Meie stuudios on nüüd Aarne Saluveer, ansambli karavan kunagine klahvpillimängija, tänagi teile ilmselt muusikaga seoses väga hästi tuttav mees, sest rohkem kui mõni teine karavani liige, oled sa avalikkuse ette jäänud, aga täna? Aarne peaasjalikult siiski tollest kuldsest 80.-te perioodist, kui ansambel karavan eesti muusikas olulist tooni andis tegutsemise algusajast peale, ütleme niimoodi siis komeedina muusikataevasse sööstis. Kui palju sa sellest algusest, Aarne, mäletad, kelle peas sündis ideaalne idee karavan kokku panna, või oli see selline asjade nii-öelda paratamatu käik, et üks ansambel lagunes ja siis poistel polnud midagi teha? Selle puhul, ma arvan, inimestel on ju erinevaid mälestusi, nii nagu igalühel meist on oma ajalugu, aga aga laias laastus on ikka nii, et on mingid sellised ettevalmistusperioodid ja, ja kas eelnevad ansamblid ju nagu paljudel poprokkmuusikutel on olnud ja kuni siis ümberringi vaadates selgub, et vaat need või teised inimesed koos toimides võiksid anda mingi kõigile kõigega endale meeldiva tulemuse. Ja seal oli Jahju eelnevaid ansambleid paljudel nagu suhteliselt palju eeltööd, tegi see neljane instrumentaalkoosseis ehk siis tammeorg, karppundar ja mina ka pikal tänaval tolleaegses Knoxi palees nii-öelda Elektra nime all tegutsedes, tõsi küll, aga eelkõige kasutasime me seda just sellise, tohutult hea proovisaali hinnatud inimesed, kes seda aega vähegi mäletavad, teavad, et polnud võimendusega kohti, kus harjutada ja kõik oli selline väga, suuresti entusiasmi üleval, nii meiegi ehitasime siin oma proovid ja salvestusstuudiod ja asjad ja see andis võimaluse nii-öelda nagu ettevalmistusi teha ja siis oli jaagu Tammark Karl Madisega olnud sõjaväes, mis on teadupärast koht, kus saab koos olla ja muusikat teha Riias. Ja olin mina ja, ja vist isegi karp mingil hetkel või keegi olime kontorisse Leila Milleriga olnud ja eks see aeg oli selline. Sai kuidagi nagu mõeldud, et siis tuleb nagu erinevaid hästi palju sellist vokaali oskust oli eriti meis, kes me olime õppinud sel hetkel akadeemias enamasti kõik siis koorijuhtimist ja muusikapedagoogikat. Ja kui me kõik need oskused kokku saime, siis hakkas asi nagu liikuma. See oli päris omapärane juhus või pigem mitte, et ühes bändis said professionaalid kokku sellisel määral professionaalid. See oli ühtepidi juhus, aga teistpidi oli ju see, et tookord mängiti ka. Ja noh, käidi endale ju elatist teenimas ka õhtuti siin-seal mängimas. Ja, ja ega neid kohti ülearu palju polnud, sinna polnud ka kerge pääseda, et et vahel oli tore, kui see kedagi asendama minna, tookord mängiti ju ka veel esimestes nelistesse õhtustes restoranitundides mängiti džässi siin-seal ja ma mäletan väga hästi, kuidas aeg-ajalt nii-öelda kedagi kehaks minnes anti kellelegi poolt käsitsi kirjutatud punase pastakaga suhteliselt keeruline noot ette ja siis tõsiselt. Ta on ta ikka päris kõvasti vanadega vanade kaladega koos minna. Ja, ja siis ühika pealt ikka korjati üles mehi, kellel mingisugused oskused tundusid olevat, või siis hiljem selgus, et ka olid. Kui ma õieti mäletan, siis tammearuga läks küll üpris naljakalt, sest et esimest korda mängisime koos, nii et kuskil mingisuguses ansamblis ei olnud tegelikult trummarit käidi vaatamas. Nonii, kes, kes nagu oskaks nagu piisavalt lüüa. Minu arvates, kui ma mäletan õigesti mängist esimesel kohtamisel hoopis trumme, hiljem selgus, et, et pigem