Saada kõik puhuvad, on endale tänaseks külaliseks palunud Karl Madise, rõõm kohtuda, aitäh, et tulid. Teile ka põhjus otseselt on ansamblist karavan, mis tähistab 20 viiendat juubelit. Karl, millal täpselt? Esimene kontsert hakkab 20., aga minu teada 25 aastat tagasi oli esimene esinemine meil 18. novembril. Nii et aeg on väga adekvaatne ja hotell. Ja kui palju sa mäletad sellest 25 aasta tagusest karavani algusajast? Suht hästi, et tegime proove, jaa. Jaa. Esimene nimi. Meil oli sammassammas, jah. Aga siis Kirill Reiter tuli ellija hunniku nimedega, et vahetage nime ja pakkus välja kuskil 20 nime. Kui ma nüüd õigesti mäletan, et sealt seest valida omale üks ja siis kõik bändipoisid, panid omale kolm nimekirja ja kõigil ühine oli, üks nendest oli karavan. Nii et demokraatia, demokraatia, teater on meie grilltiiter, on meie ristiisa? Kirjeldada seda toonast situatsiooni, õigupoolest nende meeste tausta, kes ansamblis karavan kokku said. Milline see olukord Eesti muusikas oli, kust keegi tuli ja kuidas nad koondusid kokku karavani? Tähendab tammeoruga olin mina koos sõjaväes. Ja, ja, ja siis, kui ma sõjaväest tulin, siis mind kutsuti ansambel mahavoki. Ma olin kaks aastat ansambel Mahavok is ja Agu Tammeorg tegi ansamblit Elektra kus oli siis Meelis Bunder, Jaan Karp ja kogu aeg vist ei olnud ka Jaan karpaga, selleks hetkeks juba oli. Ja Aarne Saluveer ja nägin juhuslikult tammeorgu linna peal ja ta tegi mulle ettepaneku. Kuule, hakkame koos tegema, me sõjaväes tegime, teeme veel. Ja tegi mulle ettepaneku, et otsida pillimehed. Et noh, et kes, kes veel võiks olla mina tammeorg ja siis kes veel võiks olla ja tegi ettepaneku. Kuidas Bunderiga on? Ma ütlesin, ma isiklikult ei tunne ja, ja läbi käinud ei ole, et aga tema noh, nagu soovitas, et laulab ilusti ja mängib basskitarri ja mõtlesin, okei, olen nõus. Vot ma olin need kuumad ajad, kui siin Ruja möllas ja olin sõjaväes kaks aastat väga palju ei tundnud, aga noh, ma olin, ma olin kuulnud jah, et ta laulab hästi kõrgelt ja mängib trummi korralikult selle aja kohta pakkus välja, ma ütlesin, et pole vastu. Ja siis jäi üle veel, Aarne Saluveer ütles, et tal on väga hea pill mis oli sel ajal väga tähtis. Süntesaator. Aarne Saluveer oli juba mitmed korrad erinevate bändiga laval käinud ja mänginud Tartu levipäevadel ja niimoodi siis kokku sai pandud, mis sinu suhe tol hetkel mahavoki oli, kas karavan oligi põhjuseks, miks sa sealt lahkusid? Jah, karavan oligi põhjuseks, kuigi kuigi eks mu mõtted natukene selles vallas juba liikusid, et midagi võiks veel teha, et et mul oli palju selliseid lugusid nagu väikest poissi tean ja üks naine öös ja need olid seisnud mul juba sahtlis. Et neid laule laulda, aga Mahavok nagu, nagu neid laule laulda ei tahtnud nagu tahtsin otsida ka väljundit. Et jätkata kasvõi kasvõi paralleelselt, aga, aga kui karavan tuli, siis paralleelselt enam jätkata ei saanud, et töö läks nii suureks käima, et aega ei olnud. Kus siis uus punt koos hakkas käima? Me olime mitmed kohad, me olime, meil oli proovikoht, oli kõigepealt dist, oli Arsis prooviruum, praegu on ju prooviruumi, praktiliselt kellelgi ei ole. Näiteks me teeme täna teeme garaaniga proovinud kodus, sest et rentida ruume on väga kallis 500 krooni tund, noh on ikkagi päris palju, aga siis oli nagu ettevõtted, võtsid ansambli endale enda hoole alla, kes siis aitas aparatuuri ja kes aitas ruumidega ja Arsis aitas meid ruumidega ars aitas ruumidega marsist, me kolisime lõpuks kooperaatorisse kus meil siis anti ruumid ja, aga ma ei mäleta, kas seal olid veel mingid võimalused, et võib-olla midagi nipet-näpet osta. Aga noh, põhiline oli ruum, kus, kus me saime proovi teha, koos käia, aga noh, see, see ei olnud ka mitte tasuta, et selles mõttes me ikkagi olime sunnitud tegema siis kaks või kolm mängu aastas neile tasuta. Kuidas te teadsite, mida te tegema hakkate uue pundiga, kas see on selline üksteise rõõmsameelne äratundmine ja tajumine, et seda liinil pidi kõik tahaks minna või et seda suunda Eestis väga ei ole või et see on meile kõige südamelähedasem või mehed tulevad esimesest proovist kokku istuvad maha? Ma ei tea, tõmbavad suitsu ja arutavad, et nii siin me nüüd oleme, aga, aga mida me peale hakkame? Meil oli selles mõttes, ütles. Ja suur vedamine, et meil oli selline mees nagu Agu Tammeorg, kes kirjutas laule? Tema laulud on ju siiamaani jaa, jaa. Varased laulud, ütleme et me toome nüüd ka kontserditel välja mõningad väga ilusad laulud, mis on võib-olla isegi unustatud, natuke põhjuseta unustatud. Tema lood olid siis igaüks pakkus