ReisiVaarika noomima rännakust raadioeetris tere, kallid raadio. Ega kujuta raadio kahe inssaare reisipalavik, mina olen Ingrid Peek ja sel suvel kutsume teid pühapäeviti kella kaheksani. Neljani kaasa maailmarännakutele raadioeetri kindlasti on enamus meist aeg-ajalt tabanud kohutav soov iha vahelduse, teise keskkonnamaailma ja teiste kultuuride, inimeste, looduse ja nähtuste järgi. Parim ravireisipalaviku vastu on sellele lihtsalt järgi anda ja reisida. Esmaabi aga saate igal pühapäeval siit saatest. Igas saates võtame vaatluse alla ühe riigi, seda koos asjaga mingil viisil lähemalt seotud saatekülalisega ning uurime lähemalt, milline on seal elu ja olu, kuhu minna ja mida teha ning mida mitte teha, kuidas sinna saada ja muud põnevat ning kuuleme selle riigi muusikat. Alustame oma reisipalavikurännakuid, iidsete tsivilisatsioonide hällist ja tänapäeval väga popist puhkusepaigast, püramiidide kodumaalt, Egiptusest. Minu tänaseks külaliseks on toomas mees, kes elab Egiptuses Siinai kõrbes olevas Noveiba asulas ja kellel on äärmiselt eksootiline koduloom kaheksajalg Klaabu, kes elab kõrval asuvas korallrihvis. Püsige lainel, peale seda väikest muusikapala asumegi koos Toomasega Egiptust avastama. Kuus kuud. On ka ühtäkki ujuma läinud, minus. Ühtne. Et. Tegu. Pole meelele? Esmaabi reisipalaviku puhul igal pühapäeval kella kahest neljani. Raadio kahes. Tänate. Reisipalavik on leevendama tulnud Egiptuse asjatundja ja seal elav külaline Toomas Mikkor. Tere Toomas. No räägi, kuidas siis sina sinna Egiptusesse sattusid, et sa elad praegu just lausa Siinais Noveiba Nuweibas kõrbepiiri peal, et kuidas, kuidas sa siis äkki sattusid Egiptusesse elama? Egiptuse vastu esimene huvi tekkis peale seda nine eleven'it siis kui kõik araabia maadesse piletite hinnad kukkusid, et sinna alla poriporri siis ei olnudki võimalik mujale minna, kui sinna ja läksin esimest korda käisin Elguunas ja Hurghadas ja sain aru, et maa on vägev, aga no kohad need olgu turistilõksud, et need on muidugi rõvedad, sealt sõltub, mida keegi otsib, siis ma läksin paremini, Sharm on isegi veel hullem, võtsin takso ja koha, ma sain aru, et beduinid on need tegijad vennad, seal need õiged Siinai elanikud, mitte egiptlased. Hakkasin piduinitega avastama seda niimodi sarmist, sõitma sinna ja tänna ja niimoodi seda pidu taksoga vaatama kusse, mis, ja ütlesime, sõida ükskõik kuhu. Siit hullumajast minema ja vedu in. Ta läks Nuebasse, muidugi ta viis sinna ja see päev oli siuke tuulevaikus türkiissinine, meri, soe ilm. Ja siis selline see rahvaste paabel, Bedwiinide, Su, taanlased, no muidugi neid ei olnud, palju, on aga selline. Et sa kunagi ei tea, mis nägu see järgmine nagu nurga tagant välja tuleb. Ja siis sai asjad nii sätitud, et sai mindud sinna pikemaks ajaks juba juba mitu kuud ja ja no lõpp on nii, et pead nagu koduks enne seda juba Nuweibas. Kuidas seda öelda, inglise keeles? Kuidas eesti keeles kohalik oma jope? Aga räägi, kuidas sinu üks tavaline igapäevane päev välja näeb, mida sa teed, millega sa oma igapäevast elu Egiptuses sisustada? Päev hakkabki niimoodi, et ma nii laisk, et ma tegin endale siukse voodi. Et nii kõrge, et ma ei peaks pead paljalt tõstma hommikul silmad lahti, läheks kohe verd, et ma mõõtsin hoolega raat, sest ma tean, on nii laisk, et hommik on ja ma ärkan, ma ei viitsiks, peatas ta ka siis esimene asi on, tahad näha, kuidas meri on, et milline, milline laine on ja siis, kui on väga karvane meri, siis magad kauem, vedelad seal voodis või kirjutad midagi või loed või. Aga kui ta on niisugune plekksile, siis tuleb nagu elu sisse päris kähku, siis võtad oma veealuse kaamera ja siis ma teen seal meres selle tiiru ära, siis olenevalt tujust ja oleneb, keda ma seal näen, et siis võib olla tund või teinekord isegi kaks. Aga millised need levinumad mereelukad on sealkandis, kes on alati, on need Lian fish. Kuidas nad eesti keele tellitakse, ühes artiklis oli Ekspress ära tõlkinud tyyp kaladeks ja ma ei tea, kas nad on tyyp. Kalad Ma ütlen inglisekeelsed nimed. No nemad on alati, nemad on nagu varblased linnatänaval, päeval oma koopas, seal näevad välja nagu turri aetud sulgedega kalkunid. Siis on need harud fishid, kes söövad koralli, nemad on alati ka olemas. Ja erilist põnevust nad ei paku oma just tänu sellele, et kogu aeg on näiteks põnevamatest on Stingray ogarai või aastal eesti keeles sinisetäpiline astel rai, siis on kalmaarid, on, nemad on väga huvitavad, on, nemad, annavad etendusi nagu kalmaari need päeval maarned ööse öösel Nad on põnevamad, kiirtevihku püüad ja siis nemad ei taha sealt kiirte vihust ära minna. Ja siis nad hakkavad igasuguseid vigureid sulle tegema nagu etendust, nagu kuidas öelda, nagu mingisugust kabareeprogrammi, midagi säärast, jah, ja siis siis on, nemad on kõige vahvamad, kuna ta kahekesi siis teine prooviks teist üle trumbata veel ja need kujundid, mis nad endast moodustavad ja ja need on kirjeldamatud ja vee all on kaheksa ajal tema värvi moondused ja värgid. Ta intelligents pidi olema umbes sama, mis kassil ja noh, neid kalu on kõvasti. Noh, ja kui sa ütlesid seda, et see päevakaval sellelt tuled hommikuveest, et välja järgmine asi, sa sööd ja siis sa ikka mingi sündmus