Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju. Vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere, head pühapäeva kõigile algab saade olukorrast riigis. Anvar Samost. Kalle Muuli ei mäletagi nii mureliku meelega oleks pidanud siin saatetükiga alustama, aga mõistetavalt siis täna räägime Eesti Euroopa Liidu reaktsioonidest Vene-Gruusia sõjale ja sellest natukene veel kultuurkapitalist, kuna siin jäigi lahtised otsad eelmine nädal ja saate lõpetuseks. Ühest Eesti päritolu kirjanikust, aga enne seda kõike tavapärane nädala sündmuste edetabel. Esikohale paigutasime jätkuvalt eelarvevaidluse, sedapuhku siis oli sündmust kah. Ministrid pidid esitama selle nädala alguseks rahandusministeeriumile siis oma eelarvekavad, mis pidid olema mahutatud rahandusministri poolt ette antud piirmääradesse tervelt kuus ministeeriumit ei saanud sellega hakkama, tähendab kavandatud esitasid, aga piirmääradesse need ei mahtunud. Ja rahandusminister siis saatis need need ettepanekud tagasi palvega nädala pärast korrektselt vormistatud dokumendid esitada. Noh, on nimetatud ajakirjandusse sündmust ka ministrite mässuks natukene võib-olla, et see ülepingutatud on, aga saates ehk räägime natuke pikemalt sellest. Ja nädala sündmus number kaks tuleb majanduse ja täpsemalt siis transiidivaldkonnast. Vene suurväetisekontsern Hakron kes on ka muidu Eestis tegev ostis sel nädalal siis ühe suure Eesti väetise transiidiga tegelema firma aktsiaseltsi DPD aktsiatest pooled kahjuks ei ole täpselt teada kas müüakse oli Anatoli Kanajevile kuuluv firma või siis Vladimir Colophonski. Kolmandaks üks väike streigib ajakani, nimelt Tallinki töötajad korraldasid. Esmaspäeval hoiatusstreigi, palju neid streikijad täpselt oli trikkide endi andmetel mõnisada aga rohkem tähelepanu kui streik vast pälvis pikett, mis sel puhul nende streikijate poolt Tallinki Tallinna Sadama D-terminali juures korraldati, mis edasi saab, eks seda näeb läbirääkimistele. Nädala sündmus number neli võiks öelda, et kohati omast aspektis isegi naljakas. Kristel ei ole ka, et Eestis kurikuulus soomlane Risto Teinonen jäi nimelt juuli keskel Saksamaal piirivalvele vahele hulga asjadega, mis saksa piirivalvele tundusid natsisümboolika või natsipropagandana. Muuseas oli siis selle kola ümber kaheksa Mart Laari poolt kirjutatud pildiraamatut Eesti leegianist mis Eestis muide päris tõsine müügihitt suve keskel. Ja nüüd siis saksa Dresdeni prokuratuur uurib neid esemeid, sealhulgas ka raamatut, et teha kindlaks, kas siis võib tegemist olla natsipropagandaga. Ehkki, kui DNS reedel uuris, siis pärastlõunal prokuratuur juba ruttas kinnitama, et vähemasti raamatu puhul neil natsipropaganda kahtlust enam ei ole. Üks pentsik, et mitte ütelda pseudouudis Soome ametiühingute aseesimees teatas Soome ametiühingute suurest soovist ühineda Eesti ametiühingut, aga noh, isegi kui Eesti ametiühingutel selline soov oleks ja võib-olla neil isegi on selline soov oleks ikkagi täitumata unistus, sellepärast et Eesti seadused lihtsalt ei lubaks sellist asja ja järgmisena võiks mõni mõni välismaa partei teatada soovist ühineda mõne Eesti parteiga, näiteks Ühtne Venemaa Keskerakonnaga või midagi sellist, aga aga õnneks või kahjuks seaduses sellist sellist piiriülest koostööd ei võimalda. Olukorrast riigis. Meil nagu ei ole päris välispoliitikasaade, et ei ole kohe üldse välispoliitikasaade, et sellepärast ei hakkaks nagu võõra võõraste liistude juurde minema ja Gruusia-Vene suhteid analüüsima, aga küll võiksin natuke vaadata seda, et mismoodi siis Eesti ja rahvaliit ja NATO kaks suurt organisatsiooni, mille liikmed liikmeks Eesti on ja, ja kuhu näiteks Gruusiaga pürgib tegelikult kuidas nad siis reageerinud sellele? Äärmiselt murelikuks tegevale. Sündmuste jadale ja võib öelda vist otseselt sõjale Gruusia lõunapiiril. Ja eks tegelikult mina ausalt öeldes pean ütlema, et ega midagi kriitilist vist nagu Eesti riigijuhtide kohta öelda ei ole, et Eesti on teinud nii kõva häält kui kui üldse vähegi võimalik ja eriti kõva häält ja väga mõistliku häält on teinud Eesti president, aga ka peaminister ja välisminister ja eriti kiiduväärseks peaks nagu nende avaldusi ja tegusid lugema, kui vaadata seda mõne naaberriigi näiteks Soome taustal või ka siis Euroopa Liidu üldisel taustal. Ma ei ole veel näinud, et kas mõni Euroopa Liidu muu riigipea on reageerinud sellele Eesti, Läti, Leedu, Poola presidentide eileõhtusele ühisavaldusele, kus siis loetleti terve rida. Järeldusi ja ettepanekuid, mida Euroopa Liit võiks vene agressiooni suhtes nagu ette võtta muuseas näiteks kõige tugevama asjana ettepanek lugeda mõttetuks Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisalihtsustuskava jätkamine strateegilise partnerlusläbirääkimiste küsimus. Ja nii edasi, et kui ma nüüd õigesti aru saan, siis peaminister Andrus Ansip juhul kui see logistiliselt võimalik võimalikuks peaks osutuma, sõidab ka täna finišisse ja viisisse sõitmise kavatsusest teatanud ka Eesti välisminister Urmas Paet. Nii et iseenesest Eesti kodanik on päris meeldiv olla. Lugesin täna hommikul ka siis Soome peaminister Matti Vanhaneni esimest intervjuud üldse Gruusia Vene teemadel. STT-le Soome uudisteagentuurile ja. Oli küll päris piinlik ausalt öeldes, et et huvitav, kuidas küll Soome valijad Vanhaneni sõnadele reageerivad? Jah, no sama hästi võiks ka ütelda, et et Eesti ja Läti ja Leedu ja Poola presidendid võiksid võiksid ka hommikust õhtuni kas või kas või üheskoos kuskil platsil röökida, ega sellest oleks, on, on ikkagi vähe abi, et et kui me vaatame reaalset olukorda, millesse gruusia on osalt ka enda süül sattunud siis on ilmselgelt näha, et kui sa ikka oled hädas siis kõige rohkem pead lootma selles hädas iseendale. Et see toetus, mis Gruusiale osaks on saanud, on tulnud ikkagi tulnud ikkagi eelkõige ookeani tagant Ameerika ühendriikidest. Kui ma neid sündmusi jälgima hakkasin, võib-olla jäi midagi kahe silma vahele, sest sellistes olukordades sõjaolukordades