Tere, olen Hannes Kaljujärv, kuulate uunikumi. Aastal 1979 Evald Hermaküla teatristuudio lõpetanud toonane spordimetoodik Hannes Kaljujärv töötab samast aastast alates Teatris Vanemuine ainuüksi Vanemuises anda tänaseks kehastanud umbes sadat tegelaskuju ja käinud laval üle kolme ja poole 1000-ga ja ta ise on suure muige saatel öelnud, et on parim näitleja oma korteris. Tore oli kuulata Annemaasikuses ehitusel, rändaja õhtulaulu, mulle see kangesti mehed juba aastakümneid võib ütelda. Jah. Minu jaoks on see kuidagi kuidagi Eestis ja see on nii sugestiivse ja see on nagu loits. Seda lugu kuulates ma tunnen, et ma, ma armastan Eestimaad ja ma tunnen, et mulle kasvavad tiivad. Tema tahaksin lendu tõusta ja ja hõljuda umbes 10 meetri kõrgusel Eestimaa kohal, sumedal suveööl ja, ja armastada seda maad. Mulle meeldiks mihkli, kõneleb minuga ja paneb mul pisaranäärmed tööle gene suremuse Leoga. Ma ei ole selline melomaan, et kui mul kogu aeg kodus mingi taustmuusika käib või autos või ei, ei Ma ei kuule. Mul on ta kuskil kuskil plaadi peal olemas küll aga, aga ma ei mõtelnud, ma tänan, kuulan teda. Satun teda kuulama, siis ma naudin seda, aga ma ei otsi teda spetsiaalselt välja. Suured sõnad kipuvad enamasti läedjaks, panevad piinlikkusest punastama. Anne maasika puhul ei tundu ometi võlts öelda, tema laulus sosistab, Leelotab, oigab ja kisendab, eesti hing on kirjutanud Postimees Ernst Enno, rändaja õhtulaulusõnad kantud anne maasika kurblikust varjuti traagilisest kontraldist sobituvad suurepäraselt hämaravõitu vihmasevõitu hallivõitu maastiku. Nagu suur osa Eesti maastikus kipub olema see anne maasiku viisistatud ja esitatud laul on paljudele mällu sööbinud 1983. aastal valminud mängufilmi Nipernaadi. Algselt seitsmekümnendail aastail oli see Vanemuise etenduse Veli Joonatan lõpulaul. 2006. aasta sügisel tõusis laul uuesti huviorbiiti, kui puhkes skandaal, kuna rändaja õhtulaulu kasvatati viinareklaamis. Esitaja ja viisi autori mitmekordsest keelust hoolimata pani reklaamifirma kui laulureklaami, kus Tõnu Kark Nipernaadit kehastades viinareklaamis. Firma õigustas end sellega, et lauluviisi on mõne takti võrra muudetud ja ka esitab seda reklaamis teine isik. Lõpuks laul siiski eemaldati reklaamist koos vabanduse ja rahalise kompensatsiooniandmisega. Veidi ka 1951. aastal sündinud anne maasikust. Tema laulvaks näitlejaks kasvamise lugu on erakordselt romantiline. 1009 171. aastal nägi Maasik Eevald Hermaküla lavastust, sina, kes sa saad kõrvakiile, see oli tõuge. Tundsin, et pean Tartusse teatrisse saama, on Anne Maasik meenutanud. Ja mida kõike 20 piiga oma eesmärgi poole liikudes ei teinud. Alustuseks sokutas end Vilde rahvateatrisse lavatööliseks, palus end Vanemuises Benno Mikkali luuleringi, käis vaimustunult vaatamas kõiki Hermaküla ja Jaan Toominga lavastusi. Tembeldab Vanemuises pileteid ja jõudehetkel jõlkus lava ümber. See kandis vilja. 1975. aastal sai maasikust lavatarvete eest vastutaja ja Jaan Toominga stuudio õpilane. Hiljem töötas ta Tartu lasteteatris ja Tartu katoliku kooli näiteringi juhendajana.