Reisipaarike anymore nakkusraadioeetris. Tere, head raadio, kahe kuulajad, algab saade, Reisipalavik, mina, Ingrid Peek, kohe jätame Eestimaa heitliku suve selja taha ja teeme väikese tripi Euroopa ühte soojemasse riiki. Portugali. Meie tänaseks reisijuhiks on praegu seal resideeruv Tiina Kaalep. Tere, Tiina. Tere. Kuidas on, tere portugali keeles. See oleneb kellaajast, et hommikupoole enne kahteteist on sobilik öelda, pandi jah, ja siis on üsna piinlik öelda, kuni süga pärastlõunani pakun viie-kuueni Patharde siis tõleldakse tere õhtust panuid. Nii et sellist ühtset Holaad või džaud meil üldiselt kasutusel ei ole, öeldakse ikka, aga öeldakse võib-olla siis hästi, lähedaste inimeste vahel on teistsuguseid, tervitusi ka, aga inimesed on seal üsna formaalsed. Ja põhiliselt on ikka need kolm tervitust kasutusel. Kas nad on ka viisakad, ka viisakad, väga viisakad ja tegelikult ikka see on asi, mida mida mitu koolis käivat last on mulle öelnud, mida tuleb seal õppida, et ikkagi tänada tuleb kõige eest. Ja vabandada tuleb väga palju, et Portugalis on üks kummaline väljend, mida nad kasutavad. Mulle see hästi meeldib tegelikult, et kui näiteks inimene läheb sulle kogemata vastu poes või või, või rongis või kuskil siis alati vabandada, ollakse juba ette juba juba nagu enne seda hetke. Inimene ütleb siis portugali keeles, et et lubage mind. Et see on hästi tore ja sümpaatne, et nad ise nagu on puudutuse suhtes üsna tundlikud ja, ja hoolivad oma privaatsusest väga. See tuleb isegi üllatusena, kuna võiks ju arvata, et lõunamaa inimene ikkagi on hästi selline kontakti maagilise tervituse juurde ju käib ka ka selline kaks põsepuudutust teineteisele põsele ja, ja see on hästi loomulik, aga, aga, aga ikkagi see, see puudutab omavahel lähedasi inimesi. Nagu ma ütlesin, et kui, kui sa lähed võõrale inimesele vastu, siis alati vabandad alati. Ja nüüd nüüd, kaks aastat juba Portugalis, kuna sinu abikaasa Mart Tarmak on seal Eesti suursaadik, just mulle on jäänud mulje, et sa oled muidu oma loomuselt väga ettevõtlik inimene, et olid Eesti Ekspressi peatoimetaja muidu väga aktiivne. Nüüd oled sa Portugalis ja sinu roll on olla saadiku proua, et kuidas sulle see kontrast on mõjunud? See ei ole väga lihtne üleminek tegelikult, et võib-olla ettevõtlik ei ole, ei ole minu kohta päris päris adekvaatne hinnang, et ma ei ole ettevõtlik selles mõttes, et ma ei ole ise nagu mingite väga suurte projektide algataja olnud, aga, aga ma olen vist aktiivne, temperamentne ja selles mõttes on see kodus olemine raske, sest et läheb aega, enne kui sa suudad oma aja päevad täita tegevusega mis sind rahuldab, et ikka koduperenaine võib ju teha kodutöid ja koristada ja keeta ja teha mitu korda mitmekäiguline toidukord valmis, aga sellest on vähe. Kui, kui sa oled nagu parimas tegutsemise eas ja tahad midagi teha, et et ma olen otsinud endale erinevat tegevust valdavalt siis nagu kirjutamise ja toimetamise vallas ja ja see võttis aega tublisti üle aasta. Et ma vabanesin sellest sellest tühjast tundest. Et mul ei ole nagu midagi asjalikku teha. Päris selline koduproua tüüp ma tegelikult ei ole. See on selge, millega see siis nüüd oma saadiku proua päevi sisustada tiks osanud. Toimetamine, kirjutamine, aga mis sinna veel kuulub? Toimetamine, kirjutamine tegelikult kuulub sinna põhiliselt, et ma, ma toimetan raamatuid, mis mulle huvi pakuvad, tegelen nendega. Toimetan ühte saatesarja, mis jookseb eesti televisioonis, mis on iga kuu, mis on täitsa suur asi ja suur töö, see töö mulle meeldib, sobib. Ja siis ma kirjutan ise ka natukene ühte ja teist, põhiliselt sahtlisse. Ja eks ma käin ringi. Väga tore on see, et külalisi on täitsa palju ja käivad, käivad sõbrad, raadiokäivad, saatkonnal, külalised, kellega tuleb käia ja tegeleda. Ja ma hea meelega tegelikult sõidan Portugali siseringi, et ma olen tasapisi hakanud seal ka ise nagu roolis olema. Alguses ma olin hästi kõrgsest, liiklus on teistsugune ja võib-olla, et ta ei ole agressiivsem kui Eestis või Tallinnas, aga liiklus on kuidagi vilkam, kiirem. Ei jõua reageerida nii hästi ja ma olin, ütleme esimene pool aastat kolmveerand aastat, ma olin ikkagi ka kehv arg juht ja vältisin neid suuri ringe, kus ikkagi kui kuus rida korraga ümber ausamba keerab ja sealt on on viis, kuus väljasõit ja nad kõik süstivad ilma ilma suunda näitamata sulle üle mitmed rea ette siis lihtsalt ma mitu korda hangusin täiesti ära, ma lihtsalt jäin sinna nendele ringidele seisma, et ma ei julenud edasi sõita. Aga tasapisi on see selline mingi julgus tagasi tulnud, nii et ma võtan hea meelega külaliselt peale, sõidan siis linnast välja, see on väga vahva ja Portugal on väga tore, ma just väljaspool neid neid suuri linnu ja, ja noh, suur linn ongi tegelikult ju ainult Lissabon suur, Lissabonis on kaks miljonit inimest seal koos nende eeslinnadega kokku ja see on tõesti väga suur linn, et see on linn, mis mis olenevalt nädalapäevast, mõnel nädalapäeval ta ikkagi alles Jekab öösel olen ka näinud selliseid ummiku, sarnaseid asju ikkagi täiesti kuskil kell üks, kaks öösel. Ja, ja seal on ikkagi selline aktiivne nädalalõpuööelu. Kuna me elame üsna südalinnas, siis seda on palju kuulda. Ja seal on üks selline väljak, mar, keskkondaali väljak, mis on seesama, kust lähevad kõik need, need suured ringid ümber selle, selle suure markii ausamba, kuhu kogunetakse tähistama sageli neid palli võita. Ja see on üsna pöörane, mis seal, mis seal toimub ja see on nende jaoks, see on nende jaoks nii tähtis ja see on asi, mille üle tegelikult me võime selle üle arutleda ja imestada, aga naerda ei tohi. On rahvusi, kelle jaoks jaoks kõik see, mis toimub nendele nagu pühas valdkonnas ja portugallaste jaoks seda kindlasti jalgpall ja selle selle üle nagu pilgata ei tohi võtta mina, et mingisugune jalgpallist rääkija kindlasti mitte, aga aga see olulistel hetkedel see vallutab kogu selle maa, vallutab kõik restoraniköögid, näitusesaalid, kaubamajad, kõikjal inimesed jälgivad nende oma 11, poisi liikumisi, nad teavad täpselt nende tugevaid-nõrku külgi, kes vasaku põnevil tribla teeb. Ikkagi see on nendele sümboli väärtusega asi. Võib-olla ma nüüd liialdan, aga minu meelest on igal memmel see portugali sall fänni, sall või, või siis juba nagu ka klubide pooldajad omavad seda klubide mingisugust, kasvõi väikeste atribuutikat ja isegi kui inimesed ei räägi sellest kõvahäälselt presenteeris omas hinges, nad alati hoiavad kas siis suurtest klubidest emma-kumma poole või on nad siis kuskilt väiksest kohast pärit ja peavad pöialt sellele. Veel kord, mina ei ole mingi jalgpalliasjatundja, aga ma lihtsalt kuulen, kui mul teen lahti, mis möll seal toimub ja ja muidugi telekast jälgin ja näen seda, kuidas uudised on järjestatud ja see näitab tegelikult hästi palju seda, mis, mis tähtis on ikkagi kohaliku telejaama uudistesaade. Kui ikkagi ikka põhi põhilised uudised tulevad