ReisiIvanovic maailmarännakud raadioeetris. Tere, kallid raadio, kahe kuulajad kätte on jõudnud aeg väikeseks rännakuks planeedil maa, algab saade Reisipalavik ja täna võtame ette teekonna Austraaliasse. Mina olen Ingrid Peek ja meie tänaseks reisijuhiks Melbourne'is elav Sirje Jõgi. Hiljem saab teemal, kuidas sinna saada Ta ja seal ringi liikuda sõnaga lennufanaid. Krister Kivi ning loomulikult kuulame austraalia muusikat. Tere, Sirje. Tere. Kuidas ja millal Saina Austraaliasse elama sattusid, et ma olen aru saanud, et sa oled seal elanud juba aastakümneid. Ma olen elanud seal peaaegu 20 aastat, see lugu on tegelikult iseendast hästi põnev, see oli 88. aasta, kui toimusid Eestis igasugused poliitilised aktsioonid ja eesti ärkamine ja minu abikaasa oli sellega päris palju seotud ja ta sai tegelikult valgetähe ordeni nüüd võidupühaks nende asjade nagu tunnustamiseks, mis me kunagi tegime. Aga meie tee siis sel juhul jah, viiski Eestist välja, KGB saatis meid välja. Nii et järgmiseks koduks sai Austraalia peale. Mis nendepoolne põhjendus oli, et miks te peate lahkuma? Ei, niimoodi põhjendust meile ei antud, tungiv soovitus oli niimoodi. Kui need demonstratsioonid ja aktsioonid, mis me tegime, korraldasime olid tehtud, siis meid kutsuti KGB-sse välja ja öeldi, et kallid noored, et ärge mängige niimoodi oma eluga. Teie elutee viib edasi kas ida poole või lääne poole, tehke oma valik ja mõelge hästi järele, tehke ja valik. Niimoodi toimuvasse lahkumine noh, poliitikast oli selleks ajaks lihtsalt niivõrd kõrini ja tahtsime maale, mis on kauge ja poliitikavaba ja igapäevaselt ei tegele poliitiliste küsimustega. Ja noh, see austraalia ongi Kui raske algul teil seal nii-öelda kanda kinnitada oli, et oma elu alustada täiesti nullist täiesti tundmatu. Kohas, kui keegi tahaks vahetada oma maad Eesti mingi teise maa vastu, siis Austraalia oleks kindlasti see maa, kus seda teha. See oli väga kerge ja meie kogemusega oli see niimoodi, et ühel päeval saabusime, kaks päeva, magasime. Kolmandal päeval läks laps kooli ja ma usun, neljandal või viiendal päeval me töötasime ka raha ei tohtinud kaasa võtta, kui neid välja saadeti. Me läksime 50 dollariga Eestist minema. Nii et tööd oli meil hästi kiiresti vaja ja seal agentuuris andsime enda andmed, mida me oskame ja tahame kontoritööd. Ja praktiliselt järgneb päev oli pakkumine olemas ja see oli üks suur kindlustuskompanii linnas hiigelja, seal alustasime oma tööd inglise keelt korralikult, rääkimata, midagi oskamata, trükkisime, andsime kompuutriga andmeid sisse, nii et noh, töö oli jama. Nii et täiesti soovitad isegi noortel, kes tahavad välismaale kolida Austraaliasse. Ta oli teha peamine asi on see, et inimeste sõbralikkus sealmaal, et sellele on nagu raske midagi võrdset leida, et kui midagi tahad, siis ikka naeratatakse ja soovitatakse, näidatakse teede aidatakse. No minul ei ole selle peaaegu 20 aasta jooksul olnud mitte mingeid probleeme, kõik läheb libedalt, kergelt. Kas praegu, kui sa suhtled inimestega, saab nimetada oma kodumaaks Austraaliat või Eestit või mõlemat? Ja praegu on ikka kodu on Austraalia sellepärast et nagu ma ütlen, 20 aastat peaaegu seal elanud, siis minu täiskasvanu iga, nii et nagu ütleme eestis ma olin noorena ja lapsena, eks ole, aga minu kodu on olnud ainult Austraalias, mul ei ole Eestis oma kodu olnud. Nii et sünnimaa ja kodumaa, jah, päritolumaa. Aga nüüd oleme Eestis ja sellel ei ole ka midagi viga, nii et tänapäeval, ma arvan, elatakse palju nii et kus on töö, seal elavad õitsvad töötavadki hea pealt, nii et nagu seal, kus tööd on, seal on ka kodu, on sul plaanis tagasi minna ja, aga võib-olla mitte paari aasta jooksul a, nii et võtame elu nii, kuidas ta tuleb väga lahe kuulama. Gene muusikat ja mõningaid fakte Austraalia kohta ning siis asume koos Sirjega uurima lähemalt austraallasi. Raadio kaks püüdega mõningaid fakte Austraalia kohta. Austraalia föderatiivne kauglõunariik, mis asub Austraalia mandril ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse seda kuuluvat Austraalia ja Okeaania imelisse maailmajakku. Austraalia on ainukene riik, mis on ühtlasi ka manner. Suuruselt kuues riik maailmas asub lõunapoolkeral Venemaast loode ning Indoneesiast ja paapua Uus-Guineas lõuna pool. Riigi 7,7 miljoni ruutkilomeetri suuruse pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile Haanja saar ning mitmed teised India ja Vaikse ookeani väikesaared. Itaalia pealinn, kan, perra riigikeel, inglise keel ja rahaühikuks Austraalia dollar. Suurimad ja tuntuimad linnad on Sydney, Melbourne press, pend, vööd, jäädeleid. Austraalias puudub ametlik riigiusk. Üle poole Austraalia lastest defineerib end siiski kristlastena. Austraaliat on juba üle 42000 aasta asustanud pärismaalased. Mandri põhjaosa avastati 1606. aastal Hollandi maadeavastaja poolt. 1788. aastal nimetati kas Inglismaa idaosa oma kolooniat. 19. sajandi jooksul loodi veel viis kolooniat. Esimesel juulil jaanuaril 1901 sai kolooniatest föderatsioon ja moodustada Austraalia Liit. Austraaliat valitsevad parlamentaarne demokraatia tootja konstitutsiooniline monarhia, peaministriks raad ja kuningannast Elizabeth teine Austraalias elab üle 21,3 miljoni inimese. Rahvastikuga koosseis peegeldab maa sisserändajaid. Umbes 92 protsenti rahvastikust on Euroopas juba seitse protsenti Aasia päritolu ja vaid 2,4 protsenti on pärismaalaseid. 85 protsenti valgetest on kas briti või iiri päritolu. Palju on sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, Kreekast, Itaaliast ja Poolast. Enamus Austraaliast pool põuane ala, tuntud seal nimel. Outback põhjapoolne troopiline osa maast koosnebki vihmametsadest, metsamaastikest, rohumaadest, proovisoodes ja kõrbedest. Enamik elanikkonnast elab mandri kagu, jaga edela piirkonnas. Tänu Austraalia kõrgele vanusele järgmiselt varieeruvatele, ilma mustritele ja pikaajalisele geograafilisele isolatsioonile. Mandrit, floora ja fauna unikaalne ja väga mitmekesine. Näiteks elavad seal sellised loomad nagu känguru, koaala, Vumbad, Tasmaania tiiger ja dingo linnud, emu ja okka, Burra soolase ja mageveekrokodillid ja paljud muud ainulaadsed tegelased. Itaalias on ka suurim roomajate valik üle 755 liiginud ülirikkalik on ka veealune maailm, kus vaalade, delfiinide, korallide ja üle 4400 kalaliigi, kellest enamus on omased ainult Austraalia vetele üle 2000 meetriga on suur vallrahu maailma pikim korallrihv. Viimase poole sajandi jooksul on austraalia kultuur saanud tugevaid mõjutusi Ameerika popkultuurist suurelt hulgalt, mitte inglisekeelsetel sisse rändajatelt ja Aasia naabritelt. Austraalia kirjanduse kinokunsti, ooperimuusika, maalikunsti, teatri-tantsu- ja käsitöö originaalsus ja jõulisus on tänaseks teeninud