalt külmal sõidetakse, nüüd on niimoodi kõiki viimsete riskipiiride peale, et seal millimeeter millimeetri peale Eesti ratturitel on näidata väga karme kukkumised, mulle tuleb meelde Andrus haugi jube pauk siis kuidas Domina meeskonnas sõitis? Rene mandri on viimane näide, kes on ikka väga karmid matsu pandud. Milline sinu kõigele selline jubedam elamus on olnud? Oh, nüüd läks nii või et tõesti kondipuru taga see aasta oli korrana minuga seal ei juhtunud midagi, aga see oli vist Valencia velotuur, kus laskusime seal grupiga, kus oli võib-olla 40 meest ja laskmine siuke laugete kurvidega isegi viraasid natuke nagu trikil nii-öelda kaldega ja siis oli väga kiire laskmine, et seal oli kiirus seal üle 95, ma pakun, neli venda panid mõni koht minu ees seal päris kõvasti pikali, sest et siis käis küll niuke adrenaliin, liin, kehasta veed, et pärast ikkagi kindla mindi, käed värisevad, seal rattad. Aga üldiselt siukseid karme paugem minu karjääri jooksul veel ei ole olnud, et et ma olen rattur, kes ei võta riske kohtade peal, kus kus ma tean, et ma ei pea riskima näiteks grupifinišid, et ma lasen ilusti ära siis kui ma olen seal ohutu positsioonipealsel taga viimase 50 mehe seas, et et kus ei trügita, kus üritatakse lihtsalt, et jääda grupp, et mingit vahet kuskil kuskile sisse ei tekiks seal, et näiteks munakivi peal, et enne munakivi toimub suur positsioonivõitlus tavaliselt enne kitsaid kohti, et ma tavaliselt seal võitlema ei lähe, et sõitsin seastaga paju velotuuri, mis olid siledad ja mulle sobimatut. Ja siis nendel tuuridel ma lihtsalt ei näinud kuskil riski võtma. Läksin kindla peale välja, mul oli kindel eesmärk. Ma tahtsin kõvasti sõita ja ja siis ma hoidsin ennast selleks õla turised, mitte ennast ära lõhkuda või ära tappa või mida iganes. Räägime, räägime lõpetuseks veel olümpiastartides ka tagantjärgi vaadates ütle, kas see massiivne grupisõit aja pikkuse mõttes ja ka ilmaolude mõttes kliimatingimuste mõttes on sinu seniste Nende seas selline üks eredamaid näiteid nii-öelda, kui keeruliseks asi võib minna. Jah, ta oli kyll olümpiastart, kuid ma ei olnud seal olümpial nagunii tippvormis ja ma ei suutnud nagu nii palju pingutada kui vaja, et ma olin enne haige ja enne oli mul üsna halvasti läinud, et siis ma ei suutnud vormikõverat sinna päris üles ajada pärisse olümpiaks. Et jäin seal viimane ring maha, et lihtsalt jäin maha, et ma ei suutnud maksimumi anded, aga kui kui rattur on heas vormis, siis on nagu võimalik, palju rohkem valu taluda ja kannatada, et et on palju hullemaid päevi olnud. Ütleme, kui võistlus on viie-kuuetunnine, kus sinu jaoks kõige raskem moment on? Just ajaliselt ei oska niimoodi öelda, aga kui palju kuue tunni läheb, siis läheb ikka raskemaks, et mahlad väljas kõike, et seal ei aita enam ei söömine joomine? Nojah, võib ka nii öelda, et Talle on see vastupidavus natukese raskem. Kui mingi kõrvalisi aineid ei kasuta, siis, siis ikka pärast kuus kuud tunni, 20 aastasel jalgratturil on üsna raske seal nende esimestega võidu sõita, et viimase pooltunni, kus pannakse just kaasikka nii põhja, et et seda ei ole hetkel mul võimalik veel taluda. Kuid võib-olla järgmine aasta või üle-eelmine aasta. Ma tahaks väga loota, on nagu me intervjuud alustasime, siis panused on Rein sinu peal. Kui kaua meil läheb aega, et mõnelt ütleme ühelt nendest kolmest suur toorest Itaalia, Prantsusmaa Haanja jälle etapivõidu saanud, mis sa arvad, kes kõige reaalsemalt võiks Eestile sellel etapil viida tuua? Niimoodi ei oska öelda, et et kindlasti oleks eelis siis, kui meil oleks kiireid sprintereid nagu Jaan oli, et ma ei julge öelda, nagu, et mägedemeeste tasemega. Et ma suudan selle parimaga sinna mäkke sõita ja selle näiteks seal ära võita mingi etapi, aga reaalselt vanuse järgi võttes, et kui kõik hästi läheb ja trenni saab ilusti teha, valmistuda mingeid suuri pausist ei tule ükski aasta, siis viie aasta pärast on see võimalik. Võib-olla juba varem, võib-olla kolme-nelja aasta pärast me jääme seda aega ootama. Rein Taaramäe oli meie külaliseks, Rain, aitäh tulemast. Aitäh.