välja, mis, mis talle meeldis, ansambel kuulas üle ja, ja siis tehti otsus, kas kas võtta või mitte. Oli, oli näiteks lugusi küll pakud välja, noh, ei, see ei ole nagu päris noh, ükskõik, kes siis pakkus aga näiteks väikest poissi üks naine öös peitus pärlipüüdja ja noh, need on kõik selles mõttes ühiselt otsustatud. Oli välismaiseid eeskujusid ka, kes tollal aastal siis 83, eks ole välismaal tõelised tegijad, jah, keda sina näiteks kuulasid nii muu elu kõrvalt tegelikult kuulasin džässi, ma isegi pakkusin välja kraanile teha piibopi, ütleme seal Charlie Parkerit, aga noh, see oli see, mis, mis jäi kõrvale, et, et noh, see, see ei läinud nagu nii mõnigi mees ei talunud sessi sealkandis ja siis. Aga seda, et tuli loobuda, saksofon kaelas oli seda ikka talutlejad sõdalaste bändi tuua. Määral ja parajal määral ei sellega probleem ja ma arvan, et see on, see on hea värvipilliks pendis, aga bändil nii, üldiselt oli keegi selline välismaine eeskuju, kellelt aeg-ajalt šnitti võeti või ma arvan, et tammeorg kuulas ta kuulaski, mitte ma ei arva, aga ta kuulaski hästi palju Queeni ja ma arvan, et ta võttis sealt teatuid. Šnite või eeskuju, aga täiestreitz kindlasti loomulikult vanemad, bändid seal Zeppelin ja, ja, ja siis leidja aga sealt nagu seda muusikalist osa nagu väga üle ei tahtnud võtta, et et siin oli, oli teisi bände, kes seda juba tegi, pealegi te olete kõik, eks ole ju ka väljakujunenud esinemisstiiliga ja oma lemmikutega artistid ei olnud, alustavad noormehed, kes on ostnud jelly, visanud pilli, hakkame siis proovima, mida ma oskan mängida, jah, me olime ikkagi ikkagi juba aastaid laval olnud. Et igalühel oli oma oma maitse juba väljakujunenud ei olnud mitte koolipoisid. Karavani algusaeg oli kahe vist enam-vähem Jackpot, eks, ega teil ei tulnud midagi väga tõestada, see asi läks päris hästi peale, see läks väga hästi peale ja ja Leila Miller tuliga, Pavel ansambel kontorist koos mänedžeri ka. Ma võin öelda, et enne Leela miljonit selles selles ansamblis mis siis veel ei olnud, kontor aga oli energia, olin mina koos mänedžeri ka mänedžer laulis terve õhtu ja mina laulsin, siis tegin rokipakki, tegin lõpus nii-öelda, ajasin rahva keema ja ja siis oli pidu läbi, aga, aga kui ma sõjaväkke läksin, siis, siis see bänd lagunes enne sõjaväge veel. Isegi Leila Miller liitus meiega. Aga see oli võib-olla kokku või, või poolteist ja üks või kaks mängu. Me tegime Leilaga koos, siis ma läksin sõjaväkke ja, ja bänd lagunes, tulid osad pillimehed uued ja tekkis ansambel kontor. Ja nüüd, kui ma sõjast tagasi tulin, siis mänedžer ja Leila Milder tulid ka ansambel karavani. Ma ei mäleta, mis aasta see on, aga lapsepõlvest üks minu väheseid kontserdi mälestusi on selline, et maal kultuurimaja suur saal on rahvast puupüsti täis. Ma olin tõeline, suhteliselt kämbu kuju ja ainus šanss aimu saada, mis laval ja suures saalis toimub, oli see, et minu onu võttis mul kaenla alt kinni, tõesti süles hoides nii kaua üleval, kui ta jaksas seal kusagil ukse peal. See mõnikümmend sekundit, siis fikseerisime ära, et karavan oli laval ja ütleme, sellega minu jaoks pidu lõppes. See peaks olema üsna selline täpne kirjeldus karavani toonastele kontsertidele, täiesti täpne kirjeldus ja et no seal seal ei olnud enam astumisruumi, et mitte nii, et istutakse kohtade peal, kus on, kus on toolid vaid seal kõik kohad täis seal, kus oli võimalikel põrandal istuda, kus oli võimalik seista, kuhu oli veel võimalik ronida sinna karoniti? Täiesti täpne kirjeldus ja kihvt tunne. Oli küll, vahva, see oli, see oli tegelikult jube suur üllatus, et, et see kõik äkki nii kiiresti toimima hakkas. Mingi asi pidi seal ikka olemas ei saanud ju päris nii olla, et ega me, ega me ju selles mõttes ikkagi ju algajad ei olnud, et, et igaüks mängi oskas oma pilli mängida ja ja vokk saal oli ikkagi ju aeg-ajalt nii võimas, et mul endal käisid külmajudinad üle, kui, kui see puhas akord kõlama hakkas. See oli tõesti väga kihvt ja, ja see ei olnud, et Eestis me käisime ju venelane all, kes televisioon ütles, et ansambel On teil on roheline tee kesktelevisiooni, tulge ainult. Ja me teadsime, kui palju bände Venemaal maks selle eest, et üldse sinna saada, me oleks saanud igal ajal minna sinna ükskõik kuhu aga ei tahtnud. Vokaalselt oli vist ansambel karavan Eestil Eestis tol ajal üks võimekamaid kui mitte kõige võimekam, eks ma võin ütelda küll, et see võis olla kõige võimekam, jah. Praktiliselt iga mees võis astuda mikrofoni juurde ja näha, jah. Ütleme nii, et kui me Nõukogude liidu nii-öelda ülemineku perioodil läksime Soome, siis seal