rahvusvahelise tunnustuse. Kindlasti on kõigile tuntud ka näitlejad Cool Kiidmann, Mel Gibson, Keit plandschet, Naomi Watts, Q tšakmann, hiid, Leiger, Errol, sõnn, bändite Beachis, ineks Eesti TC, Menne turg, Sävičkaarden lauliad, Gallia tännimine, haug ja paljud teised tegijad. Austraallaste jaoks on ülioluline ka sport. Laarseimad alad on kriket, maahoki, võrkpall, ragbi, jalgpall ja hobuste võiduajamine. Kahel korral on seal toimunud ka suveolümpiamängud 1956. aastal Melbourne'is ja 2000. aastal Sydney. Sellised, siis mõningad faktid Austraalia kohta, nüüd aga kuulame natukene muusikat ja rändama. Te kuulate saadet Reisipalavik ja meie reisijuhiks Austraalias on Sirje Jõgi, kes on seal elanud peaaegu 20 aastat. Austraalia elanikkond on suuremas osas moodustunud sisserändajatest, kes enamus pärit Euroopast, aga ilmselt ka Aasiast ja Ameerikast. Üsna kirev seltskond tundub seal olevat. Milline on sinu nägemuse järgi tüüpiline austraallane? Austraallane on tore inimene ja peamiselt miks ma ütlen, et ta on tore on minu meelest sellepärast et kuna me oleme kõik erinevatelt maadelt tulnud mingitel põhjustel tulnud, ma arvan, et kõik on nagu mingi Ovi valu läbi siiski oma kodumaa maha jätnud, selleks on mingi põhjus, miks inimene kodust läheb ära. Kui satud Austraaliasse, hakkad oma uut elu seal üles ehitama ja no paratamatult sõna algul ikkagi väga raske. Siis kuidagi tekib niisugune üksteise toetamise tahe ja niuke, noh, tore koosolemise tahe, minu mõttes on Austraalia olnud kogu aeg nagu noala, sellepärast et kõik need paljud rahvad seal koos on ja ja minu meelest klapib kohe väga hästi kokku, ei mingis rassilisi probleeme mitte midagi, ütleme esimene põlvkond, kes läheb sinna, paistab välja see, mis maalane on, aga juba nende lapsed on puhtalt austraallased, mida iganes see siis tähendab. Rahvastiku on tänasel päeval Austraalias 21 miljonit. Ütleme etniliselt loetakse, et 92 protsenti valgeid, seitse protsenti aasialased ja üks protsent siis muid, sealhulgas aborigeene. Kas aborigeene on tõesti nii vähe, sporigi enam väga vähe? Aborigeene on väga vähe ja ja muidugi nad tänavapildis ei ole neid üldse näha, vaid ikkagi ainult Põhjaterritooriumil, kus nad on siis jäänud nende nende kohad nagu ja see on väga kurb, jah, aga nonii ta tänapäeval on. Aga räägimegi kohe üldse aborigeenideks, sest nemad on ju põlisasukad ja elanikud, kes on seda manner asustanud juba üle 42000. Aasta on seal inimtegevus olnud, et vahepeal olid ju ajad, kus aborigeenid olid peaaegu täiesti väljas. Mure maas ja aborigeenid on niisugune raske teema, millega no tegelikult ei oska ja ei saa räägi kaasa rääkida, sest ütleme, kui üks rahvas on olnud maal 40000 aastat ja siis tuleb üks seltskond valgeid aborigeenid olid sel ajal siiski oma luutööriistadega rauast kivitööriistadega või noh, metall, eks ole, aga nendel ei olnud isegi, öeldakse ju ratast ei olnud leiutatud rändrahvas, aga samal ajal, mis neil oli, oli huvitav ja kompleksne spirit, ovaalne areng, need valged inimesed, kes läksid, muidugi nad ei osanud neid teistmoodi näha, kui ma ei tea, loomi. No inimeseks võib-olla peeti, ma ei oska öelda, aga kindlasti mitte kuidagi võrdseks inimeseks. Aga see on selle aja märk ja sinna ei ole midagi teha, niimoodi ta ajaloos oli ja ütleme, katsuda nüüd seda olukorda kuidagi tänapäeval vähendada, siis noh, see küll võimalik ei ole. Sest nende areng ikkagi nii nagu ta läks, pandi seisma ja aborigeenid, selles mõttes tõsteti ajas ja ruumis hoopis teise situatsiooni. Nii et noh, tänapäeval on see asi on kurb, aga ja aborigeenide peavad saama nii-öelda valged aja jooksul ja siin ei olegi muud moodsad inimesed, jah, ei ole midagi teha. Ja tänapäeval ütleme need maad, mis nad nüüd endale tagasi taotlevad või tahavad taotleda, seda ka ei ole võimalik anda, sest nende pühad maad on juba ammu kaevanduste all- või, või muudmoodi valgete poolt kasutuses ajalugu tagasi ei pööra ja see on väga kurb teema, aga midagi ei ole teha. Kuidas nad üldse siis on kohandunud selle lääneliku kultuuriga, et kuidas nende igapäevaelus ilmneb? Ei, nad ei kohanegi, see kokkupuute punkt valgete aborigeenide vahel on ikkagi niimoodi, et nendel on vanemad nagu siis ikka suguharu vanemad, kes käivad kämberras ja käivad läbi rääkimas, et lihtsalt neid teemasid arutatakse, kuidas minna päev-päevalt oma olukorra sedasi, et seal nagu mingit kindlat teedega midagi ei olegi. Muidugi valgete valitsus vaatab selle järele, et neil on olemas kodud, neile ehitatakse linnad, külad, kus nad elavad ja, ja oluline sealjuures on, et alkohol on keelatud. See vist hävitaks nendest kiiresti. Nii et lihtsalt päev-päevalt minnakse niimoodi, kuidas, kuidas saab? Kuidas nende tänane elustiil või elustandard on, et sa ütlesid, linnad ja majade kõlab täiesti kohutavalt ja kui sa oled eluaeg elanud kuskil ja metsas, äkki ehitatakse sulle linnad? Täpselt seal on probleeme, on palju kuskil Põhjaterritooriumil minna mingisse aborigeeni linna, siis vaatad, istuvad ma räägin nii valge inimese silmade läbi. Tahan parandada, olemegi valged inimesed läbi aborigeeni pilgu, on seda veel? Ja tahavad oma jõe kaldal kuskil jalad on vees ja siis noh, nii nagu nad välja näevad, tuleb niisugune tunne, et tahaks neile midagi anda või kurb tunne, hakkas tavad õhtul neil taksod ette, mis sõidutavad neid koju limusiinid või midagi, nii et noh, ta on täiesti paigast ära. Aga mida nad teevad siis üldse? Ei tea, lihtsalt on lihtsalt. Põhimõtteliselt ikka, kui turist läheb Austraaliasse, ta saab minna vaadata, et kuidas need pärismaalased siis elavad, millega tegelevad nende käsitöö, on. Ja just, aga noh, see kõik on nagu läbi valgete maailma. Et pigem on see valged ära kakerdavad neid ära. Ei noh, nende kunst on ju väga tuntud, ma arvan, igal pool maailmas ja see on noh, see on tõesti fantastiline. Aga jah, need on need aborigeenid, kes on kohanenud valgete maailmaga, nemad teevad neid galeriisid ja tutvustavad ennast. Teised tahaks, et neid rahule jäetaks, aga see ei ole tänapäeval võimalik. Tulles tagasi nüüd aborigeenide juurest taas nii-öelda meile tuttavate austraallaste juurde, et räägitakse, et austraallaste, oma Aussi mentaliteet, et milles seisneb Kindlasti on kohe no ma arvan, et üks aspekt ongi see või tegelikult kaks aspekti juba mainitud ikkagi siis siis see, et me oleme tulnud ja oleme tänulikud sellele, kus me selle uue elu saanud olema, ma arvan, see paistab välja ja teine, mis on siis samuti mainitud, et me oleme kõik eri rahvustest, see loob niisuguse huvitava koosluse, et noh, kui tänava peal saavad kaks inimest kokku, siis, siis ikka vaadatakse teineteisele huviga otsa. Et kes teine inimene on peale siis tere või mingi ilma kommentaari siis juba uuritakse