asjad muutuvad väga kiiresti, aga minu meelest Ameerika tipp-poliitikud jõudsid teha enne umbes erinevate tipp-poliitikud umbes 10 avaldust enne kui esimene Euroopa. Riigi esindaja suu lahti jõudis teha, välja arvatud nüüd Balti ja Poola. Mis on ju samuti Euroopa Liidu riigid, isegi Jaapan ja Kanada jõudsid vist enne reageerida, kui, kui Euroopa Liidu eesistujamaa Prantsusmaa oma presidendi suu läbi. Aga noh, avaldused avaldusteks, et ega need ei ole ju suutnud, et seda sõjategevust ei leevendada ega lõpetada, rääkimata sellest, pommid langevad siiamaani kruusion Osseetiast välja taganenud. Aga sellest abi ei ole, pommitamine on laienenud, on juba isegi pilisid või vähemalt tema lennujaama pommitatud. Tõsi küll, mitte seda pilsi päris tsiviillennujaama, vaid sealt mitte kaugel asuvate ühte sõjaväelennuväljal. Ma lugesin ka mingit uudist, kus väideti, et kolm pommi olevat langenud rahvusvahelisele lennujaamale, aga see vist aeglaste pöörlevate kontsertidega, tõsi. Aga, aga noh, palju raskem küsimus on selles olukorras ikkagi. Miks me sellest üldse räägime, on, on eesti ja vene ja mis, milline milliseks võivad kujuneda Eesti julgeoleku riskid? Selles valguses, kui kui on ilmselgelt näha, et Ameerika Ühendriikide aktiivne toetus? Ega, ega Saakašvili väga tihe koostöö paljude Euroopa Liidu riikidega ei ole suutnud gruusia julgeolekut kuigivõrd tugevdada või päästa või kaitsta teda Venemaa rünnaku eest, et milline võiks sellises valguses olla Eesti julgeolek? Ehkki me oleme NATO liikmed, erinevalt Gruusiast ja, ja milline võiks olla meie panustamine oma riigikaitsesse ajal, kui me räägime säästueelarvest ja, ja selline tegutsemishorisont on ainult üks aasta, kus tuleb ilmtingimata kärpida mingisuguseid miljardit kuskilt ja kus püütakse seda teha ka ka tõesti riigikaitse arvelt, sest noh, sealt on mugav võtta, mis need mis need Apotheka seal laos seisavad või mis need sõdurid ikka seal uutes kasarmute peavad elama. Saab ka ju vaiksemalt hakkama, et, et minu meelest nagu Gruusiast on kindlasti Eestile väga palju õppida ja mõtelda oma tulevikule, et kuivõrd me suudame ennast kaitsta ja kuivõrd peame oma riigikaitsesse panustama, sest ma ilma igasuguse hirmutamisjututa tahaks ütelda, et ma üldse ei välistaks, et 10 aasta perspektiivis pestit oodata. Täpselt samasugune konfliktide jada Venemaaga nagu nagu praegust Gruusiat. Eks need eeldused muidugi Eestile Gruusiale on äärmiselt erinevad, et selles mõttes ma tõesti ka ütleks, et ega ei ole mõtet väga inimesi paanikasse ajada, et Eestil puuduvad samasugused piirkonnad, nagu on Gruusial Lõuna-Osseetia ja Abhaasia, ja loomulikult on ka Eesti geograafiline asend hoopis teistsugune, aga kui nüüd vaadata seda Konfliktile eelnenud asjade käiku, siis täiesti selgelt, et noh, praegusel hetkel võib osutuda osutada Saksamaale, Prantsusmaale, Itaaliale, kes siis aprillikuus nurjasid Gruusiale NATO-ga liitumise tegevuskava pakkumise mis oli Venemaale ilmselgelt nagu selgeks signaaliks, et mõjupiirkond on nagu ära jagatud ja nüüd nad võivad siis Gruusiaga toimetada enam-vähem oma äranägemise järgi. Et täiesti selgelt sellest hetkest hakkas Venemaa aktiivselt läbi viima provokatsioone kõigepealt Abhaasias, siis Lõuna-Osseetias. Ja kui nüüd teist aspekti vaadata, siis mis peaks Eestist tõesti murelikuks tegema, on see, et venelaste retoorika, Putini-Medvedjevi, Vene välisministri retoorika, Vene välisministri intervjuu BBC eile oli väga huvipakkuv selle poolt poolest, et räägiti väga selgelt enesekindlalt ja juriidilist terminoloogiat kasutades oma kodanikkonna kaitsmisest. Lõuna-Osseetias on neid Vene kodanikke mõnikümmend 1000 Vägisi selles kontekstis tahaks meelde tuletada, et Eestis on vene kodanike tõenäoliselt neli kuni viis korda rohkem. Mitte et ma nüüd ütleksin, et et see on nagu mingisugune Kindel ajend oleks aga see üks asi, mida kindlasti nüüd ootaks Euroopa Liidult ja rahvusvaheliselt üldsuselt oleks see, et venelastele siiski tehtaks rahvusvahelise õiguse. Tõlgendamine nagu senisest rohkem selgeks, et oma kodanike kaitsmine mingi oletatava Ohu eest teise riigi territooriumil ei saa kindlasti olla nagu see asi, mis on 21. sajandi esimesel poolel nagu sõjaliste vahenditega mõeldavad, nagu siin Rootsi välisministri Carl Bildt eile õhtul juhtis tähelepanu, et see meenutab hoopis 30 kuuendat või 30 seitsmendat aastat Saksamaal. Sellesse eraldatavas eraldada soovivat. Vaidlusaluses Osseetia osas Vähemalt on siis umbes 90 protsenti vene kodanik, losseedid on lihtsalt võtnud omale suures eraldumist, soovis paljuski vene kodakondsust seal piirkonnas. Et see mu meelest ei ole nagu määrava tähtsusega, mis, mis rahvusest need kodanikud on, see ei anna ühegi rahvusvahelise õiguse järgi alust sekkuda teise riigi siseasjadesse, mida on ju ka Rootsi välisminister Carl Bildt, et viimasel ajal on rõhutanud, viidanud isegi natsi-Saksamaa paralleelitud, kuidas Natsi-Saksamaa pidevalt püüdis oma saksa oma rahvuskaaslasi kaitsta küll küll Tšehhis, küll Austrias, ma ei tea, mitmesugustes riikides veel Poolas. Ja selle selle põhjendusega tungis kallale teistele riikidele, et et noh, tõsi see on, et Osseedid vähemalt selles Osseetia osas on Gruusiaga ühes elamise vastu. Aga pigem see konflikt ikkagi Võiks ju ütelda, et on teravnenud pärast rahulepingu sõlmimist ja suhteliselt sellist rahumeelset perioodi alates juulist kui sul on olnud enam või vähem pidev tulevahetus kas snaiprite või või lihtsalt mingisuguste juhuslike laskuda näol ja, ja ja ma arvan, et, et et hoolimata sellest, et me Gruusiale hirmsasti kaasa elame, jaa, jaa. Ja kindlasti tuleb hukka mõista Venemaa kallaletung Gruusiale ei saa siiski üle ega ümber sellest, et mu meelest president Saakašvili tegi päris suure vea, kui ta ründas. Osseetiat peaks vist rääkima Põhja-Osseetiast lõunas või? Jah, et, et see rünnak, mis oli ilmselgelt taastatud olümpiamängude algusega kokku, mis oli tõepoolest provotseeritud Venelaste esitusel ossettide poolt. See rünnak oli