nagu kitarrist tänases seisukohas, kus ma nagu tegelen muusikaharidusega, ma tahan öelda, et selliseid teatud määral nagu multiinstrumentalist olemine kuuluks nagu iga normaalse inimese oskuste juurde, siis harrastusmuusikuna võiksid inimesed, kes on nagu noh, ütleme kas koolist läbi käinud, saanud väikse noodioskuse pillikäsitluse kätte, et iga laps, nagu ta tunneb Araabia ütleme numbreid ja ladina tähestikku, soovitavalt võib-olla ka tähendab vene tähestik, kus me siin elame, võiks osata mängida natuke kitarri, tunda klahvi ja lüüa vajalikud rütmid, mahapunkt. Kuhu ansambel karavan sinu pilgu läbi tol hetkel, kui ta kokku pandi, 83. aasta lõpus asetus Eesti tervikut arvestades. Alguses oli ikkagi selline teatud mingi Brock kuskile sinna vahele ta ennast nagu tüüris, aga vähehaaval hakkas lisanduma ka sellist teatud omaloomingut ja tegevust, nii et, et tegelikult oli sellel kooslusel päris mitu-mitu nägu, nagu võib-olla kuulajad ka teavad, et et seal on selliseid tõeliseid noh, nagu omaaegsed tantsuhitt, mille eesmärk võib-olla siis oligi inimeste meelt lahutada, ka on sellist päris toredat ja tõsisema poolset sellist omaloomingut Khani. Kuidas sa mäletad neid kõige vingemaid aastaid, siis kui karavan parimaks bändiks kuulutati? Ma kujutan ette, et ühele edevavõitu muusikale vabandust, et ma tõin niimoodi, nimetan teid kõiki silmas pidades. Oli see egole ikka selline paras kõdi moment. Noh, ma arvan, et inimesed, kes nagu laval on, ju lähevad sinna ikka selle tundega, et et eks ta selline innustav tunne on ja energiat, mis laval liiguvad, eriti kui asjad nagu toimivad hästi, ükskõik, mis muusikastiil siis on, on, on kindlasti sellised huvitavad tunded. Tasub proovida, iga laps, kes läheb oma laste laululavale laulma, läheb ka sinna ikkagi mingi sellise elamuse või tunde pärast, mida ta ise saab, mida ta teistega vahendab, et seal on selline energiate liikumine. Ma juba ütlesin, et ega siis proovi tehti ja harjutati ka ikka päris päris tublisti ikka suure imetlusega vaatan kogu seda 70.-te 80.-te põlvkonda, kes Tartu muusikapäevade eel kuidas öelda, tänases mõistes päris imelikult kuskil poole aasta kaupa, mida iganes, ilma igasuguse tasu või sendita harjutas ju ja mõtles välja ja tegeles loominguga selleks et ennast nagu tõestada teistele ega seda tegid ju kõik tolleaegsete tippansambleid ja see iseenesest oli fantastiline, eks nii meiegi seal ei antud, armu, ei endale ka teistele. Noh, mingil hetkel oli ka ikka päris palju esinemisi, et ühel hetkel tegi keegi statistikat, et 250 kontserti aastas. Ja seda kusjuures Eestis selles mõttes, et meil oli üks selline põhimõtteline otsus, et me Venemaale tekkinud pike tuuri tegema ei lähe. Elu ja pered ja sõbrad olid siin. Ja meil oli meelis Bunderil kogemus vist rahvusmeeskooriga temal üks ühel hetkel natukene ka selles leivakirjas, kes oli siukseid siberi tuura teinud ja kes ütles selle peale, et näeme ja ega väga suurt vajadust ka pole, me saime selle Venemaa kõdi natuke nii kätt. Meid kutsuti kindlasti paaril korral sellesse Novogoodne, jagan joka või mis see kesktelevisiooni programm oli ja see oli ju tegelikult metsiku leviga, kui täna mõelda, mis seal siis toimus. Ja seal me tegime oma asjad kenasti ära, mäletan talveöö ja midagi veel, mis seal esitati. Ei, ma arvan. Ja need olid kenad lood, aga, aga me neid lugusid vene keelde kuidagi laulma või noh, ütleme Vene turule selgelt ei