otsib su ise üles, kas tuleb kõrbe minna. Nüüd sai hakata eestlastele tegema neid kõrbeseikluseid kas tuleb või, või ise järsku kusagilt kirjandusest leiad jälle mingi asi, mis on Siinai kõrbes mida Pedunid peavad täiesti loomulikuks, aga sina tahad minna vaatama, uurima. Reisipalavik maailmarännakud raadioeetris. Aga mis seiklus põnevus on kõrbes me oleme kuulnud mingite inimeste käest arvamusi, et mis seal kõrbes siis on igav liiv ja tühi väli kuum palavuse jalad kõrbevad. Et kirjelda äkki seda kõrbe sellist olemust hinge. Siinai kõrb on ju kivikõrb ja seal on Need, erinevad värvid, erinevad reljeef siis iga valguse, iga ilmaga on iga org jai, iga mägi on teist värvi ja mida lähemegi vaatama, neid värve ja reljeef. Siis mis on väga huvitav vaadata, just et autojuht on meil beduin mosaina hõimu Pedunin ja ta teda, ma olen ikka valinud mitu aastat välja. Temaga võiks jah, mina ei tea, kuhu see osavus, kuidas kõrbeinimene kõrbes hakkama saab, et kellel on silmi, tema vaatab seda kõrvalt ja see on midagi niisugust, et paljud inimesed ütlevad nad, et said nagu mitu asja korraga, et üks võrratu, võrratud värvide reljeefi, teine asi, kuidas see kõrveinimene, kuidas ta olukordades toime tuleb, no meil suri välja mingi hullumäekuru peal auto suri välja ja me teadsime juba enne, et enne seda väljasuremist, et aku meil on läbi, et kui ta sureb välja, siis ta on surnud ja vändast neid käima ei löö. Sihuke hull mäekuru, kust inimesed kiljuvad, kui sealt üle sõidad, sest ta on sinna kuristiku poole kaldus auto ja, ja. Sõvermul hüppas isegi hoo pealt ükskord välja, seal. Loodetavasti mitte kuristikku, ei, ei, ta on sind hästi teada inimene Eestis, Kadri Kõusaar temaga, tema hüppas üks kord hoovelt välja, ta praegu naerab selle peale ta tahaks veel jah, ja siis lükata ei saa autot. Mina, mina ütlesin, okei, hakkame laagrit üles panema ja ootama, et keegi teine vedu ei tuleks, oli igalt poolt hästi, kaugele see koht ja ja ei, ei midagi ei ole, pumpas seal pensiinid üles, tilguta natuke karburaatorit, see sisse ja väljatehnika on üldse eraldi asi, kõik ütlesid nii kõik lükkama, nüüd mõtlesin, siin saab ju ainult miiter lükata. Need asjad ütles, et sellest on küll, oligi küll, me suutsime lükata seda autot ühe meetri seal ühe meetriga laksust ta käigu sisse käis ja mis on inimestele, minul oli ka siiamaani müstikaks. Õppetunnid oled, sa vaatad kõrbe, midagi siin nagu põletada ei ole, meil on seitse-kaheksa inimest. Õhtusöök soetada, käib natuke, jalutab ringi tuleb tagasi, on ühes ühes peos, on mingi oksad, ustaks, teised maksavad lustakas ja sa vaatad sellega. Ei saaks nagu tee Vedki keemiaga, aga kõik see, mis tal on, aga ei, sellega tehakse maitsev õhtusöök ära ja tee veel peale selle. Ja kui söödud ikka veel lõke susiseb edasi. Aga mida süüakse üsna harjumuspärased toidud, ma arvan, lõunasöögid, mis seal kõrbes teeme. See on lihtsalt mingi, oleneb ilmast ka, et kui, kui on külma talveilmad, siis siukest, sooja ube tehtud fiiliks, nimetatud ube ja tomatitega praetakse seal läbi lõkke peal ja siis läheb, aga kui on juba palav ilm, siis ka tuuniga konservisalat. Seal sibula ja värkidega ja ja lihtsalt tomati-kurgisalat, palavaga ei taheta eriti, aga õhtul midagi suuremat. Aedviljad pannakse kas kana või kala või lambalihaga lõkkesse fooliumisse. Kuidas on, oled palju rahvast on suurema Sis pajaga või kui meil on laagriplats kusagil mere ääres kõrb ja merepiiri peal, siis siis tavaliselt, kas ta püüab ise kala või ostab ta teistelt penovedu hindidelt mitte joosta, lausa rekvireeris. Napituhin on ise meres. Piduini auton kaldal. Oota, kas see on tema hõimu liige seal, tema läheb seal autokastis kastis on see kala kast, kus kala, päikesest varju, värske kala, sealt ta võtab, mis ta tahab ja kas siis paari päeva pärast, kui ta seda peidukohta, ma võtsin su sealt kala. Nii et klaarime selle asja arad ja minut mis eestlastele päris meeldib on, kuid nad teevad seda. Tabanatasin Se liivase tuhas küpsetatud leib, et lihtne jälle must nisujahu ja soola ja vett ja õli sisse tehakse tainas ja tainas, pannakse tuha ja liiva sisse ja kraabitakse, sööd peale ja küpsetatakse üks külg ja teine külg ja siis gravitakse Liivia tuhk maha ja maitseb imehea. Sina oled veetnud öö suure püramiidi otsas, seal ei ole väiksem, ent kaure otsa Hage. Plaan oli minna suure otsa aga ma ei saanud aru, kas oli pettus või, või oli see tõesti nii, kui ma öösel sinna läksin, siis ta ütles, et suure kuhu ümber on uus patrull kellega neil lähemaid suhted ei ole, kellele julge tippi pakkuda. Siis ütles, et katsetame ära või läheb meil kaure otsa. Läksin mencour otsa, ma olin väga õnnelik, veetsin seal öösel ja tulin vaikselt peale päiksetõus olla, kas see on eksju, praegu täiesti keelato ja kuidagi arendatud see on keelatud ja siin mina läksin neli kalašnikovidega meest olid ümberringi mullu. Mul ei, sularaha taskus. Nii palju. Igaüks neist oleks saanud naise maja ja lapsed ja kõik värgid, kui nad oleks läbi surnuaia, iilisime sinna püramiidi juurde. Et ma ise mõtlesin, kui nad teaks. Huvitav, kas nad pane mu sinna seina äärde, kui seal ei, sinna mataksina maha, et kui nad teaksid, võiks uus elu alata koha peale. Seda aga jah, nii