siiski täiesti vale taktika, vale valik, sellises olukorras on väidetud, et Saakašvili oli eeskujuks Horvaatia käitumine aastal 95, kus Horvaatia ründas ühte piirkonda kraina piirkonda vallutas selle ära. See oli samuti eraldada tahtev vabariik. Noh, ja hiljem oli rahu majas sai selle üle võimu rünnaku juht küll vist läks kohtu alla haagis, aga, aga see selleks, et noh, sama samal viisil püüdis Saakašvili siis väidetavalt seda seda olukorda lahendada. No oli, oli see nii või mitte, aga aga selge oli see, et Gruusia presidendil ei pidanud närv vastu ja ta mingil hetkel andis käsu rünnakuks saamata aru, et sellega ta tegelikult Kui ta seda lahingut ei võida hävitab väga suure osa sellest, mis ta Gruusias on aastate jooksul ehitanud. Ma ei räägi ainult sellest napist majandusedust, mis on saavutatud, vaid eelkõige ikkagi ikkagi rahvusvahelisest. Edukusest ega siis Euroopa Liidu juhid ilmaasjata ei ole nii kaua vait. Ega see ei ole sugugi juhus, et me Haber, Solanat Euroopa liidu kõrget esindajat ei kuule kuskil võitlemas gruusia õiguste eest või siis ka paljusid teisi surigi juhte, et neil on. Ma arvan, et mitte, on suvepuhkuste tõttu vaid ka selle olukorda palju sellist peamurdmist ja, ja, ja mõtlemisainet. Teiseks, et kas keegi kujutab ette, et Gruusia võiks praegust saada kuidagi NATO'st mingisugust liikmelisuse garantiid ajal, kui ta sõdib? See tähendaks ju uskuge või mitte viienda artikli rakendamist, me peaksime ilmselt saatma Peipsi dessandi Systist avama teise rinde Venemaa vastu. Et rääkimata Ta Saakašvili enda reputatsiooni, st või olukorrast. Ma ei tea, kuidas ta saab pärast teist lüüasaamist Gruusias edasi valitseda või, või kui tugevdama mandaat. Ta on, ma arvan, et rahvas muidugi teda toetab, kuna, kuna kedagi muud ei ole toetada, aga, aga rahvusvaheliselt kindlasti ta ei ole enam sellise maine ja positsiooniga president, nagu ta seni oli. Ma tuleksin tagasi ikkagi selle Euroopa liidu NATO teema juurde, et mis puudutab Eestit, Gruusia siseolukorra analüüsimise, mõnesse muusse konteksti, et. Minu meelest on siin nagu sa enne viitasid olemas päris selgeid vastuseid selle selles osas, et kas Eesti senine julgeolekupoliitika ja jätkub julgeolekupoliitika on olnud põhjendatud või oleks pidanud kuulama pigem selliseid Leo Kunnase moodi sõjaväelasi, kes soovitavad osta tanke, kui vähegi võimalik on. Et minu meelest see, mis Gruusias on praegu toimunud, osutub väga selgelt sellele, et Eesti väga õigeaegselt realiseeris kõik need rahvusvahelised nii-öelda aknad või võimalused, mis olid olemas 2004 saadi NATOsse. Mis veel, ütleme niimoodi, et 10 aastat enne seda tundus täiesti võimatuna. Et see on kindlasti palju suurem julgeoleku garantii kui see, et meil oleks praegu kuskil roosis seismas 150 leopardi tanki või, või mida iganes, et ega gruusia armee tegelikult ei ole sugugi mingisugune väike nutune asjandonsult siin. Kui vaadata neid avalikult kättesaadavaid andmeid ja käisin ka maikuus ise Gruusias, kus mul õnnestus. Värisevate instituudi direktoriga ja tema naljakal kombel ennustas juba siis, et Osseetias läheb kuskil suve jooksul nagu sõjaks, et et kui neid kahte asja võrreldes on selge, et see liikmelisus pakub oluliselt rohkem julgeoleku garantiisid kui ükskõik kui noh, ütleme nii, et Eesti võimaluste piires Võimalust ülemisse otsa nagu kuuluv sõjavägi, et. Ma arvan, et NATO liikmelisus oleks ka Gruusiat või liikmelisuse perspektiivi Gruusiat hoidnud, kui mõni Euroopa Liidu suurriik ei oleks Venemaa lobile nii lihtsalt järgi andnud. Ma arvan veelkord, et Angela Merkelile ja ja prantsuse ja Itaalia riigijuhtidel peaks olema praegu sügavalt häbi. Ja ma olen sinuga 100 protsenti nõus, et see, et Eesti sai õigel ajal NATOsse, on on suur julgeoleku garantii, aga mu meelest ainult sellele loota ja panustada on ka Gruusia näitel täiesti täiesti suuruja, selline sinisilmsus või lihtsameelne? Neil ei olegi millelegi loota, sest nad ei ole NATO-s kui sa, kui sa hülged nagu kava selles suhtes, millal NATOsse saavad, on asi, mis on väike lubadus, et neid käsitletakse tulemusena. Kui, kui sa õieti mäletad ja sa mäletad ju seda siis sellel samal tippkohtumisel, kus sa räägid või mille kohta sa räägid, et Merkel, Berlusconi, kes iganes reetsid Gruusia jätmata neile seda tegevuskava andmata mida nimetatakse näpiks. Et seal ju tegelikult see tippkohtumine lubas ja deklareeris päris selge sõnaga Gruusiast saab NATO liige igal juhul. Nii et ütelda, et need lubadused või asjad jäeti andmata, ei ole selles mõttes õige Gruusiale NATO perspektiiv anti täiesti selge seal. Aga sellest on väga vähe abi. Ja ma arvan, et et ka juhul või ajal, kui Eesti on NATO liige ja kui meid ikkagi reaalne oht ähvardab, siis ma ei saa võtta mürki selle peale. Et meile ka reaalset sõjalist abi antakse, kui me ise ei ole võimelised ennast kaitsma ja sellepärast on mul küll äärmiselt sügav mure selle olukorra pärast, mis mis Eesti enda kaitsevõimesse valitseb, kus Iraagi või Afganistani julgeolekusse panustamise on suhteliselt unarusse jäetud enda ajateenistus, kus on lastud tekkida riigikaitses ja ajateenistuses selline maine, et oma kodanikud ei tahagi riiki kaitsta, kus nad püüavad ajateenistusest kõrvale hoida kus iga väiksemgi võimalus mingit arstitõendit hankida kasutatakse ära selleks, et mitte ajateenistusse minna ja noh, vähemalt kõrvalt tundub, et see ajateenistus, enda tase rääkimata siis mobilisatsioonivõimest, rääkimata, sellest korraldataks mingeid kordusõppusi selleks, et ajateenistuses käinud inimesed ei unustaks ära neid oskusi, mis neile on antud. Et see kõik ju puudub tegelikult meil see ajateenistusele üles ehitatud mudel, mis peaks seisnema selles, et et vajaduse korral need ajateenistuses väljaõppinud väljaõpe kunagi saanud inimesed saavad kogu aeg oma oskusi järjepidevalt kordusõppustel treenida ja vajaduse korral nad mobiliseeritakse. Tegelikult seda ju ei ole. Ja samal ajal ei ole ka meil mingisugust palgalist kaitseväge, kes, kes kellel oleks