pillimehed ütlesid ka, näed, Soomes ei ole sellist bändi. Et ma arvan, et see lase oli ikkagi piisavalt hea, mis suhe teil Nõukogude Liiduga oli, miks te ei valinud kesktelevisiooni teed? Minul, minul oli, oli see täiesti vastunäidustatud, ma võiksin teha, tegelikult, kui me läksime kuhugi, siis meid siis meil öeldi noh, nii-öelda sunniti, et te peate minema. Kui me tegime Poola laule võistlust siis meid sunniti seda ja seda nii-öelda tegema sellepärast et öeldi, et kui te sellest osa võtate, siis teil on võimalus osta Tesla võimendus kuid ei, osa ei võta. Siis me vaatame, siis te ei saa, esiteks ei saa midagi ja me vaatame, kui palju me laseme teil üldse siin esineda. Et noh, see, see suhtumine oli selline, et ega väga vastu hakkab, ta ei saanud, sama oli ju Tšernobõli aeg, kui kui öeldi, te lähete sinna ja vastuvaidlemist ei ole, et muidu muidu lihtsalt tuleb keeld ja ja läksime, tegime kontserte siin ja seal ja, ja muidugi seal viitevski laulufestivalil Poola laulude võistlusel oli jalu selski, saatis oma Telegrami ja Gorbatšov saatis oma õnnitlustelegrammi sellele festivalile. Ja me tegime oma asja ära ja nii-öelda hiilisime lavalt minema, kuigi me pidime õhtu õhtu lõpuni sinna istuma jääma, nii nagu kõik artistid, aga me hiilisime minema, läksime linnapeale ja lõpuks sõitsime koju. Pärast selgus, et me olime laureaadid, kust Võgtie tallini. Eks ole, ja, ja siis siis oli siis oli, oli küll need, kuidas te sinna saite, te peate lavale minema. Aga noh, me tegime selle ära, mis lubasime. Ja kõige naljakam oli veel see, et me saime nagu, nagu kolmanda preemia nii-öelda olime laureaadid ja tegelikult ainuke bänd, keda keda Vitepskis kutsuda või mitte Vitepskis, vaid Poola kutsuti siis see sinna lõpp esinemisele. Rahman, need esimene ja teine koht, need langesid kohe ära ja karavani taheti, poolakad tahtsid. Aga me ei saanud sinna minna, sest meil oli, samal ajal oli pakkumine Soome Soome televisiooni valida, kas Soome või Poola, eks ole, siis me läksime ikka Soome. See on küll puhas spekulatsioon, aga ütleme, kui toonaste muusikute sissetulek oleks sõltunud plaate läbimüügist, kas siis oleks karavan Nõukogude Liidu tee valinud selleks ikka ju märkimisväärne panus olnud plaadimüügiedusse? Vaata, see, see eeldab seda, et siis ei oleks olnud enam nõukogude võimu. Seda küll, et kui ei oleks olnud nõukogude võimu, siis me oleks sellega nõus, tähendab, ma ei tea, teised võib-olla oleks, mina oleks siis sellega nõus olnud. Aga kuna oli nõukogude võim, siis eeldab seda, et seda alati müügilepingut ei oleks saanud tulla. Ja loomulikult see nõukogude estraad ei lähe mulle siiamaani peale et sellist muusikat, et nagulientide Me oleme Liantevi ja kõikide nende suurte artistidega koos laval olnud, et sellist muusikat ma ei, ma ei taluma. Meil mulle ei meeldi need õhupallid, need lilled seal ja mulle meeldib selline, noh, ütleme kui sa vaatad kontserti siin. Clapton või Elton John või noh, see on hoopis teine, teine rida paljudel venekeelseid laule repertuaaris oli ühtegi Jüriga, kindel. Et ta ei tule ka. Mis plaadimüüki puudutab, siis tean, et ühte plaati müüdi kuskil 60000 tükki. Mis oli, ütleme, Soome mastaabis oleks kolm kuldplaat ei saanud sellest. Et see plaadimüük oli ikkagi ikkagi päris korralik. Nii on, meenutaks veel natukene neid puupüsti täis kultuurimaja aegu kui hästi sa isiklikult lavale pääsesid ja sealt tulema, sest minu visioon tollest ajast on, et Karl Madis karavani eesotsas oli ikka selline noh, unelmat poiss tüdrukute jaoks, seda ma olen nüüd kuulnud. Tookord seda ei ole märgata, absoluutselt mitte. Tegelikult on ju elu palju lihtsam, et kontsert lõpeb ära, rahvas läheb minema, sa istud natuke tagaruumis, siis hakatakse asju kokku panema siis, kui asjad on koos, on kogu maja tühi, mitte kedagi ei ole. Jah, vahepeal käivad tüdrukud küsivad autogramme. Aga siis nad on kohe kalendrid ja, ja see, et nüüd kuskil kedagi ära rääkida, see ükskord ma olin nii, võib-olla võib-olla häbematu, aga ma tegin ühele tüdrukule ettepanekut, lähme, joome kohvi. Ta vaatas mulle silma, ütles, ega ma selline ei ole. Milline siis, mis ma siis. Mis ma siis pakkusin? See miljonite lemmikmees oli, oli väga üksik sel ajal väga raske oli leida endale endale kaaslast, kes oleks olnud siiras, kes oleks olnud aus, kes ei oleks hakanud kelgutama või võta oma või seal paistab kohe läbi, et, et inimene ei taha mitte sind on sinu, sinu, noh, kuulsat nime teda ei, ta tahab, ta tahab seda, kes seal laval on, mitte seda, kes seal laua taga. Kuidas ta lava peal olemist sättisite sättisid teda, kuidagi