sellest valdkonnast, siis tuleb seda tõsiselt võtta, siis järelikult on see kõige olulisem. Kui sa Portugali kolisid, millised olid need esimesed sellised müüdid, mis su peas purunesid, või asjad, millega sul kõige raskem harjuda oli? Raskem võõrale maale kolides on üksindus, see keeleline üksindus, see, et alguses ei saa üldse keelest aru, ma läksin, mõistmata ühtegi sõna portugali keelt. Ja kogu aeg ei ole su kõrval lähedasi inimesi. See, et sul on ainult sina ja sinu mõtted, liigud vahel terved pikad päevad, nii et sa ei räägi mitte kellelegi ka mitte ühtegi sõna. See oli väga raske harjuda, aga see, see putu portugali. Aga teine asi oli see, et et soe ilm ei ole alati tore. Ma arvasin, et ma lähen sinna, ma lähen sinna päikse kätte ja, ja muidugi on väga tore ärgata nii, et päike on juba kõrgel taevas taevas, et kogu aeg on valge, taevas on hästi-hästi kõrge, Portugalis on väga eriline valgus, et sellest on. On paljud filmiinimesed kirjutanud ja rääkinud ja, ja kunstiinimesed väga hindavad Erilist sellist läbipaistvat kaunist algust, mis seal on. Aga kui sa õue lähed, siis selle valgusega kaasneb temperatuur, mida, mida on teatavatel aastaaegadel täiesti raske välja kannatada. Nii et ma läksin sinna oma suureks kohkumuseks, ma olin esimesed poolteist kuud lihtsalt nelja seina vahel, sest et ma ei saanud minna välja ei kannatanud seda kuumust välja. Et muidugi sa võid minna randa ja olla seal kaks tundi pikali, aga tänaval liikuda oli kohutavalt raske selle kuumaga, niiet ikka päris südasuvel seal olla. Pikalt, kui seal on maksimumi natuuris ikkagi seal 30.-te teises pooles on, on mul raske, oli selline asi, mida ma ei osanud arvata või karta, et see võib minuga juhtuda. Ja ei muud, et iseenesest inimesed tegelikult on hästi hästi südamlikud ja sõbralikud, et ma arvan, et selles suhtes on, on Portugal üks, üks mõnusamaid maid. Et ka võõrastesse inimestesse, kelles nähakse, et nad on, on selgelt, mitte portugallased ja see ei puuduta tegelikult mitte nahavärvi või blondi pead. Põhja-Portugalis on väga palju heledaid inimesi. Et see, see ei ole mingisugune eriline rahuldus, oled sa, Eesti Eesti inimene läheb sinna eiei, aga, aga nad ikkagi tajuvad selle ju kohe koheselt ära ja nad on tohutud, abivalmid, et ma mäletan, meil oli sellel kevadel ka toredad külalised, kaks vanaprouat siit Eestist ja üks neist eksis ära südalinnas ja, ja ta ta kaotas täiesti orientatsiooni, ta ei mäletanud ka hotelli nime ja ta oli üksi, ta tuli muuseumist. Ja siis ta tundis ära kohviku, kus me olime einestanud. Läksime kohvikusse ja, ja see kelneripoiss tundis temaga ära ja võttis põlle eest ära, pani selle kokku, võttis vanaproua käe kõrvale, tuli, otsis saatkonna üles, tõi saatkonda ja see ei ole nagu selles mõttes väga erandlik lugu. Et inimesed on valmis käituma hästi mittestandardselt, et sind aidata, aidatakse meelsasti ja hästi ja mitte omakasupüüdlik omakasupüüdlikult portugali portugallased on nagu hästi mõnusad inimesed tõesti. Ja nad on väga toetavad perekondlikult, kogu see perekonnasiseste suhete võrgustik tundub olema väga-väga tugev. Et inimesed on harjunud tegelikult sellega, et vanaema on lähedal ja vanaema aitab ja hoiab ja ja nüüd seoses linnastumisega ka väga paljud tulevad tööle nagu nagu Lissaboni või lähevad Portusse või teistesse linnadesse tööle siis nagu jäetakse need vanemad põlvkonnad sinna koduküladesse. Aga traditsiooniliselt ikkagi portugallased elavad, et väga pikalt, väga pikalt oma oma vanemate juures ja sellel on muidugi oma negatiivseid külgi ka see, ütleme siis mõningane Iseseisvus ettus võib sellega kaasneda, aga kolmekümneaastastel meesterahvastel, aga, aga põhimõtteliselt on see, minu meelest on see positiivne, et sa kogu aeg tajud, et sinu kõige kindlam tagala on ikkagi sinu pere. Rääkides perekonnast, kui lihtsalt või raskelt nad võtavad kedagi omaks oma perre. Kas sul on olnud sellist võimalust Portugali pereelu seestpoolt näha? Väga sügavalt ja mitte väga põhjalikult. Mõneti natukene see saadiku roll ehk on selle põhjuseks, mis on minu abikaasa täita, et Portugali ühiskond on väga hierarhiline. Seal hoolitakse väga sellest, mis positsioonil inimesed on ja käitutakse ka vastavalt. Koju kutsutakse küll, aga kindlasti mitte esimesel kuul või isegi esimesel poolel aastal. Küllakutsed, mis me oleme saanud kodudesse, on väga erilised, väga hinnatavad ja ja annavad märku sellisest hästi lähedasest suhtest. Ja Portugali kodud on väga-väga puhtad, hästi tillukesed, torkab silma, et kõikides on hästi toredad söögitoad. Söögituba on väga tähtis, söögituba on minu meelest kõige tähtsam tuba. Kui ma vaatan ka seda mööblit, mis söögitubades on, siis siin on ka võib-olla kõige rohkem panustatud sinna söögi toasse. Magamistoad seevastu on imetillukesed seal peale voodi ja kapikese ja võib-olla siin seinakappi ei mahugi, et et siis sa ei lähe mitte, et sa lähed voodi, nii, sa lihtsalt avad magamistoa ukse voodi. Et nad on üsna nagu tillukesed päraselt väga söögitoad on uhked, söögitoas on suur puhvetkapp, kus on ilusad nõud, mis on vanaema käest juba päritud ja laua peal on käsitöine linanud. Õudselt ilusat käsitööd teevad suurepärase heegeldajad on portugali naised ja kogu see, see õhtusöögi serveerimine, pakkumine, see kõik on nagu hästi-hästi tore toit ise ei ole mitte väga keeruline, aga ta on väga maitsev. Et reeglina need on sellised väga traditsioonilised toidud, mida kõikides söögikohtades pakutakse ja kodudes tehakse need kalatoidud ja põhiliselt jah, kalatoidud nad ise väga väga armastavad kala, igasuguseid mereannitoidud. Aga see, see nagu ma alguses ütlesin, see ei ole tavaline, et sa käid näiteks iganes nädal kuskil-kellelgil koduks, et kindlasti mitte. Et ka inimene, keda sa oled näiteks aasta aega tundnud, siis ühel hetkel ta ligineb sulle, palub su endale näiteks koju, siis siis see on tähtis. Ja sellest tuleb aru saada, et ta on seda pikalt mõelnud ja kaalunud, see on tähtis asi. Esmaabi reisipalaviku puhul igal pühapäeval kella kahest neljani. Raadio kahes. Portugallaste siis ühed mu sõbrad, kes seal ka mõnda aega elasid, rääkisid, et neile tundus kergelt kummastav selline teema, et kui need muidu inimesed ei olegi eriti jõukad, pigem püüavad hakkama saada endaga tavakodanikud, siis siis nädalavahetustel on kombeks ennast hästi-hästi ilusti riidesse panna, ülikonnad, kostüümid ja siis tänavatel promineerida ja 11 nii-öelda Observeerida, et kes näeb lahedam, moodsam ja uhkem välja, et kas sul on midagi sellist silma hakanud? Tegelikult mulle on silma hakanud, et nad riietuvad teistmoodi küll, aga mitte nädalavahetustel, vann, nende standardid on teistsugused. Ikkagi ülikonnas käivate inimeste osakaal meeste hulgas on väga palju kõrgem kui meil. Enamik inimesi, kes käivad tööl, käivad ülikonnas tööl ja kõik kohad linnas on ülikonna poode täis, tõesti nagu südalinnas on neid kohe ka väga, väga palju