plaaninud orienteeruda ja seal oli veel kutset Jerevani ja kus me seal käisime, vist olid Eesti päevad Valgevenes mingid sellised asjad. No ühesõnaga, tegelikult on ju huvitav proovida, et kas su muusikaga mõnda teist publikut eriti sihukses arusaamatus keeles võib kõnetada, aga ilmtingimata ei pea ju, sellepärast hakkame ennast muutma. Võib-olla üks kõige suurem areen oli veel 85. aastal need omaaegsed NL-i poolt organiseeritud ülemaailmselt nii-öelda jutumärkides või ilma üliõpilaspäevad Moskvas, see oli ka päris huvitav kogemus. Sinul isiklikult, kui kaugele te selle piiritaluvuspiiriga jõudsite? Lõputu kultuurimajasid pidi kammimine. Kuidas see mõjus? Ma arvan, eks ta erinevalt ja ma arvan, päevad ei ole ka vennad, aga tegelikult on nii, et ükskõik, mida sa teed, eriti kui see muusikat, koostööd siis kui, kui seda vastastikku musitseerimise nõuet teineteisele nagu, nagu meelde tuletatakse, kehtestatakse, et, et siis ta ikka valdavalt mingiks niukseks mida ta võib vahel olla siukse Alt Touraks veel hapuks ja selles mõttes ei näinud, et üldiselt on tegelikult ju see tore, kui keegi teine mängib mingi soolo või, või laulab või teeb midagi nii et standard, teistel rõõm on, siis on tegelikult kogu aeg selline hea energia suhteliselt siiski üleval. No muidu ei kestagi siukest kahtad tiitlit kontserdil üldse, aga see on suuresti nagu enda enda mõtlemises kinni ja minul on küll head mälestust. Kui üksmeelne bänd karavan oli? Noh, sõltub midagi. Raido ta üksmeeleks selles mõttes, et kui mingit lugu tehakse või, või, või välja mõeldakse, siis seal on autor, seal on keegi, kellel on teksti autor, keegi seda esitab ja need inimesed, kes seal olid, Nad, olid suhteliselt sõnakad, ma ütleksin niiviisi, selles mõttes, et võidi vahel olla nii, et on sellised ansamblid, kus sa lihtsalt keegi liider näiteks tuleb asjadega Läti ja siis tehakse asi ära ja, ja kõik on suhteliselt selge. Et meil toimus küll ikka selliseid väga väga tublisid diskussioone ja selliseid loomingulisi löömasid, et noh, kõik on ju elanud selle Ruja. Sellise muusikali valguses on natukene ühe bändi siseelu selles mõttes vaadanud. Sealt võib lihtsalt nagu natuke aimu saada, et ma arvan, et see toimus nii ühes kui teises-kolmandas kohas eri moel. Kas näiteks alkohol karavanile mingil eluhetkel kellelegi teist sai ohtlikuks ka, kui me räägime just 80.-test stipp perioodist? No eks ta vahepeal murdis sisse, jääb, tegi sellist väikest oma oma mõjutustööd ikka, sest et selge on, selge on see, et, et mingil hetkel annata siis kas energiat või mingit sellist vabadustunnet ja ja stimuleerib ja mingil hetkel mõjutaga laastavakset, eks oldi siis siin ja sealpool, kuidas keegi. Esimene karavani originaalkoosseisu mees, kes lahkus, oli meelispundar. Ma leidsin ühe 98. aastaaruande postimehest. Autor on Toivo Lend ansambel karavani mänedžer, aastast 83. Kirjutab muu hulgas siin toda momenti, meenutades, et see oli Jaan karbi ultimatiivne nõudmine. Pundar pundist välja visati. Sinu versioon on samasugune. See võib nii olla, ma ei hakka seda ümber lükkama ja, ja ma ei hakka kinnitama ka, et ju seal siis midagi oli, ma olen ju täna endiselt jätkuvalt töödega suhelnud ja vahel meenutatakse mingeid asju, aga ei viida nagu vastastikust uurimist läbi, et mis see põhjus siis tookord oli? Pundar on ka selline loominguline emotsionaalne, ju tal siis võib-olla mingi asi jooksis seda või teist või