oli teile selline väline lukk olemine, rahva jaoks tähtis kuulid kujunenud. Algul me olime sellised teksapüksipoisid, aga, aga siis kui juba oli väga suur populaarsus ja, ja hitid tulid edetabelid ja parim bänd ja ja siis, siis tuli keegi, ma ei mäleta, võib-olla isegi mänedžer, võib-olla, või siis kuskilt keegi soovitas, et garamini võiks ka korralikult riidesse panna ja ja siis meil olid ka sellised ülikonnad, mis olid tegelikult väga vahva detu vanade piltide pealt, saates hiiglama hiiglama ägedad, aga mitte sellised nagu, nagu Venemaal mis, mis kõik läigib, XZ tammi orul oli selline fraki moodi pintsak alla ei pidanudki midagi panema, et noh, valge palja ihu peale viskab pintsaku ja hiiglama kihvt oli. Kuidas manageerimine käis, kes teil nii-öelda kambana koos hoidis ja esinemisorganiseeris Toivo Lend oli, oli meie mänedžer siis algusest peale ja kuna ma temaga koos olin juba bändi teinud, nagu ma rääkisin, siis ta oli väga hea mänedžer. Täiesti tundmatu bänd nagu energy käis selliste selliste artistidega nagu Sulev Nõmmik, Ervin Abel, Vello Viisimaa, et selliste artistidega käis mööda Eestimaad, bänd mängis, nemad tegid nalja, jälle bänd mängis, tegid nalja ja minagi käisin koos nendega, et mul on au olnud selliste meestega olla lava peal, keda ma olen alati imetlen, näiteks Ervin Abelit tema nii-öelda kiire osa, et, et see on ju fantastiline. Toivo olid nagu need kultuurid, mõned väga hästi käes, ma, ma võin ütelda turu margust, mäletate ja turu margus oli Toivo õpilane, et ta oli niisugune ja pea koolirätikus põlvpükstes poiss, kui tuli Toivo hakkas talle nii-öelda juhatama ja noh, sest tema hakkas seal pärnu poole asju ajama ja siis nad nii-öelda ajasid ka kahepeale asju, et sel hetkel ta oli, oli väga no ütleme, kõige parem mänedžer, kes Eestis oli, oli jaht siin Raivo seersant, aga noh, need olid juba juba Eestist väljas, et et need ja Jüri Mitt ja haare oli laiema ka Eesti Eesti oludes. Toivo töötas kõige paremini. Meil käis hiljuti külas Anne Veski ja rääkis, et perioodil, mil tema vitamiini soli siis ansamblis valitses ikka väga konkreetne kord ja sellistele lõdvaks laskmist, sa saad aru, mida ma mõtlen ja vitamiini ei esinenud. Kuidas karavani lood läksite, kas teile selline alkoholikiil sisse tuli? Pigem pigem ma ütlen korda tuli hakata looma siis, kui hakkas segama see, et keegi väga palju hiljaks, et noh, kõik pidid ootama, et et aga, ja ja meil oli ka kord, et kui keegi jääb hiljaks, siis ütleme, minut on rubla ja niimoodi et aga see lõpuks vajus ära, sest et et noh, enam-vähem läksid need asjad reaalsuse piiridesse, autosid kellelgi ei olnud, kõik tulid ju bussidega ja see olukord oli nii nagu oli, et ma mäletan ise ühes käes saksofon teise käes kitarr, ülikonnakott üle õla ja siis katsu täis trollibussi sisse saada. Siis ma olin alati viimane seal ukse ees, ma pidin iga teatuses välja astuma, et teised välja saaks jälle viimasena sisse minema, sest ma ei mahtunud edasi enam. Et loomulikult vahest jäid maha ja jäid hiljaks, aga, aga alkohol? No eks neid probleeme oli nii mõnegi mehega, aga, aga üldiselt me olime ikkagi sellised, et alkohol meil lava pealt küll välja ei paistnud. Suhteliselt püsti olla, no ütleme, niiet diktsioon pidi korras olema ja vaatamata sellele, et te olete Nõukogude Eesti parim bänd teatud aastatel, eks ole, ikkagi trolliga tuli sõita esinemistele ja auto ostmiseks oli vaja luba. Aga kust saab üks pillimees autoostu luba? Mitte kuskilt? Seal on mingisuguseid kanaleid täida? Absoluutselt see, see absoluutselt ei, ei puudutanud mitte kedagi puudutas ainult seda oma rahvast, kes, kes sind ära tundis televiisorist ja raadiost kuulas, aga, aga mitte mingil juhul mitte mingil juhul ütleme neid kõrgemad instantsid sinna meid ei kutsutud kunagi. Ja kas ma nii väga olekski tahtnud minna, küljed instantsidest rääkida, oli teil probleeme ka teie lauludes, olid äkki midagi valesti, mis ei sobi, on nõukogude korraga, no üks, üks poiss, kallis poiss, paki asjad, mille teksti autor oli Valdo Randpere, me saime selle salvestuse tehtud ja ma ei mäleta kuu kaks, kolm. See laul oli juba päris päris hea hoo sisse saanud, kui keelati kohe ära, sest Valdo Randpere ja Leila Miller põgenesid ära. Siis oli muidugi KGB kutsus välja ja mis suhted ja ja kas te ei teadnud ja noh, loomulikult, kus me teadsime, me saime alles pärast saime teada, et, et see kõik oli juba teksti sisse pandud kaasa ja põleta kõik sillad ja ma olen nii tüdinud ja noh see oli kõik tekstis sees. Mis oli karavani sinu meelest kõige esimene selline. Muide, kas toonastest