suurepärased oskused, keda oleks mingisugune arvukus selles mõttes mumeelest. Eesti enda kaitsevõime tundub küll hästi, Nadja nigel. Ja sellesse tuleks kindlasti palju rohkem panustada, et see on tõsine asi, see, see ei ole see asi küll meil on ilus ja küll me läheme Euroopa viie rikkama Euroopa riigi sekka ja küll õitseb ja õilmitseb, me oleme väga suures ohus. Ja see, mis toimub praegust Gruusias, ma üldsegi ei välistaks, et et viie või 10 või 15 aasta pärast toimub seesama Eesti piiridel kuskil mingisuguse teise provokad revolutsiooni näol. Ja ma ei taha inimesi hirmutada. Ma tahan kutsuda riigijuhte, valitsusi, valitsust üles väga kainelt hindama olukorda ja väga tõsiselt panustama Eesti kaitsevõimesse. Kui nüüd vaadata lühilühemalt perspektiivi ja ikkagi lootma jäädes seda, et Euroopa Liit mingil ajal saab oma piinlikust kangestusest üle, siis mida võiks oodata rahvusvaheliselt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, Euroopa Liidult ja NATO'l ja, ja võib-olla veel kuskilt Euroopa Liidult tuleks oodata ikkagi eelkõige seda, et väga selgelt ja konkreetselt öeldakse Venemaale neid asju, mida Baltimaade ja Poola presidendid on soovitanud venemaal öelda, ehk siis riigiga, kes teostab agressiooni oma naabri vastu, pommitab tema linnu, sadamaid, lennuvälju. Sellise riigiga ei ole võimalik strateegilist partnerlust arendada. Ei ole võimalik rääkida sellise riigiga, kes oma kodanike ettekäändeks tuues asustab agressiooni rääkida viisalihtsustuslepingutest. Noh, ma ausalt öeldes ei, ei ei näe põhjust, miks ei võiks Euroopa Liit mõelda Venemaa ettevõtete ja riigiarvete külmutamise peale Euroopa Liidu pankades. Need oleks kõik täiesti samamoodi proportsionaalsed sammud Venemaal ikkagi kasutanud järgmiselt. Oletades isegi seda, et nagu sa siin ütlesid, enne mis on muidugi vaidlusküsimusi, mida, mille kohta mina ei julge seisukohta võtta, et Gruusial on osa süüd selle konflikti eskaleerumisele, oletades isegi seda on Venemaa sammud täiesti ebaproportsionaalselt. Kui vaadata ühe USA välisministeeriumi ametniku avaldusi, siis sealt aru saada, et lisaks nendele pommitajatele, mida Venemaa on kasutanud ja millest mõni on alla tulistatud, on Venemaa kasutanud isegi ballistilise raketiga Gruusia vastu. Et kui nad seda vaadata, siis noh, Venemaa pangakontode külmutamine Euroopa liidus kuni selle konflikti lõpetamise agressiooni lõpetamisel võiks olla küll väga mõistlik, mõistlik liigutus, et tahaks nüüd väga uue nädala alguses näha, et kas Euroopa Liidust on asja üldse või ei ole. Mingites jah, võib-olla, et lihtsalt täpsustada oma sõnujat, kellelegi väärat muljet ja selge see, et tegemist on vene agressiooniga ja, ja seda ei saa mingil viisil õigustada ka mitte mingisuguse gruusia käitumisega, ei seda õigustada, oli see nii õnnestunud või ebaõnnestunud, kuitahes agressioon on joon ja see tuleb ära lõpetada ja, ja Venemaa peab saama oma karistuse selle eest. Küll, aga ma tahan ütelda seda, et Saakašvili tegi suure vea, kui ta ründas olümpiamängude veel või avamise ajal Osseetiat ja, ja võttis sellise rünnaku ette. Lääneriigid olid teda ju ju aastaid hoidnud tagasi jõu kasutamisest ja manitsenud ja, ja kahtlemata, kui seda rünnakut ei oleks olnud, siis oleks palju, palju lihtsam seda konflikti käsitleda, palju, palju selgem see olukord praegu siiski Venemaal jääb mingisugune võimalus apelleerida sellele, et et Gruusia ise alustas rünnakut ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi ja, ja kuna see rünnak veel, mis oli mõeldud ilmselt äkkrünnakuna ja kiiresti nii õnnetult äpardus siis seda hullem see olukord on, samas kui sa räägid Euroopa Liidu mingisugustest sanktsioonidest, Euroopa riigi sanktsioonidest, sest neid võib rakendada või mitte rakendada. Ma ei usu, et Euroopa liidul on Venemaa vastu võimalik midagi väga tõhusat teha, see kõik see juttude, arvete külmet, külmutamisest ja mis iganes, mis iganes, see ei päästa Gruusiat ja see ei muuda Venemaad, pigem. Pigem ta ärgitab mõtlema mingisugustele järgmistele aktsioonidele ja ma arvan, et see ei ole konflikti lahendus, mis, mis pakutakse, muidugi sanktsioonid mõjuvad väikestele tühistele riikidele, kes on, kes on hädas, Venemaa. Võiks ütelda, et pigem Euroopa Liit on hädas, kui ta mingisuguseid sanktsioone hakkab rakendama. Venemaa võib igal hetkel oma nafta ja gaasikraanid kinni keerata, kui ta tahab ja, ja, ja, ja Euroopa Liidu riigid teavad seda väga hästi, et ega. See koopa riigipead ei ole ilmaasjata madalamad kui muru praegu. See on. Nende onlik, sa tahtsid öelda? Väga piinlik, et see nii on, aga, aga me peame nagu reaalsusele tõele näkku vaatama. Näiteks ka veel midagi, et mina tuletaks meelde möödunud aastat, kui isegi ülemöödunud aastal tegelikult lendab kiiresti, et kui Venemaa nii ametlikult kui mitteametlikult igati ründas Suurbritanniat pärast seda Litvinenko juhtumit. Ja üks väike samm, mida Suurbritannia tollal tegi, oli see, et vene kodanikele hakati andma viisasid täpselt nendeks kuupäevadeks, mida Vene kodanikud olid oma sõidu puhul taotlenud, et enne seda oli niimoodi, et kui Vene kodanik taotles viisa 10.