kolmandat pidi kinni. Täpselt detaile ei mäleta, aga ju ta mingil hetkel seda. Kui see oli 88, eks ta oli mingit teatud tüüpi selline siis olid need muusikaauhinnad ja kõik asjad ka toiminud, et siis hakkas toimuma teatud tüüpi rutiinne töö tegemine ilmselt võib-olla see on ka mingi kerge just. Võib-olla see siis kuidagi oli tingitud sellest Taasiseseisvumisajale järgnenud periood oli ka karavanile raskem, ma kujutan ette, nagu, nagu mingi periood kõikidele Eesti muusikutele, eks. Alguses olid hästi-hästi ilusad, ma mäletan, et üks just meie selline suvetuur, kus me ja see vist oli isegi aasta varem veel kui, kui päris tõsiselt sündmus, et laulva revolutsiooni käima läksid, kui tegelikult hakkasite Otepää kandis ja seal nagu lipud välja tulema ja see sattus, kus ta ikka mujale kui nendele suveürituste peale tuli. Nii et need olid sellised, aga väga huvitavad, erutavad ajad, seal tuli vist isegi üks, üks originaal lippudest, mida oli säilitatud õigest ajast, käis meiega mingil tuuril kaasas, seal seal oli selliseid päris huvitavaid emotsionaalseid asju õhus, mis siis hiljem. Puhttehniliselt oli meelis boundary lahkumine karavanist selle originaalkoosseisu lõpu algus, nagu nagu mõne aasta möödudes selgus aga tolles ajahetkes, kui bänd edasi tegutses uue basskitarristi ka siis, siis jääjatele tundus endiselt tulevikul osaleja. Ei no ma arvan, et, et see on, et see olukord, kus tehakse tööd, et võta nüüd rahvusringhäälingu teine organisatsioon, et ega nad ei pea lõpetama oma tööd sel hetkel, kui, kui, kui üks nende lülidest mingil mingil põhjusel peab või, või tahab vahele, et siis hulk inimesi ikkagi ju püüab teha endast parimat. Et süsteem nagu edasi toimiks, kui süsteem ise pole mõttetuks tunnistatud. Nii et selles mõttes ma arvan, et püüti kohaneda ja tehti jälle palju proovi ja veel kord Nelis oli selles mõttes hästi oluline ja hiljem ka selgus, et tal oli ikkagi antud kui vokalistile ilu seal. Ja ega sellest meie meie Päkise kogus muus muus asjas ja tal tal oli ka sellist loomingulist särtsu. Mõned lood, mis ta seal kirjutas ja aegset kuulsat popuriid nii-öelda aitas teha või õigemini suuresti nagu kujundas tega ta jah, kergem olnud ja tunda nagu oli, aga, aga hakkama saadi. Saatuse iroonia, et järgmine lahkuja oli Jaan Karp ise minu arusaamist mööda tõmbast quick, start tema karavani minema ja siis väikese perioodi järel või enam-vähem umbes seal. Samal ajal lahkus bändist ka Aarne Saluveer. Mis põhjusel? See vist oli nüüd nii, et, Et ühel hetkel ju ametlikke töölepinguid ei olnud ja põhimõtteliselt põhimõtteliselt sellisel vastastikusele kokkuleppele, et me teeme nüüd midagi, aga, aga samas kui on kokku lepitud näiteks ükskõik, mingi teljega ikkagi kontserdid ja mängud nagu toimivad, et küsimus oli selline eelkapitalistlik aeg, et mida nad siis tegema peab ja üldiselt sõlmiti selliseid omavahelisi aumeeste kokkulepped või näiteks, et oletame, et kui tihe tööperiood kestab aasta lõpuni, et töötame siis 30. detsembrini ja kui siis on mingeid erimeelsusi, et noh, lahendame neid siis jaanuaris ja vaatame, mis edasi saab, noh, nii nagu mõistlik toimida. Ja no see oli vist küll nii, et, et see vist vist õieti mäletan, see on niisugune natukene legendaarne jaanist lahkus kuskil jaanipäeva paiku, ütles, et pulgad kotti ja ütlen, et et see nüüd ei lähe mitte. Ja, ja mina tegelikult ei plaaninud lahkuda, olen suhteliselt selline üldse mitte