terminitest muidugi kõlab, see võib olla tobedalt, aga tänapäevases mõistes megahitt on ikkagi pärlipüüdja. See oli megahitt. Kuigi üks naine öös toimis väga hästi ja, ja seisud seierid toimisid väga hästi, aga aga megahitt? Ta oli ikkagi pärlipüüdja ja sinna järele seaksid sa hiljem tuluna, mis lood võrdväärselt sellega, mis mulle endale meeldib, näiteks on vaikselt tammearu lugu, fantastiline lugu. Mis muidugi jah, ütleme sinna pärlipüüdja järgi kindlasti sel ajal oli aeg meil minna üheskoos lugu, mis demonstreerib teie lauluoskust ja kõik laulad soolot ja, ja pärast kõik koos ja jälgisite tabeleid pingsalt ka, kas see edu ses mõttes kuidagi tiivustas teid oli tunnet, jess tuli ära või? Sel ajal nagu ei mõelnud muiglasidelt lahe, väga kihvt, aga mingit. Me ju sellist edu üldse ei oodanudki, tahtsime teha lihtsalt head muusikat, mis meile meeldib ja huvitav kõik ütlevad seda millegipärast on, aga elu ongi palju lihtsam kui ka, kui arvatakse, täpselt sedasama naiste jutt, et oh küll nüüd oli, ehk siis tegelikult ei olnud mitte midagi. Tegelikult oli, oli vastupidi, just sinuga ei juletud üldse suhelda või siis tehti nägusid. Sa ei ole Mihkel Raua raamatut lugenud, ei ole. Vat seal seal ei kan naisest naistest kajutab. Aga seoses, aga mõtlen üldse selles maailmas noh, jah, võib-olla. Ei, ma kindlasti loen, kuna just küsisin Mihkli käest, et kus seda saab, seda ütles, et kuskil kuskil poodides on ja kogu aeg trükitakse juurde, et eks me hoiame silma peal ja loeme. Ehk siis saab teada, aga ei sellist noh, väidetavalt padujoomist nagu, nagu on siin paljudes bändides olnud. Meil oli mõõdukuse piirides suhteliselt, nii et lava jaoks oli, oli ikkagi asi korras, jälle vaata, kuidas kõvad kivid, head jahu jahvatavad, ma pean silmas seda, et palju andekaid inimesi ühes grupis seal peab ju ikkagi kellegi legi alluma ja kompromisse tegema, aga kui inimesed ise on sellised loojad nagu teie bändis kippus olukord olema, siis kuidas te suutsite üksteisega leppida ja tööd teha, koos tuli seal lahkarvamusi ka ette, kus tõesti tuli tuli kinni peaks minema, tuli ka minu poolt jääma, isegi mina ükskord ütlesin kõik siitmaalt, et ma ei suuda enam teha sellise bändiga. Ja põhjustavad oli miks, mis emotsioon ta kuhjus, aga viimane piisk oli see, kui, kui meile pakuti Norra minekut ja ma pidin ära õppima ühe norra loo. Ja see oli hiiglama palju salme ja kehakeeles ja, ja perfektselt hääldama, eks ole, see oli jube suur töö ja ma sain selle selgeks ja ütlesin, poisid, teeme proovi ja siis ütles, et ah ei tee, ei lähe me kuskile ja ise oled loll, toppisin, minge, metsamehed. Te panete mind tööle ja siis lõpuks lõpuks lööte käega, et noh, nii nagu asjad ei käi. Ütlesin, et pool aastat otsagi teine solist ja, ja mina lähen oma teed. Ja ma olen nõus andma kõik tekstid ja tulema proovi ja õpetama ja andma nõu ja, ja poole aasta jooksul kõik. Aga see pool aastat oli vigasest, ta jõudis vahepeal ümber mõelda? Ei, nad ei leidnud, lihtsalt nad ei otsinud ilmselt. Et noh siis lahti selle ära, et pool aastat nagu, nagu läks jälle käima ja ja kusjuures ma isegi ütlesin poisile, et aega on vähe. Aga, aga noh, siis lähtus ära, läks töötasu, mis aastal see oli, ma ei mäleta. Aga mingid sellised loomingulised siis ju, et keegi oleks pidevalt sunnin mingit oma asja peale ja talle öeldi korduvalt, et me ei ole, see ei ole meie asi, tuleb ikka uuesti jälle oma. Ei, sellist asja ei olnud kuigi ütleme ja lahkarvamusi oli ju ka, et ja, ja tegelikult midagi ei ole teha, võtad pudeli, istud maha, räägid suu puhtaks, sest ilma selleta ei räägi. Suud Puhtaks. Hommikul ärkad üles ja lähed lavale ja teed jälle hoopis teistmoodi, seda asja. Loomulikult tuli, tuli teatud asju niimoodi lahendada ja ja ma arvan, et neid neid, kes seda eitavad, et seda ei tohiks teha ja võiks üldse suu sisse võtta, siis ma arvan, et me läheks. Me läheks palju kiiremini hulluks, kui praegu asjad on, sest nimetamata väga kuulsad ja ka maailmas kuulsa doktori nime. Eesti Eesti doktor, kes ütles, et noh, mitte midagi ei ole teha maailmas paremat stressivastast vahendit kui alkohol. Ei ole, sest see põleb 100 protsenti sinu kehas, ära. Hakkad stressivastaseid tablette võtma. Jälg, võid veel rohkem haigeks jääda. Me võime siin millegi vastu võidelda, aga kui me lõpuks sinnamaani jõuame, siis, siis võib asi lõppeda palju suurema katastroofiga. Kuidas ta omalajal lugusid jagasite, kes eeslaulja on, kes seda lugesid? Kuidas lugu sobis, mida kõrgem lugu, seda kiiremini läks Bunderile. Mida madalam, seda kiiremini tuli mulle. Et see oli see skaala