ta oli. Ja kas selline nagu sina ütlesid tipp, aga ilmselt siis altkäemaks on Egiptuses väga levinud, ilmselt oja, et igale poole saada, sa pead ikkagi väikse pappi välja käima. Jah, tipp ehk Vaccis Waxisse on vist veel eraldi ja siis on see, mis niikuinii tuleb anda, tähendab üldse, kas sa saad või sa Vaccis käib ikka ette ta aga tipp on siis veel eraldi veel niisugune tõsisem asi veel. Kui lähed võõrasse linna, lähen Egiptuses või kusagil ikka poksis ikka siia-sinna ja ja aitab väga palju. Püramiidide juurde tagasi tulles, kuidas egiptlased ise neid hindavad, saavad nad aru, et tegemist on ühega seitsmest maailmaimest, et tänapäeva fotodelt on näha ju, et nad on päris räbalas seisus. Korras, või egiptlased ma väga hästi ei tunne ja nende mõttemaailma rohkem vedu inidega. Seal käin läbi, aga ma olen kuulnud küll nende omavahel jutustas, et Egiptoloogia ei ole noorte egiptlaste seas üldse popp. Jaa, Kairos, isegi kuhugi püramiidide juurde mõnikord taksoga on keeruline sõita, kui sa ütled inglise keeles püramiid, seda ei teagi, mis asi see on, neil on oma. Ma ei teagi, kuidas araabia keeles on, et kui selle ütled, siis ta viib su sinna ära. Kui sa olid selle püramiidi tipus, kas sa tundsid mingit erilist energiat? Ei, no ma ei tundnud erilist energiat, aga ma tundsin siukest erilist eriline tunne nagu igal pool, kus sa oled kusagil väga unikaalses ja ainulaadses kohas, et kõigevägevam tunne oli, kui hakkas ma ei mäleta, kas hommiku nelja-viie ajal, kui äkki kõik kiisa ja kaeru, mina rätid, valjuhääldit hakkasid palusele hõikama korraga, aga selleks on ette valmistatud ja kui see kõik hakkas vist see, see oli nagu õhuhäire oli, see oli võimas sealt kuulda, siis, siis said aru, näed, et sa oled mingisuguse püramiidi selle tipus, et kui seda ehitati, siis islamit ei olnud veel olemaski. Nüüd on islam, milliseid uske või nad veel jõuavad ära näha, need püramiidid. Ta ise, kui, kui lääne tsivilisatsiooni hallidest torkab silma, et seal on püramiidid, teiselt poolt Atlandi leiame ka püramiide, et mingisugune kummaline kalduvus varajastel esivanematel kive kuhjata, noh ja, ja siis silma torkavad niuksed asjad, et nende massilisus, nende erilisus ja, ja loomulikult õudselt põnev on see, et milleks matmispaikadeks selliseid kolossaalseid ehitusi, kusjuures hauakamber ise ei ole seal märkimisväärselt mahukas. Kui me vaatame seal neljanda dünastia, see on kuskil kaks pool 1000 aastat enne Kristust esimesi kuningaid, siis on isegi mõnel mõnel nendest varudest on, on mitu hauakambrit paradokse kui palju. Aga nüüd kui asja juurde minna, siis on olemas ka hoopis teisi huvitavaid, huvitavamaid käsitlusi. Ja nimelt meie jaoks püramiid on täiesti selge mõiste asi, aga egiptlastele näiteks üldmõistet püramiidide jaoks ei olnudki nagu iga konkreetse rajatise kohta. Ta oli oma konkreetne nimi. Tuntud jopsivi, suur püramiid, kandis nime, silmapiiril valvab voorus väga personaalsed asjad. Ja paralleelselt siis matmispaikadena on üks väga huvitav versioon, mille, millest ma olen väga sisse võetud, see on siis nimelt asjaolu, et püramiidid võisid olla väga originaalset ja meie tsivilisatsioonile veel täiesti avastamata sellised imitatsiooni ja, ja, ja pühitsemis ja, ja sellised maailmataju avaldamise paigad ja siia juurde ma. Vaimust ja kehast üldse et vaimu absoluutne niukene tervik oli, oli Aki ja see koosnes siis kaaste pahast, hinge ja vaimu kehastuks sibussis nagu keha elujõudu ja teine seda kõrgemat teadmist, mida me elu jooksul pidime omama. Et siis see Aki pääseks lõpuks ilusasse kohta, mida nimetati siis pilliroo väljadeks või meie jaoks paradiis või või siis budistlikus nirvaanasse ja arvan, et vuti mõnes mõttes võiks ollagi vaaraode eneste käes, sest kui me vaatame nende käes olevaid märki nimetusega hank kahe maailmavõti, siis nad olid nagu meistrid kuningat siin maailmas. Küsimus siis, kus siis veel teises käivad seal teises maailmas olid võimalik, et nad ka tegijad ja see praktika toimuski siis vast nendest püramiidide püramiidide puhul on eriti oluline nende koht ja kui nüüd mainin, et kohtadega tegelesid ka vanad indiaani kultuurid neil olid pühad paigad, vanad eestlased, loodusrahvad üldse keltid, on niisuguseid väga erilised kohad ja kui sinna erilistesse kohtadesse Me kuhjame kokku väga valitud materjali siis seal võivad leida aset sündmused, mis, mis käivitavad meie kehas ja hinges ja vaimus võib olla väga huvitavat protsessi. Eesti mees, ütleme siis kaasaegses kvant füüsikalises mõttes. Et me astume lähemale paralleelmaailmadele, mis on ainult üks osa ju teispoolsusesse püramiidid, võisidki olla sellisteks praktilisteks kohtadeks, kus siis väga välja valitud võib-olla ka geneetiliselt valitud tüübid sooritasid oma siis selliseid ekskursse teispoolsusesse või siis paralleeli. No aga mis püramiidide vanuseks loetakse, et selle ümber käivad ju ka tõsised diskussioonid ja arvamuste väitlused ja vahetused. Just noh, niikaua kui luks. Nojah, niikaua kui on uuritud, arvatakse erinevalt ja koolkondade küsimus, aga siin võib julgelt öelda, et, et on aastatuhandetega tegemist, esimesed dünastiat seal ütleme neli pool kuni 6000 aastat enne Kristust, seega siis kuskile praegu 8000 meie raadiosaates