mittekohtade vahetajad. Et enam-vähem minu liikumine on toimunud mingitel teistel ajenditel, kas mingi asi on kinni pannud, lõpetanud tegevuse või? Mina üritan nagu neid kokkuleppeid pidada ja nii ma olingi endale ja teistele ka öelnud, et mina teen ilusti 31. detsembrini ja siis on nagu aega arutleda. Aga siis oli seal paar sellist sellist omavahelist koosolekut ja tegelikult ühel hetkel, kui see muusika ei toiminud nii päris hästi, siis tekkis selline soov ja mõte, et tegelikult võiks ikkagi panna selle algkoosseisu kokku ja selleks vist oli meelis ka tookord nagu nõus, et, et läheks nii-öelda selle tookord oli küll viis muusikut vist alles jäänud, et läheks algkoosseisuga edasi, kuna täpselt oli teada, mida keegi teeb ja selline omavaheline 100 tekkinud, aga sellega ei olnud tookord siis Karla nõus ja sisuliselt esitas seda teeti ultimaatumi, nii et minu minemine isegi ei olnud, et sellest tingitud mina asjad kotti panin, see lõppes varem teistel asjaoludel. Aga ma saan aru, et tekkis õhku võimalused, karavan tuleb originaal koos. Selline ettepanek oli selgelt selgelt välja öeldud. Toivo Lend kirjutab siinsamas 10 aastat tagasi tehtud avalikus pöördumises, et Saluveer nimetab lahkumise põhjusena Karl Madise sooloprojekti ja tahtmatus mängida laeval purjus soomlastele. RING Stabel Hornat. Sooloprojektid oli kindlasti üks osa sellest, jah, mööda vaadata, selles mõttes ei saa kavad sooloprojekt sel kombel ei olnud nagu vormistatud nagu inimese omaloomingu nagist. Heade näidetena ma arvan, neid lauljaid on siin päris palju, kes, kes tegid neid kogu aeg, võtame siin Alenderi, linna või Tõnismäe või kelle iganes ta, et kui oli nagu oma mõtteid kõik loojatena vabad isikut kellelegi käsi kinniseotu, siis tee kui palju tahes pane sellele oma nimi alla ja tee, mis tahad ka ei ole, ei ole korrektne, nagu seda ütleme bändi või ühisloomingut nagu oma oma nime all anda ja ja mingi selline õiglus ja sotsiaalne närv inimestel olemas olema, seda teistele välja öelda on minu arust täiesti aus. Põhjus oli see, et, et seda sai küllalt selgelt öeldud, aga sellest ei tahtnud kuulda võtta. Mis olite Aarne, need põhjused, et ühel hetkel oli olemas kaks karavani, see periood ei olnud väga pikk, aga need inimesed, kes olid originaalkoosseisust lahkunud, sina karp ja Bunder panid kokku uue karavani, kui nii võib öelda, ma ei tea, kuidas sa ise seda sõnastas. Jäämäe isegi tegime mingi salvestise, see oli seal siuke jõuluajal see oli kuidas öelda, selline väike väike tore katsetus või, või lihtsalt jonn, et jätkata muusikat ja vaadata, et selles juriidilises ruumis, et, et mis siis on võimalik teha, sest me teame tänasest poliitiliste muster, oska kõikumine joki näit, et nii-öelda, et kas seda või teist või kolmandat pidi jaa, jaa ja tegelikult sai ju tehtud väga selge ettepanek ja et, et ärme nüüd siis seda nime nagu selles mõttes nagu rohkem kaasata minu arvates seal kui kasvõi seda ma vist pean jälle selle Ruja naid sisse Toomad, kui otsustajate ühel hetkel selle nimega nagu ei tehta enam midagi, siis nii nii oligi, olekski nagu vist olnud ilus aus teha. See ettepanek sai ka tehtud, aga kuna teatud artistid ei ole sellega nõus, siis ma mõtlesin, et okei, et jonnima natukene ja jaurame edasi, et vaatame, mis sellest saab, noh ja tegime, vaatasime ka. Selge oli ju see, et, et ta ei pidanudki seda formaati välja andma, mida, mis ettepanekuid omal ajal tehtud