pundar ja Madis, jah. Aeg-ajalt me suutsime tammeoru nii-öelda pehmeks rääkida, ta mõne loo laulab, aga ta ikkagi üritas, üritas sellest nii-öelda kõrvale põigelda, õnneks ta vähemalt salvestas. Aga, aga oli küll päris pikk periood, kui ja lõppes ka selle viinavõtmisega, andsime käed. Et hea küll, laulame, läheme, lavale laulad ja keegi midagi ei olnud ja mis ta selle vaste oli? Ma ei tea, ma ei tea, mulle tuleb meelde, kaua tõotavad õpilased ta, ta, ta, ta Eesti üks esimesi, kui mitte esimene falsetimees. No Jaan Karp oli juba juba enne seda falsetiga falsetiga, me oleme kõik laulnud, et Mei Nov fiksis oli ju ka. Falseti oli päris kõva seal. Pihlapil ja, aga noh, ütleme, et rokkmuusikas esimeste seas küll jah. Karavanil nagu korraks sai teemat puudutatud, hakkas kohe algusest peale erakordselt hästi minema ja enese tõestamise vajadust praktiliselt ei olnud. Kuidas kersid sündmused nii kaugele, et ühel hetkel ansambel läks pooleks? Vaat see on nüüd täiesti vale. See on absoluutselt vale. Ükski ansambel ei lähe pooleks. Neli aastat Mismõttes selles mõttes, et kui Bunder läks pundist ära siis läks kuskil kolm aastat, tuli järgmine mees, kui läks Jaan Karp ära, siis läks veel aasta-poolteist kaks, ma täpselt nüüd ei mäleta, aga, aga ja, ja siis läks ära, Aarne Saluveer siis Me jäime tammeoruga kahekesi, aga teised vennad olid juba juba juurde Tultimkali juurde tuld. Ja siis salu veri asemel tuli Urmas latikas. Siis läks veel. Ma ei tea viis-kuus-seitse aastat, kui läks härra tammeorg. Tammeorg läks ära kolm aastat tagasi. Kuidas saab üks ansambel minna pooleks nii pika aja jooksul, loomulikult, kui salu ära läks, siis kutsus poisid kokku, vanad tegijad ka Leila Miller sinna juurde veel on, Miller oli üldse kaks aastat ansamblis ansambel, karavan oli 10 aastat vana, kui pundar ära läks. Nüüd on 25 tammeorg, viimati lahkus kolm aastat tagasi. See periood on meeletult pikk. Pooleks ta ei lemmit, aga see, see mulje jäi kõigil, et seda muljet nad oskasid väga hästi jätta ja et ansambel läks pooleks. Tegelikult ei lähe ju neli-viis aastat ansambel pooleks. Aga tol ajal ei olnud kõige suuremad sõbrad enam, mis selle suhete jahenemise esile kutsus, miks osadele meestele selles koosseisus mängimine end ammendas, ütleme nii, et mina olin kõige suurem selle ansambli kooshoidja. Et ma võtsin vastu kõik need teravad nurgad ja püüdsin ära siluda, eks see noh, kõige suurem konflikt on ikka tavaliselt bassimehe trummimehe vahel. Ja sealt sealt see Bunderi äraminek päevapealt alguse sai. Me oleme mõlemad Reimo, ka suhteliselt muusikakauged inimesed, ma arvan ka enamus meie kuulajatest, palun selgita seda bassimehe ja trummari vahekorda, mis seal on. Vaat see on nagu süda nii hoiab, kes rütmi hoiab, jah, bass ja trumm on, on see, mis, mis on see põhikui, lähed stuudiosse, siis kõigepealt mängib sisse tavaliselt bass ja trumm, vähemalt sel ajal oli. Ja, ja kui see omavahel väga ei klapi ja kui lähevad juba pinged suuremaks ja, ja siis nähakse selles selles veel suuremat ebaklappi, kui see tegelikult välja paistab, siis, siis ühel hetkel see kulmineerus sellega, et ja, ja samas oli pundar juba aastaid rääkinud, et ta ei viitsi enam teha, et ta tahaks midagi muud teha. Ma väga täpselt ei kirjelda, aga ühel hetkel tuli pundaril ära minna. Siis me otsisime, hääletasid teda välja, ei, ta ise ütles, et ma lähen. Sest ta oli juba aastaid rääkinud, et ta ei taha enam. Võib-olla ma olen praegu raadioeetris liiga aus, ma ei tea, ei, väga hea pidi, tore oleks need asjad nagu selgeks saada, pealegi on nii palju aega mööda läinud, et ma loodan, et keegi teist omavahel enam viha ei pea. Kusjuures Bunderiga ma olen väga hästi läbi saanud ja siiamaani on väga hästi läbi. Et mul oli, mul oli väga kahju, et see kõik nii läks mul tõsiselt kahju. Ja keegi mulle ütles, et pane tähele, sellest hakkab lagunemine. Kui üks juba ära läheb, siis hakkab lagunemine ja noh, mõni aasta veel pundri asemel siis Poola vastased mängisid Tammeorg üldse passi ja me leidsime ühe teise kitarrimängija, kes praegu mängib aheliku juures lament ja Tõnu Hallik mängis meil Gibrat, Tammeorg mängis bassi, saime hakkama pool aastat, siis sai Margus Martmaa oma eelmisest kohast nii-öelda pool aastat valmistas ette ja siis siis tuli meile üle. Martmaa on nüüd juba olnud 15 aastat ansamblis rohkem kui pundar siis Jaan Karp oli väga kuulsa ansambliga Quick stardiga käis meeletult palju rahvast, eks ole, melu, eks noh, see tiivustas teda ka, et ah, mis ma selles Karaunis ikka enam sind. Vana uudis juba, jah, tema läks küll nüüd selles mõttes