kivis, sinu välimus on ja, ja mis minu välimus on. Et üksteise lugusid nagu kuuldakse, väga suure huviga ja aktsepteeritakse ja kui inimene nigreerub Austraaliasse, siis ta peabki tutvuma niisuguse väikse raamatukesega Australian väljus et inimene võiks nagu selle ennem läbi lugeda ja mõelda, kas ta on nõus nende nähtustega, mida Austraalia esindab ja see oli üks esimesi punkte on kohe, et me oleme kõik erinevad ja see on, kuidas me seda maailma tahamegi ja me tunneme huvi üksteise vastu ja meil on vabadus olla erinev ja see ongi asi, mida hinnata, et nagu see on üks suur asi Austraalias, aga muidu Austraalia elustiil, siis mis siis Elume seal elame, ongi sõbrad on väga-väga tähtsal kohal. See on juba tuleneb kliimast, ma arvan, et nagu õhtuti saadakse kokku, kas siis aiast või pargis kuskil pikniku pidamiseks. Liha grillimine on iganädalane tegevus restoranis kohvikus käimine on iganädalane tegevus, Austraalia vein on väga hea, see kuulub elustiili juurde. Vanad loodus muidugi. Nii et ta on niisugune mõnus kombinatsioon pool sellest heast kliimast ja loodusest ja linnast ja noh, mina olen ise Melbourne'i st ja noh, ma tõesti väga armastan seda linna. Et kuidagi see niimoodi kokku tuleb seal mingi austraalia väärtuse inimeste olemine ning sõbralik heas looduses, heas restoranis koosolemine. Kõlab päris pingevabalt ja kindlasti on, et nad vist ei, väga ei pingest täis dressay, muretsed pigem sellised rõõmsa jää kindlasti. Aga milline austraallase huumorimeel, et olen kuulnud nalja, et nad tegelikult üldse huumorist aru ei saada? Keegi tundub sinu kirjelduse põhjal, et nad on väga humoorikad ja sõbralikud ja lahedad tegelased. Ei, ma absoluutselt ei kujuta ette, et ei oleks huumorimeelt, aga nüüd ma olen nii kaua, aga seal elan, ma arvan, ma olen harjunud sellega, et nii raske midagi välja tuua. Üks asi tuli küll kohe pähe, me teeme natukene, on niisugused seksikad naljad nagu kahemõttelised sõnad või kahemõttelised väljendused või, ja see on nagu, ma ei tea, väga igapäevane, et jälle kui astud restorani sisse, siis kelner võib küsida midagi, mis saab võtta kahemõtteliselt ja noh, nagu keegi ei pahanda selle peale või korda mõtlema. Käika niukene naerma plahvatamine on ikka kõigepealt, mis on see, mis paneb austraallase silmad särama? Ma arvan, et sõbrad ikka ongi see, et need on hästi sotsiaalse, väga sotsiaalsed ja ma ütlen, iganädalased asjad on niisugused kooskäimised. Esmaabi reisipalaviku puhul igal pühapäeval kella kahest neljani. Raadio kahes. Enamus inimestest on vist koondunud linnadesse. Ja aga isegi mitte ainult, et inimesed on linnades, vaid inimesed on mööda rannikualasid, et nagu see on selles mõttes hoopis huvitav ka, et hakates ülevalt tulema üleval põhjas idapõhjas on, siis hakkabki rääns tulema, mis on troopiline keskel presbein siis vahepeale, jah, on Sydney kämberra all lõunas Melbourne on kõik mööda rannikuala tulevad ju linnad, nii et ja keskel on siis üldsegi tühi. Samamoodi läheb edasi siis lõuna pool lääne poole Adelaide vees ja noh, praktiliselt see ongi kõik mööda kalda äärt, linnad ja ja linnad on suurlinnad ja linnad on väga erinevad, igal linnal on oma iseloom, need pinnad, mis ma mainisin iga linna vahetul 1000 kilomeetrit, nii et noh, see on kas lennata või tükk maad sõita ikkagi autoga ja see teeb seda, et see kliima on igas linnas erinev ja iga linna ka arhitektuuriline ja, ja inimesed on erinevad, olenevalt sellest kliimast. Kirjelda natuke igat linna, et alustades näiteks oma kodulinnas Melbourne'is, et mis on need erilisused, mis sa esile tooksid? Ja Melchior minule meeldib kõige rohkem, aga seal ma olen ka elanud, nii et see ei ole, ei ole, suurime Melbourne ei ole mitte liiga suur, see meeldib, et ütleme, kui turistina minna, siis ühe päeva jooksul saab ikkagi Melbourne'i sele City osa saab selgeks, ta on, väga meeldib noh, nagu Sidney on palju rohkem sassis ja suurem ja võtab aega ennem kui saatust jagu, aga Melbourne on, on selge, arhitektuuriliselt ta meeldib, kuna Austraalia on ju niivõrd noormaa valge inimese jaoks siis vanemaid maju kui seal mingi 1850 kõige vanemad, et seal ei olegi, aga samas moodsa arhitektuuriga on väga kenasti nad sobituvad ja minu meelest on nagu silmale on Melbon kõige ilusam ja ühendage roheline. Vot see on üks väga oluline asi. Victoria osariigi nimi on kaadensiitsi, mis tähendab siis nagu aedade linn. Ja nüüd ma elan Tallinnas siin just Kadrioru ääres, siis ma vaatangi, et Melbourne oleks, ütleme, ühest Kadrioru pargist praktiliselt teise. Et ta on niivõrd roheline, see oli ka tegelikult mu esimene mulje. Saabusime üldse Melbourne. Ma mõtlesin, et noh näiteks nagu Nõmme, kas on, kõik majad on puude sees, oli niisugune tunne, et Melbourne'is metsa sees üks, üks lind niivõrd roheline ja ei, hästi sümpaatne. Mis oleks Melbourne'is need vaatamisväärsused, mis sa kindlasti nagu välja tooksid sinna minnes, mida kindlalt? Mitte maha magada, see samase rohelus, kindlasti kõige suurem park oleks seal paanikaaed nagu jõgi määrab väga palju selle linna iseloomu. Niuksed, mõnusad asjad on seal jõe ääres ja seal on kohese suur botaanikaaed ja, ja kujutas ette, missugune Austraalia loodus võib-olla siis botaanikaaed on väga mõnus, väga meeldiv jalutuskäik. Äri ja töömeeleolu on põhjas, linnast ja jõest lõunasse jääb kõik lõbu. Nii et see linnal, botaanikaaed, siis tenniseväljakud, siis on seal kogukunstiga impleks restoranide tänavad, järjest lähevad restorane, kohvikuid, siis on võiduajamiste vormelirada ja siis juba all tuleb meri, nii et nagu kõik lõbu on seal allpool linn ja mere vahele. Austraalia suurim linn on Sydney, et sa enne ütlesid, et Sydney ja veitsis selline segane, et milline on Sydney. Sar energia, ma arvan, et sellest aru saada peaks natukene teadma ka ajalugu aga niimoodi lühidalt öeldes on niimoodi, et Melbourne on, kuna raha, linn ja Sydney on uue raha linn ja ütleme, kui teada, kas või eestlasi, kes on läinud kuhugi elama, siis ma arvan, et Melbourne on konservatiivse materjale inimestele huvitavam. Ja Sydney's on kes tahavad, et silma ees iga hetk midagi muutuks, midagi põnevat toimuks ja kiire raha ja kiired autod ja kõik, vot selline on siit nagu linnal on täiesti oma iseloomu, nii et kui ma ikka head pidu tahan, siis tuleb minna Sydneysse ja kõrgmoodi moe suhtes maetaks teistmoodi too ja mulle meeldib väga Melbourne mood. Mis näiteks eristab või iseloomustab Melbourne'i siit niimoodi, et mille poolest nad erinevad jälle, kui kujutada niimoodi ette, mis tähendaks vana raha ja uus raha, siis ongi niimoodi, et meil, Canon ilmselt konservatiivsem, aga ta on ka rohkem süvenenud ja järgi mõelda ja ja noh, tasakaalukam selles mõttes, kui Sydney on see, kus läheb kõik ja mida erinevam, seda