on näha, et ka rätsepatöö on hästi tavaline. Inimestel on meestel on palju erinevaid häid ülikondi ja see on väga tore, naised käivad üsna-üsna rangelt riides tööl eriti. Noh, ma näen neid kõiki päeval, kui need valgud oma büroohoonetest välja otsivad, kõik, kuskil mingi söögikoja istuvad ja joovad oma oma tassi kohvi või jooksevad niisama tänavad ringi ja ja nad näevad välja kiftid, tšikid. Et minu meelest nad riietuvad klassikaliselt ilusasti ja nädalavahetusel tavalises vaba aja rõivas nagu meiegi. Aga see just see töörõivas on nagu palju klassikalisem reeglina neile väga hästi sobiv väga hästi kehasse töödeldud, väga ilusat seelikut ega kostüümid naistel. Mehed on, nagu ma ütlesin, väga heades ülikondades üsna üsna ütleme, julge, värvilistes särkides lipsud on, on väga kiftid ja moodsalt seotud. Et mu meelest on see vahva, et selliste eri erilist nädalavahetusel enesenäitamist ma vist ei käi nendes kohtades ja mida seal üldse ei ole, on ka see, et inimesed ei lase ennast käest ära, isegi kui seal väikesesse külla siis ma ei ole näinud muide Portugalis mitte ühtegi inimest, meest, kellel oleks sokid jalas ja sandaalid seal otsas, mitte ühtegi. Ma ei ole näinud mitte ühtegi jõmmi sellist räpases T-särgis kolmekümneaastast inimest, kes ennast endast üldse ei hooli. Et inimesed hoolivad endast, see on, see on neile oluline. Kas nad ise endale meeldivad, et minu meelest üsna paljud meie inimesed ja pahatihti on see maani, nad ei meeldi ise endale, nad ei hooli ja neil on ükskõik kurb on seda vaadata. Kogu see õmblus, tegelikult see, see nähtus iseenesest, mille üks võib-olla naljakamaid tunnuseid võib, võibki olla mingi selline noh, sellised üksikud detailid, mida ma siin märkisin, et see, kui, kui sõita, ma tulin Portugalist muide seekord autoga läbi 13 riigi siis kuskil kõlas, hakkas see pihta, et tekkisid seda tüüpi inimesed, kes, kes olid kuidagiviisi selles mõttes hoolitsemata, et nad olid nagu. Meil oli ükskõik. Ma arvan, mõlemat, kujutame siin stuudios ette, milliseid inimesi ma silmas pean ja, ja Eestis selliste minnalaskmismaakohtades on nii kurvastavalt palju. Nii kurvastavalt palju on kohti, kus, kus keegi ei hooli mitte ainult enesest, vaid ka sellest ümbrusest ja majadest ja ja kui sa sõidad ja aknad on sisse löödud ja mis Portugalis on hirmus tore, on see, et maakohad elavad külades on elu ja, ja igas külas külas on viis maja, aga seal külas on siis ka ühtlasi kaks või kolm restorani milles on võib-olla kaks lauda, aga sa saad seal kindlasti suppi, head suppi, Nad on väga osavad supivalmistajad ja sellised rohelised supid, hästi mõnusad kreesupid, väga toredad. Ja sa saad seal kindlasti grillitud kala, mis tehakse võib-olla seal kohe laua kõrval selle valmis ei ole mingi eriline gurmee või, või midagi väga nagu hämmastavat. Ja inimesed on kuidagi õnnelikud ja iseendale tähtsad tähtsamad kui, kui võib-olla meil paljudes kohtades paljudes valdkondades inimesed on. Et maakohtades on seal palju-palju rohkem elu ja õitsemist ja edenemist kui meil, kui sõita kasvõi mööda rannaäärt, Portugalil on 1700 kilomeetrit rannaäärt, noh, muidugi seal on kaljusid, kaljusid palju kohapeal ega kõikjale liivarand. Aga liivarand on ka hästi palju. Siis näeb ikkagi ka tillukesi kohti, kus on oma kodud üles ehitatud ja kus neid ehib, tehakse ja see ei ole ainult üks maja mitmekümne ruutkilomeetri peale, kuhu ajakirja fotograaf läheb pilti tegema ja see on siis see ilus maja, ei seal on, kõik on lilledes. Kui kevad on käes, siis kõik lilledel, kõikjal on palmid. Palmid on ära ehitud ja korralikult pügatud ja tehtud ja kõikjal on, on suured roosipõõsad ja kõikjal õitsevad need lilled, mis, mis muidugi meil on väikesed lilled potikest ja siis seal on nad esinevad põõsa või puu kujul, et et eks seda, sellist seaduslikku eksootikat ole seal ka palju, aga see tahab ka hästi palju hoolitsemist, kastmist, pügamist, väga kõva ametlikku tööd ja nad on minu meelest nagu valmis tegelema. See nende elu kulgeb natuke teises rütmis, et võib-olla hommikul mitte nii vara sisestad, nad ei pea üsnagi pikk lõuna on, aga nad tulevad siis büroosse kas või töökohtadega tagasi. Siis minu meelest jäävad natukene nagu kauemaks, õhtul. Ja õhtusöök on ikka pöörased, hilja tahaks ikkagi. Kell üheksa on täitsa normaalne minema hakata ja siis siis kuskil 11 12-ni on ka täiesti nagu tavaline tavaline õhtusöögiaeg. Et inimesed on juht, nad on tublid, aga nad on teistsugused aktiga harjunud elama kui meieni, et seda tuleb natuke kõrvalt jälgida, enne kui sa aru saad, kuidas see toimib. Mul on mulje, et nad hoolivad väga oma vabast ajast ja, ja väga hoolivat just nimelt kodus olemisest ja perega olemist ja sõpradega olemisest. Et sellist hullu sellist ületöötamist ma oleksin üsna üllatunud, kui selguks, et seal näiteks ühiskonnas valdav või, või see on probleeme kindlasti mingid mingites osades kindlasti on, on neid kohti ka, aga realistid? Jah, aga ma ei, ma ei arva, et see oleks nagu väga-väga suur probleem. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeri saadet foorumis R2. Raadio kaks. Meid kõiki kindlasti kohutavalt, kohutavalt huvitav. Portugali kõige mõttekam saada on ja selleks on minu hea sõber Krister Kivi, kes on ühtlasi Eesti ekspressi reisilise kohver toimetaja, tulnud meile stuudiosse ja valgustab meid nüüd sellest. Ma arvan, et see sõltub, kuhu täpselt Portugalis minna, sest kuhu sa soovitad minna? Mina ise olen käinud tegelikult ainult Lissabonis portos ja soovidel ja soovitaks kõiki kolme Estonian Airile Pattasse Tallinnast. Mingi päris otsene tunduv ühe suuna hind peaks olema alla 2000 krooni pluss maksud, aga tõtt-öelda ei suutnud nende koduleheküljel küll seda leida. Ma arvan, et siin on vaja hea reisiagendi abi. Näeb, et ümberistumisi mitmetes punktides. Aga võta Lissaboni siis tšehhi lennuliinidel on umbes 3000 kroonine edasi-tagasi hind Tallinnast pluss maksud. Ja jällegi ma arvan seda planeerima mõne reisibüroo töötaja nutika reisi pädeva töötaja kaasabil, sest tšehhile kompaniis ei sõida lihtsalt, vaid see hind näeb siis ette ümberistumist Prahas ja Barcelonas, Madriidis, Pariisis või Milanos. Jumalik, korraldan endale ka selline väike, kuni 24 tunnine lisasid näiteks Pariisis, et ma arvan, et see on kindlasti üks idee, mida võiks mõelda. Näiteks Iiri lennukompaniile Air linn, kus on päris head hinnad, samuti Portugali sõitmiseks saab sõita Dublinis, peatuda. Ja kui tahta minna Portugalis Maltale, siis näiteks mida ma kindlasti kindlasti soovitaksin täiesti unustamatu elamus külastada saare, mis on Atlandi keskel, siis see pilet Lissabonist edasi-tagasi algab umbes 2500-st kroonist pluss maksud, mis ei ole väga kõrgelt saate Internationali ja tapjad Portugaliga. Ja samal ajal näiteks pärale saamiseks tasuks kindlasti vaadata Easyjeti pakkumisi, neelan Lissabonist otselend maateedele ja kõige paremal juhul võib selle pileti saada