päevapealt, et tema enda sünnipäeval jaanipäeval lõime veel peale esinemist klaasid kokku, meil oli ka muidugi sel hetkel oli väga palju rahvast Hiiu staadionil selliseid paksult rahvast täis. Lõime klaasid kokku ja meie läksime minema. Pärast mänedžer helistab, et Karp ütles, et ta läheb bändist ära ja rohkem ta sellest isegi ei räägi. Ülejärgmine päev oli mäng, mis teha. Tuli leida asendustrummimees ja, ja, ja hakkasime omale trummarit otsima. Leidsime Timkaja. Timko on nüüd juba 10 aastat. Kuidas sina, kes ainsa originaalliikmena oled karavani tänaseni vastu pidanud, neid hoope vastu võtsid? Loomulikult teed oma mängu ära, jõuad vastu hommikut koju, ei lähe magama, vaid lähen metsa jalutama, sest et närvid on läbi. Raske jah, andis kuidagi tunda ka mängukvaliteedis ja, ja ütleme mingites lugude valikus ja see tonaalsus bändil või esinemisstiil muutus loomulikult. Need toovad kaasa uusi asju ja uusi oskusi, uusi tegemisi, aga, aga mõtlen üldjoontes. Loomulikult Need asjad, mis me teeme, meeldivad endale ka aga tuli võib-olla natukene seda latti allapoole lasta, sest sest sellel hetkel ütleme, et kui Margus tuli, siis Martma. Margus ei olnud veel nii tugev vokalist. Aga 15 aasta jooksul te võite meie uut lugu kuulata, Margus teeb seal hiiglama hea laulusoolod. Nii et noh, ma ütleks, perfektne. Mul ei ole ühtegi asja siin ette heita. Lähme baarist labidad välja ja ma oleks võinud natukene veel vaikselt istuda, võib-olla ma ei oleks saanud vahepeal uue koosseisu muudatuse organiseerida. Tere, tere. No see oli küll nüüd jah, oleks oleks siin olnud, siis ma võib-olla poleks julgenud nii nii avalikult rääkida, aga aga hea küll. 15 aastat on arenenud väga positiivses suunas. No ma võin öelda, et minu kool, eks ole? Kuulujutu, enne kui mu meelest ära läheb. Sinu võimuses on kinnitada või ümber lükata, kui palju tõde on selles, et karavani toonasele lagunemisalgusele või sellele perioodile, mis sa ütlesid kolm-neli aastat avaldas mõju laeva peal mängimine ja karavani nimega nii-öelda halvasti ümberkäimine. Kas selles on tõde, ei ole, sellepärast et me oleme laevade peal nii Soome laevade peal kui Eesti laevade peale aastaid juba enne seda, kui lagunes, teinud tööd siin oli võib-olla võib-olla küsimus ühes laevas, kus meile pakuti, pakuti väga head diili sellist stiili, mida mitte kellelegi ei pakutud ja sellest, seda öelda, oli suur rumalus. Põhjus väikseks, tüliks, vähemalt vate tüli hakkas sellest pigem, et taheti võtta see töö vastu, kõik tahtsid seda tööd vastu võtta, aga ei tahetud anda oma sõna, et nad on ka iga päev kohal. Et kui mul on vaja kuskil ära käia, siis mina ei saa. Aga nemad saavad, sest mina olen solist, ma pean ükskõik mis koosseisuga lõpuks seal vastu pidama. Loomulikult see ei olnud selline selline hinnatase nagu maa peal. See andis selle võimaluse, et kui maa peal keegi pakub rohkem, siis ma lähen sinna, panen sinna keha, eks ole. Tühja sellest, vaata vot siit hakkas see. Ma ütlesin, et, aga, aga siis kui teie panete kõik keha, siis võin mina ka panna, siis võin mina ka minna maale tööd tegema. Vot sellega ei oldud nõus. Ja, ja, ja see oli küll üks tuli põhjus. Ma ütlesin, aga sel juhul ma tahan, ma tahan solisti raha saada, et siis siis ma tean, millega riskid. Ei, tänasel päeval ansambel, karavan kohe seisab ees selline pisikene juubelituur. Bändi koosseis on tundmatuseni muutunud, ka sinu viimast originaalvõitluskaaslast need Agu Tammeorgu enam kõrval ei ole. Miks teda ei ole ja kes praegu bändis on? Praegu on tammeoru asemel Toomas vanem Agu loovus, Agu Agu. Agu tegi ühe sellise tüki, kui ma, kui ma seda nüüd eetris räägiks, siis, siis siis mul oleks endal piinlik. Aga see, kuidas ta ära läks, see oli noh, pehmelt öeldes ei tee au mitte kellelegi, et sellepärast ma ei räägi seda. Aga tema jaoks tee bändi tagasi, on, on lukus. Minujaoks, see ei ole kellegi jaoks midagi lukus. Lihtsalt iseasi, kas see oli peale selliseid tükke, mida tehakse, kas, kas suudetakse tulla peale selliseid tükke, nagu on tehtud selle teise garaaniga. Aeg on nüüd näidanud, ma kutsusin neid ka kontserdile, mis meil nüüd hakkavad ja, ja vastust ei tulnud. Tähendab, saatsin meili Saluveerile aegadega, millal kontserdid on ja kõik vastust ei tulnud. Siis ma küsisin Bunderi käest, et mis toimub, noh, ta ütles, et me oleme arutanud, et meid me ei tee. Need negatiivsed asjad seal seal taga ei luba neile nagu tulla. See on sellest küll on kahju, selle oleks võinud ära unustada. Ei oleks võinud teha hiiglama kontserdiga ka vana koosseisuga uue koosseisuga ja võtta veel külalisi