parem. Kas selline võrdlus peab mingis mõttes paika, et Sydney on nagu New York ja Melbourne? Well ei, Sydney kui New York, ma olen täiesti nõus. Melbon krell. Ei, ma pean mõtlema natukene, aga jah, küllap vist jah, et nii kui New York läheb täiesti metsakohast. Maailmakuulus on Sydney ooperiteater, eks, mis on kogu linna ja ka Austraalia üks selliseid sümboleid ja aga mis seal veel on vaatamist väärt. Linna üldine atmosfäär, aga see ööelu tuleks kindlasti järgi proovida, see, see on täitsa kerele ööelu, huvitav on siis, siis see tuleks sinise avastada ja parem, kui keegi kohalik viiks. Aga linnas päeval turistina liikudes, noh muidugi see ooperimaja ümbert, sealt ei saa üle ega ümber ka mitte ainult ooperimaja kavatse laht, ta tuleb nii kenasti sisse ja jõgi läheb sisse. Kõik see oleks mõtet laevaga läbi sõita, praegu käib seal noh, nagu nad on nagu veetaksod või v bussid või niisugused igas suunas ja igal ajal ja vot see vesi seal on niivõrd ilus ja muidugi kõige kallimad hooned. Majad on selle veepiirkonna ääres. Aga seal on nagu inimesele avastada niivõrd palju. Sydney kuulsad rannad, Bonday, mis see sõna on levinud, eks ole, mängli on, kus on alati jazz, kontserdid ja igasugused vaat see on teada kohad, kus seal lahe ääres kogu aeg toimuvad asjad. Aga mulle endale on meeldinud kõige rohkem. Siidisild on ju ka kuulus, eks ole, ikka teatakse. Vot ülesele Sydney silla saab teha niisugust mitmetunnist nagu matka või ronimist mööda seda sinisilda üle selle kõrge ääre seal. Ja see minule endale on nii kangesti meeldinud maa pealt või sealt ooperimaja juurest ei saa ju ülevaadet tegelikult kuidas vesisel liigub, aga sealt ülevalt on nii rebitud ja nii tükeldatud ja niivõrd huvitav on see vee liikumine, et nagu see silla ronimine minule jättis väga-väga hea mulje, seda seda soovitaks absoluutselt kõigile, aga samas keskkõrgusega saab siis ei saa. Aga see on kogemus küll, mis kõigile soovitakse, on väga, väga ilus. Tuntud linnad on Kappess, Pein pöördjäädeleid, et mis neid iseloomustab, mis on nende sellised karakteristikud. Hakkad börsi, siis ma käinud ei ole, nii et selle kohta ei räägigi, aga ma tean, et ta on väga ilus, aga nad on niivõrd eraldi kõigist teistest linnadest, eks ole. Aga Brüssel on väga head elu, sellepärast et kaevandused on sealpool ja hetkel nad, see on vist kõige kõige kiiremini arenev linn Austraalias, ma arvan. Ja fantastilised rannad ja kõrghooned ja ta on väga kena. Adelaide on kõige vaiksem, kõige konservatiivsem, kui tahetakse häid veiniistandusi tunda saada Austraalias veine, maitsta sisanadelaid, see koht, kus käia Saust, Austraalia veinid on, on, on väga head. Delaid on vaikne, jah, nemad elavad oma üks festival aastas tasast elu ja samuti väga roheline ja väga kena, aga noh, minu minu maitsele liiga vaikne. Liiga tormakas Melbourne nagu just seal vahepeal ja ongi Rosneft varas täpselt jah. Aga muidu see selle idakallast ülespoole liikudes, mida edasi, seda troopilisemaks ja, ja no ütleme, Brisben on ideaalne selles mõttes, et üle 20 või 20 kraadi ümber aasta igapäevane temperatuur. Mida veel tahta? Suvi jah, igavene suvi ja vihm on niisugune äge sealmaal, et kui ta korra tuleb, siis ta sajab ära poole tunniga poole tunniga viht tehtud, jälle päike taevas jälle ilus ilm. Ja sellepärast ma kuulen ka tänapäeval kõik noored eestlased tõmbameetrisbeiniga kõige rohkem. Aga sealtmaalt hakkab juba ka kõik igasugune põllumajanduslik nagu puuviljad ja mis on peamine. Austraalias kasvatatakse nii, et on ka noortele selles mõttes hea töö. Selleks on ka teine põhjuseks Brisbane'i minnakse ja siis pida edasisest rohkem tuleb neid vihmametsi seal ülevalpool ja järjest roheline. Ja muidugi ei saa jätta mainimata, kui ilusad on Austraalia saare. Räägime mõne sõnaga Austraalia ajaloost, et see on ju ka väga põnev. On küll mulle kangesti meeldib Austraalia ajalugu, aga noh, eks ma räägin jälle rohkem ikka Melbourne'i võttes keskpunktiks ma muidu olen vahel olnud giid ka eestlastele, nii et see on see põhjus, miks ma, miks uurinud, mis, mis seal ajaloos toimunud on, aga, aga jah, ei Austraalia ajalugu, valgete ajalugu on minu jaoks nii huvitav alguse siis 1788 oli see aasta, kui, kui loodi esimene valgete koloonia ja ma tean, et ennem seda püüdsid seal enda kanda kinnitada portugallased, hispaanlased, hollandlased, nii et Inglismaalt tuldi 1788 ja öeldi, et siin on nüüd inglise asuma ja, ja noh, nii ta siis jäigi. Ja siis päev oli 26. jaanuar, mida me tähistame nüüd austraalia päevana, aga siis see jah, see koloonia loodi Sydney kanti kaks asja. Lambad toodi kohe kaasa Inglismaalt, et ta oli avastati, et ta on väga hea lambapidamise maa ja, ja teiseks vangid, mis on teada lugu ja niimoodi see üks väike koloonias rasusetega veel linlased ka ei teadnud täpselt, missuguse maa ja kui suure maa ja mis nad kõik endale nüüd saanud on, kas seda kohe aru ei saanud? 1802 oli see aeg, kui avastati nüüdse Melbourne'i piirkond, et ikka laevaga siis rannajoont uuriti. Aga miks nii kaua aega ei avastatud, seda andnud Melbourne asub niimoodi Melbourne'i all, laht on nagu kott koti kujuga. Ja ütleme seda rannajoont seal lahe sees on küll umbes 250 60 kilomeetrit, aga see kotisuu on nagu all kinni, nii et sinna lahte sisse pääseb, see vahe on ainult neli kilomeetrit ja sellepärast seal nagu ei teatudki, mis seal nagu lahe sees siis tuleb ja, ja kui see avastati, siis oli üks grupp inimesi, kes hakkas taotlema, et teeme koloonia number kaks ja siit nii arvas, et ei, et mis me selle kahekonooniaga silmaalike teeme? Aitab ühest küll. Ja see lugu lõppes siis sellega, et oli 1835, kui läks üks mees Sydneyst ja tema nimi oli Batman. Ja ostis selle maa lihtsalt aborigeenide käest ära. Nii et Melbourne'i asutamine on täiesti illegaalne. 