kätte 33 euroga ühe suuna kohta selles linnas on makstud sees. Samuti kui mõelda, mismoodi Portugali saada, siis ei tasu peljata selliseid ootamatumaid lahendusi, näiteks lennukompaniile. Air lendus on väga soodsad hinnad tablinist. Lissaboni algavad 49-st eurost koos maksudega ühe suuna kohta ja samas suurusjärgus hinda Riiast Dublinisse ellingu 142, Läti ja lisaks saab soovi korral pikalt üks võimalus, mida kindlasti võiks ka veel kaalutan sõita Portugali rongiga. Interveli neuroopaline sõidupass, mis lubab reisida 10-l päeval 22 päeva jooksul on kõigest 489 eurot ja sõitma saab hakata kas või Soomest või Rootsist. Ja teises klassis on see hind 359 eurot ja noortele on see 239 eurot. Nii et see on ka kindlasti üks idee, mida võiks mõelda. Need lossi, mis on kuningriigi ajast säilinud, mitmed neist restaureeritud, need on, need on imeilusad, imeilusad ja need nendesse lastakse paljudesse ka sisse. Mida on võimalik vaadata, et mida on ikkagi üks vägev suur rikas kuningriik suutnud rajada milliseid hooneid, et ma ikka sageli käin ringi ja vaatan seda Lissaboni linna ja mõtlen, et inimelu nii lühikene kui hämmastav see on tegelikult, et on. Et suudetakse ehitada selliseid hooneid, mille ehitamine on kestnud mitu inimpõlve. Shiroonymuse klooster, mis on üks kõige tähtsamaid hooneid Portugalis, mere mere lähedal, hästi Velemmis on esimesel korral vaadades vaadates täielik ime, seda ongi nagu rajatud mitme põlve jooksul ja, ja tema nagu ehitamine sai alguse siis, kui või avastati meretee Indiasse, kui hakkasid tulema kõik need, need vürtsid ja kõik see, kõik see raha hakkas voolama. Portugali oli selline kuldne Portugali aeg, see oli, see oli nii tähtis kogu see Askodaga oma. Ja, ja tema ja temasarnaste meeste avastuste rida ja kõik see, nende erinevate maade nagu kuidas ma nüüd viisakalt ütlen, ma olengi nagu pisut jäänud koperdama, sellepärast et ma ei taha nii-öelda välja seda sõna koloniaalmaa. Aga nii see oli tegelikult, et et Portugalil on, olid suured tooniad ja, ja on ju olemas täitsa palju portugalikeelseid riike, mis ei ole nagu väga nagu laialt teada, et kui nagu küsida, täitsa tühja koha pealt inimesed Eestis, et no ütle mulle mõni portugalikeelne Aafrika riike ka tavaliselt see nagu ta jääb siin nagu imestunud vaatama, et see on teadmine, mis siin meie maailma nurgas nii väga tavaline ei ole, näiteks Mosambiigis kõneldakse portugali keelt ja Angolas niisamuti. Sous ma saan riik ja vist ainukesena saanud pakkuda ja niisamuti on ju Portugali osa on ju ka soorid ja madeira, mis koosneb nagu kahest saarest siis madeira all me mõistame tegelikult mitte ühte, vaid kahte saart ja madeira on ikka midagi väga erilist ja uhked. Ja ma olen lugenud eesti reisiajakirjandusest mitu korda kirjeldist, modeirat ja mulje, jääb mulje, et Journalis ei tea, et see on Portugal arvab ma ei tea, mida ta arvab, aga, ja selline ta arvab, et tegemist on nagu omaette riigiga ja võib-olla isegi ei ole väga täpselt aru saadud miskeelse räägitakse, et sa lähed nädalaks ajaks turismireisile, siis on võimalik olla. See on kurb, kui nii läheb, aga on võimalik olla väga pealiskaudne. Et sa tegelikult nagu üleüldse ei süvenes ainult vaat selle toidu ja ranna ja sooja ilma ja ongi, kõike tuleb tagasi. Aga tegelikult noh, see see Portugali kuldaeg, millest me siin ennem rääkisime kõik siin, mis tuli koloniaalmaadest ja kõik see, mis tuli Indiast nendest portugalikeelsetest väikestest kohtadest, koa on samuti olnud kogu aeg Portugaliga seotud või Tiiu Saar, mis on olnud ka portugalikeelne suuresti see tegi Portugali nii jõukaks ja, ja nii edenevaks jaa, jaa, arenevaks ja, ja selle jäljed on kõik praegu alles, nii et, et on võimalik teha Portugali väga erinevaid reisima, minna, minna võimalik vaatama loodust ja siis siis peaks minema modeirale. Just nimelt näha kolme-neljameetriseid selliseid suuri ämbrisuuruste õiega vaaratega tõesti, selliseid, selliseid taimi, mida, mida meie oleme tõesti harjunud väikeses potikesed aknalaua peal hoidma ja kõik see õitsemine ja kõik need 100 sorti orhideesid, mis kõikjal õitseb ja siis sõita autoga läbi nende õitsvate salude, see on elamus, mis jääb sulle nagu elu lõpuni, see on, see on nii imeline, milline on madeira, loodus, katted, et muidugi me kõik oleme loodusfilme vaadanud, aga olla ise seal keskel. Ja on võimalik teha selline ajalooreis. Pärased muuseumid on Portugalis suurepäraselt seesama meresõiduavastuste muuseum ja sul eesotsas on nende need kahhelkivid väga, väga, väga-väga ägedad. Ja nad on ühe vana. Ausalt öeldes jäin mõtlema, kas seal loss või kirik. Ja, ja ei ole ma kindel selles üks hästi tore vana maja jõe ääres on korda tehtud ja see on siis palutud neid, neid erinevaid kahhelkive erinevad seda erinevatest ajastutest kuni kuni väga moodsadeni praeguse verega saaksite nii välja ja neid erinevaid muuseume, need on täiesti imelisi, et kogu see muuseumi elu on, on hästi aktiivne. Ja nende moodsa kunsti väljapanek on on ka väga uhked ja asub sealsamas ronimise kloostri tegelikult üle õue nii-öelda kohe-kohe sealsamas lähedal, et et ja siis on muidugi võimalik käia mööda veiniradu tulla siis kui, kui on aega sõita natukene ühest veinimõisast teise proovida võtta võib-olla kaasa mõni pudel süüa ühes lõunat ja teises õhtust. Et need erinevad portugali küljed, need on nii-nii palju. Ja nad on nii erinevad. Rääkisime enne erinevatest Portugali ilusatest mõnusatest kohtadest, siis jäi, rääkimata sinu praegusest kodulinnast Lissabonist, leht Portulcali pealinnast, et mis on see Lissaboni võluse Rütt. Kirjelda seda linna natuke. See rütm on selline, et laena päris südalinnas, seal on hästi palju suuri büroohooneid, kus inimesed käivad tööl nädalad õhtul ära. Ja siis õhtul tulevad välja hotellidest inimesed, kes otsivad endale õhtusöögipaika ja hästi palju sellist Tseebivat rahvast. Aga Lissaboni kõige minu meelest kõige vahvam koht on see, see pikk bulvar, see anide liberdaadiumis läheb natukene allamäge, mis on väga mõnus minna natukene allamäge, täpselt nii, nagu on. Pariisi ülesehitus on kahe suure tähtsa objekti vahel, on selline hästi lai, saan seal see siis täpselt samamoodi on, on üles ehitatud Lissabon. Et siis selle triumfikaare rollis on, on see markestima maal ausammas. Mis siis jõuab restauraatorid väljakule tegelikult Lissaboni ahelas oli üks, oli üks kohutav katastroof, mille ümber tegelikult väga palju. Ei, see oli maavärin ja, ja maavärina tagajärjel tekkis ka üleujutus. Tuli see hiidlaine nagu maavärina tulemusena. Ja see katastroof 1755 see juhtus, see oli see nagu üsna läbiv teema kõiges ajaloos, kultuuris, enne ja pärast, enne pärast Lissaboni tegelikult suuresti üles ehitatud, pärast seda linn varises maha, peaks põlema, väga palju sai üle ujutatud ja, ja see linn ehitati siis jõuliselt ja ka suures osas pärast seda uuesti. See teeb selle linnaga väga moodsaks ja suursuguseks ja