-st 12. augustini Londonis käimiseks, siis talle anti viisakuuks ajaks. Jaa, venelased olid sellega väga harjunud, sealhulgas ka Vene ametnikud, ettevõtjad Londoni vene kogukond on väga suur ja seal on venelastel nii kinnisvara kui pangaarveid kui mõnel isegi jalgpalliklubi, eks. Ja niipea, kui ja see oli täiesti nagu selline välja kuulutamata samme, neid viisasid hakati kandma täpselt nendeks kuupäevadeks, mis taotletud oli. Venelastele tuli see niivõrd selge signaalina, et ka suuresti selle tulemusena nende retoorika mõne päeva jooksul vaikis päris kõvasti. Venelaste jaoks on väga oluline Euroopas oma lapsi koolitada, on mõnus seal puhkamas käia, väga hea raha hoida, investeerida. Ei saa küll kahtlemata nõustuda sellise väitega, et Euroopa liidrid peaksid olema murust madalamad, selle peale. Kahjuks on ja nad ja nad ei ole ilma põhjuseta peaksid olema. Et tegelikult on Venemaal Euroopa liit ikkagi väga vaja ja, ja mitte ainult Londonit, vaid ka mõnda muud kohta, kasvõi näiteks Soomet seal suusatamas käia, et et üksi üksi viisapoliitikaga saab kindlasti Venemaa suunal väga palju ära teha. Et see on. Väga lühiajaline ja juhul, kui ei ole kaalul suured panused ma arvan, et kui küsimus on Venemaa kui impeeriumi sellises rahvuslikus uhkuses, mida, mida demonstreeritakse praegust väikse õnnetu Gruusia peal et siis kõik need kaalutlused heidetakse täiesti tuimalt kõrvale ja päris selgelt Euroopa liidrid ei taha sõda Venemaaga ja, ja noh, selles mõttes nad teevad targasti, et, et kellelgi ei ole sellest sõjast midagi võita. Ega keegi ei räägigi sõjast keegi. Praegu räägitakse ikkagi sellest, et kui Euroopa naabruses on riik, kes ei käitu viisil, nagu ta on aastaid väitnud, et ta käitub, see on siis tsiviliseeritud rahvusvahelist õigust austava euroopaliku riigina siis tuleb teda sellise teistsuguse riigina kohelda. Kui sa oled tähele pannud, siis Euroopa Liit suhtub väga kuidas öelda. Euroopa liit on väga karm riik Valgevene suhtes, kes selle teinud pooltki neid asju, mida Venemaa praegu Gruusias teinud on. Et see suhtumine Euroopa liidus peaks tulema Venemaa suhtes sarnane, nagu ta on olnud nüüd mitmeid aastaid Valgevene suhtes, see oleks igati õiglane. Ma räägin, et neid samme saabki astuda või, või astutaksegi väikeste riikide suhtes, kellest ei ole reaalset ohtu. Ei ole ohtu, et valgevene tungiks Euroopa liidule kallale oma No ma usun, et ka seda ohtu, et aga Venemaa tungib Euroopa Liiduga olla reaalselt ei ole ei praegu ega ka lähemal. Et et ei ole ka ohtu, et et Valgevene suudab kuidagi väga oluliselt mõjutada Euroopa varustamist nafta, gaasi ja paljude muude toredate See muide suudab sellepärast, et seal sajab läbi üks naftajuhe. Kohe nii et, aga, aga küll Venemaa talle siis aru pähe paneks, aga, aga see selleks, et, et, et tegelikult mis ma tahan ütelda, et Euroopal, näiliselt on küll suured võimalused, aga kui hakata neid reaalselt hindama ja, ja sellise lõpuni minema konflikti tingimuste siin hindama siis on selge, et jäme ots on, on Venemaa käes ja, ja ma arvan, et et see on ka üks põhjus, miks Euroopa riigijuhid käituvad nii, nagu nad ütlevad, et nad saavad aru. Et kui konflikti süvendada ja kui tiga konflikti ajada suuremaks, siis lõpptulemusena nilt seal suurt midagi võita ei ole, et Venemaa kui isegi Valgevenet ei ole suudetud muuta sellega mitte mitte mitte grammi võrdki selle poliitikaga, mida on rakendatud ja mida on noh, jõuliselt üksmeelselt ja noh ilma eranditeta rakendatud, siis Venemaa puhul on sellest veel vähem abi, me võime kõik seda teha ja, ja venelased võivad ilma viisata jääda ja võib-olla õnnestub ka mõni pangaarve külmutada, aga aga vaevalt, et see küll Venemaa sellist poliitikat paremuse suunas mõjutab. Ma arvan, et et Euroopa liit ei suuda seda kontrollida. Siis me vist juba iganädalasel teemal riigieelarve uued maksud, mis ka iga nädal vist üha pinnale kerkivad, aga mida küll ühtki pole siiamaani veel seadustatud ega ka valitsuses tõsist tõsised läbi lastud. Nädala algul siis täitus see tähtaeg, kui ministeeriumid pidid esitama rahandusministrile oma uue eelarvekavad vastavalt rahandusministri etteantud piirarvudele. Kuus, kuus. Ministeeriumid said need üsna pea tagasi sellepärast et need ületasid vist kokku viie miljardi krooni ulatuses. Neid summasid, mis olid ette nähtud. Ministrid esindasid nende oma taotluste saateks dramaatiliste avaldustega, kus teatati. 500 vangi tuleb vabaks lasta koondada 100 kohtuametnik. Lahti lasta 1000 piirivalvajad, valvurid, politseinikud, tuletõrjujad, bussiliine tuleb vähendada, halvata hallu, halvata tuleb rongiliikluse praamiliiklust. No peaaegu kogu Eesti elu jääb seisma, Anvar kui kui teha Eestile riigieelarve järgmiseks aastaks, mis ainult natukene on suurem kui selle aasta riigihäälega. Ja ja lisaks tuleb muidugi uusi makse teha, millest vist kõige rohkem kõneainet on tekitanud automaks. Seda nüüd küll mitut puhku juba välja pakutud erinevates moodustesse, eelmine kord vist oli rahandusministri poolt pakutud vastavalt siis mootori võimsusele maksustada autosid 139 hobujõudu, kui ma peast mäletan, kilovatti või kilovatti, oli see suurepärane vahend ja ei, see on suur vahe, aga, aga pole ju tähtis. Kuskil oli tõmmatud väga täpne piir 139. Ja, ja nüüd on siis jutuks võetud. Selline automaks, mis, mis rakenduks siis autode registreerimisel lihtsalt kui sa tahad autot arvele võtta autoregistris, siis maksad maksad rohkem kui praegu ja see oleks siis selline ühtne automaks või mis võiks siis siia-sinna kõikuda vastavalt ka kas automargist, hobujõududest või taevas teab millest sõltudes. No see eelarve teema käsitlemine ei ole kahjuks olnud väga tõsiseltvõetav. Mõtlesin siin sinu jutt on väga tõsiselt, et kas ma üldse tahan midagi öelda selle kohta. Et kujutage ette olukorda, et teil on nagu pere eelarves suured probleemid, et te olete teinud tööta ja te ei suuda laenumaksed tasuda pangale oma maja eest korteri eest ja siis tarutate kodus õhtul naise lastega seda, et või mehe ja lastega, kuidas keegi tahab seda, et et äkki lõpetaks WC-paberi ostmise, hakkaks kasutama ajalehte. Et noh, see ei ole nagu tõsiseltvõetav jutt, eks ju, või et äkki nagu läheks suitsuvorsti pealt üle keeduvorsti peale, et see, võib-olla see võib-olla võiks noh, aga ütleme nii, et tõenäoliselt nagu viljakam oleks nagu arutelu sellel teemal, et kas äkki nagu loobuks mersu liisingust või või et äkki üritaks nagu mingit täiendavat tööd leida või või müüks midagi maha või et see oleks nagu tõsiseltvõetavam, eks, aga et pühenduda nagu terve õhtu sellele, et arutada, et kas nagu keeduvorst suitsuvorst, et ma nagu ei näe nagu suurt olulist erinevust samamoodi noh ma ei saa aru, mikspärast me nagu siin räägime praegu mingist automaksust. Et kui asi on tõesti nii hull, nagu võib kõik nende ministrite avaldustest nagu välja lugeda, et mina ütleksin, et