sai ja nii ta vaikselt hingusele läkski, et kui nüüd olla juriidiliselt täpne, siis tegelikult toimus meil isegi selline patendiametis asi juriidiline arutamine. Kas isegi tänasel päeval kehtib selline Eesti vabariigi patendiametiseadus, mis ütleb, et et teatud isikutel on õigus teha avalikke esinemisi ja teine pool, sealhulgas siis vist ma saan aru, karppundar mina, Leila Miller, keegi veel neil on õigus välja antud CD-sid ja muid salvestasin ja noh, kui püüda nagu olla juriidiliselt tõsine, siis peaks ammu minema kohtusse kõikide nende järgnevate salvestistega tekitama mingit kohutavat müra ja püüdma seda nagu ära keelata. Samas sõbrad, et ei ole asi, millega täna elus tegeleda, nii et kes, kes tahab, elab täpselt oma ja nii-öelda südame ja noh, et isegi seaduse nagu teistele pealesundimine ei ole täna küll asi, millega peaks hakkama kõige tegelema. Inimlikult ja ansambli karavan musa suure austajana. Me oleme Aarne ütlema, et jube kahju on, et ei jõudnud omavahel kokkuleppele, et originaalkoosseisuga seda juubelit tähistada, noh, üks asi on nüüd see, et kas karavan praegu peaks midagi tegema ja selle nime all, kas peaks midagi tegema. Aga kui pretsedent iseenesest on olemas ja fakt kui selline siis ma kujutan ette, fännidele poleks miski suuremat rõõmu teinud, kui see originaalkoosseis oleks tulnud kasvõi selleks üheks nädalaks kokku. Mina isiklikult olen hästi nende inimeste ka võib-olla samal lainel, kellele omal ajal see produkt meeldis ja kes võib-olla neid salvestisi endiselt kuulavad ja ja nendin ise kaasa, täitsa huvitav ju, kogu aeg ei tegele sellega enam, et ega sealt ju naljalt ühtegi nooti tagasi võtaks või enam-vähem kõik, mis sinna pandud, sai seda antud ju üldse mitte niivõrd raha nimel, kuivõrd ju tegelikult inimesed kulutasid oma isiklikke sääste selleks et, et nii-öelda muusikat tuua seda, see on tõesti nii, et noh, tehti mingeid tantsumänge, siis üüriti kuskilt stuudioaega ise, eks ju. Ja siis lahkuti stuudios selle hetkel mitte kui etet asi umbes tehtud ka, vaid, kui siis ikka enda arvates kõige parem noot sisse sai. Ma mäletan, et jõuluplaadi salvestasin mingi kell neli või viis Linnahalli stuudios, kui. Hakkasime tegema sellise legendaarne esimene jõulukassett. Vahest ei teadnud ka, mis helistikus tõugu käima läheb, Wonder oli seal vist mingit püha öö, vaja kuskilt ülevalt laad karjuda, aga nagu palju sa jaksad, see oli ikka niisugune päris jõuline rock n roll ja tal oli omaettekujutus, millest ta kehvemini kui te need olid siuksed, päris igavesti meeldejäävad üritused, aga kui nad ära tehti, siis, siis ma ütlen, et ega sealt täna ühtegi nooti nagu tagasi ei võtad. Mõni asi on alati selline, et võtad, vaatad, kuulad mingit salvestada õpilastöö ja vot see oli selline lugu ja, ja on küll asju, mida nii mõelda, aga seal on kõik korras. Nii et kuulake ikka neid plaate, kui teile meeldivad, mina kuulan palju jätkuvalt ka vanamuusikat, aga rääkida sellest, et kas selleks peaksid tulema noh, ütleme teatud erimeelsuste põhjal laienenud ansambel selleks kokku, et seal ei teki seda lavalist sädet ja energiat pluss et ega me ju päevast päeva pole sellega tegelenud. Ma väidan, et võib lihtsalt niisama kokku saada, süüa, juua, hästi tunda, aga kui see kvaliteet ja tulemus pole see, mida tegelikult ise tahaks teha ja teised ka siis ta kujuneks ju täpselt selleks, mis ta võib-olla hetkel Nad on lihtsalt nii-öelda mingiks nime