kauniks. Parkestama valges seda vaata, sel ajal oli palju reisinud, mees oli näinud teisi suuri linnu, võttis neist eeskuju ja väga õigesti tegi. Selles linnas on sellist suurt joont, šidki, suurt joont ja just nendes sealse sel liberdaadi tänav, mis on tõesti tohutu lai palmide, vahel läheb selline, et see on, need on ka linna kõige šikimad kaubanduspinnad, seal on oma poed lahti löönud, praadad ja armoonid ja kõik need, kes, kes sellistel sellistes kohtades ikka on. Ja see on selles mõttes nagu, nagu Lissaboni süda on see, see see suur Kulver, mis läheb siis allaväljakutele, kus on, kus on juba tillukese mad poed, kus hästi paljud inimesed, muide, ostavad kõik mu sisseostud väikestest poodidest väga. Reisipalavik noomima rännakust raadioeetris. Reisipalavik rändab koos Tiina Kaalepiga Portugalis ja viskame nüüd pilgu peale sealsele. Kultuuripildile, mille üle nad ise kõige uhkemad on oma kultuurist rääkides kes mille üle on uhke. Ma arvan, et tegelikult see portugali kultuuripilt on väga mitmekesine ja sügav ja, ja tõesti maa, kus kus on nii tugev kujutav kunst ja nii tugev muusika, nii nii palju tegelikult seda harrastatakse, nii palju üldse tegeldakse väikestes kohtades tantsimise ja laulmisega. Et see on nii erinev, millest keegi sulle rääkima hakkab, aga noh, muidugi saadu on selline asi, faadu laulud, mida söögikohtades õhtut kõrtsides lauldakse, see on see, millest nad võib-olla kõige enam rääkima tulevad või rõhud, vaat seda. Ja see fadokultuur on hästi sügav. Põhiliselt on saadu lauljad naised ja minu arusaamist pidi Lissabonis ongi olnud traditsioonilised, see, see naiste laul, et on ka kud mehed, kes tulevad siis väljastpoolt Lissaboni ja isiklikult mulle isegi võib-olla meeste esituses meeldivad need laulud rohkem, need laulud on väga kurvameelsed, reeglina sellised minaarsed, need kõige tavalisemad saadud. Need on sellised klassikalised laulud, milles esineb, esitavad aina uued ja uued esitajad. Et selline standard või selline absoluutne tipp nende tavaliselt nende laulude esitajatel on siis sitajana anomaalia Rud riiges kes elas pika elu väga tuntud suurestaarina Lissabonis, kelle, kelle auks on nimetatud tänav, kus ta elas ja maalianud riigese salvestusi on sedavõrd palju, et Albaisas alllinnas on üks väike pood ja üldsegi mitte nii väike pood, kus müüakse ainult tema salvestusi, on ühe artisti pood. Kui kui Lissaboni minna, siis see on üsna lihtne leida, lihtsalt mine seni, kuni kuuled seal kogu aeg tuleb uksest seda, seda faadu laulu ja ta oli erakordne. Ta on täiesti erakordne, nüüd Portugal usub, et talle on tulnud vääriline järglane seal Marisa naaritsa on, on väga ekstravagantne, väga-väga vahva artist ja minul on olnud teda võimalik ka laivis näha. Mis on eriline asi, sest et ta väga vähe annab kontserte harva. Ja väga paljud inimesed Portugalis unistavad tema nägemisest kontserdil ka väga eriline, tema vanaema oli osariigist pärit, oli ost ja temas on sellist aafrika verd, ta on hästi eksootiline. Ta on selline, et mitte, mitte mitte Lausane Kloydne, aga ta on nagu vulat, aga tal on blondid juuksed, blondeeritud juuksed ja need on vesi lokkis. Ta on alati väga artistlik mustas maani kleidis minu arusaamist pidi tal on umbes 15 sentimeetrised kontsad, aga ma ei, ma ei, ma ei näe seda, sest et tal on krinoliiniga kleit. Ta on alati niivõrd kostümeeritud, et ta mõjub täitsa ebamaisena ja ta esitab siis neid laule omas versioonis neidsamu avalia Rud, riigese laule. Ja need on väärt kuulamist. Ta on väga emotsionaalne esitaja ja, ja ta on absoluutne superstaar Portugalis. Ja kuna neid laule aga kõik tunnevad ja teavad, et see on nendele nagu selline võib-olla kõige tähtsam valdkond, siis, kui sa küsisid algused, millest siis jah, ikka ilmselt soodustanud, nad räägivad nagu, nagu eelkõige. Räägi, palun äkin paari sõnaga raadiokuulajale ka faadu kultuurifilosoofiast ja taustast. Laulud on reeglina jah, sellised kurvameelsed laulud mis jäljendavad igatsust, mis on igatsus, on üldse selline sõna, mida Portugalis sageli kuuleb nagu luules või lauludes või, või, või jah, tekstides, et selline magus kurbus võib-olla ühendab neid, neid laule, neid sõnumeid paljud neist ülistavad siis kellelegi ilu või, või Lissaboni kaunidust või või, või inimest, kes on, kes on su hüljanud. Täitsa erilist tüüpi laulud, tuleb neid kuulata, et aru saada, mida ma siin oma sellise konarliku jutuga silmas pean. Aga selline hea saadu laulja on väärt kuulamist ja paljudes sellistes mõnusatest söögikohtades eriti natukene eeltööd teha ja otsin siis siis leiab koha, kus õhtul noor naine laulab või, või mitte, nii noor, aga laul sellel ei ole, mitte et mulle heas esituses Fadu meeldib küll. Me oleme juba jõudnud Portugali kohtade looduse linnade juurde, siis millised on need sinu enda lemmiklinnad? Lemmikkohad, lemmikkülad, isegi mulle meeldib sõita üle silla, on kaks väga vahvat silda Lissabonist, mis viivad mõlemad duubli poolsaarele. Üks on, on 25. aprilli Silde teine Ann, lasku tagama sild. Asko taga oma sild on kindlasti teatmeteostest oleks võimalik vaadata täpselt, aga auto spidomeetri järgi 16,4 kilomeetrit pikk, siis nagu koos mahasõitudega. Ja see on tõesti see sildiva ise on. Ja kui sealt üle silla minna, siis satub kohe-kohe satub sellisesse väiksesse linnakesse alguses teede-. Ja see on imetore tillukene linn, ma olen seal palju käinud, ma olen siin vali oma sõpru viinud. Seal on selline rahulik meeleolu, elab omas sellises tillukeses taktis, seal on mitu toredat väljakut, mida vaadata, see on vee ääres hästi hästi vahva koht. Olen ka palju käinud, kuna inimesed sinna tahavad minna, Sintra. Sintras on kuningapere suvel ostsid säilinud lahti, sinna saab vaatama minna. Ta on natukene kõrgemal, seal on pisut teine kliimaga Lissabonis, seal on alati sellel suvisel kuumal ajal natukene jahedam. Sellepärast need pered sinna läksid. Ja need vaated sealt on, on punnitud. Tõesti, vaated ookeanile on täiesti unustamatut ja seal on siis selline sümboolne paik, mis on siis Mandri-Euroopa kõige äärekoht teel Ameerikasse? See selle kohaline kaabodoroka seal tegelikult ma arvan, püüavad ära käia praktiliselt kõik inimesed, kes portugali tulevad. Väga tore linn on Kuimbra hästi Tartu moodi igas mõttes hästi tartu moodi ülikoolilinn, hästi vana ülikool, hästi, selline väärikas ja tore. Kes tahaks vaadata nagu selliseid ehitisi, mis on seotud just nimelt teaduse ja ülikooliga siis siis see on koht on põhja poole ja tavaliselt eesti inimene mõeldes Portugali peale ja võib-olla olles seal ka korra käinud, mõtleb Lissaboni peale, võib-olla algarve peale seal nende randade peale nagu Lõuna-Portugalis, mis on, on väga-väga toredad. Ja võib-olla ta mõtleb, ma ei teagi, mille peale ordu peale kasse täheldatakse, Portu, just jah, üldse see sõna lõpu hoo ikka enamjaolt kipub olema. Et Ronaldo on ikka Ronaldo, mitte Ronaldo. Et seda on natuke imelik