härmas tegelev tühja-tähja, aga et meil olemas käibemaks tõstame ühe protsendi võrra käibemaksu see annaks juurde kohe mitu miljardit või siis mis oli ka siin eelmine üle-eelmine, ma ei mäletagi enam ammu juba võib-olla jutuks, et krokodillide komisjonis teatavasti oli kõne all ka see, et kolm erakonda, kes valitsuskoalitsioon koalitsiooni moodustavad, võiksid igaüks nagu aastaks tagasitõmmatava põhilistest sellistest kesksetest eelarvega seotud valimislubadustest, Reformierakond võiks loobuda tulumaksujärjekordsest alandamisest ühe protsendipunkti võrra. Sotsiaaldemokraadid võiksid loobuda tulumaksuvaba miinimumi tõusust ja Isamaa ja Res Publica liit võiks siis loobuda sellest kõige populistlikumast. Nendest kolmest lubadusest, milleks oleks esimese lapse tulumaksu vabastuseks. Selle pealt kokku saaks, kaeva vaata et kaks miljardit krooni, eks. Võib-olla saaks vangid nagu vanglasse alles jätta, et miks me räägime mingist jamast, ehk siis automaks, on selge, et, et seal sealt nagu ei tule mingit nagu tähelepanuväärselt suurt raha, et samamoodi nagu ei tule tähelepanuväärselt suurt raha on tekitanud palju pahameelt. Rakendada ei tule suurt raha 28 prokuröri koondamisest, eks. Või mingist muust sarnasest asjast ja korra käis siin-seal mitte Kurla tegelikult, et käis ka läbi selline jutt nagu tulumaksuga lavastuse ettevõtete tulu juba kevadel vastu võetud ettevõtete tulumaksusüsteemi muutmise edasilükkamine selleks nüüd väga rumal asi tegelikult sellepärast, et et see nagu tekitaks ikka tohutult palju segadust, et noh, see rahalises mõttes ma arvan, et ennast ka mingit võitu. Et mingi mingi pudi-padi ka seepärast ütlengi, ma ei tea, kas me üldse mõtet on sellest rääkida, et kui minul oleks nagu probleem. Ja valitsus võtaks probleemi tõsiselt, me istuksime siin praegu arutaksime, et kas 19 või 20 protsendiline käibemaks on, arutame siin, et kas nagu 5000 või 10000 krooni autode registreerimismaks. No see ei ole tõsi, selge, et need ministrite väljalõikamised on sellised. Noh, ma ei tea, kelle hirmutamiseks nüüd on mõeldud, seda ei võta ju keegi tõsiselt. Et sinu. Räägitud paketist mulle endale meeldiks kõige rohkem see, kui iga erakond loobuks oma tulumaksu sellistest alastest lubadustest alates sellest üheprotsendilisest, tulumaksumäära alandamisest lastega või esimese lapse tulumaksuvabast sellest ja nii edasi ja nii edasi, mis asi on kõik üles lugesid, see oleks, oleks selline mõistlik pakett, mis annaks ka päris suurt tulu ja mida oleks ka lihtne teha, tuleb Riigikogus üks väike seadust läbi viia ja midagi midagi nagu ei juhtuks, sellepärast et need on kõik järgmise aasta asjad, mis praegu veel ei toimi, aga mis küll seaduses on kirjas, et nad järgmisel aastal peaks hakkama toimima? Lihtne ja selge ja ma ei saa aru, miks seda teha ei või, aga see selleks, aga ma vaataks seda peremudelit, mis sa rääkisid edasi, et et kui me räägime, et nüüd peaks nagu 500 vangi lahti laskma ja, ja bussiliine vähendama ja ja prokuröre lahti laskma ja, ja ma ei tea, keda veel koondama piirivalvureid. Et siis tegelikult see eelarve baas ja tõsteti üles eelmisel aastal vale eelarve tegemisega. Eelarve prognoositi kohutavalt üle ja riigi püsikulude aeti üles. Ma küsiksin, et kas siis see, mis need kulud üles aeti, oli see, et panime rohkem 500 inimest rohkem vangi. Et peaksime nüüd nad lahti laskma või võtsime siis 100 prokuröri rohkem tööle või või panime bussiliine hirmsasti juurde, et edasikulud üles, nüüd peame maha võtma. Nii et kui me eelmine aasta tegime vea, siis me peaksime parandame selle vea ära, see tähendab, need püsikulud, mis me üles vedasime, nii raske, kui see ei ole siiski tagasi tõmbama. Kuskohas see püsikulu üles läks, oli see, et tõsteti 20 protsendi või enamgi võrra riigiteenistujate palku. Tõmmake tagasi sealt. Nüüd öeldakse, et see on võimatu, et selleks ei pea inimesi lahti laskma, peab nende palka vähendama. Et see ei ole nii keeruline, kui oleks erasektoris palkade vähendamine. Erasektoris on inimestel töölepingud, neid ei saa ühepoolselt muuta ega vähendada. Kuidas riigisektoris palka tõstetakse, Anvar teadsime. Tehnilises plaanis ei tea, näit teadmata Ta vaatab kahte kahte numbrit, üks on eelarve number ja teine on laenurk, mida ta vaatab. Ja, ja siis kirjutab mingisuguse numbri, mille ta nimetab diferentsiaali x. See tähendab, et seadusega on ette nähtud ametnikele mingisugune ametipalk ja seda siis korrutatakse mingi numbriga. Nii palju saad aru ja võimaldab ja seda nimetatakse diferentsiaal x ja see diferentsiaal põhineb ministri käskkirjal tegelikult ühepoolselt kehtestatud aktil. Kehakuse diferentsiaal tagasi ütlen ma selle peale, kui selle hinnaks on see, et me peame vange lahti laskma või kui, kui täna eelarve juurde tulla, siis olukord on tegelikult selline, Anvar, et me eelmisel aastal suurendasime lapse taskuraha selleks, et ta saaks rohkem närimiskummi osta ja ja rohkem saiakesi osta ja, ja muud sellist asja teha. Ja võib-olla, et nägime ka pereisale ja pereemale rohkem taskuraha ette. Mingil määral ja nüüd istub see pere, eelarve või pere koos ja ütleb, et näed, et sel aastal, et ei tule nagu välja. Mis oleks lihtsamat, kui võtta sellel lapsel nagu taskuraha veidi väiksemaks ja pereisa ja pere ma ütlesin ka, et me noh, enam nii palju ei käi seal jõusaalis tõstmas, et, et seda seda pommisikutamas. Jaa jaa, rehemaa, võib-olla, et nii hullusti enam neli korda päevas või neli korda nädalas vehiseda fitnessi teha, et, et vähendame, et veidikene neid kulusid, mis me enda lõbuks tegime või enda selliseks paremaks heaoluks, et mitte midagi nagu hullu, sellest ei juhtu, mina nagu soovitaksin küll tõsiselt mõelda miks mitte, kes, kas me või keskametnike palkade vähendamisele. Minul on tekkinud tegelikult selline kahtlus, et äkki see praegune sellenädalane eelmisel nädalal selline dramaatiline. Dramaatilised jutud eelarve teemadel ongi lihtsalt selleks, et ühel hetkel saaks keegi natuke tõsiselt võetavam inimene tulla välja