ja oleks väga tore olnud. Aga, ja ma ei tea, nii, nii see on nüüd praegu läinud. Kuidas sulle tundub, sa oled soolad ka teinud, vahepeal päris hoolega ja üldse mitte halvasti. Kas karavani elushoidmine on olnud hea mõte ja vajalik kindlasti ütleme, sooloprojektina väljas käimine, mina ja Martma kahekesi käime ja, ja me saame rahva kätte ja kõik. Ja meid pannakse aeg-ajalt ebamugavasse olukorda, kui on väga suur lava ja meie kahekesi me, me veame selle välja ka suurel laval, aga karavan sellel suurel laval on hoopis midagi muud. Üks asi on sõita, ütleme siis. Žiguliga, teine asi on sõita mersu, et karavan on ikkagi mersu, kus, kus trummar mängib soolot, on trummisoolokitarrisoolobasskitarrisooloklahvpillisoolo. See kõik pillimehed on võimelised soleerima vanas karmimatest seda ei olnud live vastu ei saa. Live osta ei saa. Tänapäeval karavan ei ole nii-öelda konservbänd, nagu öeldakse mõne vana bändi kohta, kes tuleb, teeb oma oma lood ära iga korra nii-öelda jälle selle vana hea konservi, ehk et te olete elav bänd, eks ole, kes loob juurde ju muusikat ja jah, pidevalt uuenemisprotsessi loomulikult, kuigi ütleme, et ma nüüd seda muidu ehitis väga ei näe, meie pakutav ei ole, ei ole siiamaani nüüd enam nii palju edu leidnud. Kuigi need lood ei ole pahad, kui neid hakataks sama palju laskma kui mõnda teist, mida kogu aeg lastakse, siis see oleks täpselt samamoodi hitt, et hiti loomite bänd ega, ega ega helilooja, vaid hiti Lotte, teie. Aga sa oled ju nõus, et karavan pole kaugeltki ainus selline bänd, kes on mõnes mõttes nii-öelda vanasse aega jäänud, maksavad ikka vanad hitid, samamoodi nagu Singer Vingeril ja kõigil kõigil tolleaegsete endale praktiliselt loomulikult jah, et lõpuks me võtame tagataskust need lood välja ja, ja, ja see pidu läheb käima ja popurrii veel otsa ja ja, ja noh, siis rahvas on alati käes. Sellel tuuril, mis nüüd kohe algab, kõlab karavani klassikaga. Ja loomulikult Tammeurolud, noorkuu aitab meid siis Marguse laul, Toomas vanema laul, uuemad asjad, vanemad asjad, näkkincoulin, Raimond Valgret. Kõike, mis ma olen läbi aegade teinud, oleme. Selle kontserdipikkuseks on paar tundi ja neid kontserte ma nüüd kuupäeva täpselt ei mäleta, kas nad on kõik järjest päevadel. 20 jõhvi. 21, Vanemuine, Tartu, 22, Kuressaare spordihall, 23, Pärnu kontserdimaja ja 25 Estonia kontserdisaal. Ma usun, et sa pead isiklikult ka oma häälega vastu saju vahepeal ei ole seda lohakile jätnud, sa oled trenni? Jah, ütleme nii, et või on mingi oht ka või? Ohtu oli olemas, aga siis aitab kas konjakiga koristamine või või, või siis teatud ravimid, mida, mida ma siis kodus kokku keeran ja mis ka aitavad. Aga ei, ma, ma usun, et kui ma lähen 25 aastat vastu pidanud, küll ma pean praegu ka, aga mingi hääletrenn on sul ka ikka olemas, ennem oleks kontserti, ei laula ennast lahti, kui pole kunagi lahti laulnud. Lihtsalt lähed kohale ja lähen kohale ja hakkan laulma, esimene laul avab kohe, kõik on olemas. No esimeseks looks ma tavaliselt võtan natukene natukene rahulikumad, madalamad lood, kus on noh, natuke soojeneb ja jah, kui hääl on väga ära, siis ma siis ma teen mingeid harjutusi, aga aga raha ei ole siis polen pole siiamaani nagu vajadust olnud. Mul on hea meel, et te olete otsustanud selle kontserdi jäädvustada ka ja tuleb DVD, eks. Praeguste andmete järgi küll, jah. Ei noh, kõik on kokku lepitud ja siin tänavu aasta ei leidnud ühtegi sponsorit. Siis oli, oli väga keeruline, aga, aga praegu tundub, et need saalid ikkagi on nii piisavalt täis, et me saame selle DVD ka ära teha. Tuleb sinna peale ka mingit vana materjali, praegu on ju moodne teha selliseid natukene retrohõngulise DVD-sid, korjata kokku vanu kaadreid, kuskilt tuleb kaamera kaasa võtab laua tagant natukene, mitte väga pikalt, mulle mulle nüüd väga pikalt lavatagused seened ei meeldi, aga võib olla ka midagi kuskilt. Oleneb, kui, kui pikaks kontsert. Ja kui, kui hea see tuleb, et kas on vaja mõni lugu ära jätta vahelt ja panna midagi teistesse vahele või kõik oleneb, ma ei tea praegu. DVD tuleb veel sel aastal või järgmise peaks tulema enne jõule välja. Et kontserdil antakse igale ühele väike karavani pilt, kuhu taha on siis kirjutatud. Kui te võtate sinna viie ansambel karavani liikme raamid, siis selle pildi ja autogrammide esitamisel saate DVD ja CD, mis on sealjuures 20 protsenti odavamalt. Karl Madis oli meil külaliseks ansambli karavan ainus originaalliige, kes tänaseni veel grupis ja nagu kuulsite, siis sünnipäeva. 25. juubelituur stardib kohe-kohe aitäh tulemast, aitäh palli. Rõõm. Meeldiv. Samasin.