Tere, mina olen Aivar tantsu, kuulate uunikumi. Aivar Tõnso on mees, keda peetakse suisa Eesti elektronmuusika halliks kardinaliks. Polegi, et seesugused kuulujutud levivad, sest ametilt on ta produtsent, muusik ja kontserdikorraldaja, kelle kõige olulisemateks projektideks on plaadifirma ulmeplaadid ja festival, hea uus heli. Kohe saame teada tema unikaalse lemmikloom. Kraftwerki robot asi on selles, et ma olin üldse lapsepõlves selline suur ulmefänn ja tegelikult see on nagu üks esimesi selliseid konkreetsemaid lugusid, mida ma üldse mäletan, nägin seda Soome teada, mis siis, kui olin kaheksa vastane ja minu jaoks oli see täiesti uus maailm ja mõjus kuidagi niivõrd niivõrd teistmoodi. Lihtsalt jäi meelde, noh, loomulikult on maailm igasugust uut muusikat täis ja ma jälgin seda, mis hetkel toimub, aga Kraftwerk on ikkagi nagu noh, selline lapsepõlve lemmiku jääma või kuidagi niimoodi südamelähedaseks ja öelda, et ma olen nagu fänn või et kogu aeg kuulab ainult seda, et, et pigem on mõned lood kuhugi mällu röövinud ja siis nad on seal ja elavad seal kuskil oma sellist elu edasi, et aga jah, kindlasti on ta minu muusikaeelistustes jätnud väga õele. Tol hetkel muidugi see selline muusika, eriti kui ma olen veel nii noor, kaheksa vastane, eks ole, ta mõjus niivõrd teistmoodi laval nagu sellist ütleme sellist tule rikulist või noh, muusikaga ilmus kuskilt kaugelt rajastast olevat, aga tänapäeval on pigem selline nostalgia võlu ja, ja ma mäletan, et tol ajal nagu inimesed suhteliselt sellisesse elektroonilisse muusikasse, et see on justkui midagi külma, kauget ja siis tegelikult tänapäeval sellise kõlapildiga elektrooniline muusika tekitab pigem sooja ja koduse tunde. Faas on see lugu mul nagu peas, et ma võin teda kuulata niimoodi, et ma kutsun ta mälus mõtetes esile ja ja nii ta nagu kõlabki, et tegelikult selliseid lugusid väga palju ei ole, mis niimoodi nagu meenuks mulle kohe, ilma et ma isegi kuulaks seda. Kraftwerki sünniloost niipalju, et sellele panid aluse Rolf hütter ja Florian Schneider, kes kohtusid tudengipõlves Düsseldorfis. Algusaastatel tegid mehed koostööd mitmete muusikutega. Klassikaline Kraftwerki koosseis sai kokku 1975. aasta autopaani tuuriks, kui bändiga olid liitunud Wolfgang Süüriaga Karl partas. Väärib märkimist, et Kraftwerki kuttidest said esimesed esindajad pärastsõjaaegsele põlvkonnale Saksamaal, kes ei häbenenud oma päritolu. Kui seni oli Saksamaalt pärit muusikutel piinlik oma mineviku pärast ning seetõttu otsustati isegi laulda. Inglise keeles pani krahv kõik asjad teistpidi tööle. Kraftwerki liikmed on öelnud, et nad võtsid endale ülesandeks defineerida uuesti Saksamaa muusikakultuur. Album diments Machine inglisekeelses versioonis. Mänmašeen ilmus 1978. aastal selle ilmselt kuulsaim lugu Model, mis saavutas inglise singli müügitabelis neli osastavat pärast originaalina ilmumist number ühe positsiooni. See oli esimene Kraftwerki album, kus traditsioonilise loomingulise kahurväega Ralph hütter Florian Schneider liitus Karl partas. Mustades punastes toonides albumikujundus kutsus esile mõningaid süüdistusi Kraftwerki aadressil, sest kahtlustati, et kasutatud on fašistliku või totalitaarsed Timagoloogiat. Bänd ise neist juttudest seda suurt välja ei teinud. Ei maksa otsida tonti sealt, kus seda pole. Üks muhe seik seoses Kraftwerki lähiminevikust. Mäletatavasti ihkas could play enda loossetool käiku just Kraftwerki laulus kompeutrolav. Guardian otsustas läbi advokaatide ja hästi ametlikult kirja teel selleks bändilt luba küsida. Mõni aeg hiljem saabus Kraftwerki kirjade relvastus. Ümbriku sisuks oli üks tavaline paber, millel käsitsi kirjutatud jah.