alguses kuulda, aga sellega harjub mõne päevaga. Et põhja, Portugal on hästi-hästi ilus see Tuuru jõe org kus on väga palju viinamarjaistandusi, mis on väga-väga suur jõgi on nagu väga v, mahukas, kui sobiks öelda, aga org ise on hästi sügav ja maaliline ja seal on väga toredaid väikesi asulaid on keeruline sõita mööda serpentiini see põhja, Portugal on nagu hästi teistmoodi kui Lõuna-Portugal seal on võib-olla see, see Portugali selline mõnusas, võib-olla isegi kõige ehedamal kombel säilinud turism sinna jõuab harva. Seal tulist läheb pigem lõunasse, Lähme ikka lõunasse, ikkagi turism turistile on ikka põhiliselt kodus külm, et see on see turisti. Tal on kodus külm talle vähe õega ja ta läheb sinna, aga Põhja-Portugalis minu meelest hästi paljud portugallased ise üritavad ikkagi ka käia ja olla ja vaadata ja seal on kogu see portveinikultuur kvart, veini tegemine, toimub seal seal Fortus. Õieti toimub ta ühes väikeses linnakeses tillukeses linnakeses üle jõe ordust ja kõik see, mis toimub nagu seal Põhja-Portugalis ja isegi bordust veel põhja poole. See on nii teistmoodi ja väga tore. See on imelik, et soovitada turistile kohti, mis on turismist puutumata. Aga me ju kõik teame, et see on tore, see on ehtne ja päris ja see ongi. Ja päriselt nüüd viimane koht, kus me käisime, oli vianade, kas teelus on üks imetore tillukene linnakene, täitsa tublisti kordust veel põhja poole, kui kaarti vaadata, siis saab Taimana, kus ta on? See on kullasseppade linn, kus portugallane teab, et, et sealt tuleb osta kullast ehteid pruudile või kallimale ja just hästi palju tehakse seal. Nii hõbe kui kuld filigraanselt. Ja need on, need on kuidagi nii kodused ja mõnusad, isegi kui Sabele kullapoe kohta kodune, siis need on kodused ja see kõik on hästi südamlik ja tore ja see ei ole tõesti sihitud mitte sellele maksjale turistile. Pigem on tehtud nagu rõõmust nendele endile. Portugal, Portugal lasele ja on tore piiluda sinna nagu korraks sisse ja nad on lahked ja lubavad seda teha. Millestki on Portugali rannad, kas Annell tugev, selline rannakultuuroja ojarand on tähtis asi? Randan tähtis asi rannas. Vot rand on selline koht, kus käiakse näitamas ennast küll. Et randu on hästi palju, kohe väga-väga palju, et noh, ma ütlesin siin ennistatud, seda merega piirnevad Kallaste on ju tohutu palju 1700 kilomeetrit, et jah ja siis avaldataksegi aladel katalooge, milline rand sel aastal on väga moes. Ja, ja tõepoolest, et noh, sel aastal on näiteks Seerand või Toorand või selle rannaga on nagu halvasti, et sealt sellest on nagu mingisugused kehvad mälestused kellelegi liha. Ja siis on rannad, kus käivad ühte või teistsugused inimesed, on rannad, kus käivad nagu nooremad on rannad, kus käivad inimesed, kellel on võib-olla natuke erinev orientatsioon ja Jaan rannad, kus käivad kus käib hästi palju inimesi, kes saabub nagu ühiskondliku transpordiga kuhu saab ligi mõnusasti, kus on, kus on hästi palju sellist rahvast, kes ise autoga ei sõida. Ja on on siis väga palju selliseid randu, kuhu on võibolla raskem ligi pääseda ja seetõttu on seal siis ka erilisemad inimesed. Aga rannad on tasuta, rannad on puhtad, tõesti puhtad saad muidugi seal paari euro eest rentida endale ka selle selle tooli enamikust randadest ja, ja enamik enamikus randades on väga mõnusaid söögikohti kalarestorane. Nii et rannaelu on neile tähtis, nad tulevad ka, nad tulevad oma varjudega lastega toolidega, toiduga kudemängudega, rannavarustus on tähtis. Ja rand on tähtis kohtumispaik, rannas veedetakse väga palju aega, kuna see on enam-vähem stabiilsed, kindel, et erinevalt meist, et ma ei tea ju, kas me lähme homme randa, et kui ma vaatan praegu aknast välja, siis pigem mitte. Et pigem ei lähe aga Portugali seal täiesti võimalik kokku leppida. Esmaspäeval läheme püha randa ja nii see on. See rannakultuur on nii sügavalt seal sees ja minu meelest on väga meeldival ja mõnusal moel. Kuulame vahepeal natukene portugali muusikat ja siis Kuna me oleme ikkagi noortejaam, raadio, siis huvitaks mind ka juhul, kui sa oled tähele pannud või tead, milline on portugali noortekultuur, et Eestis ju lokkab lisaks mintri, millega üsna viljakas alternatiivkultuur, et kuidas Portugali noored tänapäeval on, millega nad tegelevad, kuidas nad oma meelt lahutavad, mis on nende mentaliteet, aga ma arvan, et üsna anname tegelikult maailma kahjuks muutub sarnasemaks, sarnasemaks ja eks ta omab neidsamu külgi nagu siingi võib-olla natuke erinev see klubides hakatakse hästi vara käima. Klubisid on väga palju, terve rannaäär on neid täis, osad on siis vanusepiirangu kaasa ei ole. Nägin hiljuti ühte dokfilmi Portugali telekanalist, seal räägiti, et on selline väga huvitav teenus tõesti, kohe täitsa eriskummaline asi. Et lähevad nelja 15 aastased klubisse õhtul tüdrukud ja siis vanemad palkavad sellise spetsiaalse autojuhi, kes nad sinna viivad ja tagasi toovad. Ja siis ongi selline laste laste nädalavahetuse selline. Kas ta on laste Disgaga? On teenus on just selles mõttes, et on kihvt inimesi, kest teiste inimeste lapsi klubidesse veavad, ära toovad ja sellest elavad, teenivad selle pealt, et nad on kinnistatud selle kindla perekonna juurde. Et nad on nagu lapsehoidja taga, siis nagu vanematele lastele lapsehoidjad ja nemad siis tagavad selle, et kuskil nelja-viie ajal siis võib-olla ka paar kokteili võtnud teismelisi tüdrukuid jälle ikka turvaliselt oma koju saavad ja vanemad ei taha passida ja samas üksi ei julge neid jätta linna peale. Tegelikult portugallane, väga turvaline selle öösiti, kui juhtub üliharva midagi, et sageli mina lähen näiteks öösiti läbi linna, mis väga sageli, no ikka, kui jään hilja peale, kuskilt, siis ei karda tulla. Ei karda metroost, Wood ei karda. Kesktänavaid ei ole seda tunnetki, et peaks kartma, väga turvaline linn on Lissabon Helsingi kõrval võib olla üks turvalisemaid Euroopa pealinnu, mitte mitte võib-olla vaid see oli üks uuringuid. Et seal tegelikult sellist röövimist või, või rünnakut nagu me tegelikult Tallinnas teame, et võib üsna kergesti juhtuda vanalinnas eriti. See, see ei ole seal nii, seal on kaks miljonit inimest, aga nad on hästi rahumeelselt, seal elavad erinevad inimesed koos. Ajaloost üldse rääkinud aga üks väga oluline asi, mis mõjutab Portugali elu täna nende Aafrika riikide iseseisvumine ja Portugali tagasitõmbumine nendelt maadelt ja hästi paljud inimesed pool miljonit inimest, siis, kes olid portugallased Angolas, Mosambiigis? Tegelikult tagasi, tulid ära, jätsid oma oma majad, varad, nad olid seal põlvkondi elanud, tulid Portugali tagasi. Ja nendega koos tuli üsna palju portugalikeelseid inimesi kes võib-olla portugallased ei olnudki nii et, et see, see mustanahaline elanikkond räägivad portugali keelt väga hästi. Et nad on sulandunud tohutult hästi tegelikult sinna, sellesse ühiskonda sisse ja, ja seal on võimalik tegelikult vaadata seda, kuidas keel