müügiartikliks ja kas te seda tahtsitegi või. Kuigi ma vaidlen natukene vastu nostalgiamoment, sealjuures kaaluks nii mõnedki miinused üles. Ei, me saaksime andeks, kindlasti. Cito akordi, aga ei, ma ütlen tõsiselt, seal oli kõik need pätid, noh, see oli üks, jah, üks asi, mille järgi meid natuke tonti ja millega me nägime, harjutasime. Tehke järgi või makske välja, ega see polnud mingisugune kerge, kerge üritus, nendega tehti tol ajal tohutult proovi ja inimesed tänagi hõivatud, nii palju ressurssi, et seda kõike hakata nagu täna taastama pähegi sellisel moel, et meeldiks endale teistele. Mõistan lõpetuseks Aarne, mis on sinu jaoks lugudes või, või lauludena karavani kõige helgemad hetked. Nimetaja. Ehkki pealkirjaga Ma olen ise kuulanud mitmesuguseid selliseid ballaad, mis on headele tekstidele tehtud kas on vist tagasitulija on, eks Kareva tekstil üks ilus lugu, siis me vahel tegime hoopis huvitavate artistidega sõpradega ka mingeid salvestusi. Leela poolt on sisse laulduks tulehoidja üks selline päris päris tore, tore lugu, aga siis on selliseid, olid sellised hitid, seisvad seierid? Jaa jaa, jaa. Aeg meil minna üheskoos väga ilusa Ott Arder tekstiga lugu. Ja seal oli paar sellist Tartu muusikapäevadel, ma pean tunnistama, täna hommikul mõtlesin selle peale, mul tuleb paaril lool lugu meelde, aga mis olid sellised hästi ja sellise raju rokiminekuga lood seal seal on neid küll. Ma vaatasin meie suure fonoteegi andmeid karavani kohta ja ma leidsin ühe loo, mille juurde on märgitud, et vokaal Valdo Randpere on see võimalik, et karavani nime all on See on valda, oli sel hetkel seal Leilaga nagu seotud jaa. Jaa, temal liikus sellise ostuvaba molekuni, kitarr kaelas, tegi seal kuskil sõprustes kalender ja Rojaga ja käis kõikide nende vahet ja ja selles mõttes olid sellised huvitavad sidemed ja, ja miks see peaks siis vahel kedagi tema muusika tegemistes toetama või aitama, et minu arvates hästi-hästi selline normaalne tegevusetus, et seda sai tehtud küll? Ei Me salvestasime ju tegelikult tookord päris mitmesuguste lauljatega, mäletan, et ükskord Tõnu Raadik ilmus kohale, hakkas tegema ühte jõuluplaati Eesti raadios erinevate lauljatega, seal oli üks lugu meil ja ja siis, kui me olime rehabiliteeritud vahepeal meid keelati ka ära selsamal põhjusel Leila nii-öelda lahkus emamaalt, siis, siis me saime ju sellise toreda esinemiskeelu, et sõitsime mingi komsomoli esinemisele mängima kuskilt Türile ja sinna jõudes saime praktiliselt teadete mängib ära. Siis me istusime, arutasime otsa seda seal kuskil nii-öelda soojal suveõhtul Türi võõrastama. Ja siis läks natukene aega, kui me ei saanudki väga tegutseda ja siis kuidagimoodi keegi sõber aitas meid nii-öelda taas Readele. Käisime Moskvas, karasime, olime nagu puhtad poisid ja ja siis me käisime ka, võt olid Eesti-Soome televisioonide siuksed, sõprussaated. Seal tegid kaasa Vrait, Joala Eestist ma ei mäleta, siis toodi vene staare soome omi ja siis me neid seal esitasime oma lugusid saatsime, et seal on mingid sellised tele telelaiv esinemised ka Soomest, et et koostööd sai tehtud ikalistega. Tore Aarne, mul on hea meel, et sa tulid, aitäh. Mina tervitan kõiki omalt poolt ja soovitan jagada veel mälestusi, sest et ükskõik millise bändimehe või inimese lugu on osa mingisugusest eesti kultuuriloost ja sellises võtmes, nagu tema seda mäletab, nii et kirjutage üles või, või andke teistele teada.