Tere, tere, minu nimi on Jarek ja ma mängin, laulan, teen kõige ühe mehe ansamblis Chaliis. Teie olete, kes te olete ja te kuulate uunikumi. Kümned tuhanded inimesed Eestimaal võivad öelda, et nende laps on laulnud laulupeol. Aga kui paljud saavad öelda, et nende laps on laululaval kõlanud, vahest üksikud ja sellekski tuleks omi laule lasteks pidada. Aga just sedasorti mees on soliis, kes on ühes intervjuus öelnud, et praegu on tema nunnud lapsed, tema laulud. Vaevalt et kui 1983. aastal nägi ilmavalgust mees, kellele vanemad panid nimeks Jarek Kasar võis ta mõelda, et temast võiks saada populaarne muusik ja et ta loob ühel päeval laulu minu inimesed, mis võetakse hoobilt laulupeo repertuaari. Kohe saame teada, mis lugu paistab, aga rahva lemmiku enda südant. See oli kõvasti üle 10 aasta tagasi, kui ma leidsin sõbra õe juurest ühe sinise kasseti, mille peale oli kirjutatud three Chavez Tree seal seal sees oli kolme heega lõpust, nagu albumi nimi läks, pääs seal kolmed sätiga. Tollel kassetil elavast heli mehikesest sai siis põhimõtteliselt esimene eestikeelne musa, mis mulle päriselt-päriselt meeldis. Olin isehakanud kaasampli muusikatega oma lugudesse, mingisuguseid asju kellegi teiste lugudest ja siis mäletan, et ühes loos olin kasutanud portiseedi ühe pala algusest mingist trummikäiku ja siis ma hullult kartsin, ta jäi, nii vist ei tohi teha, et järsku on see suur viga. Siis kuulasin tree läätsi, tundsin alad, nemad on täpselt sama asja teinud sest hakkas soso kohe treidžaazi muusika saatel möödus mitu toredat suve. Mäletan, et ükskord korraldasime sõbraga kuskil Otepää lähistele vaata sümfooniaorkestri kokkutulekut ja siis õhtul sai muidugi iga õhtu sai ohjeldada matvalt pidutsetud ja hommikupoole ööd tuli tahtmine sõita väikse järve äärde end värskendama. Aga see tee, mis v koguni viis oli jube porine ja meie selle mitte kõige uuema OP loomega kapoti all käis mingist orust läbi sõites ühel hetkel suur pauk ja siis tuli sealt tumedat suitsu ka välja, siis ma mäletan, et me kuulasime treidžaazi pealt seda tabletti laulu ja sidusime seal mootori juures mingisuguse katkise toru sõbra ühe teise sõbra kampsuniga kinni. Ja sõit jätkus mööda mallist hommikust Otepääl. See kassett sai üldse täiesti ribadeks kuulatud, saigi kohal, ribadeks kuulatud. Ja ma oleksin maailma õnnelikum mees, kui seda tabletti laulu nüüd üle 10 aasta kuskilt korra kuuleks. Muide alles nüüd aasta tagasi klubis, kellele ei meeldiks Johnny Depp käis esinemas kodanik nimega Tõnis Leemets, teada, et tema oligi kogu selle projekti taga saadabletti laulude tookord kontserdil esitanud, niiet võib-olla tehakse seda nüüd praegu siin r kahes. Prii on trip-hopi Tšašelikud, Ramon Pacey ja jazz funk latiinod viljelev projekt, mis alustas aastal 1995 ning mille eestvedajaks oli Tõnis Leemets. Viieselt hakkas Tõnis muusikakoolis klaverit õppima. Harryga alustas, kui oli 12. Pärast esimest koolibändi mängis grupis uskumatu keelpilliansambel, millest hiljem sai lihtsalt ansambel. Georg Otsa nimelises muusikakoolis järgnes valge maja. Kuku raadios on ta juhtinud saadet muusika ja raadio 200 džässisaadet sessioon. Temalt on ilmunud luuleta ning ta on tõlkinud inglise keelest. Praegu tunneme teda peamiselt aga kui Weekend Guitar Trio ühte liiget Palusime Tõnis Leemetsal endal meenutada, kuidas sai alguse projektrii. Samas oli see kasseti albumi pealkiri. No mina tegin lugusid ja, ja tegin, tegin seda instrumentaalsete poolt ja laulsin pooltes lugudes ja siis oli üks tütarlaps nimega Triin, kes kes seal veel laulis lisaks minule, et nii et kokku oli kaks inimest ikkagi. Mõte tekkis sellest, et kuulasin sellise hundiga muusikat, tahaks õudsalt teha, säästid, altari hakkasin tõlkima ja tegema. Kuulasin kuulasin solfirsoni saateid radiomaffiast, tolleaegsest lemmik raadiojaamast ja siis enam-vähem iga teine artist, keda ta seal mängis enam või vähem mõjutab mind. Trii selles esialgses koosseisus tegutseb vist mingisugune on, kolm-neli aastat vahepeal oli, oli pikk varjusurm ja nüüd Trii tegutseb, jälle. Laulab eks uus Triin, seal teine Triin, aga jälle triin. Me oleme Tartus, olime väga popid illusiooni pidudel. Me olime, olime väga kuumad, oli inimesed, inimesed laule kaasa laulsid ja postita, kassett oli päris popp mingil ajal. Jah. Eks ta unes piinlik laulis, koor on tegelikult praegu endal kuulata, ei ole ammu kuulanud. Nooruslik protest oli aga ausalt öeldes Tuuliga kohutavalt piinlik lugeda seda, mida, mida Anti Liiv ja veel mõni teine golf, et 90.-te aastate keskel kirjutasid Darko teemal, et see oli ikka täiesti täiesti adekvaatne, ebakompetentne jutt siis kuidagi reaktsiooniks sellele sai tehtud selline lauluke ministeeriumi algatati projekt, suur eklektika oli, aga nüüd võib-olla on isegi natuke vähem eklektiline ja mis teemal?