aitab, kui loomulik see on, et, et seal on, et et inimesed on kõik nagu, nagu segiläbi ja nagu olemine on hästi turvaline. Mis on portugali puhul tähtis aru saada, on vaadata kaarti ja korraks järele mõelda, kus Portugal on. Ta on ikkagi nii kauge ja ja see kultuur on vägagi näoga mitte lõpupoole, vaid Aafrika poole. Et see on nii palju mõjutatud sellest, mis toimub Aafrikas. Näiteks EDP on RGB, on riigitelevisioon on oma Aafrika kanal, mis on kogu aeg eetris, seal on kõik Aafrika kokal saadada Aafrika võimlemine, seal õpetatakse eri maade toitudega, mis on jumala huvitav, muide väga palju mõnusaid aafriklaste kontserte, mis mulle väga meeldivad, omad sarjad ja see, seda kõike antakse eetrisse Portugalist nendele Aafrika maadele, Mission Portugali, aga ka neile, kes on Aafrikast tulnud ja kes on kes on juba seal, kes tahavad teada, mis toimub Aafrikas, et see Hispaania on ka kogu aeg olemas, selja taga oma oma suure vägeva piiriga ja oma palju tugevam majandusega ja võib-olla ka ahvatlustega. Isegi aeg-ajalt käib Portugalist läbisi mõte, et mis oleks, kui ühineks Hispaaniaga, et ma lugesin mingist küsitlusest, kus küsiti noorte käest ja verinoored inimesed nendest lausa nagu üle 20 protsendi arvasid, et miks ka mitte. See tekitas muidugi tohutu Tormi jälle vanema põlve põlve seas, kes pidasid seda nagu hästi nagu kehvaks mõtleks, et, et eriti need, kes mäletavad veel nagu neid kehvemaid salasari aegu, mis on ju mis on ju tegelikult paljude inimeste mälus all, et see diktatuuriaeg lõppes ju lõppes ju, mitte mitte üldse väga ammu ja see lõppes ju alles 70.-te alguses, eks tegelikult Portugal sellise riigina, nagu me teda täna tunneme, noorik neid sarnaseid nähtusi just selle riigi sele, selle kaasaegse, demokraatliku riigi tähenduses, neid on hästi palju. Portugal, mis oli nii kaua sajandeid kuningriik kõik Se kuningatega kaasnev hiilgus ja, ja, ja glamuur. Et see on teema praegugi ja minu meelest on see selline suur nostalgiapuhang praegu, et just hiljuti kuulsin, et Portugali rõivamuuseum riiklik rõivamuuseum, kus me oleme teinud oma saatkonnaga näituse ja ja seetõttu teame võib-olla sellest muuseumist natuke rohkem. Et ta ostis kuningapere järglastelt, ostis mõned ballikleidid veel veel, mis olid säilinud eelmise sajandi algusest ja see on asi, mida nad kogu aeg arutavad, kogu see kuningriigi riigivärk ja see ajalugu ja just praegu on ka väga-väga tugevasti hakatud arutama seda, mis toimus salasarja sala salasaar, kes nagu poliitilisele areenile ilmus ju juba 20.-te aastate lõpus ja oli seal kuni seitsmekümnendatel veel kõik see, mis, mis tema ajal oli ja millest võib-olla avalikult rääkida, kirjutada ei saanud, et see on, see on nüüd tohutu uurimisobjekt ja väga-väga huvitav, nii et ilm on palju mälestusi, ilmub igasuguseid ajalookäsitlusi ja ja Mul on mulje, et tavalistele inimestele on selle vastu suur huvi. Kui rääkida veel sellest kultuuri poolest, siis neil on täiesti. Seda ei tohi unustada, neil on absoluutselt suurepärane veinikultuur. Portugali veinid olid mulle suur ja positiivne üllatus ja ei ole Läheb kohanud kahe aasta jooksul isegi mitte üle keskmise vintis inimest. Tohutult veetakse piiri, tuntakse vein ja väga-väga hästi. Väga tavaline on, et vanaproua läheb ja toob õhtusöögiks, toob kolm pudelit veini, valib hästi pikalt, vaatab ja mõtleb, millist täpselt, mis ta süüa tee, mis sinna juurde sobib. See veinitundmine tuleb lapsepõlvest kaasa, sa õpid eristama head halvast ja Portugali, seal juuakse ka sellist roheveini värsket ühe veini, mis, mis on selline suvesuvine jook, mille juurde veel see sobib, mille juurde sobib portvein, mille juurde sobib sealt alentiivsust pärit vein, mille juurde too teine, kõik need sajad, võib-olla tuhanded sordid veine, inimesed orienteeruvad selles väga loomulikul moel. Ja tõesti minu meelest puudub selline nähtus nagu alkoholism kui, siis ainult kohtades, kus minu silm ei ulatunud küll nägema, et ma ei ole näinud mingit tuikuvad inimest või mingid lärmavad pööravad inimesed kuskil restoranis, pole olemas tohutut, veetakse piiri, kas nad kangeid alkohol ei, väga vähe? Väga vähe on ka veinipõhine? Jah, et, et võib-olla ainult väga selline tillukene mõõdetud kogus portveini õhtusöögi lõpetuseks aga mitte mingisugust sellist noh, kange alkoholi suurtes kogustes joomist ei ole neil täitsa hea õlu ja seda juuakse ka päris palju nagu toidu juurde. Aga sellist alkoholi kuritarvitamist, et seda nüüd küll ei ole, aga aga vein on oluline osa sellest ja oliivid samuti kõik kõigest sellest elust, kõik need, kõik need kultuurid, mis seal kasvavad ja mis selle eluni õitsvaks teevad seal, et et samamoodi nagu nad tunnevad veini, tunnevad nad kõik väga hästi. Õli tunnevad õli kvaliteeti, oskavad seda eristada. Mina tunnen küll halvasti, tunnistan, et et vaatan ja uurin ja, ja püüan aru saada, mis, millega sobib ja mil moel, et kus meil see teadmine siit ikka nii väga on tulnud. Kas neil on ka komme oliiviõli ikkagi on köögikuningas, mis käib igasalu juurde, ei anna peale ja oliiviõli valitakse ka väga, väga põhjalikult ja teatakse nagu nagu, mis on, mis on kõige parem ja et keegi salatiõliga muidugi kala praadima ei lähe ja ja armastatakse taga, maitsestada, ta on lihtsamatest, poodides on väga suur oliiviõli valik ikkagi, seda kasutatakse täiesti nagu palju, oliiviõli tuuakse alati kohe lauale, kui sa lähed sööma. Mis veel Portugali kööki iseloomustab, et sa mainisid enne, et rohkelt värsket kala. Hääl, tädi valjus, kala, söögikord on, nende söögikord on selline, et näiteks õhtune söögikord on üsna tavaline selline, et esimene käik on pehme juust. Ja see on hästi selline mõnus juust, mis on seest. Ta on, näeb välja nagu selline topsikene täna väljas nagu selline taldrikusuurune topsik. Ta on kinni, sa lõikad tal selle pealmise kaane ära ja siis on selline püdel juust enne vedela konsistentsiga juust, tavaliselt on see lambajuust, seda võetakse teelusikaga ja pannakse päikese kuusiku peale. Noh, ega selle toiduga nüüd kaalu ei jälgi keegi, eks ju. Aga aga see on väga hea, see on väga mõnus ja see on kõige tavalisem eelroog. Ja, ja siis tuuakse kala, tavaliselt nad ikka ise õudselt armastavad kala grillitud, värske kala. Kuidagiviisi siis võib-olla mingi erilise soolaga tehtud ja hästi sageli on sealjuures siis väga mõnusad tehtud kartul. Ja mis on portugali köögile iseloomulik on, et palju on selliseid kohti, kus pannakse kartulile riis korraga, et nagu inimesed tahavad, sest siis saavad nad selle mõlemad ja salatuna Läti juures ja salatonis selle mõnusa sellise sellise õliga sinna juurde juuakse klaas külma valget veini. Alati on ka hea magustoit, neile meeldib teha selliseid koduseid magustoite, enamikes söögikohtades on need kapis valmis sellised kodused pudingit või, või kreemid, sellised mõnusad, üsna sarnased oma tüübid, Itaalia Hispaania magustoitudele. Võivad väga hästi tõesti