tagasi, aga nad võivad varieeruda vägagi oluliselt, nii nagu üks põhiseisukoht just tänavu aasta algul, kellel on vaeva viitsimist, otsigi BBC ja Reutersi uudistest üles teadusuudiste rubriik ja prantsuse ja Ameerika teadlased tänavu aasta tegid vägagi inflatsioonilise avalduse, et suure püramiidikivid kiviplokid ei ole mitte tahutud, vaid valatud. Ja siia maa jääb 400, et umbes 30 aastat tagasi kahte typyinri TPI inseneri ka kohtudes, kes olid tulnud Egiptusest, rääkisid mulle Tallinna kohvikulauas, kus on insenerimõte ja teiste inseneride silmad, sest nende meelest on tegemist täielike valuplokkidega. Kui aga valuplokkidega, siis on kogu tehnoloogia teine, kogu orjatöö, vabade pärisorjade töö, kogu see 100000 inimese rakendamise mudelid ja arvutused, kõik täiesti paikapidamatud, nii et suured korrektiivid nendega kivide tehnoloogias siis siin tuleks. Muidugi see harja sõitsime ja Terifondanikeni meenutada, kes viitavad, et seal objektid on veel ka lisaks nii-öelda palju aastronautikaga seotud maavälise mõistusega. Aga siinjuures ma teen veel märkus, et me oleme kogu aeg maaväliseid käsitlenud kui planetaarset, kui maailmaruumist kosmosest tulnud tulnukaid aga vähe oleme mõelnud sellele just paralleel tulnukatega, nii et asi võib püramiidide ümber olla, olla topelt põnev ja kui seal on side kahe maailmaga ja maa rooli kahe maailmameister siis meistrit teise poole esindajad võisid seal olla nii instruktoritena kui asjaosalistele juures. Põnevust kui palju? Egiptuse püramiididega seoses on kaks väga huvitavat aspekti. Üks on asjaolu, mida kuulajad-vaatajad alati võivad ise otsida internetist, see on seotud nii-öelda hooruse asteldega. Need on sellised huvitavad, 15 sentimeetri pikkused, tõenäoliselt metallist silindrikesed, mida hoiavad väga palju Egiptuse reljeef, idee ja, ja kujude persoonid käes ja kaasajal on koolkondi, kes arvavad, et on tegemist kvantfüüsiliste resonaatoritega millega saavutatakse siis huvitavaid organismi seisundeid. Egiptuse varraste või hooruse astelde nime all niisuguseid asju, aga teine väga huvitav asjaolu on siis kuulus autor Lorenz Gardner on kirjutanud oma mitmes raamatus, sellest puudutab ormust ehk monoAtomaalset kulda ühesõnaga preparaati või ainet, mille sümboliks on väga terav Kiilias koonus paljude kujude ja ülikute käte peal spetsiifilises asendis hoitakse. See oleks nagu antiikse narkomaania või teadvuse seisundi või üldse totaalse seisundi mise preparaat, vahend. Et kui me nüüd liidame sellise keemilis füüsikalise preparaadi Hormuse, mida egiptlased kutsusid, siis muhk, muhv kuusiks ja selle manustamisel avanesid siis väga erilised kanalid ja võimed. Ja kui seda nüüd spetsiifilises kohas, siis mäng muutus topelt põnevaks, nii et et Egiptusesse võib süveneda, laieneda, kui ainult korrektseid juhte oleks püramiidi energeetika ongi nüüd seesama valdkond, millele ma võiksid vihjeid tegin, et tema asukoht, kes nüüd Egiptoloogid natukene teab, siis tema sümbol on kõigepealt alusplaat, mis viitab ah või aluse olulisusele ja seal peal baseeruva siis väikesele väikesele püramiidile. Niiet paljud uurijad ja, ja eriti esoteerikat ja metafüüsikud on vaimustuses väites, et et on tegemist väga spetsiifilise geomeetriaga RC geomeetriline konfiguratsioon toimub, toimib meie maastikul või meie aegruumi spetsiifiliselt tekitades siis seal selliseid bioloogilisi pidurdusprotsesse, kus bakteriaalset organismid ei, ei avalda oma toimet, kus mädanikku vähenevad, kus metallesemed teravduvad, tuntud on eksperimendid žiletiteradega. Selles suhtes on muidugi tehtud väga palju katseid ja, ja skeptikud ja vastased on avaldanud seisukohta, kuid see on huvitav, eksperimentaalja ja mänguvaldkond. Aga põhimõtteliselt tahaks kui öelda seda, et väga helged pead meie teadusajaloos toome siin matemaatik lagransi, juutoni, huvi nende teemade vastu otsida hermeetiliselt geomeetriat, supermatemaatikat ja loomulikult suure püramiidi lõikides. Uuretes, kanalites ja kambrites on avastatud nii mineviku kui tulevikuprognoose, nii et ega ta midagi muud väga üllatavat ei ole. Ma usun, et isegi tulevik pakub uuemaid avastusi selles võtmes. De arvu ja mateeria koosmõju ja koosmäng energeetilisel tasemel on ilmselt tuleviku teema. Aga tundub, et ka minevikus ja väga kauges minevikus Holdi selle asjaga rohkem kursis kui nüüd siin meie ja vahepeal. Kohutav rahutus, kuhugi minna. Mingi kummaline igatsus, mis värk on? Üks sümptomid viitavad sellele, et teil on tüüpiline Reisipalavik. On palju liikvel nakatunute hulgas suurenevad. Aga mida siis teha? Mingil juhul juhiks seda kodus ravida? Reisipalaviku. Ainult reisiesindajale kujunes krooniliseks. Rännuhimule järele andes leevenduda silindrisse. Esmaabi saab reisipalaviku korral raadio kahest igal pühapäeval kell 14 anname ülevaate kõigist reisi palavikuga võitlemiseks vajalikest vahenditest ja protseduuridest, kuhu ja kuidas minna, mida teha ja mida Minne. Reisipalavik saatejuhiks Ingrid Peek igal pühapäeval kell 14 raadio kahes. Reisipalavik noomima rannakus raadioeetris. Kell on kolm läbi, te kuulate Raadio kahte, on pühapäev ja eetris on saade Reisipalavik. Mina olen Ingrid Peek ja minuga on stuudios Egiptuse elanik aga eestlane Toomas Mikkor. Aga enne edasi rändamist vaatame üle ka mõned põhilised faktid Egiptuse kohta. Egiptus asub Põhja-Aafrikas, kus valitseb kuum ja kuiv kõrbekliima piirnedes põhjast Vahemerega, idast Punase merega. Naabriteks on tal Liibüa, Sudaan ja Iisrael. Egiptus Saarne vabariik, mida valitseb 1981.