1951 tehti mingisugune loendamine ja neid oli 80000 elanikke Melbourne elanike Melbourne'is ja järgmisel aastal, kui avastati kuld, sai 80-st 1000-st 300000 hop. Nii et aga räägi üldse, kuidas see kulla noh, mitte et sa ise oleks sel ajal elanud kindlasti seal elanuna, sa tead, et kuidas kullapalavik Austraaliat mõjutas, et see käis ka täiesti suure lainena üle kogu riigi. Jaa, absoluutselt see on, see on, mis on selle aluseks, see, mis toimus nendel 1800 viiekümnendatel aastatel või noh, tegelikult selle kolme aasta jooksul lavastati sellest hetkest, kui kuld avastati, olid kõik astmed, kõik Austraalia linnad, kõik tühjad, kõik läksid kaevama. Austraalia jäi tülinaks see, kus leiti kulda Melbourne'i eest umbes 100 kilomeetri kaugusel sisema nagu lääne lääne põhja poole, kes satub sinnakanti, et seal on kindlasti väärt käia muuseumis ja vaadata seda, kuidas see asi toimus. Aga ühesõnaga avastati niivõrd rikkad kullaväljad, et mitte ainult siis austraalia jäänud inimestest tühjaks, vaid maailmas hakkasid laevad kihutama Tallinna poole. Ja see on siis ka tänapäeva selle populatsiooni aluseks oli esimene suur migratsioonilaine, noh nagu ma ütlesin, 80000 300000-ks, eks ole, kus nad elasid telkides, mismoodi ei ole aimugi, kas tänaseks on need kullavarud täiesti tühjaks kaevata, ei ole lõikajad. Austraalia majanduse aluseks on ikkagi kõige kaevandamine, kõik looduslikud, Austraalia on rikas selle poolest, et ütleme, tänapäeval loetakse Austraalias seda 40 erinevat etnilist gruppi. Ja noh, ma ei tea, mis kõik üle 200 riigi ja, ja ligi 200 keelt ja üle 100 religiooni ja kõik on niivõrd erinev, eks ole, peamiselt tuldi kullalaine ajal Hiinast, Aasiast, sest nemad olid lihtsalt kõige lähemast said sisse ja muud rahvused, jah, nagu tulid nii, ühesõnaga Inglismaast, kes siis olid kast, vangid või muidu asukad põllumajanduse inimesed, siis tuli see peamiselt Hiina lainele ja ülejäänud on siis tulnud juba sõja ajal, palju juute, suur juudi kogukond siis loetakse, et Melbourne on maailmas number kaks, kreeka linn väljaspool Kreekat number kaks, Itaalia linn väljaspool Itaaliast, et noh, nagu see kõik on tulnud juba peale teist maailmasõda. Aga see migreerumine on jah olnud nii, et algul Inglismaalt sisse hiina, siis teine maailmasõda ja noh, nüüd iga aasta võetakse vastu muidugi ka migrante. Aga jah, noh, selline on lühidalt niimoodi Austraalia kujunemise lugu, et minu meelest see nii huvitav Räägi sellest, kuidas toimib koos demokraatlik parlament ja kuningavõim, kas nad armastavad oma kuningannat sama palju kui inglased. Ise muidu ei oskaks sellele vastata, aga noh, aeg-ajalt neid küsiv küsitlusi tehakse. Ma arvan, et Austraalia valitsus tunneb, et ta tahaks ka käia mööda punast vaipa ja tahaks olla nagu, mis mitte kuninganna alluvuses. Ütleme ennem oli meil libe rajal valitsus, kes kindlasti armastas rohkem kuninganna võimu. Praegu on meil töölisvalitsus, mis ilmselt aasta jooksul paneb uuesti selle küsitluse inimeste ette ja ma arvan, et siis lihtsalt selgubki, mis valitakse, lihtsalt on osa, kes, kes väärtustab traditsioone ja, ja miks mitte, see kuninganna on seal ikka edasi ja traditsioonide ilu on, on oluline osadele inimestele. Ja teised jälle ütlevad miks, miks peaks ta olema, et me oleme ju iseseisvad ja otsustame ise oma asju, et see on niikuinii sümbol poolne, ainult et kuninganna on seal eesotsas, et milleks see peaks olema, et nad niimoodi inimesed arutavadki. Ja lihtsalt see küsitlus näitab, mis teeb, minnakse. Taks. Reisi Vaarik maanimorennakus raadioeetris. Reisipalavik rändab Sirje jõega Austraalias ja teeme nüüd väikese kohvipausi, et rääkida kohalikust köögist, sest sööme me ju kõik ja söögilauas, kohalike hõrgutisega maiustades ja kohalike elanike jutustades saame igast maast jälle killukese võrra parema ettekujutuse, mis iseloomustab Austraalia kööki. Minu meelest on austraalia köök on väga hea, ta on väga kõrgel tasemel ja, ja teiseks on ta kohutavalt mitmekesine ja teisiti see ei oleks üldse võimalik, sellepärast et me kõik oleme ju erinevatelt maadelt ja kõik on avanud enda restoranid või mingid söögikohad, väiksemat või suuremat söögikohad, kus saab selle maa köögist aimu. Aga nii palju, kui kellelgi huvi on, kes käib kas traditsioonilistes restoranides, kes otsib igasugused eksootilised välja, nii et see on täitsa endast kinni, mis midagi keegi leiab. Väga-väga suur valik on. Kas siis see tähendab seda, et Austraalia kööki kui sellist ainulaadset ei olegi ta kombinatsioon kõikidest seal olevatest köökidest või on ka välja kujunenud mingid unikaalsed austraalia söögid või mingid toidud, sest noh, Inglismaal Fishel Chibs, Itaalias on pastad. Kas on midagi Austraaliale täiesti iseloomulikult? Mujal ei ole, ma arvan, et mina ei oska sellele vastata, ma ütleks, et ei ole, aga samal ajal mõttesse tuleb mul kõige rohkem ikkagi kala. Et nagu kalarestoranid seal, kus on vesi, on kalarestoranide ikka, pannakse kiri välja Thatcher ei, mis tähendab, et on päris suur valik erinevaid kalasid, mis on just praegu püütud, et nagu minu silmis mulle endale meeldib kangesti see, aga noh ja muidugi austreid, noh näiteks austrid öeldakse üks maailma paremaid austreid tuleb sealt Tasmaania kandist ja need on nagu kala on see, mis mulle tuleb mõttesse mereannid kõikvõimalikud, aga samas ma ise olen mõelnud seda, et minul oleks endal väga suur huvi selle vastu, mida aborigeenid sõid, seda, seda ma ei tea, aga ma väga tahaks teada, mida nad korjasid puu otsast nendega Austraalia neid söödavaid taimi me tegelikult üldse ei tea. Nii et nagu see võiks olla Austraalia mingisugune huvitav, eksootiline tagapõhi, aga noh, seda ei ole. Et Austraalia on nii troopiline, lopsakas riik, et seal on kindlasti kohutavalt palju kõikvõimalikke mõnusaid Fowiljon. Ei, see on täitsa ükskõik, kuhu poodi lähed, ikka poese puuviljaosakond on ikka kõige huvitavam. Hästi värske, hästi suur valik, see on tõeliselt kena ja. Kuna enamusel elanikkonnast koondub linnadesse, siis on seal ilmselt ka heal tasemel restoranide kohvikutekultuur, nagu sa rääkisid, et selline restoranis käimine, kohvikutes istumine on ikkagi üks suur osa elustiilist. Täitsa kindlasti on kohe, minule just näiteks meeldib see, et ei minda restorani, et midagi tähistada, et noh, nagu mingi sündmuse puhul peab minema, vaid ta on lihtsalt niivõrd igapäevane. Nii tavaline, räägi natuke Itaalia veinikultuurist ka veiniga on niimoodi, et me armastame vein. Näiteks kui ma saan sõbrannaga kokku linnas, siis me kindlasti võtame klaasi veini. Nii nagu Eestis võetakse tass kohvi selle 20 aasta jooksul, ma olen kohvist ikka nii palju tardunud, et Austraalia nagu see idee on, et klaas veini on kasulik, tass kohvi ei ole kasulik. Nii et kohvi seal siis nii väga ei joodagi, noh, kuidas keegi, aga ta on ikkagi venima, aga ma arvan, et kliimamõjuta tähendab seda. Esiteks taevas on kõrge ja päike on väljas ja siis on niisugune tunne, et tahaks nagu niisugust vedelamat asja kergem nagu Veina minu mõttes nagu kerge kohvi on raske ja sõbrannaga kokku saades ütleme, võtame päeval klaasi valget veiniõhtusest klaasi punast veini ja katsume avastada erinevaid marke ja, ja teine asi on muidugi see, et austraalia sestpeale selle klaasi veini joomist tohib ikkagi autoga sõita, nagu see tõesti käib elu juurde. Nagu ma ütlesin, et noh, sõpradega kokku saades kas siis restoranis või Teet vaadekkinud oma kodus või kuskil ranna peal, aga veinimaades käimine käib täpselt nagu ka sinna juurde, et seda me teeme hästi tihti ja lepime kokku, kus piirkondana sõidame, seal istume kõik ühe auto peale või midagi, siis avastame eri venima. Kas käime ühel päeval mitu veinimaja läbi või valime, istume päev