siis sellega, et vaadake, et nüüd on meil terve rida selliseid halbu asju ja siis on meil nagu teine halb asi, mis samas nagu võimaldaks lasta lahti tuhandet pääste ja politseiametniku, et tõstame tõesti seda käibemaksu ühe protsendi võrra. Ja et kuna foon loodud selline väga traagiline, siis üldiselt inimesed vaatavad, et no mis siis teha, et lastes tõuseb ühe protsendi võrra ja ütlege täitsa tõsiselt, et tõesti, et ega eelarve defitsiiti laskmine on kahtlemata pikaajalises perspektiivis tunduvalt kahjulikum kui käibemaksu näiteks ühe või kahe protsendi võrra tõstmine. Käibemaksu tõstmine praeguses olukorras oleks ka selles mõttes, ma tean, et kohe vaieldakse mulle vastu, aga ma ütlen, et minu meelest on praegu selline olukord, kus käibemaksu tõstmine võib-olla tuleks mõningatel ettevõtjatel kaubandus ja muudel ettevõtjatele alla neelata. Sest et hindu tõsta on praegu väga keeruline. Et inflatsioonile mõju võib-olla oleks vähesem, kui ta oleks olnud näiteks aasta tagasi, kindlasti oleks, oleks väiksem ja noh, tegelikult käibemaksu tõstmisega piirab tarbimist ja selles mõttes nagu Eesti väliskaubandusbilansis peaks paranema ja tarneprobleemid Tarbimine on nagunii piirdunud ja käibemaksu tõstmine ei pruugi anda tegelikult seda efekti, mida sa arvad? See ei tähenda, et kui me ühe protsendi otsa paneme, siis ühe protsendiga rohkem saame teda. Et käive võib veelgi vähendada, et see ettekujutus, et Eesti majandus hakkab kohe kasvama ja sellest ettekujutust ja tehakse seda ka ühe ühe aastases perspektiivis eelarvet. Ehkki ma tean, et mina ei ole palju pikem tehtud, et, et see ettekujutus ei pruugi tõsi olla. Temaga räägin sellest riigieelarve püsikulusid või baasist, mis mis on hullult kõrgeks aetud, see on selle aasta eelarvet valesti tehes. Et seda tuleks püüda kärpida, seda peaks viima tagasi. No ma tean küll, et on plaanis vist kaheksa protsenti tegevuskulusid kärpida, aga aga see ju töötab edasi see üles saadud püsikulu läbi aastate aitäh. Ja keegi, keegi ei saa garanteerida, et järgmisel aastal ei ole majandusolukord veel kehvem ja, ja riigi tulud veelgi väiksemad, et selles mõttes kui, kui selle kallale mitte minna ja püüda igasuguseid muid rumalusi teha, ma ei tea, vange lahti lasta või, või bussiliiklust seisma panna, siis kindlasti tuleks, tuleks, tuleks muid vahendeid rakendada ja, ja ja võib-olla, et jah, maksude tõstmise asemel tuleks valida ehk CDd, jätta nad langetamata, ehk ma räägin veelkord sellest tulumaksu asjast. Et see üheprotsendiline tulumaksulangus koos tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kavatsusega pluss veel esimese lapse tulumaksuvabastus, mis, mis mis, mis tegelikult ei anna meile ei suuremat iivet ega ka mitte midagi praktilist ega, ega mõistlikku, et need, need asjad võiks kõik rahulikult ära jätta, sellises majandusolukorras ütelda, et eksisime, mõtlesime valesti, valimiste eel oli olukord teine. Läksime peast veidi segi ilusast elust ja seda viisakalt tunnistan, selle asemel punnistatakse praegust oma hoopis teises olukorras teises meeleolus ja, ja teiste võimalustega antud lubadusi täita ja, ja siis siis öeldakse, et oi, nüüd me halba mäe bussiliikluse ja nüüd me laseme vangid lahti ja, ja mis iganes, peaasi, et tulumaks ühe protsendi võrra langenud. Isenesest psühholoogiliselt sellel halamisel on äärmiselt halvad tagajärjed, et tulen sel nädalal, rääkimata, et mitme ettevõtjaga, kelle tegevus minu meelest on nagu riigitellimustest nagu suhteliselt kaugel ja minule suureks üllatuseks mõlemad nägi järgmisest aastast väga tumedates toonides eelkõige sellepärast, mida räägivad meil ministrid ja, ja poliitikud. Seal jäi niisugune mulje, et nendel on jäänud juba selline mulje termin aastal Eesti riik pannakse kinni sisuliselt. Et päris nii see asi ei ole, et ei maksa äkki traagilised olla, et tõesti, et mina siiralt ei usu politseiniku kuskilt ära, koondatakse, et ja et riik enam järgmise aastal teid ei ehita ja ja noh, ma ei tea, muid selliseid asju ei tee. Tegelikult ei räägita üldse sellest rahast, mis riiki sisse tuleb, just Euroopa Liidust, kui sa teedeehitust meenutan. Et, et selle raha ärakasutamiseks ju tegelikult tehakse neid suuri kulutusi ja, ja selle tõttu ei suudeta neid eelarveid tasakaalustada. Et võib-olla vähemalt tehakse nägu, et ei suudeta, võib-olla selle teema lõpetuseks peaks nagu lihtsalt inimeste teada andma seda, mida võib-olla ei ole laiemalt teada antud, et kui te vaatate nüüd kasvõi sealsamas rahandusministeeriumi koduleheküljelt maksutulude laekumise statistikat, siis seitsme kuuga on laekunud makse 55,4 protsenti sellest mahust, mida on eelarvega ja lisaeelarvega kogu aastaks planeeritud. Ja see on tegelikult rohkem ühe protsendi kümnendiku võrra, kui oli möödunud aastal, kui eelarve laekumine oli väga hea samaks ajaks suhteliselt laekunud. Et kui vaadata, et noh, neid numbreid siis minu meelest ei ole nagu ei ole nagu põhjust paanikaks. Et eelarve laekumine Annika mõttes on parem kui möödunud aastal. Tule jumal appi, nagu ütleb siin terve seltskond inimesi juba tükk aega. Olukorrast riigis. Jätkame taas ühel juba käsitletud teema. Kalle väga tahtis sellest rääkida. Tahtmisest on nii ja naa, võib ütelda, mul on leping, mis nagu näeb ette saate tegemisega Kultuurkapitali 18. kella üheni. Ja eks ta üks nädala teema oli jätkuvalt. Eriti veider oli reedene sirp, kus oli sel teemal vist kolm kirjutist, võib-olla oli rohkemgi, ma tavaliselt ei viitsi seda lehte läbi lugeda otsast lõpuni. Et võib-olla midagi jäi kahe silma vahele, aga esiteks oli peatoimetaja Kaarel Tarandi suurepärane kirjutisi. Esiteks oli seal esikülg hõljet aa jah, seda, seda ja need kokku neli. Et aga. Ma ei tea, võib-olla nad kõik kuulusid naljarubriiki, et ei suutnud ei suuda nagu väga täpselt eristada peatoimetaja Kaarel Tarandi kirjutis, kus ta siis nõudis seda, et Kultuurkapital kaebaks kõik teda laimanud ajakirjandusväljaanded, ma ei tea, kuhu kohta nõuaks suuri trahvisummasid. Ja lõpuks