-st aastast president Mohamed Hosni Mubarak kes on ka relvajõudude ülemjuhataja. Seadlus. Andlus. Organ on ühekojaline parlament. Egiptuse pealinna Kairo riigi pindala on miljoni ruutkilomeetri ringis. Elanike arv üle 80 miljoni inimese. Üle 6650 kilomeetri pikk miilus on Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas Niiluse delta ümber elutegevuse tekkimise algusajaks peetakse erinevatel andmetel kuskil kümmet kaheksa tuhandendat aastat enne Kristust. Peale seda kujunesid välja alam ja ülem tus mis umbes 3000 aastat enne Kristust kuningas meenese poolt üheksa Egiptuse riigiks ühendati. Egiptus on koduks ainsale tänaseni säilinud ühele seitsmest maailmaimest püramiididele. Nende loomise ja viisi ja põhjuse üle käivad tulised vaidlused tänapäevani. Tänapäevased popimad kohad Egiptuses Giza püramiidid ja sfinks pealinnas Kairos kuningate org ja karnacki templid, Luxury, Aleksandria ning muidugi kuulsad turisti kuradid Sharm El Sheikh ja Hurghada. Egiptuse religioon on islam, 90 protsenti elanikkonnast on moslemid. Räägitavaks keeleks on araabia. Rahaühikuks on nael ja sentidele vastavalt peastrid, ühe Egiptuse naela saab kahe krooni eest. Elu on seal tunduvalt odavam kui Eestis. Lihtne egiptlane teenib kuus neli 500 naela ehk 1000 krooni. Samas on seal muidugi ka rikkureid ning majanduslik ebavõrdsus kajastub hästi näiteks Kairo tänavapildis, kus kõrvuti liiguvad vana eesel veok ja uhke Mercedes. Nüüd kuulama ka väiksem muusikapala ning lähme toomas. Esmaabi reisipalaviku puhul igal pühapäeval kella kahest neljani. Raadio kahes. Egiptus on ju islamiriik, teada on, et kuidas nende see religioon ja religiooni traditsioon nende tänapäevast igapäevaelu mõjutab? Ka nemad on inimesed nagu meie pidu, vinnid on rohkem traditsioonid, roomad, beduinid väga harva, kui joovad. Alkoholi. Suitsetavad küll kõik, kuigi ka see on Haram. Seda suitsetavad pidu ei, peaaegu kõik, aga siis egiptlaste hulgas jah, seda palvetamist on vähem ja joomist on rohkem vedu. Inide elu mõjutab veel rohkem, sest nemad on nad vist maailma üks traditsiooni truum, inimesed, et paljud asjad isegi nad ise leiavad, et on iganenud, aga keegi ei julge olla see esimene, kes traditsiooni rikkumine. Aga kuidas egiptlaste suhtumine lääne inimestesse kristlasteks? Mina ei ole kohanud, et kristlased kedagi teist usku nii hästi salliks kui muhameedlased Need, keda mina olen kohanud, et no mina kohtan siina ja egiptuse muhameedlasi kui hästi nemad kristlastest suhtuvad, ma ei ole veel näinud ühtegi kristlast, kes sama sallivalton, nemad peavad kristlust õigeks asjaks, ütlevad, et see ei ole see päris õiged islam, on, on see päris õige? Sina oled ikka päris halb, kui sa ikka päris õige asja juurde ei taha tulla, muhameedlane ei taha olla, ole vähemalt kristlane, mida keegi ja ta ütles, et kristlased, see on päris tõele päris lähedal või niimoodi nemad mulle seletavad, aga no ma ei saa kummastki aru. Ei, muhameedlaste kristlusest. Olen kuulnud, et Egiptuses kui islamiriigis on naised endiselt tänavatel suhteliselt kaetud ja korralikud, aga samas televisioonis juba täiesti lääneliku bikiinides nappides rõivastes tantsivad, eksponeerivad oma keha ja sama pidigi olema kodudes. Noh, mis on loogiline, et iga naine ju kodus oma mehele võib tantsida või ükskõik millistes riietes või ilma nendeta. Et kuidas see kontrast seal nagu argielus, tänavatel linnades ilmneb, kui sa võrdled seda, mis on traditsioon, naine peaks olema kaetud ja see, mis tuleb nii-öelda massimeediast Mina ei ole katmata egiptlane veel kusagil Kairosega ega Luxury, sega Aleksandr nendes suurtes linnas mitte kusagil ei ole näinud ega ka väikestes külades. Et nad on kõik väga konservatiivselt riides, ütleme see revolutsioonilisus mõne riietuses võib avalduda siis jah, et mõni on teksades ja t-särgis ja ilma pearätita see on, see on siis kõik, see on siis kõige rohkem, mida mina näinud olen. Kas nii-öelda kehakultus, siis hakkab vaikselt ennast ikkagi sisse närima ka sinna? Arvata võib telekast, sa ei saa üle ümber Egiptuses, kui sa oled kusagil poes või juuksuris või ükskõik kus Teleks kova mängib igal pool, et ikka üks silm vahepeal Rannukese muud teha pole või bussis, kus sa näed enda reklaami, siis sa saad aru nende mõttemaailma. Reklaamifirmad on vä ka väga targad, sinna topitas reklaami sinna midagi, mis inimestele peale ei lähe ja millest nad ei mõtle. Ja muidugi kehakultus on näha küll, et see müüb seal. Aga millised egiptuse noored on, kas nad püüavad olla läänelikud, et oskavad keeli, lähevad turismikeskustesse tööle uhked rõivad, mobiilid võtavad napsu, pidutsevad. No tal kogu maailm läheb allamäge, ükskõik kas on need egiptlased, vedu, inid või eskimod või kõik läheb sinna ühte kohta, täpselt nagu Eestiski. Mobiiltelefon on, kuna ta kui sümbol, kunstneer teada, et ilma selleta viskad vedru välja, koha teatas aga millega näiteks noored vabal ajal tegelevad. No see oleneb