otsa seal, aga see tähendab ikkagi jälle õues ja looduses ja sisseperemees tuleb ja tutvustab neid veine toob midagi. No ühesõnaga, need on hästi mõnusad päevad, väga mõnusad päevad on need veinimaja Austraalias külastamine on kindlasti kohustuslik. Ka, mille kaudu itaallased maiustavad tiramisu. No mina ise maiustan puuviljadega, nii et ma kookidest nii palju ei pea. Aga on neil äkki mingid spetsiaalsed maiustused, mingid erilised Austraalia ma ei tea, Pätsikesed said ja ma arvan, et ei ole. Reisipalavikusaade avastab parasjagu Austraaliat, see riik on ja ühtlasi ka manner, millest enamus on üsna kuiv ja krõbe astumegi ligi Austraalia loodusele, mis on täis vihmametsi, mägesid, randu, veealust, maailma kõrbe, kõike põhimõtteliselt on seal kõike. Ennekõike ma ütleks, et Austraalia on eksootiline maa enda, Austraalia on niivõrd eraldi muust maailmast, et selles mõttes loodus on eriline. Taimed on erinevad, loomad on erinevad. Et nagu see ei muutu, ükskõik kui palju seal käia, ta jääb ikkagi eksootiliseks maaks nagu see on peamine, mis määrab nagu austraalia omapära ja miks seda minna vaatama. Mulje on muidugi ookean ja ookean on ju igal pool ümber, eks ole, kus sa inimasustatud kohta lähed või rannad. Ühel pool on ookean. Melbourne on tore selles mõttes, et Melbourne'i kaks ookeanit ida pool on vaikne ookeanile lääne pool on India ookeani lõunaookean, nagu me seal kutsume mõlemil ookeanil on oma iseerinev iseloom. Ja ilma toob üks ookeana, teine ookean seal natuke eri moodi nagu ookeani värv, see kristall, sinine vesi on, mis alati tuleb, tuleb mõttesse, kui austraalia peale mõelda, kas vesi on kogu aeg soe, et saad käia ujumas, kas aastaringselt austraallase na ei eestlasena ja aga ei, mitte Melbourne ümbruses, sellepärast et Melbourne'i kliima on ka selline, et merel talv olemas. Talv tähendab natuke rohkem vihma kui muula seal ja kõige külmem temperatuur on neli kraadi öösel veteritegi isegi suheteni oleneb, kust on ikkagi nii suur maa, eks ole, ja siis teine, kui ringi liikuda ookeanist, ookeanist, loodusest, rääkida, on igasugused need kivi formatsioonid, et nad on niivõrd iidsed, üks koht, kus ma oma kodu lähedalt sõidan, mina elan Melbourne'i linnast väljas 15 kilomeetrit lääne poole ja ütleme, sealpool on minu lemmik matkakoht, onukene vulkaaniline mägi, mille nimi on hängin Croc ja, ja vot see on näiteks mingi seitse miljonit aastat vana või nii et ta on hästi ainulaadne paar niisugust kohta on üldse maailmas ja noh, nagu mul on nii tore mõelda, et see on mu kodu lähedal, et niisugune nagu suur park või minu kodulähedane matkarada, et on niisugune täiesti unikaalne asi. Ja mis ta teeb unikaalseks, on kunagi seal, see vulkaan on siis pursanud, nii nagu see laava on välja pursanud. Ta on juba õhus, tardunud magma on tardunud õhus, nii et hängin Croc tähendab seda, et nad on niisugused piklikud vulkaanilise kivid, mis on siis moodustanud kõrge mäe, kus otsas me ronime ja imetlema seda loodust, siis muidugi jääb põhja pool on need vihmametsad, mis on hästi-hästi kena näha. Seal käenzi kandis on üks hästi omapärane randa raudtee, mis on kõige vanem Austraalia, sest kui inglased tulid, siis nad liitri kaupa tõid selle raudtee ehitasid ülesse ja ma ei tea, palju neid tunneleid on, kuidas nad läbime ühe sõnaga fantastiline sõit, kui teha selle vana põrandarongiga üles mäe otsa, siis näeb kõik need vihmametsad ära. Vihmamets on muidugi väga ilus, nii et selles mõttes minu meelest on super loodus ja ja loomadest lindudest pole. Kehadki ja seal veel täiesti ja nii, et see on tegelikult veel täiesti eraldi saate teema, sest et austraalia kogu linnu-looma-taimekalariik on ju peaaegu ligi 90 protsendi ulatuses täiesti unikaalne ainete omane sellele mandrile seal. Nii et seal on tõesti, mida vaadata, oled sa ise ka käinud vihmametsas ehk siis džunglis. Vihmametsades jah, vot niipalju kui noh, niimoodi turistina käinud, aga mitte nagu metsikult hakanud, aga mis, mis on tore, turistina saab seal käia, ta vihmametsad on ju väga kaitstud seal ka, eks ole. Ja, ja kui nagu minna niisugusse kohta vihmametsas, kus on lubatud turistil käia, siis on tehtud niisugused puidust jalutamise rajad ja seal võib ikkagi tundide kaupa käia ja imetleda seda loodust ilma seda kahjustamata. Kuidas Austraalia oma seda unikaalset looduspilti säilitab? See on minu meelest on austraalia väga roheline maa selles mõttes, et see lähenemine on roheline ja noh, nii nagu elukeskkonnast või iro stiilist rääkides oli juttu, austraallane on roheline, noh, ma ei tea ühtegi teist rahvast, kes nii armastaks oma maad ja sinna hulka käib see loodus. Et ma ei näe ei prahi loopimist ega noh, nagu inimene, lapse loodusega tsivilisatsioon ja loodus on käsikäes, noh see on, tundub minu silmale siirdume loomade lindude juurde. Austraalias on äärmiselt mitmekesine ja unikaalne floora ja fauna, känguru ja koaala, Wombatjad, Ingo, Tasmaania tiiger, krokodillid, maod, konnad, MUU kooka, Burra, vaalad, delfiinid ja palju palju muud, et need on vaid sellised mõned tegelased, kes on iseloomulikud Austraaliale, et millised on sinu lemmikloomad? Austraalia, ma arvan, et nad tegelikult ikka kõik on kell sellepärast, et nad, nad on niivõrd omapärased. Ja mis ma mainisin ennem, kui ma käin seal hänging rocki juures sele mäe juures, siis seal ma tean, et ma alati nägu alat ja koaala nägemine on niimoodi, et eukalüptipuid on ju mingi 150 eri liiki. Ja koaala valib sealt ainult mõned välja, mida ta siis mainustab ja ju siis seal hängin, Crocki juures on just need olemas, nii et ma tean, kui ma kohalof näha tahan, siis, siis ma saan sinna minna. Kallan muidugi, ta on väga armastan teda puu otsas vaadata, ega ta muidu nii lahke ei ole, kui teda puutuma paneb küüned välja, tunnistab ka, aga aga samas, aga muidu omavahel me naerame, et on niisugune väike narkomaan loom, kes muudkui neid õliseid eukalüptilehti närida, siis magab ülejäänud osa päevast sõnal, temal oli see tema selline iseloom jah, päris ja elus. Ja temal on väga mugav seal olla siis muidugi kängu roosid näeb igal pool, kus on vaiksem, rahulik, mitte kängurud, tegelikult kängurud on suured, aga valla pidanud nende väiksemad sugulased. Neid näeb igal pool, kus on vaiksem, rahulikum ja on sõbralikud ja kenad, tulevad, võtavad käest süüa. Aga minu lemmik on kindlasti. Kuidas on nüüd kätte, kus eesti keeles? Ma kohe mõtlen, üks. Karu, jah, ahah ja teine on nokkloom, jätab musson nokkloom ja miks mulle nokkloom meeldib? Esiteks ta on mul kodu lähedal, sest meil kohe maja ees on väike jõgi ja miks ta on tore on või noh, nüüd ta on kõige huvitavam, sest ta on korraga lind, loom ja kala. Ja sellist teist loomamaailmas tõesti ei ole. Ta nimetaja tähendab toidab rinnaga oma