suurepäraselt ja väga värsket toitu. Noh, tähtis on ka see, nende oma oma sink näiteks see õhuke vinnutatud sink, mida selle kintsu küljest siis mingi peene noaga võetakse ja ja seda ka süüakse eelroana. Väga mõnusalt ja ja ka teistsuguseid juuste, mitte ainult seda pehmet juustu, aga kõik see on hästi nagu naturaalne ja värske ja mõnus. Kas neil on ka komme snäkkide, neil on jah, ja neil on sellised omad snäkid, need on sellised tillukesed pirukakesed. Sageli on need tehtud näiteks kalmaari kreveti pastaga sihuksed, tillukesed mõnusad suupisted ja väga paljud inimesed söövad neid muide ka lõunaks, et nad lähevad ja ostavad suurtes mõnusatest söögi- poodides on, on selline väike ja tootmine sealjuures ja toidupoodides väga sageli tehakse saia koha peal. Meil tehakse ka, aga, aga seal tehakse kõik praktiliselt koguse saia sortiment võib-olla välja arvatud röstsai, mis on kilesse pakitud, aga aga ikkagi mingi 15 sorti värsket saia tuleb nagu kogu aeg. Jah, see värske saia lõhn on seal üleval ja siis samamoodi küpsetatakse ka neid suupisteid ja inimesed väga armastavad neid soolaseid suupisteid, juttu seal kolm, neli, kuigi võib-olla juua sinna tass kohvi juurde ja kui sa nagu suurt süüa ei taha, võib olla aega, siis, siis sellega piirdutakse, et see on hästi tavaline tegelikult just et need on hoopis teistmoodi kui, kui Hispaanias, et suupisted, need tuleb ära tunda, paranevad võib-olla sellisele paneeritud kott letile või, või natukene võib-olla kalapulkade moodi nagu väljanägemiselt, aga nad on palju, palju maitsvamad. Kohv on suurepärane, kohv on igal pool kvaliteetne ja hea. Ja üldse see kohvikukultuur on tavalisem kui meil, et et see ei ole mingisugune suur asi, kui sa lähed kohvikust läbi, võtad seal kohvipiruka või kohvi ja saia, et seda teevad kõik inimesed, kõik inimesed, kõige tavalisemad inimesed väikses külas, suures külas, linnakeses suurlinnas, see on asi, mis kuulub elu juurde. Minu arusaamist pidi, väga paljud inimesed ei tee kodus kohvi. Kohvi tulebki alati kohvikutest, kohvikud on alati varakult lahti. Kohvi on odav, tõesti väga odav, väga-väga kvaliteetne, mõnus. See on selle elu osa ja kuna seal on alati võimalik ka väljas süüa jaanuaris-veebruaris samuti, kui ikka lausa vihma ei ladistanud, siis temperatuur lubab. Siis see teeb need kõik asjad nagunii avaraks ja nii mõnusaks. Leppada näppada, tempata. Head raadio, kahe kuulajad, meie tänane rännak, Portugali on lõpusirgele jõudnud. Tiina, mis on sinu jaoks? Portugali essents põhiolemusse magnet, mis defineerib selle riigi ja rahva. Oi oi oi oi oi kus nüüd küsis. Ma arvan tegelikult, et see valgus seal valgus ongi, et see valgus ja õhk. Kui tulla lennujaamas välja, siis see on juba kohal. Et see, see kõrged taevas ja selline kuma annab sulle nagu meelde ja mis saadab sind kogu aeg eriliselt kõrge taevas taevas ei lasku nagu maha. Ja see enamiku aja aastast ka selline soe õhk, et see, et see, et kliima, mis muudab inimesed teistsuguseks ja ja väga paradoksaalne on ju see, et hoolimata sellest, et nende enamuses on selline, nagu ma ütlesin, magus nukrus ja selline igatsus ja nende, nende muusika räägib sellest ja nende filmid räägivad sellest ja ja see, selline armas kurbus on kogu sellele kultuurile omane. Siiski päike ja valgus ei lase inimestel kukkuda sellisesse depressiooni, sellist asendust ei ole, kurbus ja masendus ei ole üldse needsamad asjad. Inimesed on reeglina palju selgemad, nad ei räägi, et nende elus on ainult halba ja, ja portugallased saavad õudselt tuge sellest ilmast. Ma olen kuulnud muide seda, et päris mitmed, kes on läinud Inglismaale õppima, on tulnud tagasi, need ei kannata seda, seda hallust välja, seda ta ilma poolt tekitatud depressiooni. Et vot mis Portugalis on kõik minu sõbrad, keda on käinud nii palju seal selle kahe aasta jooksul. Meel läheb helgeks, sest et kogu aeg on see valgusse tõsta siin nagu kõrgemale ja, ja aitab sind edasi elada, et selles mõttes see ei ole üldse halb mõte, nagu olla Portugalis, nii nagu Kreekas ja Hispaanias nendes teistes valgetes maades. Just nimelt selleks, et, et saada sellest pimedast august välja, Meie november ja detsember on ikka kole rasked, et eriti nüüd, kus ma tulen vahel korraks mõneks päevaks siis ma ehmatan täiesti sellest, et muidugi kodu on nii tähtis ja armas olla. Aga see pimedus, ma unustan selle seal ära, see on nii pime. Siin ma unustan ära, et see seal on nii valge, et see on Portugalis väga-väga oluline, see valgus ja päike ja kõik see, mis peegeldab ookeanilt tagasi. Imeilus, imeilus täiesti. Ja ja inimesed on tõesti imetore, mäletad, et, et ma ei ole kogenud õelust? Ei ole kogenud sellist. Isegi nagu ka ma mainisin, et liiklus närviline Ta on lihtsalt minule võib-olla liiga kiire ja vilgas, aga ta ei, ta ei ole kuri, et see sellele maale ei ole üldse omane mingi kurjust, ta on lahke maa. Et see on väga tore. Üks asi, millest me üldse ei rääkinud ja mida, mida tuleb arvestada. Portugal on väga usklik maa. Portugal on tõesti väga usklik maa ja, ja kui on Portugali tulek, siis see on see asi, mida tuleb ka tõsiselt võtta. Ja see on teema, mille üle nalja ei tohiks visata. Kirikus käimine on, on perekondlik, traditsiooniline, see on väga paljud inimesed on. On sügavalt ja tõsiselt usklikud ja näiteks Fatimas käimine. Hati maa on üks linnakenega ka põhja poole Lissaboni. Minu meelest ta on umbes 100 120 kilomeetrit. Seal toimus eelmise sajandi alguses, kui ma õieti mäletan, 1917 toimus suur usuline sündmus. Portugali rahvas usub, et Neitsi Maarja ilmutas ennast kolmele karja lapsele. Ja nüüd on selle asjad nagu tähistamiseks mälestamiseks ehitatud, tohutu suur kompleks. Arhitektuuriliselt väga-väga põnev, väga huvitav, tohutu suur kirik, üks üks Euroopa suuremaid kirikuid üldse, suure mahutavusega kirik väga eriliste vaadete ja väga erilise kontseptsiooniga kompleks, mis sai just need valmis ja kus portugallased usupühadel lähevad väga meelsasti ja nad suhtuvad sellesse tõsiselt ja üldse kirikus käimine on tavaline asi ja see on, see on asi, mida minu meelest jätkatakse perekondlikult ka varemate põlvkondade seas, nii et kõik need usupühad ja kõik see, mis toimub Fatima ümber ja kõik kõik see, mis toimub ka kirikute endi ümber. Et see on osa sellest ühiskonnast, mida meie ei tunne ja tuleb suhtuda respektiga. Mu meelest küll, jah, loomulikult. Reisipalavik tõmbab tänaseks joone alla. Suur tänu, Tiina Kaalep, et sa tulid meid valgustasid selle portugali valgusega ja kogu selle teemaga ja eluoluga seal aitasid kurssi, mis loodetavasti on kõikidele lenduritele ja sinna reisijatele abiks. Tuletan meelde, et võite oma täid kirjutada mulle raadio kahe kodulehel asuvasse reisipalaviku foorumisse aadressil www. Ergaksee kaldkriips. Reisipalavik. Suur aitäh teile kuulamast, mina lin, Ingrid Peek. Te kuulasite raadio kahte saadet Reisipalavik ja me kohtume peagi järgmise põneva rännakuga.