Tere, mina olen Kiur Aarma ja teie kuulate uunikumi. Kiur Aarma on Jüri poeg ja Gunnari pojapoeg, kes sai eesti rahvale tuntuks kui mees, kes pistab oma terava köögiriista ehk kahvli meie elu hovi väärsustesse ja kitsaskohtadesse. Tänane filmiprodutsent, Kiur tegeleb ka ise muusikaga kanda on kitarristi roll ansamblis Raadio Maria. Minu pikaaegne lemmik on, on niisugune bänd, mis on võib-olla Eestis kuidagi teenimatult ära unustatud, et selle bändi nimi on Zimmerman the ground kuskil 80.-te lõpul 90.-te algul tegutsenud Imre Arro eestvedamisel. Ilmselt vist esimene niisugune justkui inglise saundiga kombel eesti popmuusika ajaloos. Ma mõtlesin, mis lugu neilt justkui stiilinäitena mängida neil on, ses tilde on Papets, mis on toonane niisugune isegi raadiohitt, väikest viisi. Aga üksi sellest soundi pärast võiks kuulata hoopis niisugust lugu nagu, nagu ringmäng kus vist esimest korda ja võib, võib kuulata niisuguseid vahvaid kita, ori kajasid, mis, mis sel ajal ju ju inglise päritolu popmuusikas olid, olid hästi aktiivselt kasutusel. Ma mäletan ja seda kassetti, mille toona välja andis, kuulus helikooperatiiv nimega kuldnokk, mis tegutses kuskil Nõmme mändide all. Ja see kassett sai küll ribadeks kuulatud ja, ja hiljem ma ostsin kuskilt äikalt endale justkui duubli sellest kassetist ja läks ribadeks seegi. Ja lõppes kassett minu jaoks koos üldse kassettide ajastu ära lõppemisega. Igal juhul on see muusika, mis, mis on mind vorminud päris palju. Zimmerro Andy Jane Ground, mille moodustasid laulja ja kitarrist Imre Oro, basskitarrist Leho Verkija, trummar Kristjan Mäeots mõjus oma inglise keele ja hea muusikalise tasemega ärkamisaegses Eestis efektselt eriti 89. aasta rock summeril raadiost kuulates tunduski, et esineb mingi väga khuul välisVabenud. Tausta kohta nii palju, et Oro lahkus kõigi karjääri reeglite vastaselt. Marju Läniku ansamblist punkbändi Velikije Luki otsis enne anakronism perioodi õigeid inimesi. 1988. aasta lõpuks lahkus ta Velikije Lukist, et teha seda, mida oli eluaeg tahtnud. Nii asutaski mees päris oma bändi Chimmerru ground. Aastaid tagasi ennustas ajakiri noorus eesti bändile Chimmerdavandi Janek Roons kohta. Briti TOP 10 edetabelis kuhu poole vihased muusikamehed gaasihitt seadsid jõudsid pea poolele teele Soome salvestusstuudiosse. Siis anti Eestis välja kassett ning lätlaste abiga tollaste asjatundjate hinnangul üllatavalt hästi produtseeritud vinüülplaat. Ja siis aasta oli umbes 25 rauges tollal, kui disko oli massidele olulisem tuliste rokimeeste soov tõestada, mis muusika on tegelikult hea. Tõnis kahu on Eesti Ekspressis kirjutanud äru ja rännak, rõõmonson Üleilmse popmuusikaloo seisukohalt tarvilik kurioosum. Eesti bänd, kes ulatab endasse britti kaudu filtreeritud Ameerikanisme. Tarvilik jah, sest seesugune tuhnimine nii-öelda võõrastes juurtes igasugune lokaalne unelm globaalsest mõjujõust annab kokku Moody Kõikvõimsa, kultuurilise tsemendi ja Eesti taasvabanemise aega. 90.-te algul oli see kuuluvus tahega omamoodi poliitiline deklareering. Nüüd saab sõna Imre Oro ise, et rääkida laulust strueensmann. Tekkis kõigepealt, mis mul meelde tuleb, sellises kõvas marja poe kõrval on mingi administratiivhoone, siis rändasime pidevalt ikka mööda linna ringi kartsa siin kord teises osas. Tavaliselt see proovi tegemine lõppes niimoodi, et keegi tuli ütlema, et koristaja tuli ja ütles, et lõikasin öösel, teeb päris kõva lärmi, et nii ikka ei saa. Siis öeldi, et noh, et me ei saa, ikka proovisid. Seal tegime üks nädal aega proovi ja ja siis sellest loo tekkimisest nagu iseenesest ei ole midagi maagilist. Ma mäletan, et mitmed lood tekkisid prooviruumis otsekohe proovi käigus. Lihtsalt see idamaine käik kitarri käitumisseal on see nagu Napol. Loo tekkimisel võib-olla ainuke müstiline moment tavaliselt see, et tuleb mängida ühte, sama risti või käiku niikaua, kui lähed veidi transsi, midagi taolist. Ja seal on suhteliselt lihtne üles paar tuuri ja need tulevad nagu ise enesest kuidagi oma ei oska seletada ka sellega. Ja siis sõnatult tavaliselt proovist koju sõites bussis pähe. Et see jääb nagu pähe kummitama. Üldse öelda, mida mingi lugu kellelegi Trummimehele meeldis rakeback. Ta mainis, nagu ruum läheb Award. Mingi neli-viis korda sai käidud soomes ja paar-kolm korda Rootsis.