järglast, aga see järglane sünnib munas ja ta saab elada ka vee all, metan, lind, loome kala, nii et noh, nagu see minule on tema kõige huvitavam. Aga siis see sipelgasiil selle sipelgasiil, ma arvan küll sipelgakaru, vot selle hundi. Ja sa viskan, sipelgad on vist jälle sellel maal kõige olulisem, sellepärast et tema septermiite ja termiidid on meie maa üks, üks raske murev jäädakse kus neid imelisi loomi kõige paremini näha saab. Ma arvan, et need pargid tegelikult siiski on kõige-kõige paremad ida poole on hiils vil Sanchiori ja see on tõesti niimoodi, et ikka noh, ühe päeva jalutuskäik seal või isegi mõne päeva, see on lihtsalt niivõrd mõnus jalutuskäik. On nii looduslikke normaalne keskkond ja lihtsalt seal sa näed, kuidas need loomad elavad oma loomulikus keskkonnas, et ma arvan, et see on väga väärt. Ikkagi need pargiga soovitaks küll, aga millised on Austraalia loomaaiad? Taimed on ikkagi ka suht kenad niimoodi, et nüüd puur puuri kõrval on, sellist küll ei ole, mitte kuskil. Nii et ta ikkagi enam-vähem on, on loomulik keskkond, ainuke see pind siis kus nad loomad saavad ringi liikuda, on väiksem ja nad on eraldatud, et nad läbisegi ei ole. Esmaabi reisipalaviku puhul igal pühapäeval kella kahest neljani. Raadio kahes. Reisipalavikusaade rändab parasjagu Austraaliasse kiikakski nüüd ka kohalikule kultuuriareenile, mis on viimase poole sajandi jooksul ohtralt mõjutusi saanud Ameerika popkultuurist. Eks ole ju nik kool kiitma on ja kallima nõu ilmselt paljudele esimesed nimed Itaalia kultuuri peale mõeldes pähe kargavad. Aga loomulikult mitte ainsad, mida Austraalia ise oma kultuuripildist esile tõsta armastab. Üks on kindlasti. Pereteater, eksju, ma arvan, et see teatrite maailm on, on päris suur ja nii nagu on jah, Sydney ooperimaja, nii on Melbourne'is hästi vägev niisugune teatrikultuurikeskus, mida minu meelest kultuurihuviline peaks kindlasti külastama või mitte mõnda etendust siis lihtsalt selle majaekskursiooni tegema, see asub, Melbernaatsente on selle nimi ja ta asub kesklinnast jõe all ja miks ta on nii huvitav, on ta esiteks paistab maa pealt nagu Eiffeli torn, eks kunagi prantslaste koduigatsusest kaasa toodud niuke väike sümbol. Aga see maja on seitse korrust maa alla ehk siis nagu jõe alla tegelikult ja ta on väga vägev ehitusteatrid ja kontserdid on minu meelest austraallased väga tähtsat, igasuguseid eraväikseid, teatreid on üle Melbourne igal pool, mitte nagu ainult see suur keskus, aga, aga väikseid teatreid on igal pool. See pool on, on vägagi kas ja teiseks me ise tegeleme ka kultuuriga. Meie enda firma oli Austraalias muusika lindistamine, nii et meie teame rohkem hevimuusika ja džässmuusikutest, kes Melbourne'is on? Ütleme, seal on suured staadionid, kus käivad nagu ikka maailmanimega esinejad on väiksemad, niisugused pubi taolised, mis ei ole Kaiust pubi, aga ka korraliku lavaga ja korralikud esinejatega linna minnes nagu kogu aeg midagi põnevat toimunud Melbourne on vähemalt väga kultuurne. Kuidas itaallased oma meelt lahutavad? Noh, loodus on ikkagi kõige olulisem, niisugused matkad ookeani ääres käimised mõtled sa sõpradega koos piknikud. Aga kõige suurem teema on kindlasti sport. Kõige kõige, aga need osi Ruuls ja, ja pool ja kõik sellest ma rääkida ei oska, aga aga see on, noh, need on, spordisündmused on üle üle kõige. Aga mille kohta ma natuke rohkem oskaks, ehkki ta on võib-olla austraalia tähtpäevad või Missis Austraaliat austraallased tähistavad et sealt tulevad mitmed need hobid välja, et ma nagu see Foodia ja vain toidufestivali, aga no Melbourne'is on rahvusvahelised üritused. Esiteks mis on väga olulised. On siis vormel, Grand Prix on kohe Austraalia Melbourne'i kesklinnas ja teine on tennisevõistlus Australian Open, nagu need on väga-väga olulised, sest teistes Austraalia linnades ei ole selliseid suuri üritusi, nii et nagu need koonduvad Melbourne'i teevad muidugi Melbourne sellest väga uhke. Ja need on ju tuntud ja tunnustatud ka üle maailma, et kui teha ilma kui teil seal parasjagu vormelivõistlused käimas on, kuidas seal linnas siis müraga lood on, kas seal on? Fondid, ja ma mäletan, kui hakati rajama seda vormelirada sinna siis olidki linnas kohalikud inimesed olid nii kurjad, et siis nad teevad ära kolima ja ma ei tea, mis kõik saab. Aga, ja nüüd on nii, et need, kellele see lärm ei meeldi, need tihti üürivad oma korteri selleks ajaks välja. Muidugi neid ja nad on väga õnnelikud selle üle. Puhkavad nädala mujal töö ja puhkuseraha, aga minule see hääl meeldib ja mulle see võistluste aeg meeldib, nii et ei kaeba üldse. Oled sa ise käinud ka? Oleneb, kuidas seal kohapeal on Philing absoluutselt vägev. Kellele meeldib sellele, see on niivõrd vägev. Aga oled sa veel mõnedel suurtel spordivõistlustel käinud? Austraaliani kohutav kriketifänn ka, ma tean, et hästi populaarne jalgpall. Jah, ei spordi, spordiga ma kaasa rääkida ei saa, aga kus ma jälle käin iga aasta kindlasti on hobuste võiduajamised, see on, ma arvan, Austraalia kõige kõige suurem ja olulisem üritas olulisem kui vormelid ja, ja noh, nii ei saa muidugi öelda, aga, aga ütleme, kui on see hobuste võiduajamine, siis ikkagi öeldakse, et 80 protsenti austraallasi teeb oma selle võidu panuse. Võtab osa sellest, et ennustamine ja nii, et nagu Austraalia selles, see on niivõrd oluline ja see toimub jällegi Melbourne'is. See on kammelban kappa. Jah, nimi on Fleming, don raisk koos, kus asi toimub ja see on kevadel ehk teisisõnu siis novembris ja see kestab kaheksapäev ja, ja noh, nii nagu me rääkisime siin ajaloost, eks ole, et 200 aastat on Austria valge, Austraalia vana, siis Melbourne on vähem kui 200 aastat, aga hobuste võiduajamine kestab juba peaaegu 160 aastat, nii et noh, nii nagu inglased sinna tulid, nii, nii see algas praktiliselt. Ja, ja see kaheksa päeva praegu esiteks ta on riiklik püha ja keegi tööle ei lähe ja see on niivõrd suur sündmus, et terve Austraalia peatub selleks kaheksaks päevaks ja võtab osa nendest võiduajamistest. Ja see on jällegi seotud ikkagi need sõbraatse mood, veinid on kõik seal noh ja siis loomulikult hobused ja ta on niivõrd põnev ja ta on üks, kaheksa päeva käiv suur pidu ja ta ei ole Austraalia tasemest, on samuti rahvusvaheline. Tiku hobused lennutatakse kohale igalt poolt maailmast, see on väga suur üritus. Kas seal on ka mingi selline üritus, kus kõik daamid panevad pähe erilised? Kübarad, ja on küll jah, ka seda on kokku liidetud, kui palju moe peale kulutatakse selle kaheksa päeva jooksul ja seal midagi 20 miljonit, et inimesed ostavad ikkagi poed selle ajaga tühjaks ja kuna igal päeval on erinev riietumise kood, see on niimoodi, et algab valge kübar, valge kleit, järgmine päev, kirjud lill, no ühesõnaga igav päev on