soovitas ajakirjanikud vangi panna. Siis oli veel üks selline hirmus suur kisa, luuletaja Jürgen Roostelt kes teatas sellises kindlas kõneviisis, et kultuuriminister on loll, mis loll. Just nii oli see väljendatud Eesti riigi kulul välja antavast suurepärases ajalehes. Ja põhjuseks, miks kultuuriminister on loll, mis loll on see, et ta ei ole kohe kõiki ajakirjandusväljaanded läbi sõimanud selle eest, et need julgevad kultuurkapitalis kirjutada ja siis kõige viimase lehekülje peal oli, oli näitleja Ants Eskola mälestused sellest, kuidas ta 1938. aastal vist Pätsi totalitaarse režiimi all sai kultuurkapitalist raha ja oli kuu või paar Pariisis ja Londonis sealsete teatritega tutvumas ja kuidas ta seal siis sealse näitekunstist sai, suuri innustusi. Et noh, see see lõpp, kus siis Pätsi, Pätsi režiimi aegsete kultuuriajakirjanduskäsitlust hakati, ülistab, oli, oli ikka viimane tippet, järgmisena võiks ju tulla nagu välja Brežnevi-aegsete selliste asjadega, kuidas Eesti NSV teenelistele kultuuritegelastele jagati rohelist hernest ja ja, ja võib-olla et isegi vahest ehk vasikaliha näiteks eripuhvetist. Võib-olla anti apelsine isegi, et. See on Eesti riigi kultuurileht seal tõsine väljana kaldega, solvunud. Need ei ole mind, ma olen ausalt öeldes ma naersin kõike seda lugedes minu meelest ka see esimene esiküljel, kirjutis oli siiralt naljakas, et mina, mina lugesin ka, naersin, et see oli päris hästi kirja pandud ja mis naljakas, ei olnud selle esimese külje Kiltsi ja see oli see, et ma arvan, et Eestis on ikka kümneid tuhandeid inimesi, kes täiesti siiralt ilma huumorit, sellist, sellise tekstile pead oma nime alla kirjutada. Et noh, neid inimesi, kes arvavad, et, Kultuurkapital tuleks sulgeda ja ennekuulmatu, et mingeid sadu miljoneid kroone on, ütle mulle, no kas sa oled nimeliselt, ütle mulle kaks nimena? Kolm nime. Ei hakka solvama siin raadio teel mingeid inimesi, et tegelikult ma pärast saades ütlen sulle omavahel kohe kolm nimed, aga neid inimesi on, on palju ja. On ka ajakirjanduses avaldanud oma arvamust. On ju tegelikult, et nii naljakas kui see ka ei ole, et tegelikult isegi sotsiaaldemokraadist kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg on ju selgelt öeldud Kultuurkapitaliseadust tuleb üle vaadata, et ta ei ole küll nagu rääkinud, et Kultuurkapitalist ei tuleks kultuurimiste raha anda, aga aga noh, see intervjuu oli ikka väga. Miks ma nimesid küsin, ongi see, et minu meelest ei ole ükski ajakirjanik selliseid asju ütelnud, vaid on mõned üksikud poliitikud ütelnud, aga see, keda sõimata? Seal on millegipärast ajakirjanikud või sa ikka loed mõnda äripäeva juhtkirjas minu meelest päris selliseid asju, mis on võrreldavad selle följetoni on ikkagi tõsiseltvõetavate ajalehtedes mustvalgel ilmunud, see peaks ütlema must roosal. Et noh, ma ei tea, kas kultuuriinimesed peaksid nagu täiesti vait olema, kui kui, nagu. Otseselt nagu lollusi räägitakse nende rahastamisvõimaluste suhtes. Vaata vastupidi, ma tahaksin, et nad räägiksid, aga nad räägivad, üks räägib aiast ja teine räägib aiaaugust. Kui me tuleme alguse juurde tagasi, milleks oli üks äripäeva kirjutas ja kus toodi ära umbes 15 või kümmekond näitekunsti sihtasutuse sihtkapitali poolt finantseeritud lõbureisi näitlejatele siis tulekski sellest rääkida, aga selle asemel räägitakse, et rünnatakse, Kultuurkapitali tervikuna tahetakse ta kinni panna, tahetakse rahastamise aluseid muuta. Tõsi, paar poliitikut on tõesti sellist asja rääkinud, aga see on hilisem reaktsioon juba ja, ja, ja see ei ole sugugi selle äripäeva artikli või ka või ka mõne Postimehe artikli sisu, seal on räägitud konkreetsetest rahaeraldisest konkreetsetele inimestele ja. Ma olen täiesti jagan seda seisukohta, et, et on olemas viimasest paarist aastast üks, kümmekond umbes kümmekond rahaeraldist, mille otstarbekuse täiesti alust kahelda, mis ei ole, ei vasta ka näitekunsti sihtkapitali enda poolt esitatud jaotamis põhimõtetel, mis põhimõtetes on kirjas, et finantseeritakse erialaseid reise, täpselt nii on see sõnastatud ja erialast õpet. Aga kui me vaatame kas või seda kurikuulsat Karol kuntseri ott, tardami reisi, milleks, kuhu nad kavatsevad minna oma elukaaslastele ja kuhu nad on ka raha taotlenud, siis sellele ei ole erialane veis ilmselgelt kogu selle taotluse ja kogu selle projekti puhul võib ütelda, et see on puhkuse ja lõbu, käis kes tahab, ma võin ju selle marsruudi ette lugeda. India, Nepaal, Hongkong, Vietnam, Tai, Kambodža, Malaisia, Indoneesia, Austraalia, Uus-Meremaa, Tšiili, Argentiina, Paraguai, Boliivia, Peruu, Brasiilia. Tore, aga see ei ole mitte London ja Pariis, kus eskonna käis teatrit vaatamas ja, ja rääkida, et see on erialane, seda see on, see on puhas demagoogia. Et mida mina tahan, on see, et näitekunsti sihtkapitali juht Kalju Komissarov tuleks ja ütleks. Jah, me oleme teinud paari rahaeraldust otsustades võib-olla mitte kõige parema otsuse ja me enam rohkem neid otsuseid ei tee ja peale seda mina oleksin täiesti rahulik ja vait ja ütleksin, et seda, mis ma olen ta mitu korda enne ütelda, et kultuurkapital on väga hea asi. Enamik otsuseid on seal tarvilikud. 99,8 protsenti nendest rahaeraldisest on vajalikud ja jätke see kultuurkapital rahule. Aga niikaua, kui inimesed ei tunnista elementaarseid vigu, jätavad mulle mulje, et nad on kõik õigesti teinud ja kavatsevad seda edasigi teha. Kust mina tean, mis, mis nad edasi otsustavad, eks ju. Nii kaua ei saa ma leppida sellega, kui öeldakse, et kõik on korras, kõik ei ole korras, need kümmekond reisi võib-olla isegi vähem ei ole olnud otstarbekad rajal. Ma ei arva, et neid otsustajaid peaks nüüd vangi panema, lahti laskma või et et Carol kontserdi Otardami peaks avalikult risti lööma selle eest. Nad küsisid raha ja neile anti raha. Kaugel sellest, aga, aga kindlasti ei peaks peaks ütlema, et seal on kõik väga õigesti hästi läinud. Selle heasoovliku lubadusega Me tänaseks lõpetame Kalle Muuli ja Anvar Samost nädala pärast jälle.