nende võimalustest. Egiptuse Need, keda mina näen seal oma ümberringi seal piirkonnas töötamas? Ega nad on põhiliselt kogu aja tööl on, sest nende elu ei ole vägagi, et palk on väga nadi ja 10 küünega tuleb sest just kinni hoida ja, ja kui ei ole, siis nad vaatavad kusagil kambakesi, telekate teevad vesipiipu või või kes on juba hamba verele saanud, see juba hiilib lääne turiste, naisi? See on, see on meil üsna seal tursi, väga, sihuke viljakandev tegevus. Jah, eks eksootika ilmselt tõmbab, sest ju eesti naistele meeldivad kõikvõimalikud tõmmud kuumaverelised mehed, et üsna levinud on viimasel ajal, kui kenad kodumaa blondiinid kolivad mehe juurde, tüür kiitaaliasse Egiptusesse, et kus nad puhkusele on käinud mingi romansi läbi leidnud endale kellelegi. See on üks huvitav ja hoopis laiem nähtus on, kuidas see islamimaailm kristliku maailma üle võtab, kristlik maailm minu meelest on, tema on kuidagi see elukorraldus on, niiet et need mehed vaikselt nagu surevad välja või nad on nagu tööga ülekoormatud ja stressis ja, ja neil ei jäägi, võib olla aega. Neid ilusaid sõnu öelda ja jutustada ja Kuud ja tähti vaadelda, see on nagu araabia maad on, nagu meeste pank seal on. Seal on meestel aega, kui, kui aega oleks araabiamaades ja kui makstakse rahas, oleks kõik miljonärid, sest kõigil on lõputult aega. Ma arvan, et islamimaailm võtab varsti selle kristliku maailma üleusk on ka neil niimoodi, et ei, mingisugust naisi välja ei anta, iga Muhamed lik naine sünnitab uue muhameedlased kristlastel seda ei ole. Mis naise roll perekonnas on traditsiooniliselt lapsi kasvatada ja kodu korras hoida ja süüa teha, niisugused asjad, et on suurtes Egiptus linnas teevad naised, teevad karjääriga, lähevad tööl, käivad ja siukseid asju. Uue mängu ka sinu härja palja ülakehaga saab olema. Tuuled kitarrist, olenteerivanderi, selgeltnägija kui pokkerimäng mu elu tulevikku ja seda saab, kui sellised nimed arvan, loodan teooriaid. Muud aura, lõikan, mõõdan, anname alavits, must marker nii välja nagu vaese mehe Travis park härjale. Lähme parkla, õnnemängija põdeda nägu Triobeti äris on parandada silma Hilton tariisorda, mehed, heterod, tegelikult mister käri toime, edasi nad viimane viitel on Harrison. Ilmus. Hingas. Siiski, mulle tundub, et see on mu vend oli kange jalgade peal masendusehoog, pirin, tuurad, ilmake. Ma üle keha väritee, nagu armuafäär alaealisega toimub. Päriselt, mu elu on? Jah, ma tean. Meil tuleb võib-olla õige pea, see pole viitsinud joonistada. Kõver. Turu ülevaade toob üllatusi, põnevaid audioangerja. Notar langeb jahu, kliendil vali ennast hange, hambu loodud kinnisvara pankrot. Radissoni kõrgemal. Olge te neetud. Blake'i vabaks. Jälle tabas mu sõrmed, on riitiderifikad neljane, küüslaugul kaelaga ikka ei aita veel laborandina kinno Huldamu valiku loba, bingot, kuigi me tegime ikka veel ligi miljoni, võidan ana, mis iganes. Mitu viltu, kõik veab ja kõik läheb verd, kui vähegi saab ja mis ma eales ei tea, kuid valikuid teha, mis ma ei tea. Õieti valiksin, ma elan üle kärbete, püüan liikuda läbi rahakotivõngete. Rändamise puhul on tihti tülikaks asjaoluks see, et kuidas sinna saada, kust leida soodsamad lennupiletid, millist transporti, viisi vahendeid ja connection neid kasutada ja selleks oleme appi kutsunud reisi fanati ja lennuspetsialist. Krister Kivi, kes on Eesti Ekspressi reisi Liisa kohver, toimetaja, nii et Krister, ole hea. Räägi meile, kuidas Egiptusesse saada. Kõige odavam on kindlasti sõita Eestist Egiptuses tšarterlendudega nagu tuhanded eestlased seda juba teavad ja kindlasti ei maksaks karta seda võimalust, et osta ainult viimase hetke lennukipiletitest. Hotellid on Egiptuses ju teadagi väga odavad ja ka väga head hotellid on Egiptuses väga odavad. Olen ise kaks aastat tagasi olnud viietärnihotellis 40 dollari eest. Nii et varianti tasub kindlasti proovida, nendel, kes eksperimenteerida julgevad oma reisidega. Aga muidugi, kui need paigad, kuhu lennud lähevad, mis on siis tavaliselt Hurghada ja Sharm el sheik ei sobi, kui on soov minna näiteks kaevasse, siis on mõttekas vaadata Ta tavalisi hindasid regulaarlendudel ja ka need ei ole väga hullud. Tallinnast alates on on päris head pakkumised näiteks Aeroflotil läbi Moskva Kehrasse sõitmiseks kõige soodsam hind Tallinnast Aeroflotil mul dollarites 381 dollarit, mis lubaks olla kohal kuni ühe kuu. Ja KLM-il on päris hea hind 448 dollarit edasi-tagasi, millega peaks olema kohal vähemalt seitse päeva, maksimaalselt üks kuu ja kaele meil tulevad loomulikult sinna juurde päris suured lennujaamamaksud. 487 dollarit on Lufthansa edasi-tagasi hind ja see lubab olla kohal kuni ühe aasta ja tuleb ette osta vähemasti 14 päeva. Ja loomulikult ka kohad peavad siis olema vastavas planeeringu klassis olemas, selliseid häid hindasid kasutada. Egiptusesse on võimalik sõita ka odavlennukompaniidega, kuigi see valik ei ole väga lai. Näiteks Air Berliin lendab Sharm el sheiki orga taas lukk sobisse marsa lammi. Easyjet sõidab Sharm el sheiki Londonist ja samal ajal noh, need hinnad ole väga odavad, ei pruugi anda suurt võitu viisitsietil, need jäävad tavaliselt umbes 100 100 naela piiridesse. Ka Air Baltic lendab Riiast Hurghadasse. Kas nüüd suvehooajal küll mitte, kuid sügisel on kolmel nädalapäeval lennud Riiast olemas. Ja hinnad on päris head ja üks veel, mida ma soovitaks Egiptusse, võib lisada sellisesse reisipaketi. Kui on sooviks sõita näiteks Aasiasse, siis võib lihtsalt kasutada Egiptuse lennuliini Itšipteerumis liitub sellel aastal ka staap alliansiga ja, ja mille hinnad on väga head näiteks Saksamaalt. Bangkokki edasi-tagasi pilet äriklassis, mis lubab Egiptuses peatuda. Tee peal on 1414 dollarit edasi-tagasi pluss maksud. Nii et see oleks veel üks mõte, mida, mida võiks kaaluda, kuidas saada väga kvaliteetne lend ja kahe riigi ehk siis näiteks Tai ja Egiptuse külastamise kogemus väga mõistlik. Kas egiptlastele on hea huumorimeel? Noh, see on individuaalne, aga üldiselt vanad, väga tolerantsed on, tahavad nalja teha, saavad heast naljast aru ja positiivsed inimesed, kui nad tunnetavad, et sa respekteerib neid seal, see on ainus asi koha jää murravad, kui sa oled nende vastu viisakas, ei ole üleolev. Alt sulavad hetkega üles, kohe, aga on tihtipeale nagu turistid, seal on suhted nässu läinud massturism, et kõik see, mis ma egiptuse räägin, see üldse ei tohiks kehtida nendes suurtes keskustes, kus turistid käivad, et seal on kõik suhted peapealse. Nendes suurtes keskustes keskendub kõik ikkagi kaubitsemise ja, ja täna oma raha siia ja mina ära mine edasi, mu järgmine tuleb juba sealt oma rahaga, aga kus sa käid, kus on kohaliku elu, on, on imelihtne nendega hakkama saada, et ei ole mingit pealetükkivus. Loened eestlaste arvamusi, et meid võeti kinni, vägisi viidi poodi ja ennem neid välja ei lastud, kui kogu raha oli meil otsas. Loll saab kirikus ka peksa. Räägime veel kohtadest, kuhu Egiptuses minna peale plastkuurortide praadimise vedelemise ja peale Siinai kõrbe, kui sa vaatad Egiptus linnulennul, et mis oleks need erilised kohad, mida tasuks kindlasti vaadata. Siiva maas on, on küll midagi midagi vägevat ja no ta hävib üsna varsti ära, sest nüüd läbi läbitud asfalttee tema omapära kaob, aga no see iva on, on maailmas ilmselt ainulaadne Tseeaasid, hästi tore omapära on, see, seal ei ole Taksosi. Eesli Karetad on kogu kogu sihukene, liiklus käib praktiliselt eeglitega. Kuidas Oasis, loodust, palmid, palmid ja rohelus, siva suur aasaga näiteks siina ja vaasid on, kohati on, ütleme sadakond palmi ja seal on siis mäe sees kusagil allikas kaamelist ta väga-väga lugu, et auton küll lühitaks, räägitakse, keegi tuleb oma kaameliga. Kaameli suurus on juht, suhtes on suurem respekt kui auto suhtes tolgus autominendaazi. Ja eriti kui see kaamel on veel mingi nagu heas korras tangid mingi võidusõidukaamel võiduajamis, kaamel või selline siis selle vastu on väga suur respekt kaameli võiduajamist pandi kõrbes maha ühes orus. Start oli nii, et seda on, mina küll aru ei saa, millal ja kus sa startup, lihtsalt ühel hetkel hakkas minema, peab nüüd mingit midagi joone peale võetaks ja keegi lipu langedes või lihtsalt see oli nagu mesilassülem, külm, seal pereheitmise eelnevad kaamelid, risti-põiki sagivad siia-sinna ja ühel hetkel siis äkki nad Nigul lingust lastud punuma ühes suunas ja siis pealtvaatajatega nemad, istu, mäeveeru turu, kuskil pealtvaatajat panevad siis kogu sellele kambale järgi džiipidel pikapitele kõikidelt mööda kõrbeb kive ja kände. See on, kes on näinud, näed, Mäksi filmis näed näksi esimest osa seal mutandid, seal kihutavad nende igasuguste autodega kihutamine ja need autod, kaaslased, vedu, autod, need on hübriidid, igasugused juhuslikest asjadest kokku pandud ja, ja siis niimoodi, et see võiduajad ja pealtvaatajad on läbisegi. Isegi sõidad oma lemmikkaameli kõrval ja ergutavad ja, ja, ja siis ja siis läheb, kohati läheb see üle maantee, et seal siis oleks mingit teesulg või midagi, seda läheb lihtsalt nagu üle maantee, nagu jõgi voolab äkki. Ja siis Pedundidel imestavad, et autojuhid, et kuidas on nii lollid on, et kas nad ei saa aru, et meil käib kaameli võidusõit, noh, et üritavad siit läbi sõitaks, mis mulle väga meeldib, mida ma Egiptus käin vat saatilisetanura sufide tants. Islami müstikud, see on täiesti ennast unustamiseni keerlevad laiali värvilised seelikud on seljas, on et seda vaadata, see on, see on uskumatu. Mis on väga huvitav Egiptuses, mida tuleks teha Felukiga kindlasti sõita. Kairost saab Café Luki rentida Lucia, mis Sase purjekas Niiluse purjekas. Kairos saab neid mitmel pool, on need sadamat näha, mastid on veidi parem konfi lukkude sõit. Ta Assuanis Luxury. Neid templeid on ju kõikjal nii palju, et enne peaks selgeks tegema, mida sa tahad näha. Ja neid ei tasu üle, ühe ei tasus oma reisi sisse panna, kui sa ei ole just mingi templifanatt ja, ja isegi siis ka, aga pane üks sisse, sest juba järgmises, kui neid liiga palju paned, see sa harjud nendega ära ja lõpuks oodata. Paari sõnaga sellistest egiptuse põhilistest kommetest ja käitumistavadest, et kui inimene läheb sinna, noh, loomulikult elementaarne viisakus, teiste lugupidav kohtlemine ja käitumine, aga on seal veel midagi sellist, mida peaks kindlasti teadma, mida, kuidas olla, kuidas käituda, et mitte solvata nii-öelda kohalikku Kultuuriturismipiirkonnas praktiliselt võid juba teha kõike, mis tahad, näod on nii tolerantsed ja raha ei haise ja kõik neelad alla. Naistel ei soovitaks väljakutsuvalt riietuda, igasugused miniseelikut ja nabapluusi tohiks jätta koju, tullakse Pedu ini juurde majja külla mingi miniseelikuga või nad ei, nad ei võta seda solvanguna, aga see on inimene iseennast täis. Naised, kes ei taha seiklusi, siis ärgu vaadaku silma, kui sa räägid müüja värgiga vaata kuskile üle tema või, või mujale, vaata seda kaupa misse, gara silmadele, vaata silma vaatamine tähendab, kohe on kohe konkreetne märguanne. Olen huvitatud. Ja ära vaata silma alkoholi joomine, ütleme sellistes restoranis, mis on nagu kohalikele mõeldud, kus turistid ei käi sellistes restoranis, kus menüüs see, see ei ole ka hea, seda vastu ma olen isegi eksinud, mul on. Kas alkohol on keelatud, seal? Ei ole kandes, et pole taunitud nende? Jah, islam ei luba nagu alkohol juua neil seal. Aga paljud ikkagi võtavad, aga, aga siukest tänaval joomist ja seda see jah, niukene joodikut, sa ei näe seal purjus inimene, ainult turistid on, aga kohalike olen elus ühe korra ainult ühte Egiptust purjus. Kas Egiptus on turvaline riik või näiteks naisrändureid, et kuidas neile Egiptus mõjub, kui me jälgime riietuse ja silma mittevaatamise nõuandeid? Minul on käinud külas Noori naisterahvad, selliseid rändureid, kes interneti teel leiavad mu sealt üles selle kautšurfingtodghami kaudu. Ameeriklanna, asi, hollandlanna asi kõike ja nad ei ole näinud vähimatki probleemi. Muidugi jah, nad riietuvad konservatiivselt nädal lugenud midagi, teavad seda ise küsivad lihtsalt, et mida ma ütlen, ära bussis ära istu kellelegi kuti kõrvale, kui on vähegi võimalik, istu naise kõrvale ja, ja siis üldiselt kui naisterahvas istub ühte kohta vaba pus, rohkem mehed istuda kõrvale jälle ära vaata silma ja ja, ja kõik, niisugused asjad ei ole väga nagu külm, nagu jääkuninganna lekkest hingust, anna väljakehad respekteerivad seda muidugi, kui sa lähed kuskil seal Sarri peatänaval, siis ikka need mõmmikud sulle hakkavad oma mesijutte ajama, aga siis lihtsalt resoluutne ja ja vaidlejaid ja tõmbab tähelepanu. Liigu valgel ajal ja kui sa üksi liigud ja öösel, kui sa liigud, olgu sul saatjat. Ütleme, mingi on sul mingi kontakt oma koduleht, kui inimene tahab lähemalt infot sinu rännakute tegemist võib-olla just nende Siinai safaritega. Pange minul on, meil on Mikorateetjee või Mikkor kis punkt, net, jestad need inglise keeles ja, ja kõige lihtsam ikkagi head infi saada. On panna küsimus üles tipp eesse. Näiteks ma panen talvel jälle mingisuguse ekspeditsiooni kokku, panen kuulutuse ülesse. Minek on ei tea kuhu ja tuleme tagasi, umbes umbes kolme päeva pärast. Läheme jälle mingeid uusi uusi kohti, avastan seiklusele ja. Aga ütle lõpetuseks, millal on parim aeg Egiptuses käia? Ma võin öelda oma lemmikaja, aga see ei pruugi kattuda, minu lemmikaeg on november veebruar ja märts. Need on minu lemmikaa siis ole liiga külm ega liiga palav. Detsember jaanuar on, ma on juba, seal on siis on. Kohati on juba öösel pluss 10 ainult ja pluss 15 öösel, see on ikka jube küll minu jaoks. Ja päeval pluss kaks käänd, kui on pilves ja pluss kaks ka viluvõitu, tuuline ja oktoober ja aprill minu Fliga kuumad on kevad ja sügisinimesed, enamustele meeldib just see oktoober ja prillidest ma tean väga paljudele meeldivasse läbi kõrvetav kuus suvel läheb ikka päris hulluks kõigi jaoks seal, aga vesi on nagu ujutav, kogu aeg on pikki otsi. Ma käin ka siis kui veetemperatuur ainult 20 ringis. Kazisujuneks Tuniaalseid otsaga. Ainult 20 ringis selle järgi siin Eestis merre suvel ei saada. Jah 20, seal on ikka väga vähe, on, on seal, ei anna kuse, oktoobris lähevad septembri lõpp oktoobri, mina ei tea, palju see siis on, aga liiga palju on vesisest. Ta isegi jahutasin, tänavad, lähed, jooksud, seal vesi ujutav on kogu aega. Reisipalavik maailmarännakust raadioeetris. Suur tänu, Toomas Nikorile reisipalaviku tulemast ja meiega koos tõdes rändamast. Järgmisel pühapäeval, 15. juunil kell kaks leevendame reisipalaviku Ameerika reisiga USA suurlinnu Los Angelesest New Yorki. Külastame koos seal elanud ja elava haigi vahinguga. Ameerika võimsatel loodusmaastikel rändame, kas tooma Surbiga Te kuulasite saadet Reisipalavik. Suur tänu teile, kas minuga rändamast? Püsige raadio kahel sagedusel, kaifige suve ja kohtumiseni järgmisel pühapäeval. Esmaabi reisipalaviku puhul igal pühapäeval kella kahest neljani. Raadio kahes. Dunctor kohutav rahutus, tahaks nagu kuhugi minna, aga ei tea kuhu mingi kummaline igatsus, mis värk on? Üks sümptomid viitavad sellele, et tüüpiline reisib. Nakatunute hulgas suurenevad. Aga mida siis teha? Mingil juhul ei tohiks kodus ravida. Reisib Malawi. Rännuhimule järele andes leevendada. Mul on teile üks retsept. Esmaabi saab reisipalaviku korral raadio kahest igal pühapäeval kell 14 anname ülevaate kõigist reisi palavikuga võitlemiseks vajalikest vahenditest ja protseduuridest, kuhu ja kuidas minna, mida teha ja mida mitte. Reisipalavik saatejuhiks Ingrid Peek igal pühapäeval kell 14 raadio kahes. Talveks. Ergaks TOP 20 raadio kahe läinud nädalahittide top 20 ülevaade Eesti albumimüügitabelis plaadiuudised ja intervjuud ning pilk maailma olulistele edetabeli telelaupäeviti kell üks.