mingisugune erinev mood selle juures siis kotte ja kingi ja kõiki, mis selle aja jooksul ostetakse, nii et ta on silmale väga ilus. Ta on väga lõbustav, põnev. Need auhinnarahad, nii et nagu see on täiesti fantastiline ja osavõtjaid öeldakse, et on igal üritusel seal kuskil 120000. Nii et ta on hästi-hästi. Kui võib-olla kõigi ürituste peale 800000 inimest annab vägev, vägev tõesti öelda hea ja veel kasumit arvutatakse ka, et kuskil 500 miljonit saab selle selle ajaga Victoria endale kasuhunt. Inimesed on huvitatud sellest, armastavad seda. Mul ongi veel mainimata, et siis Austria, Itaalia päev on meil ju 26. jaanuar ja see on niisugune suur piknikku pidada olemise aeg. Inimesed lähevad loodusesse, millest räägitakse, kuidas ollakse, ongi needsamad austraalia. Kommenteeri Saadet foorumis R2 poee kommenteeri soodet foorumis R2 punkte. Raadio kaks nukas. Meile pikalt rääkinud, milline on Austraalia, siis jõuame küsimuse juurde, kuidas Austraaliasse kõige paremini saab ja selleks ma olen taas kinni püüdnud Eesti Ekspressi reisi lihtsalt kohver. Toimetaja Krister Kivi Krister, kuidas Austraaliast, et kõige soodsam ja mõtekam minna. Kindlasti on väga oluline küsimus ka see, mismoodi on kõige muuga. Me tahame sinna minna, sest nad on ju sisuliselt teisel pool maakera ja sinna saamine võtab ligi ööpäev aega. Nii et minu üks soovitus oleks kindlasti see, et mitte osta, kui just keha pole tänases tehtud mitte aasta sellist piletit paned sinna vaid teha endale mingi mõnus tapover kuskil enamasti need lennud lähevad läbi Kagu-Aasia, kuigi on olemas sõita ka näiteks läbima oriitise või läbi Lõuna-Aafrika või isegi koguni läbi Lõuna-Ameerika, saab argentiinlasega sõita. Aga kõige odavamad piletid on siis Finnairi, Lufthansa, KLM-il Tallinnast samas väga soodne ei ole, selle on ikkagi ligi 20000 krooni praegused hinnad, nii et kes tahab säästa, võiks vaadata Lääne-Euroopast, Inglismaalt või miks mitte ka Türgist või Egiptusest neid hindasid, mis on ligi kaks viiendikku odavamalt. Teine variant on see, et osta kampaaniaga pilet Aasiasse, kus ta on väga palju lennukompaniisid, mis astmevahelises sõidame näiteks viima Macao sõidab Macaust. Reisija yks sõidab Kuala Lumpurist ja minu üks lemmik on tiga rööbas, mis sõidab Singapurist Austraalia läänekaldal olevasse projekti ja siis tarbimisse. Need hinnad on kuskilt isegi 1500 krooni suund. Austraalia sees loomulikult ka lennukompaniid, odavlennukompaniid on kõige mõttekam näiteks odavlennuliin, sest buss on krai. Haund on küll, võib tunduda odav, aga ma vaatasin 738 Austraalia dollarit näiteks tarvinist Sydneysse ei ole eriti soodne ja see võtab aega 64 tundi. Mäng samal ajal võib-olla päris seal on legendaarne rongiliin nimega indiaanlast sihvik, mis sõidab Sydneyst Pühti kolm päeva läbi kõrbe, nii et see võib olla päris mõnus kogemus. Aitäh Krister, kuulame nüüd muusikat ja siis läheme Austraaliaga. Tänane reisipalavik on teinud tuuri peale Austraaliale ja meie suurepäraseks reisijuhiks olnud Melbourne'is elanud eestlane Sirje Jõgi. Sirje, mis sa ütleksid neile noortele, kes praegu mõtlevad, kas minna mõneks aastaks Austraaliasse tööle õppima? Elama kestab, Austraaliasse elama jääda peaks kindlasti mõtlema sellele, et peaks mingisugune oskus olema, mille poolest on eriline ennast tõestama austraallaste ees, et ta väärib sinna jäämist ja neile vajalik, et on vajalik, et ütleme, oskustöölised, see on üks, mis alati läheb tänapäeval nad tahavad Euroopast oskustöölisi, siis näiteks kui on Eestis mingisuguseid saavutus, ei olnud, et ikkagi tuleb näidata püüda seda erilisust, mida austraallane veel tahab. Kuidagi tuleb tõesti taga enda head iseloom, näiteks kui keegi läheb kuidagi äkiliselt või mossis sinna, ma olen täiesti kindel, et kuskile sinna ankeedi peale tehakse märge. Võib-olla mitte, noh, Austraalia tõesti tahab, kui sa ise oled huvitatud ja sul on mingeid oskusi sinna maale kaasa tuua. Palju seda tahab. Aga kas minna, ma arvan, et noorelt peaks ikka ringi liikuma ükskõik kus. Aga noh, mina ise soovitan muidugi Austraalia panen kindlasti esimesele kohale ja ma olen ka ikka palju ringi reisinud, aga ma ei saa öelda, et oleks paremat ja sõbralikumat kohta Austraalia noored, kes tänapäeval lähevad sinna troopikas töölise töö. Kerr ja need puuviljade korjamised ja troopilised saared, seal niivõrd eksootiline keskkond. Kindlasti soovitan. Muu müüdi, ma vist küll tahaks kummutada, mis on siin, Eestis on just tekkinud, ma olen kuulnud, et arvatakse Austraaliast ja mis meil korra läbi käised Inglismaalt tulid rongid Austraaliasse ja loomulikult see on niivõrd põnev teema, igaüks tahab sellega kaasa mõelda. Aga ma arvan, et peaks seda ikkagi kõva häälega välja ütlema, et nad ikkagi noh, ei ole mõrtsukate maa. Või ma ei teagi, arvatakse, sest ega Inglismaa ju oma juriidilise tegevusega kuidagi ei peatunud, kes oli, mõrtsukas, ikkagi sai Inglismaal oma karistuse. Kas need, kes Austraaliasse välja saadeti, oli just sellepärast, et Inglismaa tahtis ruttu asustada Austraaliat, keegi teine ei hakkaks sinna tahtma tulla. Ja need olid ikkagi tänava vargad ja prostituudid ja tädi ja mida tänapäeval ei karistatage üldse, nii et ühesõnaga niimoodi küll ta ikka ei saeta Austraalia pättidega või mõrtsukatega või olid poliitilised ja niimoodi. Nii et Inglismaa juriidiline süsteem töötas ikkagi edasi. Mis sa veel Itaaliasse reisijale südamele paneks, noh, niisama puhkusereisijale näiteks, et kuhu kindlasti Peaks vaatama, mida kindlasti peaks nägema Austraalias käies, tavaline vastus ilmselt oleks see, et kui linnades, siis ikka Sidney, aga märksa huvitavam on siiski võtta igasugused looduse, looduse teekonnad ette. Troopilised saared. Kindlasti kõik troopilised saared, järgnevad, vaata see on niivõrd eksootiline. Kusjuures, mis ma ennem ütlesin, et need iidse kivi formatsioonid ja kõik vihmametsad, see kõik on seal olemas. Korallid ümberringi, ookean, kõik see. Noh, see on fantastiline, mina käin ookeani ääres, siis käin matkamas, oma seal mägisel kalal. Talvel käin suusatamas, see on ida poole sõita, mul seal hakkavad Victoria Alpid, nii et lumi on talvel olemas. Sügisel käin seenel. Kõik hingan olema super jah, nii et see kõik minu meelest väärib avastamist. Suur tänu Sirje jõele selle toreda austraalia tripi eest, aitäh, Sirje. Kallid kuulajad, kui teil on küsimusi, mõtteid või ettepanekuid reisimise reisipalaviku saate osas, siis minge raadio kahe kodukalev WWW R2 poee kaldkriips reisipalavik ja kirjutage mulle foorumisse. Samas saatega varasemaid seiklusi Egiptuses, USAs, Itaalias, Indoneesias ja Tais, kuulata kohtume juba nädala pärast, mil reisisihiks on